Investeerimise püha graal by Pilgrim

PÜHA GRAALI OTSIDES

Viimase kümne aasta jooksul on mul olnud privileeg olla autoriks kahele New York Timesi bestsellerile personaalrahanduse teemal („Raha: valitse mängu“ [Pilgrim, 2017] ja „Kõigutamatu“ [Pilgrim, 2018]). Mõlemad olid edukad ja mitte seepärast, et ma olen valdkonnas ekspert, vaid kuna mul leidub midagi olulist... ligipääs!

Olen töötanud neli kümnendit elu- ja äristrateegina ning see on mulle kinkinud ligipääsu paljudele maailma kõige vahedamatele mõistustele rahanduse vallas ning mitmed neist juhtuvad olema ka mu töö fännid. Mulle on avanenud võimalus maha istuda koos selliste finantsmaailma titaanidega nagu Alan Greenspan, Ray Dalio, kadunud Jack Bogle, Paul Tudor Jones ja lugematud teised ning õppida neilt vahendite, taktikate ja mõtteviiside kohta, mida igaüks oma eluetapist hoolimata saaks – ja peaks – rakendama oma teekonnal finantsvabaduseni. Nad pühendasid mulle heldelt oma aega ja nende põhimõtted aitasid mul kirja panna need kolm kasulikku raamatut. Ma julgustan sind ka esimesed kaks läbi lugema, kui sa pole seda veel teinud.

Ma otsustasin rahaasjadesse süveneda peale 2008. aasta finantskriisi, kui maailma majandus oli kokkukukkumise äärel, seda võrdlemisi väheste inimeste hoolimatu käitumise ja ahnuse tõttu. Majanduslangus mõjutas valusalt meid kõiki ja ka mina polnud erandiks. Mu telefon helises pidevalt ja ma pidin sõpradele ja sugulastele nõu andma, kuidas tulla toime töökohast ilmajäämise, kodu kaotamise ja pensioniplaanide koostvarisemisega. See torm räsis kõigi elusid alates juuksurist ja lõpetades miljardäriga, põhjustades erineval määral hävingut.

Ma pole kunagi leppinud tingimuste ohvriks olemisega, seega otsustasin ma kohe midagi ära teha, et saada osaks lahendusest. Saatjaks tervemõistuslik skeptitsism, asusin ma vastust otsima kõige olulisemale küsimusele, mis seisis rahaliselt kirjaoskamatu ühiskonna ees: kas mäng on endiselt võidetav? Kas tüüpiline investor suudaks finantskriisijärgses maailmas investeerimismängus võitjaks tulla? Kas keskmine inimene võiks saada rahaliselt vabaks ka siis, kui ta ei müü kunagi maha oma ettevõtet, ei saa suurt pärandust ega võida loteriil? Olles intervjueerinud rohkem kui viitkümmet rahandusilma tipptegijat ja kuulanud uuesti läbi sajad tunnid intervjuusalvestusi, oli mu küsimuse vastuseks kindel JAH! Kuigi need titaanid, keda ma intervjueerisin, tutvustasid vägagi erinevaid lähenemisi, olid nad ühel nõul teatud vääramatute reeglite ja teguviiside osas, mida investor peab järgima (või vältima), et mängus võitjaks tulla.

Kuigi mulle tutvustati mitmeid põhimõtteid, kordusid nende suurkujude jutus eelkõige järgmised neli:

1. Esiteks: ära kaota. Nagu on tabavalt öelnud Warren Buffett: „Reegel number üks: ära kaota raha. Reegel number kaks: vaata reeglit number üks.“ Kui sa kaotad halva investeeringu tulemusena 50% oma rahast, pead teenima 100%, et algsummani tagasi jõuda. Üks asi, mis on kõigi nende edukate investorite puhul ühine, on teadmine, et vahel nad ikkagi kaotavad (jah, isegi Buffett). Kuid nad katsuvad vältida suuri kaotusi ja asjatuid riske, mistõttu ei paiguta nad ühte investeeringusse kunagi väga suurt protsenti oma rahast, mis viib meid teise põhimõtteni.

2. Teiseks pead järgima varade paigutuse tuumpõhimõtet: sa pead oma varad jaotama eri tüüpi investeeringute vahel, millel on erinev riski ja tootluse suhe. Kui ma istusin maha koos kadunud David Swenseniga, selle mehega, kes võttis üle Yale’i ülikooli saja-aastase sihtkapitalifondi ja kasvatas selle miljardilt dollarilt 31 miljardini, selgitas ta mulle, et 90% ulatuses vastutab just sinu varade paigutus investeeringute tootluse eest. Nagu sa peagi näed, lähenevad ülirikkad eraisikud ja suurimad institutsionaalsed investorid varade paigutusele hoopis teisiti kui tüüpiline investor.

3. Kolmandaks pead võimaluse korral alati otsima võimalusi, millega kaasneb „asümmeetriline“ riski ja tootluse suhe. Targad investorid otsivad investeeringuid, kus potentsiaalne preemia ületab kaotusriski. Mu hea sõber ja legendaarne kaupleja Paul Tudor Jones otsib vaid selliseid võimalusi, kus riski ja tootluse suhe on tema arust viis ühele. Ehk ta riskib ühe dollariga, et teenida viis. Nii võib ta eksida rohkem kordi kui märki tabada, ent ikkagi edukas olla.

4. Neljandaks ja viimaseks põhimõtteks on hajutatus. Sa tahad, et sul-

le kuuluks mitmeid erinevaid investeeringute tüüpe (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, börsivälised osakud jms) ja su portfell sisaldaks erinevaid varaklasse, geograafilisi piirkondi, ajaskaalasid jne.

Ma pakun, et kui sa seda raamatut loed, POLE sa keskmine investor . Sina (või su kliendid) on ilmselt kogunud piisavalt rahalisi vahendeid, et neist tuumpõhimõtetest kaugemale liikuda ja otsida uusi ideid, kuidas oma investeerimisoskusi parandada. Nagu sa eesootavatel lehekülgedel näed, on alternatiivsed investeeringud maailma parimatele investoritele pakkunud hiilgavat tootlust. Näiteks suutsid erakapitaliinvesteeringud ( private equity *) aastatel 1986–2022 ületada S&P 500 börsiindeksi aastatootlust lausa viie protsendi võrra (9,2% vs. 14,28%). Ehk siis rohkem kui 50% parem aastatootlus. Erakrediit ( private credit ), mida võib pidada alternatiiviks võlakirjadele, on pakkunud kaks-kolm korda suuremat sissetulekut/intressi. **

Ei saa eitada, et tark raha kasutab kõrgekvaliteetseid alternatiivseid investeeringuid eelkõige selleks, et saavutada laiemat hajutatust ja kiiremat kapitalikasvu. Finantsmaailma titaanid teevad oma isikliku kapitaliga just seda. Ma tean, et see on nii, sest nad ise kinnitasid seda mulle. Kümnendite kestel olen ma hoidnud jätkuvaid suhteid nende „finantsmaailma isandatega“. Selle raamatu tarvis oleme intervjueerinud kolmeteist sellist inimest, kolmeteist üliedukat alternatiivsete investeeringute haldurit, kes on saavutanud lausa erakordset kumulatiivset tootlust, mida laiem avalikkus harva näeb.

