Issuu on Google+

E D G A R

V A L T E R


EDGAR VALTER Lasteraamatute illustratsioonid 1948–20 05


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Illustratsioonid © Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik © Krista Kumberg © Tammerraamat, 2014 Kujundanud Endla Toots Toimetanud Kadri Põdra ISBN 978-9949-526-40-6 Trükitud trükikojas Printon www.tammerraamat.ee


Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt … Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt: loodud laste lohutuseks, sõbraks halvas kui ka heas, rahailma rahutuses kõnnib, lapsesilmad peas. Leelo Tungal

dgar Valterile pühendatud luuletuses iseloomustab Leelo Tungal nii kunstnikku ennast kui ka tema tähendust Eestimaa endiste ja praeguste laste jaoks. Valteri joonistatud raamatupildimaailm on kujundanud alates möödunud sajandi neljakümnendatest tänaseni mitme põlvkonna palgejoontele naerukurdusid. Ärme unustame ka tema illustratsioone lasteajakirjadele Pioneer ja Täheke, kujundusi teiste ajakirjandusväljaannete lastelehekülgedele. Üheksakümnendatel lisandusid neile veel autoriraamatud. Ometi pole see kogu Edgar Valteri pildimaailm. Tema loodud maailma kuulub arvutul hulgal karikatuure ja suur hulk õlimaale. Nii ühest kui teisest on ilmunud ülevaatlikud raamatud. Valteri illustratsiooniloomingust täieliku ülevaate saamiseks tuleks koostada mitmeköiteline väljaanne. Selles raamatus on lasteraamatute illustratsioonid, sekka näpuotsaga ajakirjades ilmunud pilte. Kõrvale jäid kõik õpikud, välja arvatud „Aabits”, samuti aimekirjandus peale neljaköitelise teose „Maailma viljad”. Mõlemad töömahukad raamatud olid kunstniku jaoks paras väljakutse, mille tulemuseks on suur õnnestumine. Lasteraamatuid illustreerides mõtles kunstnik eelkõige lastele – olgu lapsel huvitav ning lõbus, aidaku pilt teda lugusid-luuletusi enese jaoks visualiseerida. Valter andis kõrvaltegelase näoilme või mõne detailiga lisarosina, mida kirjaniku tekstis ehk otsesõnu sees polnudki, ja suunas lugeja-vaataja edasimõtlemise teeotsale. Kunstnik ei realiseerinud oma otsinguid laste arvelt. Ta katsetas ja kasutas üha uusi tehnikaid, varieeris oma stiili kord impressionistide laadis töötades, kord katsetades nurklikkust ja kubismi elemente, tekitades ootamatuid vaatenurki. Otsingud ja areng olid iga kord laste teenistuses. Valteri piltidel on lusti ja liikumist. Näib, nagu tormaksid mänguhoos kriimupõlvelised jõngermannid kohe-kohe leheküljelt välja. Samas näeme pilte, mis on täis lüürikat, õrnust ja vaoshoitud emotsioone. Tabame unustamatuid karaktereid, kümneid näoilmeid, mis väljendavad kõikvõimalikke tundetoone. Tegu võib olla nii lapse, vanainimese kui ka looma või sootuks elutu objektiga. Kuidas ta seda tegi? Pealtnäha on vaid jooneke silma servas, kriipsuke suunurgas. Jah, ja selle taga suur hulk tähelepanelikkust, hoolimist, armastust. Siinse valiku eesmärk oli leida Edgar Valteri igast loomeperioodist iseloomulikke näiteid, mis kronoloogiliselt reastatuna annavad ülevaate kunstniku kujunemisest ja arengust läbi poole sajandi.

E

7


Edgar Valter joonistas mõnd lasteraamatut mitmel korral, olgu siis põhjuseks loomingulised otsingud või kordustrüki ajaks kaotsi läinud originaalillustratsioonid. Mõne teose puhul, nagu näiteks „Sipsik” ja „Kunksmoor”, saame näha kõige-kõige esimesi pilte – neid, mis ilmusid ajakirjades koos mõne peatükiga tervikust. Sellistel puhkudel tuleb kronoloogilisele ülesehitusele jõnks sisse ja kokku saavad ühele teosele eri aegadel joonistatud pildiversioonid. Suur abi oli Tiia Sulsi ja Anu Kehmani koostatud kirjandusnimestikust „Edgar Valter” (1989) ja Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna teavikute kogust. Edgar Valter polnud aldis kõikmõeldavatel kohtumistel käima, kuid andis lahkel käel intervjuusid. Tänu nopetele arvukatest usutlustest saab raamatust lugeda, mida kunstnik ise oma töödest ja loometeest arvas, kuidas sündisid tema autoriraamatud. Valterile sekundeerivad kirjanikud, kes jagavad mälestusi oma koostööst kunstnikuga. Vaatamise kõrvale pakuvad lugemist pikaks veninud pildiallkirjad, mis tuletavad meelde, millest nood (vahest isegi unustuse hõlma vajunud) raamatud jutustavad. Viimastel lehekülgedel on kronoloogiline register Valteri illustreeritud raamatutest. Selles on koos nii laste- kui ka täiskasvanute kirjandus ja aimeraamatud; kõrvale on jäänud õpikud, töövihikud, kalendrid, värvimisvihud jms. Tervikuna kajastab raamat illustraator Valteri ande suurust ja tema töökust, pakub nostalgilisi hetki ning avastamisrõõmu.

