Kuidas aidata lapsi ja noori vaimse tervise probleemide korral by Pilgrim

KUIDAS AIDATA

LAPSI JA NOORI

VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL ALUSTA SIIT

Dr Pier Bryden Dr Peter Szatmari

KIIDUSÕNAD RAAMATULE

„Ma usun, et laste vaimne tervis on tähtsam laste hammaste tervisest. Eelistaksin seda, et minu lapsel poleks probleeme elus toimetulekuga, kui et tal poleks hambakattu. See raamat näitab vanematele, mida ne mad saavad ära teha oma laste aitamiseks.“ Howie Mandel, koomik, näitleja ja Bell Let’s Talk saadik

„Lapsevanemana, kes oli toeks oma lapsele, kes koges kiusamist ja sellega kaasnevaid emotsionaalseid probleeme, olen ülimalt tänulik selle raama tu eest – see on abivahend vanematele, aitamaks mõista vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ära tunda, ning jagab lisaks ka strateegiaid kodustes tingimustes lapse vaimse tervise toetamiseks.“ Katherine Hay, Kids Help Phone’i president ja tegevjuht

„Olles jälginud, kuidas mitmed sõbrad on oma laste erinevate vaimsete probleemidega toime tulnud, tean ma, et käesolev raamat on väga olu line abivahend mitte ainult vanematele, vaid kõigile, kellel on lapsega lähedane suhe. See raamat näitab, milliseid ohumärke tuleb võimalike psüühikahäirete puhul jälgida – ja mida meie saame lapse aitamiseks ära teha –, et astuda samm meie kõigi tervislikuma tuleviku suunas.“ Cynthia Loyst, CTV suhtlussaate „The Social“ saatejuht ja raamatu „Find Your Pleasure“ autor

„Kui otsite meeleheitlikult tuge oma lapsele, võib vaimse tervise maasti kul orienteerumine olla keeruline ja üle jõu käiv. See raamat on läbimõel dud, tõenduspõhine ja selges keeles kirjutatud juhend nii vaimse tervise probleemide mõistmiseks kui ka abipakkuvate strateegiate ja ressursside leidmiseks – see on lapsevanematele tõeliselt murranguline leid.“ Sandra Hanington ja Eric Windeler, Jack. orgi kaasasutajad

„Värav teadmisteni, mis aitavad mõista ebakindlaid, segadusttekitavaid ja mõnikord hirmuäratavaid probleeme, millega meie lapsed vaimse tervise osas silmitsi seisavad. Raamatu autorid, kes mõlemad on koge nud lastepsühhiaatrid, annavad kasulikke ja lootust sisendavaid lihtsalt mõistetavaid selgitusi mitmete rohkem ja vähem levinud psüühikahäi rete ning raviviiside kohta, mis võivad lugejat kõvasti aidata, tuletades samas vanematele meelde, et nad peaksid muretsemise korral usaldama oma vaistu, keskenduma pigem lapse mõistmisele ja abistamisele kui süüdistamisele ning teadvustama endale, et nad pole oma murega üksi.“ David S. Goldbloom, OC, MD, FRCPC, CAMH-i vanemarstist nõunik ja bestselleri „Kuidas ma saan teid aidata? Üks nädal psühhiaatri elus“ kaasautor

„See ülevaatlik, siirameelne ja lugema kutsuv raamat aitab meil kõi gil paremini mõista noorte seas esinevaid psüühikahäireid. See peaks olema kohustuslik lugemine lapsevanematele ja kõigile neile, kes meie lastest hoolivad.“ Stanley Kutcher, MD, Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse endine direktor Dalhousie Ülikoolis

„Igal lapsevanemal, kes on mures oma lapse vaimse tervise pärast (ja kes meist poleks mingil hetkel seda muret tundnud?), tuleks käesolev raamat kohustuslikus korras läbi lugeda. Raamat on kirjutatud selges keeles ning tugineb nii praktilistele kogemustele kui ka usaldusväärsete le teadusuuringutele, peegeldades oma sisus lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. Ja mis kõige parem: see seab esikohale perekonna, tehes igati õigustatult selgeks, et kannatav laps vajab raskustest ülesaamiseks perekondlikku tuge ning pereliikmed peavad teadma, kuidas toimuvat mõista ja kuidas abiks olla.“ Landon Pearson, OC, endine Kanada senaator ja laste õiguste eest võitleja

