Studioosus september 2019

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . S E P T E M B E R 2 0 1 9 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

NÜÜD MAHUK AM, SISUKAM & S O D I T AVA S T P A B E R I S T

Tallinn

TLL

Rest of the

WORLD

KANDIDEERI VÄLISÕPPESSE Lisakonkurss 2020 kevadsemestriks 2.-22. september 2019

APPLY FOR STUDIES ABROAD Application for 2020 Spring semester from September 2 until September 22, 2019

www.taltech.ee/studyabroad

www.taltech.ee/internship

mobility@taltech.ee

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

Anne-Mary Läll annemary.lall@tipikas.ee KÜLJENDA JA

Kadi Sigus

PEAK A ANE FOTO

TRÜKK

unsplash.com

Auratrükk

TOIMETUS

VÄ L JA A N DJA

Gerlin Gil, Epp Joala, Robert Hein, Brigita Mass, Anastassia Umrihhina, Sigrid Sikk, Lilian Valge, Kristi Aedma, Victor Alari, Doris Abe, Anna-Grete Juchnewitsch

TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@ S T U D I O O S U S 2 019 | KÕ I K Õ I G U S ED K A I T S T U D

STUDIOOSUS

3

Hei, tipikas!

Hoiad enda käes selle õppeaasta päris esimest Studioosust! See võib olla Sinu jaoks täiesti esimene Studioosus üldse ning sellisel juhul on see kindlasti väga eriline sündmus. Vanemad tipikad juba teavad, et värske Studioosus jõuab ülikooli iga kuu esimesel esmaspäeval ning kaob lettidelt kiiremini kui ahjusoe sai, mistõttu on eriti oluline silmad lahti hoida ning kalendris ka punane ring ümber teha!

Mis on muutunud? Peatoimetaja? Jah! Sisu? Jah ja ei. Meelelahutusnurk? Jah! Kuidas see kõik juhtus? Protsess iseenesest oli hästi lihtne. Ühel kevadsuvisel päeval jäi mulle instagramis ringi uudistades silma Juulius Tipikas konto story, kus otsiti uusi inimesi Üliõpilaseisnduse ridadesse. Esialgu vaatasin ilusad pildid ära ning läksin oma eluga edasi. Järgmisel päeval kõik kordus. Ja nii mitu mitu päeva järjest. Tuleb välja, et järjepidevus viib sihile, sest juba nädal hiljem leidsin ma end konkursi tingimustega tutvumas ning paberile plusse ja miinuseid kirja pannes. Kui nüüd täitsa aus olla, siis ainsaks miinuseks oli asjaolu, et kandideerimistähtaeg oli samal õhtul kukkumas ning mul oli vaja kiiresti üks motivatsioonikiri kokku panna. Tavaliselt meeldib mulle oodata seda õiget hetke ja tuju, kuid selleks ei olnud enam aega. Nii paningi midagi kirja ning saatsin avalduse teele. Jätsin motivatsioonikirja õhku saladusteloori, mis varjas kiivalt minu suuri tulevikuplaane. Minu õnneks oli see piisavalt huvi tekitav ning müsteeriumi lahendamiseks otsustati mind üle kuulamisele kutsuda. Kohtumine läks edukalt ning ega palju ei pidanudki saladusteloori kergitama. Siin ma nüüd siis olen koos oma tulevikuplaanidega.

Sulle, kallis Tipikas, soovitan sel aastal alati härjal sarvist haarata ning kõike uut ja huvitavat proovida.

Anne-Mary Läll Peatoimetaja

4

STUDIOOSUS

SISUKORD T A LT E C H + 1. TERE, TIPIK AS!

2 . PERSOON: SERGEI LETUNOVITŠ 3. SUUR LINNAKUPIDU

TUDENG TEGUTSEB 4 . I N T E R VJ U U : M I K S O N H E A O L L A A K T I I V N E ?

5 . T A LT E C H J U U B E L I L A U L U - J A T A N T S U P E O L 6. MIS LOOM ON ÜLIÕPIL ASKOGU?

A R VA M U S N U R K 7. E R A S M U S E G A P O R T U G A L I ? J A H !

8 . K Õ R VA L E R I A L A - TA R K VA L I K V Õ I A J A R A I S K

SPORDISEKTOR 9. Ü L I Õ P I L A S T E S U V E M Ä N G U D 10. 3 AK TIIVSET AINEPUNK TI 11 . U N I S T U S E D TÄ I T U VA D

RETRO

12. KUI KIIRESTI LIIGUB SURM

K U LT U R N I K

13. AGA ARMASTUSEL ON METSALINNU SÜDA

NIPINURK

1 4 . K O O L I T A R V E T E F I N A N T S P A U K J A S E L L E V Ä LT I M I N E

H A LVA H U U M O R I I N S T I T U U T NALJANURK

T E S T: M I L L I N E T E A D U S K O N D M A O L E N ?

RISTSÕNA - NÜÜD R ASKEM JA SUUREM!

STUDIOOSUS

5

TALTECH+ GERLIN GIL

1 TE R E, TIP IKA S !

6

STUDIOOSUS

FOTOKLUBI

TALTECH+

Kallid tudengid ja eriti armsad esmakursuslased!

Ilusat alanud õppeaastat! Aeg on vahetada suveriided ja liivased plätud tekli ning kooliriiete vastu. Kellele meist ei oleks tuttav lastelaul “Küll on tähed” (Oh kooliaeg, oh kooliaeg). Alles nagu ise laulsime seda, eks? Iga õppeaasta alguses meenub mulle see lauluke taas. “Küll on tähed” kirjeldab kooliga seotud ootust. Saaks juba ükskord need rasked tähed selgeks, saaks ometigi juba targemaks. Samuti hakkab peas kummitama Ruja laul, kus öeldakse “Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina”. Meeldetuletus, et ka kõige targematel inimestel on nõrgad küljed. Alati on midagi juurde õppida. Veelgi toredam lugu on muidugi see, et inimestena mäletame õpitut kõige kauem 3 aastat.

Teadmised, mida me ei kasuta, ununevad ja nii lihtsalt ongi. Kord juba selgeks õpitu taas meeldetuletamine on loomulikult tüki maad lihtsam kui täiesti nullist alustamine. Sellegipoolest peaksime püüdma õpitut õpingute jooksul võimalikult palju rakendada ja sealjuures end aina edasi täiendama. Üks parim tunne tudengina on, kui peale ajamahukat ja intensiivset õppetööd sooritad aine teadmisega, et sa andsid endast maksimumi ja omandasid uusi teadmisi.

Teadmised on eduka tuleviku alustala, ärgem seda unustagem.

Mul on siiralt hea meel, et me oleme valinud enda õpinguteks Tallinna Tehnikaülikooli. Eesti ainukese ülikooli, kus on omavahel toredas integratsioonis erinevad teaduskonnad enda eripäradega. Meil on inseneri-, majandus-, infotehnoloogia ja loodusteaduskond ning loomulikult ei saa ära unustada ka Mereakadeemiat. Kõikides meie ülikooli teaduskondades pakutakse kvaliteetset haridust. Kusjuures ettevõtlusõpet võimaldatakse meile koos teiste teaduskondade tudengitega. Siinjuures peab mainima, et erinevate kompetentsidega lennukaid tudengeid on meie majas oi-kui-palju. Suhtlema nendega hakata on iseenesest ju lihtne, osale vaid õpingtes või tudengielus. Liitu mõne vahva tudengiorganisatsiooniga, sealt leiad endale kindlasti hulgaliselt sõpru ja mõttekaaslasi. Ühiselt saame ülikooliaastad eriti meeldejäävaks muuta ja korda saata tehnikaülikoolile kohaseid suuri tegusid. Kokkuvõtteks tuletangi meile kõigile meelde, et meil on siin – TalTechis – olemas kõik, et olla edukad.

Meil on, mille üle üheskoos uhked olla. Võta siis kõik ülikooli poolt pakutav avatud meelega vastu ja panusta ise alati maksimaalselt, sest kallis Tipikas, Sina oledki koos kõikide teiste tudengitega Tallinna Tehnikaülikool!

Imelist, rõõmu- ja tarkuserohket kooliteed Tipikad! Indu õppimisse ja ära unusta ka tudengielu nautida!

STUDIOOSUS

7

TALTECH+

ANNE-MARY LÄLL ERAKOGU

P ERS OON : S E RGEI LETUNOVI TŠ

2

KES TE OLETE NING KUST TE TULETE? Olen Sergei Letunovitš, inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi dotsent.

1976. aastal lõpetasin Tallinna 24.

Keskkooli. Samal aastal astusin sisse TPI-sse, mille lõpetasin 1981. aastal masinaehitustehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal. 1993. aastani töötasin TPI pulbermetallurgia tootmisharu laboratooriumis teadurina, kus 1992. a kaitsesin magistritöö ja omandasin tehnikamagistri kraad. Alates 1996. a algas minu õppejõu karjäär insenerigraafika keskuses. 2003. aastal kaitsesin doktoritöö ja mulle omistati tehnikadoktori kraad.

MIDA TE TEHNIKAÜLIKOOLIS ÕPETATE? Õpetan tudengitele (tulevastele inseneridele) graafilisi õppeaineid, mida neil läheb oma töös tulevikus vaja. Minu õpetamise eesmärgiks on arendada graafilise modelleerimise oskust ning anda baasteadmised tehniliste jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. Õpetatavateks aineteks on kujutav geomeetria, tehniline joonestamine, insenerigraafika, tehniline graafika ja arvutigraafika.

8

STUDIOOSUS

TALTECH+

STUDIOOSUS

9

TALTECH+

MIS TEEB ÕPETAMISE TOREDAKS? Õpetamise teeb toredaks suhtlemine noorte inimestega. Oma aine õpetamisel püüan teooria juurde tuua näiteid praktilisest elust ning on hea, kui see on seotud mingi humoorika seigaga. Tudengite õpetamisel tuleb ajaga kaasas käia, st pidevat enesetäiendamist. Meeldiv on, kui aastaid hiljem tuleb minu juurde noor inimene ja ütleb: „Tere, õpetaja!“ ning räägib oma tegemistest.

VÕRRELDES TUDENGIT AASTAL 2000 JA 2019, SIIS MIS ON SUURIM ERINEVUS NING MIS ON AJAS MUUTUMATU? Suurim erinevus nimetatud põlvkondade tudengite vahel on selles, et 2000. aastal pidid tudengid õppimiseks ja tööks vajaliku info leidmiseks palju aega veetma raamatukogus. Nüüd on selline info üleküllus, et sellest tuleb leida see õige.

2000. a tudengid olid kohusetundlikumad, sest mingeid töid ei saanud edasi lükata järgmisse semestrisse. 2019. a üliõpilased on olulisemalt teadlikumad ja ratsionaalsemad oma õpingute korraldamises.

Ajas muutumatuna on püsinud tudengite optimism ja rõõmus meel, aktiivne kaasalöömine ühistes ettevõtmistes.

KAS TEILE PÄRISELT MEELDIB JOONESTAMINE? MIS TEID SELLE JUURES PAELUB? Kui ausalt öelda, siis meeldib väga.

Joonestamine meeldis mulle juba tudengipõlves. Sel ajal kui mina õppisin, siis tehti kõik joonised pliiatsi, joonlaua ja sirkliga. Nii mõnigi kursusetöö või -projekt koosnes lisaks arvutustele veel 2–3 joonisest formaadil A1 (841x594mm). Need kõik sai joonestatud kodus kirjutuslaua peal. Korrektne joonis aitas alati projekti hinnet tõsta.

KUIDAS LEIDSITE TEE TEHNIKAÜLIKOOLI? Juba keskkooli ajal tekkis mõte minna TPI-sse õppima eriala, mis on seotud tehnikaga. Järelikult tuli suund seada mehaanikateaduskonda, kus õpetatavateks erialadeks olid autotransport, masinaehituse tehnoloogia ja peenmehaanika. Tol ajal olid tehnikaalad üsna populaarsed.

Kõige populaarsem eriala oli loomulikult autotransport. Sinna saigi paberid sisse antud. Kuid pärast sisseastumiseksamite 10

STUDIOOSUS

tulemuste teada saamist selgus, et valitud erialale saamisest jäi napilt puudu. Nii saigi valitud masinaehituse tehnoloogia eriala.

MILLINE OLI TEIE TUDENGIPÕLV? Minu õppimine toimus viie-aastase programmi järgi. Sel ajal oli TPI tudengitel vabastus Vene sõjaväest. See oli väga tugev õppimise „motivaator“. See tähendas seda, et kõik nõutud tööd ja eksamid tuli ära teha vastava semestri ajal, midagi ei tohtinud jääda võlgu. Kui tekkisid võlad, ootas ees eksmatrikuleerimine ning sellele järgnes sõjaväeteenistus NSVL-i avarustes. Aga ega see ei tähenda, et aeg kulus ainult õppimisele. Sai osa võetud üliõpilaspidudest ja kaasa löödud EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) töös. Malevasuvi andis võimaluse teha ehitustöid (teenimise võimalus), aga ka osa võtta väga erinevatest toredatest üritustest (puhkus). Ühesõnaga käis töö ja vile üheskoos. Teisel kursusel töötasin õppimise kõrval tootmiskoondise “Talleks” montaažitsehhis, kus pandi kokku drenaažiekskavaatoreid. Tööl sai käidud õhtuses vahetuses. Õhtune vahetus algas kuu teisest poolest ning selline graafik oli sobilik. Kolmandal kursusel asusin tööle pulbermetallurgia tootmisharu laboris, kuhu pärast lõpetamist jäingi.