Krista Kumberg, koostaja

8


KUNSTNIKUKS KUJUNEMINE Edgar Valter sündis 21. septembril 1929. aastal Tallinnas. Ta oli oma peres neljas poiss, aga esimene, kes nägi ilmavalgust Eestis. Tulevase kunstniku isa Adolf Valter teenis tsaariarmees, kohtus Venemaal noorukese lätlanna Emma Kruminšiga, nad abiellusid ja elasid esialgu Ufas. Seal sündisid Arnold, Reinhold ja Albert. Kui Eesti iseseisvus, siis tulid paljud Venemaalt tagasi kodumaale, nii ka perekond Valter. Kui Edgar sündis, elati Pikal tänaval. Kodune keel oli esialgu vene keel. Vanemad vennad rääkisid ka läti keelt, veidike mõistis seda kõnelda väike Edgargi. Eesti keel tuli hiljem. Millistel asjaoludel tulevase kunstniku ema Venemaale sattus, pole teada. Kui otsida perekonnast kunstiande ilminguid, siis leiab neid just nimelt Emma Valteri juurest. Talle meeldis ilusaid pilte välja lõigata, albumitesse kleepida ning jõudehetkedel neid lehitseda. Edgar Valter on oma ema hiljem naljatamisi pintselsabade eeskujuks arvanud. Kui potipõhja juhtus värvi üle jääma, leidis ema alati, mida värvida, olgu selleks või vana taburet. Ema vend Vilis (Vilhelms) Kruminš (1891–1959) oli lõpetanud kunstikooli. Ta kujundas plakateid, eksliibriseid, rahatähti ja 1921. aastal koos Rihards Zarinšiga Läti Vabariigi vapi. Ta töötas ühes tütarlaste gümnaasiumis kunstiõpetajana. Saksa okupatsiooni lõpul pages Ameerikasse. Onu õlivärvid ja pintslid jäid Edgarile, oma esimese õlimaali tegigi ta nendega. Adolf Valter sai tööd Lutheri vineeri- ja mööblivabrikus. Tõenäoliselt seetõttu koliti vanalinnast Virmalise tänava (tollal Rulkoviuse tänav) üürimajja, vabrikule lähemale. Ema-isa ja kaheksa last pidid ära mahtuma teise korruse kahetoalisse korterisse. Poistele lisaks sündis Valteritele kolm tütart – Ljudmilla, Liidia, Helvi – ja kõige viimasena pesamuna Arvi. Oma koduse kasvatuse kohta on kunstnik hiljem öelnud: „Kui ema pakub ainult armastust ja isa nõuab sõnakuulmist, siis sellest on natukene vähe. Lapsi tuleks loodusesse viia ja osata nende küsimustele vastata. /…/ Kui inimene on vähese haridusega ja usklik, siis ta on endale niisuguse tara ümber teinud, et ta muud ei tahagi teada kui armast jumalat ja vilistab igasuguse hariduse peale.” Valterite peres oli vähe raamatuid ja Edgarist sai usin raamatukogukülastaja. Tema esimene kool asus Endla tänavas. See oli poeglaste kool. Klassikaaslastega sobitus Edgar kergesti. Ehk osalt ka sellepärast, et oskas jäljendada filmitegelasi ja -stseene. See tegi kaaslastele heameelt ja nalja. (Edgar Valter käis kunagi ka teatrikooli ukse taga ära, aga vastuvõtukatsetele ei söandanud siiski minna.) Kooli vahetas ta mitu korda, ikka sedamööda, kuidas ühte või teise õppehoonesse Saksa sõdureid majutati. Edgar Valter lõpetas Pelgulinna 17. mittetäieliku keskkooli ja seitse klassi haridust oli käes. Kunstnikukutse ja joonistamise peale Valter ei mõelnud. Ta lihtsalt joonistas. Koolis oli paberit piisavalt käepärast ja seal liikus koomiksite väljalõikeid. Ilmus ju siis pea igas ajalehes mingi pildiseeria. Liikus ka Ameerika koomiksivihikuid. Tulevane kunstnik joonistas neid maha ja ta ise peab seda oma esimeseks kooliks. Ta mõtles ka ise pildiseeriaid välja. Need algasid hoogsalt, kuid lõpetamisega kippus noor joonistaja kimpu jääma. „Õpilasena olin ma koolis rahuldav. Alla seda ei tahaks endale hinnet panna,” tunnistas kunstnik tagantjärele. Koolis olid tema jaoks huvitavad ained looduslugu, maateadus ja ajalugu. Ka kirjandid tulid nii head välja, et neid teinekord klassis kõigile ette loeti. Kehalises kasvatuses oli väikest kasvu poiss edukas tänu oma väledusele ja painduvusele. Matemaatika valmistas enim peavalu ja selle õppeaine pärast jäi Valter IV klassis klassikursust kordama. Just siis toimus tema „pressidebüüt”. Joonistusõpetaja kirjutas Päevalehele artikli laste kunstiõpetusest ja valis seda illustreerima ühe Edgar Valteri pildi „Ema pesu pesemas”. Järgmine kord avaldati Valterit ajakirjanduses siis, kui ta oli 14-aastane ja käis seitsmendas klassis. Vahepeal oli valitsus vahetunud, sõda lahti läinud, Saksa okupatsioon üle elatud.

9


Lahingud käisid Saksamaa pinnal. Sõjateema oli päevakorral ka joonistustes. Valteri miniplakat, millel kujutati näpuga kaugusesse osutavat sõdurit, kelle kõrval selguse mõttes maasse rammitud viit kirjaga „Edasi läände!”, trükiti ära ajalehes Sirp ja Vasar. Tegelik, iseseisev samm ajakirjandusse toimus 1944. aastal karikatuuriga. Klassivendade õhutusel võttis Valter südame rindu ja läks Õhtulehe toimetusse oma naljapilte näitama. Kohmetult koridoris seisva poisi juurde astus üks mees, vaatas karikatuure, sehkendas ühe servale midagi ja juhatas õigesse kabinetti. Seal istus Lembit Remmelgas, kes valis välja ühe pildi ja julgustas edasi proovima. Koridoris kohatud mees oli Romulus Tiitus, Valteri tollane lemmikkarikaturist. Et pilapilt oli ilmselgelt algaja asjaarmastaja töö, siis seisis ajalehes selle all otsekui vabandusena „15-a Edgar Valteri karikatuur”. Edaspidi söandas Valter oma naljapilte pakkuda ka Noorte Häälele ja Sädemele. Pärast kooli lõpetamist 1945. aastal ei saanud suure pere laps mõelda haridustee jätkamise peale. Tuli minna tööle. Valter proovis mitmeid ameteid, katsetas lukksepaõpilasena tehases Volta ja sattus seal koguni autahvlile kui eesrindlik tööline. Soov meremeheks saada viis Valteri Eesti Riikliku Merelaevanduse ukse taha ja ta võetigi madruseks. Valvuritöö Tallinna sadamas seisval purjekal „Pärnumaa” ei päädinud sugugi merele minekuga, sest peagi nopiti eesti mehed kui mitteusaldusväärsed nõukogude kodanikud laevadelt maha. Valter töötas seejärel maalrina, siis keemiakombinaadis transporditöölisena, edasi trükitöölisena trükikojas Oktoober. Sõjakomissariaadi kutse peale tuli noormehel kolm kuud Leningradist mitukümmend kilomeetrit põhja pool asuvas sõjaväeosas teenida ja raadiolokatsiooni prožektoriga ringikäimist õppida. Sõjaväest naasnuna läks Valter Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljeesse õpilaseks, mida pidas senistest parimaks töökohaks. Muu hulgas tegi ta seal ka postkaarte. Sel ajal astus Valter kunstiinstituuti, ehkki tal puudus vajalik keskkoolitunnistus. Ühekorraga õppis noormees õhtukeskkoolis, instituudis ja käis samal ajal veel ka tööl. Õpingute ajal kujundas ta raamatukaaned Gogoli teosele „Surnud hinged”. Paraku lõppesid kõrgkooliõpingud puuduva paberi tõttu paari kuu pärast ja Valter jätkas iseõppija teed. Esimene Valteri illustreeritud raamat ilmus 1948. aastal. See oli Ellu Elleri lasteraamat „Vanaema jutukera”. Raamatuillustratsioonid ja karikatuurid ning pildid ajalehtedes-ajakirjades hakkasid varsti nii palju sisse tooma, et aastast 1950 sai kunstnikust vabakutseline. 1956. aastast oli Valter kunstnike liidu ning 1958. aastast ajakirjanike liidu liige. Edgar Valter illustreeris peamiselt lasteraamatuid, aga ka õpikuid (saksa keele õpikud eesti koolidele ja eesti keele õpikud vene koolidele); lõi vabagraafikat, eksliibriseid (umbes 250), plakateid, postkaarte, teatriafišše, lavakujundusi (näiteks Ardi Liivese lavastusele „Viini postmark” 1964. aastal Eesti Draamateatris) ning tegutses pidevalt ka maalikunstnikuna. 1987. aastal kolis põline linnamees Võrumaale Pöörismäe tallu. Seal sündisid tema autoriraamatud. Otsa tegi 1994. aastal lahti „Pokuraamat” ja kokku sai neid viisteist.