• Robert F. Smith – Vista Equity Partnersi rajaja. Smithi peetakse kõigi aegade edukaimaks äritarkvarainvestoriks, kes valitseb 100 miljardi dollari väärtuses varasid ja toodab konkurentidest paremat tootlust (seda juba üle kahekümne aasta). Vista portfelli kuulub üle kaheksakümne ettevõtte, millel on kokku 90 000 töötajat. 2023. aasta märtsi seisuga tootsid Vista portfelli kuuluvad ettevõtted üle 25 miljardi dollari aastakäivet!

• Bill Ford, erakapitali maailma pioneer, on General Atlanticu valitsetavad varad kasvatanud 12 miljardi pealt rohkem kui 80 miljardini ja laiendanud firma globaalset haaret. Oma ajaloo jooksul on General Atlantic investeerinud üle 55 miljardi dollari rohkem kui poolde tuhandesse firmasse, mille tegevusaladeks on tehnoloogia, finantsteenused, tervishoid ja eluteadused.

• Vinod Khosla, Khosla Venturesi rajaja, on riskikapitali (venture capital)

* Private equity on termin, millele on võrdlemisi raske eesti keeles ühest ja ammendavat vastet leida, enamasti on seda tõlgitud lihtsalt „erakapitaliks“. Põhimõtteliselt mõeldakse käesolevas raamatus selle all eelkõige börsiväliste ettevõtete osakutesse investeerimist. – Tõlk

** https:/moneymade.io/learn/article/private-credit-vs-bonds.

legend. Ta saabus Ameerika Ühendriikidesse immigrandina, ent tema varajase faasi investeeringud tehnomaailma muutvatesse firmadesse on temast teinud multimiljardäri. Tema kõige kuulsamaks investeeringuks on 4 miljoni dollari paigutamine Juniper Networksi; investorite kasum sellelt tehingult oli viimaks 7 miljardit dollarit.

• Michael B Kim ehk „Aasia erakapitali ristiisa“ on loonud suurima sõltumatu erakapitalifirma Aasias, mis keskendub Hiinale, Jaapanile ja Koreale. Tema erakordne edu on ta teinud Lõuna-Korea rikkaimaks meheks.

• David Sacks – Craft Venturesi rajaja, „All In“ taskuhäälingu kaassaatejuht ja algse PayPali „maffia“ liige Elon Muski ja Peter Thieli kõrval. Sacks on investeerinud rohkem kui kahekümnesse ükssarvikusse (idufirma, mille väärtus on kasvanud miljardi dollarini), sealhulgas Affirm, Airbnb, Eventbrite, Facebook, Houzz, Lyft, Palantir, Postmates, Slack, SpaceX, Twitter ja Uber.

Ja veel paljud teised.

Need inimesed mängivad rahamängu kõrgeimal võimalikul tasemel. Kuid neil on selles üks eelis: ligipääs. Nende staatus ja suhtevõrgustik pakub neile erakordset ligipääsu unikaalsetele investeeringutele, millele 99,9% inimestest enamasti ligi ei pääse. Veel parem on see, et neil läheb hästi nii halbadel kui headel aegadel. Need investorid on üha uuesti näidanud, et kuigi ka nemad pole immuunsed majanduse tõusudele ja langustele, teavad nad, kuidas ka majanduse kehvematel perioodidel mitte ainult ellu jääda, vaid jõudsalt kapitali kasvatada. Nad ei oota vaid tormi möödumist, vaid hakkavad ostma siis, kui hinnad on madalad. Nende jaoks on torm võimalus. Üks asi on teha raha siis, kui turud kerkivad – tõusuvesi kergitab kõiki paate, aga saada tootlust ka siis, kui turgudel on rasked ajad? See eristab suurepäraseid investoreid lihtsalt headest.

Selle targa rahamängu üks „kuulsuste halli“ liikmeid on minu sõber Ray Dalio. Teda võib makroteguritele keskenduvate riskimaandamisfondide haldurite seas pidada Michael Jordaniks. Kõigi aegade parimaks. Ray rajas Bridgewateri, maailma suurima riskimaandamisfondi (196 miljardit dollarit*) ning ta on näidanud suurepäraseid tulemusi nii headel kui halbadel aegadel. Aastal 2008, kui turg kukkus lausa 37%, suutis Bridgewater langustrendi vältida ja kinkis investoritele 9,4% aastatootlust. Nende fond Pure Alpha on alates rajamisest 1991. aastal andnud keskmist aastatootlust 11% (S&P 500 oma on umbes 7%).** Pole vist vaja öeldagi, et kui sa üle 30 aasta järjekindlalt turgu edestad ja seda päris suure marginaaliga, saab sinust fondijuht, kelle juurde tulevad maailma kõige jõukamad investorid, olgu nendeks siis maailma kõige rikkamate

* https:/whalewisdom.com/filer/bridgewater-associates-inc.

** https:/www.reuters.com/business/finance/bridgewaters-flagship-fund-posts -gains-32-through-june-2022-07-05/#:~:text=In%20the%20first%20half%20 of%202022%2C%20the%20S%26P%20500%20was,an%20average%20of%20 11.4%25%20annually.

riikide varafondid või kõige mõjukamad miljardärid. Ray telefoninumber on neile kõigile teada.

Juba ligi kümme aastat tagasi õpetas ta mulle, mida ta peab eduka investeerimise kõige tähtsamaks põhimõtteks: hajutamine, mille sihiks on maksimeerida tootlust ja minimeerida riski. Olen ka omaenda investeerimisstrateegias toetunud sellele põhimõttele. Ent veel tähtsam on see, et Ray põhimõte, mida ta nimetab investeerimise Pühaks Graaliks, inspireeris minu finantstriloogia kolmanda ja viimase raamatu pealkirja ja sisu. See on lihtne, ent läbimõeldud strateegia, mida ometi harva praktikasse rakendatakse. Ma räägin nüüd sulle, kuidas see töötab.

Esiteks tuleb aru saada sellest, et enamik traditsioonilisi portfelle loodab riski vähendada ja eeldatavat tootlust suurendada läbi hajutamise tuumpõhimõtte, milleks on „ära hoia kõiki mune ühes korvis“. Kahjuks ei tööta see alati loodetud moel. Seda põhjusel, et paljude tänaste traditsiooniliste investeeringute vahel valitseb küllaltki kõrge korrelatsioon, st nad liiguvad sarnasel moel üles-alla.

Korrelatsioon mõõdab seda, mil määral liiguvad investeeringud koos samas suunas (positiivse korrelatsiooni puhul nad teevad seda, negatiivse puhul mitte). Muidugi ei pruugi korrelatsioon olla täielik: liikumise suund võib olla sama, ulatus aga mitte. Näiteks aktsiad ja võlakirjad pole enamasti korrelatsioonis. Kui aktsiate väärtus langeb, siis on palju kasu sellest, kui võlakirjade väärtus tõuseb, sest see kaitseb su portfelli. Korrelatsioon muutub aga pidevalt ja sageli esineb siin ootamatuid üllatusi.

Aastal 2022 hakkasid aktsiad ja võlakirjad korraga langema. Kuigi sellist asja näeb võrdlemisi harva, ei pruugi see edaspidi anomaaliaks jääda. AQR, üks maailma kõige edukamaid algoritmipõhiseid riskimaandamisfonde, usub nimelt, et „makromajanduslikud muutused – nagu suurem ebakindlus inflatsiooni osas – võib kaasa tuua 1970ndatel, 1980ndatel ja 1990ndatel nähtud aktsiate ja võlakirjade positiivse korrelatsiooni taasilmnemise“. Augustis 2023 jäi mulle silma Bloombergi pealkiri, mis teatas „Võlakirjadest on saanud kasutu riskimaandus aktsiaturu kaotuste tasakaalustamiseks, sest korrelatsioon kerkib“.* Artiklis märgiti, et riigikassa võlakirjade ja aktsiate positiivne korrelatsioon on kõrgeim pärast 1996. aastat!

