Väikesaarte jäätmeveol on probleeme

Kristiina Randlaht

Keskkonnareostusele ja jäätmekäitlusele pööratakse üleilmselt karmistuvate keskkonnanõuetega aina enam tähelepanu (REKK 2030), seetõttu vajab senisest enam tähelepanu ka väikesaarte jäätmeveo korraldus. Magistritöös uurisin jäätmeveokorralduse probleeme väikesaartel, mis kanti väikesaarte seaduse kohaselt 2022. aastal väikesaarte nimistusse: Abrukal, Aegnal, Heinlaiul, Kesselaiul, Kihnus, Kräsulil, Kõinastul, Manijal, Naissaarel, Piirissaarel, Pranglil, Ruhnus, Vilsandil, Vormsil ja Väike-Pakril. Töö jaoks andis sisendi teema vastu samuti huvi tundnud Majandus- ja Kommnikatsiooniministeerium.

Hajaasustus ja turistid

Eesti püsiasustusega väikesaartel on hajaasustus ning jäätmete korraldatud vedu ei ole majandusliku ebaotstarbekuse tõttu saartel nõutud. Jäätmeveo kulud tuleb katta kohalikel omavalitsustel, aga see on keeruline nende piiratud eelarvete tõttu. Väikesaartel tekitavad turismihooajal prügi ka külastajad, see tähendab kohalikule omavalitsusele omakorda täiendavaid jäätmeveo korraldamisega seotud kulusid (Põld 2014, 4).

Millised on probleemid?

Soovisin välja selgitada, milliseid probleeme toob püsiasustusega väikesaartel kaasa jäätmevedu. Teiseks, kui suur on väikesaare randadesse jõudva prügi osakaal saare jäätmetest. Kolmandaks, milline on edasiste mereprügi-alaste uuringute vajadus, sest püsiasustusega väikesaarte randa jõudnud mereprügi riivab silma ning avaldab lisaks looduses tekitatud kahjule mõju ka omavalitsuse eelarvekuludele või lisandub kulu saareelanikele, kui nad peavad prügi saarelt omal kulul ära vedama.

Et kaardistada mereprügiga seotud probleeme väikesaartel ja selle mõju jäätmeveokuludele ning selgitada välja vastajate nägemus jäätmeprobleemidest saartel, viisin läbi küsitlused ja intervjuud väikesaarte esindajatega, samuti nende omavalitsuse esindajatega.

Mulle teadaolevalt on väikesaarte jäätmekäitlust puudutavaid teemasid Eestis akadeemiliselt uuritud kahel korral – Tehnikakõrgkooli diplomitöös (Põld 2014) ja TalTechi doktoritöös (Vilms 2018). Võtsin nimetatud uuringud aluseks ning magistritöö andis varasematele uuringutele lisandväärtuse, keskendudes väikesaarte jäätmeveole ja mereprügi puudutavaile probleemidele.

Eri saartel eri moodi

Uuringus selgus, et tulenevalt saarte eripärast, asukohast, vajadustest ja võimalustest on probleemid eri saartel väga erinevad ja vale oleks otsida ühtset lahendust. Kinnitust leidis transpordiühenduse olulisus väikesaartele. Teenuste arendamise ja saare arengu seisukohalt on eluliselt tähtis, et oleks tagatud saare vajadustele vastav transpordilahendus ning tihti jäävad head lahendused just transpordikorralduse puuduste taha. Kehv ühendus maismaaga põhjustab probleeme ka väikesaarte jäätmeveos. Transpordiga seotud probleeme tõid välja pea kõigi saarte esindajad. Kinnitust leidsid ka saari külastavate turistidega seotud probleemid – jäätmete hulk saarel suureneb, aga lisakulu langeb omavalitsusele. Neid probleeme toodi välja mitmel saarel, näiteks Piirissaarel, Ruhnus, Aegnal ja Pranglil.

Üks väikesaarte probleeme on ka sinna aastate jooksul kogunenud prügi. Elanikud sooviksid prügi saarelt ära vedada, kuid äravedu on kulukas ja tihti ka olemasolevate vahenditega võimatu. Saarte püsielanikud ootaksid omavalitsuste rahalist toetust randade prügist puhastamiseks, kuna siiani on need kulud olnud suuremas osas või täielikult saareelanike kanda.

Mereprügi koosneb vastajailt saadud andmeil enamjaolt plastikust, millest suurema osa moodustavad plastpudelid, kile jt ujuvad esemed. Esineb ka ehitusega seotud prügi. Covid-19 pandeemiaga seotud esemeid Eesti püsiasustusega väikesaarte randadest pigem leitud ei ole või on leitud minimaalselt. Kalastusega seotud prügi on peamiselt vanad võrgud,

poid ja korgid, on leitud ka otsi.

Uuringu tulemusel selgus ka, et eri huvirühmade vaated võivad samadele küsimustele vastates olla erinevad ning sageli on raske ühist keelt leida. Mitme saare püsielanikud tõid välja, et nende hinnangul koheldakse saari kui ääremaad ja seetõttu on toimivate lahenduste leidmine keeruline. Vastajate hinnangul oleks vaja saarte jäätmekäitlusvõimaluste arendamisse suunata rohkem raha.