10


alter V t s a d n e ter Edgar Val Ma ise ei mäleta, aga räägitakse, et ma sündisin vanalinnas Pika tänava keskpaigas. Perekonnast ei oskagi suurt midagi rääkida. Võib-olla ehk seda, et meid oli palju: viis poisterahvast ja kolm tüdrukut. Mina olin see neljas poiss ja siis sai vist materjal otsa ja hakkas tulema tüdrukuid, kohe kolm tükki jutti. Ja siis punktina veel üks poiss. Mu esimene mängumaa oli Kalarand. Tõrvatud paatide, kalade ning vee lõhna veider segu ... see on veel praegugi ninas tallel. Tõsi see on, et minu koolivihikutes oli joonistusi rohkem kui harivat teksti. Matemaatikavihikusse sigines arvutustulpasid vaid siis, kui mõni lasi endalt maha kribada. Joonistasin lapsepõlvest peale, nagu enamik lapsi ikka joonistab. Vast selle vahega, et tundsin tarvet kogu aeg joonistada. Nagu haigus! Mis puutub kunstipisikusse, siis see patsillus on mul vist ema poolt külge hakanud. Tema vend oli Lätimaal kunstnikust inimene. Sõda viis ta Ameerikasse ja sinna ta suri. Tema Riiga jäänud õlivärvid sain mina endale ja nendega maalisin oma esimesed maalid. Lõpetasin seitsmeklassilise kooli. Kõigepealt tahtsin merele. Kolm kuud pidasin sadamas purjekavahti, treenisin üle poordi sülitamist ja harjutasin meremehe kõnnakut. Näitlejaks tahtsin ka saada, aga julgusest tuli puudu. Proovisin mitmeid ameteid. Alustasin lukksepaõpilasena, katsetasin maalrina, transporditöölisena, dekoorateljees õpilasena, trükitöölisena, kuni ühel päeval märkasin, et karikatuurid ja illustratsioonid mind toidavad. Teekond diletandist professionaalse kunstnikuni oleks olnud märgatavalt kergem ning kiirem, kui see oleks läinud läbi kunstikooli. Ka vaimne küpsemine ja rikastumine olnuks kiirem. Alustasin agulipoisina. Rääkisin ja mõtlesin kui agulipoiss. Riides olin ka nagu agulipoiss: seljas hall sõdurisinel, jalas sõdurisaapad. Ega seegi palju aidanud, et olin raamatukogus usina lugejana tuntud. Ühesõnaga: stardipakk oli nigelavõitu. Joonistasin igal vabal hetkel. Tänaval, parkides, siseruumides. See oli mu kool ja ma tahtsin olla hea õpilane. Siis tuli mu elu esimene ateljee. See oli Pika Jala väravatorni esimesel korrusel. Sealt astus iga päev läbi kümneid sõpru-tuttavaid. Mis puutub torni külalistesse, siis polnud tollalgi tegemist minu ereda isiku tugeva külgetõmbejõuga.

Pahatihti seletus asi minu ateljee soodsa asukoha ja Tallinna kemmergute vähesusega südalinnas. Jääb vaid loota, et inglid panevad ikka ilusasti kirja, et olen hädalisi aidanud ... 1987. aastal jätsin pealinna maha. Kui ma nüüd ütleksin, et siin võib segamatult piiramata koguses küüslauku süüa, hästi kõvasti ja valesti laulda, näpuga nina nuusata ja palju muud teha, siis see ei kõlaks vist päris veenvalt. Vajasin kohta, kus ma ei oleks välismaailmale nii tabatav, kus saaksin olla võimalikult vaba korraldama ise oma töid ja tegemisi. Pärast pikki ristlemisi Eestimaa eri paigus leidsin oma pesa päris tavalise ajalehekuulutuse peale. Kohe, kui olin seda elamist näinud, teadsin, et see on just see, mida olin otsinud. Mets, põllud, mäekuplike külje all, tare tagant mööda voolav oja ... ja vaikne. Mida veel tahta? Suitsusauna? Ka see oli olemas. See küngas on Pöörismägi, kus otsas me oleme. Võimalik, et kunagi müttas siin väike tuulispask. Sellest siis talu nimi. Olen mere ääres sündinud. Kahetsust pole, et mere äärde ei saanud. Mets on kuivamaa meri. Teeb häält ka nagu meri. Aga kala ei anna. See peaks õige pikk puu olema, millega mind saaks praegu linna ajada. Olen märganud, et kui oled kord end kirjutuslaua küljest lahti rebinud, et toimetada väljas üks asi ära, siis sa niipea tuppa tagasi ei saa. Teel konkreetse toimetuse juurde avastad, et näe, käru ratas vajab määrimist. Ja lähed rehe alla tavotti hankima. Seal vaatab sulle vastu labidas, mis vajab uut vart. Oot-oot, ma nägin just sobivat vart. Sa määrid ratast, leiad labidale varre, teritad kirvest, varretad labida ... ja jätkad teed oma tegevuse juurde, milleks sai välja tuldud. Ja näed, et puuriidast on pudenenud paar sületäit halge laiali. Manad kasse ja sead halud uuesti riita. Kas jätkata? Vist pole mõtet. Jutt on praktiliselt lõputa. Olen väljapoole juba rahulik küll, aga ikka otsin oma igaõhtustest lõketest seda veel rahumat rahu. Kustkohast saab? Piibust saab. Ja puuslikega arupidamisest – hästi salaja küll. Pokude seas kükitamine rahustab hinge. Mis tuska teeb? Küll on sedagi. Aga tusamõtteid ei tahaks enda sisse lasta. Välja ka ei tahaks lasta ...

11


Ajakiri Pioneer k체sis 1966. aastal Edgar Valterilt, kuidas ta 천ppis joonistama. Vastus ilmus novembrinumbris sellisel kujul.

12


13


VANAEMA JUTUKERA Ellu Eller 1948

„Vanaema oli vana ja haige. Kuid mõistus oli tal veel selge ja süda soe. Nii sai ta maailma asjadest hästi aru ja oli alati rõõmsatujuline; lapsed armastasid teda väga.” Tegu on raamjutuga. Vanaema kerib lõngaotsi kerasse ning pajatab töötegemise ajal lastele neli lugu, mis seostuvad otseselt väikeste kuulajate käitumise või soovidega. Lood kätkevad endas selget õpetuseiva.

ter

Edgar Val

Alustasin Sädemest ja Tähekesest. Need olid uksed, mis mulle paotusid. Ja nii ma hakkasin astuma oma kunstnikuteed mööda lastelehe ja lasteajakirjade lehekülgi. Kui ükskord jõudsin raamatukirjastuseni, siis, mis te arvate, mida mulle illustreerimiseks pakuti? * Meie peres oli kaheksa last ja ümber maja siblis kaks korda nii palju. Kui illustreerisin esimest raamatut, see oli Ellu Elleri „Vanaema jutukera”, siis olid mu vähemad õed-vennad kannatlikud modellid. Kui Sulle satub see raamat pihku, siis Sa küll ei ütle, et oi kui ilusad pildid. Ise neid vaadates olen valmis punastama ja pead raputama. Ja küllap ka muigama.