Positiivset korrelatsioon pole näha vaid aktsiate ja võlakirjade puhul. Börsil kaubeldavad REITid (kinnisvara investeerimisühingud ehk firmad, mis omavad ja haldavad kinnisvaraportfelle) kipuvad olema aktsiatega tugevasti korrelatsioonis, kuigi tegu on teise varaklassiga. Aastatel 2010–2020 oli REITide positiivne korrelatsioon S&P 500 aktsiaindeksiga lausa 80%.** Kinnisvara lisamine sinu

* https:/www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-02/bonds-are-useless-hedge-for-stock-losses-as-correlation-jumps.

** https:/www.investopedia.com/articles/financial-advisors/030116/reits-still-viable -investment.asp#:~:text=REITs%20 Offer%20Diversification%20Pluses,through%20the%20end%20of%202020.

portfelli võib tunduda aruka viisina, kuidas varaklasside vahel hajutada, ent tegelikult võib arvata, et sinu REITid ja aktsiad liiguvad ikkagi koos. Tuleb küll öelda, et REITidel läks aastatel 2010–2020 päris hästi. Aga oluliseks võib pidada just seda, et kui aktsiad 2022. aastal rängalt kukkuma hakkasid, tabas REITe sama saatus. Nii et siin olid munad ikkagi samas korvis.

Ka krüptovaluutad, mida selle toetajad on nimetanud „digitaalseks kullaks“ ja riskimaandamisviisiks aktsiaturu volatiilsuse vastu, on viimastel aastatel aktsiatega ühte sammu käinud. Bitcoin langes 2022. aastal 65%, hind kukkus umbes 47 000 dollari pealt ligi 16 000 juurde. Samal aastal sisenesid aktsiad karuturule* ja inflatsioon kogus jõudu. Georgetowni ülikooli uuring leidis, et „krüptovarad järgisid turu liikumist veelgi enam kõrge turuvolatiilsuse perioodidel, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse“.** Keegi ei oska öelda, kuidas krüptovaluutadel tulevikus läheb, aga viimastel aastatel ei suutnud need igatahes aktsiaturu riske maandada. Paljud traditsioonilised hajutamisstrateegiad annavad tänapäeval tulemuseks selle, et sa lisad portfelli üha rohkem ja rohkem positiivse korrelatsiooniga investeeringuid ning mõistagi on see suur probleem. Tundub, et mõned investorid on kas teadlikult või kogemata loobunud madala korrelatsiooniga investeeringute otsimisest, et suuri kõikumisi vältida. Hiljuti jäi mulle silma üks hirmutava sisuga artikkel: vanemad ameeriklased (pensioniealised või sellele lähedal) ei otsi enam kaitset võlakirjadest ja loodavad tuleviku osas täielikult või peamiselt aktsiatele. See on paras õnnemäng. Wall Street Journal mainis Vanguardi klientide kohta, et „viiendik vähemalt 85-aastastest investoritest hoiavad pea kogu raha aktsiates, see näit on alates 2012. aastast 16% kerkinud. Sama kehtib veerandi (25%) kohta investoritest vanuses 75–84“.*** Hajutamisest loobumine on täringumäng kõrgetele panustele, ent kahjuks tundub paljudele ameeriklastele, et neil pole muud võimalust, kui nende „hajutatud“ portfooliod ei toimi oodatud moel.

Mida siis pidada investeerimise Pühaks Graaliks?

Dalio ütleb, et Püha Graal koosneb kaheksast kuni kaheteistkümnest investeeringust, mille omavaheline korrelatsioon on madal, ja see vähendab riski oluliselt samas tootlust ohvriks toomata. Dalio on demonstreerinud, et sellise struktuuriga portfell võib riski vähendada kuni 80%, säilitades samas sarnase tootluspotentsiaali. Ta on seda väljendanud nõnda:

* Karuturu (bear market) alguseks loetakse seda, et mõni suur börsiindeks (viimasel ajal enamasti S&P 500) on langenud vähemalt 20%. Karuturu vastandiks on pulliturg, mille alguseks loetakse börsiindeksi 20 % tõusu. – Tõlk.

** https:/www.institutionalinvestor.com/article/b8xcj9wtd1gjb5/Crypto-Is-Becoming-More-Correlated-to-Stocks-And-Its-Your-Fault#:~:text=They%20found%20. that%20the%20correlation,January%202016%20and%20January%202021.

*** https:/www.wsj.com/articles/it-isnt-just-boomers-lots-of-older-americans-are-stock-obsessed-ca069e1a.

„Oma varasemate ebaõnnestumiste põhjal ma tean, et olgu ma mõne panuse osas kuitahes enesekindel, võin ma ikkagi eksida, õige hajutamine on riskide vähendamise võtmeks, ent samas ei soovi ma tootlust vähendada. Kui ma saaksin ehitada portfelli, mis koosneb kõrgekvaliteetsetest tootlusvoogudest, mis on õigesti hajutatud (ehk nad kõiguvad üles-alla sedamoodi, et tasakaalustavad üksteist), siis saaksin ma klientidele pakkuda üldist portfellitootlust, mis on palju järjekindlam ja usaldusväärsem kui see, mida nad mujalt leiavad.“

Kõlab üsna lihtsalt, kas pole? Kuid sellega seondub suur ülesanne: kuidas pääseda ligi nii paljudele kõrgekvaliteetsetele, ent samas madala korrelatsiooniga investeeringutele? Selgub, et ligipääsu leidmine ongi kõige keerulisem osa ja just seetõttu ma selle raamatu kirjutasingi.

MILJARDÄRIDE MÄNGUREEGLID

Alates hetkest, mil ma Püha Graali filosoofia omaks võtsin, olen ma endale ehitanud portfelli, kus avalikult kaubeldavate aktsiate kõrval on koha leidnud paljud üsna unikaalsed alternatiivsed investeeringud. Näiteks olen ma suur erakinnisvara (private real estate) fänn, sest see pakub stabiilset sissetulekut ja maksusoodustusi (nt amortisatsiooni arvelt). Ma olen ka erakapitaliinvesteeringute fänn, sest pea kõik head börsivälised firmad vajavad kasvamiseks kapitali ning erakapitali tootlus on järjekindlalt üle olnud aktsiate tootlusest. Erakrediit, kui seda õigesti juhitakse, on tõestanud end suurepärase alternatiivina võlakirjadele, eriti veel ajal, mil intressimäärad kerkivad. Ma lisan juurde ka veidi riskikapitaliinvesteeringuid; see on küll riskantsem, ent investeerib uuenduslikesse, maailma muutvatesse tehnoloogiatesse ning minagi olen ju hingelt ettevõtja.

Võib-olla sa juba tead, et kui su varade netoväärtus jõuab teatud punkti, kutsub USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) sind ühe erilise klubi liikmeks. Nad peavad sind akrediteeritud investoriks, kui su aastane sissetulek on 200 000 dollarit või su varade väärtus on miljon dollarit (see ei sisalda sinu kodu väärtust). See annab sulle ligipääsu teatud alternatiivsetele investeeringutele, ent siiski vähestele. Hea uudis: selle raamatu kirjutamise ajal on kaalumisel seadusemuudatus, mis võimaldaks kõigil teha testi ja saada „akrediteerituks“ hoolimata varade netoväärtusest (sellest tuleb siin peatükis veel juttu).

SEC kergitab su staatuse kvalifitseeritud ostja omaks, kui sinu investeeringute koguväärtus on viis miljonit dollarit. See avab sinu ees alternatiivse investeeringute avara maailma. Ent sel asjal on üks konks: isegi kui sa kvalifitseerud, ei tähenda see veel, et sind uksest sisse lastakse. Tegelikult on paljud parimad

alternatiivsed investeeringud uute investorite ees suletud või siis müüakse need välja juba enne turule jõudmist nagu mõne eksootilise automudeli limiteeritud väljalase

Oma investeerimiskarjääri varases järgus kogesin seetõttu korduvalt pettumust. Tõde on selline, et nõudlus paistab olema tohutu – liiga suur kogus raha otsib endale kodu alternatiivsetes investeeringutes. Ja kes tunduvad olevat järjekorras esimesed? Maailma kõige rahakamad institutsioonid. Riigivarafondid, kolledžite sihtkapitalifondid ja hiiglaslikud pereettevõtted trügivad üksikinvestorid kõrvale.

Mu kaasautor Christopher Zook jagas naljakat lugu oma karjääri algusaastatest.

„Ma olin hommik otsa faksi oodanud. Jah, see oli üle kahekümne viie aasta tagasi, antiiksete faksimasinate ajastul. Päev varem olin saanud telefonikõne, kus mulle anti teada heast uudisest, et mina ja mu kliendid saame investeerida teatud kõrgelt hinnatud erakapitalifondi.

Olime juba aastaid edutult üritanud selle konkreetse halduri juurde pääseda, sest kõik tema fondid olid „üle märgitud“.

Nüüd oli kätte jõudnud aeg teada saada, kui palju raha meil lubatakse investeerida. Tundus, et viimaks pääseme me lahedate poiste klubisse. Olime koos klientidega kokku saanud viis miljonit dollarit, mida me tahtsime investeerida. Faksimasin hakkas ragisema ja sülitas põrandale õhukese paberilehe. Oma pettumuseks sain teada, et meile pakuti võimalust fondiosakuid osta vaid 250 000 dollari mahus. Just nagu oleksime reserveerinud laua parimas pitsarestoranis kogu New Yorgis ja saanud kamba peale vaid ühe pitsalõigu.

TÄITMATU ISU

Tundub, et nii erakapitali, erakinnisvara kui erakrediidi vallas valitseb meeletu nõudlus alternatiivsete investeeringute järele. Uuringufirma Preqin andmetel valitsesid erakapitalihaldurid 2006. aastal umbes ühe triljoni dollari väärtuses varasid. Täna on erakapitalisektori varade üldväärtuseks juba kuus triljonit dollarit ja projektsioonide kohaselt kasvab see turg 2025. aastaks juba neljateistkümne triljonini. „Suur migratsioon“ alternatiivvaradesse näib olevat peatumatu, sest on selge, et tark raha kolib ümber. Börsil noteeritud varadest liigutakse börsivälistesse varadesse. Avaliku krediidi (võlakirjade) osakaalu vähendatakse ja erakrediidi osakaalu suurendatakse. Samamoodi kolitakse börsil noteeritud REITidest ümber erakinnisvarasse.

Minu kahtlusi kinnitas ka mu hea sõber ja nõuandja Ajay Gupta. Ajay on

mu perekonda esindanud üle viieteistkümne aasta. Ajay oli kunagi peamine investeerimisstrateeg ühes USA suurimas sõltumatus investeeringute nõustamisfirmas, mille valitsetavate varade koguväärtus ületas 200 miljardit dollarit. Ta müüs selle maha ühele veel suuremale erakapitalifirmale ja juhib nüüd Robbins Gupta Holdingsit, mis on meie ühine perefirma.

Ühel päeval edastas Ajay mulle raporti KKR-ilt, mis on üks maailma suurimaid erakapitalifirmasid. KKR oli hiljuti korraldanud küsitluse, kus maailma jõukaimad perefirmad, sihtkapitalid ja pensioniplaanid andsid teada, mis nende portfelli kuulub. Mulle tuli üllatusena, et nad olid valmis paljastama, milline on nende praegune varade paigutus. Tasub meenutada, et meie varade paigutus ehk see, kui palju oleme otsustanud investeerida mingisse varaklassi, on üks võtmetegureid meie investeerimisedus. See on universaalne tõde, mis kehtib kõigi investorite puhul, keda ma olen viimase kahekümne aasta jooksul intervjueerinud.

KKR-i raportit uurides oli kõige šokeerivam statistika järgmine: ülisuure varade väärtusega pered (üle 30 miljoni dollari) on keskmiselt ligi 46% oma varadest paigutanud alternatiivsetesse investeeringutesse, ent vaid 29% börsiaktsiatesse (vt allolevat graafikut).* Alternatiivsed investeeringud olid varem portfellis vaid lisandiks pearoale, aga nüüd on need pigem nagu liha ja kartulid. Alternatiivsetesse investeeringutesse paigutatud rahast üle poole (52%) oli investeeritud erakapitali ja ülejäänud jagunes enam-vähem võrdselt kinnisvara (25%) ja riskimaandamisfondide (23%) vahel.

ALTERNATIIVVARADE KOGUPROTSENT VARADE PAIGUTUSES

Andmed 2017. aasta märtsi seisuga. Allikas: Willis Towers Watson Global Pension Assets Study 2017, avalikult kättesaadavad eravarahalduse andmed. KKR 2017 HNW Survey

* https:/www.kkr.com/global-perspectives/publications/ultra-high-net-worth-investor-coming-age.

Miks on toimumas nihe alternatiivvaradesse? Seda pole raske taibata: globaalsel tasandil on erakapital näidanud avalikest turgudest paremat tootlust igal aastal viimase 35 aasta jooksul (1986–2020)!*

Nagu võid näha allolevalt graafikult, on erakapital varaklassina pakkunud keskmiselt 14,28% aastatootlust 36-aastase perioodi jooksul kuni aastani 2022. S&P 500 tootluseks oli keskmiselt 9,24% aastas. Nii et rohkem kui viie protsendi võrra parem aastatootlus, mis tähendab, et varade liitkasv on erakordselt hea. Kui see rahasse ümber arvutada, oleks aastatel 1986–2022 hüpoteetiline ühemiljoniline investeering S&P 500 indeksit järgivasse fondi kasvanud summani 26 310 105 dollarit. Pole paha! Kuid sama miljon oleks erakapitaliinvesteeringutes kasvanud lausa 139 604 229 dollariks! Tasub meeles pidada, et me räägime siin erakapitalitööstuse keskmisest, aga paljud firmad on näidanud palju paremat tootlust.

