Page 1

T TÜ TU DENG ILEHT . mÄrts 2013 . TUT STUDENT NE WSPAPER

TTÜ Üliõpilasesindus investeerib tulevikku lk 10–11 Kristiina Štõkova Reportaaž: tipikad marssisid üheskoos Toompeale lk 14 – 15 Martin Simpson Tudengite eurovisioon 2013 ehk Kultuuriklubi ei korralda vaid pidusid lk 28 Tervislik eluviis: kellele ja miks? lk 32 – 33 Intervjuu Marek Kalmusega

Taavi Loog


Tutvuge uue Windowsiga Ordi C552+ Soodsaim uue operatsioonisüsteemiga operatsioonisüsteemiga sülearvuti!

349.• • • • • •

15,6” HD (1366x768) ekraan ekraan 320GB kõvaketas 4GB DDR3 operatiivmälu AMD E-300 protsessor Radeon HD6310 Windows 8

Ordi Ultra i3GSH+ Uusim tehnoloogia stiilses kestas!

• • • •

699.-

14” HD (1366x768) ekraan 14” HD (1366x768) ekraan 60GB SSD + 500GB HDD 60GB SSD + 500GB HDD 8GB DDR3 operatiivmälu 8GB DDR3 operatiivmälu Intel Core i3-3217U Intel Core i3-3217U protsessor HD Graphics 4000 • Intel Intel HD Graphics 4000 • Windows 8 Windows 8

Ordi Enduro i528CHS Super+ Vormilt väike, sisult suur!

• • • • • •

877.-

11,6” HD LED (1366x768) matt ekraan LED (1366x768) matt ekraan +8GB SSD hübriidkõvaketas 750GB +8GB SSD hübriidkõvaketas DDR3 operatiivmälu 8GB DDR3 operatiivmälu i5-3210M protsessor Intel Core i5-3210M protsessor nVidia GeForce GT650 2GB nVidia GeForce GT650 8 Windows 8

Ordi Enduro i363QH+

Ordi Enduro i559CSH+

Võimekas kaaslane igapäevatööks!

Oma hinda väärt!

• 15,6” HD LED (1366x768) 15,6” HD LED (1366x768) ekraan • 750GB HDD kõvaketas 750GB HDD kõvaketas • 8GB DDR3 operatiivmälu 8GB DDR3 operatiivmälu • Intel Core i3-3110M Intel Core i3-3110M protsessor • Intel HD Graphics 4000 Intel HD Graphics 4000 • Windows 8 Windows 8

• 15,6” FHD ekraan (1920x1080) ekraan 750GB • 60GB SSD + 750GB HDD • 8GB DDR3 operatiivmälu i5-3210M • Intel Core i5-3210M protsessor GeForce • 2GB nVidia GeForce GTX660 • Windows 8

579.-

999.-

www.ordi.ee


peatoimetaja veerg

Peatoimetaja veerg PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA:Sandra Stumbur KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: JOHAN VIIROK PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSON TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, MIHHAIL POOLAK, PEETER LAAS MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE HELISTA: 630 3621 www.ttu.ee/studioosus @STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Kallis, Tipikas!

Kristiina Štõkova

Ma olen sageli mõelnud, mis motiveerib inimest, ühtlasi ka mind, tegema üht või teist, käituma teatud olukorras kindla mustri järgi või hoopiski täiesti üllatuslikult. Olgu siis põhjuseks surve, mis ühiskonna poolt kaasneb – kõik on ju seadnud meile mingid ootused, ka meie ise – või teeme midagi seetõttu, et tõeliselt naudime tegevust ning tahame anda oma panuse millegi arengusse. Kes teeb, see jõuab. Kes teeb rohkem, see ka jõuab rohkem – nii lihtne see ongi. Ma võin öelda nii palju, millele iganes Sinu sihid on seatud, vii need täide. Korduvalt juhtub, et miski, mis näib esmalt kerge või isegi mõttetu, peidab endas rohkemat – mida enam pühendad aega, seda rohkem see tegevus Sind endasse tõmbab, seda rohkem õpetab ning pakub rõõmu. Olla Üliõpilasesinduse liige on minu jaoks uus kogemus. See võtab tohutult aega ja energiat, ent annab vastu midagi palju suuremat, millele väärtust ei saa anda – pakub rõõmu, annab suuresti kogemust ja sealsed inimesed toetust. Kusjuures, mitte üksnes minule. ÜE seisab teie kõigi eest, kannab hoolt, et langetatud otsused mängiksid just Sinu kasuks ning püüab muuta kõigi tudengipõlve unustamatuks. Seetõttu on meil au tutvustada teile TTÜ Üliõpilasesinduse uut esimeest, kes räägib oma tegevustest, põhjustest ning tulevikuplaanidest. Põhjus, miks ma motivatsioonist üldse kirjutan, on lihtne: pool kevadsemestrit on peatselt läbi ja kevadväsimus, keda rohkem, keda vähem, hakkab vaikselt murdma. Selle vastu võitlemiseks on meil seekord pakkuda veel üsna mitu värskendavat lugu. Käesolevas lehes leiate näiteks persooniloo õppejõust, kes mõistis omast kogemusest, miks ülikooliharidus on tähtis. Aktuaalne on ju teema, et haritud üliõpilastel pole piisavalt töövõimalusi, nõutakse töökogemust, ent keegi seda pakkuda ei taha. Üllatusena küll, või siiski mitte, aga meie koolis see päris nii ei ole – võin, Sulle, saladuskatte all öelda, et õpi hoolsalt edasi, tipikatel on ikka tööturul kergem. Lisaks tegime viimaks ära ka tervisenurga: loe see läbi, mõtesta lahti, omanda paar näpunäidet ja Üliõpilaste XIV Suvemängudeks on veelgi parem rannavorm garanteeritud!

Dear TUT student! I have often wondered what motivates people, including me, do one thing or another, behave according to a certain pattern in a specific situation or even entirely surprisingly. Whether it is due to the pressure coming from the society – all of us have, after all, some kind of expectations – or we do something because we really enjoy the activity and want to contribute to the development of something. He who rows goes far. He who rows more goes farther – it is as simple as that. My advice to you is that whatever your goals are, go on and fulfil them. It happens frequently that something, which seems easy or even pointless at first, hides something more in it. The more time you spend on the activity, the more it fascinates, teaches, and pleases you. To be a member of the Student Union is a new experience for me. It takes a tremendous amount of time and energy, but in return, it gives something even greater, something precious – it offers joy, gives a lot of experience, and the people there are very supportive. In fact, this applies not only for me. SU stands for all of you, it makes sure that the decisions taken would be in your favour and that your student years remain unforgettable. Therefore, we are proud to introduce to you a new Chairman of the Board of TUT Student Union, who talks about his activities, reasons, and future plans. But why I am writing about motivation at all? It has a simple reason: half of the spring semester will be soon passed by and spring fatigue is beginning to take effect. Some feel it more, some less. However, in order to overcome this fatigue, we offer you several refreshing stories. In this month’s issue you can read about a lecturer, who understood through experience why university education is important. After all, the current topic in society is that there are not enough jobs for educated students: work experience is required, but nobody wants to offer it. It may be surprising (or not), but it is not quite like that in our university. I can secretly hint and recommend that be sure to study hard, TUT students usually do not have such a tough time at the labour market. In addition, we finally managed to complete the health corner: read and think it through, follow some of these tips and an even better physical shape is guaranteed for the Students’ XIV Summer Games! MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3


Startup Garage´s ideed reaalsuseks Tudeng tegutseb

14 -15 Tipikad marssisid üheskoos Toompeale Tipikate marss

1

10-1 TTÜ Üliõpilasesindus investeerib tulevikku Meie ülikool

Igor Krupenski: „Üks tänane päev on väärt kahte homset.“ Persoon

8-9

17

Sisukord 03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn-Vaimuliku elu võimalikkusest ilmalikus keskkonnas 08-09 Igor Krupenski: „Üks tänane päev on väärt kahte homset.“

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

10-11 TTÜ Üliõpilasesindus investeerib tulevikku 12-13 Kui rahul olen ma ülikooli raamatu 14-15Tipikad marssisid üheskoos Toompeale

16 Ühe jalaga Euroopas, teise jalaga Aasias ehk BESTi talvekursus Ekaterinburgis 17 Startup Garage´s ideed reaalsuseks 20 Nõuandeid algajale tööotsijale


21 Vahetustega ja vaheldusega töö 22 Tipikate bussimatk plastitööstuse pealinna 23 TTÜ üliõpilane, õppejõud, töötaja või vilistlane – tule kooli külalisõpetajaks!

31

24 And the first prize goes to 26-27 Hoolid oma tulevikust? Tule üritusele Võti Tulevikku 2013! 28 Tudengite eurovisioon 2013 ehk Kultuuriklubi ei korralda vaid pidusid 29 Hei, tipikas, valima! Red Bull collective art

32

3

-3

Tervislik eluviis - kellele ja miks? Tervis

Tudengite eurovisioon 2013 Üritused

28

Tipikad Üliõpilaste Suvemängudele 2013 Sport

22

Tipikate bussimatk plastitööstuse pealinna Tudeng tegutseb

-

30 Rektori rändkarika turniir aasta täis sportimist! 31 Tipikad Üliõpilaste Suvemängudele 2013 32-33 Tervislik eluviis kellele ja miks? 34 Halva huumori instituut 35 Sudoku

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5


kolumn

VAImulIKu Elu VõImAlIKKuSEST IlmAlIKuS KESKKoNNAS Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee ... Kuid inimene ei saa olla sama mis loom. Inimesel on hing. Kui ta sureb, siis suu avaneb ning hing väljub sealt paradiisi suunas, kui inimene oli olnud hea. Kui hing ei ole aga puhas, siis paradiisi see ei pääse.

Minu kokkuvõte Darvini „Liikide tekkimisest“ ei olnud vist ikkagi piisavalt veenev, sest nõnda seletas mulle vahet inimese ja looma vahel üks islamiusku tüdruk TTÜ sotsiaalteaduskonnast.  Nii vähe, kui minu anatoomia teadmised aga küündivad, siis kõik, mis posttuumselt lahkunukesest väljub, teeb seda hoopis teisest otsast ning ei vasta üldisele „hinge“ kirjeldusele. Samas mine-tea, vahest see inimese hing ongi selline? Üldiselt olen ma juba ammu loobunud diskuteerimast religioonikeskseid maailmavaatelisi küsimusi. Piisavalt uuringuid on näidanud, et põhilised veendumused maailma toimimise kohta võetakse omaks varases nooruses ning sealt edasi võivad skeptikud oma ontoloogilisi arusaamu sama hästi ka vastu seina vsata. Lisaks põhjustab säärane diskursus usklikus inimeses tõenäoliselt sama suurt ebamugavust, kui ühes keskmises ateistis, kellele mormoonid oma ajakirju püüavad müüa. Selle asemel olen leidnud, et parim strateegia paduusklike seltsis, on viisakalt naeratada ning lasta neil sõita edasi oma mulli sees. Vahest innustada veel takkagi – nemad on rahul ning endal on lõbusam! Üsna suur osa ateistidest paistab aga olevat agressiivselt meelestatud 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

uskliku kogukonna suhtes. Alles hiljuti käis meediast  läbi debatt, kaotada ära viide Jumalale Eesti hümnist. Selle peale tõusis Eesti rahvas, keda vähemalt üks minu õppejõud usub olevat ikka väga jumalakartmatu, tagajalgadele ning arvukad arvamuslood ja kommentaarid andsid mõista, et las Jumala valvaku edasi. Mina ei vaata religioone ja eriti kristlasi põrmugi nii negatiivselt. Usupõhised maailma tajumise süsteemid toovad muidu ratsionaalsele maailmale meeletus koguses lisaväärtust! Kujuta, kallis tipikas, ette maailma ilma usuta! Ajalugu ilma religioonita oleks olnud palju igavam – ei mingeid ristisõdu, ei ühtegi usupuhastust ega inkvisitsiooni. Poliitikast puuduksid suure tõenäosusega sedavõrd populaarsed teemad nagu samasooliste abielud ja Lähis-Ida konfliktid. Ilma religioonita poleks meil väga kõrge meelelahutusliku väärtusega Pereraadiot, kus diktorid usuvad tõemeeli, et amatöörist laevaehitaja tegi 120 aastaga valmis aluse, millele mahtusid ära KÕIK maailma loomad. Poleks portaali jumal.ee, kus endine tipikas, Hannes Hermaküla, räägib kuidas Jeesus teda puudutas. Poleks Tiibeti inimtõrvikuid ega Palestiina lapspomme. Poleks isegi ekstsentrilisi mustanahalisi, tõmblemas spasmilistes epilepsiahoogudes, kauni gospelkoori saatel. Maailm oleks nii palju igavam. Kuid tõsiseid inimesi on ikka ka vaja. Ülikooli rahvas on üldiselt olnud teadusliku maailmavaate peal väljas. Samas minnes tagasi sotsiaalteaduskonna tibi juurde, siis tundub, et ta pole erand. Olen ni-

melt tähendanud viimasel ajal muutuseid. Religioossus kogub hoogu. Näiteks detsembri Studioosuses kutsuti tudengeid luteri kirikuid külastama. Ülikoolis liiguvad ringi tõmmud erasmuse neiud, kellel Jumala käsib juuksed räti alla peita. Maja peal on mind korduvalt kutsutud kogudustesse. Tudengimajas toimuvad missad ja peahoones ohverdatakse loomi. Kõik instituutide dekanaadi töötajad kipuvad olema Brahmanite klassist. Viiel korral päevas katkevad kõik loengud, kui õppejõud langevad põlvili ning palvetavad püha rektoraadi suunas. Pooltes sööklates on toit halal ja teises košer. Vääritu käitumise juhendile on lisandunud šaria seadus. Kuulsin samuti, et seitsmendas ühikas olla üks tudeng, kelle nägemine ravib pohmakat ning kelle konspektides on peidus ülim tõde! Ei, ülikoolis vist ikka ei tasuks selliste asjadega üle pingutada. Parem ikka jääda oma liistude juurde. Mina olen ristitud ateist ning selle juurde ka jään. Samas mine tea - järsku ma eksin jumalate osas? Pagan, kui ongi nii, ning lörtsipilve kohal kõõritabki alla Jumal suure algustähega, siis tabagu mind kohe praegu tema piksenoooojfds+l adsjflkdsöfjdsa2jfdsl1dödsajflösadjflkjdlk sajfdlsjfsä’äwqdskfhskdjfh kdshfkjds ahfkjdsfkdlkfdsjf döljfdsaüõas   Autor viibib intensiivravil seoses välgutabamusega. (Toimetus)*

* Mitte päriselt, vabandust. (Toimetus)


„MÄNGURID“

4. märtsil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Filmi "Mängurid" originaalpealkiri "Les infidèles" tähendab tegelikult sõna-sõnalt "truudusetust". Just truudusetuse fenomen on see, mida seitse tuntud Prantsuse filmrežissööri oma sketšides lahkavad - lood on erinevad nii sisult kui vormilt, teema jääb aga samaks: selleks on petmine ja abieluvälised suhted. Tulemuseks on terviklik lugudeseeria, mille peategelasteks on enamasti "kroonilised" seelikukütid: mehed, kelle jaoks võrgutamine on elustiil ja vältimatu vajadus. Suurepärased näitlejatööd pärinevad hiljuti must-valge filmi "Artist" peaosa eest Oscari võitnud Jean Dujardinilt, samuti tema sõbralt Gilles Lellouche'ilt ning kauaagselt lavapartnerilt Alexandra Lamylt.

