RUUMIPILT 2009

Page 1

Ruumipilt

2009

16

38

74

104

136

164

26

48

82

112

144

172

30

58

88

118

152

180

ISSN 1736-4493

68

96

126

156

188

Eesti parimad interjöörid ja disain

2009

Estonia's Best Interior Design Projects and Products

Лучшие интерьеры и промышленный дизайн эс тонии

Ruumipilt 16

Eesti Maaülikooli spordihoone Katrin Kaevats / Jaan Port

26

Delta Plaza kohvik Tiiu Truus / Marja Viltrop

30

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall Ville Lausmäe / Kadi Karmann

38

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Kristi Lents / Hannelore Kääramees

48

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus Mari Kurismaa

58

Baltika bürooruumid Arhitektuuribüroo Studio 3 / 3+1 arhitektid

68

BDG äriruumid Solarise keskuses Jan Graps / Ken Kristjan Ruut / Anne Määrmann

74

Inkassobüroo Intrum Justitia Rene Safin

82

Viimsi Keevituse büroo Madis Eek / Kristi Põldme / Kristel Jaanus

88

Tallinna Loomeinkubaator Raul Tiitus / Tarmo Piirmets

96

Age McCanni büroo Kerli Valk / Tomomi Hayashi

104

MarkIT büroo Kard Männil / Loreida Hein

112

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid Priit Põldme / Reet Sepp

118

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus Priit Põldme / Reet Sepp

126

Apollo raamatupood Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

136

I.L.U. kauplused Triinu Kuub / Andro Kööp / Andri Valk

144

Baltika Moetänav Maire Milder / Ott Kangur / Ülo-Tarmo Stöör / Maris Kerge /

Kaur-Lembit Stöör / Pärtel Eelma / Pekka Porkanen / Lauri Eltermaa

152

Ivo Nikkolo poed Maire Milder / Maris Kerge

156

Kingapoed ABC King ja Nero Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

164

Röa pargipaviljon Leila Pärtelpoeg

172

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda Maile Grünberg / Eliina Grünberg

180

Viimsi mõisa valitsejamaja Juta Lember

188

Резюме




Ruumipilt ESL Eesti parimad interjöörid ja disain 2009 Ruumipilt

Eesti parimad interjöörid ja disain

2009

Estonia's Best Interior Design Projects and Products

Лучшие интерьеры и промышленный дизайн эс тонии Toimetaja ja vastutav väljaandja Priit Põldme Kujundus ja küljendus Velvet Tekstid Maris Takk Ell-Maaja Randküla Karin Paulus Keeletoimetaja Hele Tigane Tõlge A&A Lingua OÜ / inglise keel Translator OÜ, Sergei Akopjan / vene keel Trükk Printon Väljaandja Eesti Sisearhitektide Liit 2010 ISSN 1736-4493

Ruumipilt on Eesti Sisearhitektide Liidule kuuluv kaubamärk


Sisukord Contents

16

26

30

38

48

58

Eesti Maaülikooli spordihoone Katrin Kaevats / Jaan Port

Delta Plaza kohvik Tiiu Truus / Marja Viltrop

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall Ville Lausmäe / Kadi Karmann

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Kristi Lents / Hannelore Kääramees

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus Mari Kurismaa

Baltika bürooruumid Arhitektuuribüroo Studio 3 / 3+1 arhitektid

68

74

82

88

96

104

BDG äriruumid Solarise keskuses Jan Graps / Ken Kristjan Ruut / Anne Määrmann

Inkassobüroo Intrum Justitia Rene Safin

Viimsi Keevituse büroo Madis Eek / Kristi Põldme / Kristel Jaanus

Tallinna Loomeinkubaator Raul Tiitus / Tarmo Piirmets

Age McCanni büroo Kerli Valk / Tomomi Hayashi

MarkIT büroo Kard Männil / Loreida Hein

112

118

126

136

144

152

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid Priit Põldme / Reet Sepp

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus Priit Põldme / Reet Sepp

Apollo raamatupood Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

I.L.U. kauplused Triinu Kuub / Andro Kööp / Andri Valk

Baltika Moetänav

Ivo Nikkolo poed Maire Milder / Maris Kerge

156

164

172

180

188

Kingapoed ABC King ja Nero Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Röa pargipaviljon Leila Pärtelpoeg

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda Maile Grünberg / Eliina Grünberg

Viimsi mõisa valitsejamaja Juta Lember

Резюме

Maire Milder / Ott Kangur / Ülo-Tarmo Stöör / Maris Kerge / Kaur-Lembit Stöör / Pärtel Eelma / Pekka Porkanen / Lauri Eltermaa


01. märts 2010

ESL AASTAPREEMIA 2009 ŽÜRII KOOSOLEKU PROTOKOLL

ŽÜRII

Konkursile esitati 36 tööd, millest žürii valis välja 22 nominenti erinevates kategooriates. Preemiad otsustati välja anda neljas kategoorias: ühiskondlik interjöör, büroo interjöör, kaupluse interjöör ja ajalooline interjöör. ÜHISKONDLIKU INTERJÖÖRI PREEMIA

Büroo interjööri preemia

Kaupluse interjööri preemia

Ajaloolise interjööri preemia

KÄTLIN ÖLLUK sisearhitekt / žürii esimees

Katrin Kaevats / Jaan Port

Arhitektuuribüroo Studio 3 / 3+1 arhitektid

Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Leila Pärtelpoeg

TAEVO GANS sisearhitekt

EMÜ SPORDIHOONE

BALTIKA BÜROORUUMID

APOLLO RAAMATUPOOD

PARGIPAVILJON RÖAL

KRISTA THOMSON sisearhitekt

Maaülikooli spordihoone on võlunud kõiki oma uskumatult tervikliku ning kompaktse lahendusega. Tüpoloogiliselt on tegu lihtsa objektiga – suur võimla on hoolikalt läbi mõeldud ning pakub mitmeid üllatusi. Maastikusse suurepäralt paigutatud hoone sisearhitektuur lisab uusi dimensioone sportimisest saadavale naudingule. Lustakad neopopilikult mullitavad siseaknad nii seintes kui põrandates muudavad argise ruumi intrigeerivaks ja pakuvad ebatavalisi vaateid. Oranžidele pindale vastanduvad toredad valged puidust sõrestikud. Ka jäi meelde maa-aluse korruse nutikas valguslahendus, kus lambid olid paigutatud kavalalt plastmasskatte taha. Ka lastenurk ei ole majas mitte lihtsalt tüüpiline koht mudilasele joonistamiseks ning liugu laskmiseks, vaid juskui moodne muinasjutumaa, piirdena toimiva stiliseeritud võsa ning graafikaga. Lisaks saab laps läbi võrestiku kontrollida, et ema või isa on alles ja vastupidi. Helgus, heledus ja heatujuline atmosfäär, mida võimla kasutaja kogeb, on kindlasti omadused, millest kunagi küllalt ei saa.

Oma mastaapsusest hoolimata ei ole ettevõttele Baltika kuuluv kompleks laialivalguv kooslus ühe katuse all töötavatest firmadest ega ka igavast juhtimisgurude arendatud ja Dilberti koomiksist tuntud kuubikumaailmast. Nagu brändide kuvandid börsil, võidab ka valitud sisearhitektuurne keel südameid rahvusvaheliselt šikis ning väljapeetud moel. Ei mingit infantiilsust, üleliigset kulda-karda, see on maja soliidsele ning isikupärasele täiskasvanud inimesele. Valdavaks on cool tehnitsistlik asisus, kus midagi ei ole jäetud juhuse hooleks. Ruumiprogramm on peensusteni läbi analüüsitud ning seetõttu peaaegu täiuslik. Samavõrra filigraanne on ka kogu ehituslik teostus.

Solarise kaubanduskeskuses valminud Apollo raamatupood on ilmselt Eesti üks suuremaid raamatupoode. Võrreldes kireva ja kohati kakofoonilisenagi tunduvate Rahva Raamatu kauplustega, paistab Apollo silma suurema professionaalsusega, seda alates oma kaupa armastavatest müüjatest ning lõpetades ekspositsiooniloogikaga, mis on suunatud tõelisele lugemissõbrale. Heade kirjandusteoste kõrval võlub Apollo seekord ka erilise kujundusega. Kätteantud kõrget ning brutaalsevõitu ruumi ei ole päriselt ära nuditud, vaid jäetud teatud mõttes baasina veidi paistma. Temperamentsust on mujalgi: oranži ning musta vastandamine on samuti piisavalt jõuline. Teatud pehmust loob raamatuesitlusteks ning väljaannete sirvimiseks loodud hubasem nurgake. Lisaks on erilaadilisi olustikke toonitatud mitmesuguste kummastavate valgustite ning mänguliste raamaturiiulitega. Kuna ruumi on tõeliselt palju ning seda ei ole ka ülemääraselt liigendatud, saab ostja ilma ebamugavusteta kaupa rahulikult sirvida. Mitmekihilisus on meeldejääv ning uuesti poodi piiluma kutsuv.

Väljast üpris ilmetu ajalooline mõisahoone sundis sisse astuvat žüriid ahhetama ning ektsentrilise klassiku Leila Pärtelpoja ees mütsi maha võtma. Imeline stiilipuhtus ning detailitunnetus, mitte ühtegi komistamist! Ühelt poolt hõrk neoklassitsism väljapeetud olustikus, kuid ometi kaasaegne ning õdus kodu omanikule. Tegu on omamoodi tagurpidi lähenemisega, kus väga vähesest ehk viletsas seisukorras varemetest võlus vanameister välja vägagi erilise ning kauni interjööri. Vanade müüride sisse ehitati täiesti uued dekoratiivsed ehituslikud detailid – sambad, karniisid jms, ning värviti valgeks, mis loob kena tausta traditsionalistlikule kujundusele. Põhiplaan, mille osaks on ka amfilaad, mõjub selles keskkonnas usutava ning mõnusalt arhailisena. Kasutatud on ka väikeseid elavdavaid detaile nagu nihestused põrandamustrites, kavalaid peidupaiku moodsate esemete peitmiseks. Väärispuidust klassitsismihõngulise mööbli kõrval leiab sisustusest ka täiesti unikaalseid esemeid nagu koduorel. Meelde jääb mõisahärra ning sisearhitekti kiiduväärne ja suurepärane koostöö ning õppimisvõime, mistõttu on tulemus Eesti ühe ilusaima mõisa tiitlit väärt.

Erilise originaalsusega paistavad silma justkui korruste vahele riputatud kabinetid. Metallist kandekonstruktsioonidele vastanduvad suured klaaspinnad. Nii on tööruumides toimuval kogu aeg lihtne silma peal hoida. Kokkuvõtteks: nagu väike must kleit või korralik ülikond on Baltika kujunduski hästi istuv ning ajatu.

Žürii tõstab esile eriti originaalse ja isikupärase lahenduse eest: Viimsi Keevituse büroo / AB Eek & Mutso OÜ

RAIVO KOTOV arhitekt JAANUS ORGUSAAR disainer KARIN PAULUS arhitektuuriteoreetik TIIT PÄÄSUKE maalikunstnik


March 1, 2010

The Estonian Society of Interior Architects Annual Prize 2009 – minutes of the jury meeting

jury

A total of 36 entries were submitted, of which the jury selected 22 nominees in different categories. The jury decided to award the prizes in four categories: interior in a public building, office interior, store interior and historical interior. Best interior in a public building

Best office interior

Best store interior

Best historical interior

KÄTLIN ÖLLUK interior architect / jury chairman

Katrin Kaevats / Jaan Port

Architects offices Studio 3 / 3+1 arhitektid

Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Leila Pärtelpoeg

TAEVO GANS interior architect

Estonian University of Life Sciences’ Athletics Centre

Offices of Baltika

Apollo bookstore

Röa park pavilion

KRISTA THOMSON interior architect

The sports facility for the Estonian University of Life Sciences has charmed everyone with its unbelievably whole and compact solution. Typologically it is an easy object - the vast gym is meticulously wellthought-out and offers many surprises and new dimensions. The interior architecture of the building that fits the landscape perfectly adds new dimensions to the enjoyment one gets out of sports. Merry neo-pop style bubbly interior windows in the walls and floors change the everyday space into an intriguing one offering many unusual views. Orange surfaces alternate with lovely white wood frameworks. One also remembers the clever lightning solution for the underground floor where the lamps are located behind a plastic cover. Even the playing ground for children isn’t a typical place for them to draw and slide, but more like a modern fairytale land with graphics and styled bushes acting as barriers. Additionally, a child can see though the frames whether his parents are still there and vice versa. Brightness, light and the high-spirited atmosphere that the gym user experiences are definitely those elements that can never be overused.

Despite of its huge scale, the building complex owned by the Baltika company is not a vague conglomerate of companies working under the same roof nor a boring example of a cubicle world developed by random leadership gurus and known to the rest of us from the Dilbert comic strip. Just like the brand images on the stock market, the chosen language for the interior architecture wins hearts and carries the feel of warm poshness and elegance on an international level. There is no room for infantility, for garish odds and ends, this building is for dignified and independent grown-ups. A cool, downto earth attitude with a technical feel predominates, nothing is left to chance. The entire room plan has been analyzed to every detail and thus, it basically reaches perfection. This meticulousness also present in the entire structural outcome.

The Apollo bookstore opened in the Solaris shopping centre is probably one of the biggest bookstores in Estonia. In comparison to the colorful and sometimes even a bit too garish Rahva Raamat, Apollo stands out with its higher level of professionalism, starting with the book loving sales personnel and ending with the entire exposition logic that is directed to the real book lover. Apart from the valuable literary masterpieces, Apollo lures us with a special design as well. The high and brutal looking space has not been totally covered, but can be seen as it was, a basis for the current solution. Attitude can be found elsewhere: the contrast between the orange and black is also quite strong. A level of softness is created by the cozy corner meant for book presentations and general browsing. Different atmospheres are accentuated with weird and witty lamps and playful bookshelves. Since there is really enough open space and it has not been divided too strongly, a buyer can peacefully browse the products without feeling uncomfortable. The many-layered style is memorable and invites one to visit the shop over and over again.

The jury stood in awe when entering the manor building with quite a faceless exterior and took their hat off for the eccentric classic Leila Pärtelpoeg. Amazingly clean style and an eye for detail, without any flaws! From one side, a dainty neoclassicism in an elegant atmosphere, but yet a modern and a cozy home for the owner from the other. It is somewhat a reversed angle how the old-master has conjured an outrageously special and beautiful interior out of very little and even out from the ruins in poor conditions. Entirely new decorative details were built inside the old walls - pillars, cornices and all the other details were colored white which creates a lovely background to the traditional interior. The ground plan, which also features an amphilade, seems right and sufficiently archaic in the given environment. Additionally, little details are used to enliven the atmosphere - dislocations in the floor patterns and clever hideouts for any modern equipment. One can find totally unique interior elements such as the home organ next to the classicist precious wood furniture. One will always remember the praiseworthy and smooth co-operation between the lord of the manor and the interior architect, which, together with the ability to learn from each other, led them to the result worthy of the title of one the most beautiful manors in Estonia.

The highest originality points can certainly be awarded to the office rooms which seem to be hanging between the floors. The metal supporting constructions are accentuated with wide glass surfaces. This makes is easy to keep an eye on the happenings in the office rooms. To sum things up: like a little black dress or a classical suite, the office spaces for Baltika are well-fitting and timeless.

The jury awards an honourable mention for an especially original and unique design: Offices of Viimsi Keevitus / designed by AB Eek & Mutso OÜ

RAIVO KOTOV architect JAANUS ORGUSAAR designer KARIN PAULUS architecture theoretician TIIT PÄÄSUKE painter


1 марта 2009 г.

Протокол собрания жюри о присуждении премии ЭСТОНСКОГО СОЮЗА АРХИТЕКТОРОВ ИНТЕРЬЕРА за 2009 год

ЖЮРИ

На конкурс было представлено 36 работ, из которых жюри отобрало 22 номинанта в разных категориях. Принято решение вручить премии в четырех категориях: общественный интерьер, интерьер офиса, интерьер магазина и исторический интерьер. Премия за интерьер общественного помещения

Премия за интерьер офиса

Премия за Интерьер магазина

Премия за исторический интерьер

Катрин Каэватс / Яан Порт

Архитектурное бюро Studio 3 / 3+1 arhitektid

Тюйне-Кристин Вайкла / Урмо Вайкла

Лейла Пяртельпоэг

Спортивное здание Эстонского университета естественных наук

Офисные площади Baltika

Книжный магазин Apollo

Спортивное здание университета естественных наук околодовывает своим невероятно цельным и компактным решением. Типологически незамысловатый объект – большой спортивный зал – тщательно продуман и таит в себе множество сюрпризов. Прекрасно вписанное в ландшафт строение производит впечатление даже физически. Спорт сам по себе дает радость движения, удачи, адреналина, победы, непосредственного физического ощущения, чему это здание способствует, предлагая хорошие условия для тренировок, а также добавляя новые измерения благодаря своей внутренней архитектуре. Веселые внутренние окна, пузырящиеся в духе нео-попа и находящиеся как на стенах, так и – о ужас! – в полу, создают в обыденном помещении интригу и предлагают необычные виды. Оранжевым поверхностям противостоят замечательные белые решетчатые потолки. Запоминается и остроумное решение подземного этажа, где лампы хитроумно расположены за пластиковым покрытием. Детский уголок в этом здании тоже не является типовым местом, где малыши могут рисовать или кататься с горки – он похож на современную сказочную страну со стилизованным кустарником в качестве ограды и с графикой. Кроме того, ребенок через такую ограду может наблюдать, не пропали ли мама или папа. Ясная и светлая атмосфера хорошего настроения, которую ощущает находящийся в спортзале человек, несомненно, являются теми гранями жизни, о которых можно сказать, что "каши маслом не испортишь".

Несмотря на свою масштабность, принадлежащий предприятию Baltika комплекс не является растекающимся сообществом работающих под одной крышей фирм и людей, которые сами создают красоту, и созданного авторитетами менеджмента и известным благодаря, например, комиксу о Дилберте скучного кубического мира. Как и образы брендов биржевого предприятия, выбранный язык внутренней архитектуры завоевывает сердца международным шиком и выдержанностью. Никакой инфантильности, кисточек и сосочек, это здание для солидного и обладающего индивидуальностью взрослого человека. Преобладает техницистская деловитость в духе cool, ничто не отдано на волю случая, программа помещений проанализирована до мелочей и поэтому является почти совершенной. Настолько же фигурально и строительное воплощение.

КЭТЛИН ЭЛЛУК архитектор интерьера / председатель жюри ТАЕВО ГАНС архитектор интерьера

Парковый павильон Рэа КРИСТА ТХОМСОН архитектор интерьера

Особой оригинальностью отличаются как-будто подвешенные меду этажами кабинеты. Металлическим конструкциям противостоят большие стеклянные поверхности. Так можно постоянно наблюдать за тем, что происходит в рабочих помещениях, что влияет несколько сомнительно, но, вероятно, постоянный контроль необходим для функционирования гигантской по нашим понятиям организации. Итак: как маленькое черное платье или хороший костюм, Baltika наконец стала хорошо сидящей и неустаревающей.

Открывшийся в центре Solaris книжный магазин Apollo является, вероятно, одним из крупнейших в Эстонии. По сравнению с магазинами Rahva Raamat, пестрыми и иногда какофоничными, Apollo выделяется профессионализмом, начиная от любящих свой товар продавцов и заканчивая логикой экспозиции, а также направленностью на настоящих любителей чтения. Наряду с хорошими литературными произведениями, в этот раз Apollo покоряет и особенным оформлением. Исходное высокое и несколько брутальное помещение осталось в некоторой степени видно как основа. Температмент виден во многом: противостояние оранжевого и черного также действует достаточно сильно. Определенную мягкость создает уютный уголок, предназначенный для презентаций книг и просмотра изданий. Особенные обстоятельства, которые создают и книги, подчеркиваются разными удивительными светильниками и игривыми книжными полками. Поскольку места действительно много и пространство не разделено чрезмерно, покупатель может без всяких неудобств спокойно просмотреть товар. Многослойность запоминается и зовет вновь посетить магазин.

Довольно невыразительное снаружи историческое здание усадьбы заставило входящее в него жюри ахнуть и снять шляпу перед эксцентричным классиком Лейлой Пяртельпоэг. Удивительная чистота стиля и ощущение деталей, ни одной оплошности! С одной стороны, нежный неоклассицизм в выдержанных обстоятельствах, но, с другой стороны, современный и уютный дом для хозяина! Речь идет о своего рода обратном подходе, когда из плохо сохранившихся развалин опытному мастеру удалось создать очень особенный и красивый интерьер. В старые стены встроили совершенно новые декоративные строительные детали – колонны, карнизы и пр., покрасив их в белый цвет, что создает красивый фон для традиционного оформления. И основной план, частью которого является система анфилад, кажется в этом окружении заслуживающим доверия приятным архаизмом. Здесь использованы и небольшие оживляющие детали: сдвиги в узорах пола, хитрые тайники для современных предметов. Наряду с мебелью в духе классицизма, выполненной из ценных пород древесины, в обстановке есть и совершенно уникальные предметы, например, домашний орган. Запоминается заслуживающее похвалы прекрасное сотрудничество хозяина усадьбы и архитектора интерьера, а также способность учиться, в результате чего результат достоин получить титул одной из красивейших усадеб Эстонии.

Жюри отмечает за особую оригинальность и своеобразие решения: офис Viimsi Keevitus / Архитектурное бюро ЕЕК & Mutso OÜ

РАИВО КОТОВ архитектор ЯaНУС ОРГУСААР дизайнер КАРИН ПАУЛУС теоретик архитектуры ТИйТ ПяЭСУКЕ художник


Ühiskondlik interjöör

14

Eesti Maaülikooli spordihoone Katrin Kaevats / Jaan Port • Delta Plaza kohvik Tiiu Truus / Marja Viltrop • Paide linna ja gümnaasiumi spordihall Ville Lausmäe / Kadi Karmann • Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Kristi Lents / Hannelore Kääramees • Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus Mari Kurismaa

ühiskondlik interjöör

15


Eesti Maaülikooli spordihoone Estonian University of Life Sciences’ Athletics Centre

Kreutzwaldi 3 / Tartu EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009 16

Autorid: Katrin Kaevats / Jaan Port Arhitektid: Salto AB Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask

Jaan Port

Katrin Kaevats

Lõpetanud 2006 Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektina 2006 Eesti Kunstiakadeemia / urbanistika

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

FUNK Arhitektuuribüroo / arhitekt

FUNK Arhitektuuribüroo / sisearhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Tartu Maaülikooli spordihoone / koostöös Katrin Kaevatsiga • Paide spordihall / koostöös Karli Luige, Maarja Kase ja Ralf Lõokesega • Koger&Partnerid büroo / koostöös Lembit Torki ja Kristel Jakobsoniga / ESLi aastapreemia

Tartu Maaülikooli spordihoone / koostöös Jaan Pordiga • Haabersti vaba aja keskus / koostöös Peeter Perega / ESLi aastapreemia nominent • Tartu A. Le Coqi spordihoone / koostöös Peeter Perega • Pääsküla raamatukogu / ESLi aastapreemia • Tallinna Linnateatri pööningukorrus / koostöös Peeter Perega Fotod: Jaan Port / Kaido Haagen

ühiskondlik interjöör

Eesti Maaülikooli spordihoone

Tartu linna piiril, otse maantee ääres seisab uue maamärgina Salto arhitektuuribüroo arhitektide Maarja Kase, Ralf Lõokese ja Karli Luige projekteeritud Eesti Maaülikooli uus spordihoone. Voolava vormiga ja puiduse fassaadiga hoone sulandub ümbritsevasse künklikku maastikku või isegi kasvab sealt orgaaniliselt välja. Spordihoone arhitektuurne kehand on tegelikult lihtne kuubik, kuid selle nurgad on kumeralt välja venitatud, mille tulemusena saadi juurde pinda ja mis annab hoonele efektse välimuse.

At the city limits of Tartu, right by the highway, stands a landmark – the new Estonian University of Life Sciences Athletics Centre, designed by architects Maarja Kask, Ralf Lõoke and Karli Luik from the Salto Architectural Bureau. The building, which boasts a flowing form and wooden façade, merges into the surrounding hilly landscape; it can even be said to grow out of it organically. The athletics centre’s architectural shape is actually a simple cube, but its corners are stretched out, which resulted in more floor space and gives the building a striking appearance.

17


Katrin Kaevatsi ja Jaan Pordi loodud spordihoone sisemus reflekteerib kumerate pindade ja materjalikasutusega (betoon, puit ja klaas) hoone välisarhitektuuri. Ebatavaline kuju tekitas hoonesse mitmeid eriotstarbelisi nurki: puhke-, kogunemis- ja hajumiskohti. Hoone ruumiprogramm ja planeering oli arhitektide ning tellija poolt paika pandud. Keldrikorrusel asub Tartu suusaklubi ja tehnilised ruumid, esimesel korrusel avar fuajee ning näitusepind. Teisele korrusele jäävad saalid, tribüünide fuajee ja lastenurk. Kolmandale korrusele on paigutatud administratiiv- ning tehnilised ruumid.

3. korrus

18

2. korrus

1. korrus

0-korrus ühiskondlik interjöör

Eesti Maaülikooli spordihoone

The athletics centre’s interior, created by Katrin Kaevats and Jaan Port, reflects the outer architecture with rounded surfaces and use of material (concrete, wood and glass). The unusual shape created a few corners for special purposes – recreation, meeting and assembly areas. The building’s inventory of rooms and design were put together by the architects and the client. The Tartu Ski Club’s premises and maintenance rooms are in the basement, and on the first floor are a spacious lobby and exhibition area. Gyms, bleachers and a play corner for kids are on the second floor. The third floor consists of administrative and technical rooms.

19


20

Et suures hoones oleks lihtne orienteeruda ja pilt ei muutuks liiga kirjuks, jäeti materjali- ja värvivalik taotluslikult minimaalseks. Läbivateks toonideks on valge ja oranž, mis kordub sama toonina nii põrandatel (epo ja PVC), mööblil kui ka seintel ja muudel detailidel. Vähesel määral näeb põrandatel ka pruuni ja seintel naturaalse betooni halli. Puhas valge ja erk oranž loovad koos särava päikesevalgusega (mida klaasfassaadiga hoonesse jõuab küllaldaselt) kerge, värske ja krapsaka meeleolu. Lihtsat ja õhulist üldmuljet vürtsitavad mängulised võtted: klaaskattega augud põrandais, ulmefilmilikud illuminaatoraknad ja kõrge aiaga piiratud lastenurk.

In order to make getting around easy in such a large building and avoid being too decorative, the colour scheme and choice of materials were kept to a minimum. White and orange are recurring colours on floors (Epo and PVC) and furniture as well as walls and other details. In small amounts, brown and natural concrete grey are seen on the floors. Pure white and bright orange in tandem with gleaming sunlight (which there is much of, due to the glass façade) create a light, fresh and energetic mood. This simple and airy general impression is spiced up with some playful techniques – glass-covered holes on the floor, portholes like in a sci-fi movie and a children’s playground surrounded by a tall fence.

ühiskondlik interjöör

Eesti Maaülikooli spordihoone

21


Spordihoone staar on loomulikult suur spordisaal, mille kirju ja erinevaid väljakutähiseid täis põrand annab aimu, kui paljude väljakualadega siin tegelda saab. Publikutribüün on kompaktne ja mahutab lahtitõmmatuna kuni 500 pealtvaatajat. Avarasse saali lõikab sisse illuminaatoritega ja puitžalusiiga kaetud administratiivplokk, mille villaplaatidega kaetud puitpind töötab ka helisummutina. Läbi administratiivkorpuse klaasseinte ja akende pääseb saali hajus päikesevalgus, mistap päeva ajal kunstvalgust praktiliselt kasutama ei pea. 22

ühiskondlik interjöör

Eesti Maaülikooli spordihoone

The centrepiece of the athletics centre is of course the large gym, whose multiple colours and floor full of game markings give an idea of how many different sports can be played here. The bleachers for spectators are compact and seat up to 500 when fully opened. A woodpanelled and jalousied administrative block covered with portholes, whose wooden surface also acts as sound insulation, juts into the spacious gym. Dispersed sunlight enters the gym through the administrative block’s glass walls and windows, which means that artificial lighting is practically unnecessary.

23


24

25

Lihtsas, kujunduslike võtetega mittekoormatud ruumis pääseb mõjule arhitektuuri ja looduse koostöö. Valguse ja varju mängud, mis aknast sisse paistvate päikesekiirte, terastalade ja lamelllae kokkusaamisel tekivad, omandavad omaette kunstiteose mõõtme. Kunstvalgus on seepärast lahendatud lamellide vahele paigutatud luminofoortorudega väga lihtsalt ja trikitamata.

In this simple and lightly decorated space, architecture and nature are in harmony. The play of light and shadow created by the meeting of the sun’s rays, steel joists and lamella ceiling takes on the elements of a work of art. Artificial light is provided very simply and without any gimmicks by fluorescent tubes between lamellas.