„See raamat annab vanematele ja hooldajatele häid suuniseid ning si sendab neisse lootust ja optimismi uskumaks, et kui lapsel on psüühika häire, siis leidub selle vastu ravi, mis aitab lapsel ja perel edukalt hak kama saada.“ Jana Davidson, MD, FRCPC, BC lastehaigla peapsühhiaater ja British

Columbia Ülikooli laste ja noorte psühhiaatriaprogrammi juht

„Psühholoogina suhtlen regulaarselt lapsevanematega, kes tunnevad end ülekoormatuna ja muretsevad selle pärast, mida teha ja kuhu pöör duda, et oma lapse vaimse tervise vajadusi õigesti hinnata ja ravida. Käesolevas raamatus jagavad doktorid Bryden ja Szatmari oma teadmisi empaatia ja kaastundega – mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Soovitan seda raamatut kõi gile lapsevanematele.“ Sara Dimerman, psühholoog ja menukas autor

„Suurepärane ja väga vajalik abimaterjal lapsevanematele. See raamat, mis on kirjutatud selges ja arusaadavas keeles ning mille keskmes on näidislood haigusjuhtumitest, pakub vastuseid ja praktilisi nõuan deid, mis aitavad vanematel ära tunda, millal nende laps abi vajab, ning õppida, kust ja kuidas seda leida. See on kohustuslik lugemine igale lapsevanemale, kes võitleb oma lapse vaimse tervise probleemide lahendamise eest.“ Harriet MacMillan, CM, MD, MSc, FRCPC, lastehaigla McMaster Children’s Hospital laste nõustamisja hindamisprogrammi asutajaliige

VEEL RAAMATUID DR PIER BRYDENILT „Kuidas ma saan teid aidata? Üks nädal psühhiaatri elus“, kaasautor dr David Goldbloom

VEEL RAAMATUID DR PETER SZATMARILT „Omaette maailmas: autismi ja Aspergeri sündroomiga laste mõistmine“

Käsiraamat

LASTE JA NOORTE

vaimse tervise probleemide korral ALUSTA SIIT

Dr Pier Bryden Dr Peter Szatmari PILGRIM 2024

Originaali tiitel: Start Here: A Parent’s Guide to Helping Children and Teens through Mental Health Challenges

Kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Tõlkinud Joonas Orav Toimetanud Terje Metsavas Adaptsiooni küljendanud Lauri Tuulik

ISBN 978-9916-680-70-4 Trükk Tallinna Raamatutrükikoda

Pühendatud meie peredele, patsientidele ja nende peredele… kes kõik on teinud meist paremad arstid.

SISUKORD

Sissejuhatus

17 50 85 119 143 181 207 229 253

Ärevushäired Ainete kuritarvitamise häired Söömishäired Unehäired Depressioon, traumad ja enesetapumõtted Psühhoos ADHD Autismispektri häire Kokkuvõte

261 263 267 286 303 318

Autorite märkus Tänusõnad Ressursid Sõnastik Viited Autoritest

SISSEJUHATUS

apsevanematena teame sisimas, et emaks või isaks saa mine on elumuutev kogemus ning toob peaaegu alati endaga kaasa ka mitmeid erakordseid päevi, mis on täis enneolematut rõõmu. Kuid ühtlasi teame sisimas, et emaks või isaks saamine tähendab, et peame kogu elu muretsema oma lapse käekäigu pärast – tema tervise, sõprade, käitumise ja hinnete pärast – ning sealjuures mõistagi ka enda vanem liku pädevuse pärast. Meiegi oleme seda kogenud. Meil on kamba peale viis last ja tuleb tõdeda, et isegi lastepsühhiaatrid kahtlevad kohati oma võimetes lapsi kasvatada. Pidev murede laviin võib mõjuda kurnavalt: kui oluline on mu üheksandas klassis õppiva lapse hinnete halvenemine ikkagi suures plaa nis? Kas ma peaksin muretsema, sest mu tütar läheb koolist koju jõudes alati otsejoones oma tuppa? Kas mu poeg veedab aega ikka korralike sõprade seltsis? Kas ma kasvatan oma last ikka õigesti? Kuigi füüsilised tervisehädad, nagu luumurd või palavik, võivad lühiajaliselt mõjuda ehmatavalt, on neil puhkudel ta valiselt üsna selge, mida teha tuleb. Seevastu on oma lapse vaimse tervise eest hoolitsemine sageli palju segasem ja isegi üsna vastuoluline teema. Kui laps teeb koolist poppi, ei toitu

