tudeng tegutseb
Tipikate bussimatk plastitööstuse pealinna 31.01.2013 Silvester Jürjo Materjalitehnoloogia bakalareuseõppe 2. kursuse üliõpilane Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu liige
on plasti ringitöötlemine ja taaskasutusele võtmine. Plasti õige utiliseerimine ja taaskasutus on väga olulised teemad nii tööstuslikust kui ka keskkonnakaitselisest aspektist vaadatuna.
lastitööstuse pealinna asukoht võiks olla üks paras viktoriini küsimus: kes ei tea, see ei suuda ka välja mõelda. Tegu polegi õigupoolest linnaga, vaid plastitööstuse pealinnaks võib pidada tervet Hiiumaad. Kunagisest kolhoosi abitööstusest on kasvanud välja päris mitu ettevõtet ning suur osa plastitootmisest on koondunud just sinna.
Meie ringreis lõppes „B-Plastis“, kus meid võttis vastu ettevõtte juht härra Siimo Sedrik. B-Plast on sarnaselt Plastiktoosiga spetsialiseerunud survevalule. Peamine erinevus on ehk sortimendis. B-Plastis oli vähemalt sellel päeval käsil suurem plastist nugade-kahvlite tootmine. Kusjuures neid ei tehtud ainult valgeid ja tavalisi. Osad olid ilusad värvilised ja päris kena disainiga. Vaatamist jagus seega rohkesti. B-Plastist välja tulles oli kell juba päris palju ning väljas hämar. Päev oli igatahes korda läinud.
P
Seoses plasti eriala magistriõppe taaskäivitamisega koondusid potentsiaalsed huvilised Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast 31. jaanuari hommikul kell 8 TTÜ peamaja ette, et alustada bussireisi kolme Hiiumaa plastitööstuse ettevõttesse. Hiimaal on plastitööstuse ettevõtteid tegelikult üksjagu rohkem – muidu ei annaks pealinna tiitlit ju välja. Kuna kõike aga ühe päevaga ära näha ei jõua, tuli teha valik. Kõigepealt käisime „Plastiktoosis“, mis tegeleb survevaluga. Meid võttis seal vastu proua Eha Brikker, kes tegeleb peamiselt majanduse poolega. Väikeettevõtte puhul on tavaline, et ühel inimesel on palju erinevaid ülesandeid. Ilmselt ei olegi vahet, millise väikeettevõttega on tegu. Ma ei hakka pikemalt peatuma survevalu tehnoloogia üksikasjadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes surutakse valuvorm kuuma plasti, plastist detail jahutatakse maha ja nii ta valmis ongi. Detaili tootmiseks vajaminevat aega mõõdetakse tavaliselt sekundites. Toota võib igasuguseid vidinaid, vaja on ainult vastavat vormi, kusjuures kallimad vormid maksavad korraliku sõiduauto hinna. Teisena käisime „Dagöplastis“, mis on spetsialiseerunud kile tootmisele. Seal võttis meid vastu ettevõtte juht härra Toomas Jõõts. Me nägime, kuidas puhutakse plastgraanulitest suurtel liinidel välja kiletorud, mis meenutasid hiigelsukkasid. Edasi liikus kile juba mööda liine edasi, kus neid mõõdeti ja kokku keevitati. Lõpptulemuseks olid suured mustad või sinised prügikotirullid, pakitud selliselt, nagu nad poes leitavad on. Teiseks Dagöplasti tegevusvaldkonnaks, millega tutvusime, 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013
Ekskursioonid ettevõtetesse ei ole niisama sihitu meelelahutus või „ringi hängimine“. Iga tudeng otsib endale nii praktika- kui ka töökohta. Ettevõtetega otsekontaktide loomine on seejuures väga suureks abiks. Sellest põhimõttest lähtuvalt on meil toimunud väljasõite ka varem ja ilmselt hakkab neid toimuma edaspidigi. Üleüldse on tehnikaeriala üliõpilase jaoks oluline, et ta saaks võimalikult varakult erialast töökogemust. Kõik see aitab tööjõuturul paremini läbi lüüa. Inseneri jaoks vajalik haridus tuleb koolist, aga inseneri jaoks vajalik kogemus ainult
Anni Blumkvist
töökeskkonnast. Lõpetuseks tahan tänada ettevõtteid, kes meid vastu võtsid ja Eesti Plastitööstuse Liidu (www.plast.ee) juhatuse esimeest härra Jaanus Tärnovit suure abi eest ekskursiooni korraldamisel ning Keemia- ja materjaliteaduskonna dekanaati rahalise abi eest väljasõidu korraldamisel. Rohkem pilte bussimatkast võib leida Keemia- ja materjalitehnoogia üliõpilasnõukogu (KÜN) Facebook-i lehelt.