ühiskondlik interjöör

Eesti Maaülikooli spordihoone


Delta Plaza kohvik Delta Plaza cafe

26

Delta Plaza, a striking 14-storey office building at the intersection of Tammsaare tee, Järvevana tee and Pärnu maantee completed several years ago, has become filled with life. Many companies and offices have found a home in the building designed by Marika Lõokene and Jüri Okas. Although the building offers comforts and top-class service, it lacked one thing – a place for eating lunch.

Nüüd on see olemas. Sisearhitektide Tiiu Truusi ja Marja Viltropi käe all valminud kohvikus võib lõunatada ja kohvitassi ääres tööjuttu ajada. Tegu pole eksklusiivse sohvabaariga, kuhu tulla sõpradega pikalt ja põhjalikult aega veetma, vaid paigaga, millel on täita selge praktiline ülesanne. Sellele viitavad ka lahtiolekuaeg, mis piirdub kella viiega õhtul, ja iseteenindus.

But not anymore. The café designed by interior architects Tiiu Truus and Marja Viltrop is a spot for taking lunch or talking shop over a cup of coffee. This is not an exclusive sofa bar, where one can come and while away the time with friends, but a place with a clear practical function. The hours of operation – the place closes at five – and the cafeteria-style service make this clear. 27

Pärnu mnt 141 / Tallinn

Sisearhitektid: Tiiu Truus / Marja Viltrop Arhitektid: Marika Lõoke / Jüri Okas

Tiiu Truus

Marja Viltrop

Lõpetanud 1981 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Lõpetanud 2009 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Stuudio Truus OÜ / sisearhitekt

Stuudio Truus OÜ / sisearhitekt

Tiiu Truusi tähtsamad tööd: Delta Plaza kohvik • Arigato spordiklubi • Tarcona bürooruumid • Kohvik Zebra • Suprema bürooruumid City Plazas • Neiseri tootmishoone bürooruumid Fotod: Kalle Veesaar

ühiskondlik interjöör

Efektne 14korruseline büroohoone Delta Plaza Pärnu maantee, Tammsaare ja Järvevana tee ristmikul, mis valmis paari aasta eest, on täitunud eluga. Arhitektide Marika Lõokese ja Jüri Okase projekteeritud majas on leidnud kodu palju firmasid ja büroosid. Kuigi hoones pakutakse mugavusi ja tipptasemel teenindust, oli veel mõni aeg tagasi üks paik siin puudu – koht, kus einet võtta.

Delta Plaza kohvik


Esimesel korrusel paiknevasse kohvikusse pääseb nii büroohoonest kui ka tänavalt, seega on söögikoht avatud linnarahvalegi. Asjalikule olemusele vaatamata ei oota külastajat siiski lihtsalt ja odavalt lahendatud plastlaudadega tüüpsöökla, vaid hoopis soliidsem einestamiskoht. Peategelaseks on tammespoon paneelidel ja laudadel, mis annab ruumile väärikuse ja hubasuse ning seob selle tervikuks. Sama mõju on kõrgsurve-laminaadist mahedas toonis põrandal, mis lisaks praktilisusele näeb ka nägus välja. 28

Kohvik on jaotatud kaheks tsooniks, eraldusjoont märgib kardin, mille saab vajadusel eest ära tõmmata. Üks pool oma asjalikkusega on ilmselgelt meelepärane hetkeks päevatöös pausi võtvale külastajale – ta saab istuda pika lauarea taha seina ääres või ruumi keskele, kus laudu lahutavad roheliste taimedega lillekastid. Teine, "pehmem" pool sobib neile, kel on soov veidi pikemalt vaba aega veeta. Mugavamaks äraolemiseks on kujundajad paigutanud sinna piki seina pehmed sohvad. Õhtuks saavad soovijad kohvikut rentida ja et ruumi ümberkujundamine ning tantsuruumi tekitamine poleks liiga tülikas töö, on suur osa mööblist ratastel. Leidlik ja praktiline idee!

ühiskondlik interjöör

Delta Plaza kohvik

The café on the first floor can be accessed from the office building and the street, and thus the establishment is open to the public as well. In spite of the businesslike look, visitors are not greeted by a typical canteen with simple and cheap plastic tables but rather by a more presentable place to eat. The main element is oak veneer on the panelling and tables, which give the room gravitas and intimacy and makes it look unified. The highpressure laminate on the floor in its mellow tones have the same effect – it looks appealing besides being practical. The café has been divided into two zones, with a curtain that can be opened or closed along the dividing line. One side, the more business side, is clearly preferred to those taking a break from their daily work – they can sit behind a long table along the wall or in the middle of the room, where flower boxes with green plants separate tables. The other, softer side is suited to those who want to spend more free time at greater length. There the designers have placed long couches along the walls. The café can be rented for entire evenings and most of the furniture is on wheels to make it easy to redecorate and create a dance floor. A resourceful and practical idea!

29


VL Sisearhitektuur OÜ tähtsamad tööd:

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall Paide city and upper secondary school sports building

Aedvilja 1 / Paide

30

Sisearhitektid: Ville Lausmäe / Kadi Karmann Arhitektid: Salto AB Karli Luik / Ralf Lõoke / Maarja Kask / Jaan Port

Paide linna südames köidab tähelepanu omapärane, hall ja tahuline ehitis – Paide linna ja gümnaasiumi spordihall, autoriteks Karli Luik, Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Jaan Port arhitektuuribüroost Salto. Hoone eripäraks pole üksnes moodne väline vorm, ka interjöörile on lähenetud mõnevõrra tavatus võtmes. Sisearhitektid Ville Lausmäe ja Kadi Karmann, kes liitusid projektiga juba algstaadiumis, ei püüelnud uhkete dekoratsioonide ega eriliste värvikombinatsioonide poole, "ilukujunduse" asemel seadsid nad eesmärgiks ühendada hoone tervikuks, tuues arhitektuurseid lahendusi ja võtteid ka siseruumidesse. Töö oli intrigeeriv ning üpris mahukas. Headeks abilisteks sisearhitektidele olid Peeter Klaas ja Kristel Jakobson, kes assisteerisid projekti eri etappides.

ühiskondlik interjöör

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall

Ville Lausmäe

Kadi Karmann

Lõpetanud 2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2008 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

VL Sisearhitektuur OÜ / sisearhitekt

VL Sisearhitektuur OÜ / sisearhitekt

Eesti Rahva Muuseumi sisustusprojekt (koostöös) • Paide spordihall • TBWA Estonia & CMS büroo • Tallinna Linnateatri uus hoone (koostöös) • 2.mood rõivakauplus Rotermanni keskuses

31

An unusual, grey, geometric building has attracted notice in the heart of the city of Paide – a sports building for locals and students at the upper secondary school, designed by architects Karli Luik, Ralf Lõoke, Maarja Kask and Jaan Port of Salto. The special feature of this building is not just the modern exterior, but the somewhat unusual approach taken toward the interiors. Interior architects Ville Lausmäe and Kadi Karmann, who joined the project in the earliest stages, did not strive toward grand decoration or special colour combinations. Instead of mere beautification, they set the goal of uniting the building into a whole, by using architectural solutions and techniques in the interior as well. The work was intriguing and fairly labour-intensive. The interior architects received valuable assistance from Peeter Klaas and Kristel Jakobson in various stages of the project.

Fotod: Oleg Hartšenko


32

33 3. korrus

2. korrus

Maja kolm korrust pole kitsalt spordi päralt. Tegu on multifunktsionaalse hoonega: allkorruse suur spordisaal transformeerub vajadusel kontserdisaaliks või konverentsiruumiks, avalikus kasutuses on ka teise korruse fuajee ja kohvik ning fuajeega arhitektuurselt haakuv kunstigalerii kolmandal korrusel.

The three storeys of the building are not just meant for sports. It is a multifunctional building: the large gym on the lower level can be transformed into a concert hall or conference room, while the second floor lobby and café are also public areas, along with the art gallery on the third storey that architecturally matches the lobby.

Ruumimõjult jätab kõige suurejoonelisema mulje fuajee, mille kõrge õhuruum ulatub läbi kahe korruse. Siin saab vaadelda hoone kõige silmatorkavamat ja uhkemat siseelementi – unikaalset luminofoorvalgustitest tehtud tohutut sõrestiklage, mis valgustab fuajeed, varjates samal ajal laealused kommunikatsioonid.

In terms of spatial effect, the lobby leaves the most sweeping impression – extending through two storeys. Here the most striking and grandest interior element can be glimpsed – a unique immense ceiling made up of a kind of lattice formed by fluorescent lamps, which illuminate the lobby and conceal the wiring and utility lines.

ühiskondlik interjöör

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall

1. korrus


Kui fuajee on hele, siis spordisaalis domineerib tumehall. Sellise valiku tingis hoone üldine värvilahendus ja soov pakkuda saalis askeldajatele rahulikku tausta. Kogu ruumi katavad perforeeritud paneelid, mille muster jäljendab valgustitest moodustatud sõrestikku fuajee laes. Sama muster kordub mujalgi hoones. Suurt tööd tehti akustikaga (abiks oli meie esiakustik Linda Madalik) – on ju tegevust saatev kõmin ja kaja meie spordisaalides tõsiseks mureks. Hea tulemuse saavutamine nõudis parasjagu mõttetööd ja katsetamist, kuid tulemus sai hea – pinnad summutavad heli isegi paremini, kui normid ette näevad.

34

While the lobby is light-coloured, the sports hall is mostly dark-grey. This choice was due to the overall colour scheme of the building and the desire to offer a calmer backdrop to those in the hall. The entire space is covered with perforated panels whose pattern imitates the fluorescent tube "lattice" in the lobby ceiling. The same pattern is repeated elsewhere in the building. Great effort was devoted to acoustics (Estonia’s number-one sound technician Linda Madalik was a big help) as noise and reverberation are a true concern in such athletic halls. Achieving a good result required a good amount of thought and experimentation, but the result was that surfaces absorb sound even better than the standards require. 35

ühiskondlik interjöör

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall


36

37

Kontrastidele üles ehitatud hoone üheks omapäraks on optiliste efektide kasutamine. Eriti mõjusalt avaldub see esimesel korrusel jooksurajal. Põhielemendiks on lamellidest ripplagi, mille vahel asetsevad jooksusuunas noolekujulised luminofoorvalgustid, mis rõhutavad ruumi piklikku olemust ja sümboliseerivad kiiret liikumist. Ruumi ühte otsa, turvalisuse huvides vastupidiselt jooksusuunale, on paigaldatud peegelsein, mis rõhutab ruumi dünaamilisust ning tekitab jooksurajalt tagasi pöördujatele mulje, et nad läbisid kaks korda pikema vahemaa.

One of the special features of this building, based on contrasts as it is, was the use of optical effect, especially effective in the case of the running track on the first storey. The main element is a suspended ceiling, in between which are arrow-shaped fluorescent lights that emphasize the elongated nature of the room and symbolize rapid motion. At one end of the space, positioned opposite to the running direction for safety’s sake, is a mirrored wall, which emphasizes the dynamic nature of the space and leaves the impression for those on the track that they have run twice as far.

ühiskondlik interjöör

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall


Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Tallinn University of Technology library

38

Akadeemia tee 1 / Tallinn

Sisearhitektid: Kristi Lents / Hannelore Kääramees Arhitektid: AET Arhitektid Priit Pent / Eero Eendjärv

Kristi Lents

Hannelore Kääramees

Lõpetanud 2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid / sisearhitekt

Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid / sisearhitekt

Tähtsamad koos tehtud tööd: Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu • Ülemiste City erinevad büroomajad • Viimsi uus kool / ESL aastapreemia, parim ühiskondlik interjöör 2006 • Tallinna Ülikooli uus õppehoone Fotod: Oleg Hartšenko

ühiskondlik interjöör

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

Kaitsva tekstiili sisse mähkunud lakoonilise ruudukujulise vormiga Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukogu on kindlasti üks ülikoolilinnaku ja kogu Mustamäe uusi maamärke. Võib isegi öelda nurgakivisid, mida raamatukogu kui ülikooli olulisimaid ja vanimaid institutsioone tegelikult ju ongi.

The new library of the Tallinn University of Technology, its right angles swathed in protective textile, is certainly one of the new landmarks in the university campus and the whole Mustamäe district. One might even say "cornerstone", as the library is one of the oldest and most important of the university’s institutions.

Arhitektide Priit Penti ja Eero Eendjärve projekteeritud hoone asetseb dominandina strateegiliselt olulisel kohal – ülikoolilinnaku nurgakrundil. Eri ajastutest pärit hoonetest ümbritsetud uus raamatukogu on vormilt lihtne telliskivikujuline tahukas, millele annab karakteri teda ümbritsev trükitud fassaadikangas. Tegemist on esimese sellise tekstiiliga kaetud raamatukoguga maailmas ning üldse ühe suurema avaliku hoonega, mille puhul on seda võtet kasutatud. Eriilmelise lahenduse kõrval töötab kangas ka valgusfiltri ja helitõkkena: kangas kaitseb liigse päikesekiirguse eest, ent laseb valgust ruumidesse siiski piisavalt. Lähedalt vaadates segastest pikslitest moodustab distantsilt puusüü muster.

The building, designed by architects Priit Pent and Eero Eendjärv, is the dominant feature in a strategically important location – the university campus corner plot. Surrounded by buildings from different eras, the new library has a simple form, shaped like a brick, and is given character by the printed façade textile that surrounds it. This is the first textile-covered library anywhere in the world and one of the largest public buildings to employ this technique. Besides its special appearance, the fabric also functions as a light filter and sound barrier: it protects against excess sunlight but still lets enough light in. From close up, it looks like random pixels, but viewed from a distance, a wood-grain pattern emerges.

39


Nii arhitektuurne kui ka Hannelore Kääramehe ja Kristi Lentsi loodud sisearhitektuurne kontseptsioon lähtub puust, nii planeeringus, vormimängudes kui ka materjalivalikus. Raamatukogu seost puuga, millest sünnib raamat, pole siinkohal raske tuletada.

0-korrus

But the architectural concept as well as the interior architectural concept by Hanneloore Kääramees and Kristi Lents is based on wood – the floor plan, the interplay of forms, and the selection of material. The relationship between a library and wood – the material from which books are made – comes readily to mind here.

40

41

1. korrus

ühiskondlik interjöör

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu


2. korrus

42

43

3. korrus

Hoone keskel asub sümboolne puutüvi. Selle ümber paiknevad raamaturiiulite tulbad moodustavad puuvõra, mida mööda toimub liikumine 0-korruselt ülemistele korrustele. Mööda tüve jõuavad raamatud liftidega alumiste korruste arhiividest ja ladudest ülemistele okstele – lugemissaalidesse. Sisearhitektide idee oli tekitada tunne, justkui istuksid lugejad kõrgel puuvõras. Seal, kus on turvaline, mõnus ja kontakt loodusega kõige tugevam. Erkroheline nii mööblil, põrandakatetel kui seintel, puit materjalina ning lehemustri motiiv aitavad seda illusiooni hästi luua. Lehe rakustruktuuri muster kordub suurendatud ja vähendatud fragmentidena nii eritrükiga vaipkatetel, graafilise lahendusena laekarniisidel, graafilise mustergraafikana info- ja teeninduslettidel kui ka turva- ja infokleebistena klaasustel-vaheseintel. Isegi tualettruumides on selgeid vihjeid paberile ja puidule, toetades tervikut. Puu tüve ehk hoone tuuma ja okste ehk riiulitulpade kokkukuuluvusele viitab ka nende sarnane must viimistlustoon, mis loob raamatukogule soliidse ja hubase fooni.

ühiskondlik interjöör

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

A symbolic tree trunk is located in the centre of the building. The bookshelves situated around them form the leafy crown of the tree and provide a path from the lowest level to the upper levels. The books move along the trunk by lift, from the archives and book depositories on the lowest levels to the reading rooms on the upper branches. The interior architects’ idea was to create a sense that readers are sitting somewhere high in a treetop. A place where it is safe and pleasant and where one is in natural harmony. The use of bright green for the furniture, floors and walls, the use of wood as a material and the leaf pattern motif all help foster this illusion. The pattern of the cellular structure of a leaf is repeated in magnified and reduced fragments in both the custom-printed carpeting, graphic designs on the ceiling cornices, and woodcut-style patterns on the information and service desks and a safety information decal on the glass doors and walls. Even in the rest rooms, there are clear references to paper and wood that support the metaphor. The connection between the tree trunk – the core of the building – and the branches – the bookshelves – is also referenced by the fact that they are finished in the same colour: this creates a presentable yet intimate backdrop.


Kui väljastpoolt jätab justkui aegunäidud puidumustriga kaetud tume hoone veidi kinnise ilme, siis seestpoolt on maja tänu klaasfassaadile valgusküllane, helge ja värske. Läbi mitme korruse kulgev aatrium annab õhku ja hingamisruumi. On ju ka puude ja taimede üks põhiülesanne varustada õhku hapnikuga. Ja lugemiseks, õppimiseks ning kirjanduse läbitöötamiseks on selget pead ja hapnikurikast õhku vaja.

4. korrus

From the outside, the dark building with its appearance of aged wood may seem slightly introverted, but the interior is light-filled, bright and fresh thanks to its glass walls. The multi-level atrium brings in air and breathing room. After all, one of the main functions of trees is to supply oxygen to the air. And the brain needs oxygenrich air to read, learn and study literature.

44

5. korrus

ühiskondlik interjöör

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

45


46

47

Kilomeetritepikkuste raamaturiiulitega raamatukogu võib muutuda monotoonseks ja üksluiseks, kuid siin ei ole lastud sel sündida. Kasutatud on heledaid ja värskeid toone ning põnevaid materjale. Põrandad on kaetud valge epokattega, mida elavdavad erkrohelised värvilaigud. Riiulite juures on müra ja sammude summutamiseks maas mururoheline lehemustriline vaip. Samuti aitavad heli kinni püüda villaplaadid riiulite otstes. Helikindlates klaasustega kabinettides saab segamatult tööd teha nii üksi kui grupis. Jala puhkamiseks on siiasinna pandud eritellimusel valminud erkrohelised pehmed sohvad ja toolid, mis valgelt epopõrandalt kui kevadel lume seest tärkavad taimed esile tõusevad.

ühiskondlik interjöör

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

A library with its kilometres of shelves could easily become a monotonous affair, but not this one. The tones are light and fresh and the materials are exciting. The floors are covered with white Epocoat, made more sprightly by brightgreen patches of colour. Grassygreen leaf pattern carpeting has been laid down by the shelves to dampen noise and footfalls. Felt panels at the ends of the shelves also help absorb noise. The private study rooms with soundproof glass doors allow individuals and groups to work undisturbed. To rest one’s legs, bright-green custom-made soft sofas and chairs have been positioned, as striking on the white enamelled floor as plants sprouting through snow.


Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus New Block of the North Estonia Medical Centre

Sütiste tee 19 / Tallinn

48

Sisearhitekt: Mari Kurismaa Arhitektid: Indrek Suigusaar / Vivian Oruvee Infograafika: Mari Kaljuste

Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse valmimisega algas meditsiinikompleksi põhjalik uuendus. Arhitektide Indrek Suigusaare ja Vivian Oruvee projekteeritud ehitis on liidetud olemasoleva korpusega nii, et moodustub tervik, kuhu peale meditsiiniga seotud ruumide on paigutatud ka üldkasutatav ala. Sisearhitektidel Mari Kurismaal ja Mari Kaljustel, kes hakkasid uut korpust sisuga täitma, seisis ees mitmeaastane töö. 27 000 ruutmeetrit pinda, eri osakondade erinevad vajadused, kõikvõimalikud piirangud, erinõuded materjalidele – kõik see jättis mänguruumi küllaltki ahtaks. Ometi ei mõju ruumid tuimalt ja steriilselt. Haiglalikkust aitavad tõrjuda leidlikud nüansid ja värvid – roheline, sinine ja oranž, mis oma rahulikus mahedas koosluses elavdavad interjööre ja loovad hoonet läbiva terviku.

The completion of the North Estonia Medical Centre’s new X-Block marked the beginning of a complete makeover of the entire medical complex. The building, designed by architects Indrek Suigusaar and Vivian Oruvee, is attached to the current block in a manner that creates a whole where there are general-purpose areas in addition to medical premises. Interior architects Mari Kurismaa and Mari Kaljuste, who planned the interior, had their work cut out for years. 27,000 square metres of space, different departments with different needs and all manner of restriction and material requirements left them with very little room for manoeuvring. Nevertheless, the premises do not feel dull or sterile. The "hospital feeling" is overcome by resourceful nuances and colours, such as green, blue and orange, in a mild and mellow union that enlivens the interior and creates a certain unity throughout the entire complex.

Mari Kurismaa Lõpetanud 1970 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina ja 1994 Eesti Kunstiakadeemia kunstimagistri kraadiga Töötab sisearhitektina omas firmas

Tähtsamad tööd: Põhja Eesti Regionaalhaigla X korpus / koostöös AB Plussiga • Felicien Ropsi näitus Kumus / koostöös Mari Kaljustega / ESL preemia 2006 • Eesti Draamateatri renoveerimine • Järve Keskus / grupitöö

Fotod: Priit Põldme

ühiskondlik interjöör

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus

49


50

ühiskondlik interjöör

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus

Uude hoonesse sisenejat tervitab kõigepealt Leida Ilo skulptuur, modernne pea, mis nagu ütleks, et siin pole teretulnud ainult abivajajad, vaid teisedki. Mõni ruum edasi, satub külastaja aatriumisse, kohtumisalale, kus kõrge klaaskatuse all vulisevad purskkaevud ja käigurada valgustavad pargilambid. Roheline ala pole siiski ehtne muru, vaid triikpildiga vinüül. Puudki lillepottides mõjuvad nii loomulikena, et sunnivad lehti lähemalt uurima. Siiski on needki tehis – ehe loodus ja naturaalsus on pidanud hügieeni ees taanduma.

When entering the new building visitors are warmly greeted by a sculpture by Leida Ilo – a modern-looking head – which seems to indicate that everyone is welcome, not just patients. After a few offices, visitors find themselves in an atrium with a glass roof where park lamps lining the walkway guide them to a meeting point by the fountains. The green area is actually artificial, vinyl grass. Even the potted trees seem so authentic that they merit closer examination. However, they, too, are fake – real nature must give way to hygiene.

Tee pargis viib kohvikusse, mis otse loomulikult kuulub kohtumispaiga juurde. Kohvitassiga aatriumis istudes märkad, et kuigi õhuruum on kõrge ja kusagil ei näe heli summutavat pehmet mööblit ega kardinaid, ei teki siin vestlust häirivat kaja. Seda tänu helineelavale akustilisele krohvile.

The walkway in the park leads visitors to a café – an integral part of the meeting point. When sitting in the atrium sipping coffee, visitors will notice that despite the height of the ceiling and lack of sound-muffling, upholstered furniture or curtains, there is no disturbing echo. This is due to the sound-absorbing acoustic plaster.

51


0-korrus

52

1. korrus

2. korrus

3. korrus

53

Kuigi õhkkond on rahulik ja turvaline, pole unustatud ka ekstreemseid olukordi. Näiteks võib juhtuda, et avalikul tsoonil tuleb täita laatsareti ülesannet. Selleks puhuks on seintesse peidetud gaasiseadmete otsad, kust saab hapniku ja muu haigevoodite juures vajaliku varustuse hetkega kätte. While the atmosphere is calm and sheltering, extreme situations have been considered. For example the public area might, in extreme situations, need to be used as a treatment area. For these unfortunate occasions, medical infrastructure, such as oxygen supply, has been concealed in the walls with easy access. ühiskondlik interjöör

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus


54

55

Kaasaegse haigla kontseptsioon tsoneerib ruumid patsientide ja meedikute aladeks. Selles haiglas on need liigendatud värviga. Erakorralise meditsiini osakonnas, radioloogias ja teistes üksustes on pearõhk koridoride põrandatel, mis on üsna laiad – voodid ja ratastoolid peavad ju üksteisest mööda mahtuma. Vinüülparketi mustrid koridorides on komponeeritud leidlikult ja originaalselt ning mõjuvad kui modernsed vaipkatted. Töö oli tohutu, sest vuukide vältimiseks tuli mustrite liitekohad keevitada vuugipaelaga (seda kulus kokku ligikaudu 30 kilomeetrit). Peale põrandate seovad kujundust tervikuks ka pildid seintel. Need on fotod Põhja-Eesti maastikest, lihtsad, lähedased ja kõigile mõistetavad. ühiskondlik interjöör

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus

The concept of a modern hospital divides the premises among patients and staff. In this hospital these areas are colour-coded. In the emergency care, radiology and other departments, primary emphasis is on corridor floors, which are fairly wide – hospital beds and wheelchairs do need to be able to pass each other. The vinyl parquet patterns in the corridors are arranged in a resourceful and original way and resemble modern carpeting. This was quite an undertaking as the patterns were grouted with a special material to prevent gaps (approximately 30 kilometres was used). In addition to the floors, the artwork on the walls binds the interior as a whole. Photographs of northern Estonian landscapes were used – simple, intimate and familiar for everyone.


Büroo interjöör

56

Baltika bürooruumid AB Studio 3 / 3+1 arhitektid • BDG äriruumid Solarise keskuses Jan Graps / Ken Kristjan Ruut / Anne Määrmann • Inkassobüroo Intrum Justitia Rene Safin • Viimsi Keevituse büroo Madis Eek / Kristi Põldme / Kristel Jaanus • Tallinna Loomeinkubaator Raul Tiitus / Tarmo Piirmets • Age McCanni büroo Kerli Valk / Tomomi Hayashi • MarkIT büroo Kard Männil / Loreida Hein • Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid Priit Põldme / Reet Sepp • Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus Priit Põldme / Reet Sepp

Büroo interjöör

57


Baltika bürooruumid Offices of Baltika Lauri Vaimel / Liisa Põime / Reet Põime / Andres Põime

Ilmar Valdur / Risto Parve / Markus Kaasik / Andres Ojari / Reedik Poopuu

Arhitektuuribüroo Studio 3 tähtsamad tööd:

3+1 arhitektid tähtsamad tööd:

Rahvusvahelise ülikooli Audentes hoone rekonstrueerimine • Korterelamu Kuressaares Vallimaa tn 26 • Tallinna Lennujaama vana terminali rekonstrueerimine • Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehitus ja rekonstrueerimine • Põhja-Eesti Panga peahoone / koostöös Tiiu Truusiga

Eesti Rahva Muuseumi Eesti ekspositsiooni püsinäituse kujundus / Tartu • Elumaja Kadriorus Koidula tn 24 / Tallinn • E-Piima tööstus- ja laohoone / Põltsamaa • Pärnu Keskraamatukogu • Eesti Suursaatkond Leedus / Vilnius

Veerenni 24 / Tallinn EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

58 Arhitektuuribüroo Studio 3 Liisa Põime / Andres Põime / Reet Põime / Lauri Vaimel 3+1 arhitektid Andres Ojari / Markus Kaasik / Ilmar Valdur / Risto Parve / Toomas Adrikorn / Triin Maripuu / Reedik Poopuu / Grete Soosalu

Fotod: Kaido Haagen

Veerenni tänava ja Pärnu maantee vahel miljööväärtuslikul alal asub Baltika kvartali tööstuslik süda, 1960. aastatel ehitatud tehase- ja kontorihoone, mis on saanud nüüd koduks disaini- ja loovettevõtetele. Endistesse õmblustsehhi ruumidesse kolis sealtsamast kõrvalt Herne tänava majast ka kvartali nimekaimu, Baltika Grupi peakontor. Piltlikult öeldes tõsteti õmblusmasinad majast välja ja toodi töölauad sisse.

Büroo interjöör

Baltika bürooruumid

The industrial heart of the Baltika Quarter is located in an area of cultural and environmental value between the parallel arteries of Veerenni tänav and larger Pärnu maantee – an office and factory building built in the 1960s and now home to design and creative industries enterprises. The headquarters of the Baltika Group – up to now located next door in a building on Herne tänav – was among the units that moved into the former sewing plant. Figuratively speaking, the sewing machines were removed from the premises and desks were moved in.

59


Ümberehituse projekti väljatöötamisel oli arhitektuuribüroode Studio 3 (Liisa Põime, Andres Põime, Reet Põime, Lauri Vaimel) ning 3+1 arhitektide (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Risto Parve, Toomas Adrikorn, Triin Maripuu, Reedik Poopalu, Grete Soosalu) ülesanne säilitada ruumides võimalikult palju algsest tööstusmiljööst ning luua värvikatest ja loovatest inimestest koosnevale kollektiivile inspireeriv töökeskkond. Kõrged, kohati kuni kuuemeetrised laed, avarus, vanad talad, robustsed betoonpõrandad ning tehnitsistlikud materjalid annavad ehedat tööstuslikku fiilingut hästi edasi. Maja fassaadi väljanägemist oluliselt ei muudetud, kuid seda keerulisem ja mitmekihilisem oli ruumide ümberehitus. Näiteks viidi ventilatsioonisüsteem maa alla, tänu millele sai ülemise korruse laed puhtaks jätta.

