Studioosus Veebruar 2020

Page 1

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . V E E B R U A R 2 0 2 0 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

PERSOON - MAGISTRISSE KOHE NÜÜD - ER ASMUS T UDE NGID JA T ÖÖ T UR G - JÄ ÄGE M KULT UUR S E T E KS J A P A L J U M U U D A H J U S O O J A S S T U D I O O S U S E S , M I D A J U S T P R A E G U H E L L A LT K Ä E S H O I A D



TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

PEAK A ANE FOTO

TRÜKK

TOIMETUS

VÄ L JA A N DJA

Anne-Mary Läll annemary.lall@tipikas.ee

unsplash.com

KÜLJENDA JA

Elisa Iliste, Epp Joala, Karl Läll, Karoli Peterson, Brigita Mass, Martin Talvik, Helene Lumi, Sken Selge, Kristjan Lind, Doris Abe, Katrin Kangur

Kadi Sigus

Auratrükk TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2020 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

STUDIOOSUS

3


Hei, Tipikas! Jõulud on möödas, raketid lastud ja sügisene eksamiperiood seljataga. Põhimõtteliselt on traditsioonidega jälle mõneks ajaks ühel pool. Kuni nii umbes jaanideni võib jälle rahulikult talvemasenduses olla. Või siiski? See oli umbes aasta tagasi, kui ma pärast loengute lõppu koju sõitsin ning avastasin, et mu kodutänavat on päeval külastanud traktor ja ilusti ühtlaselt mu aia ette poole meetri kõrguse lumevalli lükanud. Kogu hoov oli paksu lund täis ja nii nagu lukusula asub alati kinni jäätunud autos oli ka lumelabidas loomulikult teisel pool seda imelist lumevalli. Iseenesest oleks ma võinud olukorra lahendada nii nagu seda tegi mu naaber. Ta üritas üle lumevalli ronida, kukkus sinna loomulikult sisse ning vihastas. Seejärel sai kätte oma lumelabida ning veetis järgmised 1,5 h lund lükates. Mina olin õues sama kaua, sain sama märjaks ning puhastasin lumest sama suure ala. Aga minu strateegia oli teha seda nii, et oleks endal ka lõbus. Väiksena ehitasin igal talvel õues endale oma isikliku lumememme ja see mälestus on sellest nii ehe. Seetõttu otsustasingi oma sisemise lapse soovidele vastu tulla ning ehitasin ühe korraliku lumememme, kes sai endale kaabu, porgandist nina ning kasevitsa kätte. See lumememm hirmutas mind veel mitu kuud, kui aknast välja vaatasin ja kedagi hoovis seismas nägin, aga see oli igati seda väärt. Sulle, kallis Tipikas, soovitan samuti traditsioone elus hoida ning tunda rõõmu väikestest asjadest. Anne-Mary Läll Peatoimetaja

4

STUDIOOSUS


SISUKORD T A LT E C H +

1. PERSOON: K ADRI JÜRISSAAR 2 . B A K A L AU R E U S E S T JÄ I VÄ H E K S ? 3. HEADE MÕTETE LINN

TUDENG TEGUTSEB

4. MINU SUVI BUSSIJUHINA EI SA ANUD VEEL LÄBI 5. VÕTI TULE VIKKU 6. ÜE PRESENTS

A R VA M U S N U R K 7. M I N U V A H E M E R I

8 . K A S M U D I P LO M O N M I DAG I VÄ Ä R T ? 9. T U D E N G TÄ N A PÄ E VA Ü H I S K O N N A S

SPORDISEKTOR 1 0 . TA L I M Ä N G U D V O L . 5

RETRO

11 . LÕ P U K S O M E TI M I DAG I A S JA LI K K U

K U LT U R N I K 12 . LUULENURK

NIPINURK

1 3 . K U I D A S E D U K A LT S E M E S T R I L E J O O N A L L A T Õ M M A T A

H A LVA H U U M O R I I N S T I T U U T NALJA(?)NURK

T E S T: K U I T Õ E N Ä O L I S E LT M A Ü L I K O O L I L Õ P E T A N ? R I S T S Õ N A K Õ I G I L E L O E N G U I G N O R E E R I J AT E L E

STUDIOOSUS

5


TALTECH+ ELISA ILISTE ERAKOGU

1 P E RSOON: K ADRI JÜRISSAAR

6

STUDIOOSUS


TALTECH+

KES SA OLED, KUST SA TULED?

Olen materjalitehnoloogia 2. kursuse tudeng, uhke kuljuslane ja TalTechi nõustamiskeskuse üliõpilasnõustaja. Minu isakodu on Järvamaal keset põlde, heinamaid ja päikesepaistet. Põhihariduse omandasin väikeses Imavere Põhikoolis, gümnaasiumisse suundusin Tartusse, kus õppisin isa eeskujul Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalklassis. Tallinna Tehnikaülikooli ja materjalitehnoloogia kasuks otsustasin päris abituuriumi lõpus, ehkki väike huvi tärkas juba mõned kuud varem. Kuigi materjalitehnoloogiat oleks saanud õppida ka Tartus, siis ahvatles keskkonna muutus ja pealinna elu. 2019. aasta mais otsis TalTechi nõustamiskeskus üliõpilasnõustajat. Kõhklesin ja kahtlesin, kuid kandideerisin ikka ning septembris alustasingi tööd. MIS ON SINU TÖÖÜLESANDED? Nagu ametinimetuski ütleb, tegelen üliõpilaste nõustamisega. Vastan tudengite küsimustele, mis on seotud sisseastumise, õppetöö, ülikooli struktuuri ja linnakuga, praktika või töö leidmisega, välistudengite puhul ka Eestis elamise, kultuuri ja keelega. Kui ei oska vastata, helistan mõnele töötajale või proovin ülikooli kodulehelt vastuse leida. Alles siis, kui nõu on täiesti otsas, saadan tudengi kellegi pädevama juurde. Lisaks on üliõpilasnõustaja vahelüli ettevõtete ja programmijuhtide või praktikakuraatorite vahel. Enne töö- või praktikapakkumise vahendamist kontrollin pakkumise sisu ning vormistust. Lisaks vaatan läbi tudengivarjuks soovijate avaldused ning leian neile sobiva tudengi. MIS SULLE MEELDIB?

SELLE

TÖÖ

JUURES

Mulle meeldib teadmine, et saan inimesi aidata, tuju tõsta või muret leevendada. Nii tunnen ennast kasulikuna. Mulle meeldib uusi asju kogeda ja end proovile panna. STUDIOOSUS

Tudenginõustaja töö kisub mugavustsoonist välja, testib mu sotsiaalseid oskusi, arendab mälu, pakub võõrkeele kasutamise kogemust. Lisaks on mu ümber väga mõnus seltskond, kellega lõunatada, koolitustel või ülikooli üritustel käia. KUIDAS ÜLDSE SAADAKSE ÜLIÕPILASNÕUSTAJAKS?

Üliõpilasnõustajaid otsitakse tavaliselt tuutorite hulgast. Neil on juba olemas esmased teadmised õppekorraldusest ning nad on läbinud suhtluskoolituse. Sel talvel otsisime nõustajaid ka tudengkonna hulgast. Mõned ehk märkasid meie töökuulutusi ülikooli stendidel. Tudeng, kes soovib saada üliõpilasnõustajaks, peaks alustuseks iseennast hästi tundma. Nõustaja töö tähendab kiiret sisseelamist ja isegi rööprähklust semestri alguses ja lõpus, vahepeal aga head rutiinitaluvust. Nimelt on nõustamiskeskuses perioode, kus küsimused ja mured on hästi erinevad, seejärel võib pöörduda mitu inimest ühe ja sama probleemiga. Üliõpilasnõustaja töö nõuab avatust, empaatiat ja head suhtlemisoskust, kannatlikkust ja külma närvi. Nõustaja peab oskama ka küsida, mitte ainult vastata. Seega, kui tahad saada üliõpilasnõustajaks, siis ole aktiivne, julge võtta vastu väljakutseid ja looda, et oled õigel ajal õiges kohas. Või jää mõnele nõustajale silma, et ta saaks sind koha vabanedes soovitada. MILLISEID ERAKORDSEID JUHTUMEID ON SINU TÖÖS ETTE TULNUD?

Aeg-ajalt meenub mulle juhtum, kui välistudeng tuli juba mitmendat korda nõustamiskeskusesse, et paluda tõlkida talle Eesti riigiametniku saadetud eestikeelne kiri, milles olid juhised elamisloa taotlemiseks. Eriskummalised seigad jäävad samuti rohkem meelde. Kord andsin nõu, kuidas koosviibimist korralda, teine kord aga, kuidas mööblit osta. Aga erakordseid juhtumeid vist ei ole. Ja parem, kui neid ei tulegi. See näitab, et asjad toimivad nii ülikoolis kui ka väljaspool. 7


TALTECH+

8

STUDIOOSUS


TALTECH+

KUIDAS ÜLDSE ÜLIKOOLI AJAL TÖÖTAMIST ÕPPIMISEGA SIDUDA? MILLISED ON SINU KOGEMUSED ÕPPIMISE KÕRVALT TÖÖTAMISEGA? KAS SOOVITAKSID TEISTELEGI? Töö üliõpilasnõustajana on mu esimene pidev töö kooli kõrvalt. Nõustamiskeskuses töötamise pluss on töögraafiku paindlikkus, mistõttu saan osaleda kõigis loengutes, harjutustundides ja praktikumides. Kui peaksin töötama kooli arvelt, siis ma ei töötaks. Eks tuleb ette ka päevi, mil igatsen mitte töötada, ent see läheb üle. Hea tunne on omada ja kulutada ise teenitud raha. Arvan, et igasugune töökogemus tuleb kasuks, ja kõige parem oleks erialane töökogemus, mis toetab ja kinnistab õpitut. Kuid töö ei tohiks segada õpinguid. Alguses stress, siis saamata jäänud ainepunktid ja eksmatrikuleerimine – seda pole vaja. MILLINE NÄEB VÄLJA ÜHE TUDENGINÕUSTAJA TAVALINE TÖÖPÄEV? Tudenginõustaja tööpäevad võib laias laastus jagada kaheks: kiired ja rahulikud. Õppeaasta esimesed päevad ja kuud võivad olla nii kibekiired, et ei jõua lõunatki süüa. Üliõpilasnõustajad on tööl kahekesi, aga ukse taga on tudengitest saba. Teine kiirem aeg on semestri lõpp ja eksamiperiood. Ülejäänud osa semestrist kulgeb rahulikumalt. Minu kõige pikem tööpäev kestab 7 tundi, õppeaasta alguses 9 tundi. Kooli ajal töötan loengute vahel keskmiselt 3-4 tundi. Tööaja jooksul vastan nõustamiskeskusesse pöördunud tudengitele, telefonikõnedele ja kolme erinevasse postkasti laekunud kirjadele. Tööpäeva teeb palju toredamaks asjaolu, et olen harva keskuses üksi. Ikka käivad meile kaasa elamas endised töötajad, kes pole veel ülikooli lõpetanud, ja ka praegused tudenginõustajad, isegi kui nad parasjagu tööl ei ole. Pealegi on meie kontor ühendatud teise toaga, kus on sõbralikud ja vahvad töötajad. MILLEGA TEGELED TÖÖD JA ÕPPIMIST?

viimastel aastatel tantsisin Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli neiduderühmas. Ülikooli astudes liitusin kohe Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambliga Kuljus. Praeguseks olen Kuljuse teise põhikoosseisu tantsija. Kuljuslased on innustavad, sihikindlad ja naerutavad ka trennisaalis. Ma olen õnnelik, et saan just nendega koos Kuljuse täpset, pehmet ja humoorikat joont harjutada. Nii olen osalenud kokku mitmel tantsupeol ja laulupeol. Veel meeldib mulle väga lugeda ja luuletusi kirjutada. Kui mõttetöö ära väsitab, lähen hingan värsket õhku ja lükkan hea meelega sõrmed mulda või lõhun puid. Või hoopistükkis reisin kuhugi, kas või meie enda KUMU-sse. MIDA TEED, KUI STRESS ÜLE PEA KASVAB? Lootusetus ja paha tuju segavad kõiki ettevõtmisi: kuidagi ei leia sisemist jõudu õppida, kusagile minna, korraldada üritust või kas või magama jääda. Kogu energia kulub negatiivsete tunnetega võitlemiseks. Sellistel hetkedel helistan kallitele inimestele. Alustuseks kurdan ja kaeblen, siis räägime teistel teemadel ning kõne lõpuks on tuju alati parem ja olemine kergem. Vahel piisab lihtsalt värskest õhust või maitsvast kõhutäiest. Väga oluline on õige mõtlemine, kas paha tuju põhjuseks on mõni häiriv, kuid ületatav takistus või lihtsalt enesehaletsus. Hästi peletab halba tuju kehaline pingutus või hoopis muu tegevus. Imelikul kombel mõjub mulle väga turgutavalt lumi, eriti lumesadu. Olen märganud, et sügissemestri lõpus, keset kiireid tähtaegu ja olulisi arvestusi, viitsin rohkem õppida, kui maa on lumega kaetud. MIS ON SINU SOOVITUS ALGAVAKS SEMESTRIKS? Ikka säraga silmis ja helinaga hinges liikuda õnnestumiste poole. Kes teeb, see jõuab.