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

õigesti ega maga piisavalt või eraldab end sõpradest ja pere liikmetest, soovitavad mõned vanemad sellesse suhtuda kui lihtsalt „mööduvasse faasi“. Teised aga võivad olla mures, et selline käitumine viitab tõsisele probleemile, mis nõuab pika ajaliste hädade vältimiseks varajast sekkumist. Seega pole ka üllatav, et tänapäeval küsivad lapsevanemad endalt tihti, kas nende laps on ikka „normaalne“ või on tema vaimne seisund pigem murettekitav. Ja tõtt-öelda esineb laste ja noorte seas vaimse tervise häi reid (mida kutsutakse ka psüühikahäireteks) üsna sageli: um bes 10–20% lastest ja teismelistest üle kogu maailma kannatab mõne vaimse tervise häire all. Pooled kõigist täiskasvanueas esinevatest psüühikahäiretest avalduvad juba neljateistküm nendaks eluaastaks ning kolmveerand hiljemalt kahekümnen date eluaastate keskpaigaks.1 Vaatamata edusammudele, mida meie ühiskond on teinud psüühikahäirete destigmatiseerimi seks, varjavad paljud lapsed ja teismelised oma muresid jät kuvalt oma perekonna ja eakaaslaste eest, sest psühhiaatriliste häiretega kaasneb tahes-tahtmata häbitunne, ning vanemaid jääb seetõttu vaevama teadmatus, kas nendegi laps kuulub sel le murettekitava statistikanumbri hulka. Vanemad vajavad abi rohkem kui eales varem. Soovitame siinkohal selle abi otsimisega algust teha. Käesolev raamat on meie katse käsitleda segaduse, abituse ja eraldatuse tunnet, mida vanemad pahatihti kogevad, kui nende lastel ilmnevad vaimse tervise probleemide või haiguste tunnused. Kirjutasi me raamatu eesmärgiga jagada teavet ja abi, mida sina vajad oma laste toetamiseks. Oleme üheskoos töötanud laste vaimse tervise valdkonnas kokku kuuskümmend aastat ning oleme ainulaadselt võimelised jagama sinuga teadmisi ja praktilisi va hendeid, mille oleme omandanud oma patsientidelt (ja nende

S I S S E J U H AT U S

peredelt), kolleegidelt ja teadusuuringutest, aga ka omaenda kogemustest lapsevanematena. Kui oled mures muutuste pärast oma lapse arengus või käitumises, aitab see raamat sul kindlaks teha, kas sinu laps lihtsalt „läbib mööduvat faasi“ või on tõelises hädas. (Laste le viidates oleme raamatu vältel vaheldumisi kasutanud sõnu „poiss“ ja „tüdruk“, aga tõdeme, et mõned lapsed määratlevad end sooneutraalsena ja eelistavad selliste terminite vältimist, ning meiegi toetame seda seisukohta.) Iga peatükk käsitleb erinevat vaimse tervise probleemi ja algab lühikese näidisloo ga lapsevanemast, kelle laps on sattunud hätta. Sellele järgneb kirjeldus pere teekonnast, mille tulemuseks on kriisi tekke põhjuste mõistmine ja lapsele abi leidmine. Raamatut luge des käid sinagi nende vanemate ja lastega kaasas kohtumistel vaimse tervise spetsialistidega ning harid end mitte ainult eri nevate psüühikahäirete, riskitegurite ja ohumärkide osas, vaid ka selles, kuidas sina saaksid vajadusel varakult sekkuda, et tagada oma lapsele vajalik ravi, kui tal peaks mõni selline häi re välja kujunema. Saad ka ülevaate vaimse tervise hindamise süsteemidest ja näed, kuidas jõutakse psühhiaatrilise diagnoo sini; milliseid ravimeetodeid kasutatakse eri psühhiaatriliste häirete puhul; ning millega peaksid vaimse terviseprobleemiga laste vanemad arvestama oma laste tuleviku ja heaolu osas. Nagu käesoleva raamatu pealkiri viitab, on see mõeldud vaid lähtepunktiks. Oleks võimatu anda ühes raamatus am mendav kirjeldus iga vaimse tervise häire kohta, mis lastel ja noortel esineb, kuigi oleme raamatu lõppu lisanud üksikas jaliku loetelu allikatest, et saaksid vajadusel rohkem lugeda konkreetsete psühhiaatriliste haiguste kohta, ning mõistagi on sinu lapse arst või terapeut hindamatuks abiliseks kõigile neile küsimustele vastamisel, mida meie siin raamatus ei ole

