LOCKHEED MARTIN
51
kauguselt. Väikeseim fikseeritud tiibade ga lennuk on EOS, mis on käest visatav ning langevarju abil maanduv väike õhu sõiduk. Olgugi, et õhusõiduk kaalub vaid 4 kilogrammi, suudab see oma kahe kaa meraga edastada pilti kuni 15 kilomeetri kauguselt. Suuruselt järgmine Threodi lennuk kannab nime Stream. See len numasin stardib katapuldilt ja kasutab maandumiseks langevarju ning on oma 20-kilogrammise kaaluga juba tunduvalt suurem kui EOS. Stream suudab operaa toriga sidet pidada 50–150 kilomeetri kauguselt ning seega sarnaneb Threodi lennukitest ehk enim Eli Swan III klassi drooniga. Suurim lennuk, mida Threod toodab, on Theia-nimeline droon. Kuni 100 kg kaaluv ning 4,2-meetrise tiivaula tusega Theia on suurim Eestis toodetav droon, mis suudab tõusta viie kilomeetri kõrgusele ning õhus püsida kuni 24 tun di järjest.
EESTI KAITSEVÄGI OSTAB LUUREDROONID
Briti sõjavägi on ülemaailmses terrorismivastases võitluses kasutusele võtnud uue põlv konna Desert Hawk III tüüpi mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS). Et vastata sõdurite üha muutuvatele nõudmistele, arendatakse end juba lahingus tõestanud Desert Hawk III süsteemi edasi.
ajateenijad Eesti luuredroonidega kok ku puutuda. Lisaks militaarotstarbele saab soetatavaid droone kasutada ka tsi viil-militaarkoostöös, näiteks inimeste otsingutel ja päästetöödel ning kiiresti arenevate piirkondade ja õppuste alade kaardistamisel. Lisaks eespool mainitud drooni de hankimisele osaleb Eesti ka 14 riigi ühishankes, millega soetatakse 5 Global Hawki drooni. Global Hawki näol on tegu maailma suurima, kalleima ning võimekaima drooniga, mis on varus tatud kõige tänapäevasema radarite süsteemiga (Swath & Spot Synthetic Aperture Radar (SAR) ja Ground Mo ving Target Indicator (GMTI)). Viie drooni ostmine maksab ligikaudu 1,3 miljardit eurot ning Eesti kanda on sel lest 0,018%. Global Hawkide baas ehi tatakse Itaaliasse, kuid Eesti saab vaja dusel droonide kogutud infot kasutada. Lisaks projekti rahalisele toetamisele mehitab Eesti ka 2016. aastast alates ühe
Droonid pole Eesti jaoks sugugi kauge teema, sest ka Eestis on kaks ettevõtet, mis mehitamata õhusõidukeid valmistavad.
analüütiku positsiooni. Spetsiifilisi os kusi nõudev ametikoht võimaldab Ees ti ekspertidel saada kaugseire andmete töötlemise kogemusi, mida Eestis han kida pole võimalik. Uue riigikaitse arengukava raames teostatavad UAS-i projektid pole siiski Eesti kaitseväele esimene kokkupuu de droonidega. Kaitsevägi on osalenud Eesti kaitsetööstusettevõtete taktikalise klassi UAV-de arendustöös alates 2003. aastast. Näiteks praegu kasutab õhu tõrjepataljon Eli toodetud mehitama ta lennukeid lendavate sihtmärkidena õhutõrjekahuri Zu-23-2 laskmistel. Sa muti on Eesti kaitseväelased Afganista nis kokku puutunud Raven-tüüpi käest lennutatava drooniga. Esimest korda puutus Ravenitega kokku Estcoy-E 2009. aastal, kes teenis Afganistanis USA merejalaväeüksuse koosseisus. Eesti jalaväekompanii kasutab Raven-tüüpi droone alates 2011. aasta veebruarist. Afganistanis on kasutuses üks komplekt droone, mis sisaldab kolme mehitamata luurelennukit. USA-lt sõjalise abi kor ras saadud droonidega jälgitakse alasid, kus kaitseväelased viivad läbi patrulle ja operatsioone. Lisaks hoitakse silm peal ka aladel, kus kaitseväelased pidevalt ei viibi. Sageduste sobimatuse tõttu pole Raveneid siiski Eestis võimalik kasuta da.
SÕDUR NR 3 (78) 2014
Riigikaitse arengukava 2013–2022 üks osa on taktikalise-operatiivtasandi mehitamata luurelennukite väljaarenda mine. Selle raames plaanib Eesti kaitse vägi 2015.–2016. aastal osta päris oma luuredroonid. Täpselt pole veel otsus tatud, milliseid mehitamata lennukeid hangitakse, kuid hankeks on ettenähtud 5,96 miljonit eurot. UAS-i (unmanned aircraft systems) võime loomise peaees märk on jalaväebrigaadi varustamine luureandmetega reaal- või lähireaalajas brigaadi vastutus- ja huvialadel, kait se- või pealetungilahingutes ja muudes operatsioonides. See tähendab, et droo nide lennukaugus peaks olema paar kümmend kilomeetrit ning need saaks toetada brigaadi väärtusliku luureinfoga. Näiteks saaksid droonid uurida, kus ja kuidas vastase väed paiknevad, kuidas need liiguvad, milline on relvastus, kus asub juhtimispunkt ning mis oleks pa rim sihtmärk. Selline teave on lahingu olukorras äärmiselt väärtuslik ning võib potentsiaalselt säästa palju inimelusid. Mehitamata lennuvahendite operee rimiseks luuakse rahu ajal üks tegev väelastest koosnev taktikalise UAS-i meeskond luurepataljoni koosseisus. Lisaks droonide opereerimisele peab see meeskond olema võimeline ka õhust kogutud andmeid eelanalüüsima. Samuti peab tegevväelastest koosnev UAS-i meeskond koolitama välja jala väebrigaadide luurekompanii ajatee nijatest koosnevaid UAS-i meeskondi. See tähendab, et tulevikus võivad ka