Studioosus oktoober 2020

STUDIOOSUS T A LT E C H I T U D E N G I A J A K I R I . O K T O O B E R 2 0 2 0 . T A LT E C H S T U D E N T M A G A Z I N E

TALTECH ÜLIÕPILASKOND 100 ÜLIÕPIL ASKOND 100 ERI KOOL, TÖÖ, PERE T OUR DE OR G A NI S AT S IOONID OL GE M KULT UUR S E D J A P A L J U M U U D A H J U S O O J A S S T U D I O O S U S E S , M I D A J U S T P R A E G U H E L L A LT K Ä E S H O I A D

TOIMETUS

P E AT O I M E TA J A

PEAK A ANE FOTO

TRÜKK

TOIMETUS

VÄ L JA A N DJA

Anne-Mary Läll annemary.lall@tipikas.ee

Mattias Kitsing

KÜLJENDA JA

Anett Pook, Merilin Köörna, Grete Vahter, Mikk Räli, Emilie Earl, Yazeed Haddad, Merilin Köörna, Karl Läll, Tom Erik Luoma-Aho, Mari Löper, Doris Abe

Kadi Sigus

Auratrükk TalTech Üliõpilasesindus AADRESS

Ehitajate tee 5, Tallinn K I R J U TA

studioosus@tipikas.ee

W W W . T A LT E C H . E E / S T U D I O O S U S

Studioosus (ladina keeles üliõpilane) on kord kuus ilmuv ajakiri, mille koostajateks on TalTechi tudengid. Studioosus ilmub iga kuu esimesel esmaspäeval ja toob lugejani uudised, persoonilood, reportaažid, intervjuud jpm. Lehe tiraaž on 1500 eksemplari ning seda jaotatakse TalTechi peahoones, IT majas, raamatukogus ja ka kolledžites tasuta.

@S T UD I O OSUS 2020 | KÕ IK Õ I G US ED K A ITS T UD

STUDIOOSUS

3

Oktoober – ole pettumusest üle Hei, tipikas!

Esimesed nädalad on seljataga ning ees paistab semestri keskpaik. See on tavaliselt see aeg, kui tehakse kõiksugu vahekontrolle, järelpärimisi ning pooleksameid. Mõnele tudengile võib jääda mulje, et õppejõud kohe nimme on valinud kõik täpselt selle ühe ja sama kuupäeva või nädala, et siis tudengite õpihimu ja -vaimu proovile panna.

Kuid erinevad väljakutsed ongi just nimelt selleks, et need vastu võtta ja end ületada.

Meil üliõpilasesinduses oli juulikuus liikumise challenge – kirja läksid nii sammud kui ka jalgratta kilomeetrid. Kuivõrd mina liigun peamiselt autoga, siis minu jaoks oli see tõeline väljakutse!

Alustades sellest, et enne kui võistlus algas suutsin ma rattaga läbida rekordarv kilomeetreid, mis mitte kuhugi kirja ei läinud. Pettumus missugune, aga elus tuleb ka nendele vastu astuda ning pea püsti edasi minna. Seega kui vanaema nalja viluks ütles, et ma nagunii ei jaksa tema muruplatsi „niita“ (reaalsuses oli tegemist rohkem heinateoga), siis ma ei lasknud end kaks korda paluda ning otsisin niiduki välja – milline hea võimalus teha ühiskondlikult kasulikku tööd ning koguda samal ajal samme! 40 000 sammu hiljem oli 1/5 põllust puhtaks niidetud, mina kolm korda mesilastelt nõelata saanud ning ka päikene õhtusse liikunud.

Ma küll ei saanud päris kõike niidetud, kuid ega masinaga, mis liigub 2km/h, ei olekski füüsiliselt saanud rohkem niita.

Sulle, kallis Tipikas, soovitan samuti mitte esimese tagasilöögi korral asja nurka visata, vaid ikka üritada vähemalt nii nagu Toots – kui tervet ei jõua, tee pool, aga korralikult!

Anne-Mary Läll Peatoimetaja

4

STUDIOOSUS

SISUKORD T A LT E C H +

1. ÜLIÕPIL ASKOND 10 0 ERI

TUDENG TEGUTSEB 2 . T O U R D E T A LT E C H 2 : E S T I E M

3 . J Ä R G M I N E E TA P P : M T Ü Õ I G U S 4 . KÕ RVA L E P Õ I G E E S N ’ I J U U R D E 5. VÕIDUK AS LÕPP BEST ESTONIAS

A R VA M U S N U R K 6. PERE , KOOL , TÖÖ

SPORDISEKTOR

7. M E I L O N K O R V P A L L I M E E S K O N D . N A D M Ä N G I V A D .

RETRO

1 3 . A J AT E E N I S T U S E S T S Ü V I T S I , O T S E M E T S A L A A G R I S T

K U LT U R N I K 14. LUULEMINUTID

NIPINURK 15. GLAM UP CHEAP

H A LVA H U U M O R I I N S T I T U U T NALJA(?)NURK

T E S T: M I L L I N E T I P I K A S M A O L E N ?

R I S T S Õ N A K Õ I G I L E L O E N G U I G N O R E E R I J AT E L E

STUDIOOSUS

5

TALTECH+

1

ANETT POOK MERILIN KÖÖRNA ANNE-MARY LÄLL GRETE VAHTER ERAKOGU

TA LTEC H Ü LIÕP ILASKO N D

1 00

6

STUDIOOSUS

TALTECH+

Alustame algusest - miks me seda pidu üldse korraldame?

Selle peoga tähistame me päeva, mil loodi Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus. Sel aastal täitub Üliõpilaskonnal 100 aastat. Eelnevatel aastatel on Üliõpilaskonna sünnipäeva väga oodatud ning seetõttu ka suurejooneliselt tähistatud, kuid kuna 100-aastaseks ei saada just iga päev, siis oli meil sel korral vaja latti kõvasti kõrgemale tõsta.

Eelmisel aastal pidasime peo Tudengimajas, mis on ideaalne koht tähistamaks pidu, mis on loodud eelkõige tudengeid silmas pidades. Sel korral jäi suure juubeli tähistamiseks meie armas Tudengimaja kahjuks pisut väikeseks ning pidime peokohaks valima TalTechi aula, et kõik külalised mugavalt ära mahutada. Et pidu oleks huvitavam, on igal aastal olnud peol kindle temaatika. 2019 pidasime peo maskiballina ning aasta enne seda sini-must-valgesse riietatult (kuna pidu oli samal aastal EV100 sünnipäevaga ning ka Tehnikaülikooli 100. sünnipäevaga). 2020 on juba aastanumbri poolest juubel ning juubeli tähistamiseks võiks ikkagi olla maksimaalsel tasemel välku-pauku-särtsu ehk peo teemaks valisime sel korral Glitter Gala. Üliõpilaskonna sünnipäeval autasustame teenetemärkidega meie kõige aktiivsemaid tudengiaktiviste, kes on teinud silmapaistvat tööd oma ülikooli nimel. Ka see kord ei olnud teisiti.

Esinema olid kutsutud mitmed kuulsad ning vähem kuulsad nimed, mõned meie endi seast ja mõned väljastpoolt.

Pidades pidu üliõpilaskonnaga ning -le, pidasime selle peo puhul eriti oluliseks seda, et ka esinejate hulgas on esindatud meie oma organisatsioonid. Sel viisil tuleb parimal moel välja mõte, mis võiks jääda pidu alatiseks sümboliseerima: tunnustagem omasid ning tähistagem üheskoos päeva, mil sai alguse Tehnikaülikooli tudengiaktivism!

STUDIOOSUS

7

TALTECH+

KES SAID TEENETEMÄRGID? Sellel aastal anti välja kaks Kuldset teenetemärki, kolm Hõbedast ja kuus Missiooniehk pronksmärki. Tunnustuse pälvisid kõige silmapaistvamad.

Kuldse teenetemärgi said rinda endale Gerlin Gil ning Jaak Aaviksoo. Nad on olnud mõlemad oma tegevusega suureks eeskujuks, andnud oma panuse Üliõpilaskonna arengu jaoks ja pühendanud kogu oma aja selleks, et meie tudengkond oleks jätkusuutlik.

Gerlin Gili tuntakse “Üliõpilaskonna emana”, kes oli igal pool väljas esindamas tudengeid, nii koosolekutel, ametlikel kohtumistel kui ka kõikidel tudengite üritustel. Erinevad Esinduskogu probleemid said lahendatud tänu Gerlini juhtimisele ja initsiatiivile ning seda kõike kiirelt ja professionaalselt. Ta seisis peaaegu kõikide TalTechi tudengite hüvede eest, suheldes nii tudengiorganisatsioonidega kui ka üliõpilaskogudega. Lisaks esinaise kohustustele jõudis ta osaleda ka EÜL-i ja EKKA töös ning samuti aitas palju kaasa Majandusteaduskonna üliõpilaskogu juhatuse tööle. Oma tegutsemisega paistis ta silma ning innustas teisi veelgi rohkem pingutama ja just sellepärast väärib Gerlin oma aktiivsuse eest Kuldset teenetemärki.

Teisena sai Kuldse teenetemärgi endale Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor, kes jõudis teha palju oma aastate jooksul.

Kõige tähelepanuväärsemad saavutused tema mandaadi ajal olid õppekavade reform, e-toe tekitamine kõigile kohustuslikele õppeainetele ning EuroTech konsortsiumiga liitumine.

Jaak Aaviksool ei lasunud mingitki kohustust neid muudatusi läbi viia, aga tänu tema suurtele visoonidele ja nende kindlakäelisele elluviimisele on TalTechi tudengitel tänasel päeval märgatavalt rohkem võimalusi omandada märgatavalt kvaliteetsemat kõrgharidust. Ta oli rektor, kes väärib tunnustust oma suurepärase töö ja aastate eest Tallinna Tehnikaülikoolis.

8

STUDIOOSUS

TALTECH+

Hõbedase teenetemärgi said kolm suurepärast isiksust, kes on jõudnud lisaks õpingutele panustada Üliõpilaskonna tegemistesse, osa võtnud mitmetest organisatsioonidest, loonud või viinud täiesti uuele tasemele projekti või organisatsiooni. Need kolm silmapaistvat isikut on Jasmin Michelle Mursula, Erik Teder ja Kristen Oliver Rattasepp.

