Käi oma rahaga mõistlikult ümber 3 11

Denisa Proškov á

K ÄI OM

A

RAHAG mõistli kult üm A ber

Moto: Vaeste l on su ured te rikaste leviiso l on su rid, ured ra amatu kogud ( Jim Ro . hn)

Tänuavaldus, ning mida saab raha eest ja mida mitte Nii see on, raha eest ei saa armastust, tervist, arukaid lapsi ega sõprust. Aga raha annab tiivad mõtetele ja ideedele, mis muidu jääkski teostamata. Tänapäeval räägivad paljud inimesed kauneid sõnu vajadusest toetada lapsi, kultuuri ja haridust, kuid need sõnad on sageli tühjad. Vaid vähesed neist pakuvad tegelikku, praktilist abi. Esimesena ütlen aitäh kindlustus- ja pensioniettevõttele NN, kelle rahalise toetuse ning vaimustuseta natuke ebatavalise seletusviisi üle poleks see raamat päevavalgust näinud.

Eriti suure tänu võlgnen NNi endisele tegevjuhile Renata Mrázkovále, kes kõige esimesena sellesse projekti uskus. Ta ei loobunud mind toetamast ka pärast seda, kui kolis perekonnaga Hollandisse, kus ta töötab praegu kogu NN Groupi personalijuhina.

Samuti tänan kõiki neid, kelle asjatundlikud arusaamad ja tähelepanekud aitasid mul liikuda rahandusmaailmas, millest minu teadmised on päris napid. Peale ühe erandi on kõigil kogemused eraettevõtluses. Kes tunneks raha väärtust veel paremini kui inimene, kes investeerib ja riskib oma rahaga ning on kõik, mis tal on, teeninud oma töö ja vaevaga? Ütlen aitäh ka Kateřina ja Michael Schauerile: mõlemad pärinevad Tšehhoslovakkia Vabariigi päevil mõjukast perekonnast ning nad said oma päritolu pärast karmilt karistada. Nad on oma sarmi ja huumorimeelega ere näide sellest, kuidas jõukust tuleb austada, kuid selle külge ei tohi iga hinna eest klammerduda.

Aitäh, ärijuhtimismagister ja ettevõtte CEAG kaasasutaja Margareta Křižová, kes alustas täiesti nullist, ning rahandusliku kirjaoskuse keskuse töötaja Josef Janoušek, kes pole küll ise ettevõtja, kuid taastas mu usu sellesse, et siiski on olemas finantsnõustajaid, kes soovivad kliente siiralt aidata.

Tänan Dana Bellanyt graafika ja Lenka Brdakovát toimetamise eest. Suur aitäh ka Lenka 12aastasele tütrele Luciele, kelle poole pöördusin ennekõike selleks, et lapslugejalt äärmiselt väärtuslikku tagasisidet saada.

Kõik teavad, et tublid kaasvõitlejad tagavad lahingus pool võitu!

Kindlasti pean meeles ka oma perekonda, kelleta oleksin nii kurb, et ei suudaks ilmselt midagi välja mõelda ega luua. Kui raamat hakkab valmis saama, oleks mul ilma nende abita raske kõiksuguste praktiliste asjatoimetustega toime tulla. Minule kallid inimesed kinnitavad mulle, et on sellega harjunud.

5

ENNE KUI ALUSTAME Minu nimi on Agu Raha. Enne kui alustan, peaksin seletama, et mina ja mu õde Adeele jutustame lugu kordamööda.

Kuna mina olen poiss ja tema on tüdruk ning mina olen temast vanem, näeme ja mõistame mõnda asja erinevalt. Aga kui mõlema info kokku paneme, saavad asjad meile kohe selgemaks.

Niisiis läheb järg Agule … ● 1. PEATÜKK Mina (Pankur) ja mu sõbrad Hüüdnimed on päris lahedad. Teised mõtlevad selle sulle silmapilguga välja. See ei pruugi sulle meeldida, aga see jääb külge nagu sünnimärk.

Minu oma pole suur saladus. Mu nimi on Agu Raha ja sellepärast oli tõenäoline, et saan varem või hiljem rahandusega seotud hüüdnime.

Lõpuks andis selle mulle meie kehalise kasvatuse õpetaja. „Oh, meie pankur!“ hüüdis ta mulle, kui me mööda köit üles ronisime. „Liiguta ennast, igavene möku!“ Ja nii jäigi! Klassikaaslased hakkasid kutsuma mind Pankuriks, Pangaks ja Pangatäheks. Siis aga tegid nad asja enda jaoks lihtsamaks ja hüüdsid mind ainult Pankuriks.

Jaak Orustele hüüdnime väljamõtlemine ei olnud suur teadus – temast sai Orukas. Aga Mark Mardik kõndis ühel päeval poriste jalanõudega üle äsja pestud põranda ja koristaja, proua Hallik, nähvas talle: „Kui ma su kätte saan, teen sulle tuule saba alla!“ Loomulikult sai ta pärast seda endale hüüdnimeks Tuulesaba!