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

käsitlenud. Meie eesmärk on aidata sul välja selgitada, kas sinu last vaevab psüühikahäire või mitte, ning anda sulle edasised juhised aitamaks tal saada vajalikku ravi. Kõige olulisem nõuanne, mida anda saame, kõlab nii: ära pööra pilku kõrvale. Kartus, et sinu lapsel on psüühikahäi re, võib teadagi mõjuda lausa halvavalt. Mitmed vanemad on meile öelnud, et ainuüksi võimalus, et nende lapsel võivad olla vaimsed probleemid, kutsub esile enesesüüdistust, hirmu iso latsiooni ees ja muret, et teised inimesed – pereliikmed, sõb rad, naabrid, õpetajad – nende olukorda ei mõista. Kui aga sinu instinkt ütleb sulle, et miski on viltu, siis usalda ennast. Ohumärkide eiramine teeb rohkem kahju kui asjasse süüvi mine. Nii mõnigi lapsevanem on meile öelnud, et tagantjärele vaadates arvavad nad, et vältisid enda silme ees olevat tõde hirmust, et nemad olid mingil määral vastutavad oma lapse vaimsete hädade eest. Ära raiska oma aega ja energiat alusetu le süütundele ja endas kahtlemisele. Keskendu omaenda hea olule ja toetava suhte säilitamisele lapsega. See võimaldab sul paremini aidata oma last ja perekonda ajal, mis on tõenäoliselt teie kõigi jaoks väga keeruline. Ja lõpetuseks: olenemata sellest, kas sinu lapsel on diag noositud psüühikahäire või sa lihtsalt muretsed, et sinu last ähvardab psüühikahäire oht, tahame sulle kinnitada, et sa pole üksi. Edasine tee ei ole alati lihtne ega konarusteta ja võima lust hinge tõmmata ei pruugi avaneda niipea, aga abi on sinu jaoks alati olemas. Võid omalt poolt teha vägagi palju selleks, et aidata turvatunne oma lapse ellu tagasi tuua. Loodame, et käesolev raamat annab sulle selleks jõudu.

ÄREVUSHÄIRED

Hädas laps Ellie kuuleb oma poja kisa, mida saadab vannitoa kraanikaussi voolava veejoa heli. Naine püüab vannitoa ust avada, kuid see on lukus. „Jack, lase mind sisse!“ palub ta. „Su nahal pole enam min geid mikroobe. Oled ennast juba kakskümmend korda pesnud.“ „Ma pole veel puhas!“ hõikab poiss vastu. „Usu mind, kullake, oled küll. Palun tee uks lukust lahti.“ Poeg aga seda ei tee. Ellie hingab sügavalt sisse ja haarab ahastuses telefoni järe le, et oma eksabikaasale helistada. „Lihtsalt ütle talle, et ta rumalused lõpetaks,“ annab Dan nõu. „Sa ei tohi talle järeleandmisi teha.“ „Dan, ma olen seda juba proovinud. Ma ei suuda teda van nitoast välja meelitada.“ Naine kuuleb oma eksmehe hääles pahameelt. „Sa helistad mulle sel nädalal Jacki pärast juba kolmandat korda. Ma söön praegu koos Maggiega õhtust. Ma ei saa kogu aeg seda poissi kantseldada.“