15


JOOSU -TAAT Boriss Jemeljanov 1958

Väike Jüri tuleb linnast maale vanaemale külla. Nalja pärast kutsub ta end kord Joosu-taadiks, aga poisi pahameeleks levib hüüdnimi naabritüdruku nobeda keele tõttu üle terve küla. Joosu-taat on tubli poiss. Kord kukub naabri-Kolla katuselt otse veetünni ja saab mõtlematu vallatuse eest ema käest äärepealt vitsa. Joosu-taat aga teab, et poiss ronis katusele linde kassi eest kaitsma, ning päästab Kolla karistusest.

Kord jääb kutsikas Polla väga haigeks. Niutsub ega taha üldse süüa. Joosu küsib naabritüdrukult mängukäru, teeb sinna pehme aseme ja sõidutab Polla kolhoosikeskusesse velskri manu. Too määrab kutsikale raviks penitsilliinisüstid. Iga päev veab Joosu-taat Polla tohtri vastuvõtule ja tagasi. Kolm korda päevas toidab poiss looma suhkruga. Ja ennäe, Polla hakkabki pisitasa paranema, kuni saab päris terveks. Joosu-taat teeb veel mõndagi head ja toredat, nii et lõpuks tõdevad kõik: „Mis Joosu ta siis enam on? Tubli poiss ja kõik!”

18


KAŠTANKA JA TEISI JUTTE Anton Tšehhov 1960

Kaštanka on noor ruske koer – pooleldi taks, pooleldi õuekoer ja väga sarnane rebasega. Ühel talvepäeval oma peremeest saates ehmub ta puhkpilliorkestri kärarikkast mängust, pageb ja ongi eksinud. Vana kloun võtab peni enese juurde elama, toidab hästi, õpetab trikke ja varsti seisabki ees esimene areenileminek. Koeral on uue peremehe juures tegelikult parem elu kui kodus, aga truu koerahing igatseb omade järele. Ja oh rõõmu, peremees oma väikese pojaga on tulnud etendust vaatama, nad tunnevad Kaštanka ära ja koer saab lõpuks ometi koju.

„Külasse vanaisale. Konstantin Makarõtšile” seisab ümbrikul, mille Vanka postkasti pistab. Üheksa-aastane poiss on kolm kuud Moskvas kingsepa õpipoisiks olnud. Kõik, kes vähegi tahavad, löövad ja alandavad last. Talle antakse vähe süüa, öösel tuleb tal pererahva virisevat titat kiigutada. Vanka igatseb külaelu järele, ta valab kogu oma kurbuse ja igatsuse kirjaridadesse ...

19


AATOMIK Vladimir Beekman 1959, 2010

Päeval paistab päike, öösel kumab kuu, olen ise väike, kuid mu jõud on suur. Nii laulab Aatomik, kes sündis kuulsa Teadlase töötoas, kus too ühe haruldase ja väga kalli metalli küljest kogemata kübeme lahti lõi. Kübemest sai mikroskoobi all kämblasuurune poisike, kes oma väge veel päris täpselt hinnata ei oska.

Aatomik tõttab laia ilma, kus on tema jõust palju abi. Ta annab vanale Aurule elektrijaamas puhkust, leiab Puurtornile naftat ja aitab Naftanohikutel laeva mootorit töös hoida. Siis kuulevad Jõmmid Aatomiku imelistest võimetest ja tahavad teda oma kasuks tööle rakendada. Võrgutav Raadiolaine meelitab Aatomiku raketti, et ta Marsile sõidaks, ning kõik sealsed maavarad Jõmmidele tooks.

20


21


AATOMIK JA KÜBERNEETILINE KARU Vladimir Beekman 1968, 2010

Rändan paigast paika, kõnnin igal pool, inimesi aitan, neile rõõmu toon, laulab Aatomik kaugel põhjas, kuplialuses soojaks köetud linnas.

Küberneetiline Karu ei arva Aatomiku vägitükist midagi. Mis on üks niru linn soojaks kütta?! Seepeale tormab solvunud Aatomik Jäämerd üles sulatama. Tollest ettevõtmisest sünnib palju paha, ning süüdlane teeb kõik, et linnu ja inimesi suurvee eest päästa ning õnnetuse tagajärgi likvideerida.

22


23


AATOMIKU JUHTUMUSED Vladimir Beekman 1974

Selles raamatus on koos kõik Aatomiku lood. Teadlane on lugenud palju tarku raamatuid ja tunneb Aatomiku kohe ära. Elav ja lustlik poiss tormab kohemaid maailma seiklema. Tal tuleb õppida oma jõudu kontrollima, et ei sünniks pahandust.

24


AUHINNAD

1971 1986 1987 1988 1989 1991 1992 1995 1995 1996 1996 1996

1996 1996 1999 2000 2001 2001 2002 2002 2002 2003 2004 2005 2005 2006

346

Leipzigi raamatukunstinäituse diplom Uno Leiese raamatu „Atsi patsid” kujunduse eest. Leipzigi messilt on Edgar Valter lisaks nimetatule pälvinud veel kaks diplomit. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane. Ajakirja Pulss eriauhind Gabrovo huumorifestivalil. I auhind Tallinnas rahvusvahelisel karikatuurinäitusel „Viva la Musica”. Gabrovo huumorifestivali grand prix Kuldne Aisopos õlimaali „Serenaad” eest. Huumoriauhind Meie Mats. III koht Nukitsa konkursil Ralf Parve raamatu „Suur sõnelus” piltide eest. Kultuurilehe ja Schwan Stabilo peapreemia teose „Pokuraamat” (1994) illustratsioonide eest. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia laste- ja noortekirjanduse kategoorias „Pokuraamatu” eest. I koht Nukitsa konkursil nii kunstniku- kui ka kirjanikutöö eest teoses „Pokuraamat” ja II koht raamatu „Kassike ja kakuke” (1995) kunstnikutöö eest. Albu valla kirjanduspreemia eriauhind teose „Pokuraamat” eest. I auhind AS-i Bürootarve ja Kultuurilehe lasteraamatute kujundusvõistlusel raamatu „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist” (1995) ja Ellen Niidu raamatu „Krõlli pannkoogitegu”(1995) illustratsioonide eest. Eesti Vabariigi kultuuripreemia kunsti alal „Pokuraamatu“ ja teiste lasteraamatute illustreerimise eest. Edgar Valter kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja „Pokuraamatu” piltide eest, samuti märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. Albu valla kirjanduspreemia raamatu „Pintselsabad” (1998) eest. I koht Nukitsa konkursil kunstnikutöö ja II koht kirjanikutöö eest teoses „Pintselsabad” ning II koht kunstnikutöö eest raamatus „Metsa pühapäev” (1999). Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk. Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind. Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia pokuraamatute eest. II koht Nukitsa konkursil raamatu „Kuidas õppida vaatama?” (2000) illustratsioonide eest. Eridiplom raamatu „Pokuaabits” (2002) eest konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”. Diplom konkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” Leelo Tungla raamatu „Anna ja Aadama lood” (2003) piltide eest. III koht Nukitsa konkursil raamatu „Natuke naljakad pildid” (2003) illustratsioonide eest. Täiskasvanute hääletuse võitja raamatuga „Pokuaabits” (2002). Eesti Kunstnike Liidu auliige. Tunnustus elutöö eest lasteraamatukonkursil „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”. II koht (postuumselt) Nukitsa konkursil nii kunstniku- kui ka kirjanikutöö eest teoses „Pokulood” (2004). Täiskasvanute hääletuse võitja raamatuga „Pokulood”.


