46
SÕJAVÄEHARIDUS
Jaoülem
Nooremallohvitseride kursus
Jalaväe nooremallohvitseride kursus
Pooljaoülem
SBK
Osaleb kas GHEK-il või KPEK-il, võimalusel PJÜEK-il
Kuulipildur + abi
SBK
KPEK
Granaadiheitur + abi
SBK
GHEK
Raskekuulipildur
SBK
RKPK
Sanitar
SBK
LSEK
Laskurid
SBK
Osaleb kas GHEK-il või KPEK-il
Tabel 1. Jalaväejao ametikohad ja kursustel osalemine.
SÕDUR NR 1 (82) 2015
mis on olla „vajadusel JÜ asendaja“. See eeldab, et pooljaoülem on võime line mingil tasemel ja teatud aja mää ral jagu juhtima. Jao juhtimisel läheb lisaks taktikalistele oskustele tarvis ka erinevate ettekannete koostamise os kust. Samuti peab pooljaoülem olema kursis erinevate ohutasemetega, riietusja relvastus tasemetega, õhurünnaku ohutasemetega, TBK kaitseastmetega, valmidusastmetega jne, kõike seda sel leks, et vajadusel jagu õpetada, juhtida ja kontrollida. Joonis 1 ilmestab pooljaoülema ko hustuste seost juhtimise ja lahingu tegevusega. Osad tegevused tuleb teha nii lahingus kui ka lahingupausidel. Esitatud joonisel ei ole kajastatud kõik kaasnevad ülesanded, kuid esitatud on peamised kohustused tuginedes „Jaoülema käsiraamatule“ ja „Jaoülema meelespeale“. Jalaväeallüksuse kursuse väljaõppe kava (JAÜK) ütleb üheselt, et taktika õppe alus on „Jaoülema käsiraamat“ ja erilist tähelepanu tuleb pöörata ajatee nijatest jao- ja rühmaülemate lahingu väljaõppele ning praktilise juhtimis kogemuse andmisele. JAÜK jaguneb jao, rühma ja kompanii osakursuseks, kus väljaõppemetoodika raskuspunkt on drillidel. JAÜK määrab ära jao osa kursuse osaeesmärgid, mida on kokku 37. Kursuse väljaõppekavas on pea miselt taktikaõppe raames mainitud, tegutsemist lahingpaari, pooljao ja jao koosseisus. Läbiva kaasneva õppeküsi musena jookseb läbi pooljao- ja jaoüle ma asendamine erinevates väljaõppe teemades. Asendamist on käsitletud teemades jalaväejagu kaitselahingus, rünnakul ja linnalahingus.7 Tegelikult on pooljaoülemal oma kohustused ka rännakul, varitsuses, paiknemisel jne, kuid asendamisest räägitakse otseselt ai nult eespool mainitud lahinguliikudes.
JAOÜLEMA TOETAMINE JA ASENDAMINE
jaoülemaga. Kui see sarnasus teadmiste vallas on loodud, siis saab pooljaoülem väga oluliselt toetada oma ülemat, sel leks et tõhusamalt määratud ülesanne täita. Kolonelleitnant Enno Mõts on kir jutanud: „Taktikalisel tasemel on kiirus alati tähtis, kuid see on eelkõige meetod, mitte eesmärk omaette.8“ VOOT-tsükli9 läbib üksiksõdur, jaoülem, kuni kõrge mate staapide tasandini välja.10 Kiirem VOOT-tsükli läbimine võrreldes vasta sega võimaldab oma tempot peale suru da ja initsiatiivi haarata.11 VOOT-tsükli läbimisel aitab jaoülemat pooljaoülem, kelle põhiline vastutusvaldkond on jao administreerimine ja lahinguteks ette valmistamine. Joonisel 1 väljatoodud kohustustele peab jaoülem tähelepanu pöörama, on see siis käsu andmisel, rühmaülema koosolekul või lahingus. Pädeva alluvaga jaoülem ei pea kesken duma administreerivatele toimingutele. Sellest tulenevalt saab jaoülem kesken duda ainult määratud ülesandele ega pea mõtlema kaasnevatele tegevustele, mis võivad tema jaoks VOOT-tsüklit aeglustada. Mida kiiremini jõuab otsu sele jaoülem, seda tõhusamalt tegutseb rühm ja kompanii ning vastupidi. Tuleb rõhutada, et selleks on jaoülemal tarvis ülesandele keskendumise vabadust ja vähem administreerimis- või logistilist juhtimist. Üksuste ülemad puutuvad kokku olukorraga, kus asjaolude sunnil ra kendatakse madalama astme ülemat üksuse juhtimisel. Kompaniiülemal on juhtkonna koosseisus kompaniiülema abi, rühmaülemat asendab vajadusel rühmavanem või jaoülem, jaoülemat asendab pooljaoülem. Rahu ajal võib asendamine olla tingitud erinevatest asjaoludest: haigestumine, maastiku luure läbiviimine, operatsiooni eripära või muu olukord. Pooljaoülema ette
Eesmärk on pooljaoülematele anda teadmised jaoülema Selgub, et pooljaoülem peab oma os kustelt ja teadmistelt sarnanema oma tegevustest.
valmistamine võimalikuks olukorraks, kus ta peab jagu juhtima, toetab juh timisvõime dubleerimist. Jao tegevus ja võimekus ei sõltu ainult nooremall ohvitseride kursuse läbinud jaoülemast. Eesmärgi päraselt väljaõpetatud pool jaoülema olemasolul on võimalik juh timise funktsioone jao siseselt jagada ja pooljaoülem viib inertsist jaoülema väljalülitumisel tegevused lõpuni. Kui kõikidele jao liikmetele on ette nähtud erialakursus, kinnitatud või kinnitamata õppekava alusel, siis pool jaoülemale ei ole ametlikult ette nähtud ühtegi kursust. Ideeliselt peaks pool jaoülem oma väljaõppe saama jalaväe allüksuse jao osakursuse raames selleks, et efektiivselt jätkata kokkuharjutamist rühma osakursusel. Kui arvutada kok ku jaole ettenähtud taktikaõppe aeg JA ÜK12-is, siis õppetunde saab kokku 80, see teeb 10 õppepäeva. Lahkamata aine voogu, kuid võttes arvesse teemade ja alateemade rohkust, siis selle ajaga õpe tada jaole selgeks rünnak, rännak, kaitse ja linnalahing on keeruline ettevõtmine. Loomulikult jätkatakse harjutamist ja parandatakse sooritusi rühma osakur susel. Mõeldes aga pooljaoülema seisu kohalt, kes peab vajadusel nooremall ohvitseride kursuse läbinud jaoülemat asendama, siis nimetatud teemad on kaheksa kuu ajateenijale võõrad ja tema meeskondlik ja taktikaline väljaõpe al gab sisuliselt nullist. Kuidas saavutada see tase, et pooljaoülem allüksuse kur susel, peamiselt ajateenistuse lõpupoole, oleks jaoülemale tema VOOT-tsükli lä bimisel abiks nii, et jaoülem ei pea kõike mõtlema ja käskima? Mida teha selleks, et jaoülema väljalangemisel säilib juhti mine ja ülesande täitmise võimekus?
POOLJAOÜLEMA ERIALAKURSUS Esiteks tuleb eristada terad sõkaldest, põhikutse sõduri baaskursusel oleva test ajateenijatest valitakse välja need, kes on taibukamad ja potentsiaalsed juhid. Valitud seltskond suunatakse pooljaoülema erialakursusele13, mis väl tab sama pikalt kui teised erialakursu