Mereharidus
algus lk 7
Kas projektide raha tuleb konkreetsete teemade kaupa või kuskilt suuremast katlast? MK: Konkureerime Eesti Teadusagentuuri grantide peale, mis on mõeldud kogu Eesti jaoks. Muidugi võib proovida väljastpoolt seda, aga need tõenäosused jäävad väiksemaks. HS: Kompetentsikeskuses saavad ühest küljest kokku teadlased, teadusprojektid ja teadusrahastus, teisest küljest varem EASi, nüüd Riigi Tugiteenuste Keskuse vahendusel Euroopa Regionaalfondist rahastatud kompetentsikeskuse enda tegevuste arendamine. Ja koostöö Saaremaa vallaga, kes nii sõnades kui ka tegudes toetab seda arengut ja võimalust kohalikule kogukonnale, et siin saaks kõrgharidust omandada ja teenuseid tarbida. Nii et kompetentsikeskus on koostöö kokkusulamise koht.
Sobivalt suur saar Kas teil on kokkupuuteid ka merendusklassidega? MA: Meil on koostööprojekt, õigemini Ku ressaa re Güm naa siu mil on meiega, lisaks mitme merendusvaldkonna esindajaga. Näiteks merepääste valdkond. Gümnaasiu-
12
mi 11.-12. klassid, kes valivad merendussuuna, saavad suurepärase ülevaate sellest, mida kujutab endast merendus selle igas tahus. Nii laevaehituse kui ka merepääste poolelt, kalandusest ja toidutööstusest, viiest-kuuest eri valdkonnast. Purjetamas käivad, samuti sadamates. Eesmärk on abituriendis kasvatada huvi mere vastu üldse ilma fookuseta meile. Kas nii tagate, et tulevikus volikogus merendusvõhiklust ei esineks? MA: Kasvõi. Kõik need kasud on kaudsed, aga neid on palju ja need kokku on fooni loomine. HS: Minu arusaam on, et siin on kaks eri asja. Üks, et gümnaasiumis on võimalik valida laiem merenduse õppesuund, teine aga konkreetne kutseõpe Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis. Niisiis peaks Saaremaal üldine merendusteadlikkus olema parem kui Tallinnas? MA: Kus siis veel? Võib-olla me oleme just sellises kriitilises suuruses: saar on piisavalt suur, et siia mahub nii palju inimesi, et jõuab inimesi ka sellistesse niššidesse nagu väikelaevaehitus, aga mitte nii suur, et keegi unustaks ära, et meri on lähedal.
MEREMEES NR 1 2020 (307)
Saaremaa la oma kompe Helen Sääsk
S
aaremaal tegutseb aktiivselt 9 laevaehitusettevõtet. 2018. aastal teeniti Saaremaal 94% Eesti laevaehituse müügitulust ehk üle 53,5 miljoni euro ning Saa remaal asus 90% laevaehituse töökohtadest. Aastas valmib Saaremaal üle 150 laeva ja paadi, millest umbes 2/3 kannavad mõnd läbini saaremaist kaubamärki.
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus jälgib iga-aastases uuringus Eesti laevaehitusettevõtete käekäiku, s.t just neid ettevõtteid, mis saavad enamiku müügitulust Eestis laevade ehitamisest. Enamik Eesti laevatoodangust valmibki Saaremaal, kuigi meretööstust jagub muidugi ka mujale. Laevade ehitamisele pühendunud ettevõtetest kerkivad esile kaks Saaremaa laevatehast: Baltic Workboats AS (asutatud 2000) – Läänemere piirkonna suurimaid töölaevaehitajaid, teenis 2018. aastal oma kauba märki kandvate töölaevade ehitusega üle 40,1 miljoni euro, AS Luksusjaht (asutatud 1995) – põhitegevusena toodab Rootsi kauba märkide jahte ja kaat reid ning lisaks mit mesu guseid mudeleid, 2018. aasta müügitulu ületas 9,7 miljonit eurot. Lae vae hi tus sek to ri müü gi tulu oli 2018. aastal kokku ligi 57 miljonit eurot, millest 71% teenis Baltic Workboats AS Saaremaal töölaevaehituses. Ligi 16,8 miljonit eurot ehk 29% kogu sektori müügitulust teenisid ettevõtted huvilaevade ehituses. Töölaevaehituse müügitulu on kasvutrendis, ent Eestis huvilaevu ehitavate ettevõtete müügitulu on viimastel aastatel stabiilne, ca 16-17 miljonit eurot aastas. Üldiselt võivad laevaehituse majandusnäitajad aastati üsna palju erineda, sest sõltuvad tugevasti suuremate ettevõtete kaalukamatest üksikprojektidest.