EDGAR VALTERI TÖÖDE REGISTER*

1948 1957 1958

1959

1960

1961

1962

1963

*

Eller, Ellu. Vanaema jutukera. Võitlev sõna : Noorte autorite almanahh. 4. Koostanud Oskar Kruus. Väli, Heino. Kui vanaema tukastab. 2. trükk 1963. Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956 : Album. Koostanud Vladimir Raudsepp, Aado Slutsk; vinjetid joonistanud Edgar Valter. Gross, Villem. Tiivasirutus. 2. trükk 1959. Jemeljanov, Boriss Aleksandrovitš. Joosu-taat. Vene keelest tõlkinud Veera Veber. Jutupaunik 1. Koostanud Heino Väli. Mänd, Heljo. Tarkus tuleb tasapisi. Suislepp, Harald. Tedretähed. Võitlev sõna : Noorte autorite almanahh. 5. Koostanud Oskar Kruus. Väli, Heino. Kit Kurnähh, kaardiväelane. Beekman, Vladimir. Aatomik. 2. trükk 2010 rmt Aatomiku lood. Sisaldab ka: Aatomik ja Küberneetiline Karu. Rannamaa, Silvia. Kadri. 2. ja 3. trükk 1962, 1984. Pukk, Holger. Kuidas toimid sina? : Nõukogude noorte käitumisreegleist. Laht, Uno. Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid. Lindgren, Astrid. Meisterdetektiiv Blomkvist; Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu. Rootsi keelest tõlkinud ja järelsõna Vladimir Beekman. 2. trükk 1970. 3. trükk 1989 rmt Jutte. Lõnkov, Mihhail. Veduri-Mikolka. Vene keelest tõlkinud Henn Meriste. Pismennaja, Larissa. Hundikaevu saladus. Vene keelest tõlkinud Ivar Kosenkranius, L. Kosenkranius. Rannet, Egon. Kilde Taani-reisilt. Tšehhov, Anton Pavlovitš. Kaštanka ja teisi jutte. Vene keelest tõlkinud Õie Kajando, Enn Murdmaa, Friedebert Tuglas. Agur, Ustus. Mõtlevad masinad : Elektronarvutusmasina tänapäev ja tulevik. Beekman, Vladimir. Autode kohus. Beekman, Vladimir. Kõnelev kaaslane. Mänd, Heljo. Silm juhib sammu. Pervik, Aino. Kersti sõber Miina. Ristlaan, Rein; Teppor, Friedrich. Keemia meie kodudes : Käsiraamat. 2. trükk 1964. Ruškis, Valentin Solomonovitš. Jutustus kangelasteost. Vene keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Aas, Vello. Tuusik „Artekki” : Kaardiväemajori mälestusi. Jutupaunik 2. Koostanud Heino Väli; illustreerinud Erik Vaher, Edgar Valter ja Valentin Vare. Kaljuste, Oskar. Töö- ja kutse-eetika. Merilaas, Kersti. Lugu mustast ja valgest. Pioneerimärk : Endiste pioneeride mälestusi. Vene keelest tõlkinud Laine Soe. Rannap, Jaan. Neid oli kaheksakümmend kuus : Puiatu kooli pioneeridest. Raud, Eno. Sipsik. Toredad pioneeriaastad : Fotoalbum. Koostanud Arnold Päts; vinjetid Edgar Valter. Vaher, Luise. Reportaaž Tuhande ja Rõõmu tänavalt: Jutustus noore põlvkonna kasvatamise probleemidest. Goljavkin, Viktor Vladimirovitš. Linn meres. Vene keelest tõlkinud Heljo Mänd. Kross, Jaan. Tuule-Juku : Üle 16. a vanustele keelatud. Leies, Uno. Harjavars on pikem mehest. Maršak, Samuil Jakovlevitš. Suur tasku. Vene keelest tõlkinud Heljo Mänd. Normet, Leo; Tõnson, Helga. Operett mujal ja meil. Ruškis, Valentin. Metsajõe alistajad. Väli, Heino. Kolumbuse maa Kolumbus.

Nimestik ei sisalda õpikuid, tegelusraamatuid, originaalillustratsioonidega tõlkeid teistesse keeltesse, kaanekujundusi, tarbegraafikat, trükiseid, milles on kasutatud pilte nimestikus esitatud raamatutest. Kordustrükkide ilmumisandmed peegeldavad illustratsioonide, mitte teksti taasavaldamist. Kordustrükid, millele Edgar Valter uued illustratsioonid joonistas, asuvad nimestikus kordustrüki ilmumise aasta all.