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

Ellie surub silmad kinni, et pisaraid tagasi hoida. Dan ja tema uus naine Maggie näivad Jackiga paremini hakkama saa vat kui tema. Ja nad saavad paremini läbi ka tema noorema poja Ethaniga, kes on üheksa-aastane. Ellie tunneb südames alaväärsustorkeid iga kord, kui Jack ja Ethan räägivad talle sel lest, kuidas Maggie käis nendega näiteks ronimisväljakul või aitas neil raskeid koduseid ülesandeid lahendada. Kas mitte Ellie ei peaks lastega kõike seda ise tegema? Ellie ja Dani la hutusest on möödas kaheksa aastat ning Ellie tunneb end ikka veel läbikukkujana, aga ta teab, et Jacki ärevus ei ole tingitud lahutusest. Jackil oli juba väikelapsena raskusi uute inimeste ja kohta dega toime tulemisel ning ta ei tahtnud oma rutiinis muutusi teha. Ellie mäletab, kuidas poiss end alati voodi alla peitis, kui talle õhtuks lapsehoidja tuli. Dan oli tahtnud, et nad sellest hoolimata kahekesi välja õhtustama läheksid. „Lähme nüüd. Kui me tema pärast koju jääme, siis me lihtsalt premeerime se dasi ta sõnakuulmatut käitumist.“ Kuid Ellie tundis südames iga kord suurt valu, kui nägi Jacki pisaraist määrdunud põski, tilkuvat nina ja värisevaid huuli. Sama lugu kordus ka siis, kui poiss hakkas lasteaias käima. Jack lihtsalt keeldus minemast. Ta istus üksinda nurgas ja näp pis vahetpidamata juukseid, samal ajal aknast välja vahtides. Nende poeg Ethan aga näis eluga muretult toime tulevat, kos titades kõiki võõraid naeratuste ja lakkamatute küsimustega, ning inimesed suhtusid temasse sõbralikult. Jacki tagasihoid likkuse ja näilise osavõtmatuse tõttu olid inimesed enamasti tema suhtes ettevaatlikud. Esimeses klassis pissis Jack kord keset tundi püksi, sest ta ei julgenud õpetajale öelda, et tal on vaja tualetti minna. Sel le tagajärjena kiusasid klassikaaslased teda mitu kuud järjest.

ÄREVUSHÄIRED

Järgnesid ka mitu aastat kestnud kõhukinnisus, kõhuvalu ja aluspesu määrimine, sest Jack ootas tualetti minekuga alati koolipäeva lõpuni. Nüüd kui Jack on vanem, väljendub tema ärevus teistmoo di. Ta ei räägi tunnis ja rebib töölehe puruks, kui ainsagi vea teeb. Kooli direktor rääkis Ellie ja Daniga nende lapse võima likust ärevushäirest. Alles siis sai Ellie aru, et ta polnud Jacki probleeme kunagi määratleda püüdnud, sest ta lootis, et poiss kasvab neist ise välja. Aga kui Jacki vanaisa paar kuud tagasi suri, elas poiss seda raskelt üle. Telefonivestlusesse tuleb paus ja Ellie kuuleb taustal Maggie häält. „Kuule, Ellie,“ alustab Dan, „Jack vajab abi selle kõigega toimetulekuks. On aeg pöörduda asjatundja poole.“ Nad on varemgi seda arutanud, aga nüüd on Ellie kindel, et mehel on õigus. „Ma helistan homme doktor Khanile. Pa lun ütle Maggiele minu eest edasi, et ma palun vabandust teie õhtu segamise eest.“ Pärast kõne lõpetamist väljub Jack vannitoast. Tema käed on tugevalt hõõrdunud ja vermetes. Ellie annab väljasirutatud kätega märku, et poeg teda kallistaks, aga viimane peatub enne emani jõudmist. „Ema, kas sa ikka pesid käsi pärast seda, kui õhtusöögiks kana valmistasid?“ Osa naisest tahaks pahvatada ja pojale öelda, et too lihtsalt lõpetaks oma rumalused, aga teine osa temast tahaks last liht salt emmata. „Ma lähen panen uneriided selga,“ ütleb Ellie, „ning siis poeme koos voodisse ja vaatame telekat, enne kui sa magama lähed. Sobib? Ja paneme su kätele pisut kreemi.“ Jack noogutab ja Ellie vaatab, kuidas poiss oma magamis