60

Algne soov oli ruum jätta nii avatuks, et näeks ilmatu pika ruumi ühest otsast teise. Tuleohutusnõuetest tulenevalt tuli paar vaheseina siiski korruste vahele ehitada. Korruste planeering on paindlik ja mobiilne, nii et seda on lihtne vastavalt vajadusele ümber mängida. Neljanda ja viienda korruse vahele on ehitatud kolm poolkorrust, mis omavahel nihkes ja eri tasanditel paiknedes tekitavad ruumis huvitavaid vaateid. Korruseid ühendavad terasplekist trepid, kolme lifti- ja trepikoda kasutatakse peamiselt kaupade transportimiseks.

The task facing the architect’s offices of Studio 3 (Liisa Põime, Andres Põime, Reet Põime, Lauri Vaimel) and 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Risto Parve, Toomas Adrikorn, Triin Maripuu, Reedik Poopalu, Grete Soosalu) was to retain as much of the original industrial look as possible and create a working environment that would be inspirational for a team of colourful, creative people. The high ceilings – in places up to six metres – old beams, robust concrete floors and technological materials convey well an authentic industrial feeling. The external appearance of the building did not change very much, but the reconstruction of the interior was all the more complicated and multilayered. For instance, the ventilation system was moved underground, thanks to which the ceilings of the upper level could be remain clean. The initial desire was to leave the space so open that one could see down the entire immense length of the building. Due to fire safety requirements, a couple walls had to be built in between. The layout of each level is flexible and mobile, so that it can be easily reformulated as necessary. Three split-levels were built between the fourth and fifth floor. They are staggered with respect to each other and situated on different levels, thus creating interesting views. The levels are connected by steel stairs; the three elevator shafts and stairwell are used mainly for freight.

Büroo interjöör

Baltika bürooruumid

61


Neljas korrus on liigendatud mööbli ja madalate vaheseintega, mille vahele on rühmadena koondatud erinevad töökohad. Nende valgete bokside jada meenutab omaaegses õmblustsehhis avanenud pilti. Töökohad pakuvad piisavalt privaatsust, ent on säilitatud ka kommunikatsioon ja avatus: üle seina saab kolleegidega vabalt suhelda. Valgeid seinapindu ilmestavad hallid vildist paneelid, mille külge saab riputada jooniseid ja pilte ja mis ühtaegu töötavad helisummutajana. Töömaastikku on justkui võõrkehana pikitud vineerist kastikesed – nn kohtumispaigad. Hellitlevalt kapsakastideks kutsutavates kuupides on hoopis teine keskkond – sinna tullakse asjaliku töölaua tagant veidikeseks ajaks kohvi jooma, lugema või väiksemaid koosolekuid pidama. 62

The fourth floor is organized by furniture and low interior walls with the various workstations grouped in clusters around them. The series of white cubes thus formed is reminiscent of the former sewing shop. The workstations offer sufficient privacy, but communication and openness are retained as well: one can easily talk to co-workers over the wall. The white wall surfaces have grey felt areas to which drawings and pictures can be hung and which also serve to dampen sound. The work landscape is interlarded with plywood boxes, which seem like foreign objects here – these are meeting places. Diminutively called "cabbage crates", these contain a completely different environment – personnel gather here to drink coffee, read or have smaller meetings. 63

Büroo interjöör

Baltika bürooruumid


64

65

Ülemistel korrustel on klaasseintega kabinetid ja nõupidamisteruumid. Neid eraldavad käiguteest riiulitena lahendatud õhulised vaheseinad, mis samuti lasevad valgust läbi. The offices and meeting rooms on the upper levels have glass walls. They are separated from the main areas of "traffic" by lightweight partitions that also let light through.

4. korrus

3. korrus Büroo interjöör

Baltika bürooruumid


66

67

Hoones asub eraldi sissepääsuga 120kohaline multifunktsionaalne Moelava. Seda Eestis ainulaadset saali kõrge viilkatuse all üüritakse välja ka moe-show'de, seminaride ja muude ürituste korraldamiseks. Kujunduslikuks dominandiks on siin sissepääsu vastas asuv massiivne betoonist lett.

Büroo interjöör

Baltika bürooruumid

The building features a 120-seat multifunctional Fashion Stage, accessible by separate entrance. This high gabled hall, unique in Estonia, is rented out for fashion shows, seminars and other events. The dominant interior design feature here is a massive concrete counter opposite the entrance.


Selles, et meelelahutuskontserni BDG äriruumid asuvad nüüd aadressil Estonia puiestee 9 ehk uues Solarise keskuses, pole midagi üllatavat – on ju firma juhid kompleksiga kõige otsesemalt seotud.

BDG äriruumid Solarise keskuses

Kahel korrusel asuva ettevõtte sisekujundusega hakkasid tegelema Jan Graps, Ken Kristjan Ruut ja Anne Määrmann osaühingust Jan & Ken, eesmärgiks luua üpris eriilmelistes valdkondades tegutsevatele üksustele toimiv töökeskkond. Sisearhitektidelt ei oodatud ruumide dekoreerimist ega möbleerimist, vaid hoopis rohkemat. Kuna planeeringut tuli alustada nullist, tähendas see tegelemist küsimustega, mis loovad kujundusele põhja: ruumide sisemise arhitektuurse ülesehituse, vormide, mahtude, kõrgustelaiuste, vaheseinte ja avadega.

BDG’s offices in Solaris

68

Estonia pst 9 / Tallinn

Sisearhitektid: Jan Graps / Ken Kristjan Ruut / Anne Määrmann

The fact that the BDG entertainment group’s offices are located at Estonia puiestee 9, the new Solaris Centre, is nothing surprising – the company’s executives are the ones who are the most directly involved with the complex.

Fotod: Aivo Kallas

Jan Graps

Anne Määrmann

Ken Kristjan Ruut

Lõpetanud 1996 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2007 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2004 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

OÜ Jan&Ken / sisearhitekt

OÜ Jan&Ken / sisearhitekt

OÜ Jan&Ken / sisearhitekt

Büroo interjöör

BDG äriruumid Solarise keskuses

Valik töid: BDG bürooruumid • Extreme Spordi kauplused • Starmani teenindusbüroo • Valgustisalong Hektor Light • Advokaadibüroo Seppik & Sirel • Ajalehe Äripäev bürooruumid • Büroohoone Jungent

Jan Graps, Ken Kristjan Ruut and Anne Määrmann of the limited company Jan & Ken started dealing with the interior design of the offices located on two floors with the purpose of creating a workplace environment for units that are in fairly disparate fields. The interior architects were not expected to decorate or furnish the offices – they were hired to do much more. As the layout had to be started from scratch, this meant dealing with matters of fundamental importance for the design. the internal architecture, forms, shapes, heights and widths, partitions and interior walls and doors and windows.

69


Ei saa öelda, et lahendus oli sisearhitektidel kohe tagataskust võtta. Esialgsed ideed avatud planeeringust ja vaherõdust jäeti kõrvale, sest eripalgeliste osakondade töö nõudis suuremat eraldatust ja selles olukorras õigustas end kabinetisüsteem palju paremini. Ruumide üldilme määras tellija soov vältida kandilisi vorme ja teravaid nurki. Siit areneski idee painutatud kipsplaatidest ja ümardatud laepaneelidest. Samamoodi välistas tellija sünteetilised materjalid ja järsud värvikontrastid. Siit siis mahe koloriit, kus soojale merbau-põrandale sekundeerivad oranžid ja rohekad toonid ning puhas valge.

70

It cannot be said that the interior architects had just the design in their back pocket. The first idea – an open layout and interior balcony – were scrapped as the work of the different departments would require greater isolation and the system of private offices would be better justified. The general appearance of the interior was determined by BDG’s desire to avoid square, sharp-cornered forms. This evolved into the idea to use bent gypsum board and rounded ceiling panels. BDG also said no to synthetic materials and sudden colour contrasts. They wanted mellow colours where a warm merbau floor was supported by orange and greenish shades along with pure white.

5. korrus

4. korrus

Büroo interjöör

BDG äriruumid Solarise keskuses

71


72

73

Büroo südameks on nn sotsiaalala, keskne kogunemiskoht, kus kööginurgas tass kohvi teha, vabavormilistel diivanitel istet võtta, uudiseid vahetada ja ajalehti lugeda.

The heart of the offices is the social space, as it is called, a central gathering place, a place to make coffee in the kitchenette, have a seat on the freeform divans, exchange and read news.

Siin on õhku ja valgust ning kõrge-kõrge lagi, mille mõju tasakaalustavad ripp-paneelid nii üla- kui ka alavalgustusega, mis lubavad luua erinevaid meeleolusid.

Here is a place of air and light and a high, high ceiling, the effect of which is balanced by suspended panels with lighted from below and above, allowing different moods to be created.

Pilgupüüdjateks on tavatult suured rippvalgustid, mis peale oma põhifunktsiooni täidavad ka dekoratiivset rolli. Kodusele olemisele vihjav miljöö vahetub asjaliku töömeeleoluga isteplatsi ümbritsevates boksides. Kabinetid pole suured, kuid ruutmeetrite nappust korvavad mitu nõupidamisteruumi. Neist suurima põrandat tõsteti, et akendest avanevad hunnitud vaated täies ilus esile pääseksid.

Büroo interjöör

BDG äriruumid Solarise keskuses

The unusually big suspended lights catch the eye here; besides their basic function they have a decorative role to play. The environment – conjuring up a sense of a home interior – is replaced by a businesslike feel in the private offices that surround the sitting area. The offices are not big, but a number of meeting rooms compensate for the dearth of square metres. The floor of the biggest one was raised so that the great views from the windows would really shine.


Rene Safin

Inkassobüroo Intrum Justitia

Lõpetanud 2000 Eesti Kunstiakadeemia tootedisainerina ARS Projekt / sisearhitekt

Intrum Justitia Offices

Tähtsamad tööd: Intrum Justitia büroo • Kalevi kommipood • Meritoni kiosk • Swedbank • Otepää golfiklubi • Radisson SAS fuajee, Lounge 24

Rotermanni 8 / Tallinn

74

Autor: Rene Safin

Rotermanni kvartali järjest kiiremini ja aktiivsemalt põksuva tuiksoone – linnaväljaku ääres asuva Uue ja Vana Jahulao roosteste seinte ja suurte akende taga peidab end mitu põneva interjööriga kontorit. Nii Vana kui ka Uue Jahulao kuuenda korruse on hõivanud krediidijuhtimisega tegelev ettevõte Intrum Justitia, mille tööruumide sisekujunduse autor on Rene Safin.

Büroo interjöör

Inkassobüroo Intrum Justitia

Located on the edge of the city square, Rotermann Quarter’s ever increasingly fast-paced and energetic lifeline, several offices with exciting interior design hide themselves between the rust-red walls and big windows of New and Old Flour Warehouse (Jahuladu). The sixth floor of these buildings is occupied by the credit management company, Intrum Justitia, whose interior was designed by Rene Safin.

Fotod: Oleg Hartšenko / Aivo Kallas

75


76

Kui Intrum Justitia tegevusala kirjeldus võib kõlada veidi keerulise või kaugena, siis firma töökeskkond on avatud, mänguline ja pretensioonitu. Kuna firma töötajate ülesanded on iseloomult väga erinevad, on büroo jaotatud kahte, omavahel nii otsese kui ka kaudse sillaga ühendatud ossa. Uue Jahulao poolses kontoris töötavad inimesed, kes vajavad vaiksemat ja intiimsemat keskkonda, Vanas Jahulaos on rakendatud avatud büroo põhimõtet. Ent ei jää ka kontori n-ö kinnisemal poolel puudu avatusest ja avarusest. Umbsete ja ilmetute kipsseintega ruumide asemel on siin kabinettideks õhulised läbipaistvad klaasboksid. Värviliste vertikaalsete kiletriipudega elavdatud seinad on paigutatud eri nurkade all, tuues monotoonsesse piklikku ruumi mängulisust ja spontaansust. Klaas on tänuväärne veel seetõttu, et laseb ruumi keskele päikesevalgust. Ruumi planeeringus on olulised märgusõnad ka mobiilsus ja paindlikkus: kergseintega kabinette saab ümber sättida ning töökohti sel moel juurde tekitada.

Büroo interjöör

Inkassobüroo Intrum Justitia

Contrary to the impression given by Intrum Justitia’s field of operation, which might sound somewhat complicated and remote, the working environment of the offices is open, fun-loving and lacks pretentiousness. Because the employees’ tasks can differ greatly in nature, the company’s offices have been divided into two parts, connected by a direct and indirect bridge. The offices of the side of New Flour Warehouse house people who require a quiet and intimate work environment, while in the Old Flour Warehouse the principle of the open office has been applied. In spite of this, the socalled "closed" side does not lack openness and space. Instead of stuffy and expressionless plaster-walled rooms, there are airy see-through glass boxes divided into a number of offices. The walls, made livelier with colourful vertical stripes of film, have been arranged at different angles. This brings playfulness and spontaneity into what otherwise would be a monotonous elongated room. The use of glass is worthy of remark because it also allows sunlight to flow into the centre of the room. In the planning of the room, significant consideration was given to the concepts of mobility and flexibility. As the walls of the offices are moveable, they can be re-arranged to create more working space.

77


78

79

Hoone siseperimeetril asuv madalama laega osa on jäetud nõupidamisruumide tarbeks. Pikliku ruumi võlu on täies mahus ära kasutatud: kui soliidsed, pähklispooniga lükanduksed kõrvale tõmmata, saab väikestest tubadest üks suur ruum, kus mahub ühise laua taha istuma kogu meeskond.

Büroo interjöör

Inkassobüroo Intrum Justitia

A part of the inner perimetric section of the lower ceiling has been left to conference rooms. The charm of the elongated room can be realized to its fullest extent by opening the respectable nut veneer sliding doors, thus joining all the smaller rooms into a single large space where the entire team fits behind a table.


Mööda klaassilda jõuab avarasse, kõrge viilkatusega Vanasse Jahulattu, kus asub tehnitsistliku ja öko segune avatud planeeringuga büroo. Seinu ja kinniseid tube siin praktiliselt pole, lauad paiknevad ruumis vabalt. Töökohad on mobiilsed, ei ole jäigalt põranda külge fikseeritud. Kaablid ja kommunikatsioonid tulevad mööda torusid laest otse töölaua kohale, nii et neid saab vastavalt vajadusele ruumis ümber paigutada. Spontaansust ja avatust rõhutab ka lagi: juhtmed, ventilatsioonitorud ja kommunikatsioon ei ole siin ripplae taha peidetud, vaid ripuvad kõigile nähtavalt tehnitsistlike valgustite kõrval – kokku loob see omamoodi ulmefilmiliku atmosfääri. Kontrastiks on põrandal roheline murusarnane vaip, ruumis lopsakad taimed ja soe puit. Läbiv rohelise teema on tuletatud kompanii praegusest tunnusvärvist. Endist tunnusvärvi, kollast, leidub Uue Jahulao poolses osas.

80

Going through the glass corridor that bridges the two buildings, one arrives at the high gable roof of Old Flour Warehouse, where an open-planned office with a mixture of technological and eco characteristics is located. There are practically no walls or closed-in rooms, and there is a free arrangement with regard to tables. The work stations are mobile and have not been fixed to the floor. The cables and communication lines, which are grouped and encased in tubes, hang from the ceiling directly over the desks. This allows them to be rearranged around the room as required. Spontaneity and openness is also emphasized by the ceiling. The cables, ventilation pipes and communication lines are not hidden behind the suspended ceiling, but are rather hanging next to the modern lights for everyone to see. Altogether, this creates the atmosphere of a sci-fi film. As a contrast, the room sports a green grass-like carpet on the floor, luxuriant plants and a warm wood palette. The repeated use of a green theme comes from the current characteristic colour of the company. The company’s former colour, yellow, can be found in the interior of the New Flour Warehouse building.

Büroo interjöör

Inkassobüroo Intrum Justitia

81


Nime Viimsi Keevitus kannab ettevõte, kelle põhitegevuseks on kõikvõimalikud torutööd. Sisekujundajad Madis Eek, Kristi Põldme ja Kristel Jaanus, kes asusid nende bürood kujundama, pidasid oluliseks, et välis- ja siselahendus moodustaksid ühtse terviku.

Viimsi Keevituse büroo Offices of Viimsi Keevitus

Olemasoleva topelt-T-kujulise põhiplaaniga maakivist osale on toetatud betoonplaat ja sellele omakorda rombidele toetuv katus. Nii betoonpõrand kui ka puitkiudplaatidest katuslagi jõuavad välisruumist ka siseruumi, rõhutades vormi ühtsust, mida eraldab vaid toonitud klaasfassaad.

Kaluri tee 13 / Viimsi 82

Autorid: Madis Eek / Kristi Põldme / Kristel Jaanus

Viimsi Keevitus is a welding company that specializes in all manner of work involving pipes. Interior designers Madis Eek, Kristi Põldme and Kristel Jaanus, commissioned to design their offices, deemed it necessary that the solution for the exterior and the interior of the building form an integral whole. KRISTI PÕLDME

MADIS EEK

Kristel Jaanus

Lõpetanud 2000 Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektina

Lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) arhitektina

Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) arhitektina

AB Eek & Mutso / arhitekt

AB Eek & Mutso / arhitekt

AB Eek & Mutso / arhitekt

Valik töödest:

Valik töödest:

Valik töödest:

Ilusalongi sisekujundus Tuulemaa 4 / Tallinn • Tuulemaa 4 äripindadega korterelamu • Noole 4 äripindadega korterelamu • Vallikraavi 12 korterelamu Tartus

Kortermaja Kesk tn 2 / Narva-Jõesuu • Kortermaja Õle 23 / Tallinn • Kortermaja Liivalaia 21 / Tallinn • Korterelamu Tatari 8 / Tallinn • Haapsalu veekeskus • Rakvere turukaubamaja • Kamikaze Pubi • Rakvere bussijaam • Tamula motell / Võru • Tornimäe maja

Ilusalongi sisekujundus Tuulemaa 4 / Tallinn • Ärihoone laiendus Harku 27 • Korterelamu ühisruumide sisekujundus Vallikraavi 12 / Tartu • Vabaduse kell Tallinna Vabaduse väljakul • Poolas Gdanski linna keskuse ideelahendus "Noa laev" • 1996–2006 Eramud, kontoriruumide ja korterite sisekujundused, mööblikomplektid

Büroo interjöör

Viimsi Keevituse büroo

Concrete slab was placed on the existing double-T-shaped layout of the fieldstone part, and on the concrete, a roof supported by rhombus shapes. The concrete floor and the wood fibreboard ceiling extend from the exterior into the interior, stressing the unity of the form, separated only by a tinted glass façade.

Fotod: Reio Avaste

83


Rekonstrueerimise eesmärgiks oli vormilt ajaloolise hoonega haakuv, kuid sisult modernne lahendus. Kuna hoone pärineb meie vabariigi sünniaegadest, valiti kandvaks ideeks rahvuslik kirivöö motiiv. Silmas pidades firma nime, on nimetatud kujundil põhinev lahendus esitatud veidi robustsel moel – tsingitud topelt-T profiilidest terasrombid on omavahel kokku keevitatud. Analoogsetest väiksematest profiilidest on valmistatud kontorimööbli lauajalad, sarnaseid profiile näeb klaasfassaadi osas, uste käepidemetel ja seinte lõpetustel. Samadest profiilidest on ka rõdupiirded ja postid. Firma nime lühendist – VK – on moodustatud modernne "kirivöö", mida näeb läbipaistvatel klaasustel-seintel, samuti väiksematel aksessuaaridel. 84

Büroo interjöör

Viimsi Keevituse büroo

The aim of the renovation was to come up with a solution that would be suited to the historical building in terms of form but modern in content. As the building dates from the early 20th century when the Republic of Estonia was founded, the main theme selected was a motif from patterned belts used in folk costume. Considering the name of the firm, the solution based on this motif is presented in quite a robust manner – a galvanized double T-profile steel rhombuses welded together. The legs of the office furniture are made of similar smaller profiles, and one also encounters this shape in the glass façade, door handles and ends of the walls. The balcony supports and railings are made of similar shapes. The abbreviation of the company’s name, VK, forms a modern patterned belt, seen in the transparent glass doors and walls and smaller accessories.

85


Otsese vihjena firma tegevusele on utilitaarsetest torudest disainitud kontori toolid, lauad, lillepotid, riidenagi, valgustid jms. Toruvormidest lähtuti ka WCd sisustades. Klaasvaheseinu ilmestavad 3D pildid ruumilistest torudest, millest moodustuvad kujundid haakuvad Eesti rahvusmotiividega. Vastukaaluks naaberkontori sissepääsu vormistavatele (pseudo)ajaloolistele kullatud lõvidele telliti skulptor Kalle Pruudenilt VK kontori sissekäigu kõrvale kokkukeevitatud ja tsingitud modernsed lõvid.

86

A direct reference to the company’s line of work is seen in the office chairs, desks, flower pots, coat rack, lights and other elements, which are designed from utilitarian pipes. The WC was also furnished based on the pipe concept. The glass partitions are decorated by 3D images of pipes, the patterns formed by which tie in with the Estonian folk motifs. To counterbalance the (pseudo)historical gilded lions that mark the entrance to the adjacent office, a modern set of welded and galvanized lions were commissioned from sculptor Kalle Pruuden to flank the entrance to VK.

Klaasseinte 3D graafika: Reio Avaste

Büroo interjöör

Viimsi Keevituse büroo

87


Tallinna Loomeinkubaator Tallinn Creative Incubator

88

89

Veerenni 24C / Tallinn

Sisearhitektid: Raul Tiitus / Tarmo Piirmets Sisegraafika: Kaarel Vahtramäe / Velvet

Raul Tiitus

Tarmo Piirmets

Lõpetanud 2001 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina / 2000 Rietveld Art Academy

Lõpetanud 1997 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina / 2002 Eindhoven Design Academy

Pink OÜ / sisearhitekt

Pink OÜ / sisearhitekt

Endise Baltika büroohoone 3. ja 4. korrusele loodi 90ndatel aastatel konservatiivse ja ajastuhõngulise sisekujundusega bürooruumid. Nüüd on need Raul Tiituse ja Tarmo Piirmetsa (Pink OÜ) käe all transformeerunud inspireerivaks ja turvaliseks koduks loomeinimestele. Tööstuslik, õigemini moetööstuslik taust sobib Loomeinkubaatorile nagu rusikas silmaauku.

The third and fourth floors of the former Baltika office building were formerly home to offices with a conservative interior designed in the 1990s with an ambience dating from that period. They have now been transformed by Raul Tiitus and Tarmo Piirmets (Pink OÜ) into an inspirational and safe home for people working in the creative industries. The building’s industrial – or more accurately, fashion industry – history could not be better suited for the Creative Incubator.

Tähtsamad tööd: Rotermann City kaubanduskeskus / Tallinn • Meriton Grand Conference & Spa hotell / Tallinn • Skype'i bürooruumid / Tallinn (Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali aastapreemia) • Rotermann Eesti bürooruumid / Tallinn • Restoran Museum / Tallinn Fotod: Aivo Kallas / Oleg Hartšenko

Büroo interjöör

Tallinna Loomeinkubaator


Loomeinkubaator on algimpulss, millest sünnivad ja püüavad tuult tiibadesse noored ja veel kogenematud ettevõtted. Just nagu turvaline kodu, kust tuge ja toetust saades laia maailma lennata. Kodu(ses) võtmes on sisearhitektid kujundanud ka inkubaatori ühiselt ja sõbralikult kasutatavad ruumid: raamatukogu, aatriumi, köögi, söögitoa, stuudio ja nõupidamisteruumid.

90

Inkubaatori südameks on "ema" laud, mille ümber kogu elu käib ja koondub. Selle talupojastiilis laua vastas on üüratu kõrge laega ja väidetavalt Baltimaade kõrgeima raamaturiiuliga (kinnitamata andmetel umbes 8 meetrit) elutuba-raamatukogu. Kõrge õhuruum tekkis lae lammutamise tulemusena – nõnda on kokku liidetud kaks korrust, ühenduslüliks erkroheliseks võõbatud robustne varuväljapääsutrepp. Elutoast pääseb läbi esiku kööki ja söögituppa, mille pika puidust laua taha mahub elanikke õige palju. Firmade ja ettevõtete ruumid jäeti asjaosaliste endi sisustada, ainsana olid sisearhitektide poolt ette määratud lauaplaadid ja -jalad.

The Creative Incubator is the impetus that conceives or propels young and as-yet inexperienced companies, like a safe and secure home in which a start-up can get support before spreading its wings and flying off into the wide world. The interior architects have designed the incubator’s common areas with a home-like ambience. library, atrium, kitchen, dining room, studio and meeting rooms. 4. korrus

The heart of the incubator is the "mother" table that is the focal point of life here. Across from the rustic style table is a living room-library with a high ceiling and what is reportedly the highest bookshelf in the Baltics (about 8 metres according to unconfirmed data). The high ceiling came about as a result of demolishing the ceiling – two floors became one, with the connecting link being a bright-green-painted sturdy fire escape stairway. The kitchen and dining room can be accessed through the foyer from the living room. A good many tenants can be seated at the long wooden table in the dining room. The entrepreneurs’ areas were left up to each tenant to furnish, except for the desktops and desk legs, which were decided in advance by the interior architects.

3. korrus

Büroo interjöör

Tallinna Loomeinkubaator

91


Loomingulised inimesed on piisavalt värvikad ja isikupärased tegelased, et nende ümber mitte luua väsitavat ja agressiivset töökeskkonda. Seepärast ongi siin kõik lihtne ja mänguline, ei mingit peenutsemist, ülekujundamist ega ülemõtlemist.

People working in the creative industries tend to be colourful and unique, so there is no need to create an exhausting and aggressive working environment around them. For this reason, everything is simple and playful, and there is no pretentiousness or excess.

Piiratud ajaressursi tõttu ei loodud suuri kontseptsioone, töö käis tavapärasest teistsuguse rütmi järgi: pähe tulnud idee pandi kohe paberile ja teostati sama hooga. Kujundus mõjub seetõttu värskelt, spontaanselt ja koduselt. Mööbliesemeid on napilt, värvid on kirkad ja erksad, materjalid säästlikud ja säästvad. Raamaturiiul, esik ja veel palju muudki on valmistatud näiteks karkassi ehitamisel kasutatavast materjalist.

Due to the limited time, no grand concepts were created; the work progressed according to different rhythms: whatever came into the heads was immediately committed to paper and executed with the same momentum. The design is thus fresh, spontaneous and yet, as mentioned, homely. There are scant few pieces of furniture, the colours are bright and vivid and the materials are economical and sustainable. The bookshelf, foyer and many other elements are constructed of material left over from construction of the frame.

Maja on tüüne erinevatest kihistustest: nõukaaegne arhitektuur ja detailid, 90ndate aastate remont ja viimatine põhjalikum värskenduskuur, mille peale lisavad praegused ja tulevased elanikud oma kihid.

92

Büroo interjöör

Tallinna Loomeinkubaator

The building is heavy with various strata: Soviet-era architecture and details, 1990s renovations and the more recent thorough makeover, to which the current and future tenants will add their own layers.

93


Palju kisti varasematest ladestustest ka maha, et teha ruumi uuele ja inspireerivale: põrandatelt eemaldati vana vaip ja linoleum, laest moodulripplagi, seinad võõbati valgeks ja toad tehti mööblist tühjaks. Ent päris kõike vana tuimalt maha siiski ei ratsitud, üht-teist jäeti puutumata ja endisi aegu meenutama. Lausa museaalselt mõjub direktorikabinet, mida eksponeeritakse selle algses hiilguses klaasukse taga. Tükike ajalugu on säilitatud ka ülemise korruse tualettruumides, mille valged glasuurplaadid kaeti paksu ja erksa värvikihiga. Steriilne ja igav ruum sai psühhedeelselt popi ilme. Sisekujunduse osa on ka disainibüroos Velvet loodud värviline ja lõbus, isegi veidi hullumeelne sisegraafika, mis pälvis konkursil "ADC*Estonia Disainiauhind 2009" keskkonnadisaini kategoorias kulla.

Much deposited material was also eliminated in order to make the interior new and inspiring: the old carpeting and linoleum was removed, the modular suspended ceiling was torn down, the walls were painted white and the rooms were vacated of furniture. Yet not all was just scoured clean – some components were left in place as a reminder of the past. The director’s office is almost like a museum to the good old days, displayed in all its original glory behind glass doors. A little slice of history is also preserved in the toilet rooms on the upper level, in which the white glazed panelling was coated with a thick and bright layer of paint. A sterile and boring room thus became a piece of psychedelic pop art.

94

The interior design also features a colourful and cheery, perhaps slightly mad, internal graphic art scheme by Velvet design office, which won gold in the environmental design category of the ADC*Estonia Design Award 2009.

Büroo interjöör

Tallinna Loomeinkubaator

95


Age McCanni büroo Offices of Age McCann

Rotermanni 8 / Tallinn

96

97

Autorid: Kerli Valk / Tomomi Hayashi

Kerli Valk

Tomomi Hayashi

Lõpetanud 2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina 2009 ... MA Eesti Kunstiakadeemia, sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala 2010 ... Royal Melbourne Institute of Technology / RMIT / Austraalia

1994 Bachelor of Architecture / Yokohama National University / Yokohama / Japan 1999 Master of Architecture / Virginia Polytechnic Institute and State University / Virginia / USA

Kukuhaus OÜ / sisearhitekt

HG Arhitektuur OÜ / arhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Age McCanni büroo / kaasautor Tomomi Hayashi • SHU kingapoeketi kontseptsioon / koostöös Pink OÜ • ShiShi poeketi kontseptsioon / koostöös Pille Lausmäe SAB OÜ • Mahtra Talurahvamuusumi eskiis / koostöös Pille Lausmäe SAB OÜ

Rotermanni Uus Jahuladu ja Vana Jahuladu / kaasautorid Hanno Grossschmidt, Yoko Azukawa (HG Arhitektuur OÜ) • FOORUM Ärikeskus / kaasautor Hanno Grossschmidt (HG Arhitektuur OÜ) • Korterelamu Lootsi tn 3A / Tallinn / kaasautor Hanno Grossschmidt (HG Arhitektuur OÜ) • Okupatsioonide Muuseum / kaasautorid Siiri Vallner, Indrek Peil (Head Arhitektid OÜ) • Lasnamäe kergejõustikuhall / kaasautorid Siiri Vallner, Hanno Grossschmidt (Coo Arhitektid OÜ)

Büroo interjöör

Age McCanni büroo

Fotod: Reio Avaste

Reklaamibüroo Age McCann muutis asupaika ja kolis roostese fassaadiga Jahulattu Rotermanni kvartalis. Avar, huvitava aknarütmiga ruum ei kutsunud projekteerima igavat tüüpkontorit traditsioonilise kabinetisüsteemi ja igava büroomööbliga. Asukoht ja ruum inspireerisid nii tellijat kui ka kujundajaid, arhitekt Tomomi Hayashit ja sisearhitekt Kerli Valku, looma midagi hoopis atraktiivsemat ja põnevamat, mis loomingulist kollektiivi inspireeriks ja innustaks.

The advertising agency of Age McCann moved to a new location in the rust-red part of the Flour Warehouse in the Rotermann Quarter. The spacious interior with intriguing interplay between windows did not seem to be asking for a traditional office system of private cubes and boring standard furniture. Instead, both the location and the interior inspired the customer as well as the designers – architect Tomomi Hayashi and interior architect Kerli Valk – to create something entirely more attractive, something that would inspire and encourage the creative team.


Märgusõnad, mis esile kerkisid ja pinnale jäid, olid selged ja loogilised: kodusus, looduslähedus, naturaalsus, vürtsiks sekka efektseid üllatusi ja leidlikke detaile. Et tekiks mõnus keskkond, mis soosiks kontakte ja suhtlust ning oleks vaba formaalsest esinduslikkusest. Juba vastuvõturuum oma kohvikupäraste ümmarguste laudade ja "mammuttugitoolidega" viitab sundimatule õhustikule. Büroojuhi selja taha jääb keskne kujunduselement, mustast terasplekist ümardatud nurkadega kehand, mis jaotab büroo kaheks pooleks. Magnetsein toimib ka infokeskusena – sellele saab kinnitada vajalikku teavet.

98

Keywords that rose to the surface and remained afloat were clear and logical ones: home-like, natural, spiced with some visually exciting surprises and resourceful details. The idea was to create a pleasant environment that would encourage contact and interaction and would be free of formality. Already the reception area with its cafe-like round tables and mammoth armchairs signals a relaxed atmosphere. Behind the back of the office manager is the central design element, a black steel structure with rounded corners that divides the office into halves. This is a magnetic wall that serves as an information centre – various announcements can be posted here.

99

Büroo interjöör

Age McCanni büroo


100

101

Teisele poole jäävad kandilise jaotusega kabinetid, mis tänu suurtele aknapindadele ja klaasseintele on õhulised ning valgusrikkad. Naturaalsusele ja looduslähedusele vihjavad Marsi pinnalaotusega fototapeet nõupidamisteruumis, männivineerist vaheseinad ja riiulid kabinettides ning siia-sinna visatud rohelised vaibalaigud. Materjale-detaile demonstreeritakse ausalt ja häbenemata. Lae toruderägastik on värvitud valgeks ja betoonpõrand lakitud. Eriti uhkelt mõjuvad kabinettide klaasseinte sisse istutatud mustad ukseraamid koos sama värvi puituste või habraste klaasustega.

Büroo interjöör

Age McCanni büroo

The other half features square-cornered offices that thanks to their large window area and glass walls are light and airy. The natural qualities are pointed up by the wallpaper depicting the surface of Mars in the meeting room, the interior walls and shelves in the offices made of pine plywood and patches of green carpeting. The materials and details are demonstrated honestly without being coy or bashful. The snarl of pipes on the ceiling has been painted white and the concrete floor has been lacquered. The black door frames implanted in the glass walls of the offices are especially grand in conjunction with the wood doors in the same colours or delicate doors made of glass.


Suur voolava vormiga must boks toimib põhimõttel "ruum ruumis", peites enda sees kööki ning tualettruume, kõrval raamatukogunurk uusvanade antiiktugitoolidega. Mänguline eklektiga, mis siin-seal vastu kumab, toob ruumidesse lõbusaid noote ja mõnusat kodusust.

102

Paiku, kus asju arutada või töötempo hetkeks maha võtta, on kontoris mitmeid. Näiteks võib tõmbuda taimede ja kott-toolidega puhkenurka ja imetleda seal maast laeni akendest avanevat vaadet. Teinegi lebola, mis asub hoone konsoolis, kutsub argirutiini unustama ja loovaid mõtteid mõlgutama.

Büroo interjöör

Age McCanni büroo

The large black compartment with a flowing form takes place on the principle "room in a room", concealing a kitchen and WC within it, with a library corner and newold antique chairs next to it. The playful eclectic effect that emanates here and there brings cheery notes and homelike effect into the interior. There are many places in the office for discussing things and slowing the pace down. For instance, one can withdraw to a corner with plants and beanbag chairs and admire the view from the windows. The other area for taking it easy is located in the overhanging part of the building, and invites one to forget everyday routine and think creative.

103


MarkIT büroo Offices of MarkIT

Pärnu mnt 102c / Tallinn

Sisearhitektid: Kard Männil / Loreida Hein

Foto: Ingmar Muusikus

104

Kard Männil

Loreida Hein

Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2002 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Sisearhitektuuribüroo Miu Miu Miu

Stuudio La

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

AS Södra Eesti kontori graafilised lahendused klaasvaheseintel ja mööblil Rotermanni kvartali laudsepatöökojas • Näituse "Piparkoogi Maania" aknakujundus / koostöös Loreida Heinaga • Möbleeritud näidiskorterid Tallinnas Pärnu mnt 129C / koostöös Loreida Heinaga • Möbleeritud näidiskorter Kuldala elurajoonis • Kehrwiederi kohvik Tallinna Ülikooli uues hoones

AS Södra Eesti kontor koos mööbli projekteerimisega Rotermanni kvartali laudsepatöökojas • OÜ Major kontor Rotermanni kvartali laudsepatöökojas • OÜ Saarioinen Eesti töötajate puhkemaja sisekujundus / koostöös Kard Männiliga • Messiboksi "Ökoloogiline lapsetuba" kujundus messil Interjöör • Ilusalongi CityFit kujunduskontseptsioon

Büroo interjöör

MarkIT büroo

Fotod: Oleg Hartšenko

IT-kaupade müügiga tegeleva internetiäri MarkIT kontori akendest Pärnu maantee viadukti ärihoones avaneb võimas suurlinlik vaade, mis kevade saabudes iga päevaga ilusamaks muutub. Kuigi MarkIT ruumid paiknevad harilikus büroohoones, on Loreida Heina ja Kard Männili loodud keskkond rutiinsest ja "korralikust" üsna kaugel: avatud õhkkonna, ebastandardse mööbli ja vürtsikate detailidega kontor on palju enamat kui lihtsalt järjekordne sisustatud karp ärimaja kuuendal korrusel.

The windows of the Pärnu MarkIT, an information technology firm, offer a sweeping metropolitan view that becomes more attractive with each passing day as spring approaches. Although the office building itself, by the Pärnu maantee overpass is ordinary, the environment created by Loreida Hein and Kard Männil is far from a routine and "proper" office. With its open atmosphere, non-standard furniture and piquant details, the office is much more than just another furnished shell on the sixth floor.

Noore ja kiiresti areneva ettevõtte soov oli peegeldada avatuse, vabaduse ja pingutatud hierarhia puudumise põhimõtteid ka oma töökeskkonnas. Sõltuvalt tööülesannetest on meeskonnad paigutatud omaette: müügitiim tegutseb suurte akendega avatud ruumis, arendajatel, kes vajavad vaikust ja rahu, on oma tuba ning finantstöötajad askeldavad eraldi tiivas. Juhtkond ja partnerid kinnistesse kabinettidesse pugenud pole, vaid töötavad oma tiimide keskel. Hetkel on töökohti umbes 25 inimesele, ent planeering võimaldab mõne töökoha juurde tekitada.

The young and rapidly growing company wanted to reflect the principles of openness, freedom and lack of hierarchy in its working environment as well. Depending on their functions, the teams have been placed in separate locations – the sales team works in an open space with large windows, the developers, who need peace and quiet, have their own room, and the financial staff are in a separate wing. Neither have the management and partners crawled into closed offices – they work among their teams. At the moment, there are jobs for about 25 people, but the solution allows a couple to be added.

105


106

Ruumikujundust täiesti nullist alustada polnud mõtet: kuna eelmiste üürnike soovi järgi välja ehitatud kontori põhiplaan ning ruumide jaotus üldjoontes sobis, jäeti paljugi selles samaks. Uue sisekujunduskontseptsiooniga haakusid valutult efektsed kipsplaadist vaheriiulid, rütmilise jaotusega klaasseinad ja hõbedane rest-ripplagi. Väiksemad kabinetid liideti kokku ja köök laiendati topeltmahtu. Vaipkate asendati osaliselt stiilse vinüüliga ja puhketsoonides pikakarvalise vaibaga, kuid põhimahus puhastati põrand betoonini välja ning eksponeeriti kogu oma tahumatuses ehedal kujul. Mõned elemendid, mis esmapilgul uude keskkonda ei sobinud, nagu zebranospooniga sisseehitatud mööbel ja sidrunikollased tualetiuksed, sulandati samuti tervikusse.

There was no point in starting the interior design from scratch: as the basic plan for the office built to suit the last tenants and the division of rooms was in general suitable, much was left the same. Striking gypsum board shelves, the rhythmically distributed glass walls and silvery grate of the suspended ceiling, harmonize painlessly with the new interior design concept. The smaller offices were merged and the size of the kitchen was doubled. The carpeting was partially replaced with stylish vinyl and, in the non-work areas, pile carpet, but in most of the space, the floor was removed down to the concrete, which was displayed in its most authentic, rough form. Some elements that did not appear to suit the new environment, such as the zebrano veneer integrated furniture and the lemon-yellow WC doors, were also melded with the whole.

Büroo interjöör

MarkIT büroo

107


108

109

Avatud ja avara ning samas helikindla ruumi loomisel ei saa üle ega ümber klaasist ja seda on siingi palju kasutatud. Visuaalse eraldatuse tagavad mattkleebistest mustrid klaasil, mis meenutavad justkui joogikõrtest tehtud loomi ja puuvõrasid. Suurt tähelepanu on pööratud puhkealadele – lõõgastumispaiku leidub siin lausa mitu. Põhiala, kuhu peaaegu üle päeva vabamas meeleolus presentatsioonidele kogunetakse, asub kontori tagaosas. Selle suurejooneline mustvalge graafikaga sein paistab kätte juba büroosse sisenedes. Sealsamas asub mõnevõrra intiimsem, kardinaga eraldatud puhkeruum, kuhu on toodud diivan ja suur teler ning mille põrandale on laotatud pehme vaip, mis diivanist sugugi vähem vatti ei saa – kontorisiseseid Nintendo Wii tenniseja golfimatšid on MarkITis populaarsed.

Glass is the sine qua non in creating an open, spacious and soundproof room and much of it has been used here. Visual isolation is ensured by matte decal patterns on the glass, which are reminiscent of animals made of drinking straws and tree crowns. Much attention has been devoted to non-work areas – there is more than one break area. The main area where people congregate every other day for looser presentations is located to the rear of the office. This area’s grand wall adorned with black and white graphic art can be seen upon entering the office. Nearby is a somewhat more private break room separated by a curtain, with a divan, large TV and soft carpeting no less plush than the divan – office Wii tennis and golf tournaments are popular at MarkIT.

Büroo interjöör

MarkIT büroo


110

111

Poppi ja noortepärast õhkkonda rikastab ka spetsiaalselt MarkITile projekteeritud puhasvalge kontorimööbel. Kaasaegne paberivaene töökorraldus lubab esemetel olla üle võlli efektsed ja õhulised. Pikkade kapiridade asemel on siin-seal kerged pukkriiulid ja edevate tutikestega kapikesed. Tavapäraste tööjaam-monstrumite asemel on treitud jalgadega ovaalsed lauad, mida täiendavad lakoonilised ratastel plekksahtlid. Lauajalgu on nelja erineva profiiliga; hiiglaslik koosolekulaud seisab suisa "võsa" otsas. Pöörase mööbliga büroole annab vunki veelgi juurde graafika, mille sisearhitektid on ise käsitsi joonistanud. Sürrealistlikke ja humoorikaid "lugusid" leiab nii seintelt kui ka ustelt, palju ei puudunud, et mööbel ja põrandki oleks ette võetud. Inspiratsiooni selleks koguti filmidest, raamatutest, popkultuurist ja muidugi interneti ammendamatust varasalvest. Seinte range mustvalge värvilahendus ja üleüldiselt suhteliselt monokroomne keskkond lasevad kirevatel piltidel ja põnevatel pisidetailidel kui värske ja muretu tuul puhuda loovust ka töötajate meeltesse. Loovus on teatavasti nakkav ja jätkuv – juba on MarkITi inimesed oma uues büroos geniaalseid sisekujunduslahendusi genereerinud, sest mitmed alad alles ootavad lõplike otsuste selekteerimist ja realiseerimist.

Büroo interjöör

MarkIT büroo

The stylish and youthful atmosphere is enriched by immaculate white office furniture custom-made for MarkIT. The modern office environment, largely free of stacks of paper, allows the furniture to seem extremely striking and ethereal. Instead of long ranks of filing cabinets, there are light free-standing shelves and little cabinets with little tassels. Instead of the ordinary workstation monstrosities, the office has oval desks with lathed legs, complemented by modest sets of metal drawers on wheels. The table legs come in four different profiles. The huge meeting table is supported by what could be called a "thicket" of brush. This office with its unusual furniture is ramped up even more by the graphic art, hand-drawn by the interior architects. Surrealistic and humorous "stories" can be found on the walls and doors, and the interior architects came close to tackling the furniture and floor in similar fashion. Inspiration was drawn from films, books, pop culture and naturally the Internet’s inexhaustible treasury of knowledge. On the backdrop of the strict black and white colour solution on the walls and generally fairly monochrome environment, the variegated images and exciting small details blow a fresh and care-free wind of creativity into the employees’ consciousness. Creativity is, as we know, infectious and continuing – MarkIT’s personnel has already generated brilliant interior decorating ideas in their office, as a number of areas are still waiting for final solutions to be selected and implemented.


Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid Farad and Hertz – Elering’s meeting rooms Kadaka tee 42 / Tallinn Sisearhitektid: Priit Põldme / Reet Sepp

Energeetikaettevõte Elering otsustas anda värske ilme oma väsimusemärkide all kannatavatele nõupidamisteruumidele Farad ja Herts. Sisearhitektidelt Priit Põldmelt ja Reet Sepalt oodati lahendust mitmele probleemile. Sooviti, et neis ruumides saaks segamatult asju arutada nii suur kui ka väike seltskond. Taolist põhimõtet oli varemgi silmas peetud, kuid vakstust ruumieraldaja ei taganud vajalikku privaatsust kummalegi poolele. Samuti ootas kaasajastamist tehnika ning parandamist nõudis ka ruumiakustika.

112

Priit Põldme

Reet Sepp

Lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia (tollal Tallinna Kunstiülikool) sisearhitektina

Lõpetanud 1998 Eesti Kunstiakadeemia tekstiili erialal ja 2008 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Joonprojekt / omanik ja sisearhitekt

Tähtsamad tööd:

Esmapilgul tundub, et ruume on selgelt kaks. Küll sarnased – mõlemad on rahulikus tonaalsuses maheda mururohelise vaipkattega –, kuid on eraldi sissekäiguga ja helikindla seinaga eraldatud. Väiksemat poolt sisustab nõupidamistelaud, garderoob ja nõudekapp, töist meeleolu lisavad projektor laes ja ekraan seinal. Suurem pool on analoogne.

When the international energy enterprise Elering decided to give its slightly distressed-looking meeting rooms (called Farad and Hertz) a makeover, interior architects Priit Põldme and Reet Sepp were called on to provide solutions to several problems. Elering wanted these areas to be places in which things could be discussed by either large groups or small groups. This was always supposed to have been the operative principle, but the vinyl partition did not afford either side complete privacy. The equipment also needed to be modernized and the acoustics had to be improved.

Joonprojekt / sisearhitekt

Joonprojektis valminud tööd (koos Priit Põldmega):

Eleringi nõupidamisteruumid • Spordipood O:ZONE • Restoran Balthasar • Restoran Karl Friedrich • AG kauplusketi kujunduskontseptsioon ja sisustus

Eleringi nõupidamisteruumid • Spordipood O:ZONE • Eesti Energia peakontori fuajee ja söökla • Aeroci tehase büroohoone Ukrainas • Rademari kauplusketi kujundus

At first glance it seems that there are clearly two rooms. They are indeed similar – both feature a calm tone colour with mild-mannered grass green carpeting, but they are separated with individual entrances and a sturdy wall. The smaller side is outfitted with a meeting table, coat closet and cupboard for dishes, while a workmanlike ambience comes from the projector on the ceiling and screen on the wall. The larger side is analogous. Fotod: Oleg Hartšenko / Priit Põldme

Büroo interjöör

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid

113


Selgub siiski, et esmamulje lõplikust eraldatusest osutub petlikuks. Paari kavala nipiga on sisearhitektid loonud võimaluse transformeerida ruumid üheks tervikuks. Lahtikäiv vahesein volditakse kokku ja asetatakse täpses mõõdus nišši. Pööratavat lauaplaati pikendatakse vahetükiga ja liidetakse teise lauaga ning nüüd mahubki selle äärde istet võtma mitukümmend inimest. Sarnased kujundusvõtted ja detailid loovad ühtse tervikliku interjööri. Kogu ruumi läbivad ümarad vormid, samas rütmis korduvad valgusallikad ja lae liigendused. 114

115

It turned out nevertheless that the first impression of the complete and utter separation is deceiving. With a couple clever techniques the interior designers have created a way of transforming the rooms into one whole in just a couple simple steps. The partition can be folded up and fits into a made-to-measure recess in the wall, while the revolving tabletop can be extended with spacers and joined with the other table to accommodate several dozen people. Similar design techniques and details begin to form a unified interior. The whole space is transected by round forms, and the light source and ceiling panels follow the same rhythm.

Büroo interjöör

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid


Üheks märgusõnaks on mobiilsus. Nišš ruumi otsas muutub kord tahvliks, kord ekraaniks, kord hoopis seinaks. Lakke peidetud siinidel seina ääres liikuvatel tahvlitel on elektrivõrkude kaardid ja Eleringi logo. Paljutki jääb vaataja eest varju – integreeritavad elektrikarbikud laual ja audi-videosüsteem laes oleks nagu juhtmeteta, nii osavalt on need peidetud. Parema tulemuse nimel ei pidanud sisearhitektid paljuks siin-seal ise käed külge panna. Näiteks koloreerida ruumiga sobivasse värvigammasse kõik kaardid ning kujundada ruumide nimetustega ukseklaasid.

116

One keyword is mobility. The niche at one end of the room can be turned into a tablet, a screen, or a wall, the power grid maps on the wall next to the Elering logo also can be moved. Much is kept hidden from the viewer – the integrated electrical junction boxes on the table and audio video system in the ceiling would appear to be wireless; that is how skilfully they are concealed. In the name of a better result, the interior architects did not shy away from manual details. For instance, colouring maps, designing the glass panes on the doors and making signs.

Büroo interjöör

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid

117


Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus Estonian electrical system command centre

Kadaka tee 42B1 / Tallinn

118

Sisearhitektid: Priit Põldme / Reet Sepp

Reet Sepp

Priit Põldme

Lõpetanud 1998 Eesti Kunstiakadeemia tekstiili erialal ja 2008 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia (tollal Tallinna Kunstiülikool) sisearhitektina

Joonprojekt / sisearhitekt

Joonprojektis valminud tööd (koos Priit Põldmega): Eleringi nõupidamisteruumid • Spordipood O:ZONE • Eesti Energia peakontori fuajee ja söökla • Aeroci tehase büroohoone Ukrainas • Rademari kauplusketi kujundus

Büroo interjöör

Tegemist on üksusega, mida võib nimetada kogu Eesti elektrisüsteemi südameks ja ajuks. Siin on pidev operatiivühendus Soome, Venemaa, Läti, Leedu ja Valgevenega. Siit jälgitakse kõike, mis süsteemis toimub, ööpäev läbi seitse päeva nädalas. Tellijapoolne lähteülesanne sisearhitektidele kõlas üsna lakooniliselt: luua keskuse kolmele valveoperaatorile ergonoomiline ja esteetiline töökeskkond. Mis lahti seletatult tähendas, et ilmetud, kulumise märke ilmutavad ruumid tuli täita kaasaegse ja töötajate kõiki vajadusi arvestava sisuga.

This is a unit that could be called the heart and mind of all of Estonia’s power grids. It has a constant uplink with Finland, Russia, Latvia, Lithuania and Belarus. Everything that goes on in the system is monitored, 24/7. The terms of reference from the customer were expressed laconically: create an ergonomic and aesthetic occupational environment for the centre’s three on-duty operators. Basically, that meant turning the interior, which was devoid of character and showing signs of wear, into a space with modern furnishings in consideration of the needs of the employees.

Joonprojekt / omanik ja sisearhitekt

Tähtsamad tööd: Eleringi nõupidamisteruumid • Spordipood O:ZONE • Restoran Balthasar • Restoran Karl Friedrich • AG kauplusketi kujunduskontseptsioon ja sisustus

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus

Fotod: Oleg Hartšenko / Priit Põldme / Reet Sepp

119


120

Loomingulisteks eksperimentideks ja lennukateks lahendusteks sisearhitektidel Priit Põldmel ja Reet Sepal võimalusi nappis. Tööruumi planeering sõltus suuresti tehnilistest nõudmistest, mis olid varasemast paigas. Oluliseks määrajaks kujunes spetsiifiline "superkaabeldus" – põrandast kahes kohas väljuvad juhtmekimbud, mille asukohta ei saanud muuta. Oma kohale jäi ka kogu süsteemist informatsiooni edastav hiiglaslik ekraansein (olgu öeldud, et asjatundmatule vaatajale mõjub see kui suurejooneline ja efektne dekoratsioon).

Interior architects Priit Põldme and Reet Sepp did not have much in the way of opportunities for creative experiments and flights of fancy. The layout was largely dictated by the technical requirements, which were already previously established. A key factor was the specific "super wiring" – bunches of wire that exited the floor in two areas and could not be relocated. The giant wall-sized screen that conveys information from the entire system (and which, to a layman, looks like a really nifty decoration) could not be moved either.

Kuid omad nõudmised esitas ka töö spetsiifika. Kõikidele operaatoritele tuli tagada võimalus jälgida samaaegselt nii ekraani seinal kui ka monitore oma töölaual. Seega olid välistatud kõik vaatevälja ahendavad ja segavad detailid ning elemendid, nagu rippvalgustid ja muu taoline.

The specific nature of the work set its own demands. All operators were to be provided a way to track both the screen on the wall and their own monitors. Thus no elements like suspended lighting and plant compositions could be included, as they would constrict the field of vision and create interference.

Tehnilistest piirangutest hoolimata õnnestus sisearhitektidel ruumi üldist atmosfääri oluliselt muuta ja tehnitsistlik kõledus tõrjuda. Mahedad hallikad-sinised toonid, helisummutav lagi ja uus sisustus tegid oma töö.

Büroo interjöör

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus

In spite of the technical restrictions, the interior designers were able to transform the atmosphere significantly and banish the bleakness. The mellow grey and blue tones, a sound-absorbing ceiling and new furnishings all did their job.

121


Et kogu arvutipark oleks operaatoritel mugavalt käeulatuses, projekteeriti spetsiaalsed kaarjad lauad. Juhtmeid-kaableid varjab ribiline allosa, mis tagab ventilatsiooni ja ligipääsu aparatuurile. Kaks töökohta paigutati kõrvuti, kolmas väikesele poodiumile nende taha, et silmside suure ekraaniga poleks kellelgi häiritud. Kõik kapid-sahtlid on erilahendusega ja osavalt tervikusse sulatatud. Asjalikku (meeste)maailma toovad pehmemaid noote mõned monokroomsed fotod seinal. Ei ole need ilupildid loodusest ega loomadest, vaid hoopis suurendused tehnilistest detailidest, mis mõjuvad abstraktse graafikana ning on sisearhitektide enda tehtud. Kujundajate kätt ootas ka puhkeruum, kuhu tulla hetkeks tööpingest vabanema ja tassi kohvi jooma. Koduse, tööruumile vastanduva miljöö loovad pehmed sohvad, vaipkate ja suur rippvalgusti. Üks väike ruumikene aga juhtis autorid ka graafilise disaini lainele – meeskonna garderoobi ja kappide ustel püüab pilku efektne numbrimotiividega musterdus.

122

So that all computers would be conveniently within reach of the operators, special curved tables were designed with a ribbed undercarriage to conceal wires and cable and ensure ventilation and access to the equipment. Two workstations were placed next to each other; three more were positioned behind them on a small riser, to ensure that everybody has line of sight with the screen. All cabinets and drawers were custom-designed and melded skilfully into the whole. Softer notes contrasting with the businesslike "man’s" world come from a few monochrome photos on the wall. These are not aesthetic images of nature or animals but magnifications of technical details that look like abstract prints, all photos are taken by the interior architects. Põldme and Sepp also had to redesign the break room, the place where employees sip coffee and de-stress from the job. Soft couches and large rice-paper hanging lights create a home-like environment that belies the work location. One small room appears to have brought out the interior designers’ inner graphic artist – a striking pattern based on a numerical motif adorns the team’s dressing room and lockers. Büroo interjöör

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus

123


Kaupluse interjöör

124

Apollo raamatupood Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla • I.L.U. kauplused Triinu Kuub / Andro Kööp / Andri Valk • Baltika Moetänav Maris Kerge / Ott Kangur / Ülo-Tarmo Stöör / Maire Milder / Kaur-Lembit Stöör / Pärtel Eelma / Pekka Porkanen / Lauri Eltermaa • Ivo Nikkolo poed Maire Milder / Maris Kerge • Kingapoed ABC King ja Nero Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Kaupluse interjöör

125


Apollo raamatupood Apollo bookstore

126

Solarise keskuse valmimine avas meie raamatukaubanduses jälle ühe uue lehekülje. Kompleksi teisel korrusel on nüüd Apollo raamatukaupluse käsutuses avar müügisaal, mis lubab välja panna üle 50 tuhande teose.

The completion of the Solaris Centre turned yet another new page in Estonian bookstore culture. Located on the second floor of the complex, the Apollo bookstore with its spacious sales floor has room for over 50,000 works.

Sisearhitektidele Tüüne-Kristin Vaiklale ja Urmo Vaiklale antud lähteülesanne polnud ülemäära konkretiseeriv ega suunav – esmajoones puudutas see kirjanduse temaatikat ja paiknemist ruumis, jättes samas piisavalt mõtlemis- ja tegutsemisruumi. Probleeme jagus, sest ruum, mis tuli sisuga täita, oli üpris suur ja kõrge ning nõudis liigendamist ja tsoneerimist.

The terms of reference that interior architects Tüüne-Kristin Vaikla and Urmo Vaikla were handed was not overly specific – it mainly talked about how the genres and books should be located, and left plenty of leeway for ideas. There were still plenty of problems, as the space to be furnished was fairly large and high and had to be structured and divided into zones.

Estonia pst 9 / Tallinn Fotod: Kalle Veesaar

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

Autorid: Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Urmo Vaikla

Tüüne-Kristin Vaikla

Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) graafikuna

Lõpetanud 1987 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Vaikla Stuudio

Vaikla Stuudio

Valik töid: Eesti Arhitektuuri- ja Disainikeskuse ruumide avalik ideevõistlus / kaasautor AB Eek & Mutso / ostupreemia • EXPO 2010 Eesti paviljoni konkurss / kaasautor AB Eek & Mutso • ERM püsiekspositsioon "Eestimaa lugu" / ostupreemia • Microlinki büroo

Kaupluse interjöör

Apollo raamatupood

Sakubü bürooruumid / ESL aastapreemia • Eesti Energia klienditeenindused 2000–2004 / Kultuurkapitali aastapreemia nominent • Pärnu hotell-veekeskus Tervise Paradiis / ESL ja Kultuurkapitali aastapreemia nominent • Eramu Pirital / ESL aastapreemia

127


128

129

Tavapärastest ripplagedest otsustati loobuda, kommunikatsioonid laes jätta nähtavale ja värvida mustaks, et moodustuks foon laest allapoole toodud värvilistele tasapindadele. Soojades toonides maht ruumi keskosas annab võimaluse suunata valgust ekspositsioonipindadele allpool, lisada hubasust ja juhtida külastaja pilk läbi kogu ruumi.