6

Kuid kuna Tuulesaba on natuke pikk, kutsume teda lihtsalt Tuuleks.

Muide, proua Halliku hüüdnimi on Piibuork – sest ta on suur ja paks!

Siis on veel Anti Võitja hüüdnimega Lobos, kes päris selle oma vanemalt vennalt Martinilt. Lobos on väljamõeldud sõna. Lobos Esimene (Martin) on seitseteist aastat vanem kui Lobos Teine (Anti). Kui Anti oli veel väike, pidi Martin teda jalutama viima. Tal polnud selle vastu midagi, sest Anti oli päris armas ja pealegi, kui Martin venda jalutuskärus sõidutas, tõusid tema aktsiad tüdrukute seas tohutult. Tüdrukud, keda lastekäru meelitas ligi nagu tuli ööliblikaid, kudrutasid: „Oi kui nunnu ta on!“ Selle peale lõi väikese Anti nägu särama, ta sirutas käed üles ja lalises: „Lobos … lobos.“ Ah et miks ma seda räägin? Sest Tuul, Orukas, Lobos ja mina oleme juba lasteaiast saadik sõbrad olnud. Pärast neljandat klassi läksid Tuul ja Lobos humanitaargümnaasiumi, Orukas ja mina jäime aga põhikooli. Kuid me suhtleme ikka tihti. ● 2. PEATÜKK Orukas on ohmu Nüüd oleme Orukaga pinginaabrid. Minust ei ole talle paljudes ainetes võrdset.

Näiteks loeb ta pidevalt ajalooraamatuid, mis pakuvad talle rohkem huvi kui arvutid, ehkki ta tunneb ka arvuteid hästi. Seevastu on ta, või vähemalt alles hiljuti oli, raha­ asjades täielik ohmu. Tema kõrval on lihtne näida rahanduseksperdina. Aga tegelikult pole see täielikult tema süü. Oruka ema on üksikvanem ja ta on alatasa tööl, et elatist teenida.

7

Ta vanemad on lahutatud ja isa lõi uue perekonna. Aga ta saadab iga kuu Oruka emale raha. Seda raha nimetatakse alimentideks ehk elatiseks. Oruka jutu järgi on seda palju, nii et neil pole millegi pärast muret. Kuid ema ei räägi talle, mille kõige peale see kulub. „Ema ei räägi kunagi millestki, mis puudutab isa,“ ütles Orukas ükskord kurvalt. „Ta on siiamaani isa peale tõsiselt vihane.“ See seletab, miks ta nii suur ohmu oli. Ta ei teadnud isegi seda, mida tähendab palju ja vähe raha. Ta lobises kergesti välja ka selle, kui suurt elatist isa maksab.

Mina olen teadnud juba esimesest klassist peale, et seda, kui palju su vanemad teenivad või kui suured on nende säästud, pole sobilik teistele rääkida – see võib koguni ohtlik olla. Küsimus pole selles, et raha ei tohiks olla, vaid selles, et teised võivad sind kadestada või haletseda, nagu ütleb mu ema. Õnneks olime ainult kahekesi, kui Orukas selle välja lobises, ja mina ei räägi perekond Oruste rahaasjadest kellelegi.

Siiski tean praegu, kui suurt elatist Oruste isa ta emale maksab, ja ma ei saa seda unustada. Sellest piisaks, kui proua Oruste kasutaks seda ainult taskurahaks, aga ta peab tasuma samu arveid, mida minu vanemad tasuvad koos! Orukas, sa oled raha osas tõesti ohmu!

Nähtavad ja nähtamatud väljaminekud (kordamine nendele, kes on lugenud sarja esimest raamatut) • Oruka ema teenib 500 eurot kuus neto ehk puhtalt kätte.

• Oruka isa maksab iga kuu 235 eurot lapse elatisraha.

• See teeb kokku 735 eurot. Oruka meelest on seda väga palju, seega võtsin pastaka ja kirjutasin selle tema jaoks lahti.

Nähtavad väljaminekud: • üür ja teised kodule vajalikud asjad (vesi, gaas, elekter); • toit, rõivad; • ühistransport; • tualett-tarbed.

8

Nähtamatud väljaminekud: • kindlustus; • säästud; • koolilõunad; • ujumine.

Tagavararaha Kui Orukas seda nägi, ta neelatas. Nüüd ta mõistis, et emal „Ossa! Ema teenistusest piisab ainult üüri ja toidu jaoks.

Ilma isa rahata oleksime tõsises hädas.“ ● 3. PEATÜKK Neli õhupalli Seletasin Orukale raha liikumise reegleid täpselt samamoodi, nagu mu vanemad olid seletanud minule ja mu õele, kui olime väikesed.