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

toa poole sammub. Mida lastearst küll Jacki kohta öelda võib? Ja kuidas tuleb nende pere toime edasisega, olgu selleks mis tahes? Mis on ärevushäire? Me kõik tunneme end aeg-ajalt ärevana ning enamiku laste jaoks on ärevus igati normaalne ja vajalik kogemus, mis aitab neil arendada oskusi stressiga toimetulekuks. Näiteks elas Jack selgelt läbi lahutamiskartuse – lapse vastumeelsuse olla oma vanematest lahus – ning kolme-nelja aasta vanuste laste puhul on see tavaline. Kuid mida vanemaks Jack sai, seda rohkem tema kartus süvenes, ning Ellie ja Jack mõistavad nüüd, et see takistab lapse võimet saavutada tähtsaid verstaposte oma elus. Kui ärevus takistab lapsel saavutamast tähtsaid arenguetappe, näiteks sobiva vanuseni jõudes üksi magamist, koolis käimist ja väljaspool kodu teistega suhtlemist, siis põhjustab see talle erakordset stressi ja muutub lõpuks arenguhäireks. Ärevus on tugeva rahutuse, hirmu ja sageli ka füüsilise ebamugavuse tunne, mille kutsub tavaliselt esile kokkupuu de mingi arvatava ohuga meie keskkonnas, mis käivitab meie organismis erutatud seisundi. Teisisõnu ütleb see meile, kui me oleme ohus. Ärevusel on kolm komponenti: (1) muremõt ted (kognitiivne reaktsioon), (2) kehalised ehk füsioloogilised reaktsioonid ja (3) emotsionaalsed reaktsioonid.1 Ärevushäire all kannatavad inimesed ei suuda eristada tegelikke, otseseid ohte ebareaalsetest hirmudest; selle asemel reageerivad nad täieliku erutatusega olukordadele, mida enamik inimesi peab ohutuks.2 Me nägime seda Jacki kompulsiivse kätepesu puhul, kuigi Ellie talle igati põhjendatult kinnitas, et poiss polnud mingis haigestumisohus.

ÄREVUSHÄIRED

Kui kardad, et sinu lapsel võib tekkida ärevushäire, siis pole sa kaugeltki üksi. Arvukad veenvad teaduslikud tõendid viitavad sellele, et ärevushäired on tõenäoliselt kõige levinum vaimse tervise probleem laste ja noorte seas.3 Uuringud näita vad, et arenenud riikides on laste emotsionaalsete probleemi de (sealhulgas depressiooni ja ärevuse) osakaal murettekitavalt suurenenud, seda eriti noorukite puhul.4 Mõned asjatundjad on nimetanud võimalike põhjustena majandusliku ebakindlu se mõju peredele, kasvavat akadeemilist survet ja tarbimiskul tuuri süvenemist. Kuid põhjus võib olla ka selles, et vanemad ja lapsed on vaimse tervise küsimustes haritumad ning pöör duvad seega probleemidega arsti poole sagedamini kui varem, mis võimaldab häireid diagnoosida palju suuremal määral. Olgu põhjus milline tahes, aga õnneks on meil olemas väga tõhusad ravimeetodid ärevushäirete all kannatavate laste ja teismeliste aitamiseks. Millised on erinevad ärevushäired ja nende ohumärgid? Ärevushäired on mõnikord vanematele – ja isegi tervishoiu töötajatele – nähtamatud, sest lapsed väljendavad oma äre vust harva. Selle asemel väljenduvad häired sageli füüsiliste sümptomitena nagu kõhuvalu, peavalu või peapööritus, või siis keelduvad lapsed ise osalemast akadeemilistes, koolivälis tes või sotsiaalsetes tegevustes, sest kaebavad kehva enesetunde üle. Kui täheldad neid ohumärke, siis soovitame sul lasta hin nata oma lapse meditsiinilisi sümptomeid. Kui sinu lapse arst või perearst ei leia sümptomitele füsioloogilist põhjust, võib su lapsel olla ärevushäire. Teismeliste puhul võib vanematele

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

silma hakata selgelt murettekitav käitumine, nagu joomine ja uimastite tarvitamine või pealtnäha vastandlik ja trotsiv käitu mine, mis kõik võib viidata varjatud ärevushäirele. Lisaks neile sümptomitele on teisigi, raskemini täheldatavaid käitumisvii se, mis viitavad erinevat tüüpi ärevushäiretele, ning on oluline meeles pidada, et lapsel võib korraga esineda ka mitu erinevat ärevushäiret. Oleme järgmises lõigus kirjeldanud erinevaid häi reid üksikasjalikumalt. Jällegi rõhutame tungivalt, et kui tähel dad oma lapse puhul mõnda neist käitumisviisidest, siis tuleks esimesel võimalusel pöörduda tema perearsti poole ning küsida, kas sinu laps tuleks suunata mõne laste ja noorukite diagnoosi mise ja ravimise alal kogenud vaimse tervise spetsialisti juurde. Lahutamiskartus

