VÄHIRAVI
Patsiendikeskne raviteekond –
pikk elu koos vähidiagnoosiga Tänapäevase vähiravi kiire areng on kergitanud sellelt haiguselt lootusetuse loori. Nüüd tekivad aga uued küsimused: kuidas elada pikki aastaid koos diagnoosiga; millega saavad arstid aidata kohe ja mida on võimalik teha veel tulevikus; kuidas hakkama saada siis, kui ravid on läbi, aga probleemid mitte. Seetõttu on vähiravi fookuses patsiendikeskne raviteekond. Tekst: Anu Jõesaar Foto: Regionaalhaigla et patsiendid püsiksid ravil, sest sellest sõltub nende ravi tulemus, ja samal ajal püüame teha nii, et patsient ja tema lähedased saaksid võimalikult tavapäraselt oma elu jätkata. Patsiendi elukvaliteet ravi ajal ja ravi lõppemise järel on sama oluline kui ravi efektiivsus.“
ROHKEM TEAVET JA TUGE
Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker
R
egionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokkeri sõnul on pidevalt laienevad ravivõimalused tekitanud vähiravis uue olukorra, kus on võimalik aidata ka seni ravimatuks peetud vähivormidega ja kaugele arenenud haigusega patsiente, samuti saab järjest rohkematel patsientidel hoida haigust kontrolli all pikki aastaid. Aastaid kestev raviteekond toob aga patsiendi ja tema lähedaste ellu probleeme, millega meditsiin varem nii palju kokku ei puutunud ja millega patsiendi abistamisel ei osatud nii palju arvestada. „Järjest tähtsamaks muutub raviteekonna läbimõtlemine ning patsiendi toetamine ja võimestamine sel teel,“ ütleb dr Pokker. „Me soovime,
34
Regionaalhaigla 2/2021
2017. aastal avaldas British Medical Journal kokkuvõtte uuringust, kus oli võrreldud patsientide ja ravimeeskonna, peamiselt arstide ootusi vähiravile. Üllatuslikult lahknesid need mitmes olulises punktis. Helis Pokker: „Selle uuringu tulemuste alusel oli arstidele kõige tähtsam see, et nende patsient oleks kümne aasta pärast elus – kokkuvõttes huvitas arste ravi efektiivsus. Patsiendile seevastu oli kõige tähtsam raviprotsess: kui turvaliselt ja ohutult see kulgeb, kui kättesaadav see on, kas ta saab valida raviaega – kokkuvõttes huvitas patsienti enim raviteekonna sujuvus ja elukvaliteet ravi ajal.“ Loomulikult soovib ka patsient kümne aasta pärast elus olla, kuid uuring näitas selgesti, et parima ravitulemuse annab meeskonnatöö, kus on arvestatud nii arstide kui ka patsiendi ja tema lähedaste ootustega. Sama kinnitas 2019. aastal valminud Katrin Randviiru magistritöö, milleks ta küsitles Regionaalhaigla ambulatoorseid vähipatsiente. Tööst järeldub, et Eesti vähipatsiendid vajavad kõige enam silmast silma nõustamist ja teavet kogu vähiravi jooksul. Et muuta raviteekonda turvalisemaks ning ravimeeskonna poolt toetatuks, on Regionaalhaiglas ühe lahendusena välja koolitatud õde-nõustajaid. Õde-nõustajad on patsiendi kontaktiks ja esmaseks abistajaks keemiaravi ja kiiritusravi ning samuti hematoloogiliste haiguste raviperioodis. Õde-nõustaja telefoninumbri saab patsient koos muude infomaterjalidega kohe ravi alguses. Vähiravis on sageli kasutusel eri ravimeetodid, vahelduvad raviarstid ja -meeskonnad. Kogu raviteekonna jooksul on patsiendi ja tema lähedaste kõrval paikmepõhine
