2011. aasta preemiate määramisest rääkis Marc Abrahams aga näiteks nii: „Oli kuratlikult keeruline aeg, kui me valisime laureaate. Mul tuli koguni sekkuda ja meenutada komisjonile, millist preemiat me välja anname.” Žüriisse kuuluvad ajakirja Annals of Improbable Research toimetajad, professionaalsed teadlased (sealhulgas õige Nobeli preemia laureaadid), ajakirjanikud ja muud asjast huvitatud isikud erinevatest riikidest. Žürii ei tule täies koosseisus kunagi kokku, suhtlemine toimub elektronposti kaudu. Siiski langetavad lõpliku otsuse AIR-i toimetusse kogunenud žüriiliikmed elava hääletuse teel. Objektiivsuse tagamiseks kutsutakse žüriisse otse tänavalt suvaline inimene, kes saab samuti hääleõiguse. Reegliks on kujunenud, et igal aastal määratakse 10 nalja-Nobelit (1993. aastal anti välja 11 preemiat). Enamik teaduskategooriaid kordub aastast aastasse ja klassikalisteks nominatsioonideks on kujunenud füüsika, keemia, meditsiin, füsioloogia, kirjandus, majandus ja rahu. Lisaks nendele moodustab nalja-Nobeli komitee igal aastal eriti originaalsete ja auhinna vääriliste teadustööde jaoks spetsiaalseid kategooriaid (mittealalised nominatsioonid) ja nii võivad ka mõne kitsama eriala esindajad tunnustust leida. Nii on üksikuid preemiaid välja antud lennunduse, akustika, astrofüüsika, arheoloogia, lingvistika, kognitoloogia, keskkonnakaitse, sotsioloogia, meteoroloogia, entomoloogia, ornitoloogia, põllumajanduse, pedagoogika, dietoloogia, kunstiteaduse ja psühholoogia alal ning muudeski valdkondades. Kui esialgu püüdsid organisaatorid premeerida viimase 12 kuu jooksul ilmunud teadustöid või tehtud leiutisi, siis tänapäeval sellest reeglist enam rangelt kinni ei peeta, mistõttu auhinna võivad saada paari aasta, kümne aasta või isegi poole sajandi eest sooritatud teadusavastused. Paljudel juhtudel piisab võitjaks saamiseks naljaka või tobeda pealkirjaga teadustöö publitseerimisest ning uurimuse sisusse žürii eriti ei süvene. Mõnikord tekitab preemia andmine ka erinevate
11