ERAKAPITALIINVESTEERINGUD vs. BÖRSIINVESTEERINGUD –

TOOTLUSE SIMULATSIOON

160

Cambridge Associates LLC U.S. Private Equity Index:

$139,604,229 (14.28% Neto IRR)

mPME S&P 500 Index:

$26,310,105 (9.24% Neto IRR)

mPME Constructed Index: MSCI World/MSCI All Country World Index:

$12,351,066 (7.03% Neto IRR)

Andmed 31.03.2023 seisuga

Indeks on horisontkalkulatsioon, mis põhineb andmetel 1505 fondist (sealhulgas täielikult likvideeritud partnerlused), mis on moodustatud aastatel 1986–2022.

Privaatsed indeksid põhinevad sisemise tasuvusmäära (IRR – internal rate of returns) horisontkalkulatsioonidel. CA modifitseeritud avaliku turu ekvivalent (mPME) üritab välja arvutada erainvesteeringute sooritust avaliku turu tingimustes. Avaliku indeksi aktsiaid ostetakse ja müüakse erafondi rahavoo graafiku põhjal ja omakapitali tagastamist on arvutatud samas proportsioonis nagu erafondis ning mPME osaku puhasväärtus (NAV) põhineb mPME rahavoogudel ja börsiindeksi tootlusel. „Lisaväärtus“ näitab (sajandikprotsentides) erinevust erainvesteeringu tegeliku tootluse ja mPME väljaarvutatud tootluse vahel. Konstrueeritud indeks: MSCI World/MSCI All Country World Index: andmeid 1. jaanuar 1986 kuni 31. detsember 1987 esindab MSCI indeksi kogu brutotootlus. Andmeid 1. jaanuar 1988 kuni tänaseni esindab MSCI ACWI kogu brutotootlus. Fondi rahavoogude ajastust ja suurust on IRR-i sooritusarvutuses arvesse võetud. Avalikud indeksid on keskmisel aastasel kumulatiivtootlusel (AACR – average annual compounded return) põhinevad arvutused, mis on ajas kaalutud mõõdikud üle konkreetse ajahorisondi ja on toodud näitlikustaval eesmärgil. Kuna kahe arvutuskäigu vahel on põhimõttelisi erinevusi, pole IRR ja AACR otsene võrdlemine soovitatav.

Allikad: Cambridge Associates LLC, MSCI, Standard & Poor’s.

* Globaalne erakapital vs. MPME MSCI All Country World Index – Cambridge and Associates.

MINEVIKU SOORITUS EI TAGA PRAEGUSI EGA TULEVASI SOORITUSI. Toodud ajaloolised näited ei kujuta endast lubadust, et tulevane tootlus saab olema sarnane. Siin sisalduv info ja statistilised andmed on võetud allikatest, mida peetakse täpseks, kuid CAZ Investments pole nende paikapidavust sõltumatult verifitseerinud. Näited minevikust on toodud vaid informatsiooni pakkumise eesmärgil ja sihiks pole esindada ühtegi konkreetset investeeringut.

Nagu sa näha võid, läheb erakapitalil soodsatel aegadel hästi, kuid see on ka mitmeid torme üle elanud. Kui vaatame hiljutist ajalugu, leiame kolm suuremat turulangust (millele alati järgnes taastumine). Internetimulli lõhkemine 2001. aastal, suur majanduslangus 2008. aastal ja COVID-19 pandeemia 2020. aastal. Kõigil neil juhtudel oli tipust põhja langemine S&P 500 indeksi puhul suurem kui erakapitali väljaostuindeksil. * Wall Streeti investeerimispanganduse hiiglane Neuberger Berman võttis selle hästi kokku: „Erakapital on kõigi kolme [turulanguse] puhul vähem kukkunud ja kiiremini taastunud kui börsiaktsiad.“ Midagi sarnast nägime ka 2021. aastal, kui peale pandeemiat ja globaalse varustusahela kriisi oli erakapitaliturul üks parimaid aastaid üldse, tootlus oli 27%.** Aasta varem oli see aga isegi veidi parem: 2020. aasta tootluseks oli 33%. *** Erakapitali raskekaallane Bain Capital kirjutas: „Erakapital näitas 2021. aastal erakordset kasvu, sest pandeemiaga seotud stiimuliraha triljonid tõid kaasa ajaloolise kasvu tehingute sõlmimiste ja väljumiste osas.“****

See aitab selgitada, miks raha erainvesteeringutesse nihkub. Need pakuvad lihtsalt paremaid võimalusi. Kala tuleb püüda seal, kus kala leidub. Lisaks on ettevõtted varasemast vähem valmis börsile minema. Nad saavad kapitalile ligi ka ilma selleta, seega nad ei taha läbi teha kõiki neid juriidilisi protseduure, mis kaasnevad börsile minekuga. Financial Timesi väitel***** on avalikult kaubeldavate aktsiatega USA ettevõtete arv ligi poole võrra vähenenud (umbes 4400-ni) võrreldes kõrgpunktiga 1996. aastal Seega on investoritel valida vaid 4400 ettevõtte vahel ja me kõik teame, et paljud neist on parimal juhul keskpärased, mis puutub kasumlikkusesse, kasvu ja tulevikuväljavaadetesse. Tegelikult on nii, et veel 2009. aastal olid 81% börsiettevõtetest kasumlikud (peale IPO-t); 2021. aastaks olid kasumlikud vaid 28% (peale IPO-t) ******

Börsiväliseid ettevõtteid on kümneid tuhandeid ja paljud neist on kasvavad, uuenduslikud ja maailma muutvad. Umbes 80% kõigist ettevõtetest, mille aastakäive ületab 100 miljonit dollarit, pole börsil. Sulle võib suure üllatusena tulla, et kui vaadata kõigi maailma börsiettevõtete koguväärtust, on eraka-

* Cambridge and Associatesi US Private Equity Buyout Index.

** https:/www.mckinsey.com/industries/private-equity-and-principal-investors/our-insights/mckinseys-private-markets-annual-review.

*** McKinsey Private Markets Annual Review 2021.

**** https:/www.bain.com/insights/private-equity-market-in-2021-global-private-equity-report-2022/.

***** https:/www.ft.com/content/73aa5bce-e433-11e9-9743-db5a370481bc.

****** https:/www.statista.com/statistics/914724/profitable-companies-after-ipo-usa/.

pitalifondidesse kuuluvate ettevõtete väärtus neist ligi neli korda suurem!*

Ma ei taha sellega öelda, et börsiaktsiad ei peaks meie portfelli kuuluma. Kindlasti peavad ja need on oluliseks osaks paljudest Püha Graali portfellidest (sealhulgas minu oma). Aktsiad võimaldavad kõigil saada omanikeks meie majanduses, mitte jääda vaid tarbijaks. Lisaks iPhone’ile võib sulle kuuluda ka osa Apple’ist. Aktsiad võimaldavad meile ligipääsu tuhandetele globaalsetele ettevõtetele, mis ajavad äri eri paigus üle maailma, ning sa võid nende osakuid müüa ja osta vaid ühe nupuvajutusega. See ei pea olema võistlus börsiaktsiate ja erakapitaliinvesteeringute vahel. Pigem saavad need varaklassid teineteist täiendada.

Paljud uuringud on näidanud, et kui sa lisad tüüpilisele aktsiate ja võlakirjade portfellile erakapitaliinvesteeringuid, vähendab see volatiilsust ja ühtlasi suurendab tootlust.** See peakski olema meie sihiks: riski (volatiilsuse) vähendamine ja tootluse tõstmine.