„2 PÄEVA NEW YORGIS“

11. märtsil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Filmist "2 päeva Pariisis" tuttav prantslanna Marion (Julie Delpy) elab nüüd New Yorgis. Tal on kõik, mida ta soovib – oma kodu, edukas karjäär ja laps. Aga kui saabub külla tema perekond Pariisist, pööratakse sassi kõik suhted tema uue ameeriklasest elukaaslase (Chris Rock), vanemate, õe ja endise peika vahel. Lõbus komöödia on järg filmile “2 päeva Pariisis” ning pakub humoorikat kaasamõtlemist kahe mandri kultuurilistest erinevustest.

„KOHTUMÕISTJA“

18. märtsil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Kadri Kõusaare tõsielulistel sündmustel põhinev film maalib portree esmapilgul sarmikast Cambridge’i ülikooli geeniteadlasest Johnist, kes otsustab pärast seda, kui kihlatu ta hülgab, akadeemilise karjääri pooleli jätta ning viia ellu oma kauaaegse unistuse, mida ise kutsub "õigluse missiooniks". Teekonnal läbi Inglismaa saadab Johni 14-aastane doonorlaps Ronja, kellele mees püüab sisendada samu radikaalseid ideid, millesse ise usub. Sotsiaalne jäätmekäitlus. Puhastus. Mõrv. See kõik on tänapäeva Euroopa psühho silmis õigustatud. Kadri Kõusaare teine mängufilm „Kohtumõistja“ esilinastub 14. märtsil

„ELAVAD PILDID“

25. märtsil kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Filmi peategelane Helmi sünnib parun von Strandmanni majja Tallinna vanalinnas aastal 1908. Selles majas ta rõõmustab ja kannatab, ihaleb ja pettub. Siin kasvab ta üles koos noorhärra Erikuga ning ootab oma suure armastuse õitselepuhkemist. Sama maja allkorrusel elab kinomehaanik Julius, kes ei ole Helmi suhtes sugugi ükskõikne. Loomulikult ulatuvad majja ka ajaloo suured sündmused. Helmi kodu jõuab olla kord saksa salong, kord revolutsioonimuuseum, kord töölisklassi ühiskortergi. Vabaduse saabudes hakkavad maja ümber sebima kinnisvarasulid. Heitlikes aegades püsivad muutumatuna vaid kinosaal, mis elavaid pilte ekraanile paiskab, ning Juliuse vaikne armastus Helmi vastu.


persoon

Igor Krupenski:

„Üks tänane päev on väärt kahte homset.“ Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee

Miks Te läksite õppima just soojusenergeetikat?

Pean tunnistama, et 2001. aastal (millal sai lõpetatud keskkool) ei olnud soojusenergeetika (tol ajal oli eriala nimetuseks „soojustehnika“) sugugi populaarne – levis teadmine, et riigi suuremaks varuks kütuste osas on põlevkivi, mida jätkub veel ca sajaks aastaks ning odav energia on inimkonna jaoks kindlustatud. Vaatamata asjaolule, et olen lapsepõlvest saadik malet mänginud ning oleksin eeldatavasti pidanud tõsiste elusammude peale hoolikalt mõtlema, langetasin tulevase kõrghariduse eriala valiku väga ruttu. Siiski ei ole mul tänase päevani olnud põhjust seda kahetseda.

Kes oli Teie lemmikõppejõud? Miks?

Vastus on väga lihtne - lemmikõppejõud oli just see õppejõud, kes suutis teha oma aine õpetamise ja õppimise huvitavaks (ning paljudel see õnnestuski - nii matemaatika kui ka filosoofia ning soojustehnika valdkondades). Paljud õppejõud suutsid siduda teoreetilised teadmiseks praktikaga. Ning nagu öeldakse – on kaks tüüpi efektiivseid juhte: esimene tüüp paneb oma alluvad töötama nii, et nad kardavad töötada kehvasti, teine tüüp aga paneb asjad tõhusalt tööle just selle tõttu, et töötajatel on häbi puudulikult töötada. Mõnede õppejõudude osas saangi näha seost selle teise tüübiga – loengud, harjutused ja praktikumid olid nii põnevalt ning huvitavalt ette valmistatud, et oli lausa häbi mitte süveneda ja mitte õppida.

Kas õpingute vältel esines ka mingeid tõrkeid, mis panid valitud erialas kahtlema? Kui jah, siis milliseid?

Usun, et kõikidel tudengitel on selle kohta olemas oma lood –õpingud ei suju kunagi lihsalt ja tõhusalt. Enda kogemus oli väga banaalne – esimese 8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

semestri jooksul ei õnnestud mul õpingutesse sisse elada, rühmas ei olnud häid sõpru/tuttavaid ning pean üles tunnistama, et ka õpingute süsteem ei olnud väga selge (ülikooli nõuded, reeglid ning korraldus erinevad ikka väga ja väga kõvasti keskkooli omadest) ning algsemestri saavutusteks olid vaid positiivsed sooritused lemmikainetes (matemaatiline analüüs ning lineaaralgebra), paljud arvestusained aga jäidki ilma sooritusteta. Kuna normikohased ainepunktid jäid saavutamata, ootas ees eksmatrikuleerimine. Jätkasin oma eluteed turvatöötajana kaubanduskeskustes (ning mõtlesin, kuidas tuleval sügisel uuesti TTÜ-sse sisse hakkan astuma), kuid paar kuud hiljem (kui teine semester juba täies hoos oli) sain

ootamatult teada, et ametlik eksmatrikuleerimine polnud veel teostatud ning kui nädala jooksul veel ühe eksami sooritaksin, oleks vajalik ainepunktide arv saavutatud ning saaksin õpingutega jätkata. Õppepuhkus töölt ning korralik arusaamine ainest (tegemist oli majanduse õppeainega) andsid positiivse eksamitulemuse ning ühtlasi jõudsin ma ka järeldusele, et iga asja saab õppida (vastava lähenemise ja suhtumise abil) ning sellest ka saada aru. Oma erialas pole ma aga kunagi kahelnud ning arvan, et soojusenergeetika näol oli tegemist suurepärase ja väga õige valikuga.

Mida Te peate oma seniseks suurimaks saavutuseks?


persoon tegeleb antud probleemiga ning loodetavasti on tudengitel edaspidi rohkem motivatsiooni tagasiside andmiseks). Olen seisukohal, et olen veel noor õppejõud ning mul on õpetamise valdkonnas veel väga pikk arengutee ees..

Pealkiri

Millega tegelete veel õpetamise kõrvalt?

Usun, et selleks võib olla töökoha saamine TTÜ-s: pärast bakalaureusekraadi saamist töötasin pikalt erafirmades (Eesti Energias, Eesti Gaasis, projekteerimisfirmas K-Projekt), kuid minu unistuseks oli siiski pääsemine ülikooli pere hulka. Kaks aastat tagasi õnnestus tänu minu juhendajale (professor Andres Siirdele) ning Eesti Energia toetusele saada töökoha ka TTÜ-s. Pidev kontakt tudengitega, suhtlemine, õpetamine (ja õppimine!) on just see, mis mulle sobib.

Olen kuulnud, et soojusenergeetika ei ole just populaarne ala sisseastujate seas. Millest see võib olla tingitud?

Olen seisukohal, et antud väide on väga kahtlane. Soojusenergeetika tudengite arv kasvab iga aastaga (kusjuures nii noormeeste kui ka neidude arvu poolest), valdkond areneb kiiresti, tulevad uued tehnoloogiad ning arengusuunad (taastuvenergeetika, koostootmine, kütuseelemendid) – üha rohkem on vaja ka soojusenergeetika spetsialiste. Arvan, et lähiaastatel hakkavadki abituriendid eelistama tehnikavaldkondi majanduse, IT ja muude populaarsete erialade asemel.

Eksamiperiood on küll möödas, aga kontrolltööde rida alles ees ning kevadväsimus hakkab tudengeid murdma. Kuidas valmistusite Teie kontrolltöödeks/ eksamiteks? Kui suurt pingutust see nõudis?

Nii nagu malemängus – „step by step“. Sulle on antud kindel ülesanne ning sa pead läbima teatud teed ja tegema vastavad sammud, et jõuda tulemuseni. Kindlasti teeb asja lihtsamaks see, kui valitud eriala sulle meeldib ning tahad ka ise selles areneda.

Kas Teie isiklikult leidsite aega kooli kõrvalt tööl käia? Kui jah,

siis kus/millise kohaga ning kuidas see Teie õppeedukust mõjutas?

Käisin tööl alates esimesest õppeaastast – esialgu ei olnud töökohustused seotud oma erialaga: kõigepealt turvatöötaja kaubanduskeskustes, siis noorsportlaste maletreener ning alles bakalaureuseõpingute lõppstaadiumis õnnestus saada elektrijaama lukksepa töökoht. Kui töökoht on paindlik, saab töötada osalise õppekoormusega, hankida eksamiperioodiks õppepuhkust, siis usun, et töökoht ei mõjutagi õppeedukust. Isegi vastupidi – tudeng saab paremini planeerida oma aega ning hakkab seda ka hindama. Kui aga on tegemist pingelise full-time tööga, siis see võib küll positiivsete õppetulemuste saamist raskendada.

Kuidas kommenteeriksite praegust aktuaalset teemat, et kõrgharidusega noori Eestis ei hinnata – tahetakse töökogemusega spetsialiste, ent töökogemuse võimalust ei anta?

Tavaline muna ja kana küsimus. Tööandjad ei võta tööle tudengeid, kui neil pole töökogemust, kuid kust see töökogemus siis tuleb?! Arvan, et olukorda võikski päästa mingisugune süsteem, mille puhul tööandjad oleksid motiveeritud järelkasvu koolitama ja välja õpetama, mitte aga ainult häid spetsialiste üle ostma.

Olen kuulnud, et Teid hääletati ÕISi tagasiside alusel mehaanikateaduskonna parimaks õppejõuks. Mis Te arvate, mis ajendas tudengeid Teid niivõrd kõrgelt hindama?

Arvan, et antud hinnang on subjektiivne ning ma ei tea, kuivõrd õiglased ning korrektsed on ÕISi küsitlused – minu teada õppejõudude hinnangud laekuvad ainult ca 20% tudengite poolt ehk enamus üldse ei hääletagi (olen kursis, et TTÜ Üliõpilasesindus

Töötan ka teadurina TTÜ Mitmefaasiliste Keskkondade Füüsika Teaduslaboratooriumis – töötan koos tippspetsialistidega kahefaasiliste voolude modelleerimise valdkonnas ning põhimõtteliselt just tänu neile (ning kolleegidele Soojustehnika Instituudist) õnnestus mul leida põnev ning aktuaalne doktoritöö teema. Lisaks kuulun Tallinna Maleakadeemia „Vabaettur“ juhatusse, Eesti Male Toetusühingu nõukogusse, korraldame koostöös TTÜ Spordiklubiga ülikoolis maleturniire (traditsiooniline sügisturniir ning TTÜ lahtised malemeistrivõistlused). Samuti osalen praktiliste probleemide/uuringute/projektide lahendamisel soojusenergeetika alal.

Kust leiate tegutsemiseks motivatsiooni ja energiat?

Tänasel päeval on suurimaks motivaatoriks pere ning 1,5-aastane poeg, kes mind peaaegu igal õhtul uute oskustega rõõmustab. Lisaks on olemas tungiv soov õppida midagi uut ning oma ala spetsialistina areneda ja kasvada.

Milliseid eesmärke olete seadnud tulevikuks?

Iga päev on seotud uute väljakutsetega, „üks tänane päev on väärt kahte homset“

Viimaseid sõnu, mõtteid ja soovitusi tudengitele..

Üks Eesti tippmaletaja ütles mulle kunagi, et „tuleb joosta ning tegutseda siis, kui sa oled veel noor ja terve, muidu hakkad jooksma siis, kui sa oled vana ja haige“. Igor Krupenski • Haridus: mehaanikateaduskond, doktorikraad soojusenergeetika alal (TTÜ, 2010) ning magistrikraad tehnikaõpetaja alal (TTÜ, 2011). • Töö: TTÜ-s assistendina (Soojustehnika Instituut) ning teadurina (Mitmefaasiliste Keskkondade Füüsika Teaduslaboratoorium). • Hobid ja harrastused: male, ujumine, squash.

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9


meie ülikool

TTÜ ÜlIõPIlASESINduS INVESTEERIB TulEVIKKu

19. veebruaril toimusid TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimehe erakorralised valimised, kus uueks esimeheks valiti kolmanda kursuse mehaanikateaduskonna tudeng Stanislav Štõkov. Kahtlemata oli tegemist üle mitme aasta ühe tihedaima valimisega, sest antud kohale kandideeris kolm väga tugevat kandidaati. Seoses sellega otsustasime võtta luubi alla üliõpilaskonna juhatuse, kes igapäevaselt koordineerib Üliõpilasesinduse erinevate valdkondade tööd. Loe ja saa teada, KES ning KUIDAS mõjutavad üliõpilaselu! Juhatuse esimees: Stanislav Štõkov. Juhatuse esimehe elu on igapäevaselt üsna kirev - esinemised, intervjuud, inimeste juhtimine, kontaktide loomine organisatsioonile, lähetused, strateegiate planeerimine jms. Muidugi osaleb juhatuse esimees paljude erinevate töögruppide, nõukogude ja otsustuskogude töös esindades üliõpilasi. Kõige tipuks võib esimeest pidada ka poole kohaga üliõpilaskonna tuletõrjujaks, sest just tema on see inimene, kes tõttab kriitilistel hetkedel kastaneid tulest välja tooma. Juhatuse liige haridusvaldkonnas: Karmen Kütt tegeleb sellega, et tõsta ülikoolis hariduse kvaliteeti ja kaitsta tudengite hariduslikke huve. Igapäevaselt on töö vägagi vaheldusrikas, sest hõlmab endast nii avalikke esinemisi, inimeste juhtimist, läbirääkimisi, kodumaiseid ja rahvusvahelisi lähetusi kui ka tegevuste planeerimist, süsteemide arendamist, eelnõude kirjutamist ja tagasiside andmist. Hea õnne ja tahtmise korral võib isegi olla tunnistajaks ja mõjutajaks oluliste protsesside ja reformide elluviimise juures. Juhatuse liige turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas: Olari Paadimeister vastutab, et üliõpilasesindust 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

TTÜ Fotoklubi/Silver Reinart

Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee

Vasakult: Stanislav, Jaanus, Karmen, Olari puudutavad sõnumid ja tegevused jõuaksid TTÜ tudengiteni. Selleks tuleb oma igapäevatöös kõige enam tegeleda erinevate infokanalite arendamisega, traditsiooniks saanud ürituste korraldamisega ja neile turundusplaanide loomisega. Lisaks oma valdkonna kohustustele on üheks oluliseks ülesandeks luua organisatsiooni liikmetele meeldiv õhkkond ning tagada selle jätkusuutlik areng. Juhatuse liige sotsiaal- ja spordivaldkonnas: Jaanus Müür tegeleb, nii nagu ametinimigi ütleb, sotsiaalmajanduslike ja spordiküsimustega. Töö ise on väga mitmekülgne, kuna suhelda tuleb erinevate inimestega nii ülikooli sees kui ka väljaspool. Ametikohustustega kaasnevad ülesanded on vägagi erinevad: tihti tuleb pidada läbirääkimisi, planeerida, anda tagasisidet jne. Samas see kõik on väga huvitav ning rõõmupakkuv - seda eriti siis, kui on võimalik reaalselt ka tulemusi näha.

kohaselt rakenduvad need järgmisel õppeaastal sisse astunud üliõpilastele. Samas kui peaksid praegused bakalaureuse tudengid tulevikus magistrisse astuma, siis mõju on küllaltki otsene. Julgen väita, et tegime päris palju tööd koos EÜL-i ja teiste üliõpilasesindustega, et need toetused muutuksid, esialgu välja pakutud variandist, õiglasemaks. Stanislav: Otseloomulikult kõik tegevused, mida ÜE läbi viib, ei avalda mõju otsekohe. Siinkohal võib välja tuua ka Haridus Kvaliteedi Töögruppide projekti, kus koosolekud on läbi viidud ja protokollid enamasti valmis, aga sisuline töö alles algab. Kogu selle info läbitöötamine dekanaadis võtab aega, rääkimata muutuste elluviimisest, sest neid tulemusi näeme reaalselt umbes aasta või kahe jooksul. Võib siis öelda, et tegeleme investeerimisega, mille kasu tuleb mõnikord kannatlikult oodata.