Kaupluse interjöör

It was decided to forgo the standard suspended ceilings, and to leave the ductwork in the ceiling visible – painted black, in order to create a backdrop for the colourful levels below ceiling level. The warm tones of the structure in the central part of the area allow light to be directed on to the display areas below, adding a measure of cosiness and encouraging bookstore patrons to let their eyes wander through the entire space.


Kauplusepinda liigendavad kolm vineerist ja puidust boksi, mahukad nagu merekonteinerid, igaühe sees ise temaatikaga maailm: reisimaailm, laste maailm ja audiovisuaalne maailm. Lihtne funktsionaalne mööbel, küll kaubaaluste tüüpi, küll ratastel, küll ristjalgadel ja paar valget disainriiulit silmailuks, lubab kaupa mitmel viisil välja panna.

130

The bookstore space is structured around three plywood and solidwood cubes, as large as marine shipping containers, each enclosing a world related to a particular theme: world of travel, children’s world and audiovisual world. Simple functional furniture – pallettype, on wheels, on cross-legs with a few white designer shelves as eye candy – allows the merchandise to be displayed in different ways.

131

Kaupluse interjöör

Apollo raamatupood


132

133

Mõte anda kauplusele pisut raamatukogulik väljanägemine, on realiseeritud seinte ääres, kus troonivad mustad kolme meetri kõrgused raamatuid täis riiulid, täiendatud vältimatute abivahendite – redelitega. Nende kohalt avastab külastaja tuntud kirjanike autograafide fotosuurendused tarkade ja vaimukate ütlemistega.

The idea to give the store a bit of the appearance of a library was utilized along the walls, with three-metrehigh shelves full of books, outfitted with an essential aid – ladders. Above them, customers will find photographic enlargements of aphorisms from well-known writers along with reproductions of their signatures. Kaupluse interjöör

Apollo raamatupood


Veelgi lähemale toob kirjanikudklassikud kohviku sein koopiatega vanadest ajastutruudest fotoportreedest – meenutus ajaloost ja ühtaegu tunnistus mineviku sidemetest tänapäevaga. Kohviku atmosfäär pole ei akadeemiline ega pingutatult väljapeetud. Vastupidi, omaniku poolt kokkuotsitud pruugitud mööbel kannab juhuslikkuse märke, kuid just tänu sellele annab paigale südamliku ja koduse ilme, kus on mõnus aeg hetkeks maha võtta või hoopis osa saada mõne uudisteose esitlusest, mida kaupluses korraldatakse.

134

Kodust meeleolu on sisse toodud mujalgi, olgu mõne tugitooli või suurte skulpturaalsete põrandavalgustitega ekspositsioonipindade vahel. Raamatupood pole ju täna ainult kaubandusettevõte, see on ka kohtumispaik ja sündmuskoht, koguni klubi.

Writers and literary classics are brought even closer by the café’s wall of copies of old photographic portraits – harking back to history and attesting to the link between the past and the present. The café’s atmosphere is not academic or overly sophisticated. On the contrary, the used furniture scrounged up by the proprietor gives a random touch, but it is due to this that the place seems warm and inviting, a good place to take a time out or perhaps enjoy a reading or book release party. The home-like ambience makes an appearance elsewhere as well, such as an armchair or large sculptural floor light between books on sale. A library is no longer just a retail store, it is a venue for social life and events, even a club.

Kaupluse interjöör

Apollo raamatupood

135


I.L.U. kauplused I.L.U. stores

I.L.U. Tallinn / Rocca al Mare kaubanduskeskus I.L.U. Tartu / Lõunakeskus I.L.U. Pärnu / Pärnu Keskus

Autorid: Triinu Kuub / Andro Kööp / Andri Valk

Foto: Mark Raidpere

136

Triinu Kuub

Andro Kööp

Andri Valk

Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 1996 Eesti Kunstiakadeemia (tollal Tallinna Kunstiülikool) moekunstnikuna

Lõpetanud 1997 Tallinna Tehnikakõrgkooli (tollal Tallinna kõrgem Tehnikakool) ehitusarhitektina

Torpedo Projekt / sisearhitekt

Torpedo Projekt / stilist

Torpedo Projekt / arhitekt

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

Tähtsamad tööd:

I.L.U. kosmeetikakaupluste kett Eestis • Hansapanga IT osakonna hoone / koostöös K. Voolaidiga • TTÜ Geoloogia Instituut / koostöös K. Voolaidiga

I.L.U. kosmeetikakaupluste kett Eestis • SPA Tallink Hotell / Tallinn • Tartu kaubamaja meeste- ja digimaailm • Tallinna kaubamaja kodu- ja meestemaailm • European Trust Bank / Moskva • Grand Hotell / Viljandi

I.L.U. kosmeetikakaupluste kett Eestis • SPA Tallink Hotell / Tallinn • Tartu kaubamaja meeste- ja digimaailm • Tallinna kaubamaja kodu- ja meestemaailm

Kaupluse interjöör

I.L.U. kauplused

Fotod: Oleg Hartšenko

Kosmeetikakaupluste keti I.L.U. kujunduskontseptsiooni luues lähenesid Andro Kööp, Andri Valk ja Triinu Kuub (Torpedo Projekt OÜ) ülesandele teistmoodi – rutiinivabalt, silme ees eesmärk eristada I.L.U. konkurentkaubamärkidest nii visuaalselt kui ka emotsionaalselt. Kuna poed asuvad kaubanduskeskustes, pidi mõtlema sellelegi, kuidas need sealses ülikirevas ja infotihedas keskkonnas esile tõuseksid.

In creating the design concept for the I.L.U. chain of cosmetics stores, Andro Kööp, Andri Valk and Triinu Kuub (Torpedo Projekt OÜ) approached the task differently – free of routine, with the goal of distinguishing I.L.U. from competing trademarks visually and emotionally. As the stores are located in shopping centres, they had to think about how to make them stand out in such a busy, information-dense environment.

Mõjule pääseb I.L.U. pood juba fassaadist alates, mis on diskreetselt suletud ja väljapeetult tume. Tumepruuni seina ilmestavad horisondina läbi fassaadi lõikuvad sumedalt valgustatud nišid, kus tooted on eksponeeritud üksikult justkui juveelid. Vastukaaluks kinnisele fassaadile on ukseava suur, et juba sellest möödudes saaks aimu sees valitsevast õhustikust.

These I.L.U. stores are striking already from their exterior, which is discretely introverted and a sophisticated dark in hue. The dark brown wall is characterized by niches that jut into the façade, which are lit with a dusky glow in which the products are displayed individually like jewels. To offset the closed nature of the façade, the doorway is large, so that one could get a sense of the atmosphere within.

137


Kaubanduskeskuse kiirustamise ja rabistamise keskel peaks I.L.U. pood mõjuma kui mõnus oaas, kus aeg maha võtta ja endale pühenduda. Õdus ja soe atmosfäär kutsub hetkeks seisatama, süvenema ja väljapanekut uurima. Kuna kosmeetikatooted on juba iseenesest pilkupüüdvad, kirjud ja värvikirevad, oli oluline ruumi korrastada, külastajate liikumist loogiliselt suunata ning tasakaaluka fooniga tervikut koos hoida. Lisaks tooteväljapanekule on poe sisemusse peidetud ka küüne-, juukseja ilustuudiod.

138

Kaupluse interjöör

I.L.U. kauplused

The I.L.U. store is supposed to be like an oasis amid the madding crowds of the shopping centre, a place to take time out and indulge yourself. The warm atmosphere invites you to stop, become immersed and take a longer look at the displays. As cosmetics products are already inherently visually appealing, bright-hued, it was important to structure the space, to make customers move in a logical fashion and keep the whole ensemble together as a whole with a balanced backdrop. Besides product displays, the interior of the store conceals nail, hair and beauty studios.

139


Värvigamma on üles ehitatud tumeda-heleda kontrastile, ent musta ja valge asemel on siin tumepruun ja beež. Lõpmatu ja piirituna mõjuva tumeda sisse on toodud heledad tsoonid ja üksikud kriitvalged mööbliesemed. Ruumi elavdab ka laejoon, mis samuti jaotab ruumi tumedaks ja heledaks osaks. Suurte mahtude viimistlusmaterjalid on allutatud ühe tooni põhimõttele: tumedal alal on wenge-pruunid nii põrand, seinad kui ka lagi ning heledas kõik valgendatud tamme tooni. Et ruum anonüümseks ja high-end-butiigilikuks ei muutuks, on sisse toodud skulpturaalsed, ümarate vormidega kaldseinad. Dünaamikat ja mängulisust loovad ka kaldus pinnaga silindrid ja murtud otstega postamendid. Fookuspunktideks ja värvilaikudeks on valguskastides eksponeeritud fotod, mida saab sõltuvalt hooajast vahetada. Müstiliste veealuste piltide idee tuli reklaamiagentuurilt Tank, nende loodud on ka graafiline disain, sh logod, sildid, viidad, hinnasildid jne.

140

The colour spectrum is built on a light-dark contrast, but instead of black and white, the colours here are dark-brown and beige. The dark, which seems endless and unlimited, contains light-coloured tones and individual chalk-white pieces of furniture. The room is enlivened by the ceiling, which likewise divides the space into dark and white parts. The finishing materials used in the large spaces are subjugated to the principle of one tone: in the dark area, the floor, wall and ceiling are wengebrown and in the light area, it’s all bleached oak. To keep the space from being anonymous and like a high end boutique, sculptural sloping walls with rounded forms have been introduced. Dynamism and playfulness are also created by the cylinders with slanted surfaces and pedestals with broken ends. The focal points and patches of colour are photographs displayed in the light boxes, which can be rotated depending on the season. The idea for the mysterious underwater pictures came from the Tank ad agency, as did the graphic design, including the logos, signs, directional cues and price tags.

Kaupluse interjöör

I.L.U. kauplused

141


I.L.U. / Tallinn

Olulised märgusõnad I.L.U. kaupluste puhul on ajatus ja pisut konservatiivsuski, mis iseloomustavad kosmeetikamaailma nagu trendikus moekunsti. Hullumeelsed eksperimendid ja ekstravagantsed katsetused jäävad siin pigem tagaplaanile. Kõik hea, mis on seotud kehahooldusega, on naturaalne ja looduslähedane. See kajastub ka poe materjalivalikus – puit. Põrandat katab puidu imitatsiooniga PVC-kate, mööbel on viimistletud puiduspooniga.

142

Õdusat atmosfääri toetab sume ja hämar üldvalgus, toodetele ja riiulitele on suunatud valgus vaid seal, kus teisiti ei saa. Olulisem on siin selgelt valgus, mitte valgustid. Ainsad efektvalgustid kogu kaupluses on kassaletti markeerivad tilgakujulised lambid. Suurte ja dramaatiliste vormidega, väljapeetud monokroomse koloristikaga ning õdusa valgusega ruum kannab edasi I.L.U. sõnumit – sa oled ilus!

Keywords for I.L.U. stores are timelessness and even a touch of conservatism, which characterize the world of cosmetics just as trendiness typifies fashion. Wild experiments and extravagant experiments tend to remain in the background here. Everything good that is related to body care is natural or nature-identical. This is reflected in the choice of material for the store – wood. The floor is coated with PVC imitation wood, while the furniture is finished in veneer. The dim and sultry lighting supports the cosy atmosphere, light is aimed at products and shelves only where there is no other way. Light is more important here, not the lights. The only lighting effects in the whole store are the drop-shaped lamps that mark the cashier station. This space with large, dramatic forms, sophisticated monochrome colour tones and ambient lighting conveys the I.L.U. message – you are beautiful!

Kaupluse interjöör

I.L.U. kauplused

143


Baltika Moetänav Baltika Fashion Street

Moetänav asub ristmikul. Sõlmpunktis, kus kohtuvad endale uut identiteeti otsinud tööstusmaastik ning miljööväärtuslik elamuala. Soov oli luua siin võrdselt hea keskkond Baltika neljale erinäolisele brändile ning mugav olemine külla tulnud kliendile. Väikese kaubamaja mõõtu rõivapoe "kesta" puhul lähtuti Baltika kvartali üldkontseptsiooni loonud Studio 3 ning 3+1 arhitektide põhimõtetest. Värvist puhastatud betoonist vahelagi, all "voolamas" avatud torustikudkaablid, valged seinad ning lakooniline epopõrand sulanduvad hoone terviklahendusse.

Veerenni 24 / Tallinn 144

Autorid: Maire Milder / Ott Kangur / Ülo-Tarmo Stöör / Maris Kerge / Kaur-Lembit Stöör / Pärtel Eelma / Pekka Porkanen / Lauri Eltermaa

Ott Kangur

Maris Kerge

Lõpetanud 2007 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Baltika AS / disainer-sisearhitekt

Baltika AS / disainer-sisearhitekt

Maris Kerge tähtsamad tööd: Ivo Nikkolo ja Baltmani kauplused Tallinnas, Riias, Vilniuses / sisearhitektuursed lahendused • Montoni kauplused Riias, Vilniuses, Prahas / sisekujundus • Kohvik Boheem / sisekujundus • Ivo Nikkolo jaekeskkonna sisekujunduskontseptsioon

Kaupluse interjöör

Baltika Moetänav

The Fashion Street is located at an intersection. At the central spot where industrial landscape with a new identity meets residential area with cultural and environmental value. The intention was to create an environment that would be equally good for Baltika’s four mutually distinctive brands and comfortable setting for visiting clients. In the case of the "shell" of the clothing store, which is the size of a small department store, the company proceeded from the principles that guided Studio 3 and 3+1 arhitektid in developing the general concept for the Baltika quarter: a concrete ceiling with the paint scraped off; ducts and cables "flowing" underneath, fully visible; white walls and an unpretentious Epo floor meld with the building’s overall solution. Fotod: Oleg Hartšenko

145


146

147

Moetänava identiteedi kandjaks pidi saama sisustus. Otsustati, et Baltika nelja brändi: Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo tunnuselemente ei kasutata. See andis Studio 3 ja 3+1 arhitektidele inspiratsiooni tuua Veerenni tänav üle trepistiku ruumi, et asfalt materjalina tooks justkui õue tuppa. Mõte saigi teoks: kauplus on tänavaruumiga homogeenne nii materjalide kui sisustuselementide poolest ja muutunud nõnda ka sama demokraatlikuks nagu päris tänav. Plaan täita poekeskkond linnahelide ja online-kaadritega tänavalt taandus siiski uitmõtteks. Tänavamelu markeerivad tellingurägastikust inspireeritud tsinktoruskelett ning uulitsalik viidasüsteem.

1. korrus

0-korrus

Kaupluse interjöör

Baltika Moetänav

The identity of Fashion Street was to be structured on furnishings and the interior. It was decided that the identity elements of Baltika’s four brands Monton, Mosaic, Baltman and Ivo Nikkolo would not be used. This gave Studio 3 and 3+1 arhitektid the inspiration to bring Veerenni tänav, on the other side of the entrance steps, into the interior. The use of asphalt as a material would figuratively bring outdoors indoors. Idea became reality: the store is homogenous with the street space both in terms of materials and furnishings and is thus just as democratic as an actual street. The plan to fill the store environment with the sounds of the city and online scenes from the street was just a passing fancy that did not materialize, however. Yet a galvanized pipe structure inspired by the appearance of scaffolding and signposts in the style of street signs are clear references to the bustle of the street.


148

149

Baltika kontoripindade kolimisel üle jäänud mööbel leidis loomeprotsessi kaasatud arhitektide, kunstnike ja sisearhitektide koostöös rakendust kas omaenda vormis "tuunituna" või kilpmaterjaliks lammutatuna. Ei tehtud selleks mingeid liigseid jooniseid, oli huumor, vestlused jalgpallist ja muudest tähtsatest maailma asjadest ning siis hakati meisterdama.

Kaupluse interjöör

Baltika Moetänav

The architects, artists and interior architects involved in the process collaboratively made use of furniture left over after Baltika moved into the new building. Some furniture were only altered slightly, other pieces were broken down for parts. No fanciful and far-reaching drawings were produced; instead the designers engaged in some jollity, talked about football and other important world affairs and then got to work.


Uueks saanud mööbel ja keldritest leitud vanakraam annavad poele teatava museaalse väärtuse. Näiteks vana klaver meenutab Baltikas tegutsenud naiskoori, arstikapp ja juuksuritool viitavad kunagiste vabrikutööliste lisahüvedele. Moetänav on nagu tänavad ikka – pidevas liikumises ja muutumises. Just samamoodi nagu tänaval on liiklejaile abiks vöötrajad ja foorid, on pood taustsüsteemiks moele ja selle keskel olijaile.

150

Kaupluse interjöör

Baltika Moetänav

The new lease on life acquired by the furniture and the presence of antiques found from cellars give the clothing store a certain museum-like value. For instance, an old piano recalls the women’s choir that was active at Baltika, while the physician’s cabinet and barber’s chair are references to benefits enjoyed by employees at the factory. Fashion Street is like other streets in the sense that it is constantly moving and changing. Just like zebra crossings and traffic lights assist pedestrians and motorists on a street, the store provides a navigational and reference system for fashion and those in the midst of fashion.

151


Ivo Nikkolo poed Ivo Nikkolo stores

152

153

Tallinn / Riia / Vilnius

Autorid: Maire Milder / Maris Kerge

Ivo Nikkolo rõivakaupluste uue sisekujunduskontseptsiooni lähteülesanne oli luua keskkond, mis pakuks enamat – kus viibimine oleks nauding, rõivaste valimine ja ostmine omamoodi rituaal. Sisearhitekt Maris Kerge ja kaasautor Maire Milderi eesmärk oli luua ruum, mida mõistaks naine, kes hindab Ivo Nikkolo kvaliteetset ja isikupärase käekirjaga rõivabrändi. Inspiratsiooni ammutati ostjailt endilt: "Poe puhul on tähtis, et inimesel tekiks juba eemalt vaadates arusaam – sinna ma tahan minna. Ja on oluline, et arusaam tekiks õiges inimeses."

Maris Kerge Lõpetanud 2005 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina

Lõplik lahendus selekteerus välja erinevate baasideede hulgast. Demokraatlikus ruumiloomes said sõna sekka öelda ka brändi rõivadisainerid ja turunduseksperdid.

Baltika AS / disainer-sisearhitekt

Tähtsamad tööd: Ivo Nikkolo ja Baltmani kauplused Tallinnas, Riias, Vilniuses / sisearhitektuursed lahendused • Montoni kauplused Riias, Vilniuses, Prahas / sisekujundus • Kohvik Boheem / sisekujundus • Ivo Nikkolo jaekeskkonna sisekujunduskontseptsioon

Kaupluse interjöör

Ivo Nikkolo poed

Välja valiti kõige lihtsam versioon: veidi lounge’ilik keskkond, milles valitsevad tumehall ja valge, aktsendiks fuksiaroosa. Väljapeetud, kuid väikese trendika kiiksuga hall-valge-roosa lahendus sobitub hästi eri mõõtmetes ruumidesse, nii iseseisvatesse kui ka kaubanduskeskustes asuvatesse kauplustesse.

Fotod: Oleg Hartšenko

The terms of reference for the new interior design of Ivo Nikkolo clothing stores called for an environment that would offer more – where just being in the store would spell enjoyment, and where selecting and buying clothing would be a ritual in its own right. Interior architect Maris Kerge and co-designer Maire Milder aimed to create a space that would be accessible to women who value Nikkolo’s quality and signature style of clothing. Inspiration was drawn from shoppers themselves: "It is key that people already develop an understanding from afar that they want to go to a store. And it is important that this understanding arises in the right person." The final design suggested itself from among various basic ideas. In the democratic process of space creation, the brand’s clothing designers and marketing experts got to have their say. The simplest version was selected: a slightly lounge-like environment, dominated by dark grey and white, with fuchsia accents. Refined, but with a trendy twist, the grey, white and pink solution is well-suited to rooms in different dimensions – both in independent outlets and shopping centre stores.


154

Esimesed kaks uue kontseptsiooni järgi kujundatud poodi avati Leedus, üks Vilniuses, teine Kaunases. Tallinnas Viru keskuses avatud kaupluses tehti mõned mitte tööle hakanud lahendused ümber ja muudeti ka materjale.

The first two stores to employ the new design concept opened in Lithuania – one in Vilnius, the other in Kaunas. The store that opened in Viru Keskus shopping centre in Tallinn redid some of the non-functional design elements and some materials were also replaced.

Stiililiselt on kaupluse kujunduses maitsekalt ja peenetundeliselt kokku segatud viited mõisaromantikale ja trendikad detailid. Kest järgib vana, arhailist vormi, muud elemendid on kaasaegsed ja julged. Mõisamotiividest on laenatud seinatahveldis, dekoratiivsed kapiuksed ja anfilaad. Viimast lahendust on rakendatud näiteks Rocca al Mare ja Kristiine keskuse kauplustes: tumeda fassaadi taga on säravvalge ja selle taga omakorda dramaatiliselt hall tuba. Klassikalisse monokroomsesse ruumi lõikab sisse fuksiaroosa rõivastange, mis voolab Ariadne lõngana läbi poe, kord kõrgemale tõustes, kord allapoole langedes, vastavalt sellele, mis mõõtu rõivaid sel parasjagu eksponeeritakse.

In terms of style, references to a manorial sense of the romantic and trendy details have been tastefully and subtly combined. The shell is modelled along the lines of the former old-fashioned form, while the other elements are modern and bold. The moulded walls, decorative cabinetry and enfilade are borrowed from manorial motifs. The latter solution was used in the Rocca al Mare and Kristiine Keskus stores: behind the dark façade is brilliant white room and behind the white is, in turn, a dramatically grey room. A fuchsiacoloured clothing rack juts into the classical monochrome room, flowing like Ariadne’s thread through the store, occasionally higher, occasionally lower, depending on size of the clothing on display.

Salongilikku atmosfääri toetavad veidi teatraalne ja dramaatiline valgustus ning elutoalik lihtsa vormiga mööbel. Kõrvale on püütud heita kõik kauplustes tavapärane ja imiteerida nii-öelda päris keskkonda: kohvikut, lounge’i või elutuba. Näiteks on ruumi keskele tõstetud laud, millele võiks kas või kohe serveerida gurmeeliku õhtusöögi. Esteetika kõrval pole unustatud ka ostumugavust. Riietuskabiin on kasutajasõbralikult suur ja varustatud nagide ja tumbaga, et oleks ruumi, kuhu rõivad riputada ja istuda. Proovirituaali ajal saab väsinud sõber või kaasa jalga puhata ja ajakirju lehitseda mugaval Marco Ferreri disainitud toolil.

Kaupluse interjöör

Ivo Nikkolo poed

The salon-like atmosphere is supported by a slightly theatrical and dramatic lighting and living room-like furniture with simple forms. An attempt has been made to discard anything conventional and to imitate authentic environments, so to speak: café, lounge or living room. For instance, in the middle of the room is a table on which a gourmet dinner could be served at the drop of a hat. Shopping comfort does not take a back seat to the aesthetics. The fitting rooms are userfriendly – spacious and equipped with racks and an ottoman so that there would be a place to hang the clothes and sit. During the fitting ritual, a tired shopping sidekick or spouse can rest their legs or browse newspapers on a comfortable chair designed by Marco Ferrer.

155


Kingapoed ABC King ja Nero Shoe stores ABC King and Nero

Rocca al Mare kaubanduskeskus Paldiski mnt 102 / Tallinn 156

157

Autorid: Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

Fotod: Kalle Veesaar

Urmo Vaikla

Tüüne-Kristin Vaikla

Lõpetanud 1990 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) graafikuna

Lõpetanud 1987 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) disainerina

Vaikla Stuudio

Vaikla Stuudio

Valik töid: Eesti Arhitektuuri- ja Disainikeskuse ruumide avalik ideevõistlus / kaasautor AB Eek & Mutso / ostupreemia • EXPO 2010 Eesti paviljoni konkurss / kaasautor AB Eek & Mutso • ERM püsiekspositsioon "Eestimaa lugu" / ostupreemia • Microlinki büroo

Kaupluse interjöör

Kingapoed ABC King ja Nero

Sakubü bürooruumid / ESL aastapreemia • Eesti Energia klienditeenindused 2000–2004 / Kultuupkapitali aastapreemia nominent • Pärnu hotell-veekeskus Tervise Paradiis / ESL ja Kultuurkapitali aastapreemia nominent • Eramu Pirital / ESL aastapreemia

Uuenenud Rocca al Mare kaubanduskeskus on panustanud ostjate mugavusele ja koondanud kauplused teemapõhiselt ühele alale. 11 kingapoodi, näiteks, moodustavad lausa kingatänava, kus on ritta võtnud nii tuntud tegijad kui ka uustulnukad. Nende hulgast ei puudu vanad tuttavad nimemärgidki ABC King ja Nero.

To ensure the comfort and convenience of its shoppers, the refurbished Rocca al Mare shopping centre has grouped the stores by theme. Its eleven footwear stores, for example, create a shoe boulevard, including familiar faces as well as newcomers. Among them, the well-known brands ABC King and Nero can still be seen.

Sisearhitektidena kaasati kauplusepinda väärtustama Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla, kellelt oodati uusi mõtteid ja kujunduskontseptsiooni, mis värskendaks kaupluseketi imagot.

Interior designers Tüüne-Kristin Vaikla and Urmo Vaikla were brought on to evaluate the space and provide new ideas and decoration concepts that would lend a new freshness to the chain’s image.

Kaupluse kujundajale annavad peasuuna kätte kauba iseloom ja hinnaklass. ABC King peab silmas laiemat tarbijaskonda, kes otsib kvaliteetset jalatsit mõistliku hinnaga. Nero esindab moe edevamat poolt ja on oma pilgu suunanud ostjale, kes on moekauba eest valmis maksma ka vastavat hinda.

The designers’ ideas were given an initial direction by the character and price range of the products. ABC King is aimed at a broader customer base, which is looking for quality shoes at a reasonable price. Nero represents the slightly more vain side of fashion, and has set its sights on the buyer who is willing to pay a corresponding price for higher-class items.


158

159

Kaupluse interjöör

Kingapoed ABC King ja Nero

Kuna tegu on n-ö sõsarkauplustega, mida omavahel ühendab ukseava, tekkis idee lähtuda kontrastiprintsiibist ning kujundada üks pool heledas, teine, eksklusiivsem pool, tumedas võtmes.

Since these stores are adjoined by an interior doorway, the idea came to use contrast and design one half brightly, and the other, more exclusive store in darker tones.

ABC Kinga ruumikasse valgesse saali juhatab kaupluseketi tunnusvärviline fuksiaroosa värav. Planeering on selge ja loogiline: ruumi keskel asuvad nurgelised ekspositsioonipinnad, kahele poole jäävad käigurajad, kus jalutades saab mugavalt silmitseda nii kaupa poodiumitel kui ka seinale kinnitatud L-kujulistel riiulitel. Ostjail aitavad suunda hoida kaubamärgid, mis jooksevad ühel joonel riiulite kohal. Vaibaga kaetud istmetesse on kingapoele kohaselt integreeritud avad kingalusika ja proovisoki jaoks. Põrandapinna heledust lõhuvad kontrastsed triibud, mille joonis kordub peegelpildina laes.

One is drawn into the spacious, light hall of ABC King by a gateway in the chain’s trademark fuchsia colours. The layout is simple and logical – the room’s central area has angular display surfaces, aisles off to both sides, from which shoppers can easily see the goods on the pedestals as well as on the L-shaped shelves affixed to the wall. Buyers can navigate easily by brand names which run above the length of the shelves. The upholstered seats have integrated spaces fitting for a shoe store which hold the shoe horns and socks to use when one tries on shoes. The light colouring of the floor is broken up by dark stripes, which are mirrored on the ceiling.


160

161

Naaber Nero mõjub nagu ABC Kinga negatiiv, kuid atmosfäär on sootuks teine. Tumedad pinnad vürtsitatud üksikute heledate aktsentidega toovad ruumi intiimsust ja väljapeetud elegantsi. Vastupidiselt kõrvalpoele elustab siin tumedat põrandat hele triip, laes markeerib selle liikumist valguskanal. Kaks kauplust on küll seotud, kuid samas eraldi. See oligi sisekujundajate eesmärk.

Nero, the neighbouring store, strikes one as being the negative image of ABC King, but the atmosphere is totally different. The dark surfaces are peppered with lighter accents, giving the space an intimacy and understated elegance. In contrast to the store next door, the dark floor is enlivened by a light stripe, that movement being marked on the ceiling by a channel of light. The two stores are connected, true – but also starkly different. Precisely as the designers intended.

