Nõmme Sõnumid nr 6 (660)

Tallinna

jäätmejaamad

võtavad vastu vanu rehve LK 2

Nõmme Sõnumid

Harku rabarajal toimub 97. Rabajooks

23. aprillil toimub 97. korda traditsiooniline Nõmme kogu pere spordiüritus Rabajooks. Jooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses, esimene ühisstart antakse kell 11 hommikul.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul vallutavad tuhanded jooksusõbrad Harku raba teed kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. «Rabajooks on nõmmekate poolt armastatud ja oodatud spordisündmus, kus käiakse kogu perega, sest 6,3-kilomeetrine metsarada on jõukohane pingutus nii lastele kui ka eakatele. Sel kevadel korraldasime taas tasuta Rabajooksuks ettevalmistavaid jooksu- ja jõutreeninguid, millest esimesed osutusid väga populaarseks. Viimane treening toimub Rabajooksu stardipaigas 19. aprillil kell 18.30,» rääkis linnaosavanem.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Harku terviseraja idaparklas (Su-

vila ja Kalda tänava ristmiku läheduses). Start on avatud kell 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, sest kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.

Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2011. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2011. a või hiljem).

Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 1000 Rabajooksu lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioo-

nilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

Osalejatel tasuks Rabajooksule tulla võimalusel jala, jalgratta või ühistranspordiga, sest parkimisvõimalused on piiratud. Jalgrattaga tulijatele on võistluspaigas olemas jalgrattaparkla, kuid rattalukk tuleks endal kaasa võtta.

Autosid ei saa parkida Rabajooksu stardi-finišiala lähedusse. Autod soovitame parkida Kadaka puiestee ja Õitse tänava vahelisele Kalda tänava lõigule, Tihniku tänavale või Tähetorni tänava äärsesse kergliiklustee parklasse. Palume autosid metsavöön-

disse ja haljasaladele mitte parkida! Kohapeal jagab tasuta sooja teed Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond. Esimest korda kasutatakse Rabajooksul korduskasutatavaid topse Topsiringilt, et minimeerida ürituse ökoloogilist jalajälge. Sportlikule pühapäevale saab punkti panna toiduauto Kooker värskete minipannkookidega.

Rabajooksul saab toetada kaitseväe ja kaitseliidu veterane ja nende lähedasi, ostes sinilillesümboolikat naiskodukaitse vabatahtlikelt. Müügist saadav tulu aitab koostöös Pärnu Lahe Rotary klubiga muuta Pärnu rand kõigile ligipääsetavaks, soetada Hiiumaale

vajalik videokolonoskoop ja koostöös paraolümpiakomiteega luua Kiviõli tuhamäele parasuusatamise võimalus.

97. Rabajooksu toetavad Nick’s Eesti, Aura, Balsnack, Mamma, Bon Vegan, Deary, Nõmme seikluspark, Beautiful Me rullmassaaž, Inspiratsiooniraamatukogu, Pähklipureja, Elsavie, Tallinna Vesi, Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond, Eesti kergejõustikuliidu kohtunikud. Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus.

Kõige ajakohasemat infot Rabajooksu kohta leiab ürituse Facebooki lehelt. Jooksu juhend on leitav Rabajooksu koduleheküljelt.

FOTO: ENDEL APSALON

JUHTKIRI

Liikudes kevadesse

Kalendriaasta kevad algas 20. märtsil. Pikk ja pime talv on möödas ning loodus tärkab jõudsalt. Märkamatult on nii palju valgemaks läinud, et hommikul ärgates piilub päike männi latvade vahelt ning õhtul aias riisumise ajaks jätkub samuti veel valgust.

Liikumisaastale kohaselt käisin talvehooaega ära saatmas ning kevadet vastu võtmