pausile panna Patsiendikeskne raviteekond

Patsiendikeskne raviteekond –

pikk elu koos vähidiagnoosiga

Tänapäevase vähiravi kiire areng on kergitanud sellelt haiguselt lootusetuse loori. Nüüd tekivad aga uued küsimused: kuidas elada pikki aastaid koos diagnoosiga; millega saavad arstid aidata kohe ja mida on võimalik teha veel tulevikus; kuidas hakkama saada siis, kui ravid on läbi, aga probleemid mitte. Seetõttu on vähiravi fookuses patsiendikeskne raviteekond.

Tekst: Anu Jõesaar Foto: Regionaalhaigla

Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker

Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokkeri sõnul on pidevalt laienevad ravivõimalused tekitanud vähiravis uue olukorra, kus on võimalik aidata ka seni ravimatuks peetud vähivormidega ja kaugele arenenud haigusega patsiente, samuti saab järjest rohkematel patsientidel hoida haigust kontrolli all pikki aastaid.

Aastaid kestev raviteekond toob aga patsiendi ja tema lähedaste ellu probleeme, millega meditsiin varem nii palju kokku ei puutunud ja millega patsiendi abistamisel ei osatud nii palju arvestada. „Järjest tähtsamaks muutub raviteekonna läbimõtlemine ning patsiendi toetamine ja võimestamine sel teel,“ ütleb dr Pokker. „Me soovime, et patsiendid püsiksid ravil, sest sellest sõltub nende ravi tulemus, ja samal ajal püüame teha nii, et patsient ja tema lähedased saaksid võimalikult tavapäraselt oma elu jätkata. Patsiendi elukvaliteet ravi ajal ja ravi lõppemise järel on sama oluline kui ravi efektiivsus.“

ROHKEM TEAVET JA TUGE

2017. aastal avaldas British Medical Journal kokkuvõtte uuringust, kus oli võrreldud patsientide ja ravimeeskonna, peamiselt arstide ootusi vähiravile. Üllatuslikult lahknesid need mitmes olulises punktis. Helis Pokker: „Selle uuringu tulemuste alusel oli arstidele kõige tähtsam see, et nende patsient oleks kümne aasta pärast elus – kokkuvõttes huvitas arste ravi efektiivsus. Patsiendile seevastu oli kõige tähtsam raviprotsess: kui turvaliselt ja ohutult see kulgeb, kui kättesaadav see on, kas ta saab valida raviaega – kokkuvõttes huvitas patsienti enim raviteekonna sujuvus ja elukvaliteet ravi ajal.“

Loomulikult soovib ka patsient kümne aasta pärast elus olla, kuid uuring näitas selgesti, et parima ravitulemuse annab meeskonnatöö, kus on arvestatud nii arstide kui ka patsiendi ja tema lähedaste ootustega.

Sama kinnitas 2019. aastal valminud Katrin Randviiru magistritöö, milleks ta küsitles Regionaalhaigla ambulatoorseid vähipatsiente. Tööst järeldub, et Eesti vähipatsiendid vajavad kõige enam silmast silma nõustamist ja teavet kogu vähiravi jooksul.

Et muuta raviteekonda turvalisemaks ning ravimeeskonna poolt toetatuks, on Regionaalhaiglas ühe lahendusena välja koolitatud õde-nõustajaid. Õde-nõustajad on patsiendi kontaktiks ja esmaseks abistajaks keemiaravi ja kiiritusravi ning samuti hematoloogiliste haiguste raviperioodis. Õde-nõustaja telefoninumbri saab patsient koos muude infomaterjalidega kohe ravi alguses.

Vähiravis on sageli kasutusel eri ravimeetodid, vahelduvad raviarstid ja -meeskonnad. Kogu raviteekonna jooksul on patsiendi ja tema lähedaste kõrval paikmepõhine

õde-koordinaator, kes on patsiendile sillaks eri ravimeeskondade vahel ja vastavalt tekkinud probleemile suunab juhtumikorraldajana patsienti edasi. Praegu rakendatakse õde-koordinaatoreid pilootprojektina eesnäärmevähi patsientide toetuseks. Selle haigusega on ravil enamjaolt eakamad härrad, kel on ehk keerulisem tervishoiusüsteemis orienteeruda.

Rinnanäärmevähi patsientidele katsetatakse moodsamat lahendust – rinnavähiäppi. „Muidugi tekkis küsimus, kas patsiendid on valmis digilahendusi proovima,“ selgitab dr Helis Pokker, „aga 108 meie kliiniku patsientide küsitluses arvas 84 protsenti, et nad ise või nende lähedased kasutaksid seda. Vastanute keskmine vanus oli 59 aastat.“ Äpp annab infot haiguse ja raviviiside kohta ning soovitab, mida tähele panna, kuni taastusravi ja toitumiseni välja. Kui äppi personaliseerida, siis hakkab see meelde tuletama ka vastuvõtu- ja protseduuriaegu. Esialgu on äpp töös kuni käesoleva aasta novembri lõpuni. Siis saab otsustada, kas jätkame ja kas on mõtet äppe luua ka teiste vähipaikmete kohta.