347


1964

1965

1966

1967 1968

1969

1970

348

Järvet, Jüri. Kits kärneriks : Huumori- ja satiirivalimik. Liives, Ardi. Viini postmark : Komöödia 3 vaatuses, 6 pildis. Pilt, Vello. Lähetus ellu : Tähelepanekuid noorte suvepäevadest. Rafalov, Mark. Juttu jalgpallisõbraga. Rannap, Jaan. Salu Juhan ja ta sõbrad. Sõbra pilguga : Armeenia kunsti nädal Eestis : Fotoalbum. Koostanud Vilma Jürisalu; tekst: H. Mere, Ressi Kaera, Inge Trikkel ja Lembit Lauri; sulejoonistused Edgar Valter. Valter, Edgar. Kaugel naljast = Далеко не шутка : Karikatuurid. Jutupaunik 3. Koostanud Heino Väli. Kiik, Heino. Metsiku taltsutamine : Puhume juttu põllust ja muustki. Mänd, Heljo. Edev elevandipoeg. Mänd, Heljo. Vikerkaare all. Rannamaa, Silvia. Kadri. Vaidlo, Robert. Lood Kukeleegua linnast. Eesti NSV : Teatmik. Koostanud Evi Tuulik. Kross, Jaan. Lauljad laevavööridel. Kästner, Erich. Emil und die Berliner Jungen : Klassiväline lektüür : VIII ja IX klassile. Adapteerinud Viktoria Saveljeva; kommentaarid tõlkinud ja sõnastikuga varustanud Helga Viira. Meri, Veijo. Manillaköis : Pajatus. Soome keelest tõlkinud ja eessõna Harald Lepik. Suislepp, Harald. Kellakägu. Vaimne tervis. Koostanud autorite kollektiiv; toimetanud Jüri Saarma. Niit, Ellen. Karud saavad aru. Kordustrükid: 1971, 1972, 2010. Rannap, Jaan. Viimane Valgesulg. Beekman, Vladimir. Aatomik ja Küberneetiline Karu. 2. trükk 2010 rmt Aatomiku lood. Sisaldab ka: Aatomik. Escarpit, Robert. Literatron : Pikareskne romaan. Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi. Kerge. Leo. Sangpomm : Vesteid, humoreske, kilde. Liebert, Ervin. Atleetvõimlemine. Niit, Ellen. Imeline autobuss. Niit, Ellen. Õues kasvab tiritamm. Rannap, Jaan. Musta lamba matused. Raud, Eno. Päris kriminaalne lugu. Reinsalu, Armult. Tallinna juht. Smuul, Juhan. Muhu monoloogid. Polkovniku lesk. Tõeveer, Terje. Surmaga kurameerimas. Valton, Arvo. Kaheksa jaapanlannat. Larin, Ivan. Toodangu kvaliteet, ökonoomia, stiimulid. Liives, Ardi. Monolisk, ehk, suhtugem küsimusse tõsiselt : Grotesk kolmes vaatuses. Onu Thal (Uno Laht). Paroodi-koodi-oodiaid : Kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid. Raud, Eno. Lugu lendavate taldrikutega. Raud, Eno. Sipsik. Siig, Arvi. Sinine ateljee. Žilinskaite, Vytaute. Hüpnoosi mõju : Följetone, humoreske. Leedu keelest tõlkinud Mihkel Loodus. Leies, Uno. Atsi patsid. Mänd, Heljo. Jorrupõrnikas. Niit, Ellen. Triinu ja Taavi jutud. Parve, Ralf. Sassa Melderi kõned. Raud, Eno. Anu ja Sipsik. Raud, Eno. Telepaatiline lugu. Taidre, Harri. Mina ja tänav : Õpilastele liiklusest. 2. ja 3. trükk 1976, 1985. Tomin, Juri Gennadjevitš. Nüüd on kõik vastupidi. Vene keelest tõlkinud Jaan Rannap. Vaikivad trollid : Valimik norra lastelaule. Koostanud Heljo Mänd. 2. trükk 1971. Valter, Edgar. Pildiraamat koolijärikutele = Картинки для послешкольного возраста : Karikatuurid. Väli, Heino. Vapustav Tulikametsa lugu.


1971

1972

1973

1974

1975

1976

1977 1978

Aller, Rudolf. Inimene, kes kaotas iseenda : Huumori- ja satiirivalimik. Bubnys, Vytautas. Arberonas. Leedu keelest tõlkinud V. Strikaitiene. Calvino, Italo. Parun puu otsas : Meie esivanemad. Itaalia keelest tõlkinud Aleksander Kurtna. Hainsalu, Lehte. Kui ma ükskord. Kerge, Leo. Kivipull : Följetone. Niese, Gerhardt. 100 Kolumbuse muna : Ülesandeid ja katseid. Saksa keelest tõlkinud Olev Kärner. 2. trükk 1985. Niit, Ellen. Suur maalritöö. Rannap, Jaan. Jefreitor Jõmm. Sookas, Juhan. Sokuperutaja : Huumori- ja satiirivalimik. Vaidlo, Robert. Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis. Väli, Heino. Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel. 2. trükk 2008. Liiva, Kaido. Abielulahutus eesti moodi : Humoreske ja följetone. Melamed, Calis. Naeratus nõudmiseni. Läti keelest tõlkinud S. Välja. Rannap, Jaan. Nublu. 2. trükk 1978. Raud, Eno. Konn ja ekskavaator. Raud, Eno. Naksitrallid. Tamberg, Eino. Laule lastele. Illustreerinud Edgar Valter ja Villu Toots. Valton, Arvo. Õukondlik mäng. Jutupaunik 1972. Koostanud Heino Väli. Kross, Jaan. Mardileib. 2. trükk 1985. Luts, Oskar. Nukitsamees. 2. trükk 1974. Panso, Voldemar. Maailm arlekiini kuues. Peegel, Juhan. Kolm tahedat lugemist : Kirjanduslikud paroodiad. Pervik, Aino. Kunksmoor. 2. ja 3. trükk 1986, 2001. Sisaldavad ka: Kunksmoor ja kapten Trumm. Rannap, Jaan. Agu Sihvka annab aru. 2. trükk 1976. Raud, Eno. Lugu lendavate taldrikutega. Sisaldab ka: Päris kriminaalne lugu; Telepaatiline lugu. Saar, Juhan. Mäng. 2. ja 3. trükk 1975, 2007. Beekman, Vladimir. Aatomiku juhtumused. Berg, Tom (Viktor Tomberg). Mudila Nupula : Kogumik mõistatusi. 2. trükk 1975. Mathevosjan, Hrant. Roheline org. Tõlkinud Andres Jaaksoo. Sahharnov, Svjatoslav Vladimirovitš. Delfiinide saar. Vene keelest tõlkinud Riina Aro. Spriit, Edgar. Kuulsuse jahil : Valimik följetone ja humoreske. Valter, Edgar. Jahikoera memuaarid. Väli, Heino. Kit Kurnähh, kaardiväelane. Kaplinski, Jaan; Toomet, Tiia. Kuhu need värvid jäävad. Niit, Ellen. Triinu ja Taavi taskuteater. Pervik, Aino. Kunksmoor ja kapten Trumm. Kordustrükid rmt Kunksmoor: 1986, 2001, 2011, 2012, 2013. Raud, Eno. Die wissbegierige Filmkamera. Übersetzung Leopold Klas-Glass. Raud, Eno. Naksitrallid : Teine raamat. Švarts, Jevgeni. Šura ja Marusja seiklused. Vene keelest tõlkinud Piret Saluri. Durrell, Gerald. Minu pere ja muud loomad. Tõlkinud Piret Saluri, Rein Saluri; järelsõna Rein Saluri. 2. trükk 2007. Kiik, Heino. Taimetark 2 : Meie aiaajakiri : Aprill. Mai. Juuni. Paju, Aili. Taastumine spordis. Rannap, Jaan. Maja metsa ääres. Valter, Edgar. 84 lk. : Karikatuurid. Niit, Ellen. Triinu ja Taavi uued ja vanad lood. Ljovšin, Vladimir Arturovitš. Hajameelse Magistri väitekiri. Vene keelest tõlkinud Boris Kabur. Petkevičius, Vytautas. Leivast, armastusest ja vintpüssist : Romaan. Leedu keelest tõlkinud Valvi Strikaitiene. Raud, Eno. Sipsikute juturaamat. Vivier, Colette. Väike teater. Prantsuse keelest tõlkinud Aita Kurfeldt.