Jasmin Michelle Mursulat saab pidada erakordseks üliõplaseks, kes oli igal pool olemas.

Ta jõudis rohkem, kui teised ning vahepeal võis arvata, et tal on rohkem kui 24h ööpäevas.

Ta tegutses Üliõpilasesinduses tudengielu valdkonna juhatuse liikmena kaks aastat, mille vältel näitas ta erakordset pühendumist ja motivatsiooni TalTechi tudengielu arendamisse.

Kuid selle kõrvalt jõudis ta ka paljudesse teistesse organisatsioonidesse, nimelt oli ta aktiivne Kultuuriklubis, Vormeliklubis, Filmiklubis ja võttis osa osa mõnest INSÜKi projekti korraldamisest. Ta oli kõikide organisatsioonidega pidevas suhtluses ja veendus, et igast organisatsioonist teda teatakse ja tema poole julgetaks pöörduda. Ta oli oma töös innovaatiline ja püüdis pidevalt leida uusi ja veel paremaid lahendusi olemasolevatele.

Nimelt viis ta mitmed projektid e-platvormidele üle, muutis rahastamise süsteemi lihtsamaks, algatas tudengiorganisatsioonide regulaarsed kohtumised ja viis läbi ühel aastal ka Arengufondi Stipendiumikonkurssit. Jasminit saab kirjeldada kui super-hüper aktiivset töömesilast, kelle silmist sära oma töö vastu ei kustunud nende aastate jooksul kordagi, vaid tegutses aina edasi uute eesmärkide poole.

Lisaks Jasminile sai Hõbedase teenetemärgi ka Erik Teder, kes oma aktiivsusega on suutnud kõigile silma jääda, isegi neile, kes aktivismist ja tudengielust kaugele on jäänud. Ta on olnud kolm aastat järjest Inseneritudengite esindaja Esinduskogus. Ta on pühendanud neli aastat oma aja ja energia INSÜK-i - olnud juhatuses paar aastat, korraldanud palju projekte nagu näiteks BuildIT, Inseneritudengid soojakus ja Survival ning osalenud ka rahastuskomisjoni töös. Samuti seisis ta selle eest, et INSÜK omaks mainet ning oleks teadvustatud nii Eesti inseneride ja ettevõtete seas kui ka maailmamastaabis, kus üliõpilaskogu lööb aktiivselt kaasa rahvusvahelistes ühendustes.

Lisaks suursugusele panustamisele on ta olnud edukas ka õppetöös, kus hindest 5 allapoole tema endale lubada ei saa ning selle tõttu olnud suureks eeskujuks teistele tudengitele.

Oma nelja aasta jooksul on ta panustanud märkimisväärselt TalTechi tudengkonna arendamisesse ja seisnud alati tudengite heaolu eest.

STUDIOOSUS

9

TALTECH+

Hõbedase teenetemärgi pälvis veel Kristen Oliver Rattasepp, kes on aktiivne olnud alates 2017. aastast. Nende aastate jooksul on ta jõudnud ära teha rohkem, kui mõni teine teeks 5 aastaga.

Ta on olnud hindamatuks abikäeks, eeskujuks ja motivaatoriks väga paljudele tudengitele ning mitmetele organisatsioonidele. Tema saavutuste nimekiri on niivõrd pikk, et kõikide nimetamiseks kahe käe sõrmedest ei piisaks.

Ta on jõudnud paljudesse organisatsioonidesse, kuid põhilise aja pühendas Filmiklubile ja BEST-Estonias tegutsemisele. Ta on loonud mitmeid projekte nagu näiteks Tudengite Jõulud, TalTech Õhtu saatesalvestused, koos oma tiimikaaslastega loonud kontseptsiooni uuele BEST-Estonia suurprojektile Enginaator, viinud uuele tasemele karjääriürituse Võti Tulevikku osalevate ettevõtete arvu ning aitas arendada äriinfotehnoloogia ainekava. Oma aastate jooksul lisaks uute projektide loomisele jõudis ta olla ka BEST-Estonia juhatuses partnerlussuhete juht, tehnikakoordinaator, koolitada nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool, aidata kaasa erinevates projektides ning olla heaks mentoriks ja eeskujuks rebastele kui ka vanematele tudengitele.

Sel aastal anti välja ka kuus Pronksmärki ehk Missioonimärki. Selle vääriliseks tunnustati: Märten Puusti, Erle Maidot, Ilja Samoilovat, Karl Tammkõrva, Kersti Rätseppa ja Ergo Eesmaad.

Märten Puusti kirjeldavad tema sõbrad kui ideedegeneraator, sest uued ja innovaatilised ideed tulevad tavaliselt just temalt. Ta on aidanud tohutult Filmiklubil areneda nii selle silmapaistvusega kui ka organisatsioonide vahelise koostöö edendamisega. Ta on olnud Filmiklubi juhatuses esimees ning kuulunud Esinduskogu koosseisu, kus ta on toetanud nende tegemisi oma jõu ja nõuga. Ta on alati kõikide oma tegemistega soovinud aidata kaasa tudengiaktivismi arendamisele ning teinud seda hingega.

Erle Maido on jõudnud peaaegu, et kõikjale. Ta on olnud Majandusteaduskonna Üliõpilaskogus, IT-teaduskonna Üliõpilaskogus, TalTech Üliõpilasesindus ning ka Esinduskogus eesistuja. Erle on panustanud igasse oma organisatsiooni suurelt ning teda saab pidada lausa kõige štaažikamaks tudengiesindajaks üliõpilasesinduses. Tudengiorganisatsioonide koordinaatorina tegeles ta nii organisatsioonide haldamise poolega kui ka projektikonkursside korraldamisega.

Reklaamikoordinaatorina on ta mitmete aastate jooksul loonud jätkusuutlikud sidemed koostööpartneritega.Ta täitis kõiki oma töökohustusi missioonitundega ja vastutustundlikult.

10

STUDIOOSUS

TALTECH+

Ilja Samoilov astus Tallinna Tehnikaülikooli 2015 aastal, kus ta peagi liitus ka ITÜN-iga (IT teaduskonna Üliõpilasnõukogu). Ta alustas oma tööd aseesimehe juhiabina ning juba aasta hiljem valiti ta Esinduskogusse, kus hakkas täitma strateegiakomisjoni esimehe ülesandeid.

Samal ajal oli Ilja tegev ka ülikooli senatis ning ITÜNi juhatuses aseesimehena hariduse valdkonnas. Ta oli mitmeid aastaid järjest nii ITÜN-i juhatuses kui ka Esinduskogus oma panust andmas. Samuti oli ta eestvedajaks ITÜKis 2018/19 õppeaastal toimunud koolitustesarjale, mille eesmärgiks oli pakkuda erinevaid IT-teemalisi koolitusi ja töötube koostöös ettevõtetega. 2019/2020 õppeaastal aitas Ilja hariduse kvaliteedi töögrupi raames intervjuusid teha ning on viimasel paaril aastal aidanud arendada olulise väärtusega töövahendit ITÜKi juhatusele ning liikmetele, milleks on liikmete haldussüsteem “Hub”. Ta on olnud oma tegutsemisaastate vältel suureks eeskujuks infotehnoloogia tudengitele.

Karl Tammkõrv on aktiivne tudeng olnud juba kuus aastat. Nende aastate jooksul on ta panustanud palju ning veelgi rohkem. Ta on korraldanud INSÜK-is mitmeid projekte nagu näiteks Inseneritudengid soojakus, Inseneride Survival, Tuumajaama külastus, BuiltIT, Betoonitalent. Ta oli aktiivne juba enne INSÜK-i, siis, kui ETÜN ehk ehitusteaduskonna üliõpilaskogu nime all tegutseti. INSÜK-i personalis on ta lausa asendamatu, kuna ta on EYE koordinaator ehk inimene, kes vastutab rahvusvahelise suhtluse poolt Euroopa inseneride organisatsioonidega, arendades muuhulgas haridust ja inseneride võimalusi terves Euroopas ning veendudes, et ka Eesti hüved Euroopas oleksid kaitstud. Karli puhul on tegemist energiat täis aktivistiga, kes suudab noori õpetada ja jagada oma kogemusi, kuid samas teha noortele aktivistidele ka silmad ette.

Kersti Rätsep on pikaajaline Kuljuse tulihing.

Ta on olnud nii tantsija rollis kui ka laohoidja ja rahandusministri positsioonil. Ta on aidanud hoida ja edasi arendada 70. aasta pikkuseid traditsioone ja väärtuseid. Ta on tegutsenud Kuljuses alates 2007. aastast ning nende aastate jooksul olnud suureks abiks Kuljuse jätkusuutlikkusele. Rahandusministrina on tal viimased 8 aastat olnud väga oluline roll kanda hoolt ja hoida silma peal kogu ansambli rahalisel poolel ning finantside kasutamisel.

Lisaks on ta panustanud oma aega ka mitmete ürituste korraldamisesse, et pakkuda rõõmu teistele tantsijatele. Lisaks on Kersti andnud suure panuse ka Kuljuse kahe viimase juubelikontserdi: 2014. aastal 65nda juubeli “Triksterimuster” ning 2019. aastal 70nda juubeli “Kaheksakand” korraldusmeeskondades.

STUDIOOSUS

11

TALTECH+

Ergo Eesmaa on Kuljuse endine pikaajaline president. Selles ametis oli ta kokku 4 aastat ning korraldas Kuljuse-sisest kommunikatsiooni, aitas kaasa ürituste korraldamisele ning soojade suhete hoidmisele teiste Eestis tegutsevate tantsuansamblitega. Hea töö juubelimeeskonnas tõi 2018. aastal Ergo lauale ettepaneku asuda juhtima 70. juubelihooaja korraldamisega tegutsevat meeskonda, mis kulmineerus kolme kontserdiga üle Eesti. Peale organisatoorse töö on Ergo rohkelt panustanud ka Kuljuse põhitegevusse ehk tantsimisse, esindades Kuljust, Tallinna Tehnikaülikooli ja ka Eestit välisriikides ning erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel.

