Lugemiseks

I peatükk. Jooga hügieeni ideaalid.

Kuidas saab see, kes ei tunne oma keha, loota saavutada edu joogas?1 Gorakša-Samhita 1, 14.

See on imelik, et ainevaldkond, mida üldise arvamuse järgi on vaja inimesele õpetada esmajärjekorras, nimelt kuidas olla alati terve, jääb inimeste tähelepanu alt välja. Paljud teavad, millal elas Napoleon või kui kaugel on Maast Veenus, aga on vähe neid, kellel oleks inimese füüsilist ehitust arvestades kasvõi kõige primitiivsemgi kujutlus õigest eluviisist. Meie pead on lapsepõlvest peale tuubitud täis täiesti kasutuid, mittevajalikke andmeid ja seda on tehtud nende teadmiste arvel, mis on meile kõigile esmajärjekorras vajalikud.

Kasutades Baconi terminoloogiat ütleme, et „meil on vaja aru saada teadmiste suhtelisest väärtusest“ ja vastavalt tervele mõistusele eelistada kasulikke, reaalseid ning efektiivseid teadmisi ja lükata kõrvale mittevajalikud, traditsioonidest tulenevad ning ainult dekoratiivselt mõjuvad teadmised.

Oma organismi tundmine ja keha eest hoolitsemine on põhiline, millest sõltub kogu meie tegevus. Seda tuleb vaadata kui eluliselt tähtsat elementi ja igasugust teavet, mis soodustab keha tugevnemist, tuleb lugeda erakordselt tähtsaks. Seepärast lugesid mineviku india tervendajad inimestele selliste teadmiste andmist, mis aitavad säilitada tugevat tervist, halastuse aktiks. Samuti oli üldiselt tunnustatud, et keha, meele ja hinge tervendamiseks pole paremat teooriat kui jooga2 ja et selle õpetamine ning sellealaste teadmiste levitamine on inimkonna teenimise kõrgeim vorm.

Viimasel ajal püütakse koolides ja ülikoolides teha katset õpetada õpilastele isiklikku hügieeni. Kuna see on fakultatiivne aine, ei ole hügieeni õpetamisele pööratud vajalikku tähelepanu ja see pole muutunud vajalikul määral tähtsaks; aga mis veel halvem, vahendite puudumise tõttu praktiliste õppuste jaoks ei anna ainult teooria 1 Svadeham ye na jananti katham siddayanti yoginah.

2 Yoga sastram param matam.

õpetamine vajalikku resultaati. Veel enam, sääskedele, kärbestele, rottidele ja bakteritele kui haiguste põhjustajatele ja edasikandjatele pööratakse liiga palju tähelepanu selle asemel, et suunata see tugeva tervise omandamisele ja hoidmisele, mis on ainuke loomuliku immuunsuse saavutamise võimalus nende parasiitide poolt levitatavate haiguste vastu. See viib tähelepanu praktiliste ja positiivsete ideede juurest, mis aitaksid saavutada tugevat tervist, paanilistele mõtetele mitmesugustest haigusetekitajatest. Seetõttu jääb praktiline isikliku hügieeni tundmaõppimine tegemata ja ilus kunst ning teadus tervisest, jooga, ootab ikka veel tunnustamist ning kasutusele võtmist.

Ainult muistsetes jooga traditsioonides, eriti hatha-joogas võib leida elutervet teaduslikku lähenemist sellele küsimusele ja jooga pakub selleks ideaalset lahendust, kuna isikliku hügieeni reeglite jälgimine on joogaharrastajale otseselt kohustuslik.

1. Hügieen religiooni seisukohast Joogaharrastaja on oma usu tõttu vaimne olend, aga see ei sega teda pööramast vajalikku tähelepanu sellisele elu materiaalsele aspektile nagu hoolitsemine oma keha eest. Veel enam, ta püüab „saavutada võimatut“ mitte ainult füüsilises plaanis, vaid ka mõistuslikus, moraalses ja vaimses mõttes. Praktiline jooga (Kriyajooga) on vahend ideaalse harmoonilise isiksuse kasvatamiseks, kes on tasakaalus nii füüsilises, moraalses kui ka vaimses mõttes.