Kaupluse interjöör

Kingapoed ABC King ja Nero


Ajalooline interjöör

162

Röa pargipaviljon Leila Pärtelpoeg • Lastemuuseum Miia-Milla-Manda Maile Grünberg / Eliina Grünberg • Viimsi mõisa valitsejamaja Juta Lember

AJALOOLINE interjöör

163


Röa pargipaviljon Röa park pavilion

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009 Väätsa vald / Järvamaa 165

Sisearhitekt: Leila Pärtelpoeg

Fotod: Oleg Hartšenko / Jaan Meikup

Leila Pärtelpoeg

Kaitsealusest mõisahoonest oli olemas hoonekarp kõigi oma stiilitunnustega. Pooldasin nii alusmüüride, keldrite kui 18. sajandi plaanilahenduse ärakasutamist, sest side pargiga oli vana ja välja kujunenud ka teedevõrgu suhtes. Lähtepunktiks varemete ülesehitamisel ja endise mõisahoone pargipaviljoniks-koduks sisustamisel oli küsimus, kas mõisatraditsionalism võiks olla kaasaegsem.

Lõpetanud 1954 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Tähtsamad tööd: Palmse, Saku, Sagadi, Järlepa mõisa kujundused • Kohvikud-restoranid Energia, Vana Toomas, Mündi baar, Nord, Reeder, Gloria, Pegasus, Gnoom • Tallinna Raekoda • Riigikogu hoone Toompeal • Friedrich Reinhold Kreutzwaldi majamuuseum Võrus 2010 Kultuuri elutööpreemia 2005 Sisearhitektuuri aastapreemia – raamat "Pööningul" 2003 Sisearhitektuuri aastapreemia – Villa Tannenrode 2000 Sisearhitektuuri aastapreemia – Riigikogu esimehe puhkeruumi mööbel

Foto: Vallo Kruuser / Eesti Ekspress

164

Tajusin seda soovitud hoonet pargipaviljonina, kus saab musitseerida, kuhu külalisi kutsuda ja ka ööbima jääda. Tahtsin, et see peaks sisaldama ja esindama Eesti mõisate traditsioone, nii endisi kui ka tänapäevase Euroopa tasemel.

"An old park amid fields of grain, morning dew and birds stirring, long shadows in the afternoon and sunsets on the horizon, Estonia’s white summer nights and hogweed in flower." These nature observations were Leila Pärtelpoeg’s first thoughts upon surveying the area around the ruins of this small knight’s manor in central Estonia. Only the foundations and some vaulted cellars, the 19th century addition and 18th century layout with segments of walls hinted at the glory days of the ruins of the manor set in a park in Väätsa rural municipality near the city of Paide. An open nature park was planned in the manor grounds, which had returned to a wild state and become overgrown with rare flowers. The unique environment and ruins bursting with history were valuable in their own right, and the owner had both skill and interest in managing all facets of the construction process, with an eye to eventually using the building as a retreat while maintaining a residence in Tallinn.

AJALOOLINE interjöör

Röa pargipaviljon


On loomulik, et esialgu sisustatakse ruumid sellise mööbliga, mis majanduslikult või kättesaadavuselt võimalik on. Samas näitab kogemus, et Hollandi või Belgia 20. sajandil valmistatud "vana" jääb Eesti mõisale alati võõraks, Eesti oma "vana" on juba haruldane, kõrgelt hinnatud ja teda pole enam saada. 20. sajandil veel oli! Jääb võimalus kasutada vanu, ajastult sobivaid originaale koos neutraal-selt kaasaegse minimalistlikuga. See nõuab mõlemalt suunalt võrdset kvaliteeti, mõlemad peaksid olema võimalikult hea kujunduskvaliteediga, et puhastav kontrast oleks selgeltloetav.

166

Leila Pärtelpoeg, who has experience with manors, was asked for advice regarding the future of the ruins. "I was in favour of making use of the foundations, cellars and the 18th century layout, as the associations with the park were old and developed in regard to the network of paths as well," she said. The point of departure in rebuilding the manor and furnishing it as a park pavilion and home was the question of whether manor traditionalism could be modern. "I saw the desired building as a park pavilion, a place for making music, inviting guests and staying the night. I wanted it to include and represent the traditions of Estonian manors, both on the level of former and modern Europe," said Pärtelpoeg.

AJALOOLINE interjöör

Röa pargipaviljon

167


Röa puhul kasutasin varianti, kus kogu mööbli kujundus on lähtunud kindlast stiilist – käesoleval juhul 18. sajandi lõpu klassitsismist, sest selle stiili tunnused olid näha ka 1971. aastal tehtud arhiivifotodel lagunenud laest ja välisuksest. Sobiva mööbli projekteerimine on aegavõttev ja mudeleid nõudev ülesanne. Tuli leida kataloog mingi tootmises oleva mööblisarjaga, mis looks idülli Eesti 18. sajandi lõpu mõisast, sisaldaks traditsioonilise kujunduse ja mööblipaigutuse võtteid ja millise mööbli stiliseering on lähtunud Eesti ajaloolisest "stiilimööblist". Rõhutades hoone kolme anfilaadi, on kõik ukseorvad (seinapaksused) paneelidega. Eeskujuks on Eesti tuntuma klassitsisti arhitekt Johan Schultzi Rägavere mõisa uksed. 168

AJALOOLINE interjöör

Röa pargipaviljon

The ruins of Röa had been written off by the Heritage Conservation Board, and the windows and doors had been carted away. The system for walls and doors had to be created anew. Architect Üllar Saar, also with great historical experience, resolved the construction problems. In the interiors with four-metre-high ceilings, four enfilade axes were restored according to the original design, along with the doors, cornices, curved ceilings and ceiling rosettes. For the doors, Pärtelpoeg chose a variant of Rägavere manor’s Johann Schultz-era panelled doors. The grand doors, cornices and details reminiscent of the 18th century keep excess attention from being focused to the walls, which were designed to be as simple as neutral as possible – a "white shell". The designers also abandoned historical wallpaper or colour tones as both would have called for a definite style of furniture.

169


170

171

Selline viimistlus rõhutab anfilaadi tähtsust. Kõrge kvaliteediga poleeri imiteerib kvaliteetne kaasaegne lakk, mööblivormid jäljendavad klassitsistlikku Eesti mööblit, kuid detailides on palju kaasaegseid võtteid, mis teevad mööbli veel kergemaks ja elegantsemaks. Mööblit iseloomustavad saledad koonilised jalad, saledad sidepuud ja tooliseljad, tume poleeritud mahagon, spoonitud ja poleeritud uksed, sirged ja kumerad mahutite pinnad, mitmes kõrguses sahtlid ja pronksist poleeritud käepidemed ning rattad. Mööbli tüübid on laenatud 18. sajandist ja loovad terviku. See oligi peamine eesmärk.

As it would be hard to obtain authentic historical furniture, the furnishings had to be combined with modern elements. Furniture reminiscent of the late 18th century had to be found, this being the era in which the older wing of Röa was built. "We searched the catalogues, from Scottish furniture barns to all of the companies in Tallinn," Pärtelpoeg said. Finally they settled on 18th century American Federal style, which is the closest to Estonian Neoclassical-era furniture. The furniture is characterized by slender conical legs, slim connecting pieces and backrests, dark polished mahogany, veneered and polished doors, straight and rounded volumeenclosing surfaces, chests of drawers in different heights and polished bronze handles and wheels. AJALOOLINE interjöör

Röa pargipaviljon


Lastemuuseum Miia-Milla-Manda Miia-Milla-Manda Children’s Museum

172

173 Koidula 24 / Tallinn

Foto: Laura Kallasvee

Sisearhitektid: Maile Grünberg ja Eliina Grünberg

Eliina Grünberg

Maile Grünberg

Lõpetanud 1995 Eesti Kunstiakadeemia (tollal Tallinna Kunstiülikool) sisearhitektina

Lõpetanud 1967 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina

Grünberg OÜ / juhataja ja sisearhitekt

Grünberg OÜ / sisearhitekt ja mööblidisainer

Tähtsamad tööd:

Viimased tööd:

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda • Jaan Poska maja renoveerimine • Luke mõisa karjalaut • EL infokeskus Tallinnas • Advokaadibüroo Paul Varul

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda • Jaan Poska maja renoveerimine • Kohvik-restoran C`est la Vie • Raado 4 stuudio • Bastioni firmakauplused Tallinnas ja Riias

AJALOOLINE interjöör

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda

Üks kaduvuse märke ilmutanud hoone on äratatud uuele elule. Jutt on majast, mis ehitati aastatel 1936/1937 Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru Lastepargi peahooneks. Kaunis sammaskäikudega tiivuline kuppelehitis kujunes valmissaanuna tõeliseks laste vaba aja keskuseks. Nõukogude perioodil kasutasid ruume küll laste spordikool, küll raamatukogu, küll sporttantsuklubi Palestra, kuid remonti majas ei tehtud, renoveerimisest rääkimata. Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid, kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati ning sama saatus näis ootavat ka peahoonet.

Fotod: Jüri Seljamaa Fotod: Anneliis Aunapuu, Terje Ugandi

A building on the brink of being lost forever has been brought back to life. This is a building constructed in 1936-1937, according to the plans by Alar Kotli and Villem Seidra, to be the main building of the Kadriorg Children’s Park. The beautiful building with a dome and pillars lining the wings became a real place for children to spend their free time when it was finished. During the Soviet era the premises were used by a children’s sports school, a library and the Palestra sports dance studio, but it was not renovated, much less remodelled. The buildings fell into disrepair over time; the auxiliary buildings, pools and bleachers were demolished and it seemed the main building would suffer the same fate.


Õnneks võeti lagunev hoone 2003. aastal muinsuskaitse alla ja tasapisi alustati Katrin Etvergi projekti järgi selle renoveerimist. Mõtteks oli avada seal lastemuuseum. Ruumide kujundusprojekt telliti Eliina ja Maile Grünbergilt, viimaselt on ka ekspositsiooni disain ja kujundus. Nimi Miia-Milla-Manda leiti 1930. aastatel ilmunud lasteraamatust ja 2009. aasta sügisel avaski Tallinna Linnamuuseumi uus filiaal, muuseum MiiaMilla-Manda uksed.

174

Vanast hoonest polnud säilitada just palju. Vaid osal suurima ruumi laest otsustati jätta alles originaalviimistlus. Põhiliselt on sisekujundajad jäänud värvitud puitlaudise juurde, mis hoone olemusega hästi haakub. Laudist on kasutatud mitmel moel: asümmeetriliselt, diagonaalis, maleruudus ja see jagab lae eri sektoriteks. Värvitoone jagub ruumidesse ohtralt, kuid need pole toored ega pealetükkivad, vaid kevadiselt pastelsed. Värvid on eri tooni Marmoleumi kasutades jõudnud ka põrandatele.

Fortunately in 2003, the building was placed under historical protection and renovations slowly got under way thanks to Katrin Etverk’s project. It made sense to open a children’s museum there. The interior design project for the premises was ordered from Eliina and Maile Grünberg. Maile Grünberg also designed and decorated the exposition. The name – Miia-Milla-Manda – was found in a 1930s children’s book and in 2009 the Tallinn City Museum opened its new branch – the MiiaMiila-Manda Museum. There was not much to salvage from the old building. It was decided to keep only a portion of the original finishing on the largest room’s ceiling. Painted wooden panelling is mainly used and that fits the building’s nature well. The panelling is used in many different ways – asymmetrically, diagonally and chequered – dividing the ceiling into separate sectors. Many different shades of paint are used in the rooms, such as spring pastels, and they are not raw or intrusive. The colours have reached the floors as well using different tones of Marmoleum.

AJALOOLINE interjöör

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda

175


Muuseum on mängulise väljapanekuga teemamuuseum, kus lapsed saavad ekspositsioonis asuvate esemetega mängida ja asju katsuda. Mängust sünnib näiteks sõprus, aga vahel ka kurbus sõbra kaotusest. Kuidas neid tundeid ekspositsioonis kajastada, nõuab kujundajalt üksjagu vormifantaasiat ja leidlikkust. Siin on appi võetud murekohver, kuhu saab jätta teate oma kurbusest. Ka vanaaegse eluga tutvutakse mängu kaudu, kehastudes kord vürtspoodnikuks vana kassaaparaadi taga, kord postitöötajaks, kord rätsepaks – kõigel taustaks fotosuurendused endisaegsest eluolust.

176

AJALOOLINE interjöör

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda

The museum is a theme area with a playful exhibition where children can have fun and touch the hands-on exhibits. Playing is a way to experience friendship or sometimes the sadness of saying goodbye to a friend. To reflect those feelings in the exposition as well requires quite a lot of imagination and resourcefulness from the designer. To help in this, a "sad bag" is used where you can leave a message about your sadness. You can also learn how life was in the olden days by pretending to be a grocer behind an old-fashioned cash register or a postman or a tailor, all of which is accompanied by enlarged photos from the days of yore.

177


178

179

Teema "Sõber loodus" keskendub looduse imedele, taimedele ja tähistaevale, aga sealsamas kõrval on ka rääkiv prügikast, mis tuletab meelde, et loodust tuleb hoida. Kõik keerukamad esemed ja objektid on valmistatud eriprojektide järgi. Mööbel, mängumaja, kellatorn, autod ja palju muudki sündisid tänu ARS Sisustuse meistritele. Kuid teostajatena lõid käed külge ka disainerid, näiteks Tõnis Vellamaa valmistas fuajeesse Maile Grünbergi kavandatud päikeseteemalise valgusti, butafooriat ja mitu väikevormi.

The "Your Friend Nature" theme concentrates on nature’s wonders, plants and stars in the sky, but at the same time there is a talking trash can right next to you that reminds you that you have to care for nature. All of the more complicated articles and objects are prepared by special designs. The furniture, playhouse, bell tower, cars and much more were made by the craftsmen of ARS Sisustus. The designers also helped with the crafting – for example Tõnis Vellamaa made a sunthemed lamp, various props and several small objects based on drawings by Maile Grünberg.

AJALOOLINE interjöör

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda


Tähtsamad tööd:

Viimsi mõisa valitsejamaja Viimsi manor overseer’s house JUTA LEMBER

Pargi tee 10 / Viimsi

Lõpetanud 1968 Eesti Kunstiakadeemia (tollal ERKI) sisearhitektina Sisearhitektuuribüroo Lember&Padar OÜ / asutaja, sisearhitekt

180

Viimsi mõisa valitsejamaja restaureerimine • Arhitektide Andres Siimu ja Emil Urbeli golfimajad Jägalas • RO Estonia publikuruumid / kaasautor A.Padar / ESL aastapreemia 2005 • EGCC Golfiklubi Jägalas / Kultuurkapitali aastapreemia 2005 • Arhitekt Eugen Sachariase villa Nõmmel • EV Presidendi Kantselei esindusruumid / Kultuurkapitali aastapreemia 2002 / ESL aastapreemia 2002

181

Sisearhitekt: Juta Lember

Aastakümneid armetuna räämas seisnud Viimsi mõisa valitsejamaja on arhitektide Andri Ksenofontovi ja Mare Rähni ning sisearhitekt Juta Lemberi käe all jõudnud ringiga taas kodu funktsiooni juurde. Viimsi mõisa kompleksi üks vanemaid hooneid, valitsejamaja-piimaköök, asetseb looduslikult erilises kohas – otse klindi serval. Astangu all sillerdab tiik ning maja ümbritsevad võimsad põlispuud. Kirjalikes allikates on infot maja kohta napilt, on teada, et see on aegade jooksul täitnud nii härrastemaja, piimaköögi kui ka armeekasarmu ülesandeid. Eesti iseseisvuse taastamise järel jäi hoone tühjaks. Vastsed omanikud said hoone oma valdusesse üsna armetus seisus: tiigipoolne sein oli vajunud ja üks nurk sisse varisenud. Põhjus oli lagunenud katuses, mitte nõrgas vundamendis, nagu alguses arvati. Vajunud sein ankurdati, soojustati seestpoolt pilliroomattidega ja kaeti märg-lubikrohviga. Maja algne maht ja planeering säilitati, lagunenud puitveranda taastati ning tiigi poole ehitati puitterrass.

Fotod: Margus Johanson

AJALOOLINE interjöör

Viimsi mõisa valitsejamaja

The overseer’s house at Viimsi manor, which had been dilapidated for decades, has been restored once again to the function of a home under the supervision of architects Andri Ksenofontov and Mare Rähn and interior architect Juta Lember. One of the oldest buildings in the Viimsi manor complex, the overseer’s house and dairy is located in an extraordinarily natural setting, right on the edge of the limestone bank. A pond glistens below, and imposing mature trees surround the house. Written sources do not provide much information about the house, but it is known that over the years it has fulfilled the functions of the manor’s main building, dairy and army barracks. The building was empty after Estonia’s independence was restored. When the new owners took possession of the house, it was in fairly poor shape: the wall facing the pond was sagging and one corner had collapsed. The reason was the decaying roof, not foundational weakness as it was at first thought. The sagging wall was anchored, insulated from the inside with reed mats, and covered over with wet lime mortar. The initial dimensions and floor plan of the house were retained, the decaying wooden veranda was restored and a wooden terrace was constructed on the pond side.


182

Väljast vaadates kahekorruselises hoones on tegelikult neli korrust: kaks põhikorrust, silinderlagedega kelder, kus asub saunakompleks, ning katusealune, kuhu on mahutatud külalistetoad.

Viewed from the outside, the two-storey building actually has four storeys: two main storeys, a cellar with a half-cylinder ceiling with a sauna complex, and a loft accommodating guest quarters.

Maja omanikud eri aegadel on muutnud nii hoone väliskui ka siseilmet, vastavalt oma vajadustele. Algsetest arhitektuursetest detailidest oli üht-teist siiski säilinud: mantelkorsten, lõõride luugid, rahakapp, barokkstiilis uksed, sisetrepp, kahepoolse välisukse tahvlid, põrandalauad ning magamistoa ja kabineti puitlaed.

The owners of the building in various eras had modified the interior and exterior appearance as they saw fit. Of the original architectural details, several nevertheless survived: the open chimney, the hatches on the flues, safe for valuables, baroque-style doors, interior stairs, panelling of the double doors at the main entrance, floorboards and the wooden ceilings in the bedroom and study.

183

AJALOOLINE interjöör

Viimsi mõisa valitsejamaja


184

185

Stiilide ja funktsioonide paljususest tõukuvalt ei kujundanud ka Juta Lember maja interjööri ühtse range joonega, samuti polnud mingit vajadust taastada mõisalikku toredust ja luksuslikkust. Majast pidi saama soojades toonides ja boheemlaslikult elegantne kodu, kus on mugav ja hubane olla. Pika ajalooga hoonetes on alati palju kihistusi ning tuleb paratamatult teha valik, millises stiilis detaile säilitada, milliseid esile tõsta ja eksponeerida. Osa Viimsi mõisa valitsejamajas päevavalgele tulnud detaile, nagu kaared ja nišid konserveeriti, ent neid ei eksponeerita. Uus ja vana on kombineeritud pingevabalt, kuid maitsekalt: uut ei peljatud, vaid sulatati harmooniliselt keskkonda.

AJALOOLINE interjöör

Viimsi mõisa valitsejamaja

Due to the abundance of styles and functions, Juta Lember did not use a strict, uniform style in designing the interior of the building, nor was there any need to restore the fancy or luxurious quality often associated with manors. The building became a warm-toned home radiating a Bohemian elegance, a comfortable and cosy place to be. Buildings with a long history have many layers and a choice must inevitably be made as to which style of details should be preserved, which should be highlighted and shown off. Some of the details revealed in the Viimsi manor’s overseer’s house, such as archways and niches, were conserved but are not on display. The new and the old have been combined tastefully without contrivance. There is no fear of the new; rather it is melded harmoniously with the environment.


Iga tuba on lahendatud omas võtmes, koloriidis ja meeleolus. Ühtse joonena on peegelvõlvide ja laekarniiside liistud toonitud eri värvi. Põhjamaiselt vaoshoitud šikki kujundust vürtsitavad maitsekad vihjed mõisaromantikale: anfilaadsüsteemis profileeritud klaasidega uksed, kristalllühtrid, lopsakates toonides lillelised tapeedid ning hinnalisest kangast kardinad.

186

Maja sümboolne kese on mantelkorsten, mille sisekülgedelt esimese korruse osas tuli välja rahutu joonega, robustset marmoreeringut meenutav punasest värvimullast seinamaaling 1920.–1950. aastatest. See taastati vastupidavate värvidega. Mantelkorstna ülaosas puhastati sisepind pigist surveveega ja kunagi suitsulõhnalisest korstnast sai omaette ruum, mille põrandast näeb läbi klaasakna alumistele korrustele. Mantelkorsten ulatub ka teise korruse magamistuppa, kus ta originaalitruult valgeks krohvituna nüüd lumise kelgumäena laiutab.

AJALOOLINE interjöör

Viimsi mõisa valitsejamaja

Every room is designed in its own style, tones and mood. A common denominator is that the mouldings on the mirrored arches and ceiling cornices have been tinted with different colours. The modestly chic Nordic design is spiced up by tasteful references to manorial romanticism: an enfilade of French doors, crystal chandeliers, flowered wallpaper in lush tones and curtains of valuable fabric. The symbolic centre of the house is the old-fashioned chimney. Found in the inside of the room-sized chimney in the first storey segment was a reddish mural done in the 1920s-1950s, reminiscent of robust marble. It was restored with durable paints. The interior surface of the upper part of the chimney was pressure-washed and what had once been a smoky-smelling chimney became a room unto itself. The lower levels can be glimpsed through a glass window in the floor of this space. The chimney also extends into the bedroom on the second floor, where, mortared white true to the original, it now spreads out like a snowy hill.

187


188

Резюме

189


16

Спортивное здание Эстонского университета естественных наук 190

Креутзщалди 3 / Тарту Катрин Каэватс / Яан Порт

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

У шоссе на границе города Тарту стоит новое спортивное здание Эстонского университета естественных наук, спроектированное архитекторами архитектурного бюро Salto Маарьей Казе, Ральфом Лыоке и Карли Луйге. Здание обтекаемой формы с деревянным фасадом растворяется в окружающем холмистом пейзаже или даже органически вырастает из него. Архитектурное воплощение спортивного здания, на самом деле, представляет собой простой кубик, но его углы округлены и вытянуты, в результате чего получена дополнительная площадь и эффектный внешний вид. Интерьер спортивного здания, авторами которого являются Катрин Каэватс и Яан Порт, округлыми поверхностями и материалами (бетон, дерево, стекло) отражает внешнюю архитекрутуру. Необычная форма позволила создать в здании уголки различного назначения: места для отдыха, встреч и уединения. Программа и планировка здания были обсуждены и утверждены архитекторами и заказчиком. В подвальном этаже находится тартуский лыжный клуб и технические помещения, на первом этаже расположено просторное фойе и выставочные площади. На втором этаже находятся залы, фойе перед трибунами и детский уголок. На третьем этаже разместились административные и технические помещения. Чтобы в большом здании было проще ориентироваться и чтобы картина не была слишком пестрой, выбор материалов и цветовых тонов оставили по-промышленному минималистичным. Главными тонами являются белый и оранжевый, повторяющийся также на полу (эпо и ПВХ), на мебели, на стенах и в других деталях. В меньшей степени на полу виден коричневый цвет, а на стенах – натуральный серый бетон. Чистый белый и яркий оранжевый вместе создают легкое, свежее и активное настроение сверкающего сол-

нечного света (которого проникает в здание со стеклянным фасадом достаточно много). Простое и воздушное общее впечатление приправлено игровыми приемами: закрытые стеклом отверстия в полах, окна-иллюминаторы в жанре фантастики, а также окруженный высоким забором детский уголок. Звездой спортивного здания, конечно же, является спортзал, пестрая разметка разных площадок которого на полу которого говорит о том, сколькими видами спорта здесь можно заниматься. Компактная трибуна для зрителей в раздвинутом виде вмещает до 500 человек. В просторный зал врезается административный блок с иллюминаторными окнами и деревянными жалюзи, а его покрытая специальными плитами деревянная поверхность погашает звук. Через стеклянные стены и окна административного корпуса в зал проникает рассеянный дневной свет, поэтому в дневное время искусственное освещение практически не требуется. В простом и не обремененном оформительскими приемами пространстве на первый план выходит взаимодействие архитектуры с природой. Игра света и тени, возникающая при попадании через окно солнечных лучей, а также при соприкосновении стальных балок с потолком, приобретает здесь художественное измерение. Поэтому искусственное освещение решено здесь просто и без всяких фокусов – между потолочными ламелями установлены люминофорные светильники.

26

Теперь такое место появилось. В кафе, созданное по проекту архитекторов интерьера Тийу Трууз и Марьи Вильтроп, можно пообедать или обсудить дела за чашечкой кофе. Речь не идет об эксклюзивном баре с мягкими диванами, куда можно прийти с друзьями надолго и интересно провести время – это место, выполняющее понятную и практическую функцию. На это указывает и время работы до пяти вечера, а также система самообслуживания. В расположенное на первом этаже кафе можно попасть и изнутри, и с улицы – здесь ждут и горожан. Несмотря на деловой настрой, это все же не типовая столовая с пластиковой мебелью, а солидное место общественного питания. Главную роль играет здесь дубовый шпон на панелях и столах, что придает помещению достоинство и уют, связывая интерьер в единое целое. Такое же влияние оказывает и пол из ламината высокого давления в мягких тонах. Помимо практичности, пол благодаря этому очень хорошо выглядит. Кафе разделено на три зоны, разделительную функцию выполняет штора, которую при необходимости можно открыть. Одна половина благодаря своему деловому виду явно подойдет для посетителя, решившего сделать паузу в работе – он может сесть за длинный ряд столов у стены или в середине помещения, где столы разделяются цветочными ящиками с зелеными растениями. Вторая половина, более мягкая, хорошо подойдет для тех, кто хочет провести здесь больше времени. Чтобы здесь было удобнее, оформители использовали вдоль стены длинные мягкие диваны-софы. Желающие могут арендовать кафе на вечер, и чтобы переоформление помещения и высвобождение места для танцпола не было слишком сложной задачей, большая часть мебели имеет колесики. Очень практичная идея!

Кафе Delta Plaza Пярну мнт. 141 / Таллинн

Тийу Трууз / Марья Вильтроп Эффектное 14-этажное офисное здание Delta Plaza на пересечении Пярну мнт., Таммсааре и Ярвевана теэ, строительство которого завершилось пару лет назад, наполнилось жизнью. В спроектированном архитекторами Марикой Лыоке и Юри Окасом здании нашли приют многие фирмы и бюро. И хотя в здании предлагаются удобство и обслуживание высшего уровня, еще некоторое время назад здесь не хватало одного места – места, где можно поесть.

30

Спортивный зал города Пайде и Пайдеской гимназии Аэдвилья 1 / Пайде Вилле Лаусмяэ / Кади Карманн В самом центре Пайде привлекает внимание своеобразное серое многогранное строение – спортивный зал города Пайде и Пайдеской гимназии, автором которого являются Карли Луйк, Ральф Лыоке, Маарья Каськ и Яан Порт из архитектурного бюро Salto. Особенностью здания является не только модная внешняя форма, подход к интерьеру тоже можно назвать несколько необычным. Архитекторы интерьера Вилле Лаусмяэ и Кади Карманн, которые подключились к проекту уже на начальной стадии, не стремились к роскошным декорациям или особым цветовым сочетаниям, вместо этого они задались целью связать здание в единое целое, привнеся архитектурные решения и приемы также и в помещения. Работа была интригующей и достаточно объемной. Хорошими помощниками стали для архитекторов интерьера Пеэтер Клаас и Кристель Якобсон, которые ассистировали на разных этапах проекта. Три этажа здания отданы не только спорту. Речь идет о многофункциональном здании: большой спортивный зал на нижнем этаже при необходимости трансформируется в концертный зал или в зал для конференций, в общественном пользовании находится также фойе второго этажа и кафе, а также связанная архитектурно с фойе художественная галерея на третьем этаже. Из всех помещений самое масштабное ощущение оставляет фойе, высокое воздушное пространство которого простирается на два этажа. Здесь можно осмотреть самый заметный и могущественный элемент интерьера – уникальный огромный решетчатый потолок, выполненный из люминоформных светильников, который одновременно скрывает проходящие под потолком коммуникации. Если фойе светлое, то в спортивном зале доминирует темно-серый цвет. Такой выбор был обусловлен общим цветовым решением здания и желанием обеспечить занимающимся в зале спокойный фон. Все помещение покры-

191


вают перфорированные панели, узор которых подражает решетке из светильников на потолке здания. Тот же узор повторяется в здании и в других местах. Большая работа проделана с акустикой (здесь помогла наш лучший акустик Линда Мадалик) – ведь сопровождающие занятия спортом шум и эхо в наших спортзалах является серьезной проблемой. Достижению хорошего результата предшествовало много раздумий и испытаний, но все получилось – поверхности поглощают шум даже лучше, чем это предусмотрено нормами.