Milline on üliõpilaskonna tegevuste mõju tudengitele?

Kuidas on tagatud TTÜ ÜE töö läbipaistvus? Kus võib näha tulemusi?

Jaanus: Nii mõnegi meie tegevuse mõju avaldub üliõpilastele küllaltki kaugelt. Heaks näiteks on uued vajaduspõhised õppetoetused. Paljusid tudengeid see hetkel küll ei puuduta, kuna plaanide

Olari: Kommunikatsioon ja sellega kaasnev turundus mängivad inimeste igapäevases elus üliolulist rolli. Kommunikatsioonikanalite kasutus ja selles olev informatsioon näitab


meie ülikool üliõpilasdemokraatia kontekstis palju. Oma arvamuse presenteerimine ja tagasiside andmise võimalus, tudengite ja huvigruppide kaasamine töösse on tegevused, mis näitavadki demokraatia tõhusust või mittetoimimist. TTÜ Üliõpilasesindus haldab enamikke tudengitele suunatud kommunikatsioonikanaleid, millega tagamegi järjepidevalt tegemisi ja tulemusi kajastava informatsiooni edastamise. Igapäevases töös on oluline tagada infoedastuskanalite toimimine - loetavus, atraktiivsus, lihtsus, regulaarsus ja ka tehniline võimekus. Lisaks nende toimimisele on oluline ka teabe kogumine, filtreerimine ning tipikatele edastamine. Kuidas/Kas on võimalik rakendada Üliõpilasesinduses tehtavat tööd ka erialaliselt? Karmen: Minul, kui ehituse tudengil, on keerulisem ÜE-st saadud kogemust otseselt erialaselt rakendada, samas tulevaseks tööeluks väärtusliku kogemuse saan siit kindasti. Selle töö käigus omandatud oskusi, tegevuste ja aja planeerimisel, inimeste juhtimisel ja laiema konteksti nägemisel, on võimatu alahinnata. Olen õppinud väga konkreetseid meetodeid, mida saab kasutada 24 tunni paremini rakendamiseks, aga ka üldisi oskusi ja põhimõtteid, näiteks organisatsiooni tegevuse eesmärgistamisest, mida saab kasutada ükskõik millisel elualal Stanislav: Usun, et need kogemused, mida olen saanud aitavad mul kiiremini areneda ja liikuda edasi palju jõulisemalt. Kindlasti, tänu uutele saavutatud oskustele ja omadustele, on mul nii-öelda vundament, millele edasi ehitada, niivõrd tugev ja mitmekesine, mida ainult õppetööga saavutada ei saa. Olari: Kõrvaltvaatajana ei pruugi esmapilgul mõista, kuidas saab tudengiesindaja tööd seostada erialaselt või mis kasu see tulevikus annab. Minust rääkides, siis turunduskommunikatsioon on tegevus, millest ei pääse tänases infoväljas mööda ükski organisatsioon või ettevõte, kes soovib olla läbipaistev, edukas ning konkurentsivõimeline. Sealjuures, juhatuse liikme töö tähendab vastutust ning kohustust koordineerida meeskonnatööd - juhtida mitmeid protsesse võimalikult edukalt ning efektiivselt. Selle eelduseks on kindlasti süsteemne ning juhina terviklik lähenemisviis. See on kogemus ning know-how, mida saab

fundamentaalselt kasutada mistahes tegevustel ja ettevõtmistel tulevikus. Jaanus: Minul aga, nii naljakas kui see ka ei tundu, on üliõpilaskonna juhatuse liikme koht üks paras erialane töö, kuna õpin avalikku haldust. Siit olen saanud nii meeskonna juhtimise kogemuse kui ka muid olulisi teadmisi, mida igapäevaselt ühe organisatsiooni juhtimisel võib vaja minna. Mis peaks innustama tudengeid TTÜ Üliõpilasesinduse töös kaasa lööma? Jaanus: Kui aus olla, siis inimesi siia saada on vahel küllaltki keeruline. Ilmselt on põhjus selles, et üliõpilased ei taju veel täielikult seda, kui lai mõju sellel ülikooli struktuuriüksusel üliõpilaskonnale on. Stanislav: Samas, heaks innustuseks võiks olla asjaolu, et kõik, mida me teeme on just tudengkonna heaolu pärast. Me ei tegutse oma isiklike huvide rahuldamiseks, vaid kogu töö on just tudengite nimel. Ma tahaks uskuda, et see on piisavalt hea põhjus motiveerimaks uusi inimesi Üliõpilasesinduse töös kaasa lööma. Mis seisus on TTÜ Üliõpilasesindus ja üliõpilaskond tervikuna? Mis muudatusi/tegevusi on plaanis lähiaastatel sisse viia? Stanislav: TTÜ Üliõpilasesindus on saavutanud tugeva positsiooni Eesti maastikul - suudetakse mõjutada otsuseid mitte ainult ülikoolis, vaid ka riigi tasandil. Meie tegevus ja seisukohad on hästi kajastatud ning tulemusena meid koheldakse võrdväärse partnerina. Kõik eelnev on saavutatud tänu pühendunud esinduskogu, personali ja juhatuse tööle. Iga liige mängib olulist rolli protsessi kujundamisel, sest nende ainulaadsus tagab ühise koostoimimise, parema läbisaamise, mis kokkuvõttes toob kaasa ka suurema tulemuslikkuse. Üliõpilaskond on paraku natuke ebakindlamas seisus, kuna hetkel ei ole täpselt teada, mida toob kõrgharidusreform ja uus õppetoetustesüsteem endaga kaasa. Nende mõju hakkab alles avalduma uuel õppeaastal. Siinkohal tulebki protsessi tähelepanelikult jälgida, et võimaluse korral viia kiiresti parandused, täiendused sisse. Oma ametiaja jooksul oleks soov muuta organisatsioon veelgi efektiivsemaks. Plaan on läbi viia muudatused komisjonide töös, tõsta tudengkonna

teadlikkust koolivälistest tegevustest ning tagada tugev ja elujõuline järelkasv ÜE-s, mida valdavas osas saab saavutada meie tegevuse läbipaistvuse suurendamise kaudu. Lisaks, tekitada uusi ja hoida vanu sõprussidemeid erinevate organitega ning ka üliõpilaskondadega. Ütlen ausalt, et ideid jätkub. Peaasi, et jõuaks kõiki ka ellu viia. Kuidas Sina liitusid ÜE-ga? Karmen: Jõudsin esindusse võrdlemisi juhuslikult, külastades esimesel kursusel ühte esinduse õhtut, kus mind kutsuti edasi ka tutvumisõhtule. Tutvusmiõhtu osutus aga tudengkonna sünnipäeva planeerimiskoosolekuks, kus mulle pooleldi juhuslikult mõned lihtsamad ülesanded anti. Muudkui uute ülesannete ja projektidega tõmmati mind selles keerises aina sügavamale, mis viis selleni, et talvel valiti mind Esinduskogusse ja kevadel juba juhatusse. Jaanus: Minagi sattusin siia puhta juhuse tahtel. Kui ma ülikooli tulin, siis liitusin oma teaduskonna üliõpilasnõukoguga. Ühel hetkel saabusid esinduskogu valimised ja meie teaduskonnast oli kandidaate juurde vaja ning üliõpilasnõukogus toodi välja, et võiksin kandideerida. Olin teatud määral skeptiline, sest üliõpilasnõukogude läbisaamine üliõpilasesindusega ei olnud tol ajal kõige parem. Siiski, lõpuks otsustasingi kandideerida. Sealt edasi sain esinduskogu poliitikakomisjoni esimeheks ning olin ka muidu esinduses küllaltki aktiivne. Lisaks sai endise üliõpilaskonna juhatuse esimehe Karel Kundratsiga üks raamat tudengidemokraatiast kahasse kirjutatud ning nüüd olengi juhatuse liige. Võib öelda, et asjad on minu jaoks küllaltki kiirelt edasi läinud, aga seni on see ainult positiivne olnud. Mõistepank: •TTÜ üliõpilaskond- kõik tipikad. •Esinduskogu - tipikate kõrgeim esindusorgan, kuhu kuuluvad aktiivsed tipikad (nagu Riigikogu). •Üliõpilaskonna juhatus - esinduskogu poolt valitud tipikad, kes koordineerivad Üliõpilasesinduse tööd (nagu ministeeriumid). •Üliõpilasesindus - meeskond aktiivsetest tipikatest, kes juhatuse koordineerimisel edendavad ja seisavad TTÜ üliõpilaskonna huvide eest (erinevate ministeeriumite koostöö).

Sinu Üliõpilasesindus

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11


meie ülikool

Kui rahul olen ma ülikooli raamatukoguga? Lugeja X on koondkuju üliõpilastest, kes osalesid TTÜ Raamatukogu lugejate rahulolu uuringus 2012. aasta novembris-detsembris.* Lugeja X arvamused pani kirja Aiki Tibar. Kui ma 19. novembril raamatukogusse jõudsin, oli lugejauuring juba alanud. Otsustasin samuti küsimustiku täita, et teada anda, mis mulle raamatukogus meeldib või mis mind häirib. Käin raamatukogus üsna tihti, ikka mõned korrad nädalas. Loengute vahel on siin mõnus aega parajaks teha - saan arvutit kasutada ning raamatuid või ajakirju sirvida. Enamasti kohtan siin ka kursakaaslasi. Nendega koos me kas õpime või arutame midagi rühmatöö ruumides. Ruumi peab üldiselt varakult raamatukogu veebi kaudu kinni panema. Kui tekib ootamatult soov mitmekesi õppematerjale läbi vaadata, siis võib juhtuda, et vaba rühmaruumi ei olegi. Olen märganud, et mõned teevad rühmatöid ka riiulite vahel paiknevatel töökohtadel. See võib aga häirida teisi lugejaid, kes soovivad oma asjadega vaikuses tegeleda. Raamatukogus võiks olla rohkem kohti rühmatöö tegemiseks. Kui üksi õppida tahan, siis valin vaiksema koha näiteks neljandal korrusel või lähen individuaaltööruumi. Vahel tahaks aga kahekesi õppeülesannetega tegeleda ning oleks hea, kui saaks individuaaltööruumi ühe lisatooli viia. Üldiselt raamatukogu keskkond soodustab õppimist, ka teised õppivad tudengid mõjuvad motiveerivalt. Vahel aga, eriti siis, kui rahvast on rohkem, juhtub, et mõned räägivad omavahel või moblaga valjemini kui võiks. Vaikust paluvad sildid on samas üleval ning ka töötajad on valjult lobisejaid vaigistanud. Kui külastajaid on palju, juhtub ikka olema mõni seltskond, kes oma jutuga teisi häirib. Ei tea, kas olukorda aitaks parandada mõni lisasilt või turvamees? Tegelikult saavad ka lugejad ise üht-teist ära teha, et raa12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

matukogus oleks kõigil mõnus õppida või aega veeta, kuna see on ülikoolis parim koht õppimiseks Süvenemiseks tahan aga vaikust ja teinekord kasutan enda isoleerimiseks kõrvaklappe. Katsume olla raamatukogus vaiksemalt! Vahel tuleb õppimise tuhin peale pühapäeval ja siis tahaks tulla raamatukogusse, aga kahjuks on raamatukogu suletud. Ka minu tuttav, kes õpib kaugõppes, sooviks, et raamatukogu oleks kauem avatud nii tööpäeviti kui nädalavahetustel. Hea, et vähemalt sessi ajal lahtiolekuaega pikendatud on. Kuna kõiki õpikuid ei jätku koju laenamiseks või on tähtajad lühikesed, käingi neid tudeerimas raamatukogus. Enamasti saan raamatute ja info leidmisega ise hakkama. Avakogu juht näitab, millisel riiulil raamat asub. Kui ikka raamatut üles ei leia, on igal korrusel töötajad, kellelt vajadusel abi saan küsida. Laenutusautomaadid meeldivad mulle väga, kuna võimaldavad ise kiiresti toimetada. Raamatute tagastusautomaati kasutan siis, kui raamatukogu

on suletud. Samas on vahel esinenud automaatidega ka tõrkeid või rikkeid. Kuna käin raamatukogus sageli, siis on lihtsam raamatud teenindusletti tagastada. Kõige rohkem tõrkeid on tekkinud printimisega. Mõnikord laheneb olukord kiiresti, teinekord peab konsultant probleemi lahendamiseks teenusepakkujale helistama ja abi paluma. Loodan, et ka selles osas võetakse midagi ette. E-ajakirju ja e-raamatuid ei ole mul seni vaja läinud. Kindlasti leidub ka kasulikke e-raamatuid, aga ma pole ise neid lähemalt uurinud. Hea oleks, kui saaks vajadusel mingi lihtsa juhise järgi need e-asjad kätte. Kokkuvõttes võin öelda, et olen raamatukoguga rahul, kui mõned puudused saaks kõrvaldatud. Raamatukogus teenindatakse mind kiiresti, töötajad on sõbralikud ja asjatundlikud. Jään huviga ootama, milliseid lahendusi probleemidele leitakse. *Kokkuvõtte uuringu tulemustest teeme kättesaadavaks raamatukogu veebis märtsikuu lõpus.

Laenutusautomaat Tagastusautomaat Konsultandi abi Skaneerimine Avakogu juht Kopeerimine Köitekoja teenused Printimine E-teavikud Raamatukogudevaheline… Erialakirjandus WiFi Arvutite piisavus Arvuti tarkvara 0%

Rahulolu teenustega

ei ole üldse rahul osaliselt rahul rahul väga rahul

20% 40% 60% 80% 100%


ul

meie ülikool

Uuendused TTÜ Raamatukogus: mis on tehtud ja mis teoksil

Aiki Tibar TTÜ Raamatukogu

TTÜ Raamatukogu viis möödunud aasta 19. novembrist 16. detsembrini läbi lugejate rahulolu uuringu. Küsimustiku täitis 291 lugejat. Vastanutest 81% olid TTÜ bakalaureuse- ja inseneriõppe üliõpilased ning magistrandid. Juba uuringu läbiviimise ajal tegime muudatusi teenuste pakkumisel. Lähematel kuudel kavandame teisigi uuendusi, arvestades uuringus osalenud lugejate ettepanekuid. Printimine, kopeerimine Printimistööde saatmiseks printeritesse saab kasutada kõiki raamatukogu arvuteid. Printimise ja koopiate tegemise teenust pakub raamatukogus Overall AS. Hiljuti vahetas Overall välja kõik printerid. Kogu süsteemis on tulemas muudatusi, et teha PDF failide printimine kiiremaks, lahendada tõrgete puhul pooleliolevate tööde maksustamine või töö jätkamine teisest printerist jne. Printimisel esinevate tõrgete operatiivseks lahendamiseks tahame hakata pakkuma senisest tõhusamat tehnilist tuge.

e-teavikuid koostöös ülikooli õppejõudude ja teaduritega. Ootame ettepanekuid raamatute tellimiseks ka üliõpilastelt. Ettepanekuid saab teha, kui avate raamatukogu veebis lingi „Kirjuta meile“ või kasutate e-kataloogi osa Minu ESTER. Arvutid ja Internet Lugejate arvutitesse on nüüd paigaldatud MS Office tarkvara. Endiselt saab kasutada ka OpenOffice ja LibreOffice tarkvara. Vahetult enne lugejauuringut tehti ülikoolis WiFi levi parandamiseks muudatusi konfiguratsioonis. WiFi signaal ei ole raamatukogu eri kohtades võrdse tugevusega ja Interneti kiirust mõjutab samaaegselt võrgus olevate arvutite hulk. Rühma- ja individuaaltööruumid Igasse rühmatööruumi on paigutatud üks terminalarvuti ja kuue pesaga pikendusjuhe. Lisaks otsime võimalusi veel mõne raamatukogu ruumi kohandamiseks rühmatöö vajadustele.

Plaanime osta ka klapptoole, mida saaks vajadusel kasutada lisatoolina individuaal- ja rühmatööruumides. Lugejate teavitamine Lugejate teavitamiseks raamatukogu teenustest ja infoallikatest hakkame lisaks infoekraanidele ja infokioskile kasutama ka reklaamstende, QR koodi võimalusi jm. Seadmed vaegnägijatele Aasta lõpul anti nägemispuudega üliõpilaste paremaks teenindamiseks raamatukogule üle vaegnägijatele mõeldud lugemisteler ja skaneerimissüsteem. Seda on võimalik kasutada raamatukogu teisel korrusel. Kutsume koolitusele! Üliõpilastele, õppejõududele, teaduritele jt ülikooli töötajatele pakume infoallikate kasutamist tutvustavaid koolitusi. Teemasid saab vaadata raamatukogu veebist, rubriigist Kasutajakoolitus - Kutsume koolitusele!

Skaneerimine Raamatukogus on igal korrusel tasuta iseteeninduslik skanner. Valgustuse parandamiseks panime nende juurde ka laualambid. Sülearvuti kasutajad saavad raamatukogus kasutamiseks laenata skannerit 4. korruse teenindusletist. Kui soovitakse skaneerida A4-st suuremat formaati, tuleb tellimus esitada 5. korruse teeninduspunktis. Erialakirjandus ja e-teavikud Raamatukogu tellib uusi raamatuid ja Puhtus Valgustus Individuaaltööruumid Rühmatööruumid

ei ole üldse rahul osaliselt rahul

Lugemiskohad/töökohad

rahul

Temperatuur

väga rahul

Sildid ja viidad Lahtiolekuajad Vaikus 0%

20% 40% 60% 80% 100%

Rahulolu töötingimuste ja -keskkonnaga MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13


meie ülikool

Tipikad marssisid üheskoos

Toompeale

Martin Simpson martin.simpson@tipikas.ee See on kord aastas, mil tähtis pole, kas tegu on nädalavahetusega, rolli ei mängi ei väljas paukuv pakane ega taevast salvav jäine vihm. Ei, see on see varajane hommik, mil üks õige tipikas end sooja teki alt välja ajab, end sõprade või ula päält kokku korjab ning Keemia peatusse astub. Jah, see on Vabariigi aastapäev, ning jah, see on see päev, mil me saame rinna kummi lüüa ning Toompeale marssida. Ning seda kõike - üheskoos! Kell on 5.56. Värisen, näpud värisevad. Istun pimeda Keemia trollipeatuse külmal puupingil ning ei mõtle ei äsjanähtud kuldsele hiigelkuule ... ,mõtlen, et kurat, külm on. Kuid ma pole ainuke, kohal on kaheksa, üheksa, kümme ... ei oma viisteist kaaslast ning enne, kui aru saan, kellega tegu, voorib neid veelgi juurde. „Tere hommikust tipikad!“ kõlab hetk hiljem ruupurist ning ühtlasi tõden, et oma väärika koosseisuga on kohale jõudnud ka meie üliõpilasesindus. „Halli mantliga neiu, kas tahad laulusõnu?“ hõikab seesama konkreetse häälega esinduse esimees - Stanislav. Olgugi, et mina küll laulda ei oska, ei taha ma ka sugugi kehvem olla. Ma tahan vähemalt kaasa ümiseda. Nõks aega ning kurvi tagant sõidabki välja troll. Uus troll. Piip, pi-biip ning kohe võetakse eesotsas üles ka laul. Ning samas tõden, et olen üks sellest kirevast seltskonnast, kes peab ühtlasi püsti seisma. Tühja kah, troll läheb teele. ... kui mind eestlaseks loodi Ruupur annab käsu trolli keskele liikuda. Vabalt vaarisa moodi ... Mõtlen sõnadele. Mõtlen meile. Ning mõtlen, et Henri, kes istub minust vasakul, küll laulab hästi. Ning avas-

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

tan, et laulma on hakanud ka me trolli tagumine seltskond. Järgmisel hetkel märkan ukse ees seisvat suuri kilekotte kandvat vanemat meest. Eestimaa, eestimaa, oled mu kodumaa Ning mõtlen, et see kulunud pruun nahktagi katab ilmselt eestlast. oled mu hinge lähedal Ning läbi ukse kaugusse vaatav pilk ... Eestimaa, eestimaa, oled mu kodumaa ... on hoolimata elusaatusest just nüüd ja praegu täis isamaad. Täis kodumaad, uhkust ning väärikust. Miski seda küll välja ei näita. Kuid seda on tunda. Oled mu südames sügaval

kumab see veelgi efektsemalt ning enne, kui jõuan pilti teha, tõmmatakse mind ringmängudesse ... ...Kell on 7.12. Ootusärevus. Toompeal on üsna palju rahvast, pealegi on juba üsna valge, samas ka üsna vaikne. Kes nohiseb omaette, kes tammub jalalt jalale, kes külmetab niisama. Kaameramees keerutab proovitiiru ning Toompea trepiastmetele tilgub järjest enam prominente. Ene Ergma, Arnold Rüütel, seejärel terve hulk mustakuuelisi, rääkimata Andrus Ansipist.

Trollisõit edeneb kiiremalt kui eales varem. Peatused, laul, sagin. Eespool hakkab kostma hümni. Vaikselt, kuid siiski. Taga rahvas nohiseb selle peale. Ning õnneks päästab noormeeste nelik mu ees väärikalt olukorra. Nad võtavad üles oma laulu. Ning seda kõvasti ja uhkelt! Eesti hümn oodaku, see pole veel see hetk!

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Tunnen, et see on see hetk... kui kaunis oled sa! ... mis mulle kaitseväes kõige enam meeldis. Ei leia mina iial teal Laulda Eesti hümni! see suure, laia ilma peal Ajan rinna kummi, selja sirgu... mis mul nii armas oleks ka ... ning laulan kogu kopsudest: kui sa, mu isamaa!

Vabaduse väljak. Uksed avanevad ning seame suuna Raekoja platsi poole. Varajane hommik kostitab meid seal tumeda, ent sinakas-siniseks tõmbuva taevaga. Kergelt lumise platsi kohal

Ühtäkki kerkivad kõigi pilgud üles lipu suunas:

Ja tunnen, kurat, seda tunnet. Uhkust!


meie ülikool

FOTOD: TTÜ Fotoklubi/Robert Teier, TTÜ Fotoklubi/ Marko Vilberg MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15


tudeng tegutseb

Ühe jalaga Euroopas, teise jalaga Aasias ehk BESTi talvekursus Ekaterinburgis

Mihhail Poolak mihhail.poolak@tipikas.ee Veebruari alguses korraldas üliõpilasorganisatsioon BEST neljas riigis talvekursuse, millest ühes õnnestus ka minul osa võtta. Selleks esitasin eelneva aasta oktoobrikuus kentsaka motivatsioonikirja ning juba novembris selgus, et tuleval aastal põrutan Venemaale. Aeg lendas ludinal ning peagi jõudis kätte hetk, mil avastasin end Tallinna lennujaamas. Esimeseks sihtpunktiks oli Soome, kust jätkus 2.5 tunnine lend Ekaterinburgi. Jõudnud sihtpunkti, võeti mind sõbralikult vastu. Lennujaamas väljudes ütles mu uus kamraad, et paneksin mütsi pähe, kindad kätte ja salli kaela, sest neil on ilm üsna külmavõitu. Jälgisin tema ütlusi, paraku pidin pisut pettuma, kuna lubatud 30 külmakraadi asemel oli ilm analoogne Eesti omaga, puusalt visates julgeksin väita, et isegi pisut soojem. Samas sain aru, miks ta palus mul end soojalt kinni mässida. Nimelt paljud osalejad olid pärit Lõuna-Euroopast ning külm ilm ja lumi oli neile esmakordne kogemus. Omaette itsitades ja onuheinolikult mõeldes, mis see külm ilm tugevale

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

mehele ikka teeb, jõudsime autoni, millest edasi hakkas toimuma täielik tramburai. Olete kindlasti näinud youtube`st Venemaa liikluse eripärasid. Mina nägin neid päris elus, mis oli üsnagi adrenaliinirohke kogemus. Jõudnud majutuskohani, tegin kerge eine, pärast mida lasin leiba luusse, kuna pikk reis ning neljatunnine ajavahe olid mind päris korralikult väsitanud. Õnnis uni nähtud jõudis kätte aeg, mil kohtusin 16 erineva riigi esindajatega, kellest kõige eksootilisem ning kaugeim tundus Kanada neiu. See oli hea võimalus tutvuda, kuidas elavad teise mandri asukad. Tutvumismängude ajal veendusin, et vaatamata erinevatele rahvustele, on noored tudengid üsna sarnaste huvide, suhtumiste ja väärtushoiakutega. Samas igal rahvusel on erinevad kiiksud. Need väikesed kiiksud ei takistanud omavahelist läbisaamist ning juba teise päeva alguses olime üks suur ja tore rahvusvaheline perekond. Pärast ametlikku avamist ja riikide tutvustamist läksime tutvuma linnaeluga. Õhtul toimus rahvusvaheline õhtu, kus sai mekkida erinevate riikide rahvuskööki. Enda poolt kaasatoodud toitude hulgast võis leida Balti kilu, verivorsti, musta leiba ning loomulikult Vana Tallinnat. Teine neist oli üsna eksootiline toiduaine ning nii mõnelgi proovijal läksid silmad suureks, kui said teada, mida nad just söönud olid. Kolmandal ja neljandal päeval sõitsime linnast välja. Külastasime puhke-

keskust, kus toimus aktiivne tegevus seikluspargi näol, mis oli ekstreemne kogemus – külma ja lumise ilmaga mitme meetri kõrgusel turnimine võttis ka kõige tugevamatel mehepoegadel jalad nõrgaks. Külastasime Ganina Yama`t, mis on püha koht, kuhu maeti Venemaa viimane tsaariperekond. Päeva kirsiks oli Euroopa ja Aasia piiri külastus. Niivõrd oivaline tunne oli korraga seista kahe erineva maailmajao pinnal. Viiendast päevast algas aktiivne õppetöö, mis kestis üheksanda päevani ja kulmineerus eksamiga. Pärast õppetöö lõppu käisime õhtuti sporti tegemas, uisutamas, balletti vaatamas, tiirutasime kahe maasturlimusiiniga mööda linna. Päev oli tihedalt tegevust täis ning nagu tudengitele kohale, toimus ka päris mitu pidu - seega kursuse vältel jäi uneaeg üsnagi lühikeseks. Nüüd, kui olen Eestis tagasi ning uneajaga konfliktid lahendatud, võin tõdeda, et antud kursuse näol oli tegemist suurepärase üritusega, mille raames sai tutvuda erinevate kultuuridega. Lisaks kõigele on mul nii mitmeski Euroopa riigis hea sõber, kellega sai mõnusalt läbitud üks tore talvekursus. Hea uudis on ka see, et suvelgi toimuvad BESTi kursused ning registreerimine on juba avatud. Selleks on vaja minna leheküljele best.eu.org, kust saate valida mitmete huvitavate kursuste ja riikide vahel, millel osaledes rikastate kindlasti oma silmaringi ning saate vägeva kogemuse osaliseks.


tudeng tegutseb

Startup Garage´s ideed reaalsuseks Veel ühed ettevõtlikud noored TTÜ-st on hakkama saanud suurepärase äriidee ning asjaliku teostusega. Juba lähiajal võib nende toodet näha ka Tallinna linna peal. Tipikas, võta eeskuju - loo midagi uudset ning ole edukas!

Bikeep – turvaline jalgrattaparkla Bikeep teeb turvalisi jalgrattaparklaid, mida on lihtne ja mugav kasutada. Ratturil ei ole tarvis isiklikku jalgrattalukku ning parkimine toimub mobiiltelefoniga. Parkla kasutamine on ääretult lihtne: 1)Helista lühinumbril 2)Lukusta jalgratas karastatud terasest haagiga 3)Ratta vabastamiseks helista samalt numbrilt uuesti Tänaseks oleme lühikese ajaga jõudnud üpris kaugele. Esimene parkla avatakse kevadel Ülemiste Keskuse ees. Seejärel paigaldame kaks parklat Viru Keskuse juurde mõlema peaukse ette. Kui kõik laabub, kerkivad turvalised parklad sel kevadel ka Saku alevikus ning veel 3-5 asukohas Tallinnas. 2014. aasta kevadeks on eesmärgiks katta terved linnad mitme projektiga - Tallinn (50 parklat), Tartu ja Pärnu (30 parklat), Kuressaare, Haapsalu, Viljandi, Rakvere (15 parklat). Idee tekkis elust enesest - üks meie tiimi liikmetest kurtis kunagi, et ta ei julge jalgrattaga liigelda, kartes, et see varastatakse ära, kuna iga möödakäija võib trossi hekikääridega läbi lõigata. Kogusime helgemad pead kokku ja asusime kiirelt probleemi lahendama. Tänaseni saame kord nädalas kokku, et järgmise nädala ülesanded paika panna, arengule pilk heita ning fookust ja motivatsiooni hoida.

jutule, et suurde segadusse vähekenegi selgust luua. Lisaks Raidole saime veel mitmeid uusi tutvusi noorte ettevõtjate, investorite ja muidu lahedate inimeste näol. Startup Garage kostitas meid pidevalt heade roogadega ning premeeris meid tagatipuks ka 2300€ suuruse abirahaga, et prototüüpi ehitada. 2012. aasta lõpul võtsime osa Eesti suurimast ettevõtluskonkursist Ajujaht 2013 ning pääsesime 25 parima meeskonna sekka. Täna läbime kolmekuist arenguprogrammi, mille käigus lihvitakse meie müügi-, turundus- ja ärialaseid teadmisi, et kevadel sõeluda välja parimatest parim. Bikeepi meeskonda kuulub 4 liiget Mikk Moses, Ott Reinhold, Meelis Haidak ja Kustas Kõiv. Koostöö laabub hästi ning meeskonnas on kaetud sisuliselt kõik pädevused, mida on tarvis, et luua üks turvaline jalgrattaparkla. Kõik liikmed on oma hariduse saanud TTÜ-st. Tiimi töö edu peitub meie arvates avatuses, mis meil 4-kesi tööd tehes tekib. Ühegi liikme ideid ei kiideta lihtsalt sõbralikkuse pärast ning õlalepatsutusi ei jagata tegemata töö eest. Seega on kiidusõnad ausad ja

värskendavad. Kaugemad plaanid ulatuvad kindlasti Eestist välja ja peame enda ettevõtet pigem ekspordile suunatuks. Olles täiesti rohelised eksportimise ja välissuhete valdkonnas, katsume esialgu oma ärimudelit ja tooteid Eesti turul testida. Proovime toetuda suures osas endast pädevatema inimeste abile, kel on välisturgudega kogemusi. Tootearenduse poole pealt arvestame juba praegu, et nii elektrijalgrattad, kui bike-sharing on väga aktuaalsed nii tulevikus kui ka tänapäeval ja seetõttu oleme projekteerinud oma süsteemile valmiduse mõlema suuna jaoks. Bikeep on modulaarselt ehitatud, mistõttu on lihtne panna kõrvuti näiteks 5 isikliku jalgratta-, 5 bike-sharingu- ja 5 elektrirattamoodulit. Lisaomadustena pakume klientidele elektrirataste laadimisvõimalust, paviljoni parkla kohal vihma kaitseks ning samuti on võimalus integreerida kompressor ja rattahooldus-kit.

Bikeep meeskond Uuri lisa www.bikeep.com või Facebook-ist!

2012 suvel võtsime osa Summer of Startups 2012 programmist sooviga oma ideed ilma kõige suuremate ämbriteta realiseerida. Õppisime meeletult palju uut ettevõtlusest, müügist ning networkingu olulisusest. Meie mentoriks osutus Raido Pikkar, kes on olnud meile suureks abiks fookuse hoidmisel ning võtab meid siiamaani aegajalt MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17


4 Võti Tulevikku üldharivad loengud ja koolitused TTÜ auditooriumites Kell 20.00 TTÜ Kinos: „Mängurid“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudiste LIVE TTÜ Tudengimajas

Kell 20.00 TTÜ Kinos: „2 päeva

11 New Yorgis“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudiste LIVE TTÜ Tudengimajas

Kell 20.00 TTÜ Kinos: „Kohtumõistja“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudiste LIVE TTÜ Tudengimajas

Kell 20.00 TTÜ Kinos: „Elavad pildid“, VII-226 Kell 21.00 TipikasTV uudiste LIVE TTÜ Tudengimajas

Võti Tulevikku karjäärimess TTÜ aulas, ettevõtete töötoad ja presentatsioonid Kell 16.30 Karjääriseminar „Appi – praktika tuleb!“

TTÜ fotoklubi teeb Tudengimajas kursusepilte. Täpsem info fotoklubi.tipikas.ee

Kell 19.00 Jalkaõhtu TTÜ Tudengimajas: Eesti - Andorra

Kell 16.00 Karjääriseminar „Tööõiguse ABC 1: töötamise eri vormid ja töölepingu sõlmimine

Kell 18.00 üliõpilaskonna esinduskogu koosolek ruumis I-227,228

Kell 16.00 Karjääriseminar „CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Kell 16.00 Karjääriseminar „Edukas esinemine“

5

12

19

26

teisipäev Võti Tulevikku karjäärimess TTÜ aulas, ettevõtete töötoad ja presentatsioonid Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas

„Karjääriotsused – minu eriala, 13 töö ja isikliku elu valikud

6

kolmapäev Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „CV ja kaaskirjade koostamine (Vene keeles)

Kell 16.00 Karjääriseminar „Kuidas efektiivselt lugeda?“

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 18.00 Salsatantsukursus TTÜ Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar „Karjääri planeerimine (vene keeles)“

Kell 16.00 Karjääriseminar „Work culture in Estonia“

Kell 13.02 kevade alguse tähistamine Musumäel Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskooriga

Kell 19.00 Lindy Hop tantsukursus TTÜ Tudengimajas

20

27

Märtss 2013 3

25

8

1

esmaspäev

7

14

21

Kell 10-15 Doonoripäev Tudengimaja saalis Kell 15.00 Karjääriseminar „Legal basis for working in Estonia (non-EU students) Kell 16.00 Paneeldiskussioon: „Kuidas tõusta esile paljude kandidaatide seas?“ Kell 21.00 Naistepäeva pidu TTÜ Tudengimajas Kell 22.00 Pidu TTÜ Tudengimajas

Kell 12.00 Teklitseremoonia Tudengimajas Kell 22.00 Pidu TTÜ Tudengimajas: International Dinner

Teklipäev + Teklipäeva

Tudengite Eurovisiooni

Kell 21.00 Pidu Tudengimajas

28 afterparty

neljapäev

1

Kell 15.00 Karjääriseminar lõpetamisjärgus olevatele ja/või õpingud katkestanud tudengitele

Naistepäev

Kell 11.45 Karjääriseminar „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?

8

15

Kell 21.30 Jalkaõhtu TTÜ Tudengimajas: Holland - Eesti

29

22

reede

2

9

16

23

30

laupäev

Tudengite Eurovisiooni demode saatmise tähtaeg

Selguvad Projektikonkursi 3 tulemused

10

17

24

31

pühapäev


ev

Kell 11.45 Karjääriseminar

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

Johan Viirok

Selguvad Projektikonkursi

ev

Märts 2013 ev

ev

ev

e

ev


tudeng tegutseb

Nõuandeid algajale tööotsijale Taavi Simson taavi.simson@gmail.com

A

ntud artiklit kirjutan ma kahel põhjusel: esiteks, karjäärimess Võti Tulevikku, mis toimub 4. - 6. märtsil, ja teiseks, kaks artiklit, mida lugesin jaanuaris Eesti Päevalehe veebiväljaande arvamusküljelt. Nendeks artikliteks olid “Kuidas ma tööd otsin”, mille autoriks oli TLÜ lõpetanud Linn Nagel ja “Mina, klienditeenindaja”, autoriks kirjandusteaduse magister Katrina Helstein. Antud artiklite lühikokkuvõte võiks olla järgmine: noorel õppival või äsja lõpetanud tudengil on raske leida endale kas või lihtsamat tööd, rääkimata erialasest. Mitmed noored humanitaarid alustavad klienditeenindajana, mis pole kahjuks kuidagi nende erialadega seotud. Pole raske arvata, et ka tasu pole selliste töökohtade puhul väga kõrge. Muidugi kehtib elutõde, et alustada tuleb madalamalt ja rühkida seejärel kõrgemale, kuid igal asjal on siiski piir. Muuseas, ka reaalalade tudengite olukord pole just ülimalt helge, ent siiski natukene rõõmsam kui pehmemate erialade õppijatel. Artiklite kommentaaridest koorus välja, et ühiskonnas leidub ikka üsna suurel hulgal kitsarinnalisi inimesi. Nimelt olid nii mõnedki kommentaarid stiilis: “Aga mis sa siis läksid seda eriala õppima?” Lisaks toodi kommentaarides välja, et algajate palgaootused on ehk liiga kõrged. Mina nii ei väidaks - tudengid suudavad siiski enamvähem kahe jalaga maa peal püsida ning on tegelikult õigustatud ootus saada enam kui miinimum- või miinimumilähedast töötasu kui kõrghariduse paber taskus. Kui me ei väärtusta kõrgharidust ja kõrgharidusega noori, siis milleks meile üldse ülikoolid? Kuid mitte filosoofilistesse mõtetesse

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

ei soovinud ma laskuda, vaid jagada näpunäiteid, millest võiks olla abi töökoha saamisel. Enne õpetussõnade jagamise kallale asumist aga väike ülevaade sellest, millised on tudengite TEGELIKUD ootused ja nõuded töökohale. Selleks sai koostatud väike küsimustik, mis koosnes järgnevatest küsimustest:

1. Kui kõrget palka ootad oma esimeselt töökohalt? 2. Kas oled valmis alguses töötama ka palgata? Kui jah, siis kui kaua? 3. Kui suurde või mainekasse firm asse sa üldjuhul tööd otsid? 4. Kuidas ja kust sa töökohti otsid? 5. Kas sa oleksid nõus alustama mitteerialase tööga? Kui jah, siis kui pikka aega sa seda teeksid? 6. Kas oled nõus alustama mitteerialase tööga firmas, kus on võimalus saada hiljem erialane töö? Vastamisel oli mulle abiks väike grupp TTÜ tudengeid. Lühikokkuvõte vastustest on järgmine: 1. Karjääriredelil alustav tudeng soovib oma esimesel töökohal saada 300 - 1200 € palka. 2/3 vastanutest leidis, et palk esimesel töökohal võik olla vahemikus 800 - 1000 €. 2. Üldjuhul ei ole tudeng nõus palgata töötama. Palgata oleks nõus töötama vähem kui pooled tudengitest ja sedagi vaid kuni kuu või kaks. 3. Küsitlusest selgus, et firma suurus või maine ei ole üldjuhul olulised. Pigem soovitakse alustada just väiksematest või keskmise suurusega ettevõtetest. Palju olulisem on tudengile firma puhul see, et seal makstaks väärilist palka, kollektiiv oleks meeldiv, graafik paindlik, pakutaks koolitusi ning oleks võimalik firmasiseselt ametiredelil tõusta. 4. Umbes pooled vastanutest märkisid, et otsivad tööpakkumisi CV Keskuse või CV-Online`i vahendusel. Umbes sama paljud otsivad tööd tuttavate-sõprade-sugulaste kaudu ning ülejäänud tudengid on sellisel tasemel, et firmad otsivad neid ise . 5. Tudengid on valmis tegema ka mitte

erialast tööd, kuid seda tihi lisaklausliga, et seda ei tehta pikajaliselt. Samuti peaks sellisel tööl olema vääriline tasu ning töö peaks olema võimalikult lähedane erialasele tööle. Kolmandik vastanutest ei oleks mingil juhul nõus mitte-erialast tööd tegema. 6. Kaks kolmandikku vastanud tudengitest on nõus tegema algul mitteerialast tööd üksnes juhul, kui on võimalik hiljem erialasele tööle saada. Seda aga tingimusel, et areng toimub kiiresti – nädalate ja kuude, mitte aastatega. Tuginedes saadud vastustele, omaenda teadmistele ja kogemustele ning karjäärikeskuse töötaja Ina Teppi väikestele nõuannetele, oleks näpunäited tööd või praktikakohta otsivale tudengile järgmised: • Ära pelga ühtegi töökohta. Kui pakutav koht ei ole päris see, millest sa unistad, siis haara sellest sellegipoolest kinni. Ka teenindajana või mutrivõtme keerajana on võimalik saada kogemust ning mis kõige tähtsam - jääda silma ning kohtuda uute inimestega. • Ole palgaootuste osas realistlik. Keegi ei saa kohe ratsa rikkaks. Vajadusel ole valmis ka mingi aeg palgata töötama. Alguses on kogemused tähtsamad kui palk. • Ole pakutavate tingimuste osas, mis puudutavad graafikut ja töökorraldust, võimalikult paindlik, kuid samal ajal ära unusta ka enda vajadusi. Õppimine on siiski esmatähtis ning vastutustundlikud tööandjad saavad sellest aru. • Ära jää lootma CV saatmisele. Kõige õigem on minna soovitud tööpostile kohale ja rääkida vastutavate inimestega näost näkku või siis helistada neile. • Ole CV-d kirjutades võimalikult adekvaatne, kasu ei too oma oskustega liialdamine ega ka liigne pessimism. Eriti tasub adekvaatsuse nõuet järgida oma keele- ja arvutikasutusoskuste kirjeldamisel. Oma keeleoskuste kirjeldamisel tasuks jälgida Europassi formaati. • Ole vestlusel enesekindel, räägi selge ja kõva häälega ning naerata. Esmamulje on vägagi tähtis ning kui sa suudad mõjuda positiivse ja enesekindlana, on su võimalused hoobilt suuremad. Kõnelemisel vasta küsimustele ning väldi ümmarguse mulli ajamist. • Ära hiline intervjuule ega saabu ka liiga vara. Tööandjad hindavad täpsust.


tudeng tegutseb • Suhtlusportaalid võivad olla nii sõbrad kui ka vaenlased. Kasu on nendest nii palju, et sinu olemasolu ja omaduste kohta on kergem infot leida. Samas jälgi aga hoolega, et sinust ei oleks üleval “läbupilte” ega muud infot, mis võiks jätta sinust vale mulje. • Enne tööintervjuule minekut tasuks uurida firma tausta. Ei jäta just head muljet, kui intervjuul küsitakse midagi firma kohta ja sa ei oska vas-

tata. Tehes põhjalikku eeltööd, võid jätta positiivse mulje ning näidata, et tunned firma vastu tõsisemat huvi. Nii või teisiti oleks kasulik koguda eelnevalt firma kohta põhilist infot, nagu tegevusala, asukoht, kui kaua on tegutsetud, ligikaudne majanduslik edukus jne. • Tööintervjuule minnes riietu sobivalt. See tähendab, et tööintervjuule

ei minda dressides. Ka pole mõtet minna pintsaku ja lipsuga ehk end liiga uhkeks vuntsida. Selline riietus, nagu igapäevaselt koolis seljas, on täpselt paras. Selle punkti mõte seisneb selles, et ka välimusel on esmase imago kujundamisel oluline roll. Loodetavasti on neist näpunäidetest abi. Edu töökoha otsingutel!

Vahetustega ja vaheldusega töö

T

vafirmas, kuid tulin üle, sest G4S pakkus soodsamalt koolitust.“ Tööelus on Stanislav Kristiine Prisma turvameeskonna vahetuse vanem, töövälises elus aga Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja tootmistehnika eriala tudeng.

Eesti suurima turvafirma G4S hingekirjas on 2800 töötajat, kellest ligi 2000 on otseselt turvatööga seotud. Enam kui kolmandik töötajaid on vanuses 19 kuni 33 eluaastat ning paljud neist käivad töö kõrvalt ka ülikoolis. Tõsi, soliidses eas inimesi on turvatöötajate seas samuti palju, sest vahetustega töö sobib ka neile hästi. „Ülikooli ja tööle tulek käisid „käsikäes“, räägib G4Sis neljandat aastat töötav Stanislav Kudrjašov. „Enne G4Si tulekut töötasin mõnda aega ühes väikeses tur-

Töögraafik on koostatud nii, et Stanislav jõuaks käia loengutes. „See reegel kehtib meil G4Si tulekust saadik,“ selgitab Stanislav, sõrmed kiirelt rahvarohke Prisma videokaamerate klahvistikul libisemas. Mängleva kergusega vahetuvad osakonnad, rakursid ning poeriiulite vahel vajalikku kaupa otsivad inimesed. Vilunud silm loeb kehakeelt kui noodistikku – liigutused ja miimika on reeglina need, mis osutuvad poevarga suurimaks reetjaks. Töö videomonitoride taga nõuab tähelepanelikkust, „kuues meel“, mis aitab vargaid

urvatöö kohta räägitakse erinevaid habemega lugusid. Lähemal vaatlusel ei jää neist aga enamasti järele midagi peale müütide. “Turvatööga karjääri ei tee, turvad on juhmid ning turvatööd tehku pensionärid“. On see ikka nii?

märgata,

tuleb

aga

kogemustega.

