KÕRRELISED
AIAKÕRRELISED
Visnapuu
SISUKORD
AIANDUSLIK
(Andropogon)
Haguhein (Koeleria)
Haikhein (Chasmanthium) 42
Helmikas (Melica) 44
Hirss (Panicum) 46
Kaerand (Helictotrichon) 50
Kaneelkastik (Cinnagrostis) 52
Karehein (Spodiopogon) 52
Kastevars (Deschampsia) 54
Kastik (Calamagrostis) 56
Kastikhein (Achnatherum) 58
Lambiharjahein (Hystrix) 60
Lehistähkbambus (Phyllostachys) 62
Lubikas (Sesleria) 62
Lõhnhein (Hierochloe) 64
Mesihein (Holcus) 66
Nurmikas (Poa) 66
Pamparohi (Cortaderia) 68
Parthein (Glyceria) 68
Pillahein (Sporobolus) 70
Preeriarohi (Bouteloua) 72
Pungbambus (Pleioblastus) 72
Päideroog (Phalaris) 74
Raikaerik (Arrhenatherum) 76
Rebasesaba (Alopecurus) 76
Saluhein (Milium) 78
Sardhein (Elymus) 78
Siidpööris (Miscanthus) 80
Sinihelmikas (Molinia) 86
Sinikõrs (Schizachyrium) 90 Sirmbambus (Fargesia) 92
Stepirohi (Stipa) 92
Sulghein (Nassella) 96
Tuulehein (Anemanthele) 96
Tähtsorgo (Sorghastrum) 96
Vareskaer (Leymus) 98
MOODSAS AIAKUJUNDUSES
ASENDAMATUD
Ilu- ehk dekoratiivkõrrelisteks, ka aiakõrrelisteks nimetatakse liike ja sorte, mis paistavad silma oma kasvukuju, kõrguse, omapärase lehestiku, õisikute või mõne muu iluaianduses olulise omadusega.
Aianduses ja botaanikas mõiste „kõrreline” ei kattu. Aianduspraktikas arvatakse ilukõrreliste hulka peale kõrreliste (Poaceae) veel kolm sugukonda: lõikheinalised (Cyperaceae), loalised (Juncaceae) ja hundinuialised (Typhaceae).
Ilukõrrelised on olnud juba pikka aega aiapidajate ja haljastajate lemmikud. Esmapilgul tagasihoidlikud ja lihtsad taimed on omapäraselt kaunid ja täiesti asendamatud nii moodsas aiakujunduses kui ka maalähedases aias.
Ilukõrrelised on ääretult mitmekesine taimegrupp. Nende hulgas leidub nii inimesest kõrgemaid hiiglasi kui ka mõne sentimeetri kõrguseid maapinda katvaid padjandeid. Samuti on nad väga erineva väliskuju ja värvitoonidega. Lehtede värvus varieerub hallikassinisest terashallini, helerohelisest tumeroheliseni. Mõnel liigil on lehed pronksjad või helekollased, leidub isegi triibuliste lehtedega sorte. Õisikuid on hallides, sinakates, rohekates, kollakates, roosades ja pruunides toonides.
Ilukõrrelisi võib pidada ideaalseteks taimedeks, kuna enamasti on nad väga vastupidavad ja vähenõudlikud ning aja jooksul kohanenud väga erinevate kasvutingimustega.
Aiakõrreliste kasvatamine ei nõua eriteadmisi ning nad vajavad vähe hoolt. Nad sobivad hästi „laisa aedniku” aeda. Haigused ja kahjurid kimbutavad neid harva. Kõrrelised on kenad varakevadest hilissügiseni, isegi talveni, mil raske lumi nad lõpuks vastu maad vajutab.
Kevadel pärast lume sulamist kasvu alustades moodustavad nad erinevates õrnades rohekates toonides laike, suvel tekitavad kõrreliste rohelised lehed rahuliku tausta värviliste õitega ilutaimedele ning sügisel mõjuvad kaunilt nende küpsed soojad toonid.
Kõrrelised pole mitte kunagi igavad: kõrgekasvulised liigid tekitavad aias huvitavaid varje ning imelisi liikumisi, tuues kuuldavale rahustavat sahinat. Nad panevad aia justkui elama.
Seda kõike kasutatakse ära iluaianduses. Seetõttu ei peagi imestama, et kõrrelised on väga populaarsed ning neid kasutatakse järjest rohkem nii aedades kui ka linnahaljastuses. Ilukõrreliste populariseerija Karl Foersteri sõnul on kõrrelised aiakujunduses nagu täpp i-tähel.
Ave Visnapuu, aednik
ILUKÕRRELISED HALJASTUSES
Austraalia haakhein 'Red Head' tänavahaljastuses.
Kõrrelised sobivad kasvama kõikvõimalikes kombinatsioonides, nii soolotaimena kui ka koos teiste liikidega. Variante on lõputult, lase ainult fantaasial lennata. Kõrrelisi kasutatakse ka katusehaljastuses ja moodsate kultuurniitude rajamisel.
Püsilillepeenras on ilukõrrelised suurepärased taustataimed. Nad ei võistle värvikirevate õitega, vaid täiendavad neid ning toovad esile õite ja lehtede ilu.
y Kõrrelisi saab kasutada jäikade või jõuliste taimestruktuuride mahendajana.
y Kõrgekasvulisi liike ei pea tingimata taustale istutama, kuna kõrreliste õhulisus võimaldab näha ka tagaplaanil kasvavaid taimi.
y Suurte laiade lehtedega püsilillede kõrvale sobivad hästi kitsalehised kõrrelised.
y Madalakasvuliste püsikute vahel võiks uhkeldada soolotaimena mõni efektne kõrreline, näiteks teravaõiese kastiku sort ’Karl Foerster’, roogsinihelmikas või vitshirss.
y Ilukõrrelisi võib istutada isegi roosipeenrasse. Huvitava tulemuse saab, kui paigutada hallide lehtedega sordid punaste õitega rooside vahele.
Madalakasvuliste okaspuude kõrvale sobitamine annab suurepärase tulemuse. Kerajate okaspuusortide taustal mõjuvad kitsaste lehtede ja õhuliste õisikutega kõrrelised efektselt. Varakevadel tõmbavad okaspuud pilgu endale ning mahalõigatud kõrrelised ei häiri silma. Kui siia lisada veel varakevadel õitsevad sibullilled, saab eriti hea vaatemängu.
Puude ja põõsaste aluseid saab paljude ilukõrrelistega edukalt taimestada. Näiteks lumi-piiphein, mets-piiphein ja laialehine tarn moodustavad puude varjus peaaegu hooldusvaba taimevaiba. Varjulisemas kohas saavad hakkama ka valgekirjude lehtedega kõrge raikaeriku sort ’Variegatum’, luht-kastevars ning harilik sinihelmikas.
Koos teiste varju taluvate taimeliikidega saab tekitada huvitavaid kombinatsioone. Headeks naabriteks kõrrelistele on hostad, kurerehad, helmikpöörised jt.
Murukõrrelisena kasutatakse aruheina, kasteheina ning nurmika ja raiheina liike.
Toataimena kasvatatakse mitmeid liike, kes samuti kuuluvad kõrreliste või lõikheinaliste hulka: näiteks hirss-habetähk (Pogonatherum paniceum), longus kõrkjas (Scirpus cernuus), vahelduvalehine lõikhein (Cyperus alternifolius), jaapani vahabambus (Pseudosasa japonica), karvane linnuhirss (Oplismenus hirtellus) jt.
Ilukõrrelised toovad taimekooslustesse õhulisust ja toredat liikumist.
Suve lõpu värvi- ja vormiküllus kõrreliste ja püsikute segapeenral.
Paljud kõrrelised kasvavad meelsamini niiskemal mullal.
KONTRASTID TOOVAD ILU ESILE
Kaunis lehevärv pääseb paremini mõjule, kui istutad valgekirjude lehtedega kõrrelised tumedamale taustale, nii et päike paistab neile tagant või küljelt. Kollaste lehtedega sordid aga paiguta kokku sinakate lehtedega ning istuta täielikku päikesepaistesse.
Jaapani aedki ei saa kõrrelistest mööda minna. Ilusate kivide ja voolava vee taustal on kõrrelised lausa kohustuslik element.
Soolotaimeks vali selline liik, kelle lehestik on kogu kasvuperioodi vältel kaunis. Kasuks tulevad ka ilusad õied ning huvitav sügisvärv. Kõrgekasvulistest liikidest on kindel valik siidpööris, roog-sinihelmikas ja teravaõiene kastik.
Kuigi kevadel tuleb nende puhmikud maha lõigata, aitavad varakevadised sibullilled kõrretüükaid varjata. Selleks ajaks, kui sibullilled õitsemise lõpetavad, on soolokõrreline juba kasvuhoo sisse saanud ning nüüd on tema kord oma lehtedega sibullillede närbuvaid lehti varjata.
Soolotaimena saab kasutada ka madalakasvulisi kõrrelisi. Näiteks hallikate lehtedega aruheinasordid mõjuvad hästi kruusaalal suurema kivi kõrval.
