LEIA ÜLES oma enesekindlus
Dr Katie O’Connell (PhD) Claire Philip
Tegevused, mis aitavad sul endasse uskuda
Lillyle, kes näitas mulle, milline julgus välja näeb
Kõik õigused on kaitstud. Käesoleva väljaande ühtegi osa ei tohi reprodutseerida, otsingusüsteemis salvestada või edastada mis tahes kujul või viisil, elektrooniliselt, mehaaniliselt, fotokopeerides, salvestades või muul viisil, ilma eelneva kirjaliku loata. Autorid: PhD Katie O’Connell ja Claire Philip Illustratsioonid: Stef Murphy Toimetaja: Violet Peto Kujundaja: Stefan Holliland Peatoimetaja: Joe Harris Tõlkija: Evelin Arak Keeletoimetaja: Inge Pitsner © Pilgrim, 2024 ISBN 978-9916-680-66-7 Trükk Tallinna Raamatutrükikoda
Sisukord Leia oma enesekindlus!.......................................4
Meisterda koomiksiraamat............................. 54
Hinda oma enesekindlust.................................. 6
Loo muusikat...................................................... 56
Mis tunne on olla julge?..................................... 8
Hakka liikuma!................................................... 58
Mis on hirm?........................................................ 10
Edu plaan..............................................................60
Hirmuga sõbraks saamine................................12
Uute toitude proovimine................................. 62
Üksteise aitamine...............................................14
Ellujäämisoskused............................................. 64
Rääkimine on vaprus.........................................16
Lase valla enda sisemine kunstnik............... 66
Enesekindlus proovida......................................18
Sõbraks saamine................................................. 68
Mis on enesehinnang?......................................20
Huviringidega liitumine..................................70
Enda ja teiste eest hoolitsemine.................... 22
Ei ütlemine........................................................... 72
Eesmärkide seadmine....................................... 24
Õppige lõpetama kiusamist............................. 74
Alustame!............................................................. 26
Mõtle tervele planeedile.................................. 76
Ole praeguses hetkes........................................ 28
Talleta oma teekond enesekindluseni.......... 78
Hinga sügavalt sisse..........................................30
Ma kuulun............................................................80
Murekarp.............................................................. 32
Tänulik olemine................................................. 82
Pese kõik maha................................................... 34
Mõtle oma julguse teekonnale........................ 84
Naeru jõud............................................................ 36
Vanematele
Küsi sõpradelt ja perelt.................................... 38 Hea jutuvestja.....................................................40 Terve keha, terve vaim!................................... 42 Hirmust voolamiseni........................................ 44 Looduses veedetud aeg.................................... 46 Tantsi ja trambi................................................... 48 Võimas luule........................................................50 Joonista oma tundeid........................................ 52
Põhjendage oma enesekindlust ja näidake eeskuju... 86 Andke lapsele teada, et ta pole üksi............................... 88 Selgitage, kuidas teie hirmuga toime tulete................ 90 Pidage meeles, et lapsed jäljendavad seda, mida nad näevad................................................................. 92
Sõnastik................................................................ 94 Lisalugemist........................................................ 95 Register................................................................. 96
Leia oma enesekindlus! Kõik on mõnikord närvis – see kehtib isegi kõige enesekindlamate inimeste kohta. Tõeline enesekindlus ei seisne kartmatuses, vaid julguses teha asju, isegi kui tunned muret või kahtled. See on tasakaal julguse ja hirmu vahel.
Enesekindluse leidmine näib igaühe jaoks erinev, sest iga inimese teekonnal on erinevad proovikivid. Oma ainulaadset teed alustades võime kokku puutuda takistustega. Mõnikord tundub nende ületamine lihtne ja mõnikord keeruline.
Va u!
Põhiline on jätkata proovimist. Ära keskendu tulemusele - sinu eesmärk on edasiminek, mitte täiuslikkus. Kui õpid oma hirmudega silmitsi seisma, mõistad aja jooksul, et need polegi nii õudsed. Sa saad sellega hakkama! 4
See raamat pakub sulle vahendeid, mis sind enesekindluse leidmisel abistavad, samuti tegevusi ja näpunäiteid, kuidas jääda pinge all rahulikuks ja tasakaalukaks. Pea meeles, et julgus saab alguse väikestest sammudest. Väikesi riske võttes paned sa enesekindlusele aluse. See on natuke nagu telliskivihaaval müüri ladumine.
Kes sind aidata saab? Sa ei pea leidma julgust üksinda! Meil kõigil on tarvis tugimeeskonda. Abiks võib olla nimekiri inimestest, kes on alati sinu poolel. Kes sind elus julgustab ja toetab? Need võivad olla vanemad, õedvennad, sõbrad, õpetajad või keegi teine, kes sulle meenub. Olenemata sellest, milline on tulemus, on su meeskond olemas, et aidata sul alustada, tõsta sind kukkumisel püsti ja tähistada sinu kordaminekuid.
Minu tugimeeskond
5
Hinda oma enesekindlust Igaühel meist on elus erinevad proovikivid. Usk oma võimetesse, usaldus ümbritseva vastu ja varasemad kogemused kujundavad sinu enesekindlust, kui püüad olla julge.
Uue toidu söömine Kujutle uue toidu maitsmist, nii et sa ei tea, mis maitsega see on. Kuidas sa end tunneksid?
Hinda ruutudesse linnukesi tehes, kui kindlalt sa end neis olukordades tunned. 1 tähendab üldse mitte
kindlalt. 10 tähendab väga kindlalt.
Uue oskuse õppimine Kujutle, et sõidad esimest korda rulaga. Kui raske see sinu jaoks oleks?
1
2
3
4
5
6
7
8
1
9
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Teistest eristumine Kas kardaksid teha midagi lahedat, kui kõik sinu sõbrad seda lahedaks ei peaks? 1
6
2
3
4
5
6
7
8
9
10
10
Uuesti proovimine Kuidas sa end tunneksid, tehes uuesti midagi, mis esimesel korral ei õnnestunud?
Teiste ees rääkimine Kujutle, et pead kooli aktusel kõne - kuidas sa end tunneksid? Teiste ees rääkimine on levinud hirm. 1
1
2
3
4
5
6
7
8
9
2
3
4
5
6
7
8
9
10
10
Uute inimestega tutvumine Kujutle, et liitud uue huviringiga, kus sa veel kedagi ei tunne. Kas see oleks sinu jaoks lihtne? 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Kuidas see aitab Enesekindluse puudumise ülesleidmine on esimene
Kirjuta mõne sellise korra kohta, kus tundsid end julgena. Mis olukord see oli? Mis aitas? Mida teeksid järgmisel korral teisiti?
samm hirmude ületamiseks. Kirjutamine sellest korrast, kui olid julge, võib aidata sul julguse tunde meelde jätta. See võib aidata seda tunnet teistsuguses olukorras uuesti kasutada.
7
Mis tunne on olla julge? Julgus on valik. See on valmidus ja valmisolek olukorraga silmitsi seista, isegi kui sellega kaasneb mingisugune oht. See võib olla piinlikkus, oht, valu, raskused, ebakindlus või ebaõnnestumine.
Kui oled närvis, tähendab see lihtsalt seda, et astud oma mugavustsoonist välja. Julgustunne tuleb siis, kui proovid midagi ebakindlusest hoolimata. See, kuidas hindad oma tugevust, riski olemust ja võimet hirmuga toime tulla, mõjutab sinu enesekindlust antud olukorras.
julgus
hirm
enesekindlus Hirm ja julgus käivad igas keerulises olukorras käsikäes. Õige tasakaal nende kahe vahel viib enesekindluse ja oma võimetesse uskumiseni. 8
Siin on veel mõn ed tun desõnad, mis julgu sega seot ud. Milli seid neis t oled sa tun dnu d? Milli seid tahaksid uues ti tun da?
vappe r seiklu shimuline ot su se kindel söaka s tuge v
k ar t m a t u
kann atlik
Siin on mõned näited selle kohta, kuidas lapsed tunnevad hirmu, kuid on siiski julged. Tegutsemine hirmule vaatamata nõuab tõelist julgust!
Mulle ei mee ldi õu d u s f ilmid. Ka s võik sime vaa d ata mid agi muu d?
E n d a ee s t sei o n ju s mi n e lg u s !
See on päris kõrge , ag a m a s aan h a k k a m a! Kuidas see aitab Teadmine, et võime tunda end ühteaegu närvis ja julgena, on väga oluline. Me võime kogeda hirmu ja teha siiski seda, mida tahame. Ajapikku asendub
Jät
k am i nõu n e a b ju l g u s t!
hirmutunne hoopis enesekindluse ja vaprusega.
9
Mis on hirm? Emotsioonid panevad meid teatud viisil tegutsema ja tundma. Hirm võib olla põhiline ja kõige instinktiivsem emotsioon, sest selle ülesanne on hoida meid elus ja kaitstuna.
Kui tunneme hirmu, on meie loomulik vastus enda turvalisuse kaitsmiseks nn võitle, põgene või tardu seisundisse minemine. Inimesed on nii tundnud sellest ajast peale, kui nad esimest korda maale astusid. Kui eelajalooline inimene tiigriga silmitsi seisis, pidi ta tegema valiku, kas võidelda, põgeneda või paigale tarduda. Looduses olevad loomad on samasugused – ohuolukorras lõvid võitlevad, antiloobid põgenevad ja opossumid mängivad surnut (tarduvad).
võit le
põg e n e
Hirmu on kaht tüüpi - tõeline ja valehirm. Tõelise hirmu vallandab oht või valu. Valehirm on ärevus või muretunne arvatava ohu või millegi pärast, mida pole veel juhtunud. 10
ta r du
Julguse suurendamise võti on mõista nende kahe hirmu erinevust. Kui suudame oma mõtteid aeglustada ja valehirmu ära tunda, saame jätkata vapruse kasvatamist.
M an d
ha
e lke
Mandelkeha saadab teavet
Kui inimene ei tea, kas kõik on
(väljundeid) sinu keha
korras, aktiveerub ajupiirkond,
häiresüsteemile (autonoomne
mida nimetatakse mandelkehaks.
närvisüsteem) ja muudab
Mandelkeha kontrollib, kuidas sa
sinu südame löögisagedust,
emotsioone töötled, neile reageerid ja
vererõhku ja hingamist.
neid mäletad.
See saab teavet (sisendeid) kõigilt sinu viielt meelelt ja su kehaosadelt, nagu näiteks
Hirmust vabanemiseks peab see ajuosa meid tagasi turvatunde juurde viima.
kõht.
Mu keh a saa d abeid mulle olulisi sõn unmeid. ja ma kuulan
Üks viis oma kehaga ühenduse loomiseks ja selle sõnumite kuulmiseks on mediteerimine 1. Leia mugav koht, kus viis minutit istuda. 2. Istu sirgelt, sule silmad ja hinga paar korda sügavalt sisse. 3. Märka hingates, kuidas sinu keha end tunneb. Mis tunne su kõhul on - kas see on lõdvestunud? Aga su lõug? Kas suudad lõdvestada kõiki oma lihaseid? Vaata, kas saad kogu oma kehast korraga teadlik olla? 4. Keskendu hingamisele - pane tähele, kuidas õhk sisse hingamisel su kopsud täidab ja mida sa siis tunned, kui see välja hingamisel nina kaudu lahkub. 5. Viie minuti möödudes liiguta aeglaselt oma varbaid ja sõrmi ning ava silmad.
Kuidas see aitab Meditatsioon võimaldab sul vaigistada oma meele analüüsivat osa, et saaksid keskenduda keha signaalide äratundmisele. Aja jooksul tugevdab mediteerimine sinu tasakaalu tunnete ja neid käivitavate mõtete vahel.
11
LEIA ÜLES oma enesekindlus Kas tunned end mõnikord närviliselt või häbelikult? Kas soovid, et saaksid oma hirmudega paremini hakkama? See raamat on täis tegevusi, mida saad teha nii üksi kui koos sõprade ja perega, et aidata endal oma emotsioone mõista ja juhtida. Selle raamatu on kirjutanud lastepsühholoog dr Katie O’Connell (PhD) ja Claire Philip ning see annab noortele lugejatele vahendid, mida nad oma tunnete mõistmiseks ja nende jaoks üle jõu käivate olukordade lahendamiseks vajavad. Stef Murphy ilmekate illustratsioonide saatel aitab iga tegevus lastel vastupidavust ja eneseusku kasvatada.
PILGRIM . EE