VÄLJASPOOL

Rahvatants on hõivanud olulise osa mu elust juba lasteaiast saadik. Kogu koolitee jooksul on tantsimises olnud vaid üks aastane paus, kui ma ei pääsenud soovitud rühma. Põhikoolis tantsisin segarühmas ja hiljem naisrühmas, gümnaasiumi STUDIOOSUS

9


TALTECH+

E S I TA AVA LD US MAGISTRI ÕPPESSE J U BA TÄ N A ! EPP JOALA MADIS OTS

2

Nii mõnigi Studioosuse lugeja hakkab peagi lõpetama bakalaureust ning kindlasti mõlgutab mõtteid, mida peale lõpudiplomi saamist teha – võtta vaheaasta, minna tööle või minna edasi magistrisse. Meie, ülikoolis, oleme kindlalt viimase poolt. Avalduse magistriõppesse saab esitada juba täna. Esimesena Eestis pakkus TalTech eelmisel õppeaastal võimalust esitada sisseastumisavaldus aastaringselt. St sisseastumisavalduse sai esitada ka enne eelmise diplomi kättesaamist ning vastuvõtulävendi täitmisel sai õppekoha saamisest ka kohe teada. Nii tuli eelmisel aastal Tehnikaülikooli õppima 36 protsenti sisseastujatest. MAGISTRIÕPPESSE ENNE HARIDUSE LÕPETAMIST

KÕRG-

Jah, see on võimalik! Avalduse saab esitada juba praegu sisseastumise infosüsteemis SAIS. Kui eelnev kõrgharidus on veel lõpetamata, saad teistele tingimustele vastates õppekoha esialgu tinglikult. Õppekoha saad SAISis vastu võtta peale lõpetamist. Varakult avalduse esitamine on suurepäraseks motivaatoriks haridusteed jätkata ning järgnevaid õpinguid juba varakult planeerima hakata. Saad rahulikult kirjutada vajalikku motivatsioonikirja või esseed, samuti enne suurt suve ära teha vastuvõtutingimustes ette nähtud vestluse või testi. KAHEKORDNE MAGISTER ON IN Üha popimaks on muutunud magistrikraadi kaitsmine mitmel erineval õppekaval, seda peetakse tööturul eriti väärtuslikuks, sest see annab tööandjale aimu sinu õpihimust, kohusetundlikkusest, laiast silmaringist ja erinevatest oskustest. Eriti väärtuslikud on teadmised ja oskused erinevates valdkondades, näiteks insenerimagister võiks vabalt veel õppida majandust või IT-d; majandusharidusega inimene IT-d või inseneeriat. 10

STUDIOOSUS


TALTECH+

MIDA ÕPPIDA? Tehnikaülikool pakub kõrgtasemel õpet viies valdkonnas – inseneeria, infotehnoloogia, majandus, loodus ja merendus. Kokku on TalTechis kandideerimiseks avatud 39 magistriõppekava, nii et valik on igati viisakas. Toome siinkohal välja erialad, millele tasuks oma valikut tehes erilist tähelepanu pöörata. Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid Tänu tehnoloogia arengule, elektri hajatootmisele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on energeetikas tekkimas tarkvõrgud, mis ühendavad endas elektri ja infotehnoloogia ning muudavad kogu energiamaailma üheks tervikuks. Energeetika on valdkond, mis on riigi ja majanduse toimimise alustala. Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia Elame ajastul, mil keskkonnakaitse on põletav teema. Kuidas balansseerida sellel piiril, et loodus oleks kaitstud, teadus arendatud, ühiskond rahul ja elu kõikidele ohutu? See eriala sobib neile, keda huvitab keskkonnakaitse ning olemasolevate probleemide lahendamine kõige uuemate tehnoloogiatega. Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia 35% Eesti töötleva tööstuse müügimahust moodustavad just puidu- ja mööbli-, kummija plasti- ning tekstiili- ja rõivatööstuse allharud. Ekspordi kasvu tõttu investeerivad ettevõtted tootmise laiendamisse, tehnoloogia arendamisse ja efektiivsuse kasvatamisse, mis omakorda nõuab eriala tippspetsialiste. Toidutehnoloogia ja –arendus Sind huvitab, mis meie söögilauda katab, kuidas toitu toodetakse ja soovid uusi lahendusi välja töötada? Sul on juba olemas baasteadmised toidutehnoloogiast, keemiast, biovõi geenitehnoloogiast?

STUDIOOSUS

Toidutehnika ja –arenduse magistrikava valmistab ette spetsialiste toidusektorile – nii tootmises, tootearenduses, kvaliteedikontrollis, riigiasutustes kui ka teaduses. Õppekavas on palju valikaineid, et saaksid spetsialiseeruda just vastavalt oma sügavamatele huvidele. Meditsiinitehnika ja –füüsika Õppeprogramm ühendab insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini, ning muidugi ITvaldkonna, et astuda ühte jalga digitaliseeritud tervishoiusüsteemiga. Tegemist ei ole meditsiinilise erialaga, vaid inseneriõppega, ning tulevane väljund ei ole ainult haiglas töötamine, vaid selle eriala vilistlastelt oodatakse eelkõige innovaatiliste tehniliste lahenduste väljamõtlemist, mida saab kasutada ka igapäevaelus. Informaatika TalTechis magistritasemel informaatika õppimine on tarkvaraarenduse meistriklass! Siit saavad tarkvaraarenduse spetsialistidele lisateadmised kaasaegsetest tarkvaratehnoloogiatest ning oskused teha keerulisemaid arendustöid. Informaatika magistriõpe eeldab sisseastujalt IKT bakalaureusekraadi või haridust sellele lähedasel valdkonnas, programmeerimisoskust ning ka mõningast tarkvaraarenduse kogemust. Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad Õppekava eesmärk on koolitada spetsialiste, kes uurivad ja loovad arukaid elektroonseid tehissüsteeme ja nende komponente, tunnevad nende elektrilisi ja füüsikalisi tööprintsiipe, kommunikatsioonitehnikat, signaalitöötlust ja valmistamistehnoloogiaid. Vastavalt eriõppe valikutele saavad üliõpilased spetsialiseeruda kommunikatsiooni elektroonika või kognitiivsete seadmete ja süsteemide projekteerimisele, rakendamisele, haldamisele ja arendamisele.

Värav tulevikku asub teejuht.taltech.ee

11


TALTECH+

KATRIN KANGUR ELLEN-MARIE LÄÄNE KAI KALDA KEVIN KÄO

TA L L IN N A TE H NI KAÜLI KOOLI TARTU KO L L E DŽ: 1 5 A ASTAT TEHNIKAHARI D U S T Ü L I KOOLILIN N AS

3

Kas teadsid, et Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžil täitub tänavu juba 15 tegutsemisaastat? Paljud tehnikaülikooli Tallinna töötajad ja tudengid sageli ei teagi, et TalTech paikneb ka Tartus. Ometi on Tartu kolledž ülikoolilinna teiste, „suurte“ ülikoolide kõrval edukalt tegutsenud juba aastast 2005. Alustasime Säästva Tehnoloogia Instituudi nime all 2005. aasta alguses ja sama aasta sügisel asus meile õppima 15 tudengit. Tänaseks tuleb tõdeda, et meie Tartus Narva mäel asuvad ajaloolised punastest tellistest koolihooned, kuhu kolledž 2007. aastal laienemistuhinas kolis, hakkavad meie neljasajale üliõpilasele kitsaks jääma. Nii tekitab meie kolledžikompleksi mõnus ja väärikas aura tõelise ülikoolitunde, millega käib kaasas ka sõbralik ja soe küünarnukitunne: kõik tunnevad kõiki ja meie töötajad teavad tudengeid tänaval teretada – suures ülikoolilinnakus seda ei leia. Sõprade lähedust tajume Tartus kindlasti laiemalt: asume ju Tartu Ülikooli peahoonest vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Seega on meie tudengid aktiivne osa Tartu üliõpilasperest: näiteks on meie käsutuses Tartu ülikoolide raamatukogud ja teiste ülikoolide ühiselamute elanike seas on ka mitmeid Tartu kolledži tudengeid, meie üliõpilased on aktiivsed erinevates tudengiorganisatsioonides ehk Tartus tudengite seas „omadel“ ja „võõrastel“ vahet ei tehta.

12

STUDIOOSUS


TALTECH+

Puiestee tänava punastest tellistest koolihoonetes on haridust antud alates 1878. aastast. Omal ajal õppis siin näiteks akadeemik Anto Raukas. Tartu kolledž kolis siia 2007. aastal.

Ülikoolilinnas tegutsedes peame arvestama aga oluliselt tihedama konkurentsiga kui teised „emaülikoolist“ kaugemal paiknevad kolledžid Eestis. Tartus konkureerib meiega enam kui kümme kõrgharidust pakkuvat asutust. Kuid meie näeme seda konkurentsi väga tervitatavana ja võime rahulolevalt öelda, et erinevalt enamike Eesti ülikoolide õppekavasid tabanud „tudengipuudusest“ ei ole Tartu kolledž saanud sisseastujate vähesuse üle viimastel aastatel kuidagi kurta – seda hoolimata asjaolust, et me esitame oma sisseastujatele kõrgemaid nõudeid, kui seda teevad teised meie naabruses olevad ülikoolid meiega konkureerivatel õppekavadel. Vastuvõtunumbreid ei ole kahandanud ka tudengipõuas konkurentidelt lähtuvad pahatahtlikud kolledži sulgemist lubavad kõlakad ajakirjanduses. Saame latti kõrgel hoida tänu meie tudengitele: meile tullakse õppima Tartu ja Lõuna-Eesti parimatest gümnaasiumitest. Siin oleme tõeline regionaalkolledž: üle poole meie tudengitest on pärit Tartumaalt ja märkimisväärne arv õppureid loeb oma elukohaks mõnda Lõuna-Eesti asulat või metsatagust talu. Väga tore on, et ka peale lõpetamist jäävad paljud meie vilistlased Lõuna-Eestiga seotuks: nii näiteks leiab enamikus Tartu arhitektuurija projekteerimisbüroode meeskonnas kedagi, kes on meie ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri peaeriala tudeng või vilistlane. Põhjuseks kindlasti, et just Tartu kolledžis inseneriks õppides saab Eestis STUDIOOSUS

unikaalsed kutseoskused: spetsialiseeruda saab nii ehitiste restaureerimisele kui ka projekteerimisele ja arhitektuurile. Oleme väike ja ühtehoidev pere: Tartu kolledžit loetakse meie 30 töötajaga Tallinna Tehnikaülikooli kõige väiksemaks akadeemiliseks struktuuriüksuseks. Samas on kolledžis õppetööd läbi viivate inimeste arv tegelikult pea kaks korda nii suur: meil käivad õpetamas õppejõud nii Tehnikaülikooli teistest üksusest kui ka Tartu teistest ülikoolidest. Eriti hea koostöö on meil TalTech ehituse ja arhitektuuri instituudiga, infotehnoloogia teaduskonnaga ning Virumaa kolledžiga. Viimastega koostöös oleme püsti pannud telemaatika ja arukate süsteemide rakenduskõrgharidusõppe ehk vaid Tartus õpetatakse küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala. Ainsana Eestis koolitab Tartu kolledž magistrikraadiga spetsialiste tööstusökoloogia erialal: Eesti ettevõtted alles hakkavad mujal maailmas, eriti Euroopas, nõutuks muutunud ringmajanduse põhimõtteid kasutusse võtma. Ringmajandus on alternatiiv praegu veel valitsevale lineaarsele majandusmudelile ja oma olemuselt tähendab see, et ka prügist saab uuesti tooraine. Tööstusökoloogia eesmärgiks on kinniste tootmistsüklite loomine, ehk ringmajandus, kus vesi, jäätmed, heitsoojus jne suunatakse korduskasutusse – ühe tööstuse jäätmed on teise tööstuse 13


TALTECH+

Pildil on meie ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise tudengid geodeesia praktikumis.

Tehnikaringis käib põnev töö toredas seltskonnas – pildil toimetab tehnikaringi meeskond tänavuse robolahingu võistleja PÖÖPi tippvormi viimise kallal.

Igal aastal võtavad Tartu kolledži ehitusõppe tudengid mõõtu spagetisilla ehitamises: tavalistest spagettidest konstrueeritud sildasid võrreldakse kandevõimes ehk siis kelle sild kõige rohkem raskust kannatab, see ka võidab! Samas on ka kõige unikaalsema disainilahendusega sillale ette nähtud eriauhind. 14

STUDIOOSUS


TALTECH+

tooraine. Järjest enam aga jõutakse meilgi arusaamisele, et nii tootmises kui ka tooraine tarbimises tuleb tekitada võimalikult vähe kadusid. Seega on meie tööstusökoloogia magistrid tööjõuturul väga nõutud üle Eesti ja väljaspoolgi. Kuid kuigi heal tasemel õppetöö on Tartu kolledži põhieesmärgiks, ei ole me kaugeltki vaid õppetööle pühendunud akadeemiline üksus – kvaliteetne kõrgharidus astub ühte sammu tasemel teadustööga. Püüdleme selles suunas, et kõik meie lektorid omaksid doktorikraadi ning 1-2 doktorikraadi kaitsmist aastas on meil üsnagi tavapärane. Kõrgtasemel teaduspublikatsioone avaldame sama palju kui kõik teised Eesti emaülikoolidest eemal asuvad kolledžid kokku. Ning kuigi oleme väike kolledž, ei tähenda see, et meil tehtav teadustöö ei oleks mitmekesine ja vägagi aktuaalne: näiteks detsembris 2019 kaitses meie ehitiste projekteerimise lektor Jiri Tintera doktoritöö teemal “Kahanevate linnade elukeskkonna taaselustamine Valga linna näitel” – doktoritöö otsis vastust küsimusele, mida saaksid järjest tühjenevad väikelinnad ette võtta paratamatus olukorras, kus üha enam kolitakse tööle ja õppima suurlinnadesse? Väikeses üksuses on nii õppe- kui ka teadustöö interdistsiplinaarsus igati vajalik ja ootuspärane. Vahel viib selline erialadeülene koostöö üllatavate ja huvitavate lahendusteni: näiteks kasutasime hiljuti meie kolledži droonilabori võimalusi mullaelustiku uurimisel. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kuidas ja kuhu koondub tööstusmaastikul raskmetallireostus. Selleks kaardistasime uuringuala drooniga ning panime tulemustest kokku maastikumudeli, milles tuvastasime reostuse valgalad. Seejärel analüüsisime nendel aladel elutsevaid vihmaussikooslusi ja nende kehas olevat raskmetallisisaldust – vihmaussid on tundlikumad just väiksema reostuse suhtes. Selline mullaelustiku uurimine andis hulga kasulikku infot reostuse olemuse ja mõjude kohta. Drooni abiga on võimalik uurida piisava detailsusega üsna suuri alasid ja tulemuste kaardistamine aitab vältida suuremat reostust: väiksem reostus ei pruugi tavapäraste seiremeetoditega välja tulla.

ja 3D-maailma loomine, mida saaks kasutada arvutisimulatsioonides või arvutimängudes? Tartu kolledži 3D-laboris on olemas vahendid keskkonnast realistlike mudelite loomiseks. Kasutades fotogrammmeetriat loome väiksemaid mudeleid profikaamera abil ning väliskeskkonna ja hoonete mudeldamisel kasutame droonide peal olevaid kaameraid. Sellisel viisil valmivad mudelid kiiremini ja on detailsemad, kui kasutades tavapäraseid 3D modelleerimisvõtteid. Drooni peal saame kasutada lisaks veel eriotstarbelisi (multispektraal- ja termo-) kaameraid saamaks täiendavat infot objektide omaduste kohta või keskkonnauuringute läbiviimiseks. Loodud mudeleid saame vaadata VR-keskkonnas, kuhu saab juurde luua veel enda loodud mudeleid ja võimalusi nende käsitsemiseks virtuaalmaailmas. Näiteks on meie tudeng valmis teinud virtuaalorienteerumise VRmängu, kus mängija saab orienteeruda kolledži ühes hoones ning otsida üles orienteerumispunktid aja peale: see orienteerumismäng oli üks populaarsemaid atraktsioone meie eelmise aasta Teadlaste Öö festivalil. Tehnikahuvilisi tudengeid on meil üksjagu: aasta tagasi alustasime kolledžis tehnikaringiga, mille eesmärgiks on pakkuda tudengitele teoreetiliste teadmiste kõrvale võimalust omandada erialaga seotud käelisi oskusi. Näiteks juhtmete ühendamist, jootmist, kontrollerite programmeerimist ja palju muud. Lisaks annab see konkreetse projektitöö kogemuse: hetkel uurib üks meie tehnikaringi tudengite rühm, kuidas töötavad ultraheliandurid ja kuidas neid koos mikrokontrolleriga mudelauto juhtimiseks kasutada. Tehnikaringis käivad tudengid on osalenud Ahhaa robolahingu võistlusel. Ka tänavusele võistlusele oleme oma roboti nimega PÖÖP registreerunud. Kuigi suurte ülikoolide kõrval ei torka meie kolledž Tartus ehk niiväga silma, siis oma lühikese tegutsemisajaga oleme end tõestanud kui kvaliteetse tehnikahariduse värav Lõuna-Eestis. Nagu üks meie vilistlastest tabavalt märkis, oleme “õige ülikool õiges linnas”.

3D ja droonilabori abil oleme sidunud virtuaalreaalsuse (VR) ja liitreaalsuse ehitusinseneeriaga: kas oled mõelnud, kuidas käib digitaalsete 3D-mudelite STUDIOOSUS

15


TUDENG TEGUTSEB

M I NU SUV I BU S S IJ U H IN A : VAATU S IV – ES IM ES ED TÖÖ PÄ EVA D JA EL ISA KARL LÄLL ELISA ILISTE

Star Warsi fännid teavad, et I–III vaatus on proloogid ja õige lugu algab alles neljandast osast. Samamoodi on ka siin. Neljanda loo alguseks olen lõpuks tööle jõudnud! Elu bussijuhina on keeruline kahe sõnaga kokku võtta. Ega ma tegelikult bussi juht ei olegi, ma ei juhi bussi, enamasti. Enamasti ma olen bussis ja räägin inimestega juttu ja veendun, et kõik töötab korralikult. Enamasti töötab ka. Kadriorus töötades on kõige olulisem lähtuda kuulsate Kreisiraadio tegelaste Kree Tiit ja Tee Peet sõnadest: ”Keeled suhu ja Euroopasse!” Tallinna ühes olulisimas turistide sihtkohas töötades läheb vaja igat keelt, mida vähegi oskad. Igapäevaselt praktiseerin eesti, vene, saksa, inglise ja soome keelt ning tunne on selline, et prantsuse keelest jääb iga päev puudu. Tõeline Paabeli segadus, tihtipeale on bussis mitut erinevat keelt rääkivad inimesed, kellel kõigil on huvitavad küsimused, millele nad soovivad vastuseid saada ja kes kõik on sellised, et neil ühist keelt, mida nad kõik räägiksid, ei ole. Mõnikord tekib selline tunne, et kuskil oleks nagu eraldi mees või naine, kes komplekteerib mulle selliseid inimgruppe kokku, kus keegi kellestki aru ei saa. Siit tuleb ka minu esimene soovitus. Kahjuks on see soovitus küll 10 aastat hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi. Õpi koolis hoolega vene keelt. Läheb tarvis. Mina mäletan, kuidas põhikoolis ja keskkoolis vene keele õppimine oli nõme koorem, mis oli seotud selle stigmaga, et miks me õpime oma vallutajate keelt ja üldse minge koju tagasi, kui te Eestimaal eesti keelt rääkida ei taha. Tegelikkus on siiski veidikene teine. Kui saaks, ütleks väikesele iseendale, et õpi hoolikamalt, ära käi kuus aastat oma elust kolm tundi nädalas tühja passimas. No ega 16

STUDIOOSUS

4

tegelikult päris tühja ei passinud aga tihti ikka passitakse ka. Täna on palju valdkondi, kus vene noortel on eelis, sest nad räägivad vene ja eesti keelt, samal ajal kui eestlased tihtipeale räägivad ainult eesti keelt. Kui vähegi võimalik, siis elimineeri see puudus, kui sul see on. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Lõbusaid vahejuhtumeid tuleb bussiga opereerides ikka ette. Ameeriklased jätsid tippi. Mulle, bussijuhile! Paar korda on tulnud mupo kutsuda valesti parkijate tõttu. Ühe korra sai ka politseiga suheldud. Invakaarti omavate inimestega tundub olevat niimoodi, et nende seas on ebaproportsionaalselt palju inimesi, kes arvavad, et nemad võivad oma auto parkida kuhu iganes nad tahavad, kasvõi tagurpidi president Kaljulaidi auto katusele. Kõik loomulikult sellised ei ole, aga midagi jääb ikka silma. Päris mitu korda on olnud, kus mulle on külalistena reisima tulnud Tallinnas töötavad bussijuhid, kes on tulnud uudistama, et milline see tulevik siis ka on. Üldiselt ütleks, et Tallinna bussijuhid on väga positiivselt meelestatud tuleviku suhtes, tunnevad huvi ja küsivad, et millal küll nende tööpäev ka selliseks läheb. Eraldi seltskond on inimesed, kes kas testivad bussi või teevad muid rumalusi bussi ümber. Olen näinud kuidas isa läheb lapsevankriga vahetult seisva bussi eest läbi, ilma et ta tegelikult teaks, kas buss hakkab kohe iseseisvalt liikuma või mitte. Teadmata, kas bussist parasjagu mõni auto teeb möödasõidu. Ei no jah, lükkame oma vastsündinu ees tänavale ja vaatame mis saab! Pea iga päev leiab mõne inimese, kes tahab testida bussi pidurdusvõimet – kui ma iseseisvale bussile ette hüppan ja käsi lehvitan ja naeratan või jalgrattaga


TUDENG TEGUTSEB

laupkokkupõrke suunas sõidan ja viimasel hetkel kõrvale põikan, kas buss siis ikka teeb äkkipidurduse või mitte? Need inimesed selgelt pole läbi mõelnud mis juhtub siis, kui buss mingil põhjusel ei teeks seda äkkpidurdust. Jube rumal loll on üles ärgata haiglas käed-jalad kipsis, sest “ma tahtsin katsetada, mis juhtub”. Noh, nüüd tead! Miks inimesed tunnevad isesõitva bussi juures teha tungivat vajadust teha rumalaid asju, mida neile maast madalast on õpetatud, et liikluses kunagi ei tohiks teha, ma ei tea. Ma kahtlustan, et ega nemad ka ei tea.

kirjutan sellest, kuidas vahetasin üheks päevaks bussi Porsche vastu ja ette rutates võib nii palju öelda, et igas negatiivses tuleb leida positiivset ning kus elu sulgeb ukse, avab ta akna. Võimalusi tuleb ikka ära kasutada ja tihti tulevad erinevad kontaktid elus kasuks ning ülikool on suurepärane koht nende kontaktide loomiseks. Sellest kõigest aga täpsemalt juba järgmine kord.

Siinkohal tahaks anda järgmise soovituse: Ära kandideeri Darwini auhinnale! Kui sa ei teeks seda Fordi, bemmi või Škoda ees, siis miks sa tuled seda tegema pilootprojektis esimese katse faasis oleva iseliikuva masinaga, millest sa ei tea, kuidas ta reageerib? Anyways, vahepeatuseni jõudis ka töökoha otsimine Elisas. Mäletatavasti läks Elisal nii kaua reageerimiseks aega, et ma ei suutnud enam oodata, kui kaua neil läheb kuni nad reageerivad mulle ja otsustasin mitte enam oodata ja tulin tööle bussijuhiks. Sellegipoolest oli mul Elisaga kokku lepitud tööintervjuu ja tööintervjuul ma ka käisin, kuigi panused polnud just ülemäära kõrged – nii mina kui ka Elisa esindaja mõlemad teadsid, et selle intervjuu tulemusena käsi kokku ei lööda. Aga siis võib küsida, et miks siis üldse aega kulutada selle peale, et seal intervjuul käia? Sellest juba paar kuud tagasi ma kirjutasin, kuid kui Sa ei juhtunud seda osa minu seiklustest lugema, siis kiire ülevaade on selline: Tööintervjuul käimine on väga oluline oskus, mida keegi sulle reaalselt kuskil ei õpeta ja mida peab ise harjutama ja kus tuleb ka vilumust säilitada. See on nagu esmakohtingule minek – kui pole pikka aega seda teinud, ei oska õigesti käituda. Teiseks annab see võimaluse vaadata, mis ümberringi ka teistel töökohtadel toimub. Igal juhul oli tegemist väga meeldiva kogemusega ja inimesena, kes pole päevagi Elisas töötanud (ehk minu järgmine lause ei ole kinnimakstud reklaamtekst), julgen seda küll töökohana soovitada. Inimesed ja atmosfäär tundus olevat täiesti mega ja Elisa on nii suure ampluaaga firma, et sealt leiab suht kindlalt igaüks midagi sellist, mis talle sobib. Lõpetuseks ütlen nii palju, et järgmises osas STUDIOOSUS

17


TUDENG TEGUTSEB KAROLI PETERSON

5 Kallis tudeng! Kas ka Sina muretsed oma tuleviku pärast? Igal õppuril on vähemalt korra peast läbi jooksnud mõte, et kuidas leida pärast kooli endale sobiv töökoht. Tutvustan Sulle suurepärast võimalust, tänu millele oled sammukese lähemal oma unistuste karjäärile. Oled huvitatud? Siis võid julgelt edasi lugeda. MIS SEE ON? Võti Tulevikku (VT) on projekt, mis viib omavahel kokku tööd või praktikakohta otsiva tudengi ning ettevõtted, mis otsivad tööjõudu või praktikante. See on ainulaadne tudengite endi poolt korraldatav projekt, mille sarnast on Eestis raske leida. Võti Tulevikku toimub sel aastal 3.–5. märtsil. Võid need kuupäevad kohe endale kalendrisse märkida. Veidi ajaloost ka. Esimese VT korraldas juba 1991. aastal tudengiorganisatsioon BEST-Estonia. See oli nii populaarne, et samal aastal toimus lausa kaks üritust. Seega on eesoleva VT2020 järjekorranumber juba 30! Suure juubeli puhul võetakse projekt ette veel võimsamalt kui varem. Kui eelmisel aastal osales VT üritustel 84 firmat ja üle 3500 tudengi, siis sel aastal on plaanis kohale meelitada lausa 100 erineva valdkonna ettevõtet. Kohal on firmad, kes tegelevad IT, majanduse, mehaanika, energeetika, ehituse, logistika ja loodusteaduste sfäärides. Just nüüd on aeg leida parim võimalus oma karjääri alustamiseks. 18

STUDIOOSUS

ERAKOGU

VÕTI SINU TULEVI KKU


TUDENG TEGUTSEB

Kindlasti tahad Sa teada, kuidas Võti Tulevikku välja näeb ja mis üldse toimub? Projekt koosneb erinevatest üritustest: toimub suur mess, seminarid ja loengud. Messipäev on juba 3. märtsil ning see toimub TalTechi aulas, fuajees, kohvikusaalis, Tudengimajas. Esmakordselt ürituse ajaloo jooksul võetakse kasutusele ka Akadeemikute allee, millest suure välitelki meenutava konstruktsiooni abil saab üheks päevaks Akadeemikute saal. Ehk siis ruumi on piisavalt. Messil on kohal ettevõtted, mis tutvustavad tudengitele oma tegevust ning pakkumisel olevaid töökohti. Vahepeal jagavad firmad põnevat nänni, mis rohkem inimesi just nende boksi meelitaks. Näljased tudengid ootavad ilmselt ka sel aastal pikisilmi magusaid vahvleid ja Subway võileibu. Ära jää sellest ilma! Järgmisel kahel päeval, 4.–5. märtsil, toimuvad seminarid. Need on pooleteise tunni pikkused loengud või töötoad, kus ettevõtted saavad huvilistele tutvustada täpsemalt oma valdkonda ja leida endale sobivad töötajad. Seminar on suurepärane võimalus saada ettevõttega otsene kontakt, mis aitab luua personaalsema aluse edasiseks suhtlemiseks. Loengud aga toimuvad juba enne põhiüritust veebruarikuu jooksul. Korraldajate poolt kutsutud esinejad räägivad huvitavatel teemadel, mis võiksid STUDIOOSUS

19


TUDENG TEGUTSEB

tudengitele meelepärased olla. Need ei pruugi olla seotud isegi valdkondadega, mis on messil ja seminaridel esindatud. Näiteks on eelnevatel aastatel Erik Orgu pidanud loenguid terviseteemadel. Seminaride ja loengute kohta saad täpsemalt uurida VT kodulehelt. Aga tegutse kiiresti, kohtade arv on piiratud. Üritusel jagatakse tudengitele katalooge, kus on osalevate ettevõtete info ning kontaktid, et saaksid nendega ka hiljem ühendust võtta. Lisaks leiab siit huvitavaid temaatilisi artikleid ning nõuandeid, mis abistavad tudengeid tööle saamisel. Sel aastal on suur koostööpartner CVOnline, kelle abiga on erinevad töö- ja praktikapakkumised aktiivsed lausa pool aastat. Kui sul ei õnnestu messil veel kohata oma lemmikut, siis just CV-Online’i spetsiaalselt veebilehelt võid leida endale sobiva töökoha. Kui tahad täpsemalt teada, mis ettevõtted sel aastal messil osalevad ja millal toimuvad Sulle huvipakkuvad seminarid, vaata Võti Tulevikku kodulehte. Põnevat sisu leiad veel sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis jagavad ettevõtted ja projekti korraldajad häid nippe tööle kandideerimiseks ja oma valdkonnas arenemiseks. Ning muidugi hoitakse Sind sündmustega kursis ka ürituse ajal. KUIDAS OLLA PRODUKTIIVNE? Varasemad osalejad soovitavad olla ise aktiivne ning näidata üles omapoolset huvi. Messil ringi käies vestelda erinevate esindajatega, uurida tegevusvaldkondade ja tööpakkumiste kohta. Rääkida enda oskustest ja soovidest. Uurida, kuidas võiksid Sina kokku sobida ettevõtte väärtuste ja vajadustega. Väga hea võimalus ettevõtte esindajale silma jääda, on võtta kaasa oma CV või tutvustada enda portfooliot. Selleks on hästi tähtis teha eeltööd. Mõtle, mis eesmärgiga lähed kohale. Kas otsid tööd, praktikakohta või oled esialgu oma valdkonna ettevõtetega tutvumas? Uuri juba enne, mis firmad on messil kohal ja millistesse boksidesse tahad kindlasti jõuda. Kuna messil on esindatud erinevad valdkonnad alates IT-st ja energeetikast kuni materjaliteaduste ja keemiani välja, siis põhjalik eeltöö on kõige alus. Mess toimub ainult ühel päeval, seega pane paika tegevuskava. Kui Sul on kindel plaan leida huvitav töökoht, siis uuri eelnevalt firmade kohta, pane selga viisakas riietus, CV näppu ja suhtle! Mess on suurepärane viis saada palju tutvusi ning koguda kontakte. Isegi kui hetkel ei ole võimalust tööle minna, siis hiljem võib just sellest telefoninumbrist kasu olla. Jää ettevõttele meelde mõne huvitava oskuse või teadmise

20

STUDIOOSUS


põhjal. Kui mõni ettevõte pakub osaleda nende poolt korraldatud seminaril, haara aga võimalusest kinni. Nii jääd firmale silma kui potentsiaalne kandidaat.

TUDENG TEGUTSEB

Ürituse korraldajatega rääkides saab teada, kuidas üldse firmasid Võti Tulevikku projekti kaasatakse. Selleks, et firmale tutvustada üritust, on kombeks korraldajatel käia ettevõtetega kohtumas ning pakutakse parimat sobivat varianti, arvestades ettevõtte soove ning vajadusi. Kuna alguses tundub firmakohtumine natuke hirmus, on see paljudele korraldustiimi abilistele enda mugavustsoonist välja astumine. Boonus: kohtumised toimuvad enamasti ettevõtete kontorites, seega parim võimalus näha ka vingeid töökeskkondi. Enamus juhtudel on alguses jube tundunud firmakohtumine osutunud siiski väga edukaks ning ettevõtet saab näha kevadisel messil osalemas. CV-s näeb selline aktiivne müügioskus väga hea välja. Lisaks eelnevale organiseerimisele saab osa üllatavatest seikadest, mis kohapeal aset leiavad. Näiteks möödunud aastal kadus umbes kümneks minutiks osalt messialalt elekter, sest üks ettevõte tahtis voolu võtta sealt, kus seda kahjuks polnud võimalik saada. Õnneks lahenes olukord kiiresti. Selliste ootamatute probleemide enesekindel lahendamine on aidanud mitmel projekti abilisel ettevõttele silma jääda ning saada tööpakkumine tänu oskusele jääda pingelises olukorras rahulikuks. Võib ka nii juhtuda, et IT ettevõte pakub hoopis turundusalast praktikakohta. Lisaks saab kaasa aidata huvitavate lahenduste loomisel. Sellel korral said firmad endale boksikoha valida samal viisil nagu veebis kinopileteid ostes. Seega väga põnev arendamisvõimalus IT huvilistele. Projekti korraldamises kaasa lüües saab käiku lasta nii organiseerimis-, müügi- kui ka probleemide lahendamisoskused. Suurepärane võimalus ennast proovile panna. Niisiis, veelkord meeldetuletuseks. Kui Sa otsid töö- või praktikakohta, siis Võti Tulevikku toob ettevõtted tudengite juurde lausa kooli kohale. Võti Tulevikku 2020 toimub 3.–5. märtsil TalTechi peamaja ja Tudengimaja ruumides. Valmista ette oma CV, kutsu kaasa tööd otsiv sõber ja pista tasku hea tuju. Ole valmis kontakte looma ning enda karjäärisoovidest rääkima. Uuri lisa Võti sotsiaalmeediast.

Tulevikku

kodulehelt

ja

Võtmel näeme! WWW.VT.EE VÕTI TULEVIKKU @VOTITULEVIKKU STUDIOOSUS

21


6

TUDENG TEGUTSEB ANNE-MARY LÄLL ALEJANDRA KARU

AGU SI HKVA ANNAB ARU

TalTech Üliõpilasesindus on organisatsioon, mis esindab ülikoolis üliõpilasi ja tudengiorganisatsioone ning on ühtlasi tudengite häälekandjaks Tallinna Tehnikaülikoolis. Nii nagu elus, nii ka üliõpilasesinduses tuleb osata igapäevaste ülesannete täitmise kõrval vahel lõdvemalt võtta. Üliõpilasesinduse võimalikult efektiivseks toimimiseks on oluline ka, et kollektiiv oleks kokkuhoidev. Seetõttu on saanud tavaks paar korda semestris ühiselt midagi ette võtta. ENNE TÖÖ, SIIS LÕBU. Meile meeldib olla nii võõrustaja rollis kui käia ka ise teistel külas. Nii käiski meil septembris külas Robotiklubi, kes õpetas meid ise roboteid valmistama. Esialgu saime kõik vajamineva kätte, et saagida robotitele jooniste järgi kered, mille külge sai hiljem mootoreid ja rattaid kinnitada. Seekord midagi jootma ei pidanud, kuid elektriskeemi tuli siiski lugeda ning õiged ühendused teha. Tuleb välja, et ühe roboti ehitamine ei olegi nii lihtne kui esiti tundus ning kõik robotid ei tahtnud koostööd teha. Kui robotid valmis said, tekkis hasart – kelle robot on siis kõige võimsam ja parem? Õnneks oli Robotiklubi poistel ka võistlusrada kaasa võetud ning saigi hakata võistlema! Huvitaval kombel sai võrdsetel alustel ehitatud robotitel määravaks see, kui palju oli nendega enne võistlust mängitud, sest akud ei ole igavesed. 22

STUDIOOSUS


TUDENG TEGUTSEB

TÜHI KOTT EI SEISA PÜSTI. Maailmas ei ole vist midagi hullemat kui tühi kõht. Vähemalt mitte siis, kui see üle haudvaikse auditooriumi endast märku annab. Sellise olukorra vältimiseks aitab alati üks hea päevapakkumine näiteks Delightful Lõunarestoranis – see täidab kõhtu, maitseb hästi ning on ka väga tudengisõbraliku hinnaga. Novembris seadsimegi sammud trepist alla ning läksime külla peamaja sööklana tuntud Delightful Lõunarestorani. Kuigi lõunaajast oli juba mitu tundi möödas, võeti meid siiski avasüli vastu. Meile avanes võimalus minna ja vaadata, milline näeb välja ühe kohviku köök. Tavaliselt ju, kui kõht on tühi, on toidu otsimist kõige mõistlikum alustada köögist. Kuna me olime siiski külas ja teiste toitu ei ole viisakas ära süüa (ja olgem ausad, Delightful pakub iga päev värsket toitu ning kell kuus õhtul ei ole enam valmistoitu alles), siis tuli hakata ise süüa tegema. Köögis oli meie jaoks juba kõik vajalik valmis pandud. Plaan oli teha nii suupisteid kui ka sooja toitu. Loomulikult ei tohiks unustada magustoitu! Kogu ettevõtmise eesmärgiks oli mitte üksnes kõht heast paremast täis süüa, vaid katta üks korralik pidulaud. Meid asus juhendama Delightfuli peakokk Helle, kelle jaoks suurtes kogustes toidu valmistamine STUDIOOSUS

23


TUDENG TEGUTSEB

on igapäevane juba viimased 20 aastat kindlasti, kui mitte rohkem. Jagasime end tiimidesse ning kõik soovijad said endale ette uhiuued Delightfuli põlled. Iga tiim valmistas kaks erinevat rooga. Esimeseks ülesandeks oligi tuvastada retseptide õige järjekord. Peakokana teeb Helle tihti mitut toitu samal ajal ning siis on oluline osata oma aega planeerida nii, et sellel ajal kui kartul keeb või liha ahjus küpseb saaks teha ka midagi muud ega peaks tühja istuma. Järgmisena järgnes köögitarvikute otsimine. Kuna tegu pole koduköögiga ja kogused on igapäevaselt suured, siis ei keedeta seal suppi mitte potis vaid vaevu kuupmeetri mõõtmetesse mahtuvas katlas. Ka igasugused kulbid, visplid ja noad on tavalisest oluliselt suuremad. Meil kahjuks katla kasutamisvõimalust ei avanenud. Küll aga saime kasutada tööstuslikke ahjusid kartulite keetmiseks. Just nimelt keetmiseks! Teiseks ülesandeks oli pärast toitude valmimist need ilusti presenteeritavateks teha. See tähendab muidugi sättimist ning osavust. Sõltumata Delightfuli peakoka soovitustest suupisteid ühel või teisel moel kaunistada otsustasime ohjad enda kätte haarata ning kaunistasime kõike tunde järgi. Lõppude lõpuks on ju siiski tegu meie peolauaga. See peakski olema meie nägu. Kui toidud olid valmis saanud, siis otsutasime need kõik ühispildi jaoks välja tuua. Kas te teate seda tunnet kui lähete vanaema juurde jõule tähistama ja toitu on lihtsalt nii palju, et see ei mahu kuhugi ära? Meil oli sama mure. Toit ei tahtnud kuidagi pildile mahtuda, rääkimata sellest et meie ka võiksime pildile mahtuda. Pilt tehtud ja aeg oli käes sööma hakata. Mida meile siis Delightfulis õpetati? Me õppisime tegema singirulle, täidetud mune, tomatikattega bruschetta’sid, minivõikusid (ühed lõhekreemiga, teised pasteediga), quiche’i ning lavaširulle. Nii singirullide kui ka lavaširullide saladuseks on õige kogus sisu, et saaks ilusti rulli keerata ning samas peavad maitsed ka hästi kokku sobima. Lisaks oli see meist paljudele esimene kord täitsa ise kartulisalatit teha ja kuigi see ei tulnud päris nii hea kui Delightfuli iseteenindusleti kartulisalat, siis võib tulemusega siiski rahule jääda. 24

STUDIOOSUS


TUDENG TEGUTSEB

Põhiroaks sai verivorstipõhjal kartulivorm juustuga, mis oli lihtsalt imeline kooslus ning maitses tänu verivorstile ka väga jõuluselt. Magustoiduks sai nii muffineid kui ka porgandilaimi kooki. Kuna viimane neist tahtis kauem jahtuda kui me jaksasime oodata, siis näitas Helle meile alternatiivset koogi serveerimise viisi – esiteks tassis ja teiseks nii, et kihid vahelduksid! Asusime sööma ning saime teada, et päris igaühte ei tasu küüslauguga usaldada. Delightful oli imeliseks võõrustajaks sellel pimedal õhtul ning kõhud said samuti korralikult täis. Viisakate külalistena ei jätnud me endast maha jälgegi ning võtsime kogu üle jäänud toidu ka endaga kaasa. Kas me tahaksime kunagi Delightfuli tagasi minna? Jah, otse loomulikult. Aga tulevikus peaks piirduma nende aegadega, millal nad päriselt avatud on ning lihtsalt käima õigel hetkel lõunat söömas.

