TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2012/2013. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOGUMIK SOTSIAALTEADUSED
kuid saksa keeleruumis tunnustatud muusikaõpetajate laulud, keskkoolide lauluvaras aga Felix Mendelssohn-Bartholdy looming. Ambitus, meetrum, helistik, seade, helilaad, temaatika ja elusituatsioonid laulutekstides peegeldasid õpilastele didaktiliselt loodud arengukeskkonda ja näitasid konkreetsete kasvatustegelikkuse ilmingutena lapse huvide ja võimalustega arvestamise määra, seostudes üldväärtuste ja sotsiaalkultuurilise tegelikkusega. Uurimisel selgus, et muusikakasvatuses üldiselt lapse iseärasustega ei arvestatud. Laulikute ja õpikute temaatika ja elusituatsioonid vastasid peamiselt romantismi kui 19. sajandil domineeriva kultuurisuundumuse hoiakutele, nende ampluaa ületas aga sageli õpilase eluringi (nt sõjasangarlus, leinalaulud), need jäid abstraktseks ja üheplaaniliseks. Lapse eluringi kuuluv oli vähe esindatud. Seega andsid muusikakasvatusliku tegelikkuse eksplitsiitsed ilmingud tunnistust tollases sotsiaalkultuurilises tegelikkuses implitsiitselt peituvast inimkäsitusest: laps kui inimene ja isiksus polnud ühiskonnas väärtustatud. Uurimistöö tulemusel selgines väärtusjärjestus, mis iseloomustas kogu spetsiifilises ruumajas valitsenud kasvatuskultuuri ning ühiskonnas käibivat mõtteviisi, mille juures ilmnes ka implitsiitselt inimesekäsitus, mis on pedagoogilise teadvuse oluliseks komponendiks. Selgus, et esteetiliste ja religioossete väärtusvaldkondade reljeefne ja mastaapne domineerimine järgis tollaseid ühiskonnas ja kooli eesmärkides heakskiidetud väärtusi, vastas normidele ja hoiakutele, iseloomulikule mentaliteedile, kuid ei aidanud ilmselt kaasa isiksuse terviklikule arengule, mis peaks toetuma võimalikult erinevatele kasvatusväärtustele. Selgus, et religioossed kasvatusväärtused olid pöördvõrdelises, aga absoluutväärtuste poolest valdavalt tugevuselt keskmises korrelatiivses seoses mitmete väärtustunnustega, mis kuulusid eelkõige esteetiliste, aga ka sotsiaalsete, vitaalsete, hedonistlike väärtuste valdkonda. Domineerivaid väärtusvaldkondi esindavate üksiktunnuste vaheliste pöördvõrdeliste seoste tõttu võib eelnevale toetudes järeldada, et õpilasele oli õpikutes ja laulikutes pakutav arengukeskkond küllaltki ühekülgne ja samas vastuoluline. Faktoranalüüs kasvatusväärtustunnustest tõi esile kolmefaktorilise mudeli kirjeldusvõimega 69,2%, mille faktoriteks olid 1) jumalakartus, 2) ilu, 3) täiuslikkus, ideaalsus. Mudeli esimesed kaks faktorit sobitusid hästi tollaste kasvatuseesmärkidega. Kolmas faktor iseloomustas püüdlust täiusliku inimese suunas. Teksti- ja faktoranalüüsi põhjal võib järeldada, et vaadeldaval perioodil valitses normatiivne, lausa dogmaatiline inimesekäsitus. Lisaks selgus, et inimesekäsituse vaatepunktist valitses keskaegse ja uusaegse mõtlemise vaheline pingeväli. Summeeriv kvalitatiivne sisuanalüüs kinnitas kvantitatiivse empiirilise uuringu valiidsust. Ilmnes, et domineerivaid väärtuskategooriaid esindavad kõige reljeefsemalt märksõnad ilus ja Jumal. Sõnal ilus oli tüüpilisim viiteseos looduse ja kodumaa, sõnal Jumal aga kaitsja ja tervitaja kontekstis. Uurimus tõi esile, et 19. sajandit iseloomustav moderniseerumisprotsess põhjustas pingevälju, mis kajastus ka laulmisõpetuse ja muusikaõppekirjanduse sisus, tõi Saksamaa, seeläbi aga kogu läänepoolse Euroopa kasvatustegelikkuse Balti kubermangudesse, sealjuures nii uuenduslike, traditsiooniliste kui arengut takistavate tendentsidena.
Kasutatud kirjandus
Bormann, K. (1869). Schulkunde für evangelische Volksschullehrer auf Grund der Preussischen Regulative vom 1., 2. und 3. Oktober 1854 über Einrichtung des evangelischen Seminar-, Präparanden- und Elementarschul-Unterrichts. 15. verb. Aufl. Berlin: Wiegandt und Grieben. Hämäläinen, J., Kraav, I., Bizaeva, A. (2002). Kotikasvatuksen arvot Suomessa, Venäjällä ja Virossa. Kuopio: Sosiaalitieteiden laitos, Kuopion yliopisto. Jimmerthal, H. (1890). Gesanglehre und Liederbuch Volks- und Bürgerschulen. In vier Heften. 1. Heft nebst einem Vorwort. Lübeck: F. W. Kaibel. Jünger, H. (2006). Schulbücher im Musikunterricht?: Quantitativ-qualitative Untersuchungen zur 108