I peatükk. Jooga hügieeni ideaalid. Kuidas saab see, kes ei tunne oma keha, loota saavutada edu joogas?1 Gorakša-Samhita 1, 14. See on imelik, et ainevaldkond, mida üldise arvamuse järgi on vaja inimesele õpetada esmajärjekorras, nimelt kuidas olla alati terve, jääb inimeste tähelepanu alt välja. Paljud teavad, millal elas Napoleon või kui kaugel on Maast Veenus, aga on vähe neid, kellel oleks inimese füüsilist ehitust arvestades kasvõi kõige primitiivsemgi kujutlus õigest eluviisist. Meie pead on lapsepõlvest peale tuubitud täis täiesti kasutuid, mittevajalikke andmeid ja seda on tehtud nende teadmiste arvel, mis on meile kõigile esmajärjekorras vajalikud. Kasutades Baconi terminoloogiat ütleme, et „meil on vaja aru saada teadmiste suhtelisest väärtusest“ ja vastavalt tervele mõistusele eelistada kasulikke, reaalseid ning efektiivseid teadmisi ja lükata kõrvale mittevajalikud, traditsioonidest tulenevad ning ainult dekoratiivselt mõjuvad teadmised. Oma organismi tundmine ja keha eest hoolitsemine on põhiline, millest sõltub kogu meie tegevus. Seda tuleb vaadata kui eluliselt tähtsat elementi ja igasugust teavet, mis soodustab keha tugevnemist, tuleb lugeda erakordselt tähtsaks. Seepärast lugesid mineviku india tervendajad inimestele selliste teadmiste andmist, mis aitavad säilitada tugevat tervist, halastuse aktiks. Samuti oli üldiselt tunnustatud, et keha, meele ja hinge tervendamiseks pole paremat teooriat kui jooga2 ja et selle õpetamine ning sellealaste teadmiste levitamine on inimkonna teenimise kõrgeim vorm. Viimasel ajal püütakse koolides ja ülikoolides teha katset õpetada õpilastele isiklikku hügieeni. Kuna see on fakultatiivne aine, ei ole hügieeni õpetamisele pööratud vajalikku tähelepanu ja see pole muutunud vajalikul määral tähtsaks; aga mis veel halvem, vahendite puudumise tõttu praktiliste õppuste jaoks ei anna ainult teooria 1 Svadeham ye na jananti katham siddayanti yoginah. 2 Yoga sastram param matam.