Fanni suured tunded

Originaal:

FANNI ja suuri tunnemöykky

Illustratsioonid: Linnea Bellamine

Kujundus: Juha Paakkolanvaara

Fanni Emotions on ELi registreeritud kaubamärk, mis kuulub Fanni Emotions Oy-le.

Kõik illustreeritud tegelased on autoriõigusega kaitstud. Ainuõiguslik litsentsiomanik: Fanni Emotions Oy.

Keeletoimetaja: Inge Pitsner

Inglise keelest tõlkinud: Evelin Arak

Adaptsiooni küljendus: Lauri Tuulik

© Tekijät ja Kumma-kustannus

© Kirjastus Pilgrim, 2024

ISBN 978-9916-680-80-3

Trükk Tallinna Raamatutrükikoda

Lõpuks ometi! Täna toimub külas suur pidu ja Fanni ei jõua seda ära oodata. Ta läheb sinna koos emaga ja on väga põnevil, mis seal ees ootab. Saabudes kuulevad nad muusikat mängimas ja kõikjal, kuhu Fanni vaatab, on midagi maitsvat süüa või lõbusat vaadata.

Fanni näeb palliviskekabiini. Kui saad kõik pallid purki, võidad maitsva puuviljakorvi. See tundub küll põnev!

Esialgu on Fanni närvis. Pärast seda, kui ema teda julgustab, otsustab Fanni siiski palliviskest osa võtta. Ja tead mis: Fanni on selles üllatavalt hea! Ta viskab ühe palli teise järel purki. Fanni on ülirõõmus!

Käes on Fanni viimane vise. Tema ümber on kogunenud toetajate seltskond. Kui Fanni viimase palli purki saab, võidab ta auhinna. Fanni on närvis ja keskendub kõvasti. Ta hingab sügavalt sisse, viskab palli ja …

… viskab mööda. Tema pall ei lenda korvi.

Fanni on ahastuses ja lükkab pallikuhja põrandale.

Läbi rahvasumma tormates täituvad tema silmad pisaratega.

Ema leiab Fanni vana tammepuu varjus kükitamast.

„Oh, kullake. Kuidas sa end tunned?“

„Ma ei tea,“ vastab Fanni tusaselt. „Ma tunnen, justkui oleks minu kõhus suur sõlm.

See teeb haiget.“

„Äkki prooviksime välja mõelda, mis see suur sõlm sinu kõhus olla võib,“ pakub ema.

„Kui me teame, mida tunneme, muutuvad asjad tavaliselt paremaks. Nii saame seda kellelegi öelda.“

Fanni näib lootusetu. Ta ei suuda oma kõhus peituvale suurte tunnete sõlmele nime välja mõelda.

„Võib-olla oled sa vihane, et viimane pall purki ei läinud?“ pakub ema. „Või oled sa kurb, et puuviljakorvi ei võitnud?“

Fanni nuuksub ja noogutab. Ta sosistab: „Ma tunnen ka piinlikkust.“

„Piinlikkust?“ uurib Fanni ema üllatunult. „Miks?“

„Sest ma olen selline piripill,“ vastab Fanni pisaraisse puhkedes. „Ma hakkan alati nutma ja kõik asjad tunduvad olevat nii suured. Ma vihkan oma tundeid!“

EMOTSIONAALSED OSKUSED

MIS ON EMOTSIONAALSED OSKUSED JA MIKS NEID HARJUTADA?

Inimestena on meil vajadused, mis tuleb ellujäämiseks rahuldada, nagu toit ja uni. Samuti peame end turvaliselt tundma, teiste inimestega sidemeid looma, heakskiitu pälvima ning ennast ja oma ideid teostama. Emotsioonid on sõnumid, mis räägivad meie vajadustest ja aitavad neid täita. Näiteks võib hirmunud lapse vajaduse tunda end turvaliselt rahuldada see, kui täiskasvanu ta sülle võtab ja teda hoiab.

Vastsündinutena me ei tea, mis emotsioonid on, kuidas neid nimetada või nendega toime tulla. Emotsionaalsed oskused, nagu iga teinegi oskus, nõuavad harjutamist. Laps õpib emotsionaalseid oskusi teistega suhtlemise kaudu. Täiskasvanutel on oluline roll, et aidata lapsel kogetud tundeid aktsepteerima, tuvastama ja nimetama õppida. Samuti aitavad täiskasvanud õppida lapsel tundeid turvalisel ja arusaadaval viisil väljendama. Kui laps arendab emotsionaalseid oskusi, mõistab ta järk-järgult, miks ja millal tunded tekivad ning kuidas nende tunnete tugevust reguleerida. Nad mõistavad vajadusi, mida erinevad tunded väljendavad, ja kasutavad nende vajaduste sobivaks rahuldamiseks loovat probleemilahendust.

Täiskasvanud saavad tunnetest rääkides ja neid teadlikult õpetades lapse emotsionaalseid oskusi tugevdada. Samuti tasub täiskasvanutel pöörata tähelepanu sellele, kuidas nad päeva jooksul lapse tundeid juhivad. Emotsioonide edukaks töötlemiseks on lihtne moodus:

1. tunde aktsepteerimine,

2. tunde tuvastamine ja sellele nime andmine,

3. tunde tugevuse reguleerimine,

4. probleemi lahendamine.