MIS VEEL SÜNNIPÄEVAL JUHTUS? Kui tavalisel sünnipäeval saab sünnipäevalaps pidulistelt kingitusi, siis ei saa ka meie tudengkond olla kuidagi kehvem. Kuid kes on tudengkonna sünnipäeval piduline ning kes sünnipäevalaps ning mida võiks üldse tudengkond endale sünnipäevaks tahta? Kõige toredamad kingid on ikka need, mis on korraga nii vajalikud kui ka kasulikud ning toovad iga kord naeratuse näole. Just selline ongi meie Juulius Tipikas.

Oot-oot, aga kuidas saab Juulius olla tudengkonnale kingituseks?

Tähelepanelikumad tudengid on ülikooli peal juba märganud, et Juulius on tublisti trennis käinud ning kaotanud nii mõnegi lisakilo ning läbinud erinevaid protseduure, et ka pärast nii pikki aastaid ülikoolis värske välja näha. Kuigi Juulius on saanud endale uue kuue, siis ei pea kartma, et ta ennast täielikult muutnud oleks.

Juulius on ja jääb meie igaveseks tudengiks!

Miks üldse otsustas Juulius, et 2020 on see aasta, millal end käsile võtta? Juulius on juba pikalt unistanud uuest ülikonnast, kuid ei suutnud kuskilt leida endale sobivat.

Nii nagu iga suurem muutus elus on keeruline ning tavaliselt ka pika vinnaga, nii oli ka Juuliusel keeruline enda välimust muuta. See kõik aga muutus kevadel kui ootamatud sündmused maailmas sundisid ka teda koduõppele.

Abivalmis TalTech üliõpilasesinduse pere tuli talle appi ning joonistas mõned kavandid, milline võiks Juulius algaval õppeaastal välja näha. Pärast pikki arutelusid ning õmblejate otsimist leiti õmbleja, kes oli valmis Juuliuse unistused täide viima. Terve suve kestnud protsessi tulemusel ongi uus Juulius valmis ning ta esitles end esmakordselt Tudengkonna 100. sünnipäeval viksi ja viisaka üliõpilasena.

12

STUDIOOSUS

TALTECH+

ÜLIÕPILASKOND 100 RAAMES AVATI NÄITUS „Üliõpilaskond galeriis

100“

näitus

raamatukogu

Mis oleks parem, kui tähistada juubelit näidates kõigile, kui äge on meie üliõpilaskond.

Selleks puhuks on alates 14. septembrist energeetikamajast raamatukokku viivas galeriis üleval näitus, mille raames on kuni 29. oktoobrini võimalik tutvuda sellega, millega üliõpilased Tallinna Tehnikaülikoolis õppetööväliselt tegelevad. Näha saab pilte lähemast ja kaugemast minevikust ning traditsioonilistest üritustest nagu tipikate marss Toompeale, Avalöögi orienteerumine, rebaste ristimine jt. Tudengkond hoiab juba aastaid au sees üliõpilaste suve- ja talimänge, mille meeleolukamad kaadrid on näitusele kokku kogutud. Kuivõrd suvemängudel osalejad on läbi aastate kandnud erinevate hüüdlausetega särke, on mõned neist ka näituse vitriinkappides tutvumiseks olemas. Üliõpilaskonna suurimaks tunnustusavalduseks on teenetemärk, mida antakse välja vastavalt kategooriale kas kuldse, hõbeda või pronksina.

Märgi saab rinda küll ainult selle vääriline, kuid näituse ajal võib igaüks neid vitriinis imetleda.

Lisaks on meie kuldse teenetemärgi saajate auks välja toodud nende nimed koos lühikese tutvustusega.

Suure panuse üliõpilasellu annavad meie arvukad tudengiorganisatsioonid, kelle tegemisi ja meeneid võib näitusel näha. Nende hulgas näiteks Filmiklubi telerikapp. Kel vähegi aega ja huvi, vaadake, milliste sõgedate ettevõtmistega on meie ülikooli tudengid end ajalukku kirjutanud.

Loodetavasti annab pilguheit tudengielu sündmustesse igaühele indu liituda mõne tudengiorganisatsiooni või kultuurikollektiiviga ning võtta osa üritustest, mis liidavad ja jäävad igaveseks meelde.

STUDIOOSUS

13

2

TUDENG TEGUTSEB

MIKK RÄLI

ERAKOGU

TO UR D E TA LT EC H 1 . ETAP P : ES T I E M Soovid osaleda projektide korraldamises?

Praktiseerida võõrkeeli? Õppida tundma uusi kultuure? Reisida rahakotisõbralikult Euroopas? Täiendada enda oskusi?

Siin on sinu võimalus..

ESTIEM (European Students of Industrial Engineering and Management) on insenerierialade tudengitest koosnev üleeuroopaline tudengiorganisatsioon, mis tegutseb Euroopa 28 riigis ja 77 ülikoolis.

Võrgustikku kuulub 8000 tudengit ning aastas korraldatakse 180 üritust erinevates Euroopa linnades. Meie põhitegevusteks on tudengite oskuste arendamine, erinevate kultuuride tundmaõppimine, osalemine ESTIEMi korraldatavates projektides ja komiteedes nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil. Projektide sisu on nii eriilmeline, igaüks leiab endale sobiva – olgu see sügavalt akadeemilise sisuga, kultuuriliselt silmaringi avardav, isiklikku arengut või karjääri soodustav jpm. Võrgustiku kõige olulisemaks ürituseks on üldkogu (Council Meeting), mis toimub kahel korral aastas. Üldkogudel osaleb kokku üle 250 ESTIEMi võrgustiku aktiivse liikme ja vilistlase, kus kuulatakse ja arutatakse võrgustikku puudutavaid küsimusi, mis tipneb hääletamisega. Lisaks formaalsele osale on üldkogude programmis töötoad ning õhtutel mitmekülgne kultuuri- ja meelelahutuskava.

14

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

Tallinna Local Group on tegutsenud 2014. aasta augustist. Selle aja jooksul on meie liikmed reisinud ja osalenud mitmekümnel rahvusvahelistel üritustel, korraldanud Tallinnas üle kümne rahvusvahelise ürituse, võõrustanud üle saja ESTIEMeri ja mis peamine – pakkunud oma külalistele palju meeldejäävaid hetki ja sõprussidemeid terveks eluks. Lisaks ürituste korraldamisele peame igakuised koosolekuid, kus hoiame liikmeid kursis oma tegemistega ja motiveerime osalema ühistes toredates ettevõtmistes (tähtpäevade tähistamine, sportlikud tegevused).

Meie tegemistega saate kursis olla sotsiaalmeediakanalite vahendusel (Facebook ja Instagram) ning küsimuste korral kirjuta-joonista julgelt meile aadressile board.tallinn@estiem.org.

Hea inseneritudeng, ära jäta ainukordset võimalust kasutamata!

STUDIOOSUS

15

TUDENG TEGUTSEB

STAGE 2: M TÜ Õ IGU S EMILIE EARL ERAKOGU

3 MTÜ Õigus Juuratudengid is a student organization situated in Tallinn University of Technology. The organization was founded in the academic year 2013-2014 and it focuses on helping students in their academic but also social needs. We often organize social events, in order to help, especially new students, to find new friends and in general connect students from the law faculty. We also work together with other organizations to increase cooperation between different faculties in Tallinn University of Technology and between other universities in Tallinn. We believe that the most important thing is the well-being of students and we do our best to fulfill all requests handed to us by our members. In addition, MTÜ Õigus is closely working together with Tallinn University of Technology in order to bring out the concerns of students to the head of the University.

As a law student organization, we also organize introductory events to different law firms and help students make connections for the future. As central part of our law degree is to find an internship position, these introductory events are important to every law student and we do our best to help students finding possible places to apply for an internship and also find answers to any questions people may have concerning their courses or in general their law degree.

16

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

A comment from a member: “Concentrating on Bachelor’s studies and building a plan for future is obviously important but giving your mind a break is necessary and truly beneficial. While taking part in our association activities, you’ll be able to socialize with likeminded law students and actually learn as much from them as you would through schoolwork.

You can learn how other students handle certain situations, find out what you’re good at, whether that’s multitasking, staying organized, generating ideas, or serving others. This self-awareness will be beneficial in your future career. It is not only about growing academically, but socially and as a person as well.”

MTÜ Õigus is all about the students and therefore we hope to gain more members so that we can continue helping students in their studies. If you are interested in joining our organization or have any questions regarding our activities, do not hesitate to contact us!

You can find us on Facebook under MTÜ Õigus.

Let’s make this semester a great one!

STUDIOOSUS

17

TUDENG TEGUTSEB

4

UCHA VEKUA ERAKOGU

STAGE 3 : T H E STORY OF ESN TALTECH I C

It is essential for international exchange students to feel connected from the first day they arrive to a foreign country to start their journey. Far away from their homes, they want to have a cultural experience.

Erasmus Student Network (ESN) is a non-profit international student organisation, it is the biggest student association in Europe, and it provides for cultural understanding and selfdevelopment under the principle of Students Helping Students. The network was established on 16th of October 1989 to support and develop student exchange experience.

Today ESN is present in more than 1000 Higher Education Institutions from 42 countries. The network is continuously developing and expanding. We have around 15,000 active members that are in many sections supported by so called buddies mainly taking care of international students. Thus, ESN involves about 40,000 young people offering their services to around 350,000 international students every year.

Erasmus Student Network has representation in all the 42 countries.

These representations act as an umbrella organisation that covers every section of the country. For example, in the case of Estonia, the head organisation is ESN Estonia, which covers all the five sections we have here.

18

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

One of them is representing the biggest and the most international university in Tallinn — Tallinn University of Technology (TalTech).

ESN TalTech IC (International Club) is the university section that makes sure that the international students in Tallinn University of Technology feel connected to the foreign country. We do this by organising engaging events for the full degree and exchange students and help them to explore and settle down in a new country.

It is fascinating to be part of this organisation — we learn and experience a lot together. At the same time, we help each other to solve problems and have lots of fun!

That’s why we are the biggest international organisation of the university.

I have been part of ESN for three years now, and I want to share more about us with you.

Sooo, let’s dig in: STUDIOOSUS

19

TUDENG TEGUTSEB

PEOPLE OF ESN TALTECH IC ESN, as an organisation, runs on the energetic volunteers who want to be part of an international environment and help others.