Saan aru, et mu seletus on mõeldud väikestele lastele, kuid see on parim viis, mida tean.

Igal raha teenival lapsevanemal või täiskasvanul on käes neli õhupalli. Need neli õhupalli esindavad tulusid, kulusid, sääste ja võlgu, need kõik on võrdse tähtsusega ning me peaksime neid võimalikult tugevasti peos hoidma. Kui üks neist minema lendab, satume hätta.

1. Mõistagi soovivad kõik, et nende tulude õhupall oleks kõige suurem. Kuid on see suur või väike – peaasi et see oleks olemas.

Kellegi tulude õhupall ei ole õmmeldud või liimitud ta käe külge igaveseks. See võib ära lennata isegi tuulevaikse ilmaga, kui me ohtu ei näe. Ettevõtted koondavad või vallandavad töötajaid, mõni läheb koguni pankrotti. Seega ajal, kui meil on tulude õhupall tugevasti peos, on hea mõte säästude õhupalli õhku juurde puhuda. See kulub meile marjaks ära, kui kaotame sissetuleku.

2. Paljud küünised sirutuvad kulude õhupalli järele, et see meie käest ära rebida. Mõni nendest kuludest on kohustuslik ja neid ei saa vältida, aga teised on mõttetud. Nii peame seda õhupalli hoolega valvama.

9

T ulude õhupall

ei olnud piisavalt raha isegi koos elatisega. Ta vilistas ja ütles:

up õh de

Säästude õhupalli puhume täis selle

al l

järgi, kui palju meie jõud, võimed ja

all õhup de lga Võ

de õh upa ll

S ä ästu

u K ul

3.

sissetulekud lubavad.

Me tahame, et see oleks hiiglaslik – nagu ka tulude õhupall –, kuid see pole alati võimalik. Aga väike lössis õhupall on alati parem kui mitte midagi. Üks reegel, millest peame alati kinni pidama, on: kui tulude õhupallil läheb hästi, peame säästude õhupalli võimalikult palju õhku juurde puhuma, enne kui kavatseme kulude õhupallist õhku välja lasta. Kahjuks toimivad paljud inimesed vastupidi.

4. Võlgade õhupall ei tõuse õhku. Tegelikult polegi see õhupall, vaid jala külge aheldatud pomm, mida võlgnik endaga kõikjale kaasa lohistab. Võlapomm võib aheldada ennast igaühe külge,

kuid paljud teevad näo, et seda pole olemas, ja see on halb. Võlapomm ehk -õhupall jääb meie külge ka siis, kui ülejäänud kolm on ära lennanud.

m m

Võ la po

See võib juhtuda ükskõik kellega ja see, kes seda eitab, valetab.

Me võime sattuda võlgadesse teiste süül, näiteks kui keegi ei maksa meile tehtud töö eest või varastab meilt. Võlgadest saab vabaneda ainult need ära makstes – need ei kao lihtsalt iseenesest. Sellepärast peame andma endast parima, et võlad võimalikult kiiresti tasuda. ● 4. PEATÜKK Pangakonto See polnud üllatus, kui sain teada, et Orukal ei ole pangakontot.

Ta oli hämmastunud, kui teatasin, et mul on olnud see kaheksandast eluaastast peale. Toona seletas isa mulle, et raha hoidmine hoiupõrsas, kust selle saab kätte ainult katkilöömisega, ja raha hoidmine panga­ kontol, omades pangakaarti, on kaks eri asja. Kui lapsel on pangakonto ja -kaart, saab ta õppida ise oma rahaasju korraldama. „See on nagu katse, et teada saada, kas sa suudad rahaga mõistlikult ümber käia,“ ütles ema, kes käis täiskasvanud esindajana koos minuga kontot avamas.

Teel koju seletas ta mulle peaaegu sama tõsiselt: „See on sinu konto ja sinu raha, Agu. Meie isaga ei ütle sulle, mida sellega teha.

Mina määrasin ainult limiidi, kui palju raha sa võid nädalas kulutada.

Ka täiskasvanutel on limiit. Kui su konto jõuab nulli, pead ootama järgmist taskuraha. Isale ja mulle makstakse kord kuus kindlal kuupäeval ning see, kas me raiskame selle raha kahe päevaga või jagame kulud mõistlikult, on ainult meie teha. Ja nii pead hakkama otsustama ka sina.“ Pean tunnistama, et mulle ei meeldi kohustustest rääkida. Ja mul on raske mitte kulutada raha, mille saan väga kergelt. ● 5. PEATÜKK Kus suitsu, seal kõrbenud omlett „Kus suitsu, seal kõrbenud omlett,“ ütleb isa ikka. Ta on hotellis peakokk ja sellepärast võrdleb ta asju toiduga. Lapsed, kelle perekonnas keegi raha eest süüa ei tee, võivad vaadata teda kui hullu, kuid Adeele ja mina 11