PERSOON
Katre Zirel:
Juhtimine on protsess, kus ideed ja innovatsioon ei tule ainult juhilt Regionaalhaigla uus õendusdirekor Katre Zirel võttis ameti üle keerulisel ajal, COVID-19 pandeemiast tingitud tervishoiukriisi keskmes, mil õendus- ja hoolduspersonali töö planeerimine on tõeline katsumus. Uurime, missugused on olnud esimesed kuud uues ametis, millised on suurimad väljakutsed ning tulevikuplaanid. Intervjueeris: Stina Eilsen Fotod: Aivar Kullamaa Õendus- ja hooldustöötajad on Regionaalhaigla kõige suurem tööpere, õendusdirektori vastutusala äärmiselt lai ning väljakutserohke. Oled olnud selles ametis veidi üle kolme kuu, kuid Regionaalhaiglas tegev pikki aastaid ning südamega valdkonda arendanud. Millised on olnud esimesed sammud õendusdirektorina sel keerulisel ajal? Algus on olnud tormiline ja intensiivne, sest esimesed sammud õendusdirektorina on tulnud teha COVID-19 pandeemia ajal ja süvenevas tervishoiukriisis. Igas päevas on aktiivset tegevust ja probleeme, millega tegeleda. Oleme ümber profileerinud osakondi ja loonud suurema võimekuse COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks. Võrreldes eelmise kevadega on raskes seisundis koroonapatsiente märksa rohkem ja nende ravimisse on kaasatud väga suur osakaal haigla personalist. Töötajad on väsinud ning nende toetamine ja motivatsiooni hoidmine on suur töö. Ent kõikide valmisolek võtta vastu igal päeval uut infot ning reageerida veel rahulikult väärib imetlust ja tunnustamist! Kolme kuu jooksul olen kohtunud haigla juhatuse, kõikide kliinikute ja teenistuste juhtidega, külastanud osakondi. Oleme saanud arutleda tänaste peamiste rõõmude ja murede üle ning vaadanud koos tulevikku. Meil tuleb arvestada, et viirus jääb meiega ning me peame ettevaatavalt mõtlema toimivatele lahendustele tavapärase ravitegevuse tagamiseks.
Õdede ja hooldajate puudus on äärmiselt tõsine teema. Milles näed lahendust või vähemalt leevendust olukorrale ja milline võiks olla õdede roll tervishoiuteenuse reformimisel? Kui tugevalt õdede hääl praegu kuulda on? Pandeemia on toonud õdede puuduse väga valusalt esile, tervishoiusüsteemis valitseb pikemat aega suur ülekoormus, kogu õdede ressurss on kasutuses. Meil on väga palju töötajate ristkasutust haiglate vahel, õendusjuhid näevad tohutut vaeva, et valvekoosseise tagada, õdede
4
Regionaalhaigla 2/2021
töökoormus on ülisuur. Meie õnn on see, et õed saavad aru olukorra tõsidusest ja tulevad igal võimalikul moel vastu, aga kaua me niimoodi vastu peame? Siin on väga tõsine sõnum vabariigi valitsusele tervishoiupoliitika kujundamise ja tegevuste suhtes: palku tuleb tõsta, õdede arvu tuleb suurendada, praktika läbiviimist tuleb rahastada. Need oleksid vaid mõned vajalikud otsused, mida tuleb teha, et edaspidi tervishoiukriisides paremini toime tulla.
Mida tuleb teha, et noored tuleksid Regionaalhaiglasse õena tööle? Kuidas toetada karjääri- või töökohavaliku ees seisjaid? Regionaalhaigla on vaieldamatult atraktiivseim töökoht, pakkudes õele väga erinevaid võimalusi eneseteostuseks. Siiski, kui rääkida perspektiivsest personalistrateegiast, siis see on praegu igas meditsiiniasutuses võtmeküsimus, teemaga tuleb tõsiselt tegeleda. Kui aastaid tagasi võistlesid haiglad aparatuuri ja lepingumahtude pärast, siis praegu on jõutud arusaamisele, et aparaat üksi ei tööta ja töömahud jäävad tegemata, kui ei ole inimesi. Selge see, et vanaviisi edasi minna ei saa, sest elame kiiresti muutuvas maailmas. Enam ei kehti see mõtteviis, mis oli kümme aastat tagasi, ei kehti isegi eelmise kevade mõtteviis, sest nii palju on muutunud. Olen palju mõelnud praegusele töötajaskonnale – sektorisse siseneval noorel on hoopis teistsugune motivatsioon ja soov panustada haigla töösse kui näiteks minu põlvkonnal aastaid tagasi. Tänased noored ei tule haiglasse, et siia elu lõpuni jääda. Kui minu põlvkond soovis oma teadmisi ja oskusi panustada haigete ravimisse ühes asutuses, siis praegusaja noored soovivad eelkõige teadmisi täiendada ning liikuda edasi uute võimaluste poole. Me ise peame muutma oma mõtteviisi ja tegutsema selle nimel, et noor kolleeg eelistaks meie haiglat teistele haiglatele, et ta sooviks meiega olla võimalikult kaua. Peame leidma võimalusi, kuidas teha see aeg, mil noor