Nagu eelnevalt mainisime, kipub lahutamiskartus teiste äre vussümptomite seast esile kerkima kõige varem, sest see on seotud varase arenguhäirega: vanemast või hooldajast eemal olekuga. On täiesti tavaline, et beebi või imik võib nutma ha kata, kui ta esimest korda võõraste inimeste hoida jäetakse. Vanematest eemal olemisega harjumisel ja uute inimestega tut tavaks saamisel selline reaktsioon üldiselt kaob. Kuid mõned väikelapsed, sealhulgas ka Jack, on jonnakalt vastu isegi sellele, et nad jäetakse tuttavate lapsehoidjate või sugulaste seltsi, ning neid ei ole võimalik lepitada maharahustamise ja huvitavate tegevuste pakkumisega. Neil lastel esineb lahutamiskartuse häire. Selliste laste puhul võib lastesõimes või -aias käimise algus tähendada mitut piinarikast kuud kestvat nutmist ja jonnimist sissepääsu juures ning vanemate külge klammerdu mist. Lahutamiskartus võib esineda ka vanematel lastel. Näi teks ei pruugi kümneaastane laps toime tulla sõprade juures

ÄREVUSHÄIRED

ööbimisega, üleöö kestva klassiekskursiooniga või suvelaagriga ning kui tema vanemad õhtuks kahekesi välja lähevad, võib ta tunda vajadust neile korduvalt helistada. Lahutamiskartus võib taas esile kerkida ka noorukieas, väljendudes füüsiliste sümptomitena nagu krooniline peavalu, väsimus, kõhuvalu, peapööritus ja koolist popi tegemine. Mida kauem ärevusega hädas olevad lapsed koolist eemal on, seda raskem on aidata neil kooliskäimist jätkata. Kui sinu laps puudub regulaarselt koolist, siis peaksid temaga võimalikult ruttu pöörduma ter vishoiutöötaja poole, et välistada nii tema sümptomite füsio loogiline põhjus kui ka ärevushäire. Sotsiaalärevus

Paljud lapsed – ja ka täiskasvanud! – on häbelikud ja neil kulub aega, enne kui nad uute inimestega vabalt suhelda suudavad. Ujedad lapsed ajapikku lõõgastuvad ja hakkavad teiste selts konda nautima. Sotsiaalärevuse all kannatavad lapsed seevastu peavad teiste võimalikke arvustusi hirmuäratavaks ning väldi vad järjekindlalt olukordi, kus neile võib osaks saada kriitika või piinlikkustunne. Sotsiaalärevuse all kannatav laps peab klassi ees ettekande esitamist üldiselt närvesöövaks, restoranis toidu tellimist või abi saamiseks teenindaja poole pöördumist piinarikkaks ning uute inimestega tutvumist vaevaliseks koge museks. Nad võivad tundide kaupa mõelda sellele, milliseid riideid järgmisel päeval kooli minnes kanda, või mõttes har jutada võimalikku vestlust eakaaslastega, sest nad kardavad, et neid võidakse narrida. Kui lapsed saavad vanemaks, võib ravimata sotsiaalärevusega kaasneda koolist puudumise sage nemine, teistest lastest isoleerumine ja ebaterve soov püsida võimalikult kodu lähedal.

KÄSIRAAMAT LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE KORRAL

Generaliseerunud ärevushäire (GAD)

Generaliseerunud ärevushäire on omane lastele, kes muretse vad iga päev tundide kaupa oma argiste toimetuste ja eesoota vate sündmuste pärast. GAD esineb tavaliselt eelkooliealistel lastel, aga see võib esineda ka kooliealistel lastel ja noorukitel. GAD-i all kannatavad lapsed tunnevad pidevat füüsilist pin get ja rahutust. Nad muretsevad kõikvõimalike asjade pärast, mis võivad viltu minna neid ees ootaval päeval, millalgi tu levikus või maailmas üldisemalt. Mõnel juhul võivad nende mured kattuda ka lahutamiskartusega ja nende mõtted võivad keerelda selle ümber, et nende lähedased on mingil moel ohus. Väiksemad lapsed ei suuda sageli oma tundeid täpselt kirjel dada, aga nagu mainitud, võivad nad kurta sagedaste kõhu- ja peavalude üle, millel ei ole mingit füsioloogilist põhjust. Tei sed lapsed jällegi hakkavad uskuma, et neil on mingi kohutav haigus, ning iga väiksemgi valutorge on neile tohutu ohumärk. Paanikahood