TULLES TAGASI ERIALAVALIKU JUURDE, KUIDAS SAI ÜHEST MEHAANIKAINSENERIST INSENERIGRAAFIKA ÕPPEJÕUD? Seda, et minust sai insenerigraafika õppejõud, võib seostada mitme asjaolu kokkulangevusega. Pulbermetallurgia laboris töötades tuli teha ka konstruktori ja tehnoloogi tööd, st väga paljude tehniliste jooniste tegemist ning ka nende lugemist.

1996. aastal tegi graafikakeskuse juhataja (ta tegi sel ajal teadustööd pulbermetallurgia laboris) mulle ettepaneku hakata tööle insenerigraafikakeskuses õppejõuna. Võtsin selle pakkumise vastu ja nii see algaski.

MIDA TE NÄETE, ET TÜÜPILINE TUDENG VALESTI TEEB? Ma vastaksin, mida tudeng valesti teeb.

Esiteks, kas ei osata või ei taheta oma aega planeerida. Kui seda ei tehta, siis on väga raske kinni pidada tööde esitamise tähtaegadest.

Paratamatult hakkavad tööd kuhjuma ja semestri lõpus tundub, et ületamatu sein on ees. Meie ajal räägiti, et tipikad on väga võimekad. Tuleb selline anekdoot meelde: tipika käest küsitakse,

TALTECH+

Mehaanikainseneri üheks hobiks on kaktused. Siin on kollaaž ajast, kui need õitsesid.

kas ta on võimeline hiina keele ära õppima.

Tipikas vastu: kas homme on eksam?

Teiseks mulle tundub, et raskuste tekkimisel tudengid loobuvad õpingutest väga kergekäeliselt.

MIDA SOOVITAKSITE PRAEGUSTELE REBASTELE, KES ALLES ESIMEST NÄDALAT ÜLIKOOLIS ON? Loodan, et tudengid on valinud eriala, mis neile sobib ja vastab nende huvidele, mitte eriala, mis on popp või kuhu oli kergem sisse saada.

See on soovitus selleks, et aasta pärast ei peaks dokumente välja võtma ja uude kohta viima.

Tähtsamaks soovituseks rebastele on see, et nad õpiksid oma aega planeerima ja tähtaegadest kinni pidama.

Tahaks rebastele südamele panna, et kui tunnis jääb midagi arusaamatuks, siis tuleb õppejõult kohe küsida. Kui ei julge tunnis küsida, võib küsida peale tundi või konsultatsioonis. Parem ikka küsida kohe tunnis, et probleemi lahendamisel mitte maha jääda. Õppetöö kõrval soovitan aktiivselt osa võtta ka tudengielust. Tegelda spordiga ja kaasa lüüa üliõpilasorganisatsioonides.

Lõpetuseks võiks öelda, kes teeb see jõuab!

STUDIOOSUS

11

TALTECH+

3

TA LTECHI SU UR L I NNA KUPIDU EPP JOALA TALTECH

Kes eelmisel aastal juba ülikoolis käis, see kindlasti mäletab Suurt Linnakupidu septembris. Kes ülikoolis siis veel ei käinud, siis pole hullu, sest TalTechi Linnakupidu tuleb taas!

Uurisime Linnakupeo peakorraldajalt, Sten Kalderilt, mida sel aastal oodata.

MIS 13. SEPTEMBRIL ÜLIKOOLILINNAKUS SIIS TOIMUMA HAKKAB? Juba teist aastat järjest tähistame Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeva suurelt ja vägevalt – toimub TalTechi Suur Linnakupidu. Esmakursuslastele ehk kõige olulisem on sel päeval muidugi rebaste

12

STUDIOOSUS

TALTECH+

ristimine – ühestki rebasest ei saa tõelist Tipikat kui ta pole osalenud ristimisel ning andnud vannet. Selle eest hoolitsevad teaduskondade üliõpilaskogud, üliõpilasesindus ning Kultuuriklubi.

Mõlemat tseremooniat on väga äge ka pealt vaadata Loomulikult käib ristimise juurde ka Rebastepidu, mis toimub Linnakupeo afterparty raames Tudengimajas. Liiga palju ma ette ei räägiks, kuid lubame kõva kärtsu ja mürtsu, unustamatut pidu, CO2 kahureid ja palju muud. Esinevad Pärnust pärit räppar AG, meie enda tudeng DJ Kristjan Hirmo, WROMD ja Kultuuriklubi DJ-d. Rebastepeoga paralleelselt toimub pidu veel kolmel alal koos suurartistide, vilistlasbändide ja silent disco’ga.

Kogu ristimise möllu ümber toimub sel päeval linnakus palju muudki. Näiteks kohe pärast vande andmist on ülikooli sisehoovis leiutajate laulupidu „Mõistuse, käe ja lauluga“, kuid see on nii suur projekt, et sellest võiks jäädagi rääkima.

Päeval tasub sammud seada TalTechi raamatukogus asuvasse muuseumisse, kus giid tutvustab ülikooli 100 aasta juubeliks valminud näitust. Lisaks saab uudistada Filmiklubi „Tulpide lahingu“ filmimist, kus väidetavalt võib näha isegi ülikooli juhtkonda omavahel võistlemas.

Turundusklubi lindistab sel päeval live´ is tervelt kaks podcast’i.

Linnakupeoga tähistame ülikooli aastapäeva – tänavu juba 101st ja teeme seda vingelt! Soovime ülikooli aastapäevaks kokku tuua nii üliõpilased, töötajad kui ka vilistlased. Möödunud aastal käis päeva jooksul kohal üle 5000 inimese, nendest 3000 õhtusel järelpeol.

EELMISEL AASTAL TOIMUS LINNAKUPIDU ESIMEST KORDA. MIS OLID EELMISEL AASTAL KORR ALDUSMEESKONNA EREDAIMAD HETKED? Kogu korraldusprotsess ja eriti toimumispäev oli üks ere aeg. Mulle meenub esimesena üks natuke kurb emotsioon – näha ja teha oli nii-nii palju, aga lihtsalt STUDIOOSUS

kõikjale ei jõudnud. Oleksin tahtnud aja seisma panna ning seda kõike kuidagi jäädvustada. Paraku pole meie teadlased veel selliste seadmete leiutamiseni jõudnud.

Loomulikult ütles samal päeval ka minu mobiiltelefon üles ning asendustelefoni kaameraklaas oli mõrane, mistõttu ei saanud ma ise ühtegi pilti ega videot teha.

Teisena meenub mulle Terminaatori kontsert, kus Jaagup Kreem rääkis pisarad silmis bändi ja TalTechi seostest.

Loomulikult ei lähe kunagi meelest ka hetk, mil Jaagup Kreem lisalooks lavale astus, seljas roosa TalTechi T-särk. Olen käinud umbes kolmekümnel Terminaatori kontserdil, kuid nii emotsionaalset kontserti ei ole ma enne ega pärast näinud.

MIDA KUJUTAB ENDAST TALTECHI OMA LAULUPIDU? Oleme võtnud sihiks, et igal Linnakupeol peab olema ka üks kultuurne suurprojekt, kus meie kultuurikollektiivid saavad oma taset näidata ning kuhu püüame kaasata ka ülikooli tippjuhtkonda, teadlasi, töötajaid ning vilistlasi. Eelmisel aastal oli selleks Amfiteatri avamine suurejoonelise rockooperiga.

Tänavusel laulupeoaastal mõtlesime, et mis seal ikka – korraldame Leiutajate laulupeo „Mõistuse, käe ja lauluga!“. Meil on nii ägedad ja kõrgel tasemel koorid ja orkestrid, et ma olen päris üllatunud, et TalTechis enne laulupidu korraldatud ei ole. Me ei saa ja kindlasti ei võrdle end päris laulupeoga, kuid see tuleb ülikooli kohta võimas – meil on 50-liikmeline orkester, 180 koorilauljat, rahvatantsuansambel, tippdirigendid ja solistid. Ja mis kõige olulisem – parimadpealtvaatajad ja kaasalauljad.

Oluline on meeles pidada, et laulupeole on oodatud absoluutselt kõik olenemata sellest, kas laulusõnu tead või viisi pead.

Laulikud saavad olema nii digitaalsel kui ka paberkujul ning üheskoos laulmine on väga võimas! Usun, et sellest saab ajalooline sündmus ning paarikümne aasta pärast on enda lastele tore rääkida, kuidas ka mina esimesel TalTechi laulupeol osalesin.

13

TALTECH+

14

STUDIOOSUS

TALTECH+

MIS AFTERPARTY’L TOIMUB, KES ESINEVAD JA KUIDAS ESINEJAD VALITI? Järelpidu toimub 10 000 ruutmeetril – ülikooli peahoones, Akadeemikute alleel ja Tudengimajas. Kokku on neli peoala: •

aula, kus esinevad suurartistid: Smilers, Singer Vinger, ÖED ja Jägermeistri puhkpilliorkester;

•

Tudengimaja, kus esineb AG, DJ Kristjan Hirmo, WROMD-i DJ-d, DJ Birddy ja teised meie kooli DJ-d;

•

peahoone söökla, kus esinevad meie vilistlaste ja töötajate bändid: Kõva kivi, Francis, CableWaves, Skameika, Sud Impa;

•

Akadeemikute allee, kus saab rahulikumalt tiksuda – silent disco’l kõrvaklappidega oma rütmis tantsida, nautida stand-up comedy’t ja vesipiipu, välikinos vaadata filme, toidutänaval süüa head paremat või siis kott-toolis kallimaga tähistaevast nautida.

Ütleme nii, et afterparty’l tegevust jätkub ja sellise piletihinnaga kuskil mujal nii paljude artistide ning sellise kontseptsiooniga pidu ei ole.

Esinejate valimine oli päris keeruline, sest pakkuma peame midagi igale sihtgrupile – alates 19-aastastest noortest eakamate vilistlasteni. Mõne bändi vahel valimine oli nii keeruline, et võtsin paberi ja pliiatsi ning läksin kooli peale inimesi küsitlema – kui korraldajatele tundus, et mõned ansamblid võiksid üliõpilasele ja töötajale ühepalju meeldida, siis tunnise küsitluse ja 120 vastuse tulemusel joonistusid selged lemmikud.

KAS JA KUIDAS TUDENGID PEO KORRALDAMISEGA SEOTUD ON? Möödunud aastal oli Linnakupeo ja seal toimunud sündmuste korraldamisel vähemal või suuremal määral abiks üle 200 üliõpilase ning küllap see arv kujuneb sel aastal samasse suurusjärku. Üliõpilasorganisatsioonidest on kõige suurem koormus ja vastutus kindlasti Kultuuriklubil, kes korraldab nii vande andmist, peoala ülesehitust ja mahavõtmist kui ka baarimajandust. Samuti on väga töötihe aeg üliõpilasesindusel ja üliõpilaskogudel, kes üheskoos rebaseid STUDIOOSUS

ristivad. Filmiklubi on lubanud korraldada „Tulpide lahingut“ ning küllap näeme ka meie staar-reportereid taaskord pidupäevast otsereportaaže tegemas.

Turundusklubi aitab viia infot õigel ajal õigete sihtgruppideni ning mõistagi panustavad laulupeo korraldusse meie koorid, puhkpilliorkester ja tantsuansambel. Paljud organisatsioonid on abiks ürituse promomisel ning erinevate kõrvalprojektidega.

Loomulikult on korraldusmeeskonna „uksed“ kõikidele organisatsioonidele ja uutele vabatahtlikele avatud ning kes soovib sel päeval midagi korraldada või abiks olla, siis võib julgelt endast ka märku anda!

LINNAKUPEO KAVA 12 – 21 VILISTLASTE KOKKUTULEKUD 12 – 18 AVATUD LABORID 14 – 18 LINNAKUS ORIENTEERUMINE 12 – 16 MUUSEUMI PÜSINÄITUSE „TTÜ100: TIPPTEADUS JA TIPPTEADLASED“ GIIDIGA KÜLASTUS (IGAL TÄISTUNNIL) 14 – 14.45 „VOT SEE PODCAST“ LIVE 17 – 17.45 „VOT SEE PODCAST“ LIVE @LAULULAVA 18 – 19.30 MÄLUMÄNG 18.30 – 20 LEIUTAJATE LAULUPIDU „MÕISTUSE, KÄE JA LAULUGA“ 19 – 04 LINNAKUPEO AFTERPARTY (PILETIGA)

15

TUDENG TEGUTSEB

4

M IK S O N H EA OL L A A K T IIV N E TU D E N G?

ANNE-MARY LÄLL ERAKOGU

TUTVUSTA ENNAST! Ma olen Jasmin, Tallinna neiu, kellel on Soome taust. Õpin hetkel rahvusvahelist ärikorraldust. Lõpetasin kevadel oma teise aasta ning alustasin nüüd kolmandat.

Lisaks õppimisele olen ka üliõpilasesinduse juhatuse liige tudengielu valdkonnas.