Most of the ESN sections in Europe have the same team structure. However, they do have minor differences based on the needs and resources: the way we structure our section is simple — we have four board members, those are: President, Vice-President, Event Manager and Communications Manager — they share the responsibilities and make sure that everything goes well through the semester: President is dealing with communications with other partner organisations — he is the person who makes presentations, has meetings, divides the budget, promotes the organisation, arranges the partnerships and leads the team of the board.

Vice-president is a person that is making sure that the section members feel great — he takes good care of the office, sets times for the team meetings, organises the motivational events and arranges the times for the office hours.

Event Manager is dealing with the events and activities that are happening every week — he comes up with the plan, talks to partners about it and arranges details, delegates the tasks to the interested members and makes sure that the event goes well and everyone is happy.

Communication Manager is the one who promotes the activities that section is doing — he is responsible for putting the events up on time, making different visuals, sharing the information in the group of international students and taking care of other social media channels.

At the end of every academic year, we put up an open call for these positions, and we choose the candidates from our active members — this way, we maintain our values and the community.

Members are the essential part of the section — that is what makes an organisation strong, healthy and sustainable, so we try to recruit new members every semester and show them how we organise our academic years.

20

STUDIOOSUS

HOW IS EVERYDAY LIFE AT ESN TALTECH IC Everyday life in ESN TalTech IC is exciting and fun at the same time — usually, we gather at our cosy office during our breaks from classes. As I mentioned before, we share the responsibilities and try to have at least one person in the office during office hours — this is the time when the section is open. Other students can come to register to our events, buy the ESNcard or hang out with us.

Once every two weeks, we have our member’s meeting. Here we come together as a team and discuss our past and the upcoming events — we share the roles and our opinions about different things to make our work useful and efficient. These meetings are usually fun, and everyone enjoys being part of it.

Different interesting international events are part of our everyday life too, we get connected to a lot of other international students during the semester — some of us become close with them, and it is an unbelievable experience to later revisit and reunite with these students in another country and have a cultural exchange with them.

TUDENG TEGUTSEB

THE EVENTS WE ORGANISE…

INTERNATIONAL DINNER

Every week we organise different events for the international students to bring them together with different purposes. We have a high range of events such as language exchange, karaoke, sauna night, city games, city tours, open mic and international dinner.

Event Manager is the one who deals with all these — he is coming up with an action plan at the beginning of the semester and then trying to divide tasks and activities based on the interest throughout the semester. Everyone in the section does the organisational part of these events.

Every semester we organise our biggest and most awaited event: ”International Dinner”. We bring students from different nationalities together at TalTech and let them present their country by bringing their national food and do a live performance.

There is also a competition between each team, so they would have motivation to present their country in the best possible way.

As I mentioned, teams can perform at this event as well — they usually do a national dance or a song. The show is terrific — we have around 400 people attending every semester and 15 teams participating, which guarantees a lot of fun every time!

Our events differ from each other a lot. We classify them through the different causes that ESN has. They are also different in size too. There might be an event where up to 20 people show up, and there might be an event where you have to host the whole university — let me tell you about our International Dinner:

STUDIOOSUS

21

TUDENG TEGUTSEB

TRIPS WITH ESN TALTECH IC Other than memorable events and activities that we do in ESN TalTech International Club, we also have an excellent travel partner Mareti that provides us with trips every semester to different directions: Lapland, Saint Petersburg and around Estonia.

Lapland trip always exceeds our expectations — Magical Polar Circle, tons of snow, husky ride, meeting with Santa Claus in his village and swim in a frozen lake — these are just some of the things that we do on that trip. So every semester we go to Lapland to have an experience of a lifetime.

“The most interesting experience in my life.

Thank you very much, Liina, for your help.

You are great and I am very happy because I met so many new people from different countries.” — This is the comment from one of our students who experienced this magic.

Mareti also offers our students and us to go to the beautiful Saint Petersburg in Russia by ferry. The trip is full of great museums, exciting places and beautiful memories.

Other than the Finnish and Russian adventures, we also make trips around Estonia, which covers all the beautiful places and magnificent sites that Estonia has.

Travelling with us is fun and full of great memories.

22

STUDIOOSUS

TUDENG TEGUTSEB

ESNCARD ESNcard is the membership card of the Erasmus Student Network. It gives access to all the services that ESN offers. The cardholders get a discount on every event that we do through the semester.

ESN has a lot of partners around Europe and the membership card also gives out discounts on their services too. You can check the partners on esncard.org. The card is valid for one year and works in every town that we have a section.

We do a lot of events in collaboration with our partners; it’s beneficial for both sides and suitable for the students as well — in this way they make the most from their international Erasmus experience.

The current president of the ESN TalTech IC — Yazeed Haddad has been part of us since 2018, and he loves being around the international community every day: “ESN is a perfect environment to learn how to work with different people, both on the national and international level, practice foreign languages, discover other cultures, become more tolerant in numerous aspects, speak up in front of a huge public with selfconfidence, and to share and gain knowledge.

I would encourage local and international students to join ESN, because it gives you an amazing experience during your studies and helps you to connect with people from all over the world” — Yazeed.

I joined ESN TalTech IC three years ago, and it has been an unbelievable experience for me — it has brought me to a lot of different places that I would have never imagined I would go.

I am fortunate enough to have buddies from a lot of different countries and to be able to visit them in their hometowns during the vacations, which has expanded my horizon and improved my knowledge a lot!

I want to say thank you to everyone who has been part of my ESN journey — members, partners, buddies and Erasmus students.

Thanks!

STUDIOOSUS

23

TUDENG TEGUTSEB MERILIN KÖÖRNA

5

24

STUDIOOSUS

TRIIN TIIMANN

4. ETAP P : BEST-ESTO NI A

TUDENG TEGUTSEB

Ülikooli astudes on kõik uus ja põnev, isegi pisut hirmutav, kuna ümberringi on uued inimesed, kellega ühist ülikooliteed käima hakatakse; uued ruumid, mida peab taga otsima; uued õppeained, mille peab selgeks saama ning uued väljakutsed, mis mõjutavad edasist elukäiku. Elus on algamas uus etapp, mis saab kujuneda täpselt selliseks nagu me selle ise loome. Ülikooli esimesel nädalal saavad uued õppurid osa meeldejäävast orienteerumisest, antakse ülevaade tudengielust ning juba on võimalus osaleda ka mitmete organisatsioonide infotundidel.

Tallinna Tehnikaülikoolis on väga palju erinevaid organisatsioone, millega tudengitel on võimalus huvi korral liituda ning rikastada oma ülikooliaastaid.

Kõik organisatsioonid on erinevaid – üks tegeleb peokorraldusega, teine koolitustega ning kolmas juba masinate või tehnika arendamisega. Mõni organisatsioon koosneb peaaegu sajast liikmest ning teine samal ajal peaaegu kümnest. See annab võimaluse kõigil leida täpselt see organisatsioon, mis neile meeldib ning mis enim huvi pakub.

Lisaks organisatsioonidele, on võimalik tantsida Kuljuses või TalTech Cheerleaders’is, laulda koorides, mängida puhkpilliorkestris ning palju teisi võimalusi, mida meie ülikool pakub.

Tudengiorganisatsioonides on võimalik leida endale uusi sõpru, saada uusi teadmisi ja oskusi ning muidugi saada ka kogemuste võrra rikkamaks.

Samuti on need mõeldud selleks, et rikastada oma õpinguid.

Räägin oma kogemusest, kuidas elu võib saada täiesti ootamatu pöörde, kui liituda tudengiorganisatsiooniga ning mida põnevat olen endaga kaasa võtnud nende kolme aasta jooksul.

Olen tavaline Tallinna Tehnikaülikooli teise aasta magistri tudeng, kelle põnev ja seikluslik tudengielu sai alguse rahvusvahelisest tudengiorganisatsioonist BEST-Estonia. Otsustasin liituda enda teisel ülikooliaastal, et näha oma silmaga, milliseid võimalusi organisatsioon pakub ning kuidas minagi saaksin kaasa lüüa nende tegemistes. Samuti soovisin laiendada oma suhtlusvõrgustikku ning kuuluda kuhugi organisatsiooni. BEST-Estonia jäi mulle silma just oma soojusega, avatud kontoriga, kuhu võis igal ajal minna, ning aktiivsete ja teotahteliste inimestega.

STUDIOOSUS

BESTi tähtede all on tegelikult peidus Board of European Students of Technology ehk Euroopa Tehnikatudengite Kogu. Eestis on see organisatsioon esindatud vaid Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid rahvusvaheliselt võib leida seda organisatsiooni lausa 34 erinevast riigist.

BEST-Estonia on keskendunud põhiliselt projektide korraldamisele, rahvusvahelistele kursustele, koolitustele, erinevatele töögruppidele, kus liikmed osaleda saavad, ning muidugi ka reisimisele.

Töögruppides saab tegeleda disainimisega, turundusega, müügiga (nii telefonimüük kui ka otsemüük firmade esindajatega), tehnikaga ning osaleda erinevatel koolitustel, et end antud valdkonnas harida.

BEST-is on olulisel kohal meie viis väärtust: 1. Flexibility 2. Friendship 3. Fun 4. Improvement 5. Learning Need on väärtused, mis ühendavad kõiki BESTEstonia liikmeid ning mille nimel organisatsioonis tegutsetakse. Nagu öeldakse, siis kõik peab olema tasakaalus – nii töö kui ka fun osa. Igal liikmel on võimalus valida just talle meelepärased tegevused – võib käia koosolekutel, võib korraldada projekte, võib lihtsalt reisida ja maailma avastada, võib käia meie vahvatel koosviibimistel ning võtta osa erinevate töögruppide tegemistest. Igaüks leiab endale just selle sobiva väljundi, milles tahetakse ennast arendada. BEST-is tegutsemine ei ole kohustus vaid pigem võimalus ning võimalusi leidub selles organisatsioonis palju – tuleb vaid need õiged iseenda jaoks üles leida. Organisatsiooniga liitudes ei pea muretsema, et oled uus. Kõik võetakse sõbralikult vastu ning soovi korral saab endale ka mentori, kes toetab sisseelamist ja aitab leida põnevaid väljakutseid.