Dr Pokker lisab, et Regionaalhaigla on pakkunud haigekassa kaugteenuse innovatsioonikonkursile välja ka digiplatvormi projekti, mille kaudu patsient saaks igal ajahetkel pöörduda ravikeskusesse, et küsida nõu ravi kõrvaltoime või haigusest tuleneva probleemi lahendamiseks. „Kõigi selliste lahenduste eesmärk on võimalikult varakult avastada probleeme ja ravi kõrvaltoimeid. Eelkõige selleks, et patsient tunneks end turvatuna, hoida raviaegset elukvaliteeti ning ravisoostumust, aga ka selleks, et hoida ära EMO-sse pöördumised nendel juhtudel, kui sinna ei ole vaja minna. Sest EMO on vähipatsiendile üldjuhul hästi halb koht, sinna tasub pöörduda vaid siis, kui olukord vajab erakorralist sekkumist.“

PATSIENDILE LÄHEMALE

Patsiendikeskse raviteekonna oluline osa on võimalikult kodulähedase ravi korraldamine. Eestis on praegu kaks multimodaalset ehk kõiki raviviise pakkuvat vähiravikeskust – Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis –, lisaks keemiaravi osakond Ida-Tallinna Keskhaiglas ning ambulatoorsed osakonnad Pärnus ja Ida-Virumaal. 2020. aasta lõpust alustati esimeste patsientide keemiaraviga ka Saaremaal. „Osa ravist on kindlasti tehtav kodu lähedal. See tähendab, et kodulähedases haiglas on väljaõppinud personal ja kogu ravi toimub vähikeskuse koordinatsiooni, juhtimise ja vastutuse all – konsiiliumid, raviplaanide koostamised, kiiritusravi ja vähikirurgia, osa lisauuringuid jms jäävad vähikeskusesse. Samuti osa keemiaravist. Võimalikult kodulähedase ravi korral tuleb alati tagada vähikeskusega samaväärne ravikvaliteet ja -ohutus. See, millist ravi on võimalik viia kodule lähemale ja mis jääb siiski vähikeskusesse, on raviarsti otsus. Selle süsteemi väljatöötamine, koolitused ja rakendamine on kindlasti lähima viie kuni kümne aasta teema,“ räägib dr Pokker. „Kodu lähedal peaks olema võimalik anda ka vereanalüüse ja teha koduhaiglas osa uuringuid, et patsient ei peaks nende pärast sõitma vähikeskuse vahet.“

Nende võimaluste loomine eeldab muudatusi tervisega seotud andmesüsteemides. Koostöös haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) on sellega ka algust tehtud.

Samuti on lahendamisel veel üks mure seoses ravijärgse jälgimisperioodi tagasikutsega arsti vastuvõtule kuue või kaheteistkümne kuu pärast. Digiregistratuuris on arsti graafik lahti vaid neli kuud ette ning kuue või kaheteistkümne kuu pärast visiidiks aja broneerimine on patsiendi enda vastutada. Lahendus peaks olema selline, et raviarst teeb tagasikutse saatekirja, mis liigub digiregistratuuri järjekorda ning kohe, kui arsti graafik tagasikutsumise ajaks avaneb, pakub süsteem patsiendile vastuvõtuaja ja registreerib vastuvõtule.

Andmetega seotud kitsaskohtadest toob dr Pokker esile ka seda, et meie tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem töötavad kumbki omaette infosüsteemis. Ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja peaks vajaduse korral olema kaasatud ravimeeskonda. Selleks oleks vaja asjassepuutuva info vahetus kahe süsteemi vahel. „Sisuliselt võtame sotsiaaltöötajaga ühendust ise telefoni teel haiglast või jääb see ülesanne patsiendile ja tema perekonnale.“

TERVIKLIK RAVIPLAAN

„Liigume sinnapoole, et siduda patsiendi raviplaani osaks ka patsiendi hakkamasaamise, toe ja toetusravi vajadus ning võimestada juurde vastava ala spetsialiste. Taastusravi ja palliatiivravi meeskond on meiega väga ilusasti liitunud,“ märgib dr Pokker, rõhutades, et toetus- ja palliatiivravi vajab Eestis tervikuna veel palju arendamist.

Samamoodi on üle Eesti ebaühtlane psühhosotsiaalne toetus, sest patsient vajab sageli toetust juba enne diagnoosi saamist – siis, kui on tekkinud vähikahtlus. Praegu perearstidel senisest ressursist selleks ei piisa. „Vähiravil on päris palju „nurki ja nurgataguseid“,“ võtab dr Helis Pokker kokku. „Aga me saame juba öelda, et uues riiklikus vähitõrje tegevuskavas on lisaks vähiravi laiematele muutustele järgneva kümne aasta jooksul esimest korda eraldi peatükk suunatud patsientide ja nende lähedaste toetusvajadustele nii raviperioodil kui ka ravi lõppemisel. Olen lootusrikas, et kui oma jõud ühendame, suudame patsientide heaks palju ära teha.“

Patsiendikooli koolituspäev 4. mail

4. mail on kavas vähitõrje tegevuskavale pühendatud koolituspäev.

Regionaalhaigla Patsiendikool on koostöös Patsiendinõukojaga loodud ja pidevalt uuenev õppe- ja infokeskkond. Vähemalt kord kvartalis korraldatavatel tasuta koolitustel saavad patsiendid teadmisi tervisest ja tervise hoidmisest, aga ka haigustest, ravist ja ägenemiste ennetamisest ning taastumisest.

Patsiendikooliga saab liituda Regionaalhaigla veebilehe kaudu.