Samuti selgus, et alati tasub lahenduste otsimisel enne analüüsida ning kindlaks teha, kas konkreetsel väikesaarel toimiv süsteem üldse vajab muutmist või on võimalik jätkata juba aastaid toimival viisil.

Mida võiks teha?

Uuringu tulemustele toetudes esitasin järgnevad ettepanekud jäätmekäitlussüsteemi parendamiseks või arendamiseks tulevikus Eesti püsiasustusega väikesaartel: Omavalitsuse esindajad peaksid korraldama kohtumisi saareelanikega, kaasates saarega seotud eri huvirühmi ja väliseid sõltumatuid eksperte. Kohtumise teema tuleks varem kokku leppida, et kõigil osapooltel oleks piisavalt aega ette valmistada ja oma küsimusi esitada. Koos tuleks otsida saare probleemidele lahendusi. Omavalitsus võib tulevikus rakendada kaasavat eelarvet, andes seejuures suurema otsustusõiguse saareelanikele, sest nemad on väikesaare probleemide ja vajadustega enim kursis ja otsused mõjutavad neid kõige rohkem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib tulevikus kaaluda ka spetsiaalse väikesaarte prügilaeva kasutuselevõttu, kuid see vajab põhjalikku tasuvusanalüüsi. Omavalitsuse esindaja ja saareelanike huvides peaks olema saare arendamine kõigis valdkondades, et tagada jätkusuutlik areng. Tähelepanuta ei tohi jätta ühtki valdkonda, muidu ei saavutata soovitud eesmärke. Saartele tuleks omavalitsuste ja saareelanike koostöös ning eri huvipooli kaasates koostada arengukavad, mis hõlmavad pikaajalist jätkusuutlikku arengut; tuleks seada ka strateegilised eesmärgid. Riigi tasandil tuleb väikesaari senisest enam väärtustada – saartesse ei saa suhtuda nagu tagahoovi, peab mõistma, et saartel on oluline väärtus, mille tähtsust ei saa alahinnata; saared on meie kultuuri, ajaloo ja looduskeskkonna tähtis osa. Omavalitsuste ametnikel tuleb saareelanikele tutvustada riiklikke ja rahvusvahelisi toetusvõimalusi ning väikesaarte koostööprojektide võimalusi saarte elu edendamiseks – nii saab kokku viia vajadused ja võimalused. Tuleks suurendada väikesaartele antavate riiklike toetuste mahtu saarte elu edendamiseks nii Riigi Tugiteenuste Keskuselt kui ka riigieelarvelistest toetustest. Tuleks lisada PRIA toetuste nimekirja väikesaarte looduskeskkonna toetus. Senisest enam tuleks omavalitsuse esindajail ja keskkonnaspetsialistidel algatada väikesaare jäätmekäitlust ja mereprügi puudutavaid teavituskampaaniaid.

Kokkuvõtteks sobivad Aegna püsielaniku sõnad: „Mida väiksem on piirkond, seda keerulisem on asjade korraldamine“. Kuid eriarvamuste ja arutelude tekkimisel ongi võimalik asju arutada, oluline on koostöö.

Tähtis on aru saada, et kõik saared on erinevad, nende vajadused ja võimalused on erinevad ning iga saare puhul on oma kindlad spetsiifi lised küsimused. Vale oleks otsida ühtset lahendust, sest standardset lahendust ei ole võimalik kõigil saartel ühtviisi rakendada.

Oluline on leida igale saarele just sinna sobivaid pikaajalisi toimivaid lahendusi, millega eri huvirühmad ja saarega kokku puutuvad osapooled rahul võiksid olla.

Probleemidele kiirelt lühiajaliste lahenduste pakkumine ei ole jätkusuutlik ning võib tuua rohkem kahju kui kasu.

Õnneks saab plastpudelid kokku koguda ning ringlusesse suunata. Foto: Kuldar Alles

Kristiina Randlaht kaitses Eesti Mereakadeemias magistritöö “Probleemid püsiasustusega väikesaarte jäätmeveo korraldamisel” hindele 5, juhendaja MBA Maret Güldenkoh.

Viidatud allikad - Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), (2019), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - https://www.mkm.ee/et/eesmargidtegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 (2.12.2021) - Põld, A. (2014). Jäätmekäitlus Eesti väikesaartel/ Waste Management on Small Islands of Estonia: diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. – TTK Digikogu https://eprints.tktk.ee/id/eprint/413/ (10.11.2021) - Vilms, M. (2018). Jäätmekäitluse organiseerimine linnakeskustes, hajaasustusaladel ja väikesaartel ning selle mõju õhuheitmete tekkele/ Waste handling management in city centres, low-density areas and small islands and its effect on formation of air Emission: [Doktoritöö. Tallinna Tehnikaülikool], Taltech Raamatukogu Digikogu. https://digikogu.taltech.ee/et/item/49ab656a-3214-4ccd-9a1a-8eb295142e79 (17.9.2021)