349


1979

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987 1988

350

Ljovšin, Vladimir Arturovitš. Hajameelse Magistri reisimärkmed. Vene keelest tõlkinud Boris Kabur. Niit, Ellen. Krõlli-raamat. Niit, Ellen. Oma olemine, turteltulemine. Rannap, Jaan. Kukepoks. Raud, Eno. Jälle need naksitrallid : Esimene raamat. 2. trükk 1986. Sisaldab ka: Jälle need naksitrallid : Teine raamat. Taidre, Harry. Tiiu, Tõnu, Tuks ja tänav : Liiklusalaseid õpetusi. Ljovšin, Vladimir Arturovitš. Varastatud marki otsimas : Matemaatiline kriminull. Vene keelest tõlkinud Boris Kabur. Raud, Eno. Ninatark muna. 2. trükk 2007. Gustavson, Heino. Igal kohal oma lugu. Jutupaunik 1981. Koostanud Heino Väli. Käitumisest looduses. Koostanud Madis Aruja. Pärsia muinasjutte. Pärsia keelest tõlkinud Maret Kark. Rannap, Jaan. Koolilood. 2. trükk 1989. Raud, Eno. Sipsik. Vallikivi, Arvo (Arvo Valton). Ajaprintsess. Valter, Edgar. Veekandja = Водонос = Watercarrier = Wasserträger : Karikatuurid. Tekst Heinz Valk. Väli, Heino. Silver Ükssilm ja Admirali vanne. Kiik, Heino. Maailma viljad. 1. osa: Botaanika- ja aiandusalane populaarteaduslik raamat. 2. trükk 1989 rmt Maailma viljad : 1.–5. Pervik, Aino. Arabella, mereröövli tütar. Kordustrükid 2000, 2008, 2013 Raud, Eno. Jälle need naksitrallid : Teine raamat. 2. trükk 1986. Sisaldab ka: Jälle need naksitrallid : Esimene raamat. Itelmeeni muinasjutte. Vene keelest tõlkinud ja lastele ümber jutustanud Kädi Kokk. Kass, Asta. Pahupidi puhkus. 2. trükk 2006. Rannap, Jaan. Maari suvi. Vaidlo, Robert. Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis I. 2. trükk 2011. Sisaldab ka: Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis II. Vaidlo, Robert. Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis II. 2. trükk 2011. Sisaldab ka: Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis I. Vaidlo, Robert. Lood Kukeleegua linnast I. 2. trükk 2011. Sisaldab ka: Lood Kukeleegua linnast II. Vaidlo, Robert. Lood Kukeleegua linnast II. 2. trükk 2011. Sisaldab ka: Lood Kukeleegua linnast I. Vallikivi, Arvo (Arvo Valton). Põhjanaela paine. Kangur, Kalju. Punaste traksidega koer. Kiik, Heino. Maailma viljad. 2. osa : Botaanika- ja aiandusalane populaarteaduslik raamat. 2. trükk 1989 rmt Maailma viljad : 1.– 5. Niit, Ellen. Enne punaseid palituid : Mõned koguklassinäidendid lastele. Parve, Ralf. On inimesi erinimelisi. Rannap, Jaan. Loomalood. Topi. Alfa pluss Romeo. Nublu. Ill Heino Sampu, Ülle Meister, Edgar Valter. Raud, Eno. Naksitrallid : Esimene ja teine raamat. Niit, Ellen. Suur maalritöö. 2. trükk 2008. Põldma, Janno. Džuudopoisid : 2. trükk 2007. Tanner, Oskar. Hüvastijätt. Ilmet, Peep. Matsalu mailt. Kiik, Heino. Maailma viljad. 3.–4. 2. trükk 1989 rmt Maailma viljad : 1.–5. Kiik, Heino. Taimetark 3 : Meie aia-ajakiri: Juuli. August. September. Luts, Oskar. Nukitsamees. Mänd, Heljo. Iidvana igavik. Vassiljev, Vladimir. Meestejutt. Vene keelest tõlkinud Valter Rummel. Raud, Eno. Sipsik. Kordustrükid: 1996, 2001, 2003, 2009, 2010, 2012, 2013. Narusk, Anu. Pered, kus kasvavad teismelised : perekonnasotsioloogiast. Pukk, Holger. Isemeelsed. Raudam, Toomas. Kolmekordne päike. Tungal, Leelo. Vana vahva lasteaed : Luuletusi lastele. Vaidlo, Robert. Ühe ahvi lugu.


1989

1990 1991 1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

Kiik, Heino. Maailma viljad 1.– 5. : Botaanika- ja aiandusalane populaarteaduslik raamat. Kõrv, Jakob. Veealused. Parve, Ralf. Suur sõnelus. Raud, Eno. Roostevaba Mõõk. Hanson, Erik. Suur saladus. Kallion, Ivar. Jõulunaeratus. Meelejahutaja raamatukogu nr 9. Meensalu, Leopold. 500 õpetust köögivilja kasvatamiseks. 1. ja 2. osa. Tungal, Leelo. Barbara ja suvekoerad. Pervik, Aino. Kallis härra Q. Roos, Sten. Steni muinasjutud. Niit, Ellen. Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta. Normet, Dagmar. Lõvi ja lohe. Taidre, Harri. Rattur ja tänav : Liikluseeskirjadest lastele. Tolkien, John Ronald Reuel. Leht ja puu. Sisaldab ka: Suur-Woottoni sepp; Talumees Giles Hamist. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, Krista Kaer. Tungal, Leelo. Vampiir ja pioneer. Igihaljaid nalju. Koostanud Ivar Kallion. Kalender 1995. Koostanud Gondo Olevsoo. Niit, Ellen. Krõll ja igasugused hääled. Rannap, Jaan. Tuukerkoer Torru. Tanner, Oskar. Poisid. Tungal, Leelo. Barbara ja sügiskoerad. Valter, Edgar. Pokuraamat. Kordustrükid 1995, 2001, 2003 (koos lauamänguga), 2006, 2009. Esop, Erika. Rikas tüdruk. Hainsalu, Lehte. Nõiamaja. Niit, Ellen. Krõlli pannkoogitegu. Valter, Edgar. Ahaa, kummitab!. Valter, Edgar. Kassike ja kakuke. 2. trükk 2006. Valter, Edgar. Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist. 2. trükk 2013. Valter, Edgar. Pintselsabad. Ema, isa! Ma õpetan teid turvaliselt liiklema!. Koost Riigi Maanteeamet. Rosenstrauch, H. D. (Juhan Peegel). Elumere laenetel : Neli tahedat lugemist; pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Valter, Edgar. Kullast vilepill. Liiklusaabits. Koostanud Leelo Tungal ja Urve Sellenberg. 2. ja 3. trükk 1998,1999. Mayle, Peter. Koera elu on koeraelu. Inglise keelest tõlkinud Urmas Rattus. Tuberkuloosinakkus on eriti ohtlik lastele. Toimetanud Ruth Soonets. Tungal, Leelo; Hiiepuu, Ene; Valter, Edgar. Aabits. Kordustrükid : 1998, 1999, 2001, 2006. Valter, Edgar. Isand Tuutu ettevõtmised. Arro, Guido. Tuberkuloos on nakkushaigus. Kolmas täiendatud ja parandatud trükk. Kordustrükid: 2000, 2003 Contra (Margus Konnula). Tarczan. Kalender 1999. Koostanud Gondo Olevsoo. Mänd, Raivo. Elukunstnikud : Teejuht käitumise ökoloogiasse. Raud, Eno. Naksitrallid : Esimene raamat. 2. ja 3. trükk 2007, 2013. Sisaldavad ka : Naksitrallid : Teine raamat. TerviSekS I ja II. Koostanud Imre Rammul, Jaan J. Leppik, Helgi Toomsalu ja Anzori Barkalaja. Tungal, Leelo; Hiiepuu, Ene; Valter, Edgar. Lugemik : I klassile. Valter, Edgar. Iika: nii noor, aga juba nõid! 2. trükk 2013. Valter, Edgar. Pintselsabad. 2. trükk 2006. Raud, Eno. Naksitrallid : Teine raamat. 2. ja 3. trükk 2007, 2013. Sisaldavad ka : Naksitrallid : Esimene raamat. Strugatski, Arkadi; Strugatski, Boriss. Asustatud saar. Tõlkinud Kalle Käsper ja Gohar Käsper-Markosjan. Tsirr-virr lõokõnõ. Tillokõnõ tiijuht’ Võromaa vannu laulõ manoq. Koostanud Marju Kõivupuu. Valter, Edgar. Metsa pühapäev. Valtri Ets. Mõtsa pühapäiv : Võru kiilde ümbre pandnu Pulga Jaan.