KUIDAS AVASTASID ENDA JAOKS TUDENGIAKTIVISIMI? Kuna ma õpin rahvusvahelist ärikorraldust, mis on inglisekeelne kava, siis on paljud minu kursusekaaslased välismaalased ning meile eelnädalat ei tehta. Nii jäin ma kogu eelnädalast ilma ning ei teadnud seetõttu tudengiaktivismist midagi. Juhuse tahtel tassis üks mu sõpradest mind Kultuuriklubi tutvumisõhtule kaasa. Ma ei tahtnud sinna üldse minna, aga tema väga tahtis ning tal ei olnud kedagi teist ka kaasa võtta.

Läksin siis kohale ja istusin kõige tagumisse ritta. Ürituse alguses paluti meil ettepoole istuda – nii umbes esimesse kolme ritta. Leppisin oma saatusega ja istusin võimalikest ridadest kõige tagumisse – kolmandasse. Siis algas tutvustusring ja me pidime kõik ütlema, miks me parasjagu tutvumisõhtul oleme. Avalik esinemine ei ole kunagi olnud minu lemmikute killast, seega juba ühe lause ütlemine oli samm mugavustsoonist välja. Õhtu lõpuks sai minust Kultuuriklubi-huviline.

16

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

STUDIOOSUS

17

TUDENG TEGUTSEB

Kultuuriklubis kutsutakse uusi liikmeid minionideks ning neile korraldatakse võistlus. Eesmärgiks on siis uusi liikmeid võimalikult palju kaasata ja jagada neile erinevate ülesannete täitmise eest punkte.

Kuna mulle meeldib end proovile panna, siis sai minu uueks motivaatoriks sõbrale ära teha ja olla temast tublim. Nii panustasin ma esimesel semestril meeletult selleks, et seda minionide võistlust kinni panna.

Talimängudel liitusin Filmiklubiga ning sealt hakkaski pall veerema.

MIS OLID SINU ESIMESED PROJEKTID? Kõige esimene projekt oli Tudengkonna Sünnipäev ehk Parklapidu, kus ma kuidagi sattusin lavale tantsima. Olen varem ka pikalt tantsimisega tegelenud, seega päris ei kuskilt see ei tulnud. Tegelikult oli minu ülesanneteks esimestes projektides rohkem selline lobitöö – tassida aeda, teha aktiivpromo jms. Edaspidi olin abis kõikidel Kultuuriklubi üritustel ning tegin neile ka turundust.

Ametlikult on minu kõige esimene enda korraldatud projekt Avalöögi Orienteerumine 2018.

KUIDAS AVASTASID ENDA JAOKS ÜLIÕPILASESINDUSE? ÜE jäi minust esialgu väga kaugele, sest ma ei puutunud sellega absoluutselt kokku.

Need inimesed olid minu jaoks kõik kuidagi väga hirmsad ja autoriteetsed. Kui 2018 kevadel kuulutati välja konkurss vabadele ametipositsioonidele, siis ma vaikselt vaatasin ja mõtlesin, et oleks meeletult vinge anda tudengielu arengusse veel suurem panus.

KUIDAS JÕUDSID SELLELE POSITSIOONILE, KUS SA HETKEL OLED – ÜLIÕPILASESINDUSE JUHATUSE LIIGE TUDENGIELU VALDKONNAS?

Ma ei oleks kunagi kandideerinud, kui minu usaldusisik ei oleks mulle seda viimast tõuget andnud. Nii ma siis kirjutasingi motivatsioonikirja valmi ning saatsin avalduse teele.

Osutusingi valituks. Ega ma päris täpselt ei teadnud, mis mind siis ees ootas.

Ehk siis lühidalt – esitasin avalduse ja kandideerisin. Muide, ka sinul, armas lugeja, on võimalik kandideerida ja saada osaks üliõpilasesindusest!

18

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

MIDA ON SEE KÕIK SULLE ANDNUD? Ma olen inimesena hästi palju arenenud.

Kogu see suhtlemine, juhtimine, kontaktide saamine ja ürituste korraldamine on mind korralikult proovile pannud. Lisaks veel ajaplaneerimine. See kontaktipagas, mille ma tänu oma tööle ÜEs olen saanud, on nii meeletult suur ja kasulik ning ma tean juba praegu, et see on miski, mida ma tulevikus kindlasti veel kõrgemalt hindan. Lisaks sunnib see mind oma mugavustsoonist välja tulema, uusi asju katsetama ja tänu sellele olen ma saanud võimaluse osaleda erinevatel koolitustel, kuhu muidu poleks tõenäoliselt kunagi sattunud.

Lisaks on minu positsioon ka natukene eriline seetõttu, et kui teised juhatuse liikmed suhtlevad oluliselt rohkem kas rektoraadi või töötajatega, siis mina suhtlen nii rektoraadi, töötajate kui ka tudengitega.

Ma saan kõikidest kookidest ampsu ja see on väga lahe. See kasvatab iseloomu ja teeb tugevamaks ning julgemaks.

Tagasiside on oluline. Kommunikatsioon nii samuti. Minu poolt juhitavatel inimestel peab olema hea ning asjad peavad saama hästi tehtud. Üritan anda endast parima, et see nii ka oleks. Ma olen ääretult tänulik, et inimesed mu ümber mind toetavad ja sunnivad neid samme astuma. See teeb mind väga õnnelikuks.

Kui aga vaadata seda kõike õppetööst lähtuvalt, siis võin julgelt väita, et üliõpilasesindus ning kool täiendavad üksteist ning ma mõistan ka õpetatut paremini, sest mul on juba väga suur kogemuste pagas ning oskan õppejõu poolt

STUDIOOSUS

kirjeldatud olukordi ka oma kogemustega kõrvutada. Annan endast tudengina palju suurema panuse, kui ma ilmselt muidu oleks seda teinud, sest nähes kardinataguseid tean, kuidas see kõik ülikooli ja õppetöö arengut mõjutab.

KAS SOOVITAKSID KA TEISTEL TUDENGITEL LIITUDA MÕNE ORGANISATSIOONIGA? MIKS? Kindlasti! See annab ülikoolile nii palju juurde. Kogemused, mida organisatsioonis olles saab, on väga praktilised ning see tuleb tulevikus kindlasti kasuks. Meil on nii lai valik organisatsioone, kus saab omandada nii palju erinevaid teadmisi. Põhimõtteliselt on võimalik oma erialaga minna süvitsi ning sellega õpingute väärtust suurendada.

Samal ajal on võimalik oma eriala kohta anda tagasisidet ja teha seda järelkasvule paremaks. Kui sa erialaselt ei taha end täiendada, siis on alati võimalik liituda mõne tudengiorganisatsiooniga, mis on täiesti erinev ja mis näiteks läheb su hobidega kokku või mille kohta tahad lihtsalt rohkem teada saada. Tudengiaktivism lisab kahtlemata õpingutele lisandväärtust. Sealt saab sõbrad kogu eluks, sest see seltskond ja inimesed on lihtsalt imelised.

MIDA AKTIIVNE OLEMINE ÜLIKOOLI KOGEMUSELE JUURDE ANNAB? Lisaks ülikoolis omandatavale kõrgharidusele ja väärtuslikule kraadile annab organisatsioonis olemine praktilisi kogemusi, mis on tööturul eeliseks ning võib tulevikus avada nii mõnegi ukse. Ülikool pakub nii palju lisavõimalusi end arendada, et patt oleks jätta need kasutamata.

19

TUDENG TEGUTSEB

5

TALT EC H I KULTUURIKOLLEKTII VI D J UUB E LI LAULU- JA TANTSUPEOL „MINU AR M “ ROBERT HEIN TÕNU OJALA, ANTS KOEL

20

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

Möödunud suvi oli meie kultuurikollektiividele väga tähendusrikas.

Toimus XXVII laulupidu ning XX tantsupidu “Minu arm”, kus osalesid kõik TalTechi kollektiivid.

Oma kogemust jagasid meiega Akadeemiline Meeskoor, Akadeemiline Naiskoor ning tantsuansambel Kuljus.

Laulu- ja tantsupidu on kõikide koorilaulu, rahvatantsu ning orkestrimuusikat viljelevate kollektiivide pidupäev. Nii ka TalTechi kollektiivide jaoks, sest pidu on lauljate ja tantsijate seas väga oodatud ning kindlasti emotsionaalne sündmus ning tema olulisust ei saa kuidagi ülehinnata. Meeskoori esindaja Enn Karini sõnul on laulupidu ja laul ühendanud eestlasi juba 150 aastat ja võiks öelda, et kui ei oleks laulupidu ei oleks ka Eesti riiki. Sama arvavad Naiskoori esindajad, kes omalt pool lisavad, et laulupidu on justkui võimalus väljendada oma hoolimist kodumaast, kultuurist ja keelest.

Kuljuse tantsijate jaoks on tantsupidu alati oodatud aeg. Ansambel osales peol 7 erineva rühma ning pea 120 tantsijaga.

Võimas tunne on koos ülejäänud 10 000 tantsijaga Kalevi staadionil ühiselt mustreid joonistada. Tantsupeo kolm etendust toimusid neljapäeval ja reedel, kuid ühisproovidega alustati juba pühapäeval.

Pikimad proovipäevad kestsid pea 12 tundi. Ilm oli päikseline, kuid vaprad tantsijad pidasid edukalt kuumuses vastu.

Tantsu ja tralli nauditi kuuel järjestikusel päeval täiel rinnal. Kuljus oli trennides oma väljakujunenud trenniriietuses, mida ilmestasid seekord ansambli 70. tegutsemisaasta juubelikontserdile pühendatud särgid.

Kuljuse sünnipäevapidustused kulmineeruvad sel aastal suure kontserdiga Alexela kontserdimajas.

Ega kooride proovipäevad lauluväljakul lühemad olnud. Just see suure peo elevus aitas kõige paremini peoväsimusest üle olla.

Sel korral sai Naiskoor ka esimest korda proovides olla oma uute kooripusadega, mis aitasid suures inimmeres omasid üles leida.

Kui mõeldakse möödunud repertuaarile, siis naiskooride kava oli sel aastal väga ilus ja suurepärase energialaenguga. Seda tõid välja mitmedki teiste kooriliikide esindajad.

Eriti hoogne oli „Kergotamine“, mis oli juba enne laulupidu lauljate seas populaarne.

Kuid see, mis kontserdil toimus, oli lausa imetabane! Publik hakkas kaasa tantsima ning lugu läks loomulikult ka kordamisele.

Kogu see energia oli lihtsalt võimas!

STUDIOOSUS

21

TUDENG TEGUTSEB

22

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

Meeskoori jaoks muutis peo kindlasti erilisemaks see, et laulupeo üldjuhiks ja kunstiliseks juhiks olid nende enda dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis, mis tõi kaasa mitmeid põnevaid vastutusi ja rolle: kaks korda marsiti läbi laulu- ja tantsupeo rongkäik (alguses ja lõpus) ning laulupeo lõpus jagasid Meeskoori liikmed dirigentidele pärgasid. Sarnase au osaliseks said ka Kuljuse tantsijad, kes tantsupeo viimase etenduse järel jagasid kõikidele lavastusmeeskonna liikmetele lilli ning pärgi.

Lisaks ülesannetele laulupeo ajal oli Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril väga suur roll ka peonädalale eelnenud laulu- ja tantsupeo tule teekonnal. Peotuli süüdati 1. juunil Tartus Raadil, kuid Meeskoori jaoks algas tuletoomine juba mitmeid kuid varem. Ette oli vaja valmistada nii tehnika tule enda jaoks kui ka koordineerida eri maakondade vahelist logistikat – kus tuli mingil ajahetkel olema peab. Kui tuli 1. juunil süüdati, siis käis Meeskoor koos tulega vahetpidamata kaasa läbi kogu Eestimaa kaunite paikade, kus tuli oma teel peatus kuni tantsu- ja laulupeoni välja. Ka tule kustutas lõpuks Meeskoori liige. Tuletoomise teekonda kajastati pidevalt ka Facebookis, kust kõik huvilised saavad sellega uuesti tutvuda (Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor).

Kui naiskooride kaasahaaravaim lugu oli „Kergotamine“, siis Meeskoori jaoks jättis väga sügava mulje ühendkooride repertuaaris olnud Pärt Uusbergi teos „Igaviku tuules“ ning meeskooride lood „Mu arm“ ning „Ärategemise lugu“, mis pakkusid oma kiire tempoga parajat väljakutset.

Tantsijatele valmistas kõige rohkem peavalu kindlasti meestetants „Pikseloits“.

Seda seetõttu, et rütmi on üsna keeruline tabada, kuid kui teha liigutusi valel ajal, siis kaob kogu tantsu ilu. Harjutamine kandis vilja ning nii pakutigi publikule huvitav vaatemäng kasutades selleks täpseid liigutusi ning mustade pikkade kuubede lehvimist. Samamoodi ka „Oh keeruta“, mis küll proovides tantsides endale väga muljet ei avaldanud, kuid kui etenduse ajal kõik piduriides olid ja mängima hakkasid meeste mustad kuued ning üleni valges naised, siis oli ilus vaadata küll. Ja muidugi finaal „Maa hing“, kui väljakule koondusid kõik 10 000 tantsijat ning kõik üheskoos tantsisid. Oli uhke tunne küll.

STUDIOOSUS

Ka laulupeo finaal ei jäänud tantsupeole alla. Pilt, kuidas terve lauluväljak särab tulukestes ning laulab kaasa „Ta lendab mesipuu poole“ ning võhivõõrad hoiavad teineteisel käest kinni – see on ülev tunne.

