Tekst ja pidid Sigurรฐur ร rn Brynjolfsson
Sisukord JÄÄKARU POLLI PÕHJA-JÄÄMERES . . . . . . . . . . . . . 6 ENDISELT PÕHJA-JÄÄMERES. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 REYKJAVIK, ISLAND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 TALLINN, EESTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 MOSKVA, VENEMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 KUSAGIL KÕRGEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 SUUR HIINA MÜÜR. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 HIMAALAJA KOHAL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 TADz MAHAL INDIAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 ULURU KIVI AUSTRAALIAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 SIDNEY OOPERIMAJA AUSTRAALIAS . . . . . . . . . . . . 26 MOAI KUJUD LIHAVÕTTESAAREL . . . . . . . . . . . . . . . 28 ENDISELT LIHAVÕTTESAAREL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
PÄIKESEPÜRAMIID MEHHIKOS . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 KULDVÄRAVA SILD SAN FRANCISCOS. . . . . . . . . . . 35 LINCOLNI MEMORIAAL WASHINGTONIS . . . . . . . . 36 VABADUSSAMMAS NEW YORGIS. . . . . . . . . . . . . . . 38 STONHENGE’I MONUMENT SUURBRITANNIAS . . 40 TOWERI SILD LONDONIS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 EIFFELI TORN PARIISIS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 KOLOSSEUM ROOMAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 VÄIKE MERINEITSI KOPENHAAGENIS . . . . . . . . . . . 50 TAGASI ARKTIKA OOKEANIS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 TAGASI KODUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54
JÄÄKARU POLLI PÕHJA-JÄÄMERES Väike jääkaru Polli tegi silmad lahti, sirutas ja haigutas. Äkki vaatas ta ehmunult ringi. Sest Polli istus väiksel kummalise kujuga jäämäel ning ulpis üksinda keset Põhja-Jäämerd. Kuhu olid jäänud tohutud liustikud ja suured jäämäed? Kus oli tema perekond ja sõbrad? Ja kus oli ta kodu? Kõik oli kadunud...
„Hei, oled sa ärkvel?” küsis keegi Polli kõrval. „Mida? Kus? Jah, vist küll. Aga kus sina oled?” Polli vaatas ringi, seejärel veidi allapoole ning nägi ühte veidrat ja väikest rohekat olevust enda kõrval jäämäel istumas. Selle olevuse kehal oli kuus teravat nurka. Kaks kätt, jalad ja nägu.
ENDISELT PÕHJA-JÄÄMERES „Kes sa oled?” küsis Polli. Olevus vastas: „Minu nimi on Kristallik ja ma olen lumekristall.” Seejärel ta jätkas: „Kas tead, mis juhtus?” „Uhuu... ei tea. Aga mis juhtus?” küsis Polli. „No juhtus see, mida Nemad ennustasid. See kõik sulas! See kõik lihtsalt sulas ära!” Polli vaatas olevust üllatunult, kratsis oma pead terava küünisega ja küsis: „Kes on Nemad ning mis on sulanud?” „Nemad on inimesed, tead küll, need kahejalgsed. Nemad ennustasid sadu aastaid tagasi Põhja- ja Lõuna-Jäämere jää sulamist,” vastas Kristallik. „Jah, tean küll neid kahe jalaga inimesi. Neil oli kombeks elada ka siinkandis jää peal. Ning nad isegi küttisid meid. Neid kutsuti eski..., aga ma ei näe neid enam,” ütles Polli. „No ma ei räägi tegelikult Põhja eskimotest,” ütles Kristallik. „Ma mõtlen pigem inimesi lõuna-, ida- ja läänemaadest, kes elasid suurtes linnades. Nemad põletasid oma tehastes, majades ja autodes kütust ning tootsid sellega süsinikdioksiidi ja süsihappegaasi.” Kristallik sattus nüüd tuhinasse ning jätkas: „See kõik põhjustas kasvuhoone-efekti. Planeedi Maa temperatuur muudkui tõusis ning jää hakkaski sulama!” Polli vaatas mõtlikult. Nüüd kratsis ta oma teravate küünistega jäämäge. „Hmmm... nüüd ma saan aru, miks on alles ainult see jäämägi. Aga Nemad pidid olema ikka väga rumalad!” „Ei, nad polnud üldse rumalad. Nad lihtsalt ei tahtnud midagi Maa soojenemise vastu ette võtta. Aga õhutemperatuur muudkui tõusis. Ning kui lõpuks suurt ohtu taibati, oli juba hilja. Muuseas, nad olid tegelikult väga targad ning lõid mitmeid imelisi asju. Ma näitan neid sulle!” lubas Kristallik ja lisas kavalalt: „Ning jäämäe
kuju saan ma muuta* et see näeks välja nagu mõni asi, mida inimesed kasutasid. Ma võin selle ka lendama panna, vaata!” Kristallik tõusis lendu ning piserdas jäämäge mingi helkiva ainega.
*Kristallik oli muutnud jäämäe inimeste poolt kasutatavaks telefoniks (tõenäoliselt see siiski ei töötanud).
REYKJAVIK, ISLAND Äkki tõusis jäämägi õhku. Polli karjatas hirmust ning surus oma teravad küüned sügavale jäämäe-telefoni. Kristallik naeris ning ütles: „Rahune, sa ei kuku maha. Me peame ju ometi millegagi reisima!” Just siis, kui ta neid sõnu lausus, muutis jäämägi* kuju ning suundus lõuna poole. Pärast pikka lendamist üle lõputu ookeani maandusid jäämäel reisijad ja nägid midagi suurt ja valget veest kõrgumas. „Mis see on? Jäämägi?” küsis Polli. „Ei, see on kirik.” „Mis on kirik?” küsis Polli nüüd. „Koht, kus inimesed räägivad Jumalaga,” vastas Kristallik. „Mis see Jumal on?” küsis Polli hämmeldunult. „Jumala lõid inimesed selleks, et kellegagi rääkida... ma ei tea küll, millest. Ma ei tea ka seda, miks inimesed vajasid nii suuri maju, et lihtsalt kellegagi millestki rääkida,” arutles Kristallik. „Inimesed on imelikud,” otsustas Polli. Kristallik aga pritsis sädelusega üle jäämäe, mis seejärel hakkas liikuma kagu suunas.
*Nüüd nägi jäämägi välja nagu raamat. Island, kus nad hiljem maandusid, asustati viikingite järeltulijate poolt, kes tulid sinna 1000 aastat tagasi ning said hiljem tuntuks oma saagade ja raamatute poolest.
TALLINN, EESTI Nüüd lendasid nad väga vanade majade vahel, mis seisid sügaval merevees. Jäämägi* liikus läbi kitsaste tänavate ning maandus keset suurt platsi. „Tere tulemast Tallinnasse,” ütles Kristallik. „Tallinn oli Eesti riigi pealinn. Vana ning kaunis, eriti vanalinn, kus me praegugi oleme... No tegelikult oleme me Raekoja platsil.” „Mis nendest inimestest sai, kes siin elasid?” küsis Polli. „Nad tahtsid vee eest pageda mägedesse, kuid sellel maal ei ole mägesid. Välja arvatud üks, mida kutsutakse naljaka nimega