STUDIOOSUS

25


Tallinn

TLL

Rest of the

WORLD

KANDIDEERI VÄLISÕPPESSE 2020/2021 õa välisõppe konkurss 1. – 29. veebruar 2020

APPLY FOR STUDIES ABROAD Application for 2020/2021 academic year from February 1 until February 29, 2020

26

SEC TION TITLE

www.taltech.ee/en/studyabroad

mobility@taltech.ee


ARVAMUSNURK

M I N U S ÜG IS VA HEMERE ÄÄRES BRIGITA MASS

7

ERAKOGU

Kui rääkisin, et veedan sügissemestri Küprosel, olid inimesed positiivselt üllatunud ja toonitasid kui väga mul veab, et saan talvel soojas olla ning palju aega randades veeta. Mitte et inimeste arvamused oleks kuidagi kardinaalselt valed olnud, aga Küprose juures on nii palju muud kui vaid päike ja rannad. Mul on äärmiselt hea meel, et sain seda läbi Erasmus+ programmi kogeda. Nagu ka kõigil teistel, algas minu teekond kandideerimise, dokumentide vormistamise ja siis juba eluliste korralduste organiseerimisega. Ütlen kohe, et see sai kogu Erasmus+ programmi kõige keerulisemaks osaks. Siin ma ei mõtle seda, et see protsess just ülearu keeruline oli, vaid et kõik muu seadis end Küprosele saabudes juba ise joonde. Tagantjärele on sellele lausa uskumatu mõelda. Minu Erasmuse elu algas 15. septembril kui lendasin 2 nädalat enne õppetöö ametlikku algust kohale, et end sisse seada. Lennul Tallinn–Riia kohtasin kohe ka teist TalTechi majandustudengit, kellega suheldes mõistsime kiirelt, et meie teed niipea lahku ei lähe. Me ei kandideerinud küll samasse kooli, kuid elasime väga lähestikku ning veetsime suurema osa oma välisõppest samas seltskonnas. Mõte sellest kui ebatõenäoline meie kohtumine läbi ühise lennu ja kõrvuti asuvate istekohtade oli, tekitas imestust mitte ainult meis, vaid ka kõigis teistes, kellele oma kohtumisest jutustasime. Üldjuhul arvati, et oleme juba varasemast sõbrannad või lausa sugulased. STUDIOOSUS

27


ARVAMUSNURK

Alates juulist oli mind läbi ESNi (Erasmus Student Network) Facebooki gruppide ja grupivestluste püsivalt Küprosel toimuvaga kursis hoitud. Läbi nende grupivestluste leidsin ka korteri, tutvusin oma korterikaaslastega ja sain kiirelt aimu, mis mind ees ootab. Kuigi üldjuhul algab ülikool oktoobris, siis 16. septembrist algas ametlik Welcome Days programm, et kõik Küprosele saabuvad välistudengid saaks omavahel tutvuda ning mälestusi looma hakata. Olgu öeldud, et meie Erasmuse kommuuni kuulus ligikaudu 400 tudengit üle maailma. Programm tundus alguses täiesti kreisi. Meil oli igal õhtul üritus kuhu minna, sinna hulka kuulusid nii sotsiaalsed kui ka meelelahutuslikud üritused, lisaks organiseeriti meile nädalavahetustel ka matkasid ning mitmepäevaseid reise Küprose lõunarannikule. Tundus natuke liiga hea, et olla tõsi. (See oli tõsi) . Kooli alguses, kui Welcome Days lõppes, sain aru, et nädalasiseselt jäävad üritused toimuma kuni semestri lõpuni ning lisaks ühele ESNile, kes üritusi korraldab, on Küpros nii õnnelik riik, et neil on lausa kaks erinevat ESNi tiimi, kes paralleelselt erinevaid üritusi korraldavad. Siinkohal tasub mainida, et üritused olid sümboolse tasuga või tasuta. Nii tugev Erasmuse kommuun, mis ühendab korraga sadu tudengeid, on väga eriline. On vähe riike, kel on ka sedavõrd intensiivne programm.

28

STUDIOOSUS

Rääkides Küprosest endast meeldis mulle väga, kui pisike see on (<10 000 km2). Väike pindala tekitas äärmiselt koduse tunde ning andis võimaluse välisõppe jooksul kogu saart avastada. Et ülikoolielu on aktiivseim pealinnas, siis tänu kiirele linnadevahelisele bussisüsteemile oli meil võimalus veeta palju aega ka lõunarannikul, kus asuvad imeilusad rannad. Minu isiklik lemmik transport oli aga rattalaenutus süsteem Nextbike, mille abil saime väikse kuutasu eest jalgrattaid laenutada. Jah, Küpros on jagatud kaheks osaks, mille vahelt jookseb alates 1974. aastast Green Line, et eraldada Türgi poolt vallutatud osa. Selgetel õhtutel on kesklinna katustelt näha kauguses kumavat nö Põhja-Küprose lippu, mis eraldiseisvatest valgustitest moodustub. Olenemata sellest on Küpros turvaline ning sõjaväelaste poolt valvatud tsooni kaudu on võimalik ka piiri ületada. Käisime ka piiritagust ala avastamas, kuid märgid lõppenud sõjast on selgelt nähtavad, mistõttu me rohkem tagasi ei läinud. Kohalikud Küprose noored ei soovi üldjuhul piiri ületada.


ARVAMUSNURK

Oktoobrist alustasin kooliga. Liitusin eraülikooliga Erasmus University Cyprus (8000 üliõpilast), mis kuulub väärikamate Küprose ülikoolide sekka. Nikosias (pealinnas) on erinevaid ülikoole kokku nimelt lausa 3 tükki ja minu oma oli eriti tuntud oma koostööpartnerite, tuttuue meditsiinikeskuse ja Microsofti Innovatsioonikeskuse tõttu. Neil põhjustel oli kooli õppetasu aastas vahemikus 8–20 tuhat eurot. Tänu Erasmus+ programmile sain ise õppida ilma õppetasu maksmata. Tunnistan, et olin alguses kooli osas skeptiline, sest olin lõunamaade hariduskultuuri kohta kuulnud nii ühte kui teist… kuid olin positiivselt üllatunud nii õppematerjalide kvaliteedi kui ka Moodle’i toe osas. Õppetöö sooritamine osutus äärmiselt mugavaks ja õppejõudude sügav pühendumus koos personaalse lähenemisega oli midagi, mida väga hindasin. Sellele aitasid kindlasti kaasa ka väiksemad rühmad, sest olin tundides koos maksimaalselt kolmekümne tudengiga, üldjuhul jäi see arv viieteistkümne kanti. Kooli osas oli ka asju, millega pidin harjuma. Aeg kui selline omab Küprosel teistsugust kontseptsiooni. On tavaline, et jõutakse pool tundi hiljem kohale kui kokku lepitud. Samuti pannakse kvantiteedi asemel rohkem rõhku kvaliteedile, siin pean silmas seda, et materjali maht oli väiksem kui olin TalTechis harjunud ja õppejõud kordasid juba läbi võetud materjale oluliselt rohkem. Lektoritel oli vähem planeerimist, sest asendusloenguid, eksamiaegu ja tunniplaane koostati nende eest. Kui loeng jäi ära, sain telefonile sõnumi koos potentsiaalse uue loenguajaga. Kursuste klapitamise osas olin endaga üpris karm, sest kolmandal kursusel on suur osa moodulitest juba täidetud ja minu jaoks oli oluline võtta osa ka ainetest, mille jaoks mul TalTechis võimalust ei ole. Niisiis valisin lisaks erialastele ainetele ka psühholoogia ja interpersonaalse kommunikatsiooni. Ma ei saaks olla õnnelikum, et selle otsuse tegin. Tunnen, et millegi uue lisaks õppimine laiendas oluliselt mu kogemust ja pakkus vaheldust mu tavapärastele matemaatilistele ainetele. Põgusalt juba mainisin, et Küprosel on 2 ESNi tiimi. Et saareke on sedavõrd väike, siis ei ole ülikoolidel eraldi oma organisatsioone ja üks ESN hoolitseb kõigi tudengite eest. Mõned aastad tagasi alustas üks eraldiseisev noorterühm oma ESNi, mis nüüd ametliku STUDIOOSUS

29


ARVAMUSNURK

organisatsiooniga konkureerib. See on ka põhjuseks, miks Küprosele saabuvatel välistudengitele on nii palju erinevaid üritusi. Mul oli äärmiselt tore võimalus ametliku ESNi presidendi ja tiimiga nende kontoris paar tundi juttu puhuda ning küsida, mis on see, mis neid motiveerib just Erasmuse projektiga tegelema. President George rääkis, kuidas ta elus toimus kannapööre kui ta ise käis vahetusüliõpilaseks Budapestis ning pärast seda ESNi presidendiks kandideeris. “Ma tunnen, et olin enne väga rumal. Oskan nüüd nii palju paremini suhelda, vastutada ja juhtida. ESNi tiim on mu pere.“ Ma ei ole veel kirjutanud inimestest, keda oma semestri jooksul kohtasin. Osaliselt seetõttu, et just inimesed on need, kes teevad kogu protsessist selle, mis see on ja tagasi tulles on nende inimestega väga raske hüvasti jätta. See teeb ka neist kirjutamise raskeks. Lõppkokkuvõttes ei ole sotsiaalse kogemuse osas vahet, kuhu kandideerida või kui soe kliima uues riigis ees ootab, need nüansid on lihtsalt boonuseks, aga inimesed jätavad väga suure jälje. Enne Erasmus+ programmi oli minu kokkupuude Lähis-Ida kultuuridega äärmiselt põgus ja oluliselt mõjutatud meediakajastustest. Kui ma päriselt ise Araabias käisin ja kuulasin loenguid Küprosel toimunud TEDx konverentsil (rääkijateks nt Muhammed Muheisen, Tey El-Rjula), mõistsin kui palju kallutatud infot olin enda jaoks kogunud. Moonutav filter kadus pärast seda üpris kiirelt.

30

S TSUED C ITOI O ON S UTSI T L E


Ma olen väga tänulik, et sain teise Eesti tüdrukuga oma kogemust jagada, kuid ma kohtasin veel kümneid inimesi, kes jagasid minuga uskumatuid hetki. Me reisisime kasutades ESNi Ryanairi soodustusi Jordaaniasse ja Iisraeli, kus kogetu ei lähe mul iial meelest. Matkasime 8 tundi ajaloolises linnas Petra, veetsime päeva kõrbes koos beduiinidega, kogedes nende elustiili ja sõime suurtes kogustes head kohalikku toitu, mille juurde käis alati ka palju taimset teed. Iganädalastest üritustest ja väljasõitudest võiksin jäädagi kirjutama. Mul oli võimalus reisida riikidesse, mille kultuuri olin saanud seni vaid meedia kaudu kogeda. See on teine äärmiselt eriline võimalus, mis väliskülalisüliõpilaseks minemisega kaasneb ja tänu millele mul oli võimalik oma vahetussemestrist täielikult maksimum võtta. Vahetusõpe on üks perioode, kus saab korraks oma argipäevast välja astuda ja kui just hiljem ei vea, siis on raske leida uut perioodi, et impulsiivselt reisida, argipäeval koosviibimisi organiseerida ja seda kõike koos aktiivsete noortega üle maailma. Kui on midagi, mida ma saaks selle artikli lugejale lõpetuseks öelda, siis: „Ei ole ühtegi põhjust, miks mitte kandideerida!“ Alati leiab vabandusi ja mina leidsin neid enda jaoks ka, kuid ma olen väga õnnelik, et julguse kokku võtsin. STUDIOOSUS

31


ARVAMUSNURK MARTIN TALVIK KIRJUTATUD 2017. AASTAL

ESSEE KÕRGHARIDUSE VÄÄRTUS TÖÖTURUL

8

Järjekordne avatud uste päev TTÜ-s. Aulas on esindatud tudengid pea kõikidelt TTÜ erialadelt. Iga teaduskond püüab teistest parem välja paista ja iga eriala tudengid soovitavad abiturientidele enda eriala. Nii ka mina – seisan inseneriteaduskonna boksis ning kiidan ehitusjuhtimise ja projekteerimise eriala – samas ütlen alati ka ausalt ära, kuidas asjad tegelikult on ning et ega kerge ei saa olema. Aulasse astuv abiturient on veidi segaduses. Ta peab valima viie teaduskonna ning sealt edasi kümnete erialade vahel. Läheb jalutab kõige ligemal olevasse boksi ning teeb kõigele ringi peale. Kõigepealt pastakas pihku või komm põske ning siis küsimused: „Kas IT huvitab?“ „Ehitusplatsile tahaksid?“ Aula on neil kahel päeval aastas nagu üks suur turuplats – igaüks ütleb, et tema kaup on kõige parem, kuid ostjal on ressursse vaid ühe toote jaoks. Kuid mis on nende haridustoodete tegelik väärtus tööturul? Reeglina ei ole avatud ustele tulnud gümnasist veel täiesti kindel, mida ta oma eluga edasi tahab teha. Sügiseti olen noormeestele soovitanud ajateenistuses kohe ära käia. Jõuab aastakese veel mõelda ning saab ühe asja kaelast ära. Nii mõnigi kord lõpeb see Kaitseväe Akadeemiasse astumisega. Teatavasti meelitab Kaitseväe Akadeemia noori 600 eurost algava õppetoetuse, tasuta ühikakoha ning lasketiiruga. Samuti saab noor ajateenistuse käigus üsna hea pildi, mis tööd ta tulevikus tegema hakkab. Seda ei suuda me TTÜ avatud ustel kuidagi pakkuda. Samuti seda, et Sõjakooli lõpetajatele garanteerib riik kindla töökoha terveks eluks. Sõjalisel kõrgharidusel on Eesti vabariigi tööturul garanteeritud väärtus, mis algab 1200 eurosest brutopalgast – vähem ei ole seadusega lubatud. Kuidas see saavutatakse? Riikliku sisseastumiskvoodiga. Kas Sõjakooli pakutav „garanteeritud töökoht“ kõlab sotsialistlikult? Võib-olla. Kuid see, et riik tegelikult teab, et mõnel ülikooli erialal on kahekordne ületootmine, ning et iga teise tudengi jaoks tõuseb kolme- või viieaastase haridustee tulemusena nende väärtus tööturul tühiselt vähe, kõlab halenaljakalt. Inimese jaoks on igal juhul parem saada 20-aastaselt teada, et ta ei täitnud sisseastumislävendit, kui leida 25-aastasena, et sellise haridusega inimest ei olegi kellelegi vaja.