Kui ärevus hakkab noortele üle jõu käima, siis tekivad neil paanikahood. Neil võib esineda südamepekslemist, hingamis raskusi, iiveldust, peapööritust, tuimust, ebameeldivat surinat ja suurt hirmu selle ees, et nendega on midagi kohutavat lahti. Äärmuslikul puhul võivad lapsed ka paanikahoo ajal minesta da või oksendada. Aja jooksul võivad konkreetsed olukorrad kergesti paanikahoo vallandada ning sarnaselt sotsiaalärevuse ga võib see viia hirmuni kodust lahkumise ees ning avalike kohtade ja rahvahulkade vältimiseni, mida nimetatakse ka agorafoobiaks. Kuigi paanikahooge võib esineda ka üsna väi kestel lastel, avalduvad need tavaliselt teismeeas paanikahäi

ÄREVUSHÄIRED

rena, mis takistab lapsel saavutamast arenguks vajalikke vers taposte sotsialiseerumisel ja haridusteel. Posttraumaatiline stressihäire (PTSD)

Kuigi posttraumaatilist stressihäiret ei peeta ärevushäire lii giks, vaid pigem reaktsiooniks mõnele hirmutavale elusünd musele või kogemusele, tahame seda siiski siinkohal mainida, sest viimastel aastakümnetel on paljud vanemad väljendanud muret selle üle, et lapsed puutuvad interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel pahatihti kokku traumeerivate sündmustega, ning küsinud, mida nemad saaksid teha selleks, et vähendada oma lapsele avaldatavat ohtu. PTSD ja teatud ärevushäirete ravi va hel on ka mõningaid kattuvusi. PTSD on põhjustatud sellest, et laps on otseselt kokku puutunud potentsiaalselt eluohtliku sündmusega, näiteks tõ sise autoavarii, majapõlengu, terrorirünnaku, massitulistami se, looduskatastroofi või emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise tagajärgedega – või lihtsalt olnud selliste sünd muste tunnistajaks või neist lähemalt lugenud. PTSD all kan natavatel lastel tekivad luupainajad, intensiivsed mälupildid (n-ö sähvatused, mille puhul nad tunnevad, nagu elaksid seda sündmust uuesti läbi) ning ülitundlik erutusreaktsioon, mida iseloomustavad ärrituvus, vihahood, uljaspäisus, unehäired ja keskendumisprobleemid. Samuti võivad neil tekkida mälu probleemid ning nad võivad väljendada negatiivseid ja liialda tud uskumusi enda, teiste inimeste või tuleviku kohta. Näiteks ütlevad nad midagi sellist: „Juhtunu oli minu süü“, „Ma ei saa enam iialgi kedagi usaldada“ või „Ma ei saa sellest kogemusest kunagi vabaks ega saavuta elus midagi“. Traumaatilist sünd must meenutavad helid, visuaalsed märgid või lõhnad mõ

Viimase paarikümne aastaga on suureks probleemiks tõusnud laste ja noorte vaimse tervise probleemide teema. Ajas on muutunud lapsed, vanemad ja õpetajad ning kohanemine muutunud maailmas on väljakutse kõigile, kes lastega tegelevad. Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda. Raamatus jagatakse kasulikke, lootust sisendavaid ning lihtsalt mõistetavaid selgitusi ja lahendusi mitmete levinud psüühikahäirete ning raviviiside kohta nagu:

autism mõnuaine kuritarvitamine söömishäired psühhoos unehäired trauma depressioon ADHD ärevushäired suitsiidsed mõtted ja käitumine See raamat on väga oluline abivahend mitte ainult vanematele, vaid kõigile, kellel on lapsega lähedane suhe, olles justkui värav teadmisteni, mis aitavad mõista ebakindlaid, segadusttekitavaid ja mõnikord hirmuäratavaid probleeme, millega meie lapsed vaimse tervise osas silmitsi seisavad. PILGRIM . EE