DEMOKRATISEERIMINE

Lisaks neile paljudele triljonitele, mis juba eraturgudesse voolavad, võib näha ka regulatsioonide leevendamist.*** On põhjust loota, et peagi saab keskmine investor eraturgudesse investeerida läbi oma tööandja pakutava 401k pensioniplaani. See lisab kütust juba niigi raketina taevasse kerkivale tööstusele. Ent me pole veel kõnelnud parimast uudisest.

Nagu ma varem mainisin, olen ma alati ebaõiglaseks pidanud seda, et kõrgekvaliteetsetest alternatiivsetest investeeringutest saavad osa vaid ülikõrge varade väärtusega isikud. Paljud jõukad inimesed on jõukaks saanud tänu oma äri mahamüümisele, aga see ei tähenda veel, et tegu on asjatundlike investoritega. Teisest küljest leidub palju väiksema pangaarvega inimesi, kel on lisaks soovile ka piisavalt teadmisi eraturu mängus osalemiseks. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on asi nõnda, et iga investor, kes on piisavalt arukas ja mõistab riske, võiks saada õiguse sellesse mängu siseneda. Õnneks on USA kongress minuga nõus. Selle raamatu kirjutamise ajal kiitis esindajatekoda heaks mõlema partei poolt toetatud seadusettepaneku, mis võimaldab kõigil (vara suurusest olenemata) saada akrediteeritud investoriks, kui neil õnnestub edukalt sooritada vastav test. Ma loodan, et selleks ajaks, kui sa neid sõnu loed, on ettepanekust saanud seadus ja kõigil leidub ligipääs neile suurepärastele võimalustele.

Kui alternatiivvarade helge tulevik hakkas mu peas kuju võtma, tekkis mul instinktiivne küsimus: kuidas saaksime osaleda selles laiemas trendis, kus

* Prequin: World Federation of Exchanges.

** https:/www.nb.com/en/global/insights/investment-quarterly-asset-matters-private-equity-and-your-portfolio.

*** https:/news.bloomberglaw.com/daily-labor-report/private-equity-firms-are-winning-the-fight-for-your-401k.

triljonid dollarid otsivad alternatiivseid investeeringuid? Kuidas saaksime selle laine, selle tsunami harjal ratsutada, rahuldumata vaid käputäie võimalustega?

Tuleb välja, et paljud arukad finantsvõlurid on juba välja nuputanud viisi, kuidas seda teha saaks, aga ma võin sulle kinnitada, et enamik inimestest pole sellest veel kuulnudki.

MINU SUUR LÄBIMURRE

Nagu paljud teist teavad, olen ma oma head sõpra Paul Tudor Jonesi nõustanud juba üle kahe aastakümne. Paljud arvavad, et Paul kuulub kõigi aegade parimate riskimaandamise fondijuhtide esikümnesse ning lisaks on ka suur filantroop –tema Robin Hoodi sihtasutus on annetanud üle 3 miljardi dollari vaesusega võitlemiseks New Yorgis.

Ligi kümme aastat tagasi vestlesin Pauli endise partneriga (kes hiljem rajas omaenda eduka fondi) alternatiivsete investeeringute teemal. Ma kaebasin selle üle, et mul on raske neid häid investeerimisvõimalusi ära kasutada. Populaarsesse erakapitalifondi investeerimisvõimaluse saamine on jõuka inimese versioon uude kuuma ööklubisse sisse pääsemisest pärast pikka sabasseismist. Ent enamasti jäetakse inimesed välja külma kätte ootama, rahakott käes.

Ta otsustas mulle sõbramehe poolest rääkida, mida teeb tema suure osaga oma isiklikust rahast. Kikitasin kõrvu. Üks tipptasemel fondijuht on valmis mulle paljastama, mida tema oma rahaga teeb. Nagu Tiger Woods kõneleks sulle, kus tema oma golfikeppe parajaks teha laseb. Seda tasub kuulata! Ta selgitas mulle, et tema kasutab üht firmat Houstonis Texase osariigis, mille lähenemine on mõneti ebatavaline. Texases? Mina oleks arvanud, et Connecticuti osariigis Greenwichis elav sell kasutab mõnd eliitfirmat Wall Streetil, Londonis või Singapuris. Aga nagu paljud taibukad finantsinimesed otsib ka tema vähekäidavad radu.

Järgmised tund aega haris ta mind lähenemise osas, mis näis olevat täiuslik vastus minu küsimusele.

Kuidas oleks mul võimalik osaleda alternatiivsete investeeringute maailmas, mis on üha populaarsemaks muutumas?

Tegin kiiruga märkmeid, kui ta selgitas, et investorina pole mõtet pingutada usaldusühingu (limited partnership) põhimõttel rajatud kapitalifondi usalduspartneriks (limited partner, LP; eesti keeles ka „usaldusosanik“) saamise nimel, kui vahel on ka olemas viis saada üheks omanikuks üksuses nimega täispartner (general partner, GP; eesti keeles ka „täisosanik“). Täispartner on antud juhul tegelik operatiivettevõte, tuntud ka kui varahaldur, mis valitseb portfelli kuuluvaid investeerimisfonde. Täispartneri omanikeks on reeglina rajajad ja juh-

tivtöötajad. „Nii et tegelikult on võimalik osta tükki täispartnerist?“ küsisin ma kuigivõrd üllatunult. Ta noogutas, näol kogenud veterani ilme. Minu jaoks oli tegu paradigmanihkega. Sest paljud finantsmaailma titaanid, keda olin intervjueerinud, said miljardärideks just tänu sellele, et neil olid oma varahaldusfirmad (seega olid nad täispartnerid).

Pole saladuseks, et enamik Forbes 400 nimekirja miljardäridest pole pärit tehno- või naftatööstusest. Tegu on erakapitali, erakinnisvara ja erakrediidi mogulitega. Tegu on finantsgeeniustega, kes oma klientidele (usalduspartneritele) ja ka endile (täispartner) suurt varandust loovad. Need on inimesed, kes on saanud rahamängu meistriteks ja haldavad kümneid või isegi sadu miljardeid. Need on inimesed, kelle partneriks tahaksin ma võimaluse korral olla. Kas tõesti võib olla võimalik, et mina saaksin omada tükikest nende rahahaldusärist nüüd, kui triljonid dollarid voolavad alternatiivsesse investeeringutesse? Tuleb välja, et vastus on jah. See maailm, tuntuks saanud kui „täispartneri osakud“ (GP stakes), on viimasel kümnendil suurte institutsionaalsete investorite seas üha populaarsemaks saanud ja ka peavoolu meedia on viimaks hakanud seda rohkem kajastama. Wall Street Journali artikkel* võttis teema õnnestunult kokku pealkirjaga: „Osalus erakapitalifirmades, ja mitte vaid nende fondides, toob suurt kasumit“.

Miks see siis toob suurt kasumit?

Selliste firmade kliendid, investorid/usalduspartnerid maksavad täispartnerile vähemalt kaht eri tasu. Esmalt valitsemistasu, mis on aastas enamasti umbes 2% investeeritud summalt. Teiseks, kui investeerimisfondi sooritus on hea, saab firma enamasti 20% kasumist. Nii et kõrgema järgu firmad, mis investoreid õnnelikuks teevad, on ise rikkust loovad masinad selle rajajate ja omanike jaoks.

Kui mu aju üritas kuuldut töödelda, tekkis mul palju küsimusi. Ta tegi mulle asja üldjoontes selgeks, seletades, et kui sinust saab varahaldusfirma (täispartneri) passiivne väikeomanik, on sel kolm plussi.