32

STUDIOOSUS


ARVAMUSNURK

Kõrgharidus iseenesest ei tee kedagi paremaks inimeseks. Täna on veel üsna sageli pealtnäha suvalise töökuulutuse juures kirjas, et vajalik on kõrgharidus – ükskõik milline!? Arvatakse, et ju on ülikooli diplomiga inimene arukam. Arukus ning tegelikult olulised iseloomuomadused nagu kohusetunne ning vastutusvõime aga ei tule mitte ülikoolist, vaid kujunevad välja põhikoolis. Kui mina oleksin näiteks spordipoe juhataja ning klienditeenindajaks kandideeriksid 19-aastane äsja keskkooli lõpetanu, kes on võtnud aasta vabaks, et mõelda, mida edasi õppida ning 25-aastane ülikooli lõpetanu, siis valiksin kindlasti esimese. Põhjuseks see, et noorel inimesel on rohkem tahtmist silma paista ning pingutada, samal ajal kui kõrgharitu on ühel päeval pettunud, et peab töötama mitteerialasel töökohal ning järgmisel arvab, et tööandja peaks olema tohutult tänulik, et oma potentsiaali sellise töö peale raisatakse. Eesti ühiskonnas on igasugusel rakenduskõrg- ja kutseharidusel „hallituse maik“ küljes. See sama gümnaasiumilõpetaja, kes lahtiste uste päeval turulettide vahel seikleb, tahab saada akadeemilist kõrgharidust, kuna nii on igale enesest lugupidavale inimesele meie riigis kohane. Ilmselt on tema vanemad öelnud: „Meil see omal ajal ei õnnestunud, aga sina mine kindlasti ülikooli õppima. See ju praegu tasuta,“ või „kindlasti mine ülikooli, just nagu meie omal ajal.“ Eestis on väljakujunenud omamoodi kõrghariduskultus – nagu oleks ülikooli diplom väärtus iseenesest. Rakenduskõrgharidust ning kutseharidust peetakse sageli teisejärgulisteks. Pärast aga vingutakse, kui torumees tahab saada 30 eurot tunnis: „Harimatu peni, raisk!“ Aga vaheta siis ise oma nõudepesumasina pealevoolutorud ära?! Tööturul on vaja teatud arvu kindla ameti peale välja koolitatud, erialase pädevusega inimesi. Reaalsuses loevad sageli teadmistest enam oskused. Palgad.ee andmetel saab 2017. aasta märtsikuu seisuga tellingute paigaldaja Eestis keskmiselt 1409 eurost netopalka, samal ajal kui kõrgharidusega ehitusinsener (projekteerija) peab piirduma 1155 eurose keskmise netopalgaga. Samuti saab puiduinsener 1052 eurot kuus, samal ajal kui metsatööline saab 1157 eurot kuus. Esimese jaoks on vajalik kõrgharidus, teise jaoks piisab sageli vaid mootorsaega töötamise kogemusest, ideaalis kolmeaastasest kutsekeskharidusest Luua metsanduskoolis, metsuri erialal.

Kuidas aga tõsta kõrghariduse väärtust Eesti tööturul? Tasuta peaksid saama õppida vaid parimad tudengid, keda oleks täpselt nii palju, kui on riiklikku esmavajadust täitvate lõpetajate kvoot koos väljakukkumiskoefitsendiga. Ülejäänud peaksid valima kas mõne teise eriala või siis õpingute eest maksma. See motiveeriks inimesi gümnaasiumis usinamalt õppima või valima kutsehariduse. Praegune riigieksami ühe punktiga kooli lõpetamine ning 50-ga ülikooli saamine ajab pehmelt öeldes naerma. Praegu eeldame me, et kõik noored peavad ise olema niivõrd ettenägelikud, et saavad aru, milliste erialade lõpetanute järgi on tööturul vajadus. Eesti peaks riiklikul tasandil paika panema, mitu kohta mingil erialal aastas avatakse – ning seda kõikide ülikoolide peale kokku. Ühes linnas erialade dubleerimine on täiesti mõttetu. Kas tõesti arvame me, et kui õpetame sama eriala kahes kohas, siis konkurentsi tõttu paraneb mõlema asutuse hariduse kvaliteet? Kui meil ei jätku pädevaid õppejõude ühe kooli jaoks, siis kust võetakse neid kahe jaoks? Reaalsuses annavad samu aineid samad professorid kahes koolis korraga. Kõrghariduse väärtust tööturul saab tõsta ainult läbi range riikliku kontrolli. Erasektor peab olema tarbija, riik monitoorija ja tellija ning ülikool tootja. Kõrgharidus ei ole väärtus omaette, vaid üks osa ühiskonna terviklikust hariduslikust tasakaalust. Kutseharidust ei tasu häbeneda. Kui inimesele ei meeldi juba üldhariduskoolis kirjandit kirjutada või matemaatika ülesandeid lahendada, siis on mõttetu tal ennast ülikoolis selleks sundida. Akadeemilise kõrghariduse mõte on ajalooliselt olnud teadus ja arendustegevuse kaudu majanduse eestvedamine. Aga kui kõik tahavad olla need eestvedajad, siis ei jää enam kedagi, kes tööd teeks. Kõrgharidus ei peaks olema kõigile tasuta jagatav inimõigus, vaid pigem üks valik, millele leidub ka alternatiive.

Kutse- ja kõrgharidus peavad käima käsikäes, kuna õhtu lõpuks peavad mõlema esindajad koos töötama. Kui Eesti rahvastikus väheneb noorte osakaal ning ülikoolides jääb kohti tühjaks, ei tähenda see, et neid kohti peaks kutsehariduse arvelt täitma. Fakt, et mõni õppejõud oma praeguse töökoha kaotab, ei peaks meid kärbete tegemisel pidurdama. STUDIOOSUS

33


ARVAMUSNURK

T UDENG TÄ NA PÄ EVA Ü HISKONNAS HELENE LUMI

KIRJUTATUD 2017. AASTAL

9

Maailm on pidevalt muutuv ning praegusel ajal ülikoolides tudeerivad noored pole kindlasti enam sellised nagu olid tudengid 50 aastat tagasi või isegi 10 aasta eest. Ühiskonna arenemisega käivad kaasas ka muutused ootustes ja seisukohtades. Põlvkond tagasi oli ülikooliharidus keskklassile küllatki kättesaamatu ja tähtsustati rohkem tehnikumides omandatavat haridust, mis sel ajal tõi tihti endaga kaasa ka suurema palganumbri. Nüüd on olukord aga pöördunud, sest kõrgharidus on pealtnäha tasuta ja kõigile kättesaadav. Kuidas on see aga muutnud tudengi staatust ja stereotüüpi ühiskonnas? Tasuta kõrgharidus on populariseerinud ülikooli astumist, mis statistiliselt näib positiivne, kuid reaalses elus on aga alla viinud lõpudiplomi väärtuse. Ühiskond on viidud selleni, et justkui iga gümnasist peaks loomuliku jätkuna minema ülikooli eriti seetõttu, et kõrgharidus on „tasuta“, kuigi me kõik, Eesti kodanikud, maksame selle kaudselt kinni. Hariduse omandamine ei jookse kindlasti mööda külgi maha, kuid see on viinud meid olukorda, kus esimestel aastatel on väljalangevus väga kõrge ning nende seast, kes ka jõuavad lõpuaktuseni jätkavad õpitud erialal üsna vähesed. See viitab sellele, et otsused, mida õppida, tehakse sageli läbimõtlematult ja kasu kogu ühiskonnale pole kindlasti optimaalne, sest kõrgharidus on tegelikult kallis lõbu. Teatud osa immatrikuleeritutest teeb minimaalset tööd, et diplom kätte saada ehk nad tegelikult ei taotlegi antud eriala teadmiste omandamist. Ülikooli lõpudiplom on justkui eduka tuleviku fiktiivne koostisosa ehk tudengistaatus on hetkel justkui roll, mida ühiskond noortele peale surub. 34

STUDIOOSUS


ARVAMUSNURK

Diplomihaide, kes jahivad vaid ülikooli lõpetamist tõendavat dokumenti, kasuks räägib aga asjaolu, et praegune ühiskond areneb nii kiiresti, et tihtipeale ei jõua õppekavad ja õppeprogrammid sellele üleüldse järele. See tähendab seda, et ülikoolis saadud oskused ja teadmised võivad mingil määral olla juba ajahambale jalgu jäänud. Seega näeb reaalne elu välja selline, et hilisemad töömaastikul rakendatavad oskused omandatakse tööpostil, kuid sellegipoolest nõuavad töökohad lõpudiplomi omandamist. Tudeng peab seega käima ülikoolis, aga samal ajal õppima kõrvalt ka ajakohaseid teadmisi mujalt, sest õppekavad pole nii kiiresti muudetavad. Ülikoolid on suletud ringis, sest finantseeringud tulevad kahes jaos: siis kui tudengid sisse astuvad ja teine osa siis kui nad lõpetavad, mis viib suletud ringini – et hariduse kvaliteeti tõsta on vaja ka kvantiteeti. 10 aastat tagasi olid ülikoolide auditooriumid paksult rahvast täis ühel lihtsal põhjusel – sealt sai infot ja teadmisi, mida mujalt ei saanud. Nüüd on õppematerjalid üleval nii õppeinfosüsteemides kui ka kättesaadavad neile, kes oskavad internetiavarustes neid otsida. Tudengitel puudub reaalne vajadus käia kohal traditsioonilistes loengutes. See asjaolu laiendab tudengi eluspektrit märgatavalt: ta võib õppematerjale omandada endale sobival ajal, käia õpingute ajal tööl või lükata materjalidega tutvumise viimasele minutile. Sellel paindlikkusel on aga pahupool, mis seisneb selles, et tekib sotsiaalne eemaldatus – kursusekaaslased vaevu tunnevad üksteist, rääkimata lektorite ja tudengite vahelistest suhetest. Kõik see viib noorte stressitaseme kõrgeks ja võib soodustada ka depressiooni teket. STUDIOOSUS

Tulenevalt eelnevast teemast tekib ka paradoks, et ettevõtjad tegelikult eeldavadki, et ülikooli lõpetanuna sa omaksid juba ka reaalset töökogemust. See loob õppuritele uue ridade vahele kirjutatud ülesande: leida endale erialane töö juba õpingute ajal, et olla hiljem konkurentsivõimeline. Täiskoormusel päevases õppes osalemine on niigi kui täiskohaga töö ja kui sellele lisada veel kõrvalharu, siis on alge ületöötamisele juba istutatud. Seda süvendab ka asjaolu, et enamik ülesandeid on pigem vaimsed, mistõttu puudub füüsilise väljaelamise võimalus. Selles punktis on TalTech suurepäraseks näiteks, kuidas peaks kehalise aktiivsuse siduma õppetööga. Praeguses ühiskonnas me ei oska hinnata, kui oluline ja erakordne on see, et meil on kõrgharidus niivõrd kättesaadav, võiks lausa öelda, et võtame seda iseenesest mõistetavana. Samas on ootused samuti suured: tudeng peab olema suurepärane ajaplaneerija, et õpingute ajal jõuaks ära teha kõik vajaminevad kodutööd, käia tööl, läbida praktikad ja heal juhul omada ka vaba aega. Lisaks sellele olema võimekas nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tudeng peab orienteeruma tööturul ja olema paindlik ja õppimisvõimeline. Eelkõige ongi peamine, et ülikooli lõpetanu oskaks otsida vajaminevat infot, olla paindlik ja olla valmis end ise edasi arendama. Kokkuvõtvalt võib väita, et olla tudeng tänapäeva ühiskonnas on väga keeruline ning kõik, kes suudavad sellelt karussellilt edukalt väljuda on tegelikult tugevad ja võimekad inimesed.

35


TIPIKATE MARSS TOOMPEALE 24. VEEBRUAR

KELL 6.35 KOGUNEMINE KEEMIA PEATUSES 7.00 MARSIME ÜHESKOOS TÕNISMÄELT TOOMPEALE LIPU HEISKAMISELE

36


SPORDISEKTOR

K U I DA S M E I L V. ÜL I Õ PI L A S T E TAL I M Ä N G U D EL LÄKS ?

ALA REKTORITE VÕISTLUS MASKOTTIDE VÕISTLUS VÕIMSUSSÕIT N VÕIMSUSSÕIT M TALIORIENTEERUMINE M TALIORIENTEERUMINE N TALIVÕRKPALL KÄPIKUKORVPALL JÄINE KANUUSPRINT LESTAJOOKS N LESTAJOOKS M MÄLUMÄNG BEER PONG LUMESÕDA KUMMIKUHOKI REELÜKKAMINE TALIUJUMINE M TALIUJUMINE N KÄÄRLING TEATESPRINT POKKER TÕUKERATTADISK M TÕUKERATTADISK N TALIJALGPALL TUDENGIBINGO NAISTE MUDAMAADLUS

MEESTE AKTIIVSUSARVESTUS NAISTE AKTIIVSUSARVESTUS

MEIE KOHT

10

ESIKOHT

6.-8. 8.-9. 23 3 1 2 1 1 4 16 7 8.-13. 1 4 3 15 3 7.-8. 1 8 4 6 2 5.-8. 2 9.-16.