Loomulikult saavad sellistelt üritustelt alguse ka paljud põnevad sündmused või traditsioonid. Nii on Meeskooril traditsiooniks kujunenud sõbralik jalgpallimatš Tallinna Ülikooli Meeskooriga, mis arvestades kesist ilma, tervitas ohtralt pealtvaatajaid. Naiskoor nautis välismaiste fotograafide ja turistide tähelepanu, kuid vaatamata sellele ERRi telekaamera neid ei püüdnud.

Kuljuse tantsupeoseiklust jääb aga meenutama eriti ilus hetk tantsupeo kontserdi viimaselt kontserdilt, kui pärast lavastusmeeskonna tänamist ja Tuljaku (mis on tegelikult ka armastustants) kordamist, otsustas üks Kuljuse noormees oma armastatud kaaslasel kätt paluda. Nii jääbki XX tantsupidu Kuljuse jaoks meenutama ka kui Kristjani ja Tiina kihlumispidu.

Sellised mälestused ja emotsioonid saadavad kõiki TalTechi kollektiive ka järgmised viis aastat, kui saabub aeg juba järgmiseks peoks ning järgmisteks mälestusteks.

Teksti jaoks kogusid mõtteid Robert Hein, Tiia Prits ja Enn Karin.

23

TUDENG TEGUTSEB BRIGITA MASS ERAKOGU

Ü LIÕP IL A S KOGU D TALTECH IS

6

Üliõpilaskogude kujunemine ulatub tagasi 2005. aasta algusesse kui teaduskondade juurde loodi üliõpilasnõukogud eesmärgiga esindada tudengite huve ning tuua ülikooli tegevus üliõpilastele lähemale. Aastate jooksul on muutunud nii üliõpilaskogude koguarv kui ka nimed ja ülesehitus, olles tugevalt mõjutatud Tehnikaülikooli struktuurimuutustest.

Alates 2017. aastast on TalTechil 5 üliõpilaskogu: INSÜK, ITÜK, LÜK, MTÜK ning EMERA ÜK. Olulisemateks ülesanneteks on tudengite heaolu eest seismine, tudengkonna esindamine komisjonides, hariduslikes küsimustes kaasa rääkimine, teaduskonna reklaam ning panus ürituste korraldamisse ja koostöö TalTechi üliõpilasesinduse ning esinduskoguga.

Oluline erisus muude tudengiorganisatsioonide ja üliõpilaskogude vahel seisneb aga liikmelisuses, sest üliõpilaskogude põhimääruste järgi saab liige olla ainult vastava teaduskonna üliõpilane või vilistlane. Järgnevalt tutvumegi kõikide teaduskondade üliõpilaskogudega.

24

STUDIOOSUS

INSÜK

(INSENERITEADUSKONNA ÜLIÕPILASKOGU)

JUHATUSE ESIMEES ERIK TEDER

Inseneriteaduskonna üliõpilaskogus on ligikaudu 200 liiget, kellest 40 täisliikme staatusega liiget korraldavad igapäevaseid üritusi ja teevad suuremaid otsuseid.

Oma põhiliseks ülesandeks peab INSÜK teaduskonna tudengielu korraldamist.

Nende iga-aastases programmis on üle 10 traditsioonilise ürituse, millele lisanduvad väljasõidud, erinevad koolitused, seminarid ja motivatsiooniloengud. INSÜKi esimees, Erik Teder, toonitab aga, et nende jaoks on väga tähtis ka tudengite esindamine, mis hõlmab endas osalemist teaduskonna, programmi ja stipendiumite nõukogudes ning iseseisvalt tagasisideküsitluste läbiviimist üliõpilaste seas.

Kaks kõige suuremat ja pikema traditsiooniga INSÜKi poolt korraldatavat üritust on BuildIT ja BRICO. BuildITi puhul on tegemist iga-aastase ehitusteemalise

TUDENG TEGUTSEB

üritusega, mis kestab kaks päeva ja sisaldab endas nii konverentsi- kui ka võistluspäeva. See on hinnatud ka töötavate inseneride seas, kes saavad osalemise eest täiendkoolituse punkte.

BRICO on terassildade ehitamise võistlus, mille raames projekteeritakse, toodetakse ja seejärel katsetakse reaalset terassilda.

Võistlus kestab ühe nädala, mille jooksul toimub valminud sildade katsetamine, kuid projekteerimine ja tootmine algab juba pool aastat varem ning võistlusnädalale pääsemiseks tuleb esmalt läbida kvalifikatsioonikatsed.

Lisaks neile kahele üritusele toimub ka teaduskonna tudengitele mõeldud igaaastane väljasõit Hannoveri messile. Antud ürituse raames saadetakse 30 teaduskonna tudengit Saksamaale külastama erinevaid tehaseid (näiteks eelmisel aastal AirBusi ja Volkswageni tehaseid) ning Euroopa suurimat tööstusmessi.

Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogul on väga hea koostöö ka teaduskonna dekanaadiga. Koostöös dekanaadiga on toimunud juba 2 aastat videokonkurss “Minu eriala on parim” ning järgmisel aastal on oodata juba paremat ühist töötubade läbiviimise programmi.

Erik usub, et teistest organisatsioonidest eristab neid just teaduskonna suurus.

Lisaks väga suurele liikmete arvule teevad nad koostööd suure hulga erialaliitude ja firmadega, et teha paralleelselt tööd mitmes valdkonnas. Alates 2019. aastast on INSÜK hääleõiguslik liige organisatsioonis European Young Engineers, mis ühendab endas teisi noori insenere koondavaid organisatsioone. Antud organisatsioon plaanib järgnevatel aastatel oma teemasid ja probleeme ka Euroopa Parlamendi ette viia.

ITÜK

(INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKONNA ÜLIÕPILASKOGU) JUHATUSE ESINAINE EMILY JOY KROHN

ITÜKil on 30-40 aktiivset liiget. Oma üheks olulisemaks ürituseks peavad nad Praktikakohvikut, läbi mille saavad paljud tudengid praktikale või tööle, kohtudes potentsiaalsete tööandjatega mitteformaalses olukorras.

IT-teemaline mitmevõistlus “Don´t do IT”, mis toimus ka ITÜNi aegadel. Kui ITkolledž ja IT-teaduskond ühinesid, otsustas ITÜK jätkata ka Tudengibaari traditsiooni, kus teaduskonna töötajad, õppejõud ja tudengid saavad vabamas õhkkonnas vestelda ning tutvuda.

Meelelahutuslikest üritustest on olulisimaks olnud TalTech e Sport, mis kuni 2019. aastani tõi kokku arvutimängu huvilisi.

Teaduskonnaga teeb ITÜK koostööd just hariduslike projektide korraldamise osas, kus aidatakse omalt poolt kaasa ka teaduskonna õppimisvõimaluste tutvustamisel nii koolides kui ka muudel üritustel.

Kuulumine Üliõpilaskogusse loob Emily arvates keskkonna, kus kaastudengid aitavad üksteist nii õppimisel kui ka erialastes tööküsimustes. Koostöö ITvaldkonna ettevõtetega võib luua töövõimaluse juba esimesel ülikooli aastal.

Oluline osa on liikmete motivatsiooni hoidmisel traditsiooniliste üritustega nagu teaduskonna rebaste ristimine ja STUDIOOSUS

25

TUDENG TEGUTSEB

INSÜK

LÜK

EMERA ÜK 26

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

LÜK

(LOODUSTEADUSKONNA ÜLIÕPILASKOGU)

2018/19 ÕPPEAASTA ESINAINE LENNE-LIISA HEINOJA

LÜK on moodustunud varasemate keemia- ja materjalitehnoloogia ning loodus-matemaatika teaduskondade üliõpilasnõukogudest. Tänaseks kuuluvad LÜKi koosseisu kolme elulise eriala tudengite esindajad: rakendusfüüsika, maapõueressurside ja rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia tudengid. Lenne tõdeb, et teaduskondade ühinemisel on LÜK saanud tugevamaks ning kokkuhoidvaks üliõpilaskoguks. Üliõpilaskogu tegutseb korraga mitme projekti kallal. Nad on püsiosalejad Põhjamaade Keemiakonverentsil (NKK), arendavad suhteid Riia Tehnikaülikooli keemiaja materjaliteaduskonna üliõpilaskoguga ning osalevad ka Vilniuses toimuval Füüsikute Päeval (FiDi) koos TalTechi Inseneriteaduskonna Üliõpilaskoguga.

LÜKi põhilisteks projektideks on teaduskonna üliõpilastele suunatud Tunne Oma Teadust, erinevad erialaõhtud ning külalisõhtud. Viimasel õppeaastal on LÜK korraldanud koos teiste üliõpilaskogudega näiteks MTÜKi projekti ÜK-ide Olümpia, koostöös Inseneriteaduskonna Üliõpilaskoguga INSLÜK pubirallit ning mitmeid muid projekte.

Loodusteaduskonna üliõpilaskogu on link tudengite ja teaduskonna vahel.

Liikmed on väga kokkuhoidvad ning naudivad iga koosoldud hetke. Olulisteks traditsioonideks on kujunenud üheskoos veedetud õhtud pühade ajal, halloween, jõulupidu ja LÜKi sünnipäev. Lisaks heale seltskonnale saab LÜKi kaudu kogemusi kogu eluks: ajaplaneerimine, ürituste korraldamine, finantside planeerimine, uute sõprussuhete loomine ning palju muud. Lenne toonitab, et tänu LÜKis saadud tutvustele on nii mitmedki tudengid saanud erialaselt hinnatud töökohad juba enne bakalaureuse diplomit.

EMERA ÜK

(EESTI MEREAKADEEMIA ÜLIÕPILASKOGU)

JUHATUSE LIIGE HANNA-LOORA PANKIN

ÜKide pesamuna EMERA ÜK, mis tegutsenud aastast 2012, on oma tubliduselt nagu iga teinegi üliõpilaskogu. Erinevalt teistest ÜKidest, koordineerib EMERA ÜK ka oma teaduskonna tuutorite ja grupivanemate tööd.

Eraldatus TalTechi peamajast võib vahel olla küll keeruline asjaolu ühisprojektide korraldamisel, kuid teaduskonnasiseselt ühendab ning soodustab kambavaimu.

ÜKi olulisemateks üritusteks on kooli sünnipäev ehk tudengipidu, mis on väga hea sissejuhatus kooliaastale ja uutele tudengitele. Samuti on oluline ÜKi tutvumisõhtu, kus uued tudengid saavad tutvuda ÜKi eluga, et siis juba ise EMERA ÜKi toreda tiimiga liituda. Nagu teisedki ÜKid aitab ka EMERA ÜK korraldada TalTechi jõulupidu.

Hanna-Loora sõnul eristab neid teistest ÜKidest just eraldi paiknev Mereakadeemia kompleks. See tähendab seda, et kõikidel liikmetel on üks suur ühine huvi – meri.

STUDIOOSUS

27

TUDENG TEGUTSEB

MTÜK

(MAJANDUSTEADUSKONNA ÜLIÕPILASKOGU) ESINAINE MEERI VAINOLA 39st aktiivsest majandusteaduskonna tudengitest koosnev MTÜK peab olulisimaks haridusvaldkonda, mis koondab põhiprojekte nagu Investeerimisõhtud, Ettevõtlusõhtud, Politics Nights ja Omanda, Panusta, Saavuta, kuid väga oluline on ka sisemotivatsioon liikmetele ning Kevadbankett teaduskonna õppejõudude tunnustamiseks. Eriti tähtsad on Ettevõtete külastused ning Töövarjuprojekt, mis annab võimaluse saada aimu tuleviku töökohtadest ning ettevõtete sisekeskkonnast. Ühtlasi edendatakse läbi nende projektide ka TalTechi ja ettevõtete vahelist koostööd.

MTÜK korraldab koostöös teiste üliõpilaskogudega ka TalTechi jõulupidu, mis eelmisel õppeaastal pälvis aasta tudengiteo tunnustuse. 2018. aasta projektijuht Helina Piibeleht usub, et jõulupidu on suurepärane näide sellest, kuidas tulevad kokku tudengid erinevatelt erialadelt ja teaduskondadest ning suudavad saada üheks suureks ühtseks meeskonnaks.

2018/19 õppeaastal loodi koostöös teaduskonnaga uus stipendiumifond Tudengite Lillestipendium, mis finantseerib algaval õppeaastal juba nelja tudengi õpinguid. Sealjuures panustas teaduskond iga annetatud euro eest sama palju juurde.

Järgnevatel aastatel plaanib MTÜK veel suuremat teavitustööd, et loodud fond muutuks püsistipendiumiks.

28

STUDIOOSUS

”Ole sa insener, loodusteadlane või programmeerija – rahaasjad peab ikka ise korras hoidma,” ütleb MTÜKi esinaine Meeri. Finantshariduse olulisus on loonud MTÜKile võimalusi korraldada ka väga suuri seminare, kuhu peale majandustudengite on jõudnud ka palju teiste teaduskondade tudengeid ning inimesi väljastpoolt ülikooli. 2017. aasta sügisel korraldati krüptovaluutateemaline seminar, kuhu esimese kahe päevaga registreeris end 200 huvilist, mistõttu tuli üritus kolida TalTechi aulasse. Kokku käis seminarilt läbi pea 400 inimest.