1. Rahavoog – ennustatav sissetulek – on suurepärane asi. Kui sa oma äri juhid, peaksid teadma, kui haruldane ja suurepärane see on, kui sa juba ette tead, et sul on stabiilne ja ennustatav sissetulek paljudeks aastateks. Tere tulemast eravarahaldusesse! Tüüpiline varahaldusfirma (täispartner) valitseb mitmesuguseid fonde oma klientide (usalduspartnerite) heaks. Investorid nõustuvad sageli oma investeeringud pikemaks ajaks puutumata jätma, lootes vastutasuks saada suuremat tootlust. See loob haldusfirma jaoks pikema horisondi, jättes piisavalt aega parimate võimalike otsuste tegemiseks. Kui firma paneb investori raha tööle, on ta õigus selle eest saada valitsemistasu (tavaliselt aastas 2% investeeringu koguväärtu-

* https:/www.wsj.com/articles/buying-stakes-in-private-equity-firms-not-just-their-funds-pays-big-1542542401#.

sest). Kui investor nõustub konkreetse „lukustamisperioodiga“ (tavaliselt viis kuni kümme aastat), teab varahaldur, et selle perioodi jooksul saab ta ennustatavat ja lepinguga kindlaksmääratud sissetulekut valitsemistasude pealt. Seega on firma omanikel kindel rahavoog – ja antud juhul kuulume ka meie nende sekka! Veel parem on see, et kui firma hallata olev rahahulk suureneb, kasvab sellega koos ka see kindel sissetulek!

2. Osa kasumist, nagu mainitud, saab täispartner, kui ta oma investoritele raha teenib, ühtlasi ka korraliku tüki (enamasti 20%) kasumist, mida kogu nende valitsetav kapital teeninud on. Seda nimetatakse sooritustasuks. Teiste inimeste rahaga raha teenimine ja selle pealt lisakasu lõikamine on täispartneri (sealhulgas meie!) jaoks olukord, kus kõik võidavad.

3. Hajutamine, nagu on öelnud Nobeli preemia laureaat Harry Markowitz, on ainus tasuta lõuna. Kui sa omad osalust varahaldusfirmas, pakub see väga head võimalust riskide hajutamiseks. Miks? Sest tüüpiline firma valitseb paljusid fonde. Kõigil neil on oma loomiskuupäev ehk „aastakäik“, seega on nad hajutatud üle mitmesuguste turu- või majandustsüklite. Lisaks on igal fondil oma portfell firmadest ja investeeringutest, mis on hajutatud paljude tööstuste, sektorite, riikide ja kasvufaaside vahel. See on hajutamine kõige kõrgemal tasandil.

Lisaks on veel neljas ja kõige olulisem pluss. Mõnikord läheb varahaldusettevõte börsile või müüakse maha suuremale firmale. Sellisel juhul saavad omanikud (kelle hulka kuulume ka meie!) reeglina oma osakute eest heldelt tasustatud. Leidub muidki lisakasusid, millest sa edaspidi kuuled, aga pole vist vaja öeldagi, et kui meie vestlus oli jõudnud sellesse punkti, kuulasin oma sõbra juttu üha suurema huviga. See kõik tundus lausa liiga hea, et tõsi olla. Vältimatult pidin küsima: „Miks peaks eravarahaldur üldse müüma osalust oma firmas?“

Mu sõber soovitas mul kohtuda Christopher Zookiga.

HOUSTON, MEIL ON VÕIMALUS

Kui ma Christopheriga kohtusin, sain oma üllatuseks teada, et kui ta rohkem kui 30 aasta eest otsustas rajada CAZ Investmentsi, inspireeris teda selleks minu algne „Isikliku jõu“ kassetiseeria. (Jah, need iidsed kassetid!) See oli aastal 1991, kui ta töötas ühes Wall Streeti pangas. Talle tundus, et tal hakkab sellest küllalt saama, ning ta teatas oma naisele, et kümne aasta jooksul kavatseb ta rajada oma firma. Ta jäi lubadusele kindlaks ning rajas 2001. aastal CAZ Investmentsi – paraku just 11. septembri terrorirünnakule järgnenud karuturu paiku. Aga nagu

sa edaspidi kuuled, pole Christopher allaandja tüüp ning oskab häid võimalusi märgata kõigis turutingimustes. Lisaks peetakse temast alternatiivsete investeeringute maailmas väga lugu. Texase kuberner määras ta 2019. aastal osariigi pensionisüsteemi järelevalvenõukokku, kus ta töötab investeerimiskomitee esimehena

CAZ Investments pole mingi tüüpiline investeerimisfirma. Sealne kõrge tööeetika ja värskendavalt otsekohene lähenemine annavad märku firma Houstoni juurtest. Christopheri juhtimise all on ettevõte rohkem kui kakskümmend aastat sammunud oma unikaalset rada mööda. Seda tuli teha, sest Christopher teadis, et vana ja kopitanud mudel neile ei sobi, kui nad tahavad võistelda suurte institutsioonidega.

Nende rohkem kui kahekümne aastaga on Christopher ja tema tiim loonud võrgustiku, mis koosneb jõukatest peredest ja selle kollektiivse ostujõu abil pääseb ligi unikaalsetele investeerimisvõimalustele. Tasub üle korrata, et alternatiivsete investeeringute maailmas on ligipääs põhiline. Nagu Christopher mulle selgitas: „Meie rolliks on iga päev leida meie investoritele eksklusiivseid võimalusi, mida nad saaksid kaaluda (neil on alati õigus loobuda). Vastutasuks on investorid lubanud tegutseda ühisrindena. Iga uue võimaluse puhul paneme rahad kokku ja kirjutame üheainsa tšeki, millel olev summa on võrreldav paljude suurte institutsioonide investeeringutega.“

Täna on firmal üle 3000 jõuka kliendi üle kogu maailma ning ka mitmed investeerimisnõustamisega tegelevad firmad osalevad nende kureeritavates investeeringutes. Firmast on saanud üks 200 suurimast erakapitali paigutajast maailmas, olles juba ees sellistest suurtest institutsionaalsetest investoritest nagu Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi, Columbia ja Duke’i ülikoolide sihtkapitalifondid.*

Õhtusöögi ajal viis Christopher mind asjaga kurssi, kõneldes neist paljudest investeerimisvõimalustest, kuhu tema võrgustik on kümnendite jooksul raha pannud. Nende mitmekesiste võimaluste puhul, mis tema firma oli investoritele välja pakkunud, avaldas mulle muljet nii lai teemadering kui ka õigeaegne ajastus: kinnisvarakriisi ajal riskantsete hüpoteeklaenude lühikeseks müümine, naftakrahhi ajal energiasse investeerimine, väikeosalused NBA, NHL ja MLB klubides jpt. Ent just „täispartneri osakute“ maailmas on CAZ-ist saanud üks suurimaid mängijaid, sest neil on osalus rohkem kui kuuekümnes tuntud erakapitali-, erakrediidi- ja erakinnisvarafirmas mitmel pool maailmas.