Igaüks, kes tõesti tegeleb joogaga, on kohustatud algusest peale täpselt ja ühemõtteliselt mõistma, et inimese hea füüsiline seisund on ainus kindel vahend soovitu saavutamiseks3. Tema esmane kohustus on religioossete traditsioonide jälgimise ja terve eluviisi abil ideaalse tervise hoidmine ja säilitamine, mida me tänapäeval nimetame hügieenireeglite jälgimiseks.

Tegelikult on hämmastav, et inimkonna ajaloo teatud etapil, kui ei teatud veel mitte midagi süstemaatilisest isiklikust hügieenist, õnnestus jooga praktiseerijatel formuleerida terve eluviisi põhimõtted just inimese bioloogiale toetudes. See toimus üle kolme tuhande 3 Dharmarthakamamoksanamarogyam mulamuttamam.

aasta tagasi ja mis on eriti tähtis, jooga teadmised tervise säilitamisest on kõige viimaste teaduslike avastuste ja edusammude põhjal üllatanud meid oma terviklikkuse, ratsionaalsuse ja täpsusega. Võib isegi kinnitada, et isiklik hügieen nii, nagu seda näeb jooga, ületab paljudes põhimõttelistes küsimustes ja eriti teoorias kaasaegseid arusaamisi hügieenist. Näiteks pööratakse seal erilist tähelepanu sellele, kuidas selle tähtsaima aine võrdlevate uurimistööde abiga saab meile selgeks sisemise puhastamise ja mürkide eemaldamise psühhofüsioloogiline toime ja selle saavutamise teed. Peale selle on jooga meetodite kasutamise tehnika inimestele arusaadav ja kättesaadav, saavutatavad resultaadid aga püsivad. Seejuures on need silmanähtavamad ning praktilisemad kui juhendid tervise säilitamiseks, mida leiame tänapäeva teaduslikust hügieenist. Nii näiteks võib hoolikat mürkide eemaldamist (mala-shuddhi), kui see on üldse võimalik, harvadel juhtudel saavutada loomulikul teel ja tervete meetoditega, otseste puhastamismeetodite abil, mida pakub jooga hügieenisüsteem.

Hoolikas puhastamine (shaucha) pole mitte ainult välimine, vaid mis tähtsam, ka sisemine. See on joogaharrastajate poolt rangelt jälgitav rituaal4, kusjuures kasutatakse igasuguseid keha eest hoolitsemise meetodeid, et iga kehaosa saaks iga päev vajalikku tähelepanu ja igat elundit hoitaks väga heas seisukorras. Joonis 2 illustreerib, kuidas hoitakse ninakäigud netit tehes otsese puhastamise, avardamise ja hõõrumise abil terved.

Isikliku hügieeni reeglite järgimine on oma olemuselt kõige hädavajalikum eelnev tingimus joogas kõrgemate tulemuste saavutamiseks ja seda sel lihtsal põhjusel, et isegi väikseim organismi suutmatus segab vaimse tõusmise protsessi ja järelikult ei lase õpilasel saavutada jooga teel ka edasist edu. Hügieenile pööratakse suurt tähelepanu sellepärast, et ilma ideaalselt terve organismita, eriti närvisüsteemita, mida on võimalik saavutada ainult pärast mürkainete täielikku organismist eemaldamist, pole sisemine harmoonia saavutatav.