SISEKAITSEAKADEEMIA SISEKAITSEAKADEEMIA TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL EESTI MAAÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL TARTU ÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEKAITSEAKADEEMIA TARTU ÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TALLINNA MAJANDUSKOOL TARTU ÜLIKOOL TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL SISEKAITSEAKADEEMIA EESTI LENNUAKADEEMIA EESTI MAAÜLIKOOL

3 3

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL EESTI MAAÜLIKOOL

MEIE AKTIIVSEIMAD TUDENGID: STEN KALDER & ELINA-EMILIE LEHT

KOOLIDEVAHELINE TULEMUS KOOLIDEVAHELINE AKTIIVSUSARVESTUS STUDIOOSUS

2 9

TARTU ÜLIKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL

37


RETRO KRISTJAN LIND / ESMAKORDSELT ILMUNUD 2012 DETSEMBER

LÕPUKS OMET I MIDAG I A SJA L I KKU E H K AITAB T EOO RI A ST, H A KKA ME TÖÖL E

11

Kui selleaastased mehaanikateaduskonna viimase kursuse tudengid oma ÕIS-i tunniplaani õppeaine MER0090 sisestasid, ei saanud nad päris täpselt aru, millega tegemist, kuna sama nimetusega õppeaine deklareeriti ka hoopis teise õppekoodiga ning aine sisuline kirjeldus tundus kõike muud kui selgitav. Ometigi peaks juba viiendale kursusele jõudnud tudengile olema kõik sellised asjad selged kui seebivesi või mehaaniku puhul kui Newtoni seadused. Õppeainete tundidesse minnes selgus, et hoolimata täpselt samast nimest ei ole kahel erineva ainekoodiga õppeainel omavahel praktiliselt mitte mingit seost. Üks oli kuiv teooria tootmisseadmetest ja tootmise põhimõtetest ning teise õppeaine puhul selgus, et õppejõud ei kavatse meiega eriti üldse aega veetma hakata. Peame üksi läbi viima projekti, mille sisu oli meie enda valida. See kõik tundus enamgi kui kummaline ühele tehnikateaduste magistrihakatisele, kes on harjunud kindla korra ja akadeemiliselt rangete õpetamismeetodikatega. Asjasse rohkem süvenedes selgus aga, et tegemist on esimese jõudemonstratsiooniga enne, kui asume kevadel oma lõputöödega kõigile tõestama oma teadmiste ja oskuste vastavust tehnikateaduste magistrikraadile. Täpsemalt oli meie ülesandeks projekteerida ja ehitada üheskoos mingi mehaaniline seadeldis, mille minimaalne keerukus vastaks ühele magistriastme lõputööle. Selleks ajaks, kui olime enda ees seisva ülesande sisu mõistnud, olid meie kõigi silmad juba särama löönud – lõpuks ometi midagi päris asjalikku. Kamba peale kokku olime projekteerinud kümneid virtuaaltooteid, mõned tehasedki virtuaalselt rajanud ja läbinud lugematul hulgal teoreetilisi ettevalmistusi. Seekord teatasid muidu niivõrd teooriapõhised õppejõud, et hindamisaluseks ei ole ülesande sooritamise akadeemiline korrektsus, vaid reaalne töötulemus. See, mis maksab ka väljaspool ülikooli seinu. Innukalt kogunesime kõik esimesele koosolekule, kus hakkasime lausa üksteise võidu pilduma veel ehitamata masinate kohta erinevaid ideid, mis olid meie sees haudunud kõik need aastad. Lugedes koosolekujärgselt kirja saanud ideid, tekkis tõsine rahulolu valitud eriala suhtes – veel mõned aastad tagasi oleksid minihõljuk, ühekordne pildistav satelliit ja lendavad Karlssoni püksid tundunud samast kategooriast projektidena nagu termotuumasünteesil põhinev molekulaarbioloogia

38

STUDIOOSUS


RETRO

või lihtsustatud heksadetsimaalarvutus lineaaralgebras. Praeguseks oleme aga kasvanud Tallinna Tehnikaülikooli noorteks insenerideks, kelle jaoks ei tundu ulmelisena ka Eesti mõne kuuga kosmoseriigiks muuta. Hoolimata sellest, et meil ei lasunud kohustust kasutada koolis õpitud teoreetilisi lähenemisviise projekteerimisele, avastasime enesegi üllatuseks, et teeme seda kõike, milleks meid varem sunniti, nüüd vabatahtlikult, sest usume õpitud meetoditesse. Alustuseks koostasime Gantti tabeli projekti ajamahukuse ohjamiseks, seejärel tegime mitmeid ajurünnakuid ning selle kõige tulemusena andis hindamismaatriks meile parimad projektiideed. Lennukad, nagu me oleme, valisime oma esialgseks projektiideeks hindamismaatriksi võitnud hõljuki. Kuid süües kasvab isu ja üsna pea otsustasime, et üheksale geniaalsele noorinsenerile on üks pisike minihõljuk liiga lihtne projekt ning et ei kannataks meie õpiväljundi kvaliteet ja saaksime nautida ka viimasel semestril pikki ööõpinguid, otsustasime tuliste vaidluste saatel üheskoos ehitada hõljuki asemel hoopis hüdromootoriga jalgratta. Seejärel asusime agaralt ametikohti jagama. Tätmist vajasid nii turundus-, ostu-, disaini-, projekteerimis-, ehitus- kui ka veebilehemeistri ametikoht. Lisaks vajasime oma kambale ka juhtoinast, kes meie mõttelendu füüsikaseadustele alluma sunniks. Ametite jagamine oli esimene koht, kus tunnetasime, et koostatud meeskond ei ole lihtsalt 9-liikmeline insenerirühmitus, vaid sünergiline ühtsus, mille jaoks ei ole ükski eesmärk liiga kõrge ega ükski takistus liiga suur. Tunnetasime oma koosolemise võimu. Purjetades sünergia laineharjal, hakkasime rattale koostama sihtspetsifikatsiooni ja kaardistama erinevaid lahendusvõimalusi. Hilisemalt koondasime selle üheks võimsaks morfoloogiliseks maatriksiks, mille terviklikuks kuvamiseks võiks isegi kinoekraanist väheks jääda. Kui olime selle megamaatriksi abil omale sihi ette seadnud, algas karm töö – hüdraulikast taipasime veel suhteliselt vähe, kuid õnneks kompenseerisid seda meie suured lubadused ja igaühes lõõmav leek, mis sütitas ka kaaskodanikke meie ümber. Tänu sellele õnnestus meil eestlaslikult head eeskuju näidates hoida oma projekti eelarve sellises tasakaalus, mille üle oleks uhke isegi rahandusminister Ligi isiklikult. Mõnel rumalal momendil tekkis isegi mure eelarve liialt suure ülejäägi pärast, kuid see mure lahenes ise ning meie sellega tegelema ei pidanud. Projekteerimisfaasis tabas meid lõpuks ka see löök, mis oligi vist salamisi õppeaine väljundisse sisse kirjutatud – õpikuteooria reaaleluline rakendamine on sama klassi ülesanne kui filmitrikkide järeletegemine. Võimalik, aga oluliselt keerulisem kui algul tundub. Nii pidime loobuma ja hoo pealt ümber tegema paljud oma projekteerimisplaanid. Näiteks oli meil idee osta omale pumba asemel mootor, reverseerida selle tööpõhimõte ning kasutada seda siis vajaliku surve saavutamiseks. Müügimehed ja muidu targad inimesed olid kõik nõus, STUDIOOSUS

et teoreetiliselt võiks see töötada, aga praktikasse ei soovitatud meil seda rakendada. Kuna projekti edukus on mõõdetav vaid valmistootena, valisime kindlama tee ning hakkasime pumpama siiski pumbaga. Kui kätte jõudis aeg oma hoolikalt kavandatud ja projekteeritud „hüdrorattake“ tegelikuks teha, algas projektis järjekordne fun ajajärk – käest visati arvutihiired ning haarati keevituselektroodi ja rauasae järele. Et vabaneda TTÜ-ga seotud akadeemilisest aurast ja piirangutest ning et tunda end tõeliselt vabalt, põgenesime koos kõikide oma juppidega Lasnamäe tühermaale, AS Sebe bussikeskusesse. Ei tea, kas süüdi olid meie enda kaasa taritud dopingujoogid või sponsorluse korras saadud energiajook lennukate punaste sõralistega, kuid seal tundsime end tõeliselt vabade hingedena – keevitusmark on pehmodele ja nõukaaegsetesse bussidesse on kerge sisse murda. Kuna meie meeskonna projekteerijad olid samal ajal ka ehitajad, siis andis see suurepärase võimaluse hoo pealt kavandatud jooniseid ümber teha ikka selle järgi, kuidas masin päriselt välja tuli. Ehituse varjus toimusid aktiivselt ka projekti toetavad tegevused: projektijuht hoidis toimuval silma peal, tegeles kitsaskohtadega ja andis aru meie mentoritele, veebimeister hoidis kodulehte jooksmas, turundajad hoolitsesid logo, meediakajastuse, publikatsioonide, tutvustuste ja reklaammaterjalide eest, ostujuht üritas piiratud eelarve raamides kokku kraapida kõik selle, mida projekteerijad nõudsid ning sponsorlustalitus pidi meie rahastajad õnnelikuks tegema. Ühesõnaga kibe töö käis kõigil rinnetel ja eneselegi märkamatult astusime taaskord pisikese sammu võrra lähemale oma kõrgemale inseneriharidusele. Kui ühel päikesest sillerdavas sügispäeval saime kõik proovida oma enese käte ja mõistusega tehtud hüdroratast ning pressida läbi pumba esimesed liitrid õli, oli see õnnis tunne küll võrreldav vanaisa kingitud esimese Školniku proovisõiduga. Kõik need unetud ööd ja keskpäevased tormamised tundusid nüüd tühistena, sest rõõm ja uhkusetunne üheskoos saavutatust sundis unustama isegi ebaõiglaselt väikese Euroopa ainepunktide arvu, mis selle mahuka projekti eest meie kõigi isiklikele ÕIS-i kontodele kanti. Selle asemel peame me hindamatuks ühiselt veedetud tegusat aega, omandatud praktilisi kogemusi ning üht hullumeelset teostus, mis jääb kroonina ehtima meie kuldset ülikooliaega. Oleme kogu tiimi nimel siiralt tänulikud TTÜ-le, et lisaks akadeemilisele teooriale üritatakse pakkuda ka veidi praktilisemat ja elulähedasemat kogemust ning peame selle projekti üheks tähtsaimaks õppetunniks meeskonnatöö kogemust, mille saime üheksast võrdväärsest liikmest koosnevas suurepärases inseneritiimis. Lisaks oleme õnnelikud, et hoolimata põhjamaisest kargusest põleb eestlaste hinges siiski elavalt lapsik entusiasmileek ning et leidub inimesi, kes on nõus kaasa tormama „teeme ära“ projektidega. Aitäh kõikidele toetajatele! 39


12

KULTURNIK

VARJUTU

ülevaatuse protokoll sellega on nii telliti ülevaatuse protokoll keskmise eesti mehe jaoks kitsamalt marutaudis peolooma kavaleri hindamiseks too pidi olema tsiteerin cute, rikas, tark ja suitsetab aga mida? kanepit linnuke esimesse kasti hambaid kontrollime? nalja teed ega ta mingi hobune pole näkku tuleb vaadata ja tema peab peeglisse vaatama ega igaüks sellise õnne osaliseks saa et välja valitakse ja linna peale patseerima minnakse soovituseks sulle vaata üle hambad see on ikkagi vajalik edasi kas lõhnab puhtalt ei naera nagu purupurjus piraat möirates ja tatti pritsides huumorisoolikas on vajalik isegi kui see on krimpsus ja küljest kukkumise äärel piisavalt jutukas aga ei tohi surnuks rääkida haritud tähendab oskab lugeda ja kümne piires arvutada ei noki nina ainult kanad nokivad ja nemadki vaid teri 40

STUDIOOSUS

ja c’mon esikohal peab olema naine ei vahi ennast peeglist ei hädalda kõhu suuruse või karvaste jalgade üle naise kallal tuleb hädaldada viriseda vinguda aga ainult natuke muidu magad järgmise öö põrandal veel hullem trepikojas tõenäoliselt leiad ka ilma selle juhendita ühe jobu kes ei oska suud pidada teab ainult kuidas kartuleid praadida ja jätab su kahe aasta pärast maha aga proovida võib mida sul ikka kaotada on peale väärikuse, mõne aasta ja närvide nii kaua on ta sinu armas jobu kes suurema osa ajast magab põrandal, trepikojas või hoopiski pärast ühe või pigem viie klaasi kummutamist ei jõua üldse koju


KULTURNIK

depressiivne luule, mu arm päikesevarjutus võtsin sind kuulda jätsin maha depressiivse luule otsustasin hakkan deitima õnnega meil pidi ilus elu tulema tegin juba abieluettepaneku saatsin sõnumi manusesse lisasin sõrmuse pildi et ikka teaks mida pakun kolisin depreka juurest välja ei andnud isegi hüvastijätumusi nii idiootselt kiire oli uude ellu ja siis... arvas härmatis õige aeg end täis juua mind vihaseks ja kadedaks ajada mulle haiget teha ununes šarmantne alati viisakas ja meeldiv õnn ta ei oleks mind mõistnud ainuke päästeingel oli depressiivne luule pagesin tagasi ta embusesse tema tuim pilk tundus mulle soojana pooltühjade klaaside taga luule väikeses köögis sarkasmi poeg iroonia ja pessimism kuubis vanad joomakaaslased pidevalt kohtutud ja maailma rikutud järgemööda lohutasime üksteist veetsin öö oma uute vanade armukestega ärgates hommikul iroonia käte vahel depressiivne luule keetis kohvi pessimism oli tööle läinud tundsin et olen õiges kohas põlv, millele kätt toetada kulunud punasel diivanil ühes käes pudel teine minu põlvel keegi hõikab aga sa ei kuule vaikuseloor katki käristada tundub vale nii me istumegi valges vaikuses aga sa ei märka seda STUDIOOSUS

püüan veel su pilgu kui end läbi massi surun enne kui ukseni jõuan kus jahe ööõhk mind tervitab hingan sügavalt kuigi tehaste toss jõuab ka siia ning tahab mürgitada sulgen ukse nõjatun vastu verandaposti külm õhk mässib mind oma kookonisse temperatuur langeb ja külmavärinad jooksevad jõllitan tänavavalgustit läbi nina eest tõusva valkja auru mõttesse vajunud sammud mu kõrval koperdab trepist alla ja kaob öhe hetke pärast astun tagasi halli maailma et sul oleks põlv millele kätt toetada lõputu õndsus piduriteta rong mägedes jäist lund sülitab esiklaasile tahaks kustutada vähesegi valguse et mattuda pimedusse sooja turvalisse pimedusse teadmatusse kõigest elusast eemale rong kihutab tuled proovivad teravatest mäekülgedest haarata kuid asjatult rong tormab sihikindlalt silmnähtavalt lootusrikkalt kuristiku poole veel viimane kurv ja ees paistab mustav pimedus vile läbilõikav kriise viimased püüded peatada rong aga vagunid sunnivad takka tulipalav süda kuis hõiskab siit ma tulen hetk veel ning varsti lebab see vaikselt õndsuses seal kaugel all pehmel koheval lumel mida taevast üha juurde tuleb ja usu seal paradiisis võib terve igaviku veeta 41


13 NIPINURK

TOR E, AGA ILMA R AHATA DORIS ABE MATTIAS KITSING

Kui ka sina kulutasid kogu oma raha jõulukinkidele ja nüüd tahaks midagi toredat teha, oled õigel leheküljel. Pakun mõned variandid, millega õppimisest puhata nii, et maksma üldse ei pea. Kõik toimivad aastaringselt, seega pane korralikult kõrva taha. 1. KUNST Usu või mitte, aga Eesti Kunstnike Liit hoolib sinust väga. Jah, just sinust, armas vaene tudeng. Seetõttu on vanalinnas neli galeriid, kus näituste külastamine on täitsa tasuta. Selle eesmärk on ühelt käelt anda noortele alustavatele kunstnikele võimalus oma karjääri kuskilt alustada ja teisalt tuua kunsti tavainimesele lähemale. Mine üksi või võta sõbrad kaasa ning tehke kasvõi tuur läbi kõigi nelja galerii. Näituse juures on alati ka väike tutvustav tekst ja ega huvi korral galeriis töötava prouaga juttu tegemine halba tee. Eesti Kunstnike Liidu galeriid on Draakoni, Hobusepea, HOP ja Vabaduse galerii. Kõik asuvad üksteisest jalutuskäigu kaugusel, mistõttu võib neid külastades kogeda vahvat pärastlõunat täis kunstielamusi. Loomulikult tasub eelnevalt uurida, millal galeriid täpselt lahti on. Samuti, kas kõigis ikka parajasti näitus üleval on. Boonusena võib silma peal hoida näituste avamistel, kus tavaliselt pakutakse suupisteid ja veini ning saab kuulata ka kunstniku enda nägemust. 2. KIRIKUD Enne, kui sa sellest lõigust hoogsalt mööda libised – kuula mind ära. Ei, sa ei pea olema usklik ning sa ei pea minema teenistusele. Küll aga on kirikud ääretult põnev väärtus kultuuripärandi seisukohalt. Kas sina teadsid, et Kaarli kiriku altarimaal on eriline, kuna ükskõik millisest ruuminurgast selle poole vaadata, paistab, nagu Kristuse silmad jälgiks sind? Sama fenomen, mis „Mona Lisa“ maalil, kuid täitsa siinsamas Tallinnas. Kas teadsid, et Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kiriku sisustus on valminud käsitööna ning tulnud 42

STUDIOOSUS


NIPINURK

otse Kreekast? Eriti väiksemates kirikutes õnnestub enamasti leida ka keegi n-ö kohalik, kes oskab pisut rohkem valgust heita pühakoja hingeelule, mis teeb sellest omamoodi kunstielamuse ilma piletirahata. Kirikuid on Tallinnas palju ja väga erinevaid, seega avastamisruumi on meeletult. 3. PERE Kui sul on vedanud ja kogu suguvõsa ei ela Viljandis, Võrus või Saaremaal, vaid kusagil lähemal – ideaalis tasuta ühistranspordi sõidukaugusel – siis võta vaevaks ja mine külla. Tõenäoliselt teed kedagi väga õnnelikuks ja saad kõhu ka täis. Kui tegemist on vanaemaga, antakse tõenäoliselt veel head-paremat kaasa ka. Isiklikult olen hakanud oma mammat külastades juba ennetavalt kaasas kandma tühje toidukarpe ja lisakotti. Enamasti on vanematel sugulastel ka palju tarkust jagada, seega võid ootamatult just sealt nii möödaminnes kudumisvarraste vahelt kuulda lahenduse mõnele suuremale oma elus valitsevale probleemile. 4. KOHTING HEA RAAMATUGA Raamatuid kusjuures ei pea sugugi ostma. Nii loodus- kui ka rahakotisõbralikum on neid hoopis raamatukogust laenutada. Kuskilt sa oled selle ajakirja oma kätte saanud, seega raamatukogu ei saa väga kaugel olla, kuna üks on meil ülikoolis täiesti olemas. Uskumatu, aga tõepoolest saab sealt peale õpikute ka ilukirjandust. Mõnede lugemissoovide puhul võib juhtuda, et kooliraamatukogus neid tõesti pole, kuid taolisi varamuid on Tallinnas palju, seega kuskil ikka leidub. Et ei peaks kõiki läbi käima, võid kasutada otsingumootorit Ester.ee ning saad hõlpsasti teada, kus sinu järgmise vihmase õhtu kaaslane end peidab. Võta ette Harry Potteri sari, Kareva uus luulekogu või mõni vana klassika nagu „451º Fahrenheiti“. Kui ei oska kuskilt alustada, võid nõu küsida raamatukoguhoidjalt, sõpradelt, emalt või teha omale konto keskkonda Goodreads.com ning seal saad kasutajate lugemiskogemuste põhjal uusi soovitusi. STUDIOOSUS

5. BYOB Mitte see, mida sa mõtled. Bring your own brunch. Ehk kutsu sõbrad külla hilisele hommikusöögile, kuid selle asemel, et vaadata sinu kaetud lauda ja pangakontol laiutavat nulli, palu igaühel midagi tuua. Niimoodi kõik koos jõukohaselt panustades, võib saada väga rikkaliku laua. Samuti ei jää siis sõpradega suhtlemine rahakoti taha kinni, kuna väljas käia ei õnnestu. Seejuures ära tule ütlema, et ruumi pole – minu 19. eluaasta saabus ühikatoas, mille keskel oli põrandal suurel vaagnal tort ning ümberringi sõbrad kahvlitega. Häid tudengeid mahub palju ühte ühikatuppa või kuidas see vanasõna oligi. 6. LOODUS Kuivõrd me kõik veedame enamasti päevi või isegi nädalaid järjest linnakära ja -mustuse keskel – hommikul tõmbame kopsud diislit täis ja tervitame päikest – oleks aegajalt mõnus sellele vaheldust leida. Pargid, metsad, rabad, mereäär – kõik väga head variandid. Näiteks Pääsküla rabasse jõuab väga edukalt Tallinna ühistranspordiga. Seal on ka informatiivsed tahvlid ehk võid jalutuskäigu ajal kogemata isegi targemaks saada. Igal juhul on väga kasulik vahelduseks kuulata vaikust ja hingata puhast õhku.

43


Learn by exploring

Contact us! STU-303 or kontakt@best.ee BEST.eu.org/courses BESTorg.Courses

APPLY TILL 15.03 The opportunity to step outside of your comfort zone is literally in front of you! If you are looking to not only learn a subject you’ve always been interested in that was outside of your curriculum, but also immerse yourself in different cultures abroad while you are at it, with around 20 students from all over Europe, then applying to a BEST Course is a must!

44

SEC TION TITLE


HUUMOR

H A L VA H U U M O R I INSTITUUT

ee

s

DAD J OK ES „Ilus päev, ilus päev“ korrutab mees ja kõnnib toas ringi. Naine tuleb tuppa ning uurib: „ Sa oled juba hommikust saati korrutanud, et täna on ilus päev. Mis sul viga on?“ Mees siis selle peale: „Ise sa ütlesid, et ühel ilusal päeval sa pakid oma asjad kokku ja kolid välja.“ *** „Kuidagi vaikne on. Naabrimees pole juba mitu päeva kisendanud. Ega sa ei tea, kuhu ta läks?“ „Ta on ju seal vaarikate juures.“ „Kus vaarikate juures? Ma ei näe midagi.“ „Ega niisama ei näegi, kaevama peab ka ikka.“

3

*** Kolm elu kirjutamata reeglit on: 1. 2. 3.

re ur th st!

*** Kuidas kutsuda koera, kes oskab mustkunsti? Labracadabrador.

STUDIOOSUS

45


HUUMOR

T ES T: K U I TÕ E N ÄOL IS E LT MA ÕI GE L AJAL Ü LI KOOLI LÕPETA N? Me kõik tuleme ülikooli kindla plaaniga see lõpetada. Kuigi esmapilgul võib see lihtne tunduda, siis tegelikult tuleb selle nimel siiski pingutada. Lisaks kõikvõimalikele tudengiorganisatsioonidele, pidudele ning ahvatlevatele lennupiletitele segab mõnel juhul vahele ka Kaitsevägi. Siin on väike test, mis annab ülevaate, kui suure tõenäosusega Sa ülikooli õigeaegselt lõpetad.

KÜSIMUS 1: MITU SEMESTRIT SA OLED AKADEEMILISEL OLNUD? • • • • •

A. B. C. D. E.

Mitte ühtegi (5p) Ühe, omal soovil (3p) Kaks, käisin Kaitseväes (2p) Kaks, omal soovil (1p) Mis on akadeemiline? (4p)

KÜSIMUS 5: MITU EAPD KESKMISELT SEMESTRIS SOORITAD? • A. 36-39 (5p) • B. 30-36 (4p) • C. 24-30 (3p) • D. 18-24 (2p) • E. 15-18 (1p)

KÜSIMUS 2: KUI HÄSTI SAAD SA LÄBI OMA KURSAKAASLASTEGA? • A. Ei tea ühtegi nime (1p) • B. Mul on oma väike grupp (5p) • C. Oleme kõik üks suur pere (3p) • D. Mõni on tuttava näoga (2p) • E. Mul on üks hea sõber (4p)

KÜSIMUS 6: KAS SA KÄID ÜLIKOOLI KÕRVALT TÖÖL? • A. Jah, täiskohaga (1p) • B. Ei, keskendun õpingutele (4p) • C. Jah, vahel kui aega on (2p) • D. Jah, osakoormusega (3p) • E. Ei, elan stipendiumitest (5p)

KÜSIMUS 3: MIS ON SINU ÕPPEKAVA TÄITMISE PROTSENT? • A. 50+% (1p) • B. 60+% (2p) • C. 70+% (3p) • D. 80+% (4p) • E. 90+% (5p)

KÜSIMUS 7: MILLINE ON SINU KESKMINE HINNE? • A. 1-2 (1p) • B. 2-3 (2p) • C. 3-3.5 (3p) • D. 3.5-4 (4p) • E. 4-5 (5p)

KÜSIMUS 4: MITMES TUDENGIORGANISATSIOONIS KAASA LÖÖD? • A. Mitte üheski (4p) • B. Ühes ( 5p) • C. Kahes (3p) • D. Olen paljudes liige, kuid tegelikult ei tee midagi (2p) • E. Mis on tudengiorganisatsioon? (1p)

Tulemused: 1–7 punkti – Tõenäoliselt peaksid end rohkem kätte võtma, sest sellises tempos jätkates ei pruugi tudengielu eriti kauaks jätkuda. Vaata oma prioriteedid üle ning pane kirja, mis on Sinu jaoks oluline. 8–14 punkti – Tõenäoliselt tasub rohkem ülikoolis kohal käia ning panustada. Kuigi olukord pole veel täiesti lootusetu, siis niimoodi edasi sõudes kaugele ei jõua. 15–21 punkti – Tõenäoliselt sooviksid Sa väga õigel ajal lõpetada, kuid enam see võimalik ei ole. Sellegi poolest kulus väikene hingetõmbe paus ära ning maailmalõpp ka veel kindlasti käes ei ole. Kes pingutab, see ka saavutab. 22–28 punkti – Tõenäoliselt oled Sa tulnud ülikooli õppima ning seda Sa ka teed. Liigsed segajad on viimseni elimineeritud ning samas vaimus jätkates saad täpselt õigel ajal oma diplomi kätte. 29–35 punkti – Tõenäoliselt oled lõpetamas varem kui teised ning võid vahepeal ka mõne semestri rahulikumalt võtta. Sa oled oma tegemistes ning õpingutes alati sammu võrra ees ning teistele suureks eeskujuks.

46

STUDIOOSUS


HUUMOR

Studioosuse ristsõnaosakonda abistab Kuma


HUUMOR

Eesti suurim karjääriüritus tudengitele!

Seminarid Karjäärimess Karjäärimess | Loengud | Seminarid

3.-5. märts TalTech vt.ee Võti Tulevikku votitulevikku Võti Tulevikku


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.