25

TUDENG TEGUTSEB

Tänaseks päevaks olen olnud organisatsioonis kokku peaaegu kolm aastat ning saan öelda, et nende aastate jooksul olen arenenud meeletult palju, kasvanud isiksusena ning proovinud nii palju uusi asju, mida ma ei osanud ealeski ette kujutada. Algus oli küll vaikne ja rahulik, kuid mida rohkem ma nägin kõiki aktiivselt tegutsemas, seda rohkem tahtsin ma ka ise ette võtta. Alustasin väikesest projektist, liikudes edasi suuremate projektide abiliseks olemise juurde, nimelt olin karjääriürituse Võti Tulevikku ja Insenerivõistluse Enginaator abiline. Sealt edasi otsustasin ennast aastaks proovile panna organisatsiooni juhatuses finantsjuhina. Palju tööd ja vaeva oli nähtud, kuid endiselt tundsin, et saab veelgi rohkem.

Võtsin ette veel ühe väikeprojekti ning korraldasin uutele meeldejääva nädalavahetuse väljasõidu. Olin juba BEST-is palju teinud ja kogenud, kuid ühe suure projekti juhtimise kogemus veel puudus. Saatsin oma motivatsioonikirja ning olingi juba üle-eestilise insenerivõistluse Enginaator projektijuht. Ja täpselt nii need aastad lähevadki – alustad vaikselt ja rahulikult, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on soov areneda ja uusi tegevusi ette võtta.

Kõigi nende aastate jooksul arendasin endas julgust juhtida tiime, organisatsiooni ja erinevaid projekte, osalesin meeletult paljudel koolitustel, sain lahti oma esinemishirmust ning mis kõige tähtsam: leidsin palju uusi sõpru, tänu millele saan öelda, et minu tutvusringkond kasvas ääretult kiiresti. Alustades nüüd tööd Üliõpilasesinduses tunnustamisürituste koordinaatorina ja karjääriteel oma esimese erialase tööga, saan öelda, et BEST-Estoniast saadud kogemused on hinnalised. Kolm aastat tagasi olin ma hoopis teine inimene kui praegu ja seda kõike tänu tudengiaktivismile.

Kõigile uutele rebastele soovitan soojalt liituda mõne vahva tudengiorganisatsiooniga, mis teid enim paelub, sest nii saate oma õpingute lõpus öelda, et need olid täisväärtuslikud ülikooliaastad.

Oma mõtteid organisatsioonis tegutsemise kohta on jaganud ka mõned vanemad BESTEstonia liikmed: 26

STUDIOOSUS

Kaari Kaasik – Sellel aastal hakkas tema viies aasta BEST-Estonias. Lühike lõiguke tema reisimisest.

Seiklus Hispaaniasse algas Võrgurakenduste labori kaitsmiselt otse lennujaama minekuga.

Nimelt olin kaas-BESTika Hanna-Mariaga korraldanud 2019. aasta juulikuus investeerimise teemal suvekursust kahekümnele välistudengile ning nüüd olime Hannaga teel Madridi kokkusaamisele. Meil mõlemal oli esimene reis Hispaaniasse ning see oli võrratu.

Tänu BESTile ootas meid ees muretu puhkus, kus öömaja ja päevakava oli sõprade poolt ette mõeldud. Armsad kohalikud, Carlos ja Laura, kes osalesid meil Eesti kursusel, viisid meid Coyote baari, toitsid meid hulganisti singiga, viisid Churro kohvikusse, keskaja turneele kõrvallinna ning puudu ei jäänud ka higiste meeste vaatamisest Rugby matchi kujul. Aga kirkamad mälestused on kaunist õhtust Carlose juures, kus sai jäljendatud minimalistlikult ja lõbusalt Disney filme.

Märten Mändla - 5 aastat olnud organisatsioonis aktiivne, nüüdseks vilistlase seisuses. Töökoha leidmine tänu BEST-ile.

Enda tudengiaastate jooksul teadsin juba varakult, et tahan hoida endas aktiivset eluhoiakut, mis hiljem tulevikus mulle tööturul kasu tooks. Viie aasta jooksul BEST-Estonia ridades tegutsemist aitas sellele palju kaasa.

Nende aastate käigus omandasin mitmeid oskusi müügis, turunduses, ajaplaneerimises, projektijuhtimises, meeskonnas töötamises ja veel paljudes muudes valdkondades. Tänu sellele, et mul oli võimalus aidata kaasa mitmetele vingetele projektidele, sain ma ka oma esimese erialase töökoha. Kui olla avatud suhtumisega ning valmis võimalustest kinni haarama, siis saavutada on palju ning rohkemgi veel.

TUDENG TEGUTSEB

Sten Ärm - BEST-Estonia aktiivne liige ning Üliõpilasesinduse esimees. Mida tähendab BEST tema jaoks?

BEST on minu jaoks mitmeid asju: sõbrad, eneseareng, reisimine, ülilahedad üritused ning mälestused, mis jäävad kogu eluks. Kui ma häbeliku esmakursuslasena BESTiga liitusin, olid mind ja kõiki teisi uusi liitujaid ees ootamas sõbralikud, aktiivsed ja julgustavad tudengid, kes meid sellele meeldejäävale seiklusele kaasa haarasid. BESTiga liitudes ei teadnud ma veel midagi ei juhtimisest ega müügist, kuid tänu koolitustele, toetavatele ja kaasa aitavatele liikmetele ning uute oskuste aktiivsele praktiseerimisele oli mul juba aasta hiljem võimalik ise neid oskusi teistele tudengitele õpetada!

Reimo Ärm - Aktiivne olnud 4,5 aastat, liikmeks olnud juba liiga palju aastaid, raske kokku lugeda. Mentorlussüsteemi looja.

Kujuta ette, et ühel hetkel oled ligi 100 liikmelise organisatsiooni personalijuht. Sul pole õrna aimugi, mida sa tegema pead. Kaheksa kuud hiljem on välja mõeldud ja rakendatud täiesti uus mentorlussüsteem, võetud kasutusele vajaduspõhine koolitusprogramm ja loodud täiesti unikaalne motivatsioonisüsteem, mis kannab nime BESTi Punktisüsteem. See kõik oli võimalik ainult tänu nendele 100 liikmele.

Organisatsiooni juht ei pea ise otseselt mitte midagi teadma ega oskama. Tuleb vaid osata suunata ja kuulata liikmeid, et leida üles need lihvimata teemantid, millel on kõige suurem pikaajaline mõju ning mis üheskoos optimaalselt särama lüüakse.

Kui sa tunned, et soovid ka kogeda neid emotsioone ning luua endale täisväärtuslikud ülikooliaastad, siis tule BEST-Estoniasse ja tee oma tudengielu meeldejäävaks!

STUDIOOSUS

27

ARVAMUSNURK

6

PAIN D L I K KÕRG HARIDUS E O M A NDA M I NE – K UIDAS MAHU TA DA Ö ÖPÄEVA KOOL, TÖÖ JA P E R E? Kirjutatud aastal 2019 ÜE stipendiumikonkursi raames KARL LÄLL

Teadupoolest on Eestis kõrgharidus tasuta.

Sõna „tasuta“ võib aga tähendada erinevaid asju.

Eesti kontekstis oleks paslikum kasutada sõna „õppemaksuvaba“, kuivõrd on raske uskuda, et on tudengeid, kes saavad oma hariduse kätte ilma, et keegi peaks selle hariduse omandamisse rahaliselt panustama.

Tõepoolest – väljaspool Eestitki on võimalik leida näiteid tasuta kõrgharidusest, mis tähendab seda, et riik maksab kinni ka üliõpilase elamiskulud ja pakub väikest stipendiumit jooksvate kulutuste – näiteks toitlustuse – katmiseks. Eestis oleme sellest ideaalist küllaltki kaugel. Seetõttu ei tule üllatusena, et suur osa tudengeid peab ülikooliõpingute kõrvalt töötama. 2016–2018. aasta tudengeid vaadelnud Praxise uuringu EUROSTUDENT VI tulemused kinnitavad, et kaks kolmandikku tudengitest kombineerib ülikooliõpinguid tööga; kusjuures terve semestri vältel töötavate tudengite arv on tugevas tõusutrendis ja ajavahemikus 2016– 2018 oli selliseid tudengeid üle poole. Keskmine tudeng töötab 31 tundi nädalas ja õpib 33 tundi nädalas. Kui tudeng peab valima, mida teha, ütleb statistika, et ta läheb tööle, mitte loengusse.

Praegu viiakse läbi järgmist, EUROSTUDENT VII uuringut, aga vaadates ajaloolisi trende, on selge, et reaalsus kaugeneb järjest enam „õppiva tudengi“ ideaalist. Tänane tudeng seisab reeglina lihtsa valiku ees: kas minna tööle päevasel ajal ja määrata kannatajateks õppimine ja kool või minna tööle õhtusel või suisa öisel ajal, mis tähendab, et kannatajaks jäävad tudengi perekond ja sotsiaalsed sidemed.

28

STUDIOOSUS

ARVAMUSNURK

Lahendusi saab leida kahest erinevast vaatevinklist: on olemas süsteemseid lahendusi ja on individuaalseid lahendusi.

Süsteemsed lahendused on sellised, mille puhul tuleb saavutada poliitiline kokkulepe probleemkoha lahendamiseks. Mõne näitena süsteemsetest lahendustest võib välja tuua näiteks ühiselamute tasude kompenseerimise või kaotamise või ülikoolis ühe tasuta päevase toidukorra pakkumise üldhariduskoolide kombel.

Võttes arvesse, et peamine diskursus Eestis toimub skaalal „Tasuta kõrgharidus: jah või ei?“ ja teaduse rahastamisega suhtarvuna SKP-sse on asjalood pehmelt öeldes nutused. On raske uskuda, et lähiajal võiks tudengeid tabada mõni selline meeldiv üllatus, mis nende elu finantsilise olukorra roosilisemaks teeks.