351


2000

2001 2002

2003

2004

2005 2007

2009 2011 2012

Naine ja mees : Aforismid. Koostanud Tiit Kuningas. Raud, Eno. Jälle need naksitrallid : Esimene raamat. 2. trükk 2009. Sisaldab ka: Jälle need naksitrallid : Teine raamat. Valter, Edgar. Kuidas õppida vaatama? 2. trükk 2010. Kõiv, Kristi. Mida teha siis, kui sinu laps… : Üks väike nõuanderaamat lapsevanematele. Minu hambad. Koostajad Siiri-Mai Mäenurm, Anne Männik. Niit, Ellen. Veel ja veel : Krõlliga maal ja veel. Valter, Edgar. Ho-ho-hoo! : Karikatuurid. Valter, Edgar. Pokuaabits. Kordustrükid 2003, 2006 (koos lauamänguga), 2009. Martin, Anne. Nublu kaitseb ja õpetab. Nõuandeid lastele ohuolukordadeks. 2. trükk 2005. Tungal, Leelo. Anna ja Aadama lood : Lugusid ja luuletusi Päka kooli lastest. Valter, Edgar. Natuke naljakad pildid. Valter, Edgar. Jahikoera memuaarid = Memoria canis venatici = Metsästyskoiran muistelmia = Memoiren eines Jagdhundes = Memoirs of a hound. Valter, Edgar. Pokulood. 2. trükk 2009. Raud, Eno. Jälle need naksitrallid : Teine raamat. 2. trükk 2009. Sisaldab ka : Jälle need naksitrallid : Esimene raamat. Valter, Edgar. Ikka veel kummitab! Maalid 1983–2005 = Paintings 1983–2005. Edgar Valter. Koostanud Külli Leppik; tõlkinud Kersti Unt; toimetanud Karin Kastehein; eessõna: Mari Vallikivi. Öös on mitu muinasjuttu: 13 x Edgar Valter : Tallinna koolilaste luulet ja lugusid Edgar Valteri piltide juurde; oma luuletustega lõi kampa Leelo Tungal; eessõna Tiina Mägi. Edgar Valter : I : Karid ja kõrgused. Koostanud Külli Leppik. Pärg on pärg : Luulet Edgar Valteri maalide juurde valinud Leelo Tungal. Karikatuurid läbi aegade = Caricatures through times = Karikaturen durch die Zeiten. Edgar Valter. Koostanud Külli Leppik. Pervik, Aino. Kunksmoor. 2. ja 3. trükk 2012, 2013. Sisaldavad ka: Kunksmoor ja kapten Trumm. Niit, Ellen. Taeva võti : Luulet lastele 1954–2008.

KASUTATUD ALLIKAD Lk 9 –10 Edgar Valter : I : Karid ja kõrgused. Koostanud Külli Leppik. Lk 11 Edgar Valter. Kirjandusnimestik. Koostanud Anu Kehman ja Tiia Suls. 1989, lk 4-6. Lk 11 Mets toob kindlusetunde. Intervjuu Edgar Valteriga Võrumaal Koigu külas Pöörismäe talus. Küsitles Silja Lättemäe. – Maaleht, 24. detsember 1992. Lk 11, 15, 278, 282, 342 Edgar Valter: Midagi head ei tule kiiresti kätte. Edgar Valterit küsitles Aita Kivi. – Eesti Sõnumid, 6. mai 1995. Lk 11, 214, 269, 310, 316, 342 Vaata ja imetle, mida loodus on välja mõelnud. Edgar Valterit küsitles Ann Marvet. – Eesti Loodus, juuli/august 2002. Lk 11, 269, 280, 334, 342 Edgar Valter – keskeltläbi koer poiss. Edgar Valterit küsitles Siire Vanaselja. – Pere ja Kodu nr 12, 1996. Lk 11, 342 Kunstnik Metsikust Lõunast. Leelo Tungla ärgitusel joonistanud ja kirjutanud Edgar Valter. – Eesti Maa, 16. veebruar 1994. Lk 15, 312 Edgar Valter: Kunstnikuks saab joonistades. Kunstnik Edgar Valter vastab koolilastelt saadud kirjadele. – Maaleht, 1. detsember 2005. Lk 290, 292, 342 Kasterpalu, Margus. Edgar Valter kirjutab hingelähedasist asjust. – Postimees, 23. detsember 1997. Lk 296, 300 Valme, Villem. „Pintselsabadest“ tuleb lavastus kogu perele. Kuidas Edgar Valter pintselsabad avastas. – Nädal nr 34, 1998. Lk 307, 342 Mäng looduse ja hea nõidusega. E. Valterit küsitlenud Silja Lättemäe – Maaleht, 23. aprill 1998. Lk 308, 327 Edgar Valter tahtis Voitkade juurde pageda. Edgar Valterit küsitles Piret Tali. – Eesti Päevaleht Pluss, 20. november 1999. Lk 316, 327 Edgar Valter joonistab pokusid edasi. Küsitlenud Ilona Martson. – Täheke nr 9, 2004. Lk 342 Murutar, Kati. Edgar Valterit kummitavad ikka veel lustakad lood lastele. – Postimees, 29. november 2005. Paljud raamatus kasutatud illustratsioonid on võetud vanadest raamatutest, kuna originaalpilte pole säilinud.


Edgar Valter - Lasteraamatute illustratsioonid 1948–2005