4 Vt. „Yoga-suutra“ II, „Gheranda Samhita“, 1,8.

2. Jooga terviseideaalide kultuuriline mõju Eriti tähtis jooga hügieeni omadus on selle hävimatu kultuuriline tähendus, kuna idee tervisest, mida jutlustati juba muistsete jooga meistrite poolt, seisnes mitte ainult haiguste ärahoidmises, vaid see eeldas ka pidevalt väga hea meele ja keha terviseseisundi hoidmist.

Aga kõige tähtsam on näha mitte lihtsalt seda, millist koormust suudavad taluda meie sisemised jõud, vaid kui palju need jõud saavad kasvada5.

Mitte ükski inimene ei suhtu nii teadlikult ja tähelepanelikult oma tervisesse kui tõeline joogi, kes on lahutamatult seotud peenimate füsioloogiliste seadustega, teenib täiuslikku, absoluutset ja tasakaalus tervist, mida hoiab korras tänu antitoksilistele protseduuridele ehk deha shuddhile.

Jooga muistsed ja hoolikalt hoitavad saladused, millega salaja tegelesid ainult selle omapärase kultuuriga seotud valitud inimgrupid, anti edasi käest kätte, põlvkonnalt põlvkonnale ja jooga sai pideva ning lõpliku tunnustuse Indias, olles nagu ainus eeldus füüsilise (deha), psüühilise (chitta) ja vaimse (atma) puhastumise (shuddhi) ning üleloomulike võimete (siddhi) omandamiseks. Tegelikult osutus see üldine arvamus nii tugevaks, et kõik tuntud filosoofilised süsteemid Indias, seejuures sellised tuntud mitteteistlikud 5 Jooga keelab demonstreerida mingeid üleloomulikke võimeid, kuid siiski jätkavad paljud pseudojoogid isegi tänapäeval mitmesuguste salajaste joogavõtete abil, mis treenivad sisemiste protsesside juhtimist, „numbrite“ näitamist, demonstreerides tohutut jõudu, vastupidavust ja valu talumist. Need on sellised trikid nagu rinnale rohkem kui tonniste raskuse panemine, valu mittetundmise demonstreerimine, tundetus kuuma või külma vastu, põhjuse ja tagajärje sidemete purustamine, aga ka psühholoogilised trikid üleloomuliku mälu demonstreerimisega jne. Sellised faktid tõestavad, et inimesel on tohutu bioloogiline potentsiaal, mida jooga praktiseerimine võib esile tuua, aga mille demonstreerimist jooga kategooriliselt keelab. Ühtmoodi keelatakse nii jämeda ja vastiku näitamist, mida kaasaegsed võimlejad, kes tegelevad Indias ja selle piiride taga pseudojoogaga, heaks kiidavad. Seda tehakse seepärast, et jooga pealiskaudsel mõistmisel ja kommertslikul ekspluateerimisel kaotavad nii jooga kui ka sellele sarnased süsteemid oma kõrged ideaalid ja lõpuks muututakse sellisel primitiivsel joogakunsti kasutamisel naeruväärseks. Seepärast on loomulik, et inimesed, kes pole sellest kõigest teadlikud, ei suuda ka jooga tõelist tähendust hinnata.

koolkonnad nagu džainism ja budism, assimileerisid muistse jooga põhimõtteid ja kujundasid neist endile sobivad variandid, mida nimetatakse kooskõlas selle filosoofilise vooluga, millega nad ühinesid, mitmeti: Džaina-jooga, budistlik jooga, vedanta-jooga või Džnjana- jooga ja nii edasi.

Nagu õpetab jooga, on isikliku hügieeni põhiliseks eesmärgiks kõige efektiivsemate vahendite ja meetodite kasutamine füüsilise, psüühilise, moraalse ja vaimse tervise saavutamiseks. See haarab peale enesedistsipliini ja enesekasvatuse paljusid teadmisi, mida on inimesele vaja hea tervise säilitamiseks, sellise tervise, mida ei saa osta raha eest ja mis on siiski esimene ning hädavajalik tingimus õnneks, olles elus edukas olemise aluseks. Jooga räägib lihtsate sõnadega sellest, mida tänapäeval õpetavad kõigi maade meedikud; sellistest ühiskondlikult tähtsatest probleemidest nagu toitumine, hingamine, suplemine ja muu sarnane. See räägib lühidalt ja selgelt, kuidas on vaja mõistlikult elada, jälgides nina, silmade, kõrvade, hingamisteede, seede- ja suguelundite, aga ka närvisüsteemi puhastamisel vajalikke reegleid.