KASVUKOHT MÄÄRAB LIIGI VALIKU
Veekogu kallas lausa nõuab kõrrelisi, et nende graatsilised lehed veepinnalt kaunilt peegelduksid, luues erilise meeleolu. Niiskele mullale sobivaid liike jätkub. Mitmed kõrrelised eelistavad niiskemat kasvupaika ning lõikheinalised ja loalised kasvavadki looduses sageli märjemas kohas.
Kuiva ja väheviljaka mullaga aeda sobivad hästi lubikad, aruheinad ja haguheinad.
Suures aias või haljasalal pääsevad hästi esile võimsamad ilukõrrelised, näiteks siidpöörised ja roog-sinihelmikad.
Väikses aias tuleb loobuda kiiresti paljunevatest võsundilistest või pikkade risoomidega liikidest. Samuti ei sobi siia kiiresti suureks kasvavad liigid, kes võivad hakata teisi taimi varjutama või need hoopis välja tõrjuda. Väikeaias saab kõrrelisi edukalt kasvatada hoopis aiavaasides ja teistes anumates.
Kiviktaimlas on ideaalsed madalaid puhmikuid moodustavad liigid, näiteks aruheinad. Kuivalembesed madalad liigid sobivad ka kuivmüüridele ja sillutiseplaatide vuukidesse.
Minimalistlikult kujundatud aias näebki peamiselt kõrrelisi, mis on istutatud kruusa sisse.
KÕRRELISED ANUMAS
Kõrrelisi võib kasvatada ka suures aiavaasis või mõnes muus anumas. Nii saab muuta põnevamaks terrassi ja suure kiviplaatide või kruusaga kaetud ala. Vastavalt vajadusele ja tujule võib anumaid nihutada ning tekitada uusi kompositsioone, näiteks koos suvelilledega.
Kõrrelisepotid võiks talveks tõsta varjulisemasse kohta. Parim variant oleks kasvuhoone, kus on jahe ja kuiv, kuid nad võib sättida ka maja seina äärde või aianurka. Potid on vaja küljeli keerata, sest muidu võib sinna kogunev vesi taimedele liiga teha. Püsiva külma saabudes vajavad potid kuivadest puulehtedest või mõnest muust õhulisest materjalist katet.
LILLESEADES JA KIMBUS
Kõrreliste kaharad õisikud muudavad lilleseade ja -kimbu õhulisemaks ning lisavad sellele omapära. Kõrrelised püsivad kauem kenad, kui kohe pärast peenralt lõikamist pistad varred korraks otsapidi kuuma vette ning seejärel hoiad neid mõnda aega üleni toasoojas vees. Alles siis lisad seadesse või kimpu.
KUIVATAMINE
Kuivatada võib nii ühe- kui ka mitmeaastaseid kõrrelisi. Õige aeg korjamiseks saabub siis, kui õitsemine on lõppenud ning viljad hakkavad arenema.
Lõika varred kuiva ilmaga, seo väikestesse kimpudesse ning riputa, õisikud alaspidi, pimedasse ja kuiva ruumi. Liigist olenevalt võtab kuivamine aega 1–3 nädalat: õhulisema õisikuga taimed kuivavad kiiremini, tihedama ja paksema õisikuga aeglasemalt. Mitmeaastastest kõrrelistest sobivad kuivatamiseks näiteks siidpöörised, vitshirsid, kastikud ja roog-sinihelmikad, üheaastastest suur värihein, jänesesaba, kukeleivad, haakheinad jpt.
Kahar jõhv-sulghein on tore kaaslane suvelilledele.
Aiakõrrelised on olnud juba pikka aega aiapidajate ja haljastajate lemmikud. Esmapilgul tagasihoidlikud ja lihtsad taimed on omapäraselt kaunid ning täiesti asendamatud nii moodsas aiakujunduses kui ka maalähedases aias.
Ilukõrreliste kasvatamine ei nõua eriteadmisi ning nad vajavad vähe hoolt. Nad on kenad varakevadest hilissügiseni. Kasvu alustades moodustavad nad õrnades rohekates toonides laike, suvel tekitavad rahuliku tausta värviliste õitega ilutaimedele ning sügisel mõjuvad kaunilt nende küpsed soojad toonid.
Tallinna botaanikaaia aednik Ave Visnapuu tutvustab siin raamatus 63 ilukõrreliste perekonda ja nende tuntumaid sorte, samuti annab näpunäiteid nende kasvatamiseks ja kasutamiseks aiakujunduses.
ISBN 978-9916-760-95-6 www.ajakirjad.ee facebook.com/vestaraamatud