Et Stanislav on end G4Sis „tõestanud“, kinnitavad lisaks rätsepaülikonnana õmmeldud“ töögraafikule ka mitmed tunnustused ja preemiad hea töö eest. Kuigi tema töötundide maht on aukartust äratav, leiab Stanislav ise, et töö ja ülikooli sobitamine pole kuigi keeruline: „Kui endal on tahtmist ja töögraafik arvestab koolivajadusi, ei näe ma mingit huvide konflikti. Tõsi, isiklikuks eluks sellise tempo juures aega kuigi palju ei jää“, leiab ta siiski ka ühe olulise miinuse. „Kuna teine kursus osutus raskemaks, siis korraks terendas ka väljalangemisoht,“ tunnistab Stanislav. „Tudengile sobib turvatöötaja amet väga hästi, kuid kui kool läbi saab, kavatsen töötada siiski õpitud erialal.“

Aeg iseendale... Erinevalt oma kolleegist, leiab Andrei Jakovlev, kes samuti teenib õpinguteks raha kaubanduskeskuse turvatöötajana, aega ka muuks. „Oma eluks peab ikka aega olema, et saaks jõusaalisautokoolis käia ning ka sõpradega kohtuda.“ Andrei töötab G4Sis osalise

töökoormusega - nädala alguses on ta tööl, nädala lõpud on mehhatroonika päralt. Ka tema sõnul osutus töö valikul võtmeteguriks võimalus töötada vahetustega ning osalise koormusega. Kas tööl õnnestub napsata aega õpin-

guteks? „Kindlasti mitte, tööle ma õpikuid kaasa ei vea, nende lugemiseks seal aega pole,“ selgitab Andrei, kellel on jäänud kõrgkoolis õppida veel paar aastat. Ühe turvatöö eelisena toovad mõlemad tudengid esile selle, et vahetuse lõppedes jääb töö töö juurde. Teiseks on noorte meeste jaoks oluline, et vahetustega töö pakub ka vaheldust – maailm videovalve monitori taga on tõeliselt värvikas. Pakutavad töökohad: www.g4s.ee/karjaar Lennundusjulgestusteenindaja Patrullekipaaži turvatöötaja Esindusgrupi turvatöötaja Juhtimiskeskuse operaator Kuller

G4S MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21


tudeng tegutseb

Tipikate bussimatk plastitööstuse pealinna 31.01.2013 Silvester Jürjo Materjalitehnoloogia bakalareuseõppe 2. kursuse üliõpilane Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna üliõpilasnõukogu liige

on plasti ringitöötlemine ja taaskasutusele võtmine. Plasti õige utiliseerimine ja taaskasutus on väga olulised teemad nii tööstuslikust kui ka keskkonnakaitselisest aspektist vaadatuna.

lastitööstuse pealinna asukoht võiks olla üks paras viktoriini küsimus: kes ei tea, see ei suuda ka välja mõelda. Tegu polegi õigupoolest linnaga, vaid plastitööstuse pealinnaks võib pidada tervet Hiiumaad. Kunagisest kolhoosi abitööstusest on kasvanud välja päris mitu ettevõtet ning suur osa plastitootmisest on koondunud just sinna.

Meie ringreis lõppes „B-Plastis“, kus meid võttis vastu ettevõtte juht härra Siimo Sedrik. B-Plast on sarnaselt Plastiktoosiga spetsialiseerunud survevalule. Peamine erinevus on ehk sortimendis. B-Plastis oli vähemalt sellel päeval käsil suurem plastist nugade-kahvlite tootmine. Kusjuures neid ei tehtud ainult valgeid ja tavalisi. Osad olid ilusad värvilised ja päris kena disainiga. Vaatamist jagus seega rohkesti. B-Plastist välja tulles oli kell juba päris palju ning väljas hämar. Päev oli igatahes korda läinud.

P

Seoses plasti eriala magistriõppe taaskäivitamisega koondusid potentsiaalsed huvilised Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast 31. jaanuari hommikul kell 8 TTÜ peamaja ette, et alustada bussireisi kolme Hiiumaa plastitööstuse ettevõttesse. Hiimaal on plastitööstuse ettevõtteid tegelikult üksjagu rohkem – muidu ei annaks pealinna tiitlit ju välja. Kuna kõike aga ühe päevaga ära näha ei jõua, tuli teha valik. Kõigepealt käisime „Plastiktoosis“, mis tegeleb survevaluga. Meid võttis seal vastu proua Eha Brikker, kes tegeleb peamiselt majanduse poolega. Väikeettevõtte puhul on tavaline, et ühel inimesel on palju erinevaid ülesandeid. Ilmselt ei olegi vahet, millise väikeettevõttega on tegu. Ma ei hakka pikemalt peatuma survevalu tehnoloogia üksikasjadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes surutakse valuvorm kuuma plasti, plastist detail jahutatakse maha ja nii ta valmis ongi. Detaili tootmiseks vajaminevat aega mõõdetakse tavaliselt sekundites. Toota võib igasuguseid vidinaid, vaja on ainult vastavat vormi, kusjuures kallimad vormid maksavad korraliku sõiduauto hinna. Teisena käisime „Dagöplastis“, mis on spetsialiseerunud kile tootmisele. Seal võttis meid vastu ettevõtte juht härra Toomas Jõõts. Me nägime, kuidas puhutakse plastgraanulitest suurtel liinidel välja kiletorud, mis meenutasid hiigelsukkasid. Edasi liikus kile juba mööda liine edasi, kus neid mõõdeti ja kokku keevitati. Lõpptulemuseks olid suured mustad või sinised prügikotirullid, pakitud selliselt, nagu nad poes leitavad on. Teiseks Dagöplasti tegevusvaldkonnaks, millega tutvusime, 22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

Ekskursioonid ettevõtetesse ei ole niisama sihitu meelelahutus või „ringi hängimine“. Iga tudeng otsib endale nii praktika- kui ka töökohta. Ettevõtetega otsekontaktide loomine on seejuures väga suureks abiks. Sellest põhimõttest lähtuvalt on meil toimunud väljasõite ka varem ja ilmselt hakkab neid toimuma edaspidigi. Üleüldse on tehnikaeriala üliõpilase jaoks oluline, et ta saaks võimalikult varakult erialast töökogemust. Kõik see aitab tööjõuturul paremini läbi lüüa. Inseneri jaoks vajalik haridus tuleb koolist, aga inseneri jaoks vajalik kogemus ainult

Anni Blumkvist

töökeskkonnast. Lõpetuseks tahan tänada ettevõtteid, kes meid vastu võtsid ja Eesti Plastitööstuse Liidu (www.plast.ee) juhatuse esimeest härra Jaanus Tärnovit suure abi eest ekskursiooni korraldamisel ning Keemia- ja materjaliteaduskonna dekanaati rahalise abi eest väljasõidu korraldamisel. Rohkem pilte bussimatkast võib leida Keemia- ja materjalitehnoogia üliõpilasnõukogu (KÜN) Facebook-i lehelt.


TUDENG TEGUTSEB Kristi Liiva andis tunni teemal “Miks on Eestis hea elada?”

TTÜ üliõpilane, õppejõud, töötaja või vilistlane – tule kooli külalisõpetajaks! Tiina Pauklin ja Triin Noorkõiv „Tagasi kooli“ algatuse eestvedajad Õpilaste ette võid astuda üksi või koos sõbraga, võid minna oma lapsepõlvekooli või mõnda teise. Mis aga peamine – tule ja anna vähemalt üks koolitund. 25. veebruarist kuni 1. märtsini toimub „Tagasi kooli“ 2013. aasta fookusnädal – koolid üle Eesti avavad oma uksed külalisõpetajatele. Tänavu on „Tagasi kooli“ meeskonnal ka oluline uudis: tundide kokkuleppimine ja teoks tegemine võib nüüd jätkuda aastaringselt. Nii saad kasutada paindlikult aega, külastada erinevaid koole ning jagada oma teadmisi ja kogemusi süsteemsemalt. Sinu abimeheks tunni kokkuleppimisel on „Tagasi kooli“ infosüsteem, mille kaudu saad anda märku oma tundide eelistustest ja leida koostööpartneridõpetajad, kelle kaasabil tund teoks teha. Süsteemi kasutajasõbralikkust on testinud ligi 50 „Tagasi kooli“ strateegilise partneri Swedbanki töötajat. „Kutsume kõiki algatusega liituma! Minule isiklikult, andis kogemus kindla tunde, et see vahend muudab ühiskonna ja kooli vahelist suhtlemist

lihtsamaks,“ ütles Ulla Ilisson, Swedbanki jaepanganduse divisjoni juht Eestis.

Mida õpetada? Teema valikul on olulisim, et see oleks külalisõpetajale südamelähedane. Teema võib olla seotud näiteks eriala, töö või hobidega. Muuhulgas on „Tagasi kooli“ tundides õpitud ja harjutatud avalikku esinemist, lahatud üliõpilase elu ning seda, mis on õigus ja kuidas matemaatikast on kasu igal elualal. CV koostamine, HIV ja kuidas end selle eest kaitsta, arvutisõltuvus, motivatsioon – need on vaid mõned näited.

Kuidas õpetada? Tõhusa tunni kiirkursuse korras tasub meelde jätta kolm küsimust – kellele, mida ja kuidas. Kõigepealt tasub välja uurida ja läbi mõelda, kes on need, kellele minnakse tundi andma – kui vanad on õpilased, mis on nende huvid? Mis teemasid on nad parasjagu õppimas? Mida-küsimus on küsimus tunni eesmärgi kohta. Mida uut teavad või oskavad õpilased siis, kui tund lõpeb? Näiteks „õpilased oskavad pärast minu tundi kasutada Google SketchUp 3D tasuta modelleerimistarkvara ja tea-

vad, kuidas end selle kasutamisel edasi arendada.“ Kolmas küsimus – kuidas. Ainuüksi loenguvormi õnnestumisele ei saa loota – õpilaste tähelepanu hajub, kui nad ei saa ise kaasa lüüa. Mõelge, kuidas tekitada tunnis arutelu, anda õpilastele tegevusi. Abiks on kindlasti ka materjalid, millega teemat illustreerida.

Milline võib olla 45 minuti mõju? Sinu tunni mõju me hinnata ei tea. See võimaldab muuta koolielu mitmekesisemaks, sellest võib saada kogemus, mis mõjutab eluteed, või alguspunkt mõttele, mis muudab maailma. Kindlasti mõjutab koolitund õpilasi, Sinu koostööpartnerit õpetajat ning Sind ennast. Varasemad külalisõpetajad on kinnitanud, et kogemused on igati meeldejäävad ning hoiatavad, et siit võib alguse saada omamoodi sõltuvuski. Vaata lisainfot, kogu ideid ja registreeru www.tagasikooli.ee. „Tagasi kooli“ külalisõpetajate kogemustest on Studioosuses oodata jätkulugu.

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23


teadus

And the first prize goes to

T

he winner of the student business model competition is an electronic monitoring system of risky pregnancy. Imagine a situation, where high-risk pregnancies can be monitored 24h and seven days a week without taking pregnant women to hospital. This is precisely the idea that the winners of the business model competition of the Innovation Centre of Tallinn University of Technology MeKTory presented. The created system LifeInU facilitates the medical surveillance of pregnancy and provides a pregnant woman with immediate and constant feedback about her condition from her doctor. The authors of the idea were guided by a prerequisite that more than 10 percent of children remain unborn in the European Union and the USA due to pregnancy complications. LifeInU helps to prevent the formation of serious problems and thereby indirectly contributes to the increase in population growth. Unlike its competitors, which measure blood pressure and pulse, LifeInU is founded on algorithms based on artificial intellect and has been developed especially for pregnant women. The creators of the system will take their prize trip to Silicon Valley in the USA, where they meet risk investors to realise their business idea and take the product to the international market. Nino Chaligava Co-founder of LifeInU 24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

LifeInU is an innovative monitoring system for pregnant women, who want to feel 100% safe and medically supervised during their pregnancy period. It simplifies medical supervision and increases safety through real time monitoring of vital indicators and instant feedback from a personal doctor. The key to success and difference of LifeinU is that it is driven with artificial inteligence algorithms, providing knowledge accumulation, and instant feedback from measured indicators as for doctors as for the pregnants. There are more than 2 million unborn children only in the US every year due to pregnancy complications and the same tendecy is in Europe too, the numbers from statistics shocked us and pushed us to create something unique to solve this problem. We believed that there should be some kind of solution for the existing problem and moreover, the synergy of knowledge and background of team members was the key, and we had a really great potential and advantage to find the solution. The idea emerged at the Innovation Academy Summer addition, the place we called our second home and the key of our success. During the three weeks we were working hard on the development of the product, had lectures, workshops, and the more we worked, the more we understood that we were dealing with something really unique, so we did not quit and continued working hard on development even after finishing the academy. As a

result of hard work and our belief, we won TUT Mektory competition and we are going to Silicon Valley, and have a great chance to get financing for the product. There we have a great possibility to impress the investors, inspire them and make them believe in the project as much as we do. The knowledge collaboration of our team inspires us and we do believe that we are capable to start this project. Our team is multinational, and consists of the people with different background and knowledge: Nino Chaligava is a Healthtech Msc student, Anton Vedeshin is an IT PhD student, Ena Caleu studies also IT, Tomas Potesil has great knowledge of business and mathematical biology. A total of 40 models were submitted to the business model competition of the Innovation Centre MeKTory, 10 of them made it to the finals. All students from Estonian universities, foreign students, and Estonian students from foreign universities were allowed to participate. A new contest is about to begin and all innovative ideas are welcomed. More information from MeKTory Facebook page.