192

Одной из особенностей построенного на контрастах здания является использование оптических эффектов. Особенно это заметно на беговой дорожке на первом этаже. Основным элементом служит подвесной потолок из ламелей, между которыми находятся люминофорные светильники в форме стрелок в направлении бега, чем подчеркивается удлиненность пространства и символизируется быстрое движение. В одном конце помещения, в интересах безопасности в противоположном направлению бега, установлена зеркальная стена, которая подчеркивает динамичность помещения и создает у возвращающихся с беговой дорожки впечатление, что они преодоленное ими расстояние вдвое больше.

38

Библиотека Таллиннского технического университета Акадеемиа тее 1 / Таллинн Ханнелоре Кяэрамеэс / Кристи Лентс

Запеленутая в защитный текстиль и имеющая лаконичную квадратную форму новая библиотека Таллиннского технического университета несомненно является одним из новых признаков университетского городка и всего района Мустамяэ. Можно даже сказать – краеугольным камнем, каковым на самом деле является библиотека как наиболее важная и старейшая университетская институция.

Здание, спроектированное архитекторами Прийтом Пентом и Ээро Ээндъярвом, выступает доминантой в стратегически важном месте – на угловом участке университетского городка. Окруженная зданиями разных эпох, новая библиотека представляет собой простое по форме строение в виде кирпича, характер которому придает окружающая его принтованная фасадная ткань. Речь идет о первой покрытой таким текстилем библиотеке в мире и вообще о большом общественном здании, в оформлении которого такой текстиль использован. Наряду с особенным решением, ткань работает также как светофой фильтр и звукоотражатель: она защищает от излишнего солнечного излучения, но все же пропускает в помещения достаточно света. Беспорядочный при близком рассмотрении узор при взгляде издалека образует годичный кольца дерева. Как архитектурное решение, так и концепция архитектуры интерьера, которую создали Ханнелооре Кяэрамеэс и Кристи Лентс, отталкивается от дерева и в планировке, и в игре с формами, и в выборе материалов. Связь библиотеки с деревом, из которого рождается книга, здесь прослеживается легко. В центре здания находится символический ствол дерева. Расположенные вокруг него столбы книжных полок образуют крону дерева, по которой идет движение с нулевого этажа на верхние. По стволу книги на лифтах попадают из архивов и складов нижних этажей попадают на верхние ветки – в читальные залы. Идея архитекторов интерьера заключалась в том, чтобы создать ощущение, будто читатели сидят высоко в кроне дерева. Там, где безопасно, приятно, и контакт с природой самый сильный. Ярко-зеленый цвет на мебели, напольном покрытии и на стенах, дерево в качестве материала, а также мотив узора листьев помогают создавать эту иллюзию. Имитирующий структуру листа узор повторяется в виде увеличенных и уменьшенных фрагментов на коврах со специальным принтом, в качестве графического решения на потолочных карнизах, в качестве графической узорной графики на информационных прилавках и прилавках для обслуживания, а также в виде наклеек на стеклянных дверях и перегородках. Даже в туалетных комнатах видны поддерживающие общее целое ясные ссылки на бумагу и дерево. На связь ствола дерева, т.е. центра здания и веток, т.е. книжных столбов, указывает и их схожий черный тон отделки, который придает библиотеке солидный и уютный фон. Если снаружи как бы покрытое видавшим виды древесным узором темное здание оставляет несколько закрытое впечатление, то внутри оно, благодаря стеклянному фасаду, светлое и свежее. Проходящий через несколько этажей атриум прибавляет воздуха и простора. Ведь одно из основных назначений деревьев и растений – снабжать воздух кислородом. И для чтения, учебы и работы с литературой тоже необходима ясная голова и богатый кислородом воздух.

Библиотека с книжными полками протяженностью в километры может стать монотонной и однообразной, но здесь этого не произошло. Здесь использованы светлые и свежие тона и интересные материалы. Полы покрыты светлым эпоксидным покрытием, которое оживляют ярко-зеленые фрагменты. Возле полок шум и шаги поглощает зеленый как трава ковер с лиственным узором. Улавливать звуки помогают и мягкие панели на торцах полок. В кабинетах со звуконепроницаемыми стеклянными дверями можно спокойно работать как одному, так и в группе. Чтобы можно было дать отдых ногам, в разных местах поставлены изготовленные по спецзаказу ярко-зеленые мягкие диваны и стулья, которые вырастают из белого эпоксидного пола как весенние растения из-под снега.

48

щений, посетитель попадает в атриум, зону встреч, где под высокой стеклянной крышей находятся журчащие фонтаны и образующие прогулочную тропинку парковые светильники. Но зеленая зона – это все же не настоящая трава, а винил со специальным рисунком. Деревья в горшках тоже кажутся такими натуральными, что посетителям хочется потрогать листья. И все же они искусственные – настоящая природа и натуральность вынуждены были отступить перед требованиями гигиены. Парковая дорожка ведет в кафе, которое, разумеется, является местом встреч. Сидя в атриуме с чашечкой кофе замечаешь, что хотя помещение высокое и нигде не видно глушащей звук мягкой мебели или штор, здесь не возникает нарушающего беседу эха. Это стало возможным благодаря использованию поглощающей звук акустической штукатурки. И хотя атмосфера здесь спокойная и безопасная, не оставлены без внимания и экстремальные ситуации. Например, может случиться, что открытой зоне придется выполнять функции лазарета. На этот случай в стенах спрятаны выводы газового оборудования, из которых можно очень быстро получить кислород и прочее необходимое оснащение для лежачих больных.

Новый корпус СевероЭстонской региональной больницы Сютисте теэ 19 / Таллинн Мари Курисмаа Открытие корпуса Х Северо-Эстонской региональной больницы положило начало серьезному обновлению медицинского комплекса. Строение, спроектированное архитекторами Индреком Суйгусааром и Вивиан Орувеэ, соединено с существующим корпусом таким образом, что образуется единое целое, в котором, помимо медицинских помещений, имеется и зона общего пользования. Архитекторам интерьера Мари Курисмаа и Мари Кальюсте, начавшим заполнять новый корпус, предстояла многолетняя работа. 27 000 квадратных метров площади, различные потребности разных отделений, всевозможные ограничения, специальные требования к материалам – все это почти не оставляло пространства для выбора. И все же помещения не воздействуют усыпляюще и стерильно. Больничное впечатление помогают погасить удачно найденные нюансы и цветовые тона – зеленый, синий и оранжевый, которые в своем спокойном и мягком сочетании оживляют интерьер и объединяют здание в одно целое. Входящий в новое здание прежде всего видит скульптуру Лейды Ило, голову в стиле модерн, которая как будто говорит, что здесь рады видеть не только нуждающихся в помощи, но и всех остальных. Пройдя несколько поме-

Концепция современной больницы делит помещения на зоны для пациентов и медиков. В этой больнице такие зоны обозначены разными цветами. В отделении экстренной медицины, радиологии и других подразделениях основной акцент сделан на полы в коридрах, которые достаточно широки – каталки и кресла для больных должны здесь свободно разъезжаться. Узоры из винилового паркета в коридорах скобинированы находчиво и оригинально, поэтому они воздействуют как современные ковровые покрытия. Работы было очень много, поскольку, чтобы не было швов, места соединения узоров пришлось заваривать спецальной шовной лентой (ее понадобилось около 30 километров). Помимо полов, все оформление связывается в единое целое и при помощи картин на стенах. Это фотографии пейзажей Северной Эстонии, простые, близкие и понятные всем.

193


58

Офисные площади Baltika Веэренни 24 / Таллинн

194

Лийза Пыйме / Андрес Пыйме / Реэт Пыйме / Лаури Ваймель (Studio 3), а также Андрес Ояри / Маркус Каазик / Ильмар Валдур / Ристо Парве / Тоомас Адрикорн / Трийн Марипуу / Реэдик Поопалу / Грете Соосалу (3+1 arhitektid)

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

В районе с исторической городской средой между улицей Веэренни и Пярнуским шоссе находится промышленный центр квартала Baltika, построенное в 1960-е годы здание завода и конторы, которое теперь приютило дизайнерские и творческие предприятия. В помещения бывшего швейного цеха из здания, находящегося рядом, на улице Херне, переехал головной офис давшего кварталу имя предприятия – Baltika Grupр. Образно говоря, швейные машины вынесли, а рабочие столы внесли. При разработке проекта перестройки перед архитектурными бюро Studio 3 (Лийза Пыйме, Андрес Пыйме, Реэт Пыйме, Лаури Ваймель и 3+1 Arhitektid (Андрес Ояри, Маркус Каазик, Ильмар Валдур, Ристо Парве, Тоомас Адрикорн, Трийн Марипуу, Реэдик Поопалу, Грете Соосалу) стояла задача сохранить в помещениях как можно больше деталей первоначальной промышленной среды, создав для коллектива ярких и творческих людей способствующую вдохновению рабочую атмосферу. Высокие потолки, местами до шести метров, простор, старые балки, грубые бетонные полы и характерные для техницизма материалы прекрасно передают промышленный дух. Внешний вид фасада существенно не изменился, но тем сложнее и многослойнее стала перестройка помещений. Например, вентиляционная система была убрана под землю, благодаря чему потолки верхнего этажа удалось оставить свободными. Изначальное желание было оставить помещение настолько открытым, чтобы оно полностью просматривалось насквозь. Но согласно требованиям пожарной безопасности все же пришлось построить между этажами несколько перегородок.

Планировка этажей гибкая и мобильная, так что ее легко изменять в соответствии с необходимостью. Между четвертым и пятым этажом построено три полуэтажа, смещенных по отношению друг к другу и расположенных на разных уровнях, благодаря чему из помещения открываются интересные виды. Этажи объединяются стальными лестницами, три лифта и лестничная клетка используются главным образом для транспортировки товара. Четвертый этаж разделен при помощи мебели и низких перегородок, между которыми сгруппированы разные рабочие места. Череда этих белых боксов напоминает картины, открывавшиеся в свое время в швейном цехе. Рабочие места обеспечивают достаточную приватность, но при этом сохранены коммуникационность и открытость: через стенку можно свободно общаться с коллегами. Белые поверхности стен подчеркнуты панелями из серого войлока, к которым можно крепить схемы и рисунки, и которые параллельно погашают звуки. В рабочем пейзаже заметны кажущиеся чужеродными ящички из фанеры – так называемые места для встреч. В кубах, которые нежно называют капустными ящиками, совсем другая атмосфера – сюда приходят с рабочего места ненадолго – выпить кофе, почитать или провести небольшое собрание. На верхних этажах находятся кабинеты со стеклянными стенами и комнаты для совещаний. Их отделяют от прохода решенные в виде полок легкие перегородки, также пропускающие свет. В здании находится и многофункциональная Модная сцена на 120 мест, имеющая отдельный вход. Этот единственный в своем роде зал в Эстонии с высокой двускатной крышей сдается в аренду для показов мод, семинаров и других мероприятий. Оформительской доминантой здесь служит находящийся напротив входа массивный прилавок из бетона.

68

Здесь много воздуха и света и очень высокий потолок, который сбалансирован подвесными панелями с подстветкой сверху и снизу, что позволяет создавать различное настроение. Здесь притягивают взор необычно большие подвесные светильники, которые, помимо своей основной функции, играют и декоративную роль.

Офис BDG в центре "Solaris" Эстония пст. 9 / Таллинн

Ян Грапс / Кен Кристьян Руут / Анне Мяэрманн В том, что офис организующего развлекательные мероприятия концерна BDG находится в новом центре "Solaris" по адресу Эстония пст. 9, нет ничего удивительного – ведь собственники фирмы напрямую связаны с этим комплексом. Дизайном интерьера занимающего два этажа офиса занялись Ян Грапс, Кен Кристьян Руут и Анне Мяэрманн из фирмы Jan & Ken, которые поставили себе целью собрать функционирующую как единое целое рабочую среду из действующих в разных сферах выражения подразделений. От архитекторов интерьера ожидали большего, чем просто декорирования и меблировки помещений. Поскольку планировку надо было начинать с нуля, то предстояло решить вопросы, лежащие в основе всего решения: внутреннее архитектурное построение помещений, формы, объемы, высота-ширина, перегородки и проемы.

Напоминающий домашнюю обстановку интерьер сменяется деловым в окружающих центральную зону боксах. Кабинеты небольшие, но маленькие площади с лихвой компенсируются несколькими комнатами для совещаний. Пол самой большой из них поднят, чтобы открывающиеся из окна прекрасные виды были доступны во всей своей красе. Всю мебель изготовила фирма Disekt, лишь рабочие столы – работа Standard.

74

Бюро инкассо "Intrum Justitia" Ротерманни 8 / Таллинн Рене Сафин

Нельзя сказать, что решение появилось у архитекторов интерьера сразу. Первоначальные идеи об открытой планировке и промежуточном балконе были отвергнуты, потому что работа разных отделов требовала большей изолированности, и с этой точки зрения намного более оправданной была кабинетная система. Общий вид помещений вытекал из пожелания заказчика избежать прямоугольных форм и острых углов. Так появилась идея о гнутых гипсовых плитах и закругленных потолочных панелях. Точно так же заказчик исключил возможность использования синтетических материалов и резких цветовых контрастов. Поэтому были использованы мягкие цветовые гаммы, где теплому тону пола "мербау" ассистируют оранжевые и зеленоватые тона, а также чистый белый цвет. Сердцем офиса служит так называемая социальная зона, центральное место встреч, где в кухонной части можно сделать себе чашечку кофе, посидеть на диванах свободной формы, обменяться новостями и полистать газеты.

В пульсирующей жизнью и все более активной части квартала Роттерманна за ржавыми стенами и большими окнами находящегося у городской площади Нового и Старого мучного склада находится ряд офисов с очень интересным интерьером. Шестой этаж обоих мучных складов – Нового и Старого – захватило занимающиееся кредитным управлением предприятие Intrum Justitia, автором интреьера рабочих помещений которого является Рене Сафин. Если описание вида деятельности Intrum Justitia может звучать немного сложно или непонятно, то рабочая среда фирмы может характеризоваться как открытая, игровая и беспретенциозная. Поскольку задачи работников фирмы очень разные по своему характеру, то бюро разделено на две части, соединенные друг с другом как прямым, так и опосредованным мостом. В части офиса со стороны Нового мучного склада работают те, кому требуется более тихая и уединенная атмосфера, в Старом мучном складе применен принцип открытого бюро. Но и в так сказать

195


более закрытой части офиса нет недостатка в открытости и просторе. Вместо помещений с неопределенными и безликими гипсовыми стенами в этих кабинетах присутствуют воздушные стеклянные блоки. Оживленные цветными вертикальными полосами стены расположены под разными углами, привнося в монотонное длинное помещение игру и спонтанность. Стекло выступает здесь благодарным материалом еще и по причине того, что пропускает в центр помещения солнечный свет. В планировке помещения важными моментами являются также мобильность и гибкость: кабинеты с легкими стенами можно перепланировать, создавая таким образом дополнительные рабочие места.

196

Находящаяся по внутреннему периоду здания часть с опущенным потолком оставлена под помещения для заседаний. Прелесть удлиненного пространства использована здесь в полной мере: Если раздвинуть солидные, отделанные ореховым шпоном двери, то из маленьких помещений получается одно большое пространство, в котором за общим столом поместится вся команда. Мебель по спецзаказу изготовлена фирмой Borgi ja Kalla Mööbеl. По стеклянному мосту можно попасть в открытый Старый мучной склад с двускатной крышей, в котором находится бюро с планировкой, объединяющей в себе черты техницизма и экологической тематики. Стен и закрытых комнат здесь практически нет, столы расположены в помещении свободно. Рабочие места мобильны, а не зафиксированы жестко в полу. Кабели и коммуникации идут по трубам с потолка прямо к рабочем устолу, так что их можно перемещать в помещении в соответствии с необходимостью. Спонтанность и открытость подчеркивается даже потолком: провода, вентиляционные трубы и коммуникации не спрятаны здесь за подвесным потолком, а висят на виду у всех рядом со светильниками в стиле техницизма – все это вместе создает какую-то атмосферу фантастического кино. Для контраста на полу постелен зеленый похожий на траву ковер, в помещении есть пышные растения и теплое дерево. Присутствующая здесь зеленая тема обусловлена нынешним цветом логотипа компании. Предыдущий цвет, желтый, можно увидеть в части офиса в Новом мучном складе.

82

Стеклянные перегородки украшены 3D-изображениями объемных труб, которые сплетаются с эстонскими национальными мотивами. В противовес оформляющим вход в соседний офис (псевдо)историческим позолоченным львам у скульптора Калле Пруудена были заказаны установленные у входа сваренные и оцинкованные современные львы.

Офис фирмы Viimsi Keevitus

88

Ротерманни 8 / Таллинн

Мадис Ээк / Кристи Пылдме / Кристель Яанус Название Viimsi Keevitus носит предприятие, основной деятельностью которого являются всевозможные работы с трубами. Архитекторы интерьера Мадис Ээк, Кристи Пылдме и Кристель Яанус, которые приступили к оформлению офиса фирмы, посчитали важным найти простое и понятное решение.

Таллиннский творческий инкубатор

На имеющуюся часть с Т-образным основным планом, выполненную из булыжника, опирается бетонная плита, а на нее, в свою очередь, поставленная на ромбы крыша. Как бетонный пол, так и совмещенная кровля из древесноволокнистых плит входят и в помещение, подчеркивая единство формы, разделенной лишь тонированным стеклянным фасадом.

Рауль Тийтус / Тармо Пийрметс

Цель реконструкции заключалась в поисках решения, подходящего по форме для исторического здания, но современного по сути. Поскольку здание является ровесником нашей республики, то в качестве основной идеи был выбран мотив пояса от национального костюма. Учитывая название фирмы, основанное на таком образе решение было представлено в несколько огрубленной форме – оцинкованные стальные ромбы из двойных Т-профилей сварены между собой. Из аналогичных небольших профилей изготовлены ножки офисных столов, похожие профили можно увидеть в части стеклянного фасада, на дверных ручках и в окончаниях стен. Из таких же профилей изготовлены балконные ограждения и столбы. Из аббревиатуры названия фирмы – VK – образован современный "пояс", который виден на прозрачных стеклянных дверях и стенах, а также на небольших аксессуарах. Прямым намеком на деятельность фирмы служат изготовленные из утилитарных труб офисные стулья, столы, цветочные горшки, вешалка для одежды, светильники и пр. Форма трубы была взята за основу и при обстановке туалета.

Веэренни 24C / Таллинн

На 3-м и 4-м этаже прежнего здания офиса Baltika в 90-е годы были построены офисные площади, оформленные консервативно и в духе времени. Теперь под руководством Рауля Тийтуса и Тармо Пийрметса (Pink OÜ) они трансформировались в полный вдохновения безопасный дом для творческих натур. Промышленный фон, вернее, фон индустрии моды, прекрасно подходит для Творческого инкубатора. Творческий инкубатор – это первичный импульс, из которого рождаются и получают дорогу в жизнь молодые и еще неопытные предприятия. Как безопасный дом, откуда, получая опору и поддержку, молодые люди выходят в мир. В домашнем ключе архитекторы интерьера оформили и помещения инкубатора, находящиеся в общем дружелюбном пользовании: библиотеку, атриум, кухню, столовую, студию и помещение для совещаний. Сердцем инкубатора является "мамин" стол, вокруг которого жизнь кипит и объединяется. Напротив этого стола в крестьянском стиле находится жилая комната-библиотека с невероятно высоким потолком и, как утверждается, с самой большой в Прибалтике книжной полкой (по неподтвержденным данным, около 8 метров). Высокое воздушное пространство возникло в результате сноса потолка – так были объединены два этажа, соединительным звеном между которыми стала покрашенная ярко-зеленой краской грубая лестница запасного выхода. Из жилой комнаты через прихожую и кухню попадаешь в столовую, за

длинным деревянным столом которой помещается очень много жильцов. Помещения фирм и предприятий обставлялись самими арендаторами, единственное, что было определено архитекторами интерьера – это столешницы и ножки столов. Творческие люди слишком ярки и своеобразны для того, чтобы вокруг них создавать вызывающую усталость и агрессию рабочую среду. Поэтому здесь все просто и игриво, никаких тонкостей, оформительских перегибов или сложных идей. По причине ограниченности во времени серьезная концепция не разрабатывалась, ритм работы отличался от обычного: пришедшая в голову идея сразу фиксировалась на бумаге и тут же воплощалась в жизнь. Поэтому оформление действует свежо, спонтанно и по-домашнему. Мебели здесь немного, цвета пестрые и яркие, материалы экономичные и устойчивые. Книжная полка, прихожая и еще многое другое изготовлено, например, из использованного при строительстве каркаса материала. Здание спокойно принимает разные наслоения: архитектуру и детали советского времени, ремонт 90-х годов, недавний основательный курс обновления, к которым нынешние и будущие обитатели добавят и свои слои. Многое из старого было убрано, чтобы помещение выглядело вдохновенно и по-новому: с полов убрали старое ковровое покрытие и линолеум, с потолка – подвесные модули, стены покрасили в белый цвет, а комнаты освободили от мебели. Но все старое не были тупо выброшено, кое-что оставили в неприкосновенности, чтобы вспоминать прежние времена. Совершенно по-музейному выглядит директорский кабинет, который экспонируется за стеклянной дверью в его первоначальном величии. Кусочек истории сохранен и в туалетных комнатах верхнего этажа, белые плитки которого покрыты толстым слоем яркой краски. Стерильное и скучное помещение получило психоделический вид. Частью оформления интерьера служит и созданная в дизайнерском бюро Velvet цветная и веселая, даше немного сумасшедшая, внутренняя графика, которая получила золото в категории дизайна окружающей среды в конкурсе "ADC*Estonia Disainiauhind 2009".

197


96

Бюро Age McCann Ротерманни 8 / Таллинн 198 Керли Валк / Томоми Хайаши

окрашены в белый цвет, а бетонный пол покрыт лаком. Особенно солидное влияние оказывают вмонтированные в стеклянные стены кабинетов черные дверные рамы с деревянными дверями того же цвета или с хрупкими стеклянными дверями. Большой бокс черного цвета выполнен по принципу "помещение в помещении", и в нем прячутся кухня и туалетные комнаты, рядом находится библиотечный уголок со стульями в античном стиле. Игра с электрическим светом в разных местах офиса привносит сюда веселые нотки и домашний уют. Здесь много мест для того, чтобы обсудить рабочие вопросы или взять короткую паузу. Например, можно устроиться в уголке отдыха с растениями и сиденьямимешками, любуясь оттуда видом, который открывается из больших, с пола до потолка, окон. Другое место для отдыха, находящееся в консоли здания, зовет забыть о повседневной рутине и порождать творческие идеи.

Рекламное бюро Age McCann сменило место дислокации и переехало в Мучной склад – здание с ржавым фасадом в квартале Ротерманна. Просторное помещение, большинство стен которого выполнены из стекла, не позволило спроектировать скучный типовой офис с традиционной кабинетной системой и стандартной конторской мебелью. Местонахождение и помещение вдохновили как заказчика, так и оформителей – архитектора Томоми Хайаши и архитектора интерьера Керли Валк – на создание чего-то более привлекательного и интересного, что способствовало бы активной деятельности творческого коллектива. Ключевые слова, которые возникли и были приняты, ясны и логичны: домашняя атмосфера, близость к природе, натуральность, придающие изюминку эффектные сюрпризы и оригинальные детали. Была необходима приятная среда, которая способствовала бы контактам и общению в свободной от формальной представительности обстановке. Уже приемная с характерными для кафе круглыми столиками и "креслами-мамонтами" указывает на непринужденную атмосферу. За спиной офис-менеджера расположен центральный офорительский элемент – форма из черного стального листа с закругленными углами, которая разделяет бюро на две части. Магнитная стена работает и как информационный центр – на ней можно разместить необходимую информацию. С другой стороны расположены кабинеты квадратной формы, которые, благодаря большим окнам и стеклянным стенам, становятся воздушными и насыщенными светом. На натуральность и близость к природе указывают фотообои с изображением поверхности Марса в комнате для совещаний, перегородки и кабинетные полки из сосновой фанеры, а также брошенные в разных местах на пол зеленые пятна ковров. Материалы и детали демонстрируются честно из без стыдливости. Пучки труб на потолке

104

Офис MarkIT Пярнуское шоссе 102C / Таллинн

Кард Мяннил / Лорейда Хейн Из окон офиса занимающейся продажей компьютерных товаров фирмы MarkIT, который расположен в офисном здании у виадука на Пярнуском шоссе, открывается впечатляющий вид на город, становящийся все краше с каждым днем наступления весны. И хотя помещения MarkIT находятся в обычном офисном здании, среда, созданная Лорейдой Хейн и Кард Мяннил, достаточно далека от рутины: офис с открытым пространством, нестандартной мебелью и сочными деталями представляет собой нечно большее, чем просто очередная обставленная коробка на шестом этаже офисного здания.

Молодое и быстро развивающееся предприятие пожелало отразить принципы открытости, свободы и отсутствия напряженной иерархии в своей рабочей среде. Команды размещены в зависимости от рабочих заданий: команда по продаже действует в открытом помещении с большими окнами, занимающиеся развитием продукции работники, которым требуется тишина и спокойная обстановка, имеют свою комнату, а финансовые работники действуют в отдельном крыле. Руководство и партнеры не забрались в закрытые кабинеты, а работают вместе со своим коллективом. В настоящий момент рабочих мест есть примерно на 25 человек, но планировка позволяет создать еще несколько мест. Начинать оформление помещения с нуля не имело смысла: Поскольку основной план и разделение на комнаты в офисе, выстроенном по желанию прежнего арендатора, в общих чертах подходило, то во многом их оставили без изменений. С новой концепцией оформления интерьера безболезненно слились эффектные промежуточные полки из гипсокартона, стеклянные стены с ритмичным делением и серебристый решетчатый подвесной потолок. Кабинеты поменьше соединили между собой, а кухня была расширена вдвое. Ковровое покрытие частично заменили стильным винилом, а в зонах отдыха – длинноворсным ковром, но в основном пол очистили до бетона и показали во всем его неотесанном и натуральном виде. Некоторые элементы, которые на первый взгляд не подходили к новому интерьеру, например, встроенная мебель со шпоном зебрано и лимонно-желтые двери в туалет, также влились в общий интерьер. При создании открытого и просторного, но, в то же время, не пропускающего звук пространства не обойтись без стекла, которого и здесь использовано много. Визуальную отделенность обеспечивают выполненные из матовых наклеек узоры на стекле, напоминающие сделанных из коктейльной соломки животных и ветки деревьев. Большое внимание уделено зонам отдыха – таких мест здесь несколько. Основная зона, в которой люди собираются на презентацию в свободной атмосфере почти через день, находится в задней части офиса. Ее стена с масштабной черно-белой графикой видна уже при входе в офис. Там же находится несколько более интимная отделенная шторой комната отдыха, в которой установлен диван и большой телевизор, и на пол в которой брошен мягкий ковер, который испытывает нагрузку не меньше, чем диван – игра в теннис и гольф Nintendo Wii очень популярна среди сотрудников MarkIT. Популярную и молодежную обстановку обогащает специально спроектированная для MarkIT белая офисная мебель. Современная организация труда с минимумом бумаг позволяет предметам быть очень эффектными и воздушными. Вместо длинных рядов шкафов стоят легкие полки и шкафы с кокетливыми кисточками. Вместо обычным рабочих станций-монстров стоят овальные столы с

выточенными ножками, которые дополняются лаконичными металлическими ящиками на колесиках. Ножки столов имеют четыре разных профиля; гигантский стол для собраний стоит прямо на "кусте". Офису с безумной мебелью еще больше эффекта придает графика, которую архитекторы интерьера создали своими руками. Сюрреалистические и юморные "истории" можно увидеь как на стенах, так и на дверях, еще немного, и добрались бы до мебели и пола. Вдохновения набирались из фильмов, книг, поп-культуры и неисчерпаемых недр интернета. Строгое черно-белое цветовое решение стен и в целом относительно монохромная среда позволяют пестрым картинам и интересным мелким деталям легким и свежим ветром вдохновлять работников на творческие мысли. Творчество, как известно, заразно и нрескончаемо – уже и работники MarkIT выдали в своем офисе гениальные идеи по оформлению интерьера, епоскольку многие зоны еще только ждут выбора окончательных решений и их реализации.

112

"Фарадей" и "Герц" – помещения для совещаний Elering Кадака теэ 42 / Таллинн Прийт Пылдме / Pеэт Сепп Когда энергетическое предприятие Elering решило освежить свои поблекшие помещения для совещаний "Фарадей" и "Герц", архитекторам интерьера Прийту Пылдме и Реэт Сепп пришлось искать решение нескольких проблем. Заказчик хотел, чтобы в этих помещениях ничто не мешало обсуждению дел как большой, так и маленькой группой людей. Такой принцип соблюдался и раньше, но клеенчатая перегородка между помещениями не обеспечивала приватности ни одной из сторон. Также необходимо было установить современную технику и улучшить акустику.

199


На первый взгляд кажется, что речь идет о двух отдельных помещениях. Они хоть и похожи – оба в спокойных тонах с мягким зеленым ковровым покрытием – но имеют отдельные входы и разделены прочной стеной. В помещении поменьше стоит стол для совещаний, шкафы для одежды и посуды, рабочую атмосферу подчеркивают проектов на потолке и экран на стене. Большое помещение обставлено аналогично.