Et majandustudengeid on ainuüksi Tallinnas väga palju, teeb MTÜK tööd, et luua TalTechile konkurentsieelis. Tööandja silmis on aina olulisem see, mida tehakse väljaspool õppeprogrammi. Üliõpilaskogu loob keskkonna, kuhu kuuluvad aktiivsed ning ettevõtlikud tudengid, kes ei piirdu vaid loengutes teadmiste kogumisega. On suur tõenäosus, et ÜKist leitud tutvuste kaudu leitakse tulevasi äripartnereid ja kolleege ning juba õpingute ajal võivad MTÜKi liikmed olla need, tänu kellele eelisjärjekorras praktikale ning tööle saab.

SIIN VÕIKS OLLA SINU LUGU.

ARVAMUSNURK

7

E RA SM U SEGA P ORT U GA LI? JAH !

ANASTASSIA UMRIHHINA ERAKOGU

Kas oled kunagi kuulnud Erasmusest?

Arvatavasti küll. Aga oled mõelnud, et võiks Erasmusega kuhugi minna või ehk oled isegi käinud? Suurem osa tudengitest ütleks siinkohal kindlasti „ei“. Ülikooli astudes mõtlesin ka mina samamoodi, kuid tänaseks olen ääretult tänulik ja rahul, et otsustasin seda võimalust kasutada. Kust selline idee tuli? Ma polnud ju kunagi varem sellele mõelnud ning tahtsin kiiresti ülikooli lõpetada, hea töö saada ning teha kõiki neid teisi täiskasvanute asju.

Mäletan selgelt, kuidas see kõik ühes loengus muutus. Õppejõud jagas meiega oma Erasmuse kogemusi ning miks ta otsustas kunagi selle tee ette võtta. See jäi mind tunni lõpuni kummitama ning arutasin kohe ideed ka oma sõbrannadega. Ühega neist saigi natukene tõsisemalt mõtteid põrgatatud, sest miks mitte minna kuhugi soojale maale ja seal mõnusasti oma järgmine kevadsemester veeta. Meie õnneks juhtus see kõik 2018 veebruaris – just sellel ajal, kui oli suur värbamiskampaania.

30

STUDIOOSUS

Panime kuu jooksul sõbrannaga kirja kõik plussid ja miinused, et langetada lõplik otsus, kas tasub minna. Sellele viimasele küsimusele me lihtsalt ei suutnud endale vastata, et „ei tasu“. Järgmiseks otsisime endale sobilikud ülikoolid – kaks neist Hispaanias ning üks Portugalis. Sobilik ülikool on selline, kus on enam-vähem sarnane õppekava.

Pärast avalduste esitamist oli järgmiseks sammuks intervjuu. Selle käigus sain teada, et mul on päris hea võimalus saada koht Portugali ülikoolis. Nii juhtuski. Sain kutse 2018 kevade lõpus ning teadsin juba siis, et veedan 2019 kevadsemestri Portugalis. See andis mulle võimaluse küsida lisaküsimusi ka külalisülikoolist. Ning mis veelgi olulisem – uurida TalTechi tudengite kogemusi selle ülikooli kohta.

Kindlasti tasub avaldus saata pärast esimest semestrit. Jah, just siis, kui oled veel esmakursuslane. Jah, ka siis, kui soovid minna ülejärgmine semester.

ARVAMUSNURK

Miks? Tavaliselt pole selleks ajaks veel keskmine hinne alla läinud. Lisaks annab see võimaluse paremini sobitada vahetussemestri õpinguid oma õppekavaga.

Portugali minek on üks mu parimaid otsuseid. Ma ei oska muidugi öelda ega ka oletada, kas mulle oleks mõnes teises kohas samuti nii palju meeldinud kui seal. Tean ainult seda, et mul õnnestus tundma õppida imeilusat riiki, luua häid suhteid kohalike ning teiste Erasmus+ programmi tudengitega ning nautida kõike seda, mida Portugal pakub. See andis mulle tohutult palju unustamatuid mälestusi ja ülevoolavaid emotsioone.

Lisaks veel see päike! Erekollane päike, mis mind iga päev energiaga laadis ning mida sooviks ka teistele edasi anda.

Portugali minnes tasub valmis olla selleks, et kogu riigis on kombeks kõike väga rahulikult võtta. See tähendab, et alati jäädakse hiljaks. Ja seda ei peeta mitte ebaviisakuseks, vaid elustiiliks, millega harjub üsna kiiresti ära. Ajapikku hakkasin seda ka nautima. Kaks asja, mis mind kõige

STUDIOOSUS

rohkem üllatasid, olid inimesed ja loodus.

Inimesed Portugalis on kogu aeg valmis aitama. Ka siis, kui neilt pole abi palutud.

Ma ei oska öelda, kust selline abivalmidus tuleb. Üks mu kohalik sõber ütles, et „my father raised me with these values“. Täiesti ebaviisakad inimesed on seal pigem erandiks kui reegliks. Tavaliselt kohtud seal siiski lahkete ja sõbralike inimestega, kelle jaoks ei ole midagi veidrat võõrale inimesele „boa tarde“ ehk „tere päevast“ öelda.

Loodusest rääkides tahaksin rõhutada seda, et pärast peaaegu viit kuud Portugalis elamist sain ma aru, kui väga ma hindan meie lamedat Eestimaad. Portugali mäed ei asu mitte ainult linnadest väljas, vaid ka linnades sees, mis lisab kohe Google Mapsi poolt tehtud marsruudile veel vähemalt 10 minutit. Õnneks kulgeb tee ilusate majade vahel ning lõppeb veelgi ilusama vaatega kohas, nagu näiteks võimsa, sinise Atlandi ookeani juures.

31

ARVAMUSNURK

32

STUDIOOSUS

ARVAMUSNURK

Kindlasti on plussiks ka kohalikud hinnad ja imeline rahvusköök. Nende kombinatsioon teeb elu Portugalis nii mõnusaks. Köök on piiramatult rikas ja maitsev ning sõltuvalt piirkonnast on kohvikutes ja restoranides vähemalt poolteist korda odavam kui Eestis. Tundub, et portugallaste kaunis figuur võlgneb oma tänu just mägistele linnadele ning ka harrastatuimale spordile – surfamisele. Kuidas muidu on võimalik nii palju ja suurepäraselt süüa. Üheks põhjuseks miks veel Erasmusega maailma avastada on kindlasti inglise keele parandamine. Kahjuks või õnneks olid minu ülikoolis kõik kursused portugali keeles. Seetõttu tegid õpetajad minuga personaalseid kohtumisi ja andsid koduseid ülesandeid. Kuna selles ülikoolis ei ole välistudengite arv nii suur kui TalTechis, siis tundub selline personaalsete kohtumiste süsteem mõistliku variandina nii õpetajate kui ka tudengite jaoks. Lisaks annab see ju rohkem aega reisimiseks ja riigiga tutvumiseks. Inglise keel on aga ainukene õige vahend teiste välistudengitega suhtlemiseks!

Erasmus on unikaalne võimalus. See võimaldab võtta paus oma elust kodumaal ning proovida täiesti uut ja teistsugust elustiili teises kultuuriruumis võõraste

STUDIOOSUS

inimestega. Muidugi saab ka iseseisvalt, Erasmus+ programmi abita, elada nii nagu kohalikud elavad, luua suhteid ja reisida.

Erasmusega aga on võimalik samal ajal õpinguid jätkata ning lisaks on Erasmuskoordinaatorid kogu protsessis sulle toeks.

Erasmus pakub sellist võimalust just noortele, kes ei ole veel täiskasvanu elu rutiinis kinni ning kellel on soov ja tahe endale selline väljakutse esitada.

Kui sa ikka veel kahtled, kas tasub või ei tasu Erasmus+ programmist osa võtta, siis mul on sulle vastus olemas. Kindlasti tasub!

Ainukeseks tagajärjeks on see, et sa ei saa kõiki õppeaineid oma kursakaaslastega koos teha, vaid sooritad need kas varem, hiljem või üldse teises riigis. Kindlasti tasub mõelda või endale meelde tuletada, millises riigis sooviksid elada ning vaadata seejärel läbi TalTechi poolt pakutavad ülikoolid, mis asuvad selles riigis ja mis sobiksid sinu õppekavaga. Ära tee otsust uisapäisa, vaid võrdle õppekavasid ja küsimuste korral kontakteeru külalisülikooliga. See on eeltöö, mis on vaja iseseisvalt teha. Kõige muuga aitavad heameelega juba meie enda või külalisülikooli mobiilsustöötajad. Sinu poolt on vajalik ainult soov minna!

33

ARVAMUSNURK ANNE-MARY LÄLL

8

KÕ RVA L ER I A L A – T EADLIK VALIK VÕI A JAR A I S K A M I N E? Tallinna Tehnikaülikoolis on igal bakalaureuse kaval õppival tudengil võimalik omandada lisaks oma erialale ka kõrvaleriala. Selleks tuleb kogu õppeaja jooksul sooritada soovitud kõrvaleriala kõik kursused. Peamiselt on kõrvalerialad majandusteaduskonna all.

Miks peaks üks tudeng lisaks oma erialale omandama ka kõrvaleriala?

Kõrvaleriala on hea variant just neile, kelle soov on magistris õppida majandusteadust.

See annab hea põhja ning arusaamise, kas see on miski, mis võiks tulevikus huvi pakkuda. Lisaks tehakse vastavasisuline märge ka lõpudiplomile. See tähendab, et ühe õppimisega on omandatud laiemapõhjalisemad teadmised, mis omakorda laiendavad tulevikus töökoha valikuid.

Mind isiklikult huvitab lisaks insenerihariduse saamisele ka turundusvaldkond. Seega otsisingi ÕISist välja ärinduse kava koos spetsialiseerumisega turundusele. Leidsin isegi 45 EAP mahus turundusaineid, mida tahaksin õppida.

Mõttes mõlkus juba kujutluspilt sellest, kuidas lõpetan uhkelt inseneriteaduskonna kõrvalerialaga ärinduse turundus. Seda aga ei juhtu. Miks?

Rumal mina lootis, et saab ise endale 45 EAP mahus õppeaineid kokku panna, kuid ka kõrvalerialadel on õppekava (nagu tavalisel erialal), mida tuleb täita. See jätab suhteliselt vähe ruumi loomingulisusele. Ärindus on väga lai õppekava. Sellel on lausa viis spetsialiseerumist. Ärindus kõrvalerialanasisaldab KÕIKI neid spetsialiseerumisi.

Mind kahjuks absoluutselt ei huvita ei logistika ega finantsarvestused. Ma tahan lihtsalt rohkem

34

STUDIOOSUS

teadmisi turundusvaldkonnast. Kas seda on siis tõesti nii palju palutud? Tuleb välja, et on.

Siit koorubki välja kõrvalerialade probleem.

Need annavad nii laiade teadmiste põhja. See tundub iseenesest ju hea, eksole? Tegelikult ei ole. „Kui sa arvad, et sa tead kõigest kõike, siis tegelikult ei tea sa midagi.“ Lihtne matemaatika ütleb, et kui kõrvaleriala on 45 EAPd, ning see koosneb peaeriala viie erineva spetsialiseerumise õppeainetest, siis iga spetsialiseerumise kohta õpetatakse kõrvalerialal 9 EAP mahus õppeaineid. See on natukene rohkem kui tavaline vabaõppe moodul. Seda on ilmselgelt liiga vähe, et anda erialast algteadmisi. Kuigi ma võiksin selle baasilt väita, et olen insener, kellel on ka turundusspetsialisti algteadmised, siis tegelikkuses ma seda ei tee. Puhtalt selle tõttu, et ma ise ei usu seda.

Kui pöörata situatsioon tagurpidi, siis saab igaüks aru, et 9 EAP mahus insenerihariduse ainete läbimist ei anna ühele turundusspetsialistile inseneri algteadmisi. Aususe mõttes ei tohiks ükski ärindust kõrvalerialana õppiv inimene öelda, et tal on konkreetselt logistiku või ettevõtja algteadmised, sest 9 EAPd moodustavad kõigest 5% sellest mahust, mida ärindust peaerialana õppivad tudengid omandama peavad. Küll aga võiks väita, et on olemas ärinduse algteadmised. Aga mina ei taha ju ärinduse algteadmisi. Ma tahan ikkagi turundust juurde õppida!

Mina tegelikult olen ainult üks halb näide kõikidest ülejäänud headest näidetest. Ma tahan liiga konkreetseid teadmisi ning nende saamiseks oli minu valik kõige laiem kõrvaleriala, mida TalTech pakub. Ilmselgelt

ARVAMUSNURK

Ilmselgelt on see minu probleem, mitte hariduse probleem. Teised pakutavad kõrvalerialad on palju kitsamad ja annavadki konkreetsemad algteadmised näiteks õigusest või rakenduslikust majandusteadusest. Selle tõestuseks on mitmed teised tudengid, kes on oma valikuga väga rahul ning leiavad, et kõrvaleriala õppimine oli kindlasti kõike muud kui ajaraiskamine.

„KUI SA ARVAD, ET SA TEAD KÕIGEST KÕIKE, SIIS TEGELIKULT EI TEA SA MIDAGI.“

Tegelikult üsnagi. Peamiselt seetõttu, et ka majandusteaduskonnas erinevad erialad üksteisest üsna suurel määral. Seetõttu otsustaski näiteks üks avaliku halduse ja riigiteaduste tudeng endale kõrvalerialaks võtta õigusteaduse. Seda seetõttu, et see võimaldab hiljem kandideerida õigusteaduse magistrisse.