Daily Lehtmets MeKTory Project Manager


MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25


üritused

Hoolid oma tulevikust? Tule üritusele Võti Tulevikku 2013! Kädi Ämarik Võti Tulevikku 2013 avalike suhete juht 4. - 6. märtsil leiab Tallinna Tehnikaülikoolis aset tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia poolt korraldatav kontaktprojekt Võti Tulevikku 2013. Üritusel on ette näidata pikk ajalugu ja veel suuremad kogemused. Nimelt leiab projekt käesoleval aastal aset juba 23. korda ning selle eesmärk on viia kokku tudengid ja ettevõtted, luues paremad võimalused töö- või praktikakohtade leidmiseks. Erinevalt eelnevatest aastatest kestab üritus kahe päeva asemel kolm. Neljandal märtsil toimuvad loengud ja lühikoolitused, kahel järgnevalapäeval leiab aset karjäärimess, ettevõtete töötoad ja presentatsioonid. Uuendus aitab tudengitel luua ettevõtetega enam kontakte ning samas firma esindajatele rohkem silma jääda . Meedias on viimasel ajal iseäranis palju kajastamist leidnud üliõpilaste katsumused töö-või praktikakohtade leidmisel. Nii mõnigi tudeng peab tõdema, et isegi kõrghariduse ning diplo-

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

mi olemasolu korral võib oma erialale vastava töö leidmine olla küllaltki keeruline ettevõtmine. Ka praktikale saamine osutub tihtipeale oodatust raskemaks. Projektiga Võti Tulevikku soovitakse näidata asja teist poolt - piisava pealehakkamise ning tahtejõuga on võimalik saavutada oma eesmärgid ning mis saaks olla veel parem algus oma tuleviku kindlustamisel, kui tulla üritusele Võti Tulevikku. Peamine on aga kogemuste omandamine: ka sobiva praktika- või tasuva töökoha olemasolul tulevad ürituselt omandatud teadmised ja oskused kasuks edaspidises elus. Karjääripäevad näitavad, kuidas suhelda ettevõtete esindajatega ning luua tulevikku silmas pidades väärtuslikke kontakte. Esimesel päeval leiavad Tallinna Tehnikaülikooli auditoorimides ja klassiruumides aset üldharivad loengud ja koolitused. Kavas on loengud järgmistel teemadel : "Business by design from Absolut to Põltsamaa”,

"Kütusetootmine Eestis, kas utoopia või homne tegelikkus", "Tähtsaimad avastused kosmoses", „Elektriautod“, „E-riik“, "Karjäärist ja enesearengust kuidas teha julgeid valikuid ja ületada takistusi”, „Startupid: kuidas teenida esimene miljon ja seda mitte kaotada“. Koolitused käsitlevad järgmisi teemasid: "Appi - praktika tuleb!", „Ajajuhtimine“, „What is actually good packaging design?“. Kõiki loenguid annavad oma ala asjatundjad, kes võtavad sõna päevakajalistel teemadel ning jagavad oma kogemusi. Loengute ja lühikoolituste valik on äärmiselt mitmekesine ning seega peaks igaüks leidma endale huvitava valdkonna, mida kuulama tulla. Teisel ja kolmandal päeval toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas karjäärimess, mille eesmärk on aidata tudengitel luua kontakte ettevõtete esindajatega ning miks mitte saada juba kohapeal töö- või praktikapakkumisi. Vahetu kontakt messikülastajate


ÜRITUSed

ja firmade vahel toimib palju paremini kui suhtlus e-posti või telefoni teel. Seetõttu kestab karjäärimess ühe päeva asemel kaks päeva ning annab üliõpilastele rohkem võimalusi ettevõtetega suhtlemiseks. Aula lava on muudetud lounge-ks, kus tudengid saavad ettevõtete esindajatega lisaks messiboksi külastamisele personaalsemalt suhelda. Messiga külgnevas auditooriumis on võimalik kuulata firmade presentatsioone, mille kestus on ligikaudu kümme minutit, jättes küsimustele vastamise ajaks viis minutit. Kõik ettekanded leiavad aset vahetundide ajal. Karjäärimessiga paralleelselt toimuvad klassiruumides ettevõtete töötoad, milles üliõpilased saavad firmade poolt väljapakutud ülesannete lahendamisega oma oskused ja võimed proovile panna. Harjutused võivad olla nii teoreetilist kui ka praktilist laadi. Workshop aitab tudengitel välja selgitada, kas ettevõtete tegevused on huvipakkuvad ning samas ka firmade esindajatele silma jääda. Igas töötoas saab osaleda kuni kakskümmend tudengit, seega eeldab nendes kaasategemine varasemat registreerimist

ürituse kodulehel www.vt.ee, kus saab end kirja panna ka loengutesse ja koolitustele. Ettevõtted saavad töötubade abil hinnata üliõpilaste taset ning välja selgitada potentsiaalsed töötajad. Tudengitele pakutakse võimalust osaleda ka firmakülastustel, mis leiavad aset kahe nädala jooksul pärast projekti toimumist ning annavad ülevaate firma töökeskkonnast ning -tingimustest. Ettevõtete esindajad annavad ülevaate töö- ja praktikanõuetest ning jagavad juhiseid, kuidas kandideerimisel edukam olla. Lisaks eelpool nimetatule jagatakse loengutes, töötubades, lühikoolitustel või messil osalevatele tudengitele infopulki. Infopulk kujutab endast mälupulgal asuvat virtuaalkataloogi, millest suurema osa moodustab ettevõtete kohta käiv info. Samuti on sealt võimalik leida huvitavaid koolitusmaterjale, artikleid ning muid tudengile kasulikke nippe. Kataloogi antakse mälupulga kujul välja juba teist aastat, kuna tänapäeva infotehnoloogilises maailmas on see palju tõhusam kui paberkandjal asuv infokataloog. Lisaks kõigele saab tudeng mälupulka kasutada ka muudeks talle sobivateks toiminguteks.

Projektil on olemas ka oma kodulehekülg, mis asub aadressil www. vt.ee. Sellelt leiab infot nii ürituse varasemate aastate kohta kui ka ülevaate tänavuse aasta kontaktprojektist. Karjääripäevade külastajal tasub aga erilist tähelepanu pöörata ajakavale ning osalevatele firmadele, mis võimaldavad teha väikse eeltöö ning uurida, milline on messil osalevate ettevõtete taust. Isegi kindlate tulevikuplaanide puudumisel tasub üritusele tulla, kuna just karjäärimess või loengud ja koolitused võivad aidata välja selgitada, mida oma eluga peale hakata. Kindlasti tasub pilk peale heita ka ürituse Facebook’i lehele (Võti Tulevikku), kuna osalejate vahel jagatakse välja mitmesuguseid põnevaid auhindu. Tule ja näita, et hoolid oma tulevikust! Avarda oma silmaringi ja saa väärtuslikud kogemused ettevõtetega suhtlemisel.

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27


üritused

Tudengite eurovisioon 2013 ehk Kultuuriklubi ei korralda vaid pidusid Taavi Loog TTÜ Kultuuriklubi Juba neljandat aastat järjest on TTÜ aulas toimumas traditisooniks kujunenud tudengite heategevuslik akustiline muusikaüritus, millest võtavad osa mitte ainult meie oma Tipikad, vaid tudengid kõigist üli- ning kõrgkoolidest üle Eesti.

Heategevuslik külg Suurejooneliste ning tudengeid kohalemeelitavate pidudega, nagu näiteks “Tudengielu avalöök” ning “Sess imes!?”, poolest tuntud Kultuuriklubi tahab lisaks elamuse pakkumisele olla ka täisväärtuslikuks organisatsiooniks ühiskonna vaatepunktist lähtudes. Tänavuse 28. märtsil toimuva finaalkontserdi tulud annetatakse ühele Mustamäe lasteaiale muusikalise hariduse edendamiseks. Eelmise aasta kontserdiga koguti 1061€, mille eest soetati

koostöös Stanford Music’ga muusikainstrumente. Kogutav summa oleneb pealtvaatajate arvust, sest annetusraha koguneb just pileti- ning SMS-hääletuse tulust. Kindlasti on sellel aastal eesmärgiks ületada eelmisel aastal saavutatud tulemust. Ootame kõiki osa saama heast muusikast ning täname teid, et aitate seeläbi võimaldada meie tulevikulootustele head haridust.

TE kui võimalus ennast publikule tutvustada Lisaks sellele, et soovime tudengitele pakkuda head ning kvaliteetset muusikat, tahame konkursist osalejatele pakkuda ka võimalust ennast lavalaudadel proovile panna. Eelmise aasta võitja KTCB oli heaks näiteks sellest, et noortel muusikutel on publikule nii mõndagi pakkuda, neile tuleb vaid võimalus anda. Parimad finalistid saavad pärjatud mitmete auhindadega: Tudengite Eurovisioon 2013 võitjabändi ootab ees professionaalne stuudiosalvestus ühele loole H.L Production Stuudio poolt. Lisaks on esikolmikule auhinnad välja pannud Stanford, BändCämp, Tallinn Music Week, Nõmme Seikluspark, Saku, rahvusooper Estonia, Tartu Indiefest, Pööning ja mitmed teised Tudengite Eurovisiooni toetajad.

TE 2013 ootab osalejaid! Ootame nii Teie enda loomingut kui ka cover-eid 10. märtsini, et 28. märtsil toimuva finaalkontserdi tarvis 10 parimat välja selekteerida. Ole julge osalema ning anna oma panus väikeste muusikute hüvanguks!

TTÜ Fotoklubi/Rasmus Armas 28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013


MIS TOIMUB Selene Gnadenteich Esinduskogu valimiste projektijuht TTÜ Üliõpilasesindus selene.gnadenteich@tipikas.ee

K

as teadsid, et igal aastal on ka Sinul võimalus õppeinfosüsteemis ÕIS käia hääletamas ning valida sellega üliõpilaskonna esinduskogu - üliõpilasi esindavat otsustuskogu. Just nüüd on alanud TTÜ üliõpilaskonna esinduskogu valimised ehk taaskord saame määrata endi esindajad järgnevaks aastaks. Mis on esinduskogu..? Esinduskogu on 28-liikmeline üliõpilasi esindav kõrgeim otsustuskogu, kuhu kuuluvad kõikide teaduskondade ja kolledžite esindajad. Sellest kogust käivad läbi kõik kõige fundamentaalsemad üliõpilaskonda puudutavad küsimused ja otsused, nemad valivad juhatuse ning suunavad üliõpilasesinduse edasisi arengusuundi. Esinduskogu tööd on võimalik jälgida igal tudengil. Kord kuus toimuvad esinduskogu koosolekud on avalikud ja huvi korral on kõik oodatud kuulama.

HEI, TIPIKAS, VALIMA! Kuidas saab hääletada? Alates 11. märtsist ilmub ÕISi alaleht, kus on võimalik anda hääl oma soosikule. Hääetamine on võimalik ajavahemikus 11.-20. märts. Kõikide kandidaatidega saab eelnevalt tutvuda valimiste kodulehel või hääletusperioodi jooksul ÕISis. Kui valija aga ei leia oma teaduskonnast ühtki sobivat kandidaati, on võimalik märgistada vastavasisuline lahter. Sellisel juhul häält loetakse, kuid ei valita ühtki konkreetset inimest. Siiski tuleb meeles pidada, et valida saab ainult ettenähtud perioodil ning enda valimisringkonna kandidaatide poolt. Miks valida esinduskogu? Esinduskogu seisab Sinu kui TTÜ tudengi arvamuse eest, neid valides valid endale esindajad, nagu valiksid Riigikogu. Esinduskogu hoolitseb selle eest, et Sul oleks hea õppida ning arendab tudengite ja akadeemilise pere vahelist

koostööd. Esinduskogu esindab seega Sinu häält. Selleks, et esinduskogus oleksid just need inimesed, keda seal näha soovid, käi valimas ja anna oma hääl! Lisainfo:www.ttu.ee/valimised. Täiendavate küsimustega võib vabas vormis pöörduda ka üliõpilasesindusse. Vali ja võida! 2xMegazone pakett neljale inimesele 3xReval Sport nädalane pakett 2xkast Red Bulli 2xkast Sommersby siidrit 2xkast Karl Friedrich õlut

Esinduskogu valimisi toetavad:

Red Bull Collective Art Tiiu Sullakatko Hooandja MTÜ juhatuse liige Märtsikuus käivitub 85 erinevas riigis üheaegselt suurejooneline digitaalne kunstiprojekt Red Bull Collective Art. Ülemaailmses loometegevuses võivad oma panuse anda ka kõik Eesti virtuaalse kunsti viljelejad. Red Bull Collective Art on kunstiprojekt, mis järgib sürrealistide kunstivormi “Exquisite Cadaver.” Eelmisel sajandil loodud stiil koondab endas teoste jätkuvat jada, kus iga järgmine kunstnik lisab oma osa taiesele, ilma et ta näeks, mis on eelnevalt loodud. Red Bull Collective Art toob sellel aastal “Exquisite Cadaver” vormi digitaalsesse maailma, luues nii ilmselt suurima kollektiivsel koostööl põhineva kunstiteose. Kombineeritud taies valmib märtsikuu jooksul Red Bulli veebikeskkonnas. OK. Kuidas see siis töötab? Registreeri end aadressil www.redbullcollectiveart.com ja vali

veebilehel saadaolevaist endale sobiv ajavahemik. Kõik kunstnikud saavad joonistamiseks kindla aja. Sa saad 1 tund enne enda joonistamise korda meeldetuletuse, et oma malli fail alla laadida ja oma loomingu kallal tööle hakata.

lisad niipea, kui need välja lastakse. Kunstiteose loomisest võtab osa 85 erinevat riiki ning valminud teos avaldatakse 25 galeriis üle maailma. Registreerida saab kuni 23.03.2013!

Oma kunstiteose tegemiseks ei ole peaaegu mitte mingisuguseid reegleid (foto, illustratsioon, pliiatsivisand jne), kuid sa pead tagama sujuva ülemineku, et tekiks üks lõputult jätkuv teos. Laadi oma kunstiteos üles määratud ajaraamistuse sees ning järgmine kunstnik jätkab sinu esitatule toetudes. Kas sul on olemas õiged töövahendid? Projekt toimib koostöös Adobe tarkvaraga ning kõik projektis osalejad saavad selle tarkvara endale tasuta alla laadida. Adobe Creative Cloud annab sulle kogu Creative Suite 6 tööriistade valiku – värskeimad ja parimad trükkimise, veebi-, video- ja fotograafikarakendused. Lisaks on Creative Cloud-i liikmetele kättesaadavad eksklusiivsed MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

!


sport

REKToRI RäNdKARIKA TuRNIIR AASTA TäIS SPoRTImIST! Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpolaskond/Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee Juba sügisest saati on teaduskonnad võistelnud üksteisega, et selgitada välja parim teaduskond spordis. Milline teaduskond saab sel aastal Rektori karika, on veel selgumata, sest turniir alles kestab. Praeguseni on teaduskonnad rinda pistnud jalgpallis, korvpallis, pokkeris ja suusatamises. Tulemas on veel võrkpall, orienteerumine ja Tudengijooks. Rektori rändkarika tulemused siiani on järgmised: Oktoobri keskel toimus Hiiu staadionil jalgpall, mille võitis penaltitega infotehnoloogia teaduskond, napilt jäi teiseks mehaanikateaduskond ja kolmanda koha saavutas majandusteaduskond. Novembrist kuni detsembri alguseni kestsid korvpallimängud. Korvpallis tegi puhta töö energeetikateaduskond, kes saavutas seitse võitu seitsmest mängust. Teiseks tuli mehaanikateaduskond ning kolmandaks matemaatika-loodusteaduskond. Detsembri alguses toimus pokkeriturniir, mis oli täis üllatusi. Osales kokku 70 tudengit ning konkurents oli tugev. Pokkeri finaallauas oli tihe rebimine, kuna järele oli jäänud ainult neli teaduskonda, kes kõik jahtisid võitu. Finaallauas oli neli majandusteaduskonna tudengit, neli ehitusteaduskonna tudengit, üks infotehnoloogia ja üks sotsiaalteaduskonna tudeng. Pokkeris saavutas kolmikvõidu majandusteaduskond. Võitis Hans-Kristjan Aasma,

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS OKTOOBER 20132012

teise koha saavutas Rene Pesur ja kolmandaks tuli Heimar Kalpus. Veebruaris toimus suusaetapp, kust võtsid osa 30 head suusatajat kaheksast erinevast teaduskonnast. Parimaks suusatajaks oli Rain Kuldjärv keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonnast, kes läbis 2,3 kilomeetrise ringi ajaga 6:29.8. Teiseks tuli Madis Lepiksaar mehaanikateaduskonnast ajaga 6:35.8. Kolmanda koha saavutas Erki Maling infotehnoloogia teaduskonnast ajaga 6:48.8. Kiireim naissuusataja oli Katrin Kütt ehitusteaduskonnast ajaga 8:02.3. Talle järgnesid Katrel Virkus mehaanikateaduskonnast ja Kristi Mari Kirss keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnast. Praegu jagavad üldarvestuses esimest ja teist kohta mehaanika- ning info-

tehnoloogia teaduskond 29 punktiga. Majandusteaduskond on kolmandal kohal 26 punktiga ning energeetikateaduskond kohe nende järel 25 punktiga. Esimese nelja koha vahel käib pingeline võitlus. Neile järgnevad keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond 20 punktiga, matemaatika-loodusteaduskond 19 punktiga, ehitusteaduskond 16 punktiga ja sotsiaalteaduskond 16 punktiga. Märtsis on tulemas veel võrkpall, aprillis orienteerumine ja mais Tudengijooks. Kui tunned, et sooviksid tulla Rektori rändkarika raames osalema ning aitama enda teaduskonnal võita, siis uuri lisa www.ttu.ee/rektorikarikas. Tule aita enda teaduskonnal võita!


