Romeo ja Julia by Tammerraamat

Romeo ja Julia

W i l l i a m

h a k e s p e a r e

Eternità

Romeo ja Julia Tragöödia viies vaatuses Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud

Georg Meri

Kujundanud Andres Tali

Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud © Georg Meri © Tammerraamat, 2011 ISBN 978-9949-482-23-8 Trükitud trükikojas Printon www.tammerraamat.ee

Tegelased

Vürst Escalus, Verona valitseja Paris, noor aadlik, vürsti sugulane Montecchi Capuletti kahe tülitseva sugukonna pead Vana mees, Capuletti sugulane Romeo, Montecchi poeg Mercutio, vürsti sugulane Benvolio, Montecchi vennapoeg Romeo sõbrad Tybalt, Capuletti naise vennapoeg Vend Lorenzo, frantsiskaanlane Vend Giovanni, sama ordu liige Balthasar, Romeo teener Samson & Gregorio Capuletti teenrid Pietro, Julia amme teener

Abraham, Montecchi teener Apteeker Kolm pillimeest Parise paaž; veel üks paaž; pealik Sinjoora Montecchi, Montecchi naine Sinjoora Capuletti, Capuletti naine 6

Julia, Capuletti tütar Julia amm Linlased, mõlema maja mees- ja naissugulased, sõdurid, valvurid ja teenrid Koor Tegevuskoht – Verona ja Mantua

Esimene vaatus

Proloog

Ilmub koor. KOOR: Kaks majakonda, kumbki võrdselt au sees Veronas kaunis – eks me seal neid näe –, uut tüli tärgatavad vana vao sees, mis naabri verre kastab naabri käe. On vihameeste niudeist saanud elu kaks armastajat kurja tähe all; jääb vanemate vaen ja riiumelu siis vait, kui hukk on osaks mõlemal. Sest, kuidas arm neil surma varjus kulges ja püsis seni vanemate raev, kui saatus lapsed hauakambri sulges, paar tundi vesta on me lava vaev. Kui vaatajad on meie vastu head, me püüdmine teeb tasa tüki vead.

Lahkub.

Esimene

sts e e n

Verona. Väljak. Ilmuvad Capuletti teenrid Samson ja Gregorio, mõõgad ja kilbid käes. SAMSON: Tõesõna, Gregorio, meie ei lase ennast mustata! GREGORIO: Ei, sest siis oleksime mustad nagu söepõletajad. SAMSON: Tahan öelda, et kui meid miilama aetakse, siis muudkui kõrvetame. GREGORIO: Kui kõrvetad, kõrbed sa ise. SAMSON: Ma kõrvetan kähku, kui mind keegi taga kihutab. GREGORIO: Just kõrvetama ei lase sa ennast kuigi kähku kihutada. SAMSON: Lasen küll, kui mõni Montecchi koerakoon mind taga kihutab. GREGORIO: See, keda taga kihutatakse, ei püsi paigal, vapper aga püsib. Kui sind taga kihutada, paned sa ajama. SAMSON: Selle maja koerad kihutavad mind paigal seisma. Seisan selg vastu müüri ja saan igast Montecchi mehikesest või mannist jagu. GREGORIO: See just näitab, kui mannetu sa oled: üksnes kõige mannetum otsib müürilt tuge. SAMSON: Õigus küll: just sellepärast surutaksegi naised, kes on nõdremad astjad, ühtelugu vastu seina. Eks ma siis tõuka Montecchi sulased müürilt alla, mannid aga surun müüri vastu.

GREGORIO: Õieti on ju tülis meie isandad ja meie, nende meesteenijad. SAMSON: Ükstapuha. Küll ma veel näitan, mis kõrilõikaja ma olen. Kui on tapeldud meestega, olen karm neitsite vastu: torkan neil põlved läbi. GREGORIO: Neitsitel põlved läbi? SAMSON: Jah, põlved neitsitel või neitsipõlve; mõista, kuidas tahad. GREGORIO: Mõistku need, kes seda omal nahal tunda saavad. SAMSON: Mind nad tunnevad omal nahal seni, kui suudan püsti seista; kõik teavad, et olen kena käntsakas liha. GREGORIO: Kui hea, et sa pole kala; kui oleksid kala, poleks sa muud kui kuivanud tursk*... Tõmba oma riistapuu välja: sealt tulebki kaks Montecchi meest.

Ilmuvad Abraham ja Balthasar. SAMSON: Minu relv on paljastatud: nori riidu, mina kaitsen seljatagust. GREGORIO: Kuidas! Pöörad selja ja paned plehku? SAMSON: Ära minust seda karda. GREGORIO: Mis jutt see on! Mis ma sinust kartma peaksin?! SAMSON: Olgu õigus meie poolel: las alustavad nemad. GREGORIO: Põrnitsen neile mööda minnes otsa, võtku siis seda, kuidas tahavad. SAMSON: Ei, kuidas julgevad. Näitan neile nippi: kui nad selle niisama jätavad, on see neile häbiks. ABRAHAM: Kas näitate meile nippi, sinjoore?