MINU MUHUMAA
MÄTAS ENNE SAART „Ühel pool on Suur ja teisel Väike väin...“ (Laulust „Muhumaa“)
Muhust teavad mu pealinna tuttavad hämmastavalt vähe ja esitavad uskumatult lolle küsimusi. „Kas teil seal mingeid teid ka on või?“ tahtis teada Tartu diskor, kellega tudengipäevil ühel peol tutvusin. See ei olnud ülbus. Ta arvaski täiesti siiralt, et Muhus pääseb ühest kohast teise mööda karjamaal looklevaid jalgradu, sest kui palju on siis mõne üksiku talu ühendamiseks vaja? Palju saab sellisel mättal majapidamisi olla? „Miks sul seda veel vaja on – raha pole kuhugi paremasse kohta panna või?“ imestas tuttav, kui nurisesin, et ilma autota ei saa saarel enam kuidagi hakkama. Muhus autoga sõitmine tundub mandri võhikule nagu liftiga teisele korrusele minek ehk taunimist väärt lodevus. Autot ei ole ma ikka veel ostnud, peamiselt seepärast, et mul ei ole aega autokoolis käia. Aga autota oled Muhus abitu, kui sa just keskuses poe taga ei ela. Viis maja, pood ja kirik – mis see saar siis ikka rohkemat olla saab? (2018. aasta andmetel on saarel ligi 2000 elanikku, seejuures mehi on imekombel rohkem kui naisi.)
13