MEIe ÜLIKOOL

Tipikad ÜliõpilasteSuvemängudele 2013 Krista Palder Spordivaldkonna koordinaator TTÜ Üliõpolaskond/Üliõpilasesindus krista.palder@tipikas.ee

koostööd! Saaksite oma sõpruskonnaga maha pidada ühe ägeda koosolemise vabas meeldivas õhkkonnas: võistelda ning elada üksteisele kaasa erinevaid alasid sooritades, toetades üksteist õhtul pidutsedes jne

Kas mäletad seda kuuma päikest ning head seltskonda Käärikul? Kui tahaksid seda kogeda ka sel aastal, siis nüüd on Sinu võimalus! Suvi pole enam kaugel, sest Üliõpilaste XIV Suvemängud Käärikul on avanud oma registreerimise.

•Saa uusi tutvusi. TTÜst on tulemas sel aastal vähemalt 300 tudengit. Sul on võimalik saada uusi tutvusi nii omast kui ka teistest ülikoolidest. Kokku osaleb sel aastal suvemängudel ligi 1500 üliõpilast üle Eesti.

Pilet kuni märtsi lõpuni 35€ (hiljem osavõtutasu 45€ ) Mida sisaldab osavõtutasu?

- KOLME meeleolukat päeva; - 6 söögikorda (reedel õhtusööki, laupäeval 3 söögikorda ja pühapäeval hommiku- ning lõunasööki) - Spordivõistlustel osalemist; - Õhtuseid meelelahutuse programme; - Kohta telgile ning, mis kõige tähtsam, meeldivat seltskonda. Sul ei jäägi muud teha, kui registeerida ennast ja tulla kohale, sest KÕIK muu on hinna sees! :) Miks osaleda? •Suurendage ühtekuuluvustunnet ja

Mängudele registreerumiseks saada osalussooviga kiri aadressile kristiina. maremae@tipikas.ee Tahad rohkem teada? Uuri kindlasti lisainfot www.suvemängud.ee Kohtumiseni Käärikul! Tipikad on rannavormis! Aga Sina?

•Kõigile midagi. Suvemängudel on alasid ja tegevusi kõigile. Alustades enda hetke vormi proovile panemisest, meeskondlikest ja muudest lustlikest alatest, kuni kaasa elamiseni, niisama chillimiseni välja. •Aita võita TTÜ-l karikad ja olla parim ning aktiivseim üliõpilaskond. Suvemängudel antakse välja aktiivuse ja tulemuse karikas. Aktiivuse karika võitimiseks on iga tudengi osavõtt oluline, igalt alalt osavõtt – kas või tagurpidi läbi joostes annab 1 osaluspunkti. Tulemuskarika arvestusse saab punkte ülikool vastavalt ülikooli edukaima sportlase kohale. Eelmine aasta võitis teistkordselt TTÜ mõlemad karikad kindlasti tahavad neid ka kõik teised ülikoolid! Nii, et hoiame lippu kõrgel ja toome karikad taas koju! •Kes käinud kiidavad! Enamik, kes seal käinud räägivad üritusest väga positiivselt ja tulevad kordavalt sinna tagasi. Vähemalt ühe korra peavad kõik seda melu nägema!

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31


tervis

Tervislik eluviiskellele ja miks? Marek Kalmuse kohta vaata rohkem infot: www.bonsuna.com/team/Marek_Kalmus Kristiina Štõkova Studioosuse peatoimetaja TTÜ Üliõpilasesindus kristiina.stokova@tipikas.ee Üliõpilaste XIV Suvemängud pole enam kaugel! Kolm päeva täis sporti, võistlusi ja eneseületamist nõuab head füüsilist vormi ning tugevat tervist. Kui tahad teada, kuidas end suve tippsündmuseks veelgi paremasse vormi saada ja eesmärgini jõuda, siis loe igakuiselt tervisenurga rubriiki. Seekord jagab soovitusi personaaltreener-toitumisnõustaja-kulturist Marek Kalmus isiklikult.

Kuidas kulges Teie tee kulturismini? Alustasin kulturismiga suhteliselt hilja. Olin siis juba 18, kuid kuna enne seda olin 11 aastat olnud jalgrattur Eesti koondise tasemel (olen ka 5x Eesti meister), oli selline alavahetus minu jaoks suhteliselt valutu. Areng oli kiire, sest ka rattarajal sai sügistalvisel ajal päris palju kangtreeninguid tehtud. Kas olete koguaeg tervislikule toitumisele tähelepanu pööranud või oli ajendiks mõni konkreetne põhjus? Kui tagasi mõelda, siis minu lapsepõl-

veaegne kodune menüü oli kindlasti vägagi tervislik – ema tegi alati kaks korda päevas süüa ja ega tollel ajal mingit saasta kuskil müüdud ka, et oleks saanud minna ja võtta kiirelt mõne burgeri või hot dog-i. Kõik toorained olid värsked: liha, kala ja palju aedvilju. Kuna vanaisa kasvatas kanu, siis olid munad ja vahel ka kanaliha laual. Poest tol ajal kana saamine oli nii-öelda „defitsiit“.  Kas toit peaks olema pigem nauding või küte kehale? Miks nii? Absoluutselt kindlasti on mõlemad olulised ja nii on võimalik ka toitu valmistada. Enamik inimesi kahjuks arvab, et niinimetatud „tervislik toitumine“ on vaid kapsa, kala ja porgandite närimine – kaugel sellest!  Sööma peab kõike (v.a poolfabrikaadid, mida võiks vältida, ja loomulikult igasugused snäkid, mis on reeglina liiga rasvased ja soolased). Kõik toitained peavad olema vastavalt inimese füüsilisele aktiivsusele tasakaalus ja õiges omavahelises suhtes. Kui seda asja pisut lähemalt uurida, saab absoluutselt iga inimene kindlasti enda menüü koostamisega hakkama, takistuseks on vaid mugavus ja kiirus – elutempo. Ei ole ju aega endale 3x päevas ise süüa teha ja kui teadmised puuduvad, siis ei osata ka väljas söömas käies küsida seda, mis oleks kehale ja vaimule naudinguks ning samaaegselt ka kasulik. Tegelikult on igal pool väljas süües olemas võimalus tellida endale just seda, mida soovid. Minul pole sellega kunagi probleeme olnud, kuid tegelikult ma väga tihti siiski väljas ei söö. Räägitakse ikka, et tervislik toitumine on kallis ning igaüks ei saa seda endale lubada. Kas siis tudeng, kel pole piisavalt finantsvõimalusi, peab selle seetõttu enda elust välistama ning makaronide poole pöörduma? Ma ei taha loomulikult siinkohal moraali lugema ja näppu viibutama hakata, et kallis tudeng, hoia õlle pealt kokku ja söö seda, mis Sulle kasulik oleks. Ei, tegelikult saab tervislikult ka väga odavalt toituda. Tõsi maitsemeelele on

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013


tervis selline toitumine üksluine, aga keha saaks kindlasti kõik vajaliku kätte. Ma ei tea küll, kuidas praegusel ajal, aga varasemalt käis tudengitel ühikates ikka ja alati pidev söögitegemine.

energiavõla korvamisel mitte mingit pointi, juhul kui parasjagu just maratoni ei joosta. Ainult aktiivse füüsilise

Milline võiks välja näha Eesti keskmise üliõpilase päevane menüü, arvestades ka rahalisi võimalusi (ütleme, et nädalas kulutatakse toidule keskmiselt 20 eurot)? Hommikuks kaerahelbepuder või ja natukese soolaga. Ka magus variant on võimalik, näiteks moosi või minupärast kas või suhkruga. Kõrvale 1 muna, viil leiba juustuga, kohv või tee. (Mis see maksab? Põhimõtteliselt mitte midagi, aga on tervislik ja toitev pooleks päevaks.) Lõunaks kodujuust, mistahes pasta, kas siis lihtsalt ketšupi/hapukoorega või vähese riivitud juustuga. Lisaks 1 tomat, klaas keefiri. Kui on jaksu liha osta, siis 150g tükk vabalt valitud liha ei maksa kuigi palju. Ka kala saab odavalt – see ei pea olema tingimata lõhe, mida ülistatakse. Näiteks muna ja jahuga praetud räimed – ma ei tea, mul hakkab juba praegu sülg jooksma selle peale . Õhtuks praetud või keedetud kartulid, millele lüüa peale 2 muna, kõrvale tomati-hapukoore salat ja joogiks piim või keefir. Iga söögi juurde 1 õun ja tegelikult sellise menüüga ongi kätte saadud minimaalne vajalik päevane vitamiinide kogus. Kas Teie arvates on seosed ka inimese toitumise ja mõttetöö vahel? Niipalju kindlasti, et kui veresuhkru tase on madal (ehk et pole piisavalt söödud), siis aju korralikult ei funka. Tekib uimasus ja loidus, mida üritatakse vältida kommi või šokolaadi süües. Ent kuna see tõstab veresuhkru taset äkitselt, siis selline hormoon nagu insuliin, mis kiire veresuhkru tõusu puhul kohe eritub ja koristab liigse magusa verest (et veri piltlikult öeldes paksuks siirupiks ei muutuks), viib selle lattu, teisisõnu rasvarakkudesse. Seepärast ei ole magusasöömisest

inimene? Noored muidugi väga ei vaevu 10 aastat ette mõtlema, aga tegelikult siiski peaks. Olla 30- või 40-aastane, tegelikult ju veel noor inimene, ja käia oma sadade hädadega pidevalt arstide vahet – te keegi ei soovi seda. Mõelge natukenegi ette, kas või siis selleks, et anda enda tervisliku käitumisega head eeskuju enda lastele. Kui Te endast ei hooli, siis oma lastest ju ikka. Just kodust saadud harjumused ja eeskujud on need, mis hiljem nii lihtsalt enam kuhugi ei kao. Mida sport laiemalt vaadates inimesele annab?

tegevuse korral saab keha magusast saadavat energiat otse küttena kasutada. Milline on Teie lemmikeine? Kui aus olla, siis tavalised praekartulid, mis on praetud väheses suitsupeekonist sulanud rasvas. Võiksin neid vabalt 3x päevas süüa ja juua kõrvale näiteks keefiri, aga et söögikord ka piisavalt valke sisaldaks, siis kõrvale tuleb kohupiim või kodujuust. Mina elaksin selliselt süües ideaalselt ära ja tunneksin ennast väga hästi.  Kui suur osa on füüsilisel aktiivsusel tervislikul eluviisil? On intensiivne treening ilmtingimata vajalik? Mõõdukas füüsiline aktiivsus on vajalik, et intensiivistada ainevahetust, säilitada liigeste ja lihaste painduvust ning liikuvust ning samuti ka südameveresoonkonna korrasolekut, kuna mõõdukas aeroobne tegevus on just südame lihastele ja veresoonkonnale parim. Selleks piisab tegelikult vaid jalgsi liikumisestki. Iga inimene võiks igapäevaselt minimaalselt 5-6 km oma kahel jalal läbi vantsida, aga kui paljud seda teevad? Mitte väga paljud, kui vaadata inimeste visuaalset füüsilist vormi, mille kahjuks töötab omakorda veel ka väga vale toiduvalik. Kuidas motiveerida end trenni tegema? Küsida endalt, kas ma tahan ka 10 aasta pärast olla terve ja aktiivne

Mõõdukas sportimine annab loomulikult parema tervise. Parem füüsiline vorm teeb inimese enesekindlamaks nii enda otsustes kui ka teistega suheldes, muudab inimese stressitaluvamaks ning kohanemisvõimelisemaks erinevate olukordadega – edukamaks mistahes eluvaldkonnas.


Halva Huumori instituut

HAlVA HuumoRI INSTITuuT Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Meie instituut maitseb nagu kana

INSTITUUT VAJAB SINU FOTOSID! Pildistasid ülikooli peal midagi huvitavat või nägid kedagi, kes vääriks erilise aju medalit? Saada oma foto Halva huumori instituuti!*

A

B

C

D

Korvisuurus

Pealtkuulaja Kaks tudengit vestlevad vetsus. - Kas sa füüsika said arvestatud? - Ei, see õppejõud on ikka jube värdjas, ei lasknud läbi. - Ja ei lasegi! - kostub tagant kabiinis

Perspektiivikas eriala Kolm tudengit lõpetavad Mainori ning võtavad takso, et minna linna tähista34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2013

ma. Taksojuht kuuleb pealt nendevahelist vestlust, ning sekkub. - Poisid, kas te olete Mainori lõpetanud? - Jah, 2008 aasta lend - vastavad kutid uhkelt. - Taksojuht sirutab käe - Väga meeldiv, mina olen lend 2006!

Kohusetunne Neljapäeva õhtul istub härra tudeng

*Halva huumori instituut ei vastuta saadetud foto kasutamisega kaasnevate kõrvalmõjude eest ja võtab vabaduse kasutada fotot, selle autorit, autori autot, korterit ja kassi komertslikel eesmärkidel globaalse kurjuse teostamiseks.

C

D

Hinne

B

A+

Tüdrukute hinded üksildaste meesõppejõudude ainetes (kuidas D-d aitavad A-si saada)

baaris. Olles joonud ära juba arvukad õlled, läheneb ta tütarlapsele. Peale veel mitut jooki, kisub nende vestlus vallatuks ning tudeng teeb otsese ettepaneku tahapaneku suhtes - liikuda edasi tema koju. - Ei, ma ei saa niimoodi. Homme on hommikul seminar. - keeldub tütarlaps. - Mis sa nüüd, pole midagi erilist. Minul on samuti varajane seminar. - Jah, aga vaata mina pean seda seminari sulle andma hakkama! -.


SUdoku

MÄRTS 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35


28.06 - 30.06 2013 KÄÄRIKUL ! ) € 45 g ALANUD jemden l i ON (h tu ÄNGUDELE / 5 € .ee 3 i u SUVEM tsin w.tt är ww m 1. nfo: 3 REGISTEERUMINE let ai Pi Lis

Tipik ad o n

rann avor Aga mis! Sina ?

Võistlused rohkem kui 20 spordialal, lisaks palju meelelahutust kaunis loodus ja parimad sõbrad!

2013 Märts  

TTÜ tudengiajakiri

Advertisement