Meie valmisolek on hea
V
isby Södertorgi platsil asub Salong d’Amour. Sa näed salongi kohe, kui tuled läbi linnamüüri värava ja möödud kioskist. Salongi silt on südamekujuline ja kui väljas on pime, siis helendab see sooja punase helgiga. Ostsin ruumid ühelt vanemalt härrasmehelt seitse aastat tagasi ja eelmise omaniku juuksevaha lõhn pole siiani päriselt kadunud. See on kena väike, möödunud sajandist pärit roosilise tapeedi ja kahe veinipunasest nahast juuksuritooliga salong. Tagaseinal ripub neli pilti, mille olen leidnud kirbuturgudelt ja oksjonitelt. Need kuuluvad esimese maailmasõja motiividega seeriasse. Esimene maal kujutab sõjaväeülikonnas, saabli ja teravate vuntsidega meest, kes suudleb hüvastijätuks oma naist. Sellele järgneb sõjastseen, kus sidemes peaga mees lahkub kangelasena sõjaväljalt. Kolmandal maalil jõuab soldat elusa ja tervena sõjast koju ning saab kallistuse väikest last süles kandvalt naiselt. Viimasel maalil on näha armastajaid sirelipõõsa taustal, ümbritsetuna veelgi enamatest lastest. Ma tahan nii väga, et lood lõppeksid õnnelikult. Õnnelikumalt kui minu enda elu. Räägitakse, et just siin, keskajast pärit juuksuritöökojas, lasi Taani kuningas Valdemar Atterdag oma habet piirata, pärast seda kui oli Visby 1361. aastal vallutanud. Kui ma vaatan suurest aknast välja, siis näen kohta, kus sõjamehed müürist läbi tungisid. Iga teine kivi on müüriservast ära võetud, et meenutada seda kohutavat sündmust, kus Taani armee tappis 1800 Gotlandi talupoega. Räägitakse, et veri voolas ja muutis maa kuni sadamani välja punaseks. Mitte miski ei räägi minu teooriale vastu, et just siin Valdemari habet piirati. Kuigi Taani kuningas