Ainult inimese elu pikkuse suurendamine isikliku hügieeni meetodite ja vahendite abil ei ole jooga jaoks lõppeesmärk, aga kõige kiiremini toimivate ja efektiivsemate inimese elu pikendavate mooduste kasutamine teeb selle täisverelisemaks, rõõmsamaks ja annab inimesele jõudu, suurendades tema loovaid võimeid. Seetõttu on joogaõpilase esimene ja püha kohus oma keha eest hoolitsemine, sest sellega kindlustab ta ka oma meele ja hinge puhtust.

Jooga kinnitab, et terve olla on sama kerge kui seda mitte olla.

Tuleb ainult elu jooksul omandatud harjumusi muuta, uuendades või parandades neile esitatavaid nõudeid. Mõned neist harjumustest on paljudes asjades väga ohtlikud ja teevad seepärast väga palju kahju, on õnnetuste ja paljude enneaegsete surmade põhjuseks. Seda on tõestanud ka kaasaegsed meditsiinilised uuringud. Joogale omane rõhuasetus profülaktilisel ravimisel on kõige tihedamalt seotud tugeva tervise ja pika eluea säilitamisega. Faktiliselt pole sõnades, et väga hea tervis on inimese kaasasündinud õigus ja kohustus, midagi ülekiidetavat; terve olla on sama loomulik kui siia ilma sündida. Ja enamik haigusi või haigeks jäämise eeldusi tekivad ainult lohakusest,

rumalusest ja hügieenireeglite rikkumisest. Tõeline jooga pöörab palju tähelepanu keha puhastamisele mitmesuguste mürkidevastaste vahenditega. Keha eest hoolitsemist vaadatakse nagu inimese ühte kõige pühamat kohustust.

3. Haigus on füsioloogiline patt Jooga seisukohalt on haigus füsioloogiline patt. Haiget peetakse oma halva tervise eest täpselt samuti vastutavaks nagu ta vastutab oma halbade tegude eest. Aastatuhandete möödudes on mõned kaasaegsed meedikud, kes on hügieeni spetsialistid, hakanud avaldama samasuguseid mõtteid. Näiteks Pyle märgib: „Inimesed, kes suhtuvad oma kehasse nii, nagu neile pähe tuleb, kes rikuvad isikliku hügieeni reegleid, milledest neil peaks olema täpne arusaamine, on füsioloogilises mõttes patustajad“6.

Kuid niisugune puritaanlik rangus ei tohiks luua vale ettekujutust, et jooga hügieenireeglid on keerulised ja piiravad inimest. Vastupidi, neid ei ole eriti palju, need on lihtsad ja vabastavad meid suurest hulgast piirangutest, mida me oleme teadlikult või mitteteadlikult ise endale kehtestanud, jätmata võimalust oma isikliku jõu näitamiseks, kasulikuks tegutsemiseks ja ka elust mõnu tundmiseks. Jooga meetodid ja põhimõtted, mis on kirjas järgmistes peatükkides, on absoluutselt ratsionaalsed, teaduslikult põhjendatud ja lihtsad. Karta võib ainult seda, et nende erakordne lihtsus ja täitmise kergus võib muuta meid nende vastu ükskõikseks, mis on võimalik, kuna te ei tea veel neid imepäraseid resultaate, mis tekivad nende pedantsel ja püsival täitmisel.

6 Vt. W. I. L. Pyle, „A Manual of Personal Hygiene“.