200

Но все же выясняется, что первое впечатление о полной разделенности обманчиво. При помощи парочки хитрых приемов оформители создали возможность трансформирования помещений в одно целое всего несколькими движениями. Раздвижная перегородка складывается и умещается в сделанную специально по размеру нишу, поворачивающаяся столешница удлиняется при помощи вставки и соединяется с другим столом – теперь за этим столом поместится несколько десятков человек. Схожие дизайнерские приемы и детали создают единый интерьер. Все помещение наполнено округлыми формами, в одинаковом ритме повторяются светильники и потолочные деления. Одним из ключевых вопросов является здесь мобильность. Ниша в торце помещения может стать или доской, или экраном, или просто стеной, движущимися являются и карты электросетей на стене рядом с логотипом Elering. Многое скрыто от глаз – встроенные электрокороба в столе и аудио-видеосистема на потолке будто бы и не имеют проводки, так ловко она спрятана. Для достижения лучшего результата архитекторы интерьера не посчитали лишним кое-что сделать сами. Например, раскрасить карты, оформить дверные стекла и изготовить таблички.

118

Эстонский центр управления электросистемой Кадака теэ 42B1 / Таллинн Прийт Пылдме / Pеэт Сепп Речь идет о подразделении, которое можно назвать сердцем и мозгом электросистем всей Эстонии. Здесь поддерживается постоянная оперативная связь с Финляндией, Россией, Латвией, Литвой и Беларусью, отсюда отслежива-

ется все, что происходит в системе – круглосуточно, семь дней в неделю. Исходное задание, которое архитекторы получили от заказчика, звучало достаточно лаконично: создать для трех операторов центра эргономичную и эстетичную рабочую среду. Исходя из пояснений, это означало что невзрачные помещения с признаками износа необходимо было наполнить современным содержанием с учетом всех потребностей работников. Возможностей для творческих экспериментов и полета мысли у архитекторов интерьера Прийта Пылдме и Реэт Сепп было немного. Планировка рабочего помещения в большой степени зависела от технических требований, которые были определены заранее. Важным определяющим фактором стала специфическая "кабельная суперпроводка" - из пола в двух местах выходят пучки проводов, местоположение которых нельзя было изменить. На своем месте остался и громадный экран во всю стену, на который выводится вся информация о системе (надо заметить, что на непосвященного человека он воздействует как масштабная и эффектная декорация). Но свои требования диктовала и специфика работы. Всем операторам необходимо было обеспечить возможность одновременно следить за экраном на стене и на мониторами на своих рабочих местах. Поэтому пришлось исключить все уменьшающие поле зрения и мешающие детали и элементы, например, подвесные светильники, цветочные композиции и прочие подобные вещи. Несмотря на технические ограничения, оформителям интерьера удалось существенно изменить общую атмосферу помещения и устранить неуютность. Мягкие серовато-синие тона, поглощающий звук потолок и новая обстановка сделали свое дело. Чтобы весь компьютерный парк находился в удобной доступности для операторов, были спроектированы специальные сотовые столы с ребристой нижней частью, что помогло спрятать провода и кабели, в то же время обеспечив вентиляцию и доступ к аппаратуре. Два рабочих места расположены рядом, третье на маленьком подиуме за ними, чтобы не нарушалась зрительная связь с экраном. Все шкафы и ящики выполнены по специальным проектам и умело интегрированы в рабочую среду.

рисовой бумаги. А вот одно маленькое помещение навело архитекторов интерьера на мысль о графическом дизайне – на дверях гардероба и шкафов работников привлекает взгляд эффектный узор с мотивами чисел.

126

Книжный магазин Apollo Эстония пст. 9 / Таллинн

Тюйне-Кристин Вайкла / Урмо Вайкла

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

колесах, то на крестовинах, а также пара белых дизайнерских полок для красоты, позволяют выкладывать товар по-разному. Мысь придать магазину несколько библиотечный облик реализована вдоль стен, где главенствуют черные трехметровые заполненные книгами полки, дополненные необходимыми вспомогательными приспособлениями – лестницами. Здесь посетитель обнаруживает и увеличенные фотографии автографов знаменитых писателей с мудрыми и остроумными высказываниями. Еще ближе писатели-классики становятся в кафе, не стенах которого висят копии старых фотопортретов – напоминание об истории и, одновременно, подтверждение связи прошлого с настоящим. Атмосфера кафе вовсе не академическая и не напряженно выдержанная. Напротив, найденная владельцами бывшая в употреблении мебель носит признаки случайности, но именно благодаря этому место обретает сердечный и домашний вид, здесь приятно отдохнуть или стать участником презентаций новых произведений, которые проводятся в магазине. Домашнее настроение подчеркивают и другие детали, будь то кресло или большие напольные светильники со скульптурами между экспозициями. Ведь книжный магазин сегодня – это не только торговое предприятие, это еще и место встреч, место событий, даже клуб.

Центр Solaris открыл новую страницу в нашей книжной торговле. На втором этаже комплекса теперь расположен находящийся в распоряжении книжного магазина Apollo торговый зал, который позволяет предложить более 50 тысяч изданий. Исходное задание, которое получили архитекторы интерьера Тюйне-Кристин Вайкла и Урмо Вайкла, не было излишне конкретным и направляющим – в первую очередь, оно касалось тематики и расположения литературы в помещении, оставляя досточно простора для мысли и действия. Проблем хватало, потому что помещение, которое требовалось наполнить содержанием, было достаточно большим и требовало разделения и зонирования.

Немного мягких нот в деловой (мужской) мир вносят несколько монохромных фотографий на стенах. Это не пейзажи и не фотографии животных, а увеличенные технические детали, которые оставляют впечатление абстрактной графики.

Было принято решение отказаться от традиционных подвесных потолков, оставить на виду проходящие под потолком коммуникации и покрасить их в черный цвет, чтобы образовался фон для установленных ниже потолка цветных поверхностей. Конструкция в теплых тонах в центральной части помещения дает возможность направить свет на экспозиционные площади снизу, добавить уюта и привлечь взгляд посетителя через все помещение.

Дизайнеры должны были поработать и над комнатой отдыха, куда можно было бы прийти, чтобы снять рабочее напряжение и выпить чашечку кофе. Противоположные рабочему помещению домашний интерьер создают здесь мягкие диваны и большой подвесной светильник из

Площадь магазина разделяется тремя боксами из фанеры и дерева, объемными как морские контейнеры, в каждом из которых мир со своей тематикой: мир путешествий, детский мир и аудио-визуальный мир. Простая функциональная мебель, то похожая на товарные поддоны, то на

136

Магазины I.L.U. I.L.U. Тарту / I.L.U. Пярну / I.L.U. Таллинн

Трийну Кууб / Андро Кёоп / Андри Валк При создании концепции оформления сети косметических магазинов I.L.U. Андро Кёоп, Андри Валк и Трийну Кууб (Torpedo Projekt OÜ) подошли к заданию иначе – свободными от рутины, задавшись целью отличить I.L.U. от кон-

201


курентных товарных знаков как визуально, так и эмоционально. Поскольку магизины находятся в торговых центрах, то необходимо было думать и о том, как вывести их на первый план в этой пестрой и богатой информацией среде. Магазин I.L.U. привлекает внимание уже фасадом – дискретно закрытым и выдержанно темным. Темнокоричневую стену оживляют прорезающие фасад в виде линии горизонта ниши с мягкой подсветкой, в которых товары экспонируются совсем как ювелирные украшения. В противовес закрытому фасаду входной проем настолько большой, что уже проходя через него можно почувствовать царящую внутри воздушность.

202

Среди темпа и суеты торгового центра магазин I.L.U. должен создавать ощущение приятного оазиса, в котором можно отдохнуть и уделить время себе. Уютная и теплая атмосфера заставляет на мгновение остановиться и углубиться в рассмотрение выставленного товара. Поскольку косметические изделия уже сами по себе являются привлекающими взгляды, пестрыми и яркими, то важно упорядочить пространство, логично направить движение посетителей и поддержать целостность интерьера при помощи сбалансированного фона. Помимо выкладки товаров, внутри магазина таятся маникюрная, парикмахерская и косметическая студии. Цветовая гамма построена на контрасте темного и светлого, хотя вместо черного и белого здесь используются темно-коричневый и бежевый. В темный цвет, кажущийся бесконечным и безграничным, вплетены светлые зоны и отдельные белые как мел предметы мебели. Помещение оживляет и линия потолка, которая также разделяет его на темную и светлую части. Отделочные материалы крупных объемов подчинены принципу одного тона: в темной зоне в коричневом цвете венге выполнены и пол, и стены, и потолок, а в светлой зоне вся отделка выполнена в тоне выбеленного дума. Чтобы помещение не осталось анонимным и похожим на high-end-бутик, в него привнесены наклонные стены со скульптуральными округлыми формами. Динамику и игривость придают и цилиндры с наклонной поверхностью, а также обломанные постаменты. Фокусными пунктами и цветовыми пятнами являются здесь выставленные в световых боксах фотографии, которые можно менять в зависимости от сезона. Идея мистических подводных картин родилась в рекламном агентстве Tank, они создали и графический дизайн, в т.ч. логотипы, таблички, указатели, ценники и т.д. Важными моментами для магазинов I.L.U. являются нахождение вне времени и немного консерватизма, которые характеризуют мир косметики как искусство моды. Безумные эксперименты и экстравагантные экзерсисы уходят здесь, скорее, на второй план. Все хорошо, что связано с уходом за телом, натурально и близко к природе. Это отра-

жается и в выборе материала для магазина – дерево. Полы покрыты покрытием ПВХ с имитацией дерева, мебель отделана деревянным шпоном. Уютная атмосфера поддерживается и приглушенным общим освещением, свет направлен на товары и полки только там, где иначе нельзя. Здесь однозначно важнее свет, а не светильники. Единственные эффектные светильники – это лампы в форме капель, обозначающие кассовый прилавок. Помещение с большими и драматическими формами, с выдержанной монохромной колористикой и уютным освещением передает всем идею I.L.U. – вы красивы!

144

по материалам, так и по элементам обстановки, став таким же демократичным, как и настоящая улица. Но план запонить торговую среду городскими звуками и online-кадрами все же так и остался блуждающей мыслью. Дух улицы обозначается здесь конструкцией из цинковых труб, идея которой получена от строительных лесов, а также характерной для улицы системой указателей. Мебель, оставшаяся от офиса Baltika, в сотрудничестве архитекторов, художников и архитекторов интерьера нашла применение как в своей собственной, но тюнингованной форме, так и в разобранном на щиты виде. Для этого не делалось никаких лишних чертежей, хватило юмора, бесед о футболе и других современных темах, после чего все принялись за дело. Получившая второе рождение мебель и найденные в подвалах старые вещи придают магазину определенную музейную ценность. Например, старый рояль напоминает о действовавшем на предприятии женском хоре, медицинский шкаф и парикмахерское кресло указывают на дополнительные блага, существовавшие когда-то для работников фабрики.

Улица моды Baltika Веэренни 24C / Таллинн

Улица моды, как и все другие улицы, находится в постоянном движении и изменении. И точно так же, как на улице на помощь участникам движения приходят полосы движения и светофоры, магазин служит фоновой системой для моды и находящихся внутри нее.

Майре Мильдер / Отт Кангур / Юло-Тармо Стёёр / Марис Керге / Каур-Лембит Стёёр / Пяртель Ээльма / Пекка Порканен / Лайри Эльтермаа Улица моды находится на перекрестке. В узловом пункте, где встречаются прочитанный по-новому промышленный пейзаж и исторически ценная жилая среда. Здесь ставилась цель создать равноценно благоприятную среду для четырех разных брэндов предприятия Baltika и комфортную обстановку для пришедших сюда клиентов. Оформление магазина одежды, имеющего масштаб небольшого универмага, создавали на основе общей концепции квартала Baltika, авторами которой являются архитектурные бюро Studio 3 и 3+1 Arhitektid. Под очищенным от краски бетонным перекрытием "протекают" открытые трубы и кабели, белые стены и лаконичные эпоксидные полы растворяются в целостном решении здания. Носителем собственного лица Улицы моды должна была стать ее обстановка. Было решено не использовать признаков четырех брэндов Baltika: Monton, Mosaic, Baltman и Ivo Nikkolo. Это дало архитекторам возможность перенести улицу Веэренни через лестницу внутрь, чтобы асфальт в качестве материала как бы поместил улицу в помещение. Идея была реализована: магазин сливается с уличным пространством как

152

Магазины Ivo Nikkolo Таллинн / Рига / Вилниус

Марис Керге, Майре Мильдер Исходное задание при разработке концепции оформления магазинов одежды Ivo Nikkolo состояло в том, чтобы создать среду, которая предлагала бы больше, нахождение в которой приносило бы удовольствие, а выбор одежды и

ее покупка были бы своего рода ритуалом. Архитектор интерьера Марис Керге и ее соавтор Майре Мильдер поставили перед собой цель создать пространство, которое было бы понятно для женщины, ценящей качественную и своеобразную марку одежды Ivo Nikkolo. Вдохновение было получено от самих покупателей: "Для магазина важно, чтобы у человека уже при взгляде издали появилось понимание – я хочу туда войти. И важно, чтобы это понимание возникло у нужного человека". Окончательное решение было выбрано из разных базовых идей. В демократическом процессе создания пространства смогли поучаствовать своим словом дизайнеры одежды данной марки и эксперты в области маркетинга. Выбрали самую простую версию: среда в духе lounge, в которой правят бал темно-серый и белый цвет, в качестве акцента выступает цвет фуксии. Выдержанное решение, разбавленное модным серо-бело-розовым акцентом, хорошо работает в помещениях разного размера, как в отдельных, так и в расположенных в торговых центрах магазинах. Два первых магазина, оформленных по новой концепции, были открыты в Литве: в Вильнюсе и в Каунасе. В Таллинне, в открывшемся в торговом центре Виру магазине, некоторые плохо работавшие решения были изменены, как и испольуземые материалы. По стилю в оформлении магазина со вкусом и знанием дела смешаны ссылки на усадебную романтику и модные детали. Оболочка сохраняет старую архаичную форму, другие элементы современны и смелы. Из усадебных мотивов позаимствованы стенные панели, декоративные дверцы шкафов и анфилада. Последнее решение было реализовано, например, в магазинах в Rocca al Mare и в Кристийне: за темным фасадом сверкающий белый, а за ним, в свою очередь, комната в драматичных серых тонах. Классическое монохромное помещение прорезает стойка для одежды цвета фуксии, которая нитью Ариадны протекает через магазин, то поднимаясь, то падая вниз, в соответствии с тем, какая по размеру одежда экспонируется. Атмосферу салона поддерживает несколько театральное и драматическое освещение, а также похожая на жилую мебель простых форм. Здесь постарались отмести в сторону все обычные для магазина элементы и симитировать настоящую среду: кафе, lounge или жилую комнату. Например, в центре помещения возвышается стол, на который можно хоть сейчас подать изысканный ужин. Наряду с эстетикой, обращено внимание и на удобство для покупателей. Примерочная кабина дружелюбно большая, оснащена вешалками и тумбой, чтобы было место, куда можно повесить одежду, и куда присесть. Во время ритуала примерки усталый друг или супруг может отдохнуть и полистать журналы, сидя на удобном стуле дизайна марко Феррери.

203


156

Соседний Nero оставляет впечатление негатива ABC King, но атмосфера здесь совсем другая. Темные поверхности, "приправленные" отдельными светлыми акцентами, делают помещение интимными и выдержанно элегантным. В противоположность соседнему магазину, здесь темный пол, который оживляется светлой полосой, а на потолке это движение обозначается световым каналом. Хоть эти два магазина и связаны, но это отдельне магазины. Такая цель и стояла перед оформителями интерьера.

Обувные магазины ABC King и Nero Торговый центр Rocca al Mare Палдиски мнт. 102 / Таллинн 204

164

Тюйне-Кристин Вайкла / Урмо Вайкла

В обновленном торговом центре Rocca al Mare сделана ставка на удобство для покупателей, а магазины сгруппированы по темам. Например, 11 обувных магазинов образуют целую обувную улицу, вдоль которой выстроились как известные продавцы, так и новички. Среди них и старые знакомые марки ABC King и Nero. В качестве оформителей интерьера торговой площади были приглашены Тюйне-Кристин Вайкла и Уром Вайкла, от которых ждали новых идей и оформительской концепции, освежающей имидж торговой сети. Основное направление оформитель магазина получает от характера товара и класса цен. ABC King расчитан на более широкий круг покупателей, ищущих качественную обувь по разумной цене. Nero представляет более модные тенденции и направляет свой взгляд на покупателей, готовых выложить за модный товар и соответствующую цену. Поскольку речь идет о сопутствующих магазинах, соединенных между собой дверным проемом, возникла идея исходить из принципа контраста и оформить одну половину в светлых, а вторую, более эксклюзивную половину, в темных тонах. В просторный светлый зал ABC King ведут ворота фирменного цвета торговой сети – фуксии. Планировка здесь ясная и логичная: в центре находятся прямоугольные площади для презентации товара, с двух сторон оставлены проходы, гуляя по которым удобно разглядывать товар на подиумах, а также на L-образных полках вдоль стен. Ориентироваться помогают покупателям названия товарных знаков, расположенные строкой над полками. В покрытые коврами сиденья встроены отверстия с необходимыми для обувного магазина обувными рожками и носками для примерки. Светлую поверхность пола разбивают контрастные полосы, узор которых зеркально повторяется на потолке.

Парковый павильон Рэа Волости Вяэтса / Ярвамаа

Лейла Пяртельпоэг

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA 2009

"Старый парк среди плодородных полей, утренняя роса и пение птиц, послеобеденные длинные тени и закат солнца, белые летние ночи Эстонии и цветущие растения". Эти наблюдения за природой стали первыми впечатлениями Лейлы Пяртельпоэг от знакомства с окрестностями развалин небольшой рцарской усадьбы. Под городом Пайде в волости Вяэтса в центре парка стояли развалины рыцарской усадьбы, былое величие которой доносили лишь стены, некоторые подвальные арки, пристройка 19-го века и планировка с фрагментами стены 18-го века. В зеленой зоне, которая с годами одичала и заросла, запланировали создание открытого природного парка. Уникальная среда и дышащие историей развалины представляют ценность уже сами по себе, к чему прибавились умение и интерес собственника самому руководить всем строительным процессом, думая о музыке и о возможности бывать здесь, но жить в Таллинне.

В отношении будущего развалин за советом обратились к имеющей опыт работы с усадьбами Лейле Пяртельпоэг: "Я поддержала идею об использовании стен, подвалов и планировки 18-го века, потому что связь с парком является давней и сформировавшейся и в части сети дорог". Отправной точкой в восстановлении развалин и в преобразовании бывшего здания усадьбы в парковый павильондом стал вопрос о том, может ли быть усадебная традиция современной?

172

"Я ощущала это здание как парковый павильон, в котором можно музицировать, куда можно пригласить гостей, а также и остаться на ночлег. Мне хотелось, чтобы здесь были сохранены и представлены традиции усадеб Эстонии, как на прежнем, так и на сегодняшнем европейском уровне", - пояснила Пяртельпоэг.

Музей Мийа-Милла-Манда

Развалины Рэа были сняты с учета как памятник старины, двери и окна растащили. Всю схему стен и дверей пришлось создавать заново.

Майле Грюнберг / Элийна Грюнберг

Строительные проблемы решал имеющий большой опыт работы с историческими объектами архитектор Юллар Саар. В помещениях с потолками высотой в четыре метра в соответствии с первоначальным решением восстановили четыре анфиладные оси с дверями, а также карнизы, зеркальные потолки и декоративные потолочные розетки. Что касается дверей, то Пяртельпоэг выбрала вариант дверных ниш с панелями времен Йоана Шульца из Рягавере. Красивые двери, карнизы и другие детали, отсылающие нас к 19-му веку, отвлекают излишнее внимание от стен, которые решены очень просто и нейтрально, в виде "белой коробки". Было решено отказаться и от исторических бумажных обоев или найденных цветовых тонов, потому что оба варианта потребовали бы определенного стиля в мебели. Поскольку найти настоящую историческую мебель было сложно, обстановку пришлось комбинировать с современными предметами. Надо было найти мебель, напоминающую конец 18-го века, когда было построено более старое крыло усадьбы Рэа. "Мы искали каталоги, начиная с мебельных дворов в Шотландии и заканчивая всеми работающими в Таллинне фирмами", - описывает Пяртельпоэг процесс поиска обстановки. Наконец поиски привели к стилю американского федерализма 18-го века, который ближе всего к эстонской классицистской мебели. Для медели характерны гладкие конические ножки, связывающие детали и спинки, темный полированный махагон, шпонированные и полированные дверцы, прямые и гнутые поверхности емкостей, ящики разной высоты, а также полированные бронзовые ручки и колесики.

Койдула 24 / Таллинн 205

Одно из зданий, которому грозила гибель, возвращено к жизни. Речь идет о доме, построенном в 1936/1937 годах по проекту Алара Котли и Виллема Сейдра как главное здание Детского парка в Кадриорге. Красивое купольное строение с колоннами превратилось в настоящий детский центр досуга. В советский период помещениями пользовались то детская спортивная школа, то библиотека, то клуб спортивного танца "Палестра", но ремонта в доме не делали, не говоря уже о реновационных работах. С течением времени сооружения Детского парка износились, пристройки, бассейны и трибуны были снесены, такая же судьба, похоже, ждала и главное здание. К счастью, разваливающееся здание в 2003 году было взято под охрану как памятник старины, и потихоньку началась его реновация по проекту Катрин Этверк. Идея заключалась в том, чтобы открыть там детский музей. Проект оформления помещений был заказан Элийне и Майле Грюнберг, Майле Грюнберг занималась также дизайном и оформлением экспозиции. Название "Мийа-Милла-Манда" взяли из вышедшей в 1930-е годы детской книжки, и осенью 2009 года был открыт новый филиал Таллиннского Городского музей – музей "Мийа-Милла-Манда". От старого здания осталось немного. Было решено оставить оригинальную отделку лишь части потолка самого большого помещения. В основном оформители интерьера остались верны окрашенной деревянной обшивке, которая хорошо отвечает сути здания. Обшивка использовалась несколькими способами: ассиметрично, диагонально, в шахматном порядке, разделяя потолок на разные сектора. Цветовых тонов использовано в помещениях много, но они не навязчивые, а по-весеннему пастельные. Цвета в виде мармолеума разных тонов использованы и при отделке пола.


Речь идет о тематическом музее с игровой экспозицией, где дети могут играть с экспонатами и трогать их руками. В игре рождается дружба, а иногда и грусть от потери друга. Отражение этих чувств в экспозиции требует от оформителя достаточной фантазии и находчивости. И здесь на помощь призван "сундук грусти", в котором можно оставить сообщение о своей печали. С жизнью в старину здесь тоже можно познакомиться в игровой форме, перевоплощаясь то в торговца пряностями за старым кассовым аппаратом, то в портного – и все это на фоне увеличенных фотографий прежнего быта. Тема "Друг-природа" концентрируется на чудесах природы, на растениях и звездном небе, но здесь же есть и говорящий мусорный ящик, напоминающий о том, что природу надо беречь. 206

Все наиболее сложные предметы и объекты изготовлены по специальным проектам. Мебель, игровой домик, колокольня, автомобили и многое другое появилось благодаря мастерам из ARS Sisustus. Но к исполнению всего этого приложили руки и дизайнеры, например, Тынис Велламаа изготовил находящийся в фойе разработанный Майле Грюнберг светильник, отражающий солнечную тему, бутафорию и несколько мелких форм.

180

Дом управляющего усадьбы Виймси Парги теэ 10 / Виймси Юта Лембер

Стоявший десятилетия в замызганном состоянии дом управляющего усадьбой Виймси вновь начал выполнять функции дома благодаря работе архитекторов Андри Ксенофонтова и Маре Ряхн, а также архитектора интерьера Юты Лембер. Одно из старейших зданий усадьбы Виймси, дом управляющего-молочная кухня, находится в особенно красивом месте – прямо на краю глинта. Под уступом сверкает пруд, а дом окружают могучие вековые деревья. В письменных источниках информации о доме немного,

известно, что он в разные времена служил господским домом, молочной кухней, а также армейской казармой. После восстановления независимости Эстонии здание оставалось пустым. Новые хозяева получили дом в свое владение в довольно плачевном состоянии: стена со стороны пруда просела, один угол обвалился. Причина крылась в развалившейся крыше, а не в слабом фундаменте, как считали поначалу. Просевшую стену подняли, утеплили изнутри камышовыми матами и покрыли мокрой известковой штукатуркой. Изначальная площадь и планировка дома были сохранены, развалившаяся деревянная веранда восстановлена, а со стороны пруда была построена деревяная терраса. Со стороны дом кажется двухэтажным, но на самом деле в нем четыре этажа: два основных этажа, подвал с цилиндровыми потолками, в котором находится банный комплекс, а также чердачное помещение, где размещены гостевые комнаты. В разные времена дом имел разных хозяев, в соответствии с их потребностями менялся его внешний облик и внутреннее убранство. Из первоначальных архитектурных деталей кое-что все же сохранилось: обсадная труба, люки дымоходов, сейф, двери в стиле барокко, внутренняя лестница, полотна двухстворчатой наружной двери, половые доски, а также деревянные потолки спальни и кабинета. В связи с многообразием стилей и функций Юта Лембер не стала обозначать интерьер одной строгой линией, также не было никакой необходимости восстанавливать усадебные прелести и роскошь. Здание должно было превратиться в богемно элегантный дом в теплых тонах, в котором приятно и уютно находиться. В имеющих долгую историю зданиях всегда много наслоений, и неизбежно возникает выбор, детали какого стиля сохранять, какие из них подчеркивать и экспонировать. Часть открывшихся деталей дома управляющего усадьбой Виймси, например, дуги и ниши, законсервировали, но их не экспонируют. Новое и старое скомбинировано без напряжения, но со вкусом: нового здесь не испугались, а гармонично вплели в среду. Каждая комната решена в своем ключе, колорите и настроении. Общей линией проходят покрашенные в разные цвета молдинги зеркальных ниш и потолочных карнизов. По северному выдержанный шикарный интерьер приправлен стильными намеками на усадебную романтику: установленные в анфиладах двери с профилированными стеклами, хрустальные люстры, обои с цветочным узором в пышных тонах, а также шторы из ценных тканей. Символическим центром дома является обсадная труба, по внутренним сторонами которой в части первого этажа была обнаружена стенная роспись 1920-1950-х годов, напоминающая грубый мрамор. Она была восстановлена при помощи прочных красок. В верхней части внутрен-

няя поверхность обсадной трубы была очищена от смолы водой под напором, и когда-то пахнувшая дымом труба стала отдельной комнатой, с пола которой через стеклянное окно видны нижние этажи. Обсадная труба доходит и до спальни второго этажа, где она покрыта белой штукатуркой, как это было в оригинале, поэтому смотрится теперь как снежная горка.

207


Toetajad


Ruumipilt

2009

16

38

74

104

136

164

26

48

82

112

144

172

30

58

88

118

152

180

ISSN 1736-4493

68

96

126

156

188

Eesti parimad interjöörid ja disain

2009

Estonia's Best Interior Design Projects and Products

Лучшие интерьеры и промышленный дизайн эс тонии

Ruumipilt 16

Eesti Maaülikooli spordihoone Katrin Kaevats / Jaan Port

26

Delta Plaza kohvik Tiiu Truus / Marja Viltrop

30

Paide linna ja gümnaasiumi spordihall Ville Lausmäe / Kadi Karmann

38

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Kristi Lents / Hannelore Kääramees

48

Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus korpus Mari Kurismaa

58

Baltika bürooruumid Arhitektuuribüroo Studio 3 / 3+1 arhitektid

68

BDG äriruumid Solarise keskuses Jan Graps / Ken Kristjan Ruut / Anne Määrmann

74

Inkassobüroo Intrum Justitia Rene Safin

82

Viimsi Keevituse büroo Madis Eek / Kristi Põldme / Kristel Jaanus

88

Tallinna Loomeinkubaator Raul Tiitus / Tarmo Piirmets

96

Age McCanni büroo Kerli Valk / Tomomi Hayashi

104

MarkIT büroo Kard Männil / Loreida Hein

112

Farad ja Herts – Eleringi nõupidamisteruumid Priit Põldme / Reet Sepp

118

Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus Priit Põldme / Reet Sepp

126

Apollo raamatupood Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

136

I.L.U. kauplused Triinu Kuub / Andro Kööp / Andri Valk

144

Baltika Moetänav Maire Milder / Ott Kangur / Ülo-Tarmo Stöör / Maris Kerge /

Kaur-Lembit Stöör / Pärtel Eelma / Pekka Porkanen / Lauri Eltermaa

152

Ivo Nikkolo poed Maire Milder / Maris Kerge

156

Kingapoed ABC King ja Nero Tüüne-Kristin Vaikla / Urmo Vaikla

164

Röa pargipaviljon Leila Pärtelpoeg

172

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda Maile Grünberg / Eliina Grünberg

180

Viimsi mõisa valitsejamaja Juta Lember

188

Резюме


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.