Kui laps on vihane, hirmul või pettunud, võib täiskasvanul tekkida kiusatus hüpata otse selle tee lõppfaasi ja leida kiire lahendus, et keerulise emotsiooni tekitanud olukorda leevendada. See ei ole aga lapse emotsionaalsete oskuste arendamisel kõige tulemuslikum lähenemine. Eduka emotsioonide juhtimise esimene samm on tunde aktsepteerimine. Lapse tunded võivad täiskasvanutele mõnikord üllatavad või üle võlli tunduda. Selleks et laps õpiks enda ja teiste tundeid töötlema, on aga oluline, et ta teaks – kõik tunded on lubatud ja isegi soovitavad!

Kui täiskasvanu lapse tunded ära tunneb, loob laps tunnete üle arutlemise sõnavara. Laps hakkab mõistma, mis tunnet erinevad emotsioonid kehas tekitavad. Samuti õpib ta järk-järgult seda, mis neid tundeid tekitab. Järgmisena saab täiskasvanu aidata lapsel oma tunnete tugevust reguleerida ja rahuneda. Alles siis, kui laps on piisavalt rahulik, saab täiskasvanu hakata mõtlema, kuidas olukorda lahendada.

Mõnikord pole võimalik ega ka vaja emotsioonide juhtimise teekonda järgida. Tunne võib olla nii leebe, et möödub ka täiskasvanu abita kiiresti. Mõnikord lahvatavad tunded nii tugevalt, et pole aegagi nime panna – tähtsam on aidata lapsel rahuneda. Sellegipoolest on oluline teha paus ja võtta aega, et lapse tundeid koos vaadelda. Kui täiskasvanu järgib eduka emotsioonide töötlemise teed, ei omanda laps mitte ainult emotsionaalseid oskusi, vaid orienteerub kergemini igapäevaelus ning tema emotsioonitulvad lähevad kiiremini üle.

Fanni emotsionaalsete oskuste sari tutvustab lastele tundeid ja emotsionaalseid oskusi samm-sammult. Fanni raamatutes olevad lood ja harjutused võimaldavad lastel ning täiskasvanutel emotsionaalseid oskusi lõbusal ja pragmaatilisel viisil harjutada. Ja emotsionaalseid oskusi tasub harjutada, sest need on uskumatult kasulikud.

Emotsionaalsete oskuste õppimine:

• tõstab lapse enesehinnangut,

• aitab lapsel suhteid luua ja hoida,

• muudab elu sujuvamaks,

• aitab lapsel õppida,

• toetab lapse psühholoogilist, emotsionaalset ja füüsilist heaolu.

See raamat aitab lastel õppida oma tundeid ära tundma ja neile nime andma. Laps õpib, mis on tunded, miks need meil tekivad ja kuidas neid edasiviivalt väljendada. Tunnete tuvastamine ja neile nime andmine loob aluse ka teiste emotsionaalsete oskuste arendamiseks.

HARJUTUSED

Kasutage tunnetest rääkimiseks Fanni lugu. Järgmised küsimused aitavad teil alustada.

1. Kuidas saaks öelda, kuidas sa end tunned või mida keegi teine tunneb? (Füüsilised tunded, näoilmed, sõnad ja väljendid, kehakeel jne)

2. Miks on tunded olulised? (Nad edastavad olulisi sõnumeid ja aitavad meil tegutseda)

3. Miks oli Fannil piinlik? (Tema tunded olid väga tugevad; talle tundus, et ta on teistsugune)

4. Mis aitas Fannil tema sees olevat tunnete sõlme lahti harutada? (Tunnete äratundmine ja neile nime andmine; emaga oma tunnetest rääkimine; mõistmine, et teised inimesed tunnevad samuti kogu aeg kõikvõimalikke tundeid)

5. Vaadake loo eelviimast lehte, kus on kujutatud külapidu. Kui palju erinevaid tundeid sa pildil märkad? Milliseid nimesid oskad neile tunnetele anda? Millal oled ise samamoodi tundnud?

6. Milliseid tundeid tundis Fanni palliviset tehes? Näita mulle piltide pealt ja proovi leida tunnetele nimed! Millal oled ise neid tundeid tundnud?

Ralfi äraarvamismäng

1. Paluge lapsel valida üks tunne. Laps püüab tunnet imiteerida, ilma et ta kasutaks ühtegi sõna. Teised püüavad ära arvata, mis tunne see on!

2. Arvake ära, millisest tundest räägitakse

• Milline tunne paneb sind naeratama? (rõõm/õnn)

• Milline tunne aitab sul enda eest seista? (viha)

• Milline tunne teeb su silmad suureks? (üllatus)

• Milline tunne aitab sul end turvaliselt tunda? (hirm ja vastikustunne)

• Milline tunne ütleb sulle, kellest sa hoolid? (armastus)