Veel tuleb nentida, et kapitalistlikus süsteemis rohkem tähendab rohkem; seega isegi juhul, kui tudengitele teha rohkem asju odavamaks või täiesti tasuta kättesaadavaks, on sellel pelgalt piiratud mõju tudengite töökoormusele. Paljud tudengid kindlasti jätkaksid töötamist ka lihtsalt rohkema raha teenimise nimel, sest rohkem on rohkem.

Individuaalsed lahendused on need lahendused, mida tudeng saab ise rakendada sõltumata oma asetusest poliitiliselt kokkulepitud reeglistikus.

Need on lahendused ja tegevused, mille eest tudeng vastutab ise, ja kus ei saa kellegi teise peale näpuga näidata, et miks on niimoodi. Aja planeerimise küsimus on relevantne nii suures kui ka väikeses plaanis.

Mastaapsemas plaanis on selge, et ülikool toimub vastavalt akadeemilisele kalendrile ja suviti peetakse õpingutest pausi. Kui seda pausi kasutada eesmärgipäraseks raha teenimiseks, on võimalik kasvatada endale väike rasvakiht, mis aitab üle elada keerulisemad ajad. Oluline on vältida selle raha kulutamist impulssostudeks.

Seda on kindlasti kergem öelda kui teha, sest easy come, easy go.

STUDIOOSUS

Väikesemas, igapäevases plaanis on praktiliselt igal inimesel võimalik leida vaba aega ja kasutada seda ratsionaalsemalt. Tänapäeval võiks küsida, kas kaalukausil on tõesti kool, töö ja pere või on sellel hoopiski kool, töö, pere, Netflix ja Facebook. Loomulikult peab inimesel jaguma ka meelelahutust, aga tihtipeale kipub sellest meelelahutusest ära kaduma see meelelahutuslik aspekt: Facebookis loetakse lõputult oma uudisvoogu ja klõpsitakse tühja kalapilguga igat järgmist linki lihtsalt klõpsimise enda pärast, mitte sellepärast, et see pakub meile rahuldust ja naudingut. Netflixi vaatamist alustatakse mõttegavälgatusega „üks hea episood minu lemmikseriaalist“ ja lõpuks ollakse eneselegi märkamatult arutu zombina istunud tühja terve õhtu ja pool ööd. Raisku on läinud üks korralik õhtu ja hea korralik uni. Raisku on läinud aeg, mida oleks võinud kasutada pere ja sõpradega suhtlemiseks, õppimiseks või töötamiseks.

Seega ilmneb, et küsimus taandub aja planeerimise oskusele ja oma väärtuste paika seadmisele ja neist lähtuvalt käitumisele.

Tudengeid, kes tagantjärgi kahetsevad mõttetult ekraani taga raisatud aega, leidub oluliselt rohkem kui neid, kes tagantjärgi kahetsevad vanemate külastamist, sõpradega kvaliteetaja veetmist või vajalikuks aineks iseseisvat õppimist. Süüdlane on aga seal, kus ta reeglina ikka ootab – peeglis.

Töö, kooli, pere ja sõprade mahutamine ühte ööpäeva ei ole keeruline, kui silme ees on olemas selge siht, kuhu soovitakse jõuda; selge plaan, kuidas sinna jõuda ning kindel veendumus, et see siht on tõesti tudengile isiklikult oluline. Kui need koostisained on olemas, võib olla ka enamvähem kindel, et tulemus tuleb selline, mis lubab tudengil iseendale peeglist silma vaadata ja öelda uhkusega: „Ma olen tubli, ma saan hakkama.“

29

SPORDISEKTOR

TALTEC H I ES I NDUSVÕIS T KONNAD O N VA L M I S U UEKS HOOAJAKS !

TOM ERIK LUOMA-AHO

7

TalTechi korvpallimeeskond mehitas tänavuse meeskonna nii noormängijatest kui ka vanadest aga legendaarsetest kaladest. Peatreenerina jätkab eelmise hooaja keskel alustanud Kris Killing. Tema kõrvalt võib leida abitreeneri rollis aga endise Eesti koondislase ning TalTechi enda mängija, Gregor Arbeti. Uutest tulijatest astuvad meie ridadesse vanemad mängumehed Indrek Kajupank (eelmine klubi Avis Utilitas Rapla), Tanel Sokk (eelmine klubi Tartu Ülikool) ning Erik Keedus (eelmine klubi Avis Utilitas Rapla). Noormängijatest liituvad meiega G4S Noorteliigas pallinud Georg Allemann ning Karl Andres Matute Perner. TalTechi korvpallikoolist sirgunud noormängijatest astuvad meie ridadesse Jaan Erik Lepp, Ralf Küttis ja KenMartti Reinart (ühtasi ka meie G4S Noorteliigas pallinud). Eelmisest hooajast jätkavad meiega Oliver Metsalu, Martin Otto Parve, Janar Aniste, Rait Tammet, Sander Viilup ning Eric Schmalz.

Vahepeal Rootsis hooaja mänginud Jaan Puidet on taas tagasi ning astub taaskord meeskonna kapteni rolli.

Tänavu osaleb meie esindusvõistkond Paf EestiLäti Korvpalliliigas, Eesti Meistrivõistlustel ning PAF Superkarikal.

30

S TSUED C ITOI O ON S UTSI T L E

SPORDISEKTOR

TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonnas jätkab peatreeneri rollis Marko Mett, kes on enda kõrvale abiks võtnud Robert Oppari. Naiskonnas mängivad Nette Peit, Mari Loorman, Julija Mõnnakmäe, Merilin Paalo, Eliise Hollas, Silvia Pertens, Maria Säästla, Eliisa Peit, Kärt Unt, Eva Liisa Kuivonen, Dzintra Lember, Kristi Nõlvak, Helena Loos, Karolina Kibbermann, Kadi Kullerkann, Marily Lass.

TalTech/Tradehouse naiskond osaleb tänavu Soome liigas, et võtta mõõtu sealsete Eurotiimidega. Samuti osaletakse Balti Liigas, Eesti Karikavõistlustel ning Eesti Meistrivõistlustel.

Naiste kodumängude ajad ei ole veel teada.

TalTechi võrkpallimeeskond jätkab samuti mitmeid hooaegu eest vedanud peatreener Janis Sirelpuuga. Meeskonnas mängivad Karlo Remy Kallend, Markus Maila, Aleksander Eerma, Remo Torn, Joonas Popman, Jörgen Vanamõisa, Sten Perillus, Mihkel Tanila, Janno Õunpuu, Jan Markus Üprus, Cris Karlis Lepp, Tamur Viidalepp, Valentin Kordas, Jan Solovjov ning Rasmus Meius.

TalTechi võrkpalli meeskond osaleb Credit24 Liigas ja Eesti Karikavõistlustel.

Seoses COVID-19 levikuga Eestis on tänavu sportmängude külastamisel kohustuslik kanda maski. Maski puudumisel on võimalik seda soetada TalTechi Spordiklubist. Lisaks maskidele, rakendatakse pealtvaatajate seas ka 2+2 reegel.

STUDIOOSUS

31

RETRO

8

AJAT EE N IST U S L Ä B I SÕ D U RIP OI S T E SI L M AD E

Eelmisel kuul ilmus Studioosuses arvamuslugu ajateenistusest pääsemise kohta, mille tõttu ummistus meie peatoimetaja postkast negatiivse sisuga kirjadest.

Selleks, et leida teistmoodi vaatepunkt, otsustas Studioosus teha intervjuu kahe kodenikuga, kes olid juba ajateenistuse läbinud. Andres ja Priit (nimed muudetud – toim.) olid nõus meiega oma kodumaa teenimisest ausalt vestlema.

Kus te aega teenisite ja kui kaua?

A: Alguses saadeti mind Viru Jalaväepataljoni, mis paikneb Jõhvis. Sealt sain õnneks tulema ning kodule lähemale kuna Jõhvi oli väidetavalt ülerahvastatud ning ruumi polnud. Esimesel päeval Jõhvis küsiti, kes tahavad ajateenistuse läbida Tapa linnas ning sellest pakkumisest keeldumine oleks olnud loogikavastane.

Kohale jõudes pakuti, kas lähen Õhutõrje-, Suurtükivõi Pioneeripataljoni. Valisin Pioneeripataljoni kuna seal tegeletakse lõhkamistöödega, takistuste ehitamistega ning neil on erinevat huvitavat tehnikat.

Kirde Kaitseringkonnas ehk Tapa linnas viibisin 8 pikka kuud, täis katsumusi ja muidugi sõdurinalju.

P: Teenisin Julius Kuperjanovi Üksikjalaväe pataljonis miinipilduja patareis. Minu riigi teenimine kestis tervelt 11 kuud. Lõpuks sain nooremseersandi paguni, seega viimased 6 kuud veetsin oma jagu juhtides.

Vahepeal sai oldud ka Paldiskis, kus omanfasin sideallohvitseri oskused.

Kuidas käis teie jaoks arstliku komisjoni läbimine?

A: Arstlikus komisjonis käisin mitu korda, visiidid olid pikad ning sisaldasid erinevaid uuringuid. Esimestel kordadel oli ikka lootud, et saab ajateenistusest vabaks, kuid mida rohkem seal käisin, seda enam sain aru, et ajateenistusest pääsu pole. Arstid õnneks mingeid sünnidefekte ei leidnud ning seega võib lugeda arstliku komisjoni läbimise edukaks hindele 5.

P: Kiirelt ja valutult Kuidas toimub pataljoni valik, kuhu aega teenima saadetakse?

A: Pataljoni või teenistuskoha valikus minul suurt sõnaõigust polnud ning ausalt öeldes oli alguses ükskõik. Kuna pandi kirja Viru Jalaväepataljon, siis hiljem Internetis „googeldades“ sain palju huvitavat infot – selgus, et on ka paremaid kohti. Aga mis oli 32

STUDIOOSUS

MARI LÖPER/ NOVEMBER 2011

tehtud, seda enam muuta ei saanud. Muidugi oli õnn minu poolel ning hiljem asjaolud muutusid.

P: Mina valida ei saanud, pidin kohe Kuperjanovisse minema. Natuke kõhe oli sinna minna, kuuldu põhjal pidi seal kõige rangem kord olema, aga tegelikkuses ei olnud mitte midagi hullu.

Kuidas seal olmetingimused olid?