Kõrvaleriala annab tegelikult nii palju erinevaid võimalusi. See on miski, mis eristab sind teistest sama õppekava lõpetanud tudengitest ning annab võimaluse tõusta kiiremini karjääriredelil, näiteks juhtivale positsioonile. Juhina on väga oluline mõista oma töötajaid. Kombineerides peaeriala kõrvalerialaga on ka need oskused olemas, sest peaeriala annab väga konkreetsed teadmised.

Leidsin enda tutvusringkonnast kellegi, keda samuti huvitas ärinduse kõrvaleriala ning kes on selle ka omandanud. Tema jaoks oli see kompaktne variant saada majanduserialadesse hea sissejuhatus. Üleüldiselt on ta oma otsusega ka paar aastat hiljem väga rahul. Just kõrvalerialal omandatud teadmised tegid temast parema kandidaadi tööotsingutel ning selle tulemusel julges ta valida oma praeguse töökoha ning edasise karjäärisuuna.

Kuid ega kõrvaleriala ei ole mõeldud ainult inseneridele või IT-spetsialistidele.

Kõrvaleriala võib omandada ka majandusteadlane. Ainukese piiranguna ei võimaldata omandada oma eriala kõrvalerialana juurde. Kui mõistlik on aga majandust õppides lisada enda diplomile veel majandusalane kõrvaleriala?

STUDIOOSUS

35

SPORDISEKTOR

9

SIGRID SIKK MARTIN ANJA

ÜL I Õ P I L A S T E SUVEMÄNG UD 20!

Suvemängud? Seoses selle üritusega kerkib üles nii mitmeid emotsioone, et ei tea lausa, kust alustada. Üritab siis algusest. Ürituse ootus algas juba talvel, kohe pärast Suvemängude väikevenna, Talimängude, lõppu. Tegemist oli ju siiski esmakordse kogemusega ja juba siis olid meeleolud laes.

Omakeskis sai mõeldud, et kui juba sellise pakasega, kus ninaots jääs, on niivõrd vinge ja hea olemine, siis mis võib küll juhtuda siis, kui kraadid on mitukümmend korda kõrgemad ja päike teeb pai? Ootus oli lausa nii suur, et kui TalTechi omaenda tudengitele, esmakursuslastele, sai Suvemängudest rääkimas käidud, ei osanud keegi arvata, et ega ma õigupoolest ise pole ka kunagi suvel sellest osa võtnud. Puhas ekstaas, ma räägin!

Kuud, nädalad ja päevad loetud ning oligi aeg käes seada oma sammud Käärikule – paika, mis jääb kõigi tudengite südametesse. Kellele tähtsamal ja kellele vähem tähtsamal kohal, aga sinna ta jääb! Nii nagu Suvemängude esitlusi tehes meeldis mulle öelda: “Näete kõiki oma koolikaaslasi, oma sõpru, kursakaid ning teisi noori inimesi, kes kannavad teiega sama tiitlit,” oli mul täiesti õigus! Juba kohale jõudes tekkis niivõrd soe tunne nähes elurõõmsaid, toredaid ja vahvaid tudengeid ning neid oli k õ i k j a l!

Aerofoto peal oleks Kääriku tundunud justkui sipelgapesa. Ega seal pikka pidu kohanemiseks polnudki – kohe trenniriided selga ja suund korvpalliplatsi poole, mis oli esimese päeva hitt. “Te näete kõiki omadele kaasa elamas, teiegi elate kõigest jõust enda kooli tudengitele kaasa ja mis veel parem – TEILE elatakse kaasa!” Taaskord lubadus, mis esitlusi tehes antud sai ja täpselt nii oligi.

Teate seda tunnet, kui elate millelegi või kellelegi kogu hingest kaasa, ihukarvad püsti, kui võit on käes ja see meeletu rõõmutunne, kui omad võidavad? Korrutage see tunne 36

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

nüüd kümnega ja saate umbkaudselt aru, missugune oli meeleolu nii sellel korvpalliväljakul esimesel päeval kui ka kõikide teiste alade puhul. Siinkohal tooks erilise mälestusena esimesest päevast välja auto lükkamise, kus meie TalTechi tudengid väga auväärselt, lihaseid pingutades, lükkasid ja sama ere mälestus tekkis ka köieveoga, kus samuti meie tublid tõmbasid nii nagu ei kunagi varem! Siinkohal on mõistlik öelda, et tõestus eelnevalt kirjeldatud emotsioonidest, on tudengite hääled pärast Suvemänge... või siis õigemini nende puudumine. Suvemängude eesmärk on pakkuda kõikidele midagi meelepärast, nii et igapäevaselt toimusid samaaegselt mitmed erinevad võistlused. Muidugi need, kes tahtsid olla aktiivsematest aktiivsemad, said soojendust teha joostes ühelt alalt teisele. Nii sai neil kõik Kääriku nurgad läbi käidud.

Nagu vanarahvatarkus ütleb, siis töö ja lõbu käivad alati käsikäes ja Kääriku pole kindlasti mingi erand! Pärast esimese päeva suuri kangelastegusid spordi valdkonnas, sai uusi tantsuliigutusi harjutama minna ja niimoodi see päev hommikusse keerutatigi.

Tasuks mainida, et kui päeval toimunut võib jagada kõikidega, kellel soovi kuulata, siis õhtuste lõbustuste kogemiseks peab ise kohal olema – tantsuplatsil näeb ikka omajagu komöödiat!

Olenemata sellest, et juba esimene päev tekitas niivõrd võimsaid emotsioone, saab nii isiklikult kui ka kuuldu põhjal öelda, et teine päev oli lausa veel parem. Toimusid erinevate spordialade võistlused, millest tooks välja rannavõrkpalli, tennise ja elamusjooksu ning need alad moodustavad vähem kui kolmandiku kõikidest tolle päeva aladest. Spordialasid jätkub kogu päevaks ning neid jagub igale maitsele. Võib julgelt väita, et Üliõpilaste Suvemängudel on mõeldud kõikide tudengite peale – nendele, kelle süda tuksub vaid spordi jaoks ning kelle jaoks on sport sama oluline kui nende õpingud ja absoluutselt ka nende peale, kes on nagu mina – sellised Harju keskmised spordi harrastajad. Isegi nendega on arvestatud, kes pigem naudivad kõike muud kui trennitegemist – nemad saavad näiteks telefoni või muna võidu visata, pannkooke kiiruse peale süüa või panna end proovile Kääriku grillimise MM-ist osa võttes! Ääretult suur lust oli näha, et igal viimselgi tudengil oli suur naeratus suul ja igaüks leidis endale tegevust.

palju kui TalTechis erialasid, võime enam kui kindlad olla, et see kõige suurem pilgupüüdja ja rahva hullutaja oli naiste mudamaadlus, mille kohta naised saunas oskasid öelda, et see on väidetavalt Baltikumi vaadatuim maadlus. Mine sa tea, varsti oleme kõik kuulsad! Saatus kas naeratas mulle või naeris minu üle, kuid publiku soov oli mind sinna mudasse saada. Ma pean tunnistama – esialgse häbeliku naeratuse ja “ei-ei” karjumise ajal hakkas süda kohe peksma ja otsus minna maadlema tuli sekundiga! See on ju niivõrd lahe! Mudamaadluse läbinud julged naised ilmselt nõustuvad minuga, kui ütlen, et lõpuks seal “ringis” olles ei ole mitte ühtegi kübet kartust ega piinlikkust, vaid see on ju lihtsalt vahva. Üks asi on nagu öeldakse “rahvale teha”, teine asi aga oma hirmude ületamine ja häbelikkuse allasurumine. Tean juba kindlalt, et tuleval suvel ei jää ma ootama, et rahvas mu nime välja hüüaks, vaid lähen otsejoones ja panen end ise kirja! Sama julgustan tegema ka teisi tugevaid TalTechi naistudengeid, sest ma ütlen südamest – see on kogemus omaette ja jääb meelde väga pikaks ajaks.

Viimasel õhtul oli laval Terminaator ning taaskord sai hullatud kuni hommikuste tundideni! Siinkohal meenutan ühte meeletult toredat õppejõudu, kes rääkis loo, et kohtas oma abikaasat just sellelaadsel tudengitele mõeldud suveüritusel. Olen enam kui kindel, et nende kahekümne aasta jooksul on Suvemängudelt mitmed endale kaasad leidnud ja ma üldse ei imesta, sest tegemist on tõepoolest üritusega, mis toob kokku sadu tudengeid kõikidest Eesti ülikoolidest ja vaatepilt on võimas!

Ah, et mis siis kolmas päev toimus? Arvad valesti, kui mõtled, et pakiti asjad kokku ja mindi laiali. Ei! Spordialasid jätkus ka kolmandaks päevaks, nii et kui lõpuks pühapäeva õhtul koju jõuti, olid kõik patareid ikka laetud, küll aga koosluses väikese lihasvaluga. Pole hullu, sest järgmiseks aastaks oleme kõik taastunud, harjutanud rohkem kui kunagi varem ning napsame Üliõpilaste 21. Suvemängude võidu tagasi sinna, kuhu ta kuulub – Tallinna Tehnikaülikooli!

Järgmise aastani!

Olgugi, et spordialasid oli peaaegu sama STUDIOOSUS

37

SPORDISEKTOR

3 AKT I I VS E T A INEPUNKT I LILIAN VALGE JOHN KNITTON

38

STUDIOOSUS

10

SPORDISEKTOR

Ülikooli astudes olin kuulnud vanematelt tuttavatelt, et Tehnikaülikoolis on võimalus käia tasuta trennis ning sellega täita ka oma vabaõppe moodulit ehk saada ainepunkte.

Nagu ikka, ei saanud ma alguses aru, mis aineid ma deklareerima pean ja kuidas see üldse käib, aga üheskoos sõbrannadega leidsime vastava õppeaine ÕIS-is ilusti üles ning deklareeritud see sai. Värske rebasena olid esimesed nädalad väga segased ning läks vist kaks nädalat enne kui otsustasin sammud spordihoone poole seada.

Mäletan, et esimesena otsustasin minna rühmatreeningusse, paar kursusekaaslast liitusid ka. Proovitud sai mitmeid treeninguid ning semestri keskpaigaks olid juba valitud lemmikud, mille järgi ma koguni oma päevaplaani tegema hakkasin. Kuna minu õppekaval oli lausa neli rühma, siis tuli ette olukordi, kus otsustasin minna enda grupi ajast treeningusse ning hiljem liituda teise grupi tunniga. Ja mulle hakkas see kõik niivõrd meeldima, et semestri keskpaigaks olid mul juba kõik vajalikud korrad trennis käidud ning olin spordihoone püsikunde. Iga semestri lõpus olin nördinud, et nüüd tuleb paar nädalat või koguni terve suvi pausi teha enne kui saab jälle sammud spordihoone suunas seada koos kõikide tuttavatega, kellega terve semestri sai koos trennis käidud.

Kõige vägevam aga kogu asja juures on see, et trennisaalist leidsin ma ausalt rohkem sõpru kui oma kursuselt. No päriselt, igas trennis oli sõber või sõbranna ees ning sealt edasi saime juba igal pool mujalgi kokku ning seda siiamaani.

Seega armas rebane või juba vanem tudeng, ma siiralt soovitan deklareerida õppeaine “Liikumisharrastuse alused I ja II”, sest lisaks vägevatele treeneritele ning trennidele leiad sa omale palju huvitavaid ning teistsuguse taustaga tuttavaid, kellega ülikooliaastad meeldejäävalt mööda saata.

Lisaks soovitan juba esimesel õppeaastal mõlemad ained sooritada, sest nii saad tasuta treenida kuni õppeaja lõpuni!

Spordihoones on võimalik käia jõusaalis, rühmatreeningutes, mängida korv-, võrk-, ning sulgpalli ning ka lauatennist.

Loe rohkem: taltech.ee/sporttudengile Trennis näeme!

STUDIOOSUS

39

SPORDISEKTOR

KRISTI AEDMA ERAKOGU

40

STUDIOOSUS

11 TA LT ECH CHEER LEADE RSUNIS T US ED TÄIT UVA D

SPORDISEKTOR

Aastaid tagasi sai pandud TalTech Cheerleadersi üheks eesmärgiks jõuda cheerleadingu Euroopa meistrivõistlustele ja miks ka mitte üritada maailmameistrivõistlustele pürgida. Me ei pannud nende sihtide juurde kindla tulemuse soovi, tundus liiga palju palutud, vaid tahe oli suur lihtsalt jõuda selle tasemeni, kus saaksime nendest võistlustest osa võtta.

Spoiler Alert! See eesmärk sai viimase aastaga täidetud ja kuidas veel.

30. juuni 2018 astusid Soomes Cheerleadingu Euroopa meistrivõistluste lavale esmakordselt eestlased – TalTechi cheerleaderid. Pärast pikki tunde ja tervet hooaega detailseid ettevalmistusi treeningsaalis oli meie võistlustiim valmis näitama, millest eestlased tehtud on. Kõigi rõõmuks ja iseendi üllatuseks võitsime Euroopa meistri tiitli Cheer Elite Level 5 Coed kategoorias. Uskumatu! Me olime Euroopa meistrid. Sellest momendist sai alguse põnev sündmuste ahel.

2018. aasta EM-i võit andis meile võimaluse esindada Eestit 2019. aasta maailmameistrivõistlustel Ameerika Ühendriikides. Siiani oli see olnud ainult mõte, kauge unistus, kuid nüüd oli see täiesti teostatav. Terve tiimiga tegime otsuse väljakutse vastu võtta ja seega 2018. aasta septembris pärast uue hooaja katseid alustas võistlustiim ettevalmistust. Kogu TalTech Cheerleadersi pere oli ärevil ja me kõik hoidsime oma cheeri esindustiimile pöialt. Trenni tehti neli korda nädalas ja vajadusel isegi rohkem. Ettevalmistuste periood möödus oma raskuste ja rõõmudega, kuid selle aasta aprilliks olime valmis üle ookeani võistlema minema. 22. aprillil lendas 28 sportlast ja 2 treenerit USA-sse Eestit esindama ja 24. aprillil said võistlused kõigi riikide esinduste jaoks treeningsaalis alguse proovikatsete ja suurejoonelise avatseremooniaga. Kogu võistlusala oli meeletut energiat täis. Naerdi, ergutati üksteist, leiti uusi sõpru, kohati vanu tuttavaid ja harjutati omavahel trikke – see kõik tekitas tunde nagu me oleks üks suur cheerleadingu perekond.

STUDIOOSUS

25. aprilli hommikul olime valmis poolfinaali võistluseks, kuid meie õnnetuseks vigastas ennast eelmisel päeval Anna-Mai Allikmäe ja me ei olnud kindlad, kas ta saab tõsteid teha. Kuna sellised olukorrad tulevad suurvõistlustel päris tihti ette, oli meil igaks juhuks kaasas ka neli varusportlast, kes olid vajadusel valmis asendama, kuid nii järsk vahetus oleks igal juhul olnud suur risk. Õnneks saime poolfinaalile vastu minna siiski originaalkoosseisus.

Närv lava taga oli kergelt öeldes erakordne, kuid olime oma kavas kindlad. Kui oli meie kord lavale minna, vallutasime platsi suure tuhinaga ja andsime endast kõik, mis anda oli. Võistluskatse esitatud, tulid kogu emotsioonide tulvast lausa pisarad silma.

Tehtud! Nüüd oli kohtunikel aeg otsus teha.

Meie suurimaks rõõmuks pääsesime finaali, Eesti on maailma esikümnes. Uskumatu!

Poolfinaali emotsioonidest maha rahunenud, olime finaaliks valmis, kuid kahjuks sai meie kartus tõeks. Anna-Mai vigastus oli tõsine ja treenerid otsustasid ta kavast välja võtta, et vältida vigastuse süvenemise riski sealsamas võistlusplatsil. Tiimi aitas hädast välja Triin Toom, kes õppis Anna-Mai koha kiirelt ära. Olukord oli nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt keeruline, kuid muudetud grupp andis endast parima, mis nii viimase hetke muudatusega võimalik oli, sest paratamatult tuleb olla valmis ka sellisteks stsenaariumideks. Seekord finaalikatset oodates oli õhkkond rahulikum kui päev varem. Kõik olid väga keskendunud ja valmis viimaseks pingutuseks sellel pikal teekonnal. Iga viimanegi emotsioon jäeti võistluspõrandale ja kõik tõsted lendasid nii kõrgele kui võimalik. Ja kõrgustesse me ka jõudsime: 7. koht maailmas. Me ei osanud seda oodata, esmakordselt maailmameistrivõistlustel ja tulemuseks maagiline 7. koht! Öelda, et me oleme tänulikud, on vähe öeldud, aga seda me oleme!

41

SPORDISEKTOR

42

STUDIOOSUS

SPORDISEKTOR

MM-ilt tagasi jõudes ei jäänud aega puhata, juuni lõpus Venemaal toimunud Euroopa meistrivõistlused ootasid. Cheerleadingu rühma jaoks tähendas see aga terve kava muutmist. Miks? 2018. aasta EM-il võisteldi Elite-kategoorias (tasemelt teine kategooria), kuid kuna sel tasemel olime juba Euroopa meistrid, pidime võistlema kõige raskemas, Premier-kategoorias. See tähendas, et kõik tõsted, mis vähegi võimalik, tuli raskemale tasemele viia ja selle tegemine kahe kuu jooksul ei ole just kõige lihtsam. Hoolimata sellest võtsime väljakutse vastu. Lisaks cheeri esindusrühmale valmistusid Euroopa meistrivõistlusteks ka duode tiimid, kes võistlesid Doubles Cheer Freestyle Pom ja Doubles Cheer HipHop kategoorias ning showtantsu esindustiim, kes asus võistlema Cheer Performance HipHop kategoorias. Antud kategooria on väga kõrgete nõuetega just erinevate hiphopi stiilide kasutamise osas ja seega oli vaja meie tantsijatel näidata enda oskusi võimalikult mitmekülgse kavaga.

Kõik võistlejad veetsid treeningsaalis pikki tunde, et lihvida võistluskavade detaile ja kerge ei olnud see kellegi jaoks.

27. juuniks oli kogu eeltöö tehtud, võistluskostüümid pakitud ja 52 sportlast + 4 treenerit võtsid ette teekonna Venemaale Euroopa meistrivõistlustele.

TalTech Cheerleaders esindas Eestit esmakordselt neljas kategoorias, seega pinged olid laes, kuid samas tundsime, et oleme enda eesmärgi saavutanud juba puhtalt sellega, et me oleme Eesti eest väljas nii suure võistlustiimiga.

Esimesena astusid 28. juunil võistlustulle meie duod - Monika Kollo ja Heli-Mari Sakala Freestyle Pom kategoorias ning Elina Lainelo ja Julia Alexandra Krohn HipHopkategoorias. Uhkusega saime vaadata, kuidas meie tüdrukud lava kuumaks kütsid. Monika ja Heli-Mari kava saavutas oma tehnilise tugevusega 6. koha ning Elina ja Alexandra emotsioonid tõid meile 11. koha. Tüdrukud tõid pärast võistlusi välja, et seda tunnet kui seisad kahekesi laval ja tantsid oma riigi eest, on meeletult raske sõnadesse panna.

Ennekõike oli nende südameis uhkus ja tänutunne, et neile selline võimalus avanes.

Premier-kategoorias ja nüüd oli hetk end proovile panna. Poolfinaali katse oli suurepärane, me olime kõik ülimalt õnnelikud. Terve hooaeg tööd sai lõpuks ette näidatud ning tunne oli hea. Showtantsu tüdrukud elasid kogu hingest cheeri rühmale kaasa teades, et kohe natukese aja pärast on nende kord võistluskava esitada.

Kõik võimalused viimaseid kordi kava läbi harjutada kasutati ära ja ei läinud kaua kuni tuli ennast poolfinaalis kohtunike ees tõestada, et oleks võimalus pääseda finaali.

Võistlejaid tribüünilt vaadates pakatas süda suurest uhkusest, sest see, kuidas kõik endast 300% andsid ja üksteisele kaasa elasid, oli lihtsalt imeline. Ja seda näitasid ka tulemused. Cheeri rühm saavutas Premier kategoorias 9. koha ja show-tantsu rühm pääses edasi finaali, kus saadi magusa 5. koha omanikuks Cheer HipHop kategoorias.

Lõpetada pikk ja ülimalt edukas hooaeg selliste tulemustega on kirss tordil ja me kõik ootame uue hooaja algust, et saaks juba järgmisteks suurvõistlusteks valmistuda.

Kutsume kõiki 31. augustil TalTech Spordihoonesse 2019/2020 hooaja katsetele - TalTech Cheerleaders Audition!

Väikestest soovidest ja mõtetest saavad alguse suured teod ning me usume, et kui sinagi tahad showtantsu või cheerleadinguga maailmatasemel võistelda, siis see kõik on ainult käeulatuses.

Aitäh kõigile, kes meisse uskusid, ja kõigile, kes toetasid meie teed Euroopa ja maailmameistrivõistlusteni! Tahame siinkohal eraldi tänada veel meie suurtoetajaid: TalTech, Sellit, DHL, Silberauto, MyFitness, Nike, Sportland, ABC Rent, Spordihooldus, Hooandja ja Eesti Cheerleadingu Liit.

Aitäh!

Teisel päeval oli oma oskuste näitamise aeg cheeri ja showtantsu esindusrühmadel.

Treenerid julgustasid sportlasi, koos käidi üle veel kõige keerulisemad nüansid kavas ja rahva seas lehvis võistlejate toetuseks Eesti lipp. Esimesena astus platsile cheeri tiim. Viimaste nädalate jooksul saadi selgeks kõik vajalikud elemendid, et võistelda STUDIOOSUS

43

RETRO

VICTOR ALARI ; ESMAKORDSELT ILMUNUD 2012 MÄRTS ELISA ILISTE

12 KUI KIIRE S TI LIIG U B SU RM ?

44

STUDIOOSUS

Surma liikumise kiirus ehk vikatimehe liikumiskiirus sõltub ilmselt inimese vanusest, keda ta jälitab. Stanaway et al (2011) on välja selgitanud, et normaalsetes töötingimustes on vikatimehe kiirus 0,82 m/s, st see on tema optimaalne niitmiskiirus. Samas kannatab vikatimehe töö kvaliteet, kui kõndimiskiirus ületab 1,36 m/s ehk 5 km/h. Sellisele tulemusele jõudsid teadlased, analüüsides 1705 üle 70-aastase mehe suremissagedust ning nende liikumisharjumusi. Töö praktiline järeldus ongi see, et liikudes kiiremini kui 5 km/h on võimalik vikatimehele tagumist poolt näidata. Vähemalt mingi perioodi.

RETRO

Nagu teaduses kombeks, põhjustavad tulemused uusi uuringuvajadusi. Nimelt kuna surm on kõndides nii aeglane, siis on suur oht, et ta võib enda huviorbiiti võtta näiteks ujujad või jalgratturid. Samuti puudub meil informatsioon surma töövõime kohta, see tähendab, kas piisab sellest, kui käia paaril korral nädalas kõndimas distantse liikumiskiirusega 5 km/h või tuleb seda korrata iga päev. Kui iga päev, siis kui kaua iga päev? Samas ei tasu jällegi üle pingutada. Mitmed uurimused on ka näidanud, et liiga kiiresti ning ebatasasel pinnal liikuvad vanainimesed kukuvad sagedasti ning saavad surma. On ju selge, et vikatimees jõuab maaslamajale järele ning töö ongi tehtud.

Tipikale soovitan vikatimehe vältimiseks mõõdukat tempot, seda nii sportides kui ka töö-, era-, ja koolielus ning ära kihuta autoga.

Kui sa eksid, saab ta su kätte.

Viited. Stanaway, F.F. 2011. How fast does the grimreaper walk? Receiver operating characteristics curve analysis in healthy men aged 70 and over- BMJ, doi:10.1136/bmj.d7679 STUDIOOSUS

45

KULTURNIK

ANNA-GRETE JUCHNEWITSCH ELISA ILISTE

13

ARM A ST U SE ST, M ETSALI N DUDEST JA LU ULES T ,,Aga armastusel on metsalinnu süda” – Kristiina Ehin

Ime küll et on lootust ja sarmi keset elutee pori ja verd ja laululindude parvi keset tormavat maailmamerd ,,Aga armastusel on metsalinnu süda” kätkeb endas Kristiina Ehini 2016-2018. aastate luuletusi, milles rõkkav lüürilisus ning müütilisus kogumikule iseloomuliku, koguni tuttavliku joone annab. Keeleliselt on Ehin oma õhulisuses siiski võrdlemisi konkreetne, ehkki nii mõnigi kord peab lausete lõplikuks mõistmiseks pöörama tähelepanu igale sõnale, mis lause moodustavad. Sedasama ka tunnetusliku poole pealt – selleks, et saada osa riimi-mõtte suhte täiusest ning emotsioonist, tuleb enne võtta natukene aega. Aega keskendumiseks, nautimiseks, järelmõtestamiseks.

Ei tohiks end lasta heidutada esialgsest ilmest, millega Ehin oma lugejaid vastu võtab. Kerged, keerlevad, peaaegu naiivsed must-valged kirjaread peidavad endas, nagu kord juba mainitud, imetabaseid mõttevälgatusi ning ühtlasi kummalist rütmi, mis luulekogu elavalt tuksuma paneb. Mõni rida leiab tee mõistuseni, teine jällegi südameni, kolmas hoopis hingesopi valendikku. Lõpuks uhutakse aga lugeja üle ühe-kahe magusmõru iiliga, mis paljastab koosluse keskme ning toob esile sõnade selgroo.

46

STUDIOOSUS

KULTURNIK

Millisest maailmast millise ajahamba alt oleme pärit?

Turvavärava röntgen ei tuvasta rahutut meelt ega teravat keelt Kahtlustusajastu kiuste jääb inimese hing masinate eest varju Nii mõnigi kord on tajutav Ehini teatav protest, siis jällegi omaksvõtt teda ümbritseva kuvandi suhtes. Olles endale teed rajanud pehme ja romantilise armastusluulega, on naisest tihti jäänud justkui haldjalik ning üdini malbe mulje, mis käesolevas kogumikus leiduvate riimidega alati kokku ei taha minna. Olgu selleks siis ühiskonna sotsiaalsetele aspektidele rõhumine või valusad lähikaadriread omaeneses elust – Ehini võimekus ja eripalgelisus erinevatel teemadel luuletada annab ka lugejale täiendava pildi poetessi isiksusest. Seda aga siiski võrdlemisi pehmelt, pea möödaminnes, enne kui sukeldutakse taas näkkide, kuupaiste ja kaugete iilide riimimaailma.

Kükloopide kabjaplagin äratab meid unest ja äike on jõudnud siia Torm ei tunne riigipiire pühib eest kivid ja puud ja paljastab põhjused toob ikka jälle esile eesmärgid – murda maanteröövli süda ja taltsutada saabastega kass rakendada armastusevankri ette oma rikkalik raev panna veri ja äri teenima õilsaid valesid levitada tõe lõhna mis muudab pilgu veidraks ja vabaks

kogumikeni, pakkudes kosutust, tröösti, äratundmismomente ning ilu selle erinevates tahkudes.

Seega – kel hinges segased lood või lihtsalt soov head luulet nautida, haaraku aga julgelt antud kogumik näppude vahele ja asugu lugema.

Sa ütled et ei ole muude jumal kui nende kes on täitnud me planeeti ja oled endiselt ka puude jumal kes tselluloosivabrikusse veeti Sa ütled et saad haiget igast surmast ja üle kõige tahad hoida elu et läbikukkumine teeb sind kurvaks ning tabasin sind keset mõtiskelu et kuidas edasi? Kui kaua? Mille nimel ikka jälle luua neid kel hing ja näha hukkumas siis seda imet sünd elu surm ... ja uuesti see ring Sa ohkad nagu mina. Vastust pole Ei püüa hoida kõigeväelist staatust vaid nõustud minuga et lõpp on kole ja seni luhtunud on iga lootus Ajast aega miljard aastat juba kõik usuvad et nad on paremad Ja kuigi valus on ja vanemad ei luba välja vahetame vanemad Sa soovid et ma looksin luuletuse mida mõistaks rauk ja sülelaps ning tõstaks ilmaruumi tuuletuses elu surmasõlmest ülemaks Ma soovin sulle täpselt sedasama sa noogutad ja nii me läheme Hea et jäime pisut jutustama mu üksindus on veidi vähenenud

Pean tunnistama, et varem pole ma Ehini loominguga kokku puutunud. Kui siis ainult menuka “Aasta ema” laulu kaudu, mille tabavad sõnad kauaks meelde on jäänud. Küll aga oli käesolev luulekogumik minu esmakordne kokkupuude poetessi terviklikuma loominguga.

Oma hea värske olemusega rajab ,,Aga armastusel on metsalinnu süda” tee Ehini varasemate (ja miks mitte ka tulevaste) STUDIOOSUS

47

NIPINURK

1. ALLAHINDLUSED Umbes augusti alguses on iga nurga peal näha kõikvõimalikke „Tagasi cooli“ ja muid lööklauseid, mis jätavad mulje, nagu oleks keegi turunduskontoris rääkinud oma lastelaste uuemast slängist ja otsustanud selle reklaamiks muuta. Need viitavad loomulikult iga-aastastele koolikaupade allahindlustele, mis hakkavad silma kõikjal kuni umbes oktoobrini. Vaesele tudengile on need äärmiselt kasulikud, kuna poodi tasub minna just siis. Iga säästetud sent on väärtuslik!

2. OSTA KÕIK KORRAGA Kui oled allahindlused üles leidnud, osta kõik aastaks vajaminev korraga, kuna paremaid hindu enne järgmist sügist ei tule.

Samuti väldid sellega olukorda, kus ostad mingil põhjusel 2 eurot maksva tavalise pastapliiatsi, sest muud varianti pole. Pigem varu rohkem tagavaraks, sest kui midagi üle jääb, saab seda järgmisel aastal kasutada.

3. VAATA PÕHJALIKULT RINGI Uuri hoolega, kas odavam toode on päriselt odavam. See tähendab – uuri kogust.

Näiteks 50sendine kaustik on 75sendisest küll odavam, kuid võib-olla on 75sendises topeltkogus lehti. (Sama põhimõte kehtib toidu ostmisel – vaata ikka ühikuhinda, mitte ainult toote hinda.)

4. MÕTLE LÄBI Mida sul tegelikult vaja on? Kas sul on tegelikult ka vaja uut iPadi?

Kas su kleeplindihoidja peab olema flamingokujuline ja sädelev või lihtsalt funktsionaalne? Kas sa ostad praegu korktahvli oma laua kohale, sest sul on seda päriselt vaja või sa nägid Pinterestis nunnut töölauda, mille kohal oli korktahvel, kus olid kirjakesed peal?

5. KÄI KOHTADES Ettevõtted korraldavad üsna tihti karjääripäevi ja muid taolisi üritusi, kus jagatakse kõikvõimalikku kasulikku ja kasutut kraami: pastakaid, vihikuid jne.

Käi eelistatavalt sinu erialaga tegelevate ettevõtete üritustel, et lisaks asjadele ka targemaks saada ning võta rõõmsalt pakutav vastu. Kõlab nagu eluaegne varu pastakaid.

Samuti enamasti jagatakse vihikuid ülikoolide hoonetes või on need kusagil niisama võtmiseks.

48

STUDIOOSUS

14

1 0 NIP P I KOOLI VARUSTUS ELT SÄÄSTMIS EKS DORIS ABE

6. KASUTA TUTVUSI ÄRA Kas su perekonnast või sõpradest töötab keegi kohas, millel on leping mõne kontoritarvete poega? Kui on, siis saad nende kaudu kindlalt odavamalt.

7. ÜLEJÄÄGID Vaata üle, kas sul on endal midagi keskkoolist üle jäänud. Küsi sõpradelt. Minu lähikonnas tuli välja vähemalt 500 kilekaant, mis on lihtsalt üle. Samuti võib nii leida vihikuid, kirjutusvahendeid, malle ja mida kõike veel.

8. KÕIKE EI PEA OSTMA Enamik vajalikke raamatuid ja õpikuid on kättesaadavad nii füüsilisest kui ka digitaalsest raamatukogust. Tehnikaülikooli tudengitel on ligipääs mitmetele andmebaasidele ning seda tuleks kindlasti ära kasutada. Samuti on võimalik laenutada raamatukogust, mis jätab järgi väga vähe raamatuid, mida oleks vaja osta.

9. TAASKASUTA (KEHTIB KÜLL ROHKEM INSENERITEADUSKONNAS) Küsi vanemate kursuste tudengitelt joonestustarbeid ja pabereid, mida nad enam ei kasuta. Kui oled eriti julge, siis miks mitte ka töid.

10. EELTÖÖ Uuri, mida sul koolis üldse tegelikult vaja on.

Võib-olla enam ei ole mõtet plastiliini osta, kuigi sa väga tahaksid. Samuti tee korralik inventuur kodus, et veenduda, kas poodi peab üldse minema.

HUUMOR

H A L VA H U U M O R I INSTITUUT R EBASEN ALJAD

„Juku, kui sa oma suhtumist õpingutesse ei paranda, siis tekivad su isale pähe hallid juuksed!“ „No küll isa nüüd rõõmustab! Ta on juba aastaid kiilakas olnud.“ Õpetaja küsib lastelt: “Lapsed, mis asi on kõige kiirem siin ilmas?”

Ants ütleb: “Sõna, lendab suust välja enne kui mõeldagi jõuad.”

Mari ütleb: “Valgus! Vajutad lülitile ja kohe põleb!”

Juku kratsib kukalt: “Kuule minu arvates on kõhulahtisus. Eile ei jõudnud ei sõna öelda ega tuld põlema panna, kui juba lendas!”

Petka ja Tsapajev on kinos. Seansi alguses hakkavad saalis tuled vaikselt kustuma.

Tsapajev: “Näed, kui sujuvalt valgus kustub!”

“Ma tean, kuidas seda tehakse.” teatab Petka “Kuidas?”

“Neil istub seal üks mees, kes tõmbab aeglaselt-aeglaselt pistiku seinast välja.”

“Professor, mida te ütlete oma kunagistele tudengitele, kui te neid kohtate?”

“Suur koka ja friikad, palun.”

STUDIOOSUS

49

HUUMOR

T E ST: MI L L I N E TEADU SKON D MA OLEN? OLED KUNAGI MÕELNUD, KAS ÕPID IKKA ÕIGES TEADUSKONNAS? VÕI MILLINE TEADUSKOND JUST SINU ISIKUOMADUSTEGA KÕIGE PAREMINI KOKKU LÄHEB? TEE TEST JA SAA TEADA! MÄRGI KINDLASTI OMA VASTUSED ÜLES, ET HILJEM PUNKTID KOKKU ARVUTADA. KÜSIMUS 1: ESIMESES LOENGUS ON KONTROLLTÖÖ. MITU ÄRATUST ENDALE HOMMIKUKS PANED? • Mitte ühtegi, ärkan vabalt ilma äratuseta (2p) • Ühe, usun äratuskella võimetesse (3p) • Kaks, võib juhtuda, et esimest ei kuule (4p) • Kolm: esimene nii, et jõuaks veel õppida; teine valmis panemiseks; kolmas siis, kui on viimane aeg väljuda (0p) • Piinlikult palju, sest nagunii magan sisse. (1p)

KÜSIMUS 4: SUL ON PAARI NÄDALA PÄRAST GRUPITÖÖ TÄHTAEG. MIDA SA TEED? • Sa leiad endale grupikaaslased ja veenad neid enda eest töö ära tegema (1p) • Alustad kohe üksi (4p) • Venitad kaks nädalat ja küsid ajapikendust (3p) • Teed detailse plaani, millal midagi tegema peaks, aga siis unustad seda täita (2p) • Alustad paar tundi enne esitamistähtaega ja lõpetad mõned minutid enne (0p)

KÜSIMUS 2: MILLINE NEIST VÄÄRTUSTEST ON SULLE KÕIGE OLULISEM? • Kuulsus ja raha (2p) • Lapsed (0p) • Töö, mida armastan (3p) • Sõbrad (4p) • Teiste aitamine (1p)

KÜSIMUS 5: MIS ON SINU JAOKS KÕIGE SEKSIKAM? • Kallid kingid (1p) • Suured romantilised žestid (3p) • Kuum keha (2p) • Sisutihedad vestlused (4p) • Toit ja selle tegemise oskus (0p)

KÜSIMUS 3: MIDA NEIST VIHKAD KÕIGE ROHKEM? • Finantsanalüüs (2p) • Insenerigraafika / tehniline joonestamine (0p) • Matemaatiline analüüs II (4p) • Füüsika II (1p) • Ettevõtluse alused (3p)

KÜSIMUS 6: MIS ON SINU ELU EESMÄRK? • Näha maailma (3p) • Olla edukas (2p) • Olla ühiskonnale kasulik (4p) • Leiutada midagi uut (0p) • Kasvatada rikkust (1p)

KÜSIMUS 7: SA TÖÖTAD LAEVAS. MILLINE OLEKS SINU AMETIKOHA NIMETUS? • Laevamehaanik (0p) • Kajutikoristaja (4p) • Meelelahutusartist (2p) • Kapten (3p) • Turvamees (1p)

0–5 punkti: oled hingelt inseneriteaduskond. Sa oskad laiaulatuslikult analüüsida, arendada ja hinnata keerukaid süsteeme. Sul on võime luua uusi projekte või täiendada juba olemasolevaid. Sa oskad kavandada ja koostada jooniseid ning arvutada keerukamaid integraale.

6–11 punkti: oled hingelt infotehnoloogia teaduskond. Sa oled ideaalne võrguhaldur. Sinust on saamas ettevõtte äritegevuse selgroog ning kõigi arvutitega töötavate tädide lemmikinimene. Sinu poole tullakse kõikide võimalike muredega alustades katkisest telekapuldist lõpetades täiesti töökorras printeriga.

12–18 punkti: oled hingelt majandusteaduskond. Sa tead une pealt, kui kellelgi on mõni hea tehing käimas ning sina ei ole selle osa. Teed kõik selleks, et sinust jääks võimalikult hea mulje ning vallutad sellega maailma. Tihtipeale ei oska inimesed sinu tööd piisavalt hinnata, kuid see sind ei morjenda, sest varsti pole sa enam mitte nende alluv vaid ülemus.

19–23 punkti: oled hingelt mereakadeemia. Tõsise merekaruna tead alati täpselt, et tuule suund on Nord ning nüüd on sinu kord. Tormid merel on sinu hellitavaks kaaslaseks ning sa ei mõista, miks inimesed kogu aeg suitsusinki taga ajavad, kui on olemas oma suitsutatud ahven.

24–28 punkti: oled hingelt loodusteaduskond. Mõistad maailma hoopis kõrgemas kvantsüsteemis kui teised. Sa tead, et miski ei juhtu ilma põhjuseta ning et kõik on tõestatav. Mõistes loodusteadusi mõistad ka enda ümber toimuvat hoopis teisiti.

PS! Kui sinu õpitav eriala ei kuulu testi tulemusel saadud teaduskonna alla, siis ära heida meelt. Ilmselt test natukene valetas. See ei ole põhjus eriala muutmiseks!

50

STUDIOOSUS

HUUMOR

Studioosuse ristsõnaosakonda abistab Kuma