Peale põhjalikke taustauuringuid sai minustki klient ja minu perefirma partner Ajay Gupta liitus CAZ-i juhatusega. Aastate jooksul veetsime koos Christopheri ja tema tiimiga üha enam aega ja hakkasime üha enam hindama tema firma meetodit: igal aastal vaadatakse läbi üle 150 investeerimisvõimaluse, kuid

* Allikas: PitchBook Data seisuga aprill 2022.

välja valitakse vaid käputäis neist, mis tunduvad parimad ja ajakohaseimad. CAZ-i tiimist oli palju kasu minu isikliku Püha Graali portfelli kokkupanekul. Ma leidsin, et ma tahan Christopheri tarkust tuua ka teisteni oma tutvusvõrgustikus ning Christopher pakkus meile võimalust liituda nende paari tosina väljavalituga, kes on väikeosanikud CAZ-is endas. Kuigi ma nende igapäevatööst aktiivselt osa ei võta, tahan ma olla relvastatud teadmistega investeerimistrendide kohta, soovides teada, kuhu „tark raha“ liigub ja kuidas kõige soodsamaid võimalusi ära kasutada.

LEVITAME SÕNA

2022. aasta keskel leidsid maailmas aset suured muutused, sest nullilähedaste intressimäärade ajastu jõudis lõpule. Kestev inflatsioon, varustusahela kriis, Ukraina-Vene sõda ja mitmed muud tegurid jätsid turgudele oma jälje. Võtsin ühendust tuttavate finantshiiglastega (paljusid neist olen selle raamatu tarvis intervjueerinud), kuid ükski neist ei paistnud kartvat. Pigem olid nad põnevil: nad tajusid uusi võimalusi. Kuigi võlakirjade väärtus langes, tulid tõusvad intressimäärad erakrediidifirmadele (sealhulgas neile, milles minul on GP osakuid) pigem kasuks ja aitasid teenida suuremat tootlust, sest nende küsitud laenuintressimäärad kerkisid samuti. Enne intressimäärade tõstmist keskpankade poolt olid paljud ärid harjunud erakrediidiandjatele maksma 5–6% intressi, aga kui intressimäärad kerkisid, pidid needsamad firmad maksma üle 11%, kuna laenud kohaldati uute turumääradega. Sama laenaja, sama laen, kuid laenuandja sai oma rahalt rohkem tootlust.

Mulle meenub, et ma istusin oma verandal ja imetlesin ookeani, olles tänulik, et Dalio ja paljud teised olid mulle õpetanud selgeks põhimõtted, millest oma teekonnal lähtuda. Olin tänulik strateegiate eest, mida ma oma Püha Graali portfellis kasutasin. Olin tänulik, et mul leidub platvorm, millelt jagada kõiki neid tarkusi, mis ma olen selgeks õppinud tänu oma headele kontaktidele. Sel hetkel sain ma aru, et me peame koos Christopheriga selle raamatu kirjutama. Meil oli nii palju olulist ja kasulikku materjali, mida jagada. Nii palju huvitavaid strateegiaid, mida tutvustada ja lähemalt uurida. Nii paljude kogenud ja edukate veteranide tarkusi, millest kõnelda. Ma võtsin telefoni ja rääkisin Christopherile, et me peame raamatu valmis kirjutama, seda kahel põhjusel.

1. Kahe peale on meil olemas unikaalne ligipääs alternatiivsete investeeringute maailma kõige targematele ja edukamatele peadele. Sellised inimesed nagu Barry Sternlicht, Starwood Capitali rajaja, kes on üles ehitanud globaalse kinnisvarainvesteeringute impeeriumi, mis ulatub 30 riiki ja haldab 115 miljardi väärtuses kinnisvara. Või Wil VanLoh,

Quantum Energy rajaja, üks suurimaid eraenergiainvestoreid, kes on näidanud suurepäraseid tulemusi (hoolimata sellest, et ta investeerib suure volatiilsuse poolest tuntud varaklassi). Temaga vestlemine oli väga huvitav muu hulgas ka seetõttu, et maailm keskendub nüüd taastuvenergiale ja sellest tulenevatele võimalustele. Need väga kaasahaaravad vestlused väljendavad ajatut tõde: teadmistes peitub jõud, kui lisaks omandamisele neid ka rakendatakse.

2. Isegi rikaste perekondade ja nende nõustajate ringkondades pole täiel määral aru saadud, kui palju häid võimalusi avaneb alternatiivsete investeeringute maailmas. Kunagi kehtis see ka minu kohta ja ma tean, et see kehtib endiselt paljude edukate inimeste kohta minu siseringis. Isegi kui nende finantsnõustajad tahavad vaid head, tutvuvad need inimesed tihtilugu üsna piiratud valikutega, mida sageli pakub nõustaja emafirma. Meie tahame aga, et kõik, nii investorid kui nõustajad, saaksid varustatud vahendite, teadmiste ja võimalustega, mida kasutavad paljud maailma parimad investorid oma Püha Graali lähenemiste puhul.

SEITSE UNIKAALSET STRATEEGIAT

See raamat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas on iga peatükk pühendatud mõnele spetsiifilisele alternatiivsele investeerimisstrateegiale või -kategooriale. Oleme välja valinud seitse unikaalset strateegiat, mis on pika aja vältel andnud erakordselt head tootlust. Kõik need seitse strateegiat on üksteisega vähe korreleeruvad investeerimisvõimalused, mistõttu just need said paljude võimaluste hulgast välja valitud.

Esiteks vaatleme põhjalikumalt GP osakute maailma. Seejärel paljastame, kuidas investorid võivad nüüd osa saada ühest neist vähestest seaduslikest monopolidest, mis Põhja-Ameerikas veel säilinud on: profispordiklubide omamine. Üsna hiljutised reeglimuudatused on investoritele ukse avanud ja nad saavad oma portfelli hankida osakuid klubides, mis kuuluvad profiliigadesse, nagu MLB (pesapall), MLS (jalgpall), NBA (korvpall) ja NHL (jäähoki). Neil klubidel on vägagi jätkusuutlikud tuluteenimismudelid, mida turutingimused toetavad. Enam ei teenita raha vaid õlle ja istekohtade müügiga, vaid klubidest on saanud mitmetahulised globaalsed impeeriumid, mis teenivad miljardeid voogedastusõigustest, hasartmänguga seotud sponsorlepingutest, hotelli- ja restoraniärist jpm. See on vaid üks näide eesootavast. Ka kõik teised strateegiad, mida me tutvustame, on sama põnevad.

Teises osas istume maha koos varahalduse tippekspertidega. Koos valitsevad nad rohkem kui poolt triljonit dollarit! Nad olid nii lahked, et meile tutvustada oma elulugu, taipamisi, tehnikaid, põhimõtteid ja strateegiaid, mille

abil nad oma peadpööritava eduni jõudsid. Me palume neil kõigil meiega jagada, mida nemad peavad oma investeerimise Pühaks Graaliks. Kuulsime mitmekesiseid, üllatavaid ja väga sügavmõttelisi vastuseid. Nii et pöörame lehte ja alustame GP osakutest, et aru saada, miks kümnete miljardite väärtuses tarka raha järgib seda strateegiat.

Autorite märkus: meie kaks, Christopher ja Tony, kirjutasime selle raamatu kahekesi, tegime ühiselt intervjuusid ja töötasime koos, et tuua sinuni parim võimalik teave. Seega me ei hakka peatükkide ja lõikude puhul autori teatepulka käest kätte andma, vaid kõneleme ühel ja selgel häälel koos läbi kogu raamatu.

Investeerimise püha graal

INVESTEERIMISE PUHA GRAAL

TONY ROBBINS

TEAVITUS

I OSA

II OSA TITAANIDEGA ÜHE