A: Olmetingimused olid üldiselt head kuna kõik hooned olid uued. Kuna meid oli kasarmus palju ja hügieenitoiminguid tehes jäi soojast veest väheks, siis enamus korrad sai pesta külma veega, mis ei olnud kõige meeldivam, aga ei midagi hullu. Paar korda tegime enne pesemist isegi kätekõverdusi, et keha oleks soojem.

P: Üle keskmise head. Hooned olid kõik renoveeritud nii, et halba sõna pole öelda.

Milline oli tavaline päev teenistuses?

A: Algas hommikuse äratusega, pärast seda kohe võimlema ehk tuli joosta paar suuremat tiiru ning teha puusaringe ja kätekõverdusi. Nädalas paar korda oli ikka korralik ei-viitsi tunne hommikusel võimlemisel.

Edasi oli igahommikune hügieen: habeme raseerimine oli sellest kõige olulisem osa. Pärast seda läksime rühma koosseisus sööma. Peaaegu igal hommikul serveeriti putru nii, et pudru mittesööjad – valmistuge.

Edasi hakkasid klassiruumis õppetunnid ja mõnikord välitunnid ning palju harjutamist. Õppetöö lõppes õhtusöögiga, millele järgnes õhtune hügieen ja öörahu.

P: Äratus, millele järgnes hommikuvõimeline. Siis tuli kindlasti hommikune hügieen ja seejärel toit.

Enamasti olid meilgi hommikusöögiks pudru ning võileivad ja joogiks kohv või tee.Siis viis tee homikusse ülevaatusesse, kus vaadati üle juuksed, habe, vorm ja üldine puhtus. Sellele järgned väljaõpe ja õhtul oli ikka natukene vaba aega ka. Siis sai puhketoas mänge mängida ja sõdurikodus puhata. Kõige tähtsam oli muidugi kell 21.00 „Aktuaalse Kaamera“ vaatamine, mis oli rangelt kohustuslik ja siis tuli õhtune rivistus, kus iga kord laulsime hümni.

Mis teile ajateenistuse juures meeldis / ei meeldinud?

A: Korrektne vastus oleks, et kõik meeldis. Kõige

RETRO

rohkem meeldis muidugi nalja teha ning hiljem tehtud nalja eest kätekõverdusi teha, sest millegipärast ei saanud „ülemused“ naljast aru. Meeldimise alla võib lisaks veel panna: sport, uued tuttavad, erinevate asjade lõhkamised (puupakkudest autodeni), sildade ja tõkete ehitamised ning muidugi meeldis eneseületamine.

Selle all mõtlen, et ükskõik kui jabur ja mittevajalik tundus kõrgemas auastmes ajateenistuja või kaadri kaitseväelase käsk, tuli seda täita ning enda arvamus alla suruda. Füüsiliselt tuli ennast ületada vaid ühel korral, milleks oli täisvarustuses lõpurännak. „Ei meeldi“ – kategooriasse lähevad mõned üksikud ajateenijad, kes olid määratud jao ülemateks. Eks osadele inimestele lööb ikka võim pähe, kuid ei olnud midagi hullu, sest võtsin halbu asju läbi huumori.

P: Ei meeldinud, et see tohutult venis. Minu arvates võiks ajateenistus olla lühem ja efektiivsem, vahepeal oli liiga palju aega tühja ootamist. Noh muidu poistele ikka meeldib sõda mängida ju. Vahepeal oli päris vahva.

Kas seal oli kõik tõsine või sai ikka nalja ka?

A: Nalja sai täpselt nii palju, kui ise tegid ehk siis palju. Õnneks oli enamikel rühmakaaslastest huumorisoon õige koha peal.

kus ajateenijad tõmbasid magamiskotid selga, lukk lõua alla kinni ja hüppasid koridori otsast teise.

Kas ülemused peedistasid ka teid?

A: Maksimaalselt minimaalselt palju. Eriti siis, kui keegi vastu hakkas või millegi halvaga hakkama sai.

Peamine „peedistamise“ viis oli kiiruse harjutamine.

Küll kiiresti riidesse, kiiresti magama jne.

P: Kaader ikka „peedistas“ ka natukene. Kui oli tahtmist leiti ükskõik millisest kotist üks liivaterake, mis võis maksma minna juba linnaloa.

Miks mõned peavad olema ajateenistuses 8 kuud, mõned 11 kuud? Millest see erinevus tuleb?

A: 8 kuud teenivad ajateenistuses noored, kellest saavad tavalised sõdurid. 11 kuu jooksul saavad noortest jaoülemad ja autojuhid – nii lihtne see ongi.

Kuna aga ei olnud soovi väga kaua ajateenistuses olla, siis otsustasin 8 kuu kasuks.

P: Nende kolme kuu jooksul, mis 11-kuulised rohkem on, saavad nad vastavalt teiste juhtimiseks oskusi, aga need, kes allohvitserideks ei sobi või ei taha, õpivad veokit juhtima.

P: Vahepeal sai lausa niipalju nalja, et ülemused olid sunnitud naerjad lennikuna (tehes piiks-piiks) ümber rühma jooksma saatma. Muidugi ajas see rühmas teisigi naerma ja nemad lisandusin ka niiöelda „orbiidile“. Tõsiseks muutus asi siis kui päris mood kätte anti, siis enam nalja ei olnud. Muidugi üldiselt ülemuste juuresolekul oli asi ikka tõsine.

Kuidas Tagantjärele hindate seda kogemust, kas tuli kasuks või mitte?

Rääkige mõni huvitav või naljakas seiklus ajateenistusest?

P: Usun, et mingil moel tuli ikka kasuks. Sai natukene teistviisi elu proovida. Üldiselt olen pika unega, aga seal sai ikka igal hommikul kella kuue paiku ärgatud, vahepeal ei saanud üldse magada, aga eks see oli ka omamoodi seiklus.

A: Naljakad situatsioone oli väga palju ning kõiki neid kirja pannes saaks lühikese raamatu. Mõni lühem näiteks. Oli test ning küsiti, kuidas miini demineerida, mille peale üks sõdur vastas, et hüppad miini peale.

Rühma ülemale ei tundunud see üldsenaljakas ning saatis sõduri kümne miiniga, mille kaal oli kokku umbes 100kg, ümber kasarmu jooksma. Selle peale sai aga naerda küll. Mingil ajal sai sama ajateenija jälle mingi totrusega hakkama ning talle öeldi, et häire gaas ning ta pidi gaasimaski pähe panema, aga unustas enne filtri korgi ära võtta ja hakkas kergelt lämbuma ja rabelema ning jälle ei saanud terve tuba naeru pidama.

Eks nende situatsioonidega on ikka nii, et kui oled nende sees, tundub antud hetkel kõik väga naljakas.

A: Kui mul kunagi elus on vaja maa sisse ajaposti auku teha või sõiduauto kabrioletiks muuta lõhkainega, siis küll. Minu jaoks oli kõik muu juba varem tuttav, sest olin enne ajateenistust läbinud Piirivalve Kolledži.

Kas soovitate teistel läbida ajateenistust?

A: Tavalisele noorele on seal palju uut ja huvitavat.

Muidugi minge kõik ja tundke sama, mis mina. Te ei oska arvata, mis teid ees ootab.

P: Mõnele tuleb see kindlasti kasuks. Mina isiklikult teist korda enam ei läheks.

P: Neid on ausalt öeldes jalaga segada nii, et ei tea kohe, mida rääkida. Eks ikka omamoodi seiklus oli Kevadtorm, kus sai kõike õpitut rakendada ja tõeliselt metsi tundma õppida... Kui nüüd meelde tuletama hakata, siis meeldejääv seik oli niiöelda „vagla“ jooks, STUDIOOSUS

33

KULTURNIK VARJUTU

kaks veidrat tegelast teate, mul on sõbrants tegelikult on isegi kaks kui mitte rohkem pole viitsinud lugeda igatahes esimene neist on duracelli jänku alati suu kõrvuni käed vehivad nagu tuulikulabad aga tal on soe süda ja külmad käed come-backid niidavad jalust armastab magusat või tegelikult kõike, mis süüa kõlbab isegi koirohune õun sobis ta teab mu suurimaid saladusi keskkooliajast või vähemalt ta ise arvab nii vihkab võltse inimesi ja tavalisi emotikone selliseid: :) käitub viisakalt see tähendab ei joo, suitseta ega laaberda vahel külastab Rüütli tänavat siis kui kooli läheb ja nüüd kättemaksuks ette ära tema valgustkartvad saladused: jumaldab tolmuseid raamatuid ning üht sümpaatset noormeest kavala naeratusega ja lühemat sorti säh sulle! aga teine pliks on hoopis teisest puust marutaudis peoloom no ei ole see asi nii hull üritab viisakalt käituda aga välja kukub nagu alati klimberdab klaveril paneb inimesed paika ka minu eest ükskord krõmpsutas lillkapsast ja üritas rääkida ei tulnud välja tavaliselt tuleb kõige suurem harry potteri fänn loeb raamatuid juba seitsmendat korda varsti teab peast geniaalsete mõtetega kohe kindlasti mitte blondiin liialdab šokolaadiga sinna kogu see raha lähebki! juba pandi silm peale kavaler peab ainult ülevaatuse veel läbima või oli läbivaatus?

34

STUDIOOSUS

punakaslilla armastus su pikad ja karedad sõrmed kleebivad mu põskedele näkku kaelale käsivartele puusale punakaslillat mida sina kutsud armastuseks ja mina kutsun halvaks unenäoks millest higisena ärkan uude helgesse hommikusse su tugevate käsivarte vahele ja sooja rinna vastu päikeselaiku kortsus linade vahele mõnulema sinu punakaslilla armastuse suurust pelgama

9

KULTURNIK

ilusat õnnelikku lõppu tere jälle mina oma depressiivse halaga ja katki kõik mu killud põrandal laiali pole esimesest tõelisest armastusest üle saanud jooksen endiselt depreka juurde tagasi ta sorteerib mu kilde igal laupäeval igal nädalapäeval tegelikult ja üle päeva ostab liimi millega mind parandada proovib aga järjest raskemaks läheb vahel ma vihkan ennast et lasen tal kogu töö teha seda enam armastan teda ja loodan ta ei jäta mind sest siis mul enam parandajat pole deprekas küsib alati midagi vahel ilma kohta tänaval päris tihti uue sisekujunduse teemal kas olen juba müürid heledamat tooni võõbanud? täna küsis kes mu maha jättis katsin käega lahtisemad killud põsel et ei peaks hiljem vaiba seest otsima alustasin algusest kui mu ümber oli soe kindlus varjas kõige selle eest mis väljas sisemuses oli aga veider lootusetu lugu tuisk mängis peitust tahmahelvestega ning keerles nurkade taga ehmatas mind liiga tihti poolsurnuks soojad müürid kasvasid päevadega ka selles hoovis hakkas kõige kiuste soojenema eile nägin vilksamisi päikestki

depressiivne luule segas nüüd vahele tahtis viimase killu mu lõuale liimida lasin tal pildi lõpetada ta heitis tühja pilgu minu sisse nagu alati tänu ei küsinud lonksas jahtunud kummeliteed ja prantsatas raskelt tugitooli vanem kõhukas meesterahvas nagu ta on raske kerge olla olin vait mõtlesin vastust küsimusele mille ta pidi kohe esitama mida sa lootsid? ilusat õnnelikku lõppu? jah lootsin lihtsalt lepatriinu säbrulistes varjudes leiab lepatriinu end mu veinipunaselt tagilt ja külmavärinad haaravad mu endasse kas imeilusa hommiku või lõõtsuva tuule pärast sa ei tule aga üle pika aja on mul iseendaga kahekesi ka hea

klirin aga algas nii et ühtäkki mitte ükski sõna ega pilk ei olnud enam mõeldud minule see tegi metsikult haiget sest ta oli ainuke kes mu üksinduse ära ajas ning tema sosinates olin mina tema teine pool kuid täna ju ma siis ei olnud enam piisav ning sõprus astus uksest välja paukuva uksega langesin koost STUDIOOSUS

35

NIPINURK

TA S K U KOHAS ELT G LAMUUR SE K S

10

DORIS ABE

Taaskord on lähenemas tudengkonna sünnipäev ning sellega kaasnevad pidustused. Hirmsasti tahaks teistega koos tähistada, kuid oh häda! Plakatite peal on dresscode’i kohta kirjas black tie või formal, aga sinu kapis on peamiselt teksad ja T-särgid?

Surfasid natuke veebipoodides ning hindu oma pangakontoga võrreldes tekkis tunne, et pidu jääb sinu jaoks ära? Ole mureta, siin on mõned nõuanded, kuidas pankrotti minemata ning piinlikkust tundmata siiski pidulikest üritustest osa võtta.

1. RIIDED Sa oled jõudnud ülikooli. See tähendab, et lõpetasid mingil hetkel gümnaasiumi ning enne seda põhikooli. Mis sul lõpuaktusel seljas oli? Ehk läheb veel selga? Üldjuhul ei ole ei ülikond ega kleit ainult ühe ürituse jaoks sobilikud vaid võivad päästa veel täitsa mitu pidu. Kui aga need on kaduma/katki läinud või väikeseks jäänud, siis pole lootus siiski kadunud.

Uuri varakult sõpradelt/sõbrannadelt, kas kellelgi on mitu ülikonda/kleiti ja saaks laenata või ei lähe ise üldse ning saab hädast välja aidata.

Kui oled valmis siiski paar eurot kulutama, mine vaata kaltsukatesse. Paavlis on enamasti väga mõistliku hinnaga vahvaid peoriideid, Humanast võib midagi leida ja kindlasti on veel palju väikeseid leiunurki, mille igaüks oma kodu lähedalt üles peab leidma.

Kõik siin punktis kirjeldatu kehtib ka jalanõude kohta.

36

STUDIOOSUS

NIPINURK

2. SOENG Tegelikult ei ole vaja minna juuksurisse, et peole minna. YouTube on täis kõikvõimalikke juhiseid, kuidas sättida juuksed väga ägedalt ja pidulikult kasutades nt 7 juukseklambrit ja ühte patsikummi vms. Alusta uurimist jällegi varakult, mitte 15 minutit enne pidu. Nii võid rahulikult erinevaid variante enne läbi katsetada. Miks mitte tulla enne üritust sõpradega kokku ja üksteist soengutega aidata, ühendades meeldiva kasulikuga.

4. BOONUSNÕUANNE ANONÜÜMSELT ALLIKALT Artikli kirjutamiseks inspiratsiooni kogudes kuulsin ka huvitavat infokildu. Nimelt on üks variant glamuuriillusiooni loomiseks igapäevaselt välja näha nagu prügikast ning teha täpselt 0 pingutust oma välimuse nimel.

Sel juhul näed kõigi meelest väga uhke ja pidulik välja kohe, kui juuksed ära kammid ja kleidi/ülikonna selga paned.

Loomulikult võid juustesse lisada kõikvõimalikke lillekesi, kivikesi või muid kaunistusi, kui need on olemas, kuid nende peale pole hädavajalik raha kulutada, kui eelarvega kitsas on. Neid võib aga samuti laenata-vahetada teistega, kellel endal mingil põhjusel üle on.

3. MEIK Kehtib sama, mis soengu puhul, et tingimata ei vaja sa professionaali. Tegelikult sa ei vaja isegi miljonit erinevat tarvikut. Väga lihtne jumestus võib olla väga kena ja pidulikku konteksti hästi sobida. Kui kardad, et ise hästi ei oska, on jällegi internetis palju videojuhiseid, mille järgi katsetada või leia mõni hea sõber-tuttav. Keegi ikka oskab.

Nota bene! Maga kindlasti kenasti välja ja joo piisavalt vett (eelistatult iga päev, aga kindlasti ka samal päeval, kui tahad välimust parendada). Näed kohe parem välja ning tunned end enesekindlamalt.

STUDIOOSUS

37

HUUMOR

H A L VA H U U M O R I INSTITUUT

Ajaloolise materialismi eksamil küsib õppejõud tudengilt: - Palun nimetage 30 tõelist kommunisti.

- Marx, Engels, Lenin, 26 Bakuu komissari ja Teie *** “Öelge, palun, mis on eksam?” küsib Tartu Ülikooli professor tudengilt.

“See on kahe targa inimese omavaheline jutuajamine.”

“Aga kui üks neist on idioot?” küsib professor.

“Siis teine jääb ilma stipendiumita!” *** Eksami ajal pöördub vana professor auditooriumi poole ja ütleb äärmiselt viisakalt: “Austatud tudengid! Kas teie hulgas leidub mõni noormees või neiu, kes võiks mulle ulatada õpiku, mille pealt te maha kirjutate. Ma võtaksin selle hetkeks enda kätte, et üht valemit kontrollida ja annan teile kohe tagasi.

Vabandage, palun!” *** Eksamil. Professor silitab sügavmõtteliselt lõuga.

“Mnjaa,” ütles ta tudengile. “Tegelikult on sellel teoreemil kaks lahendust. Teie valisite kolmanda.” *** Arstiteaduse õppejõud osutab auditooriumis olevale patsiendile ja räägib: “Sellel patsiendil on parem jalg 2 cm lühem kui pahem. Ta lonkab.” Siis pöördub ta esimeses reas istuva tudengi poole ja küsib: “Mida teie sellisel juhul teeksite?”

“Minagi lonkaksin, härra professor!”

38

S TSUED C ITOI O ON S UTSI T L E

HUUMOR

TE S T: M IL LI N E ON SI N U TI PI KA DN A? Ülikoolis käia on tore ning veelgi toredam on kanda tipika tiitlit, kuid milline on sinu tipika DNA? Tee test ning saadki teada, mitu protsenti on sinus päriselt tipikat!

KÜSIMUS 1: KUI VANAKS SAI SEL AASTAL TUDENGKOND? A. 103 aastat (5) B. 102 aastat (4) C. 101 aastat (3) D. 100 aastat (1) E. 99 aastat (2)

KÜSIMUS 2: KUI VANA ON TALTECHI BRÄND? A. 2 aastat (1) B. 3 aastat (2) C. 1 aasta (3) D. 5 aastat (4) E. 4 aastat (5)

KÜSIMUS 3: MILLISTE ÜLIKOOLIDE REKTORI TOOLIL ON ISTUNUD JAAK AAVIKSOO? A. TalTech ja TLÜ (3) B. TalTech ja TÜ (1) C. TLÜ ja TÜ (4) D. EBS ja TalTech (2) E. TÜ ja EBS (5)

KÜSIMUS 4: MITU TUDENGIORGANISATSIOONI ON TALTECHIS? A. 27 (5) B. 31 (4) C. 47 (3) D. 38 (2) E. 33 (1) KÜSIMUS 5: KUS ASUB MAATEADUSTE JA KESKKONNATEHNOLOOGIA KESKUS? A. Vändras (4) B. Säreveres (3) C. Särghaual (1) D. Kurgjal (2) E. Suurejõel (5)

1-5 punkti – oled 100%diliselt puhtatõuline tipikas ning kannad seda tiitlit uhkusega. Sinu jaoks on ülikool rohkemat kui ainult õppeasutus. Sa tunned end siin hästi nagu oleksid oma kodus, sest sa oledki! Mente et Manu!

6-10 punkti – oled 80% tipikas ning võid julgelt end ka nii kutsuda. Oled ülikoolis tegija, kuid sul on siiski ruumi veel avastada. Kuid nii ongi elu huvitavam.

11-15 punkti – oled 60% tipikas. Sinu DNAs on ruumi veel ka teistele haridusasutustele, kuid tipikageenid on siiski veel ülekaalus seega muretsemiseks ei ole veel põhjust!

16-20 punkti – oled 40% segatõugu tipikas. Kuigi sinus on ka teiste ülikoolide DNAd, siis tipika jooned on veel märgatavad. Kanna tipika tõugu edasi ning leia endale kaaslane TalTechist!

21-15 punkti – oled 20% tipikas. Kuigi sinus on vähe tipikaDNAd, siis võtavad tipikad su ikkagi omaks. Õnneks saab oma tipikaDNA protsenti tõsta väikese muuseumikülastuse ning ajaloo ringiga!

STUDIOOSUS

39

HUUMOR

Studioosuse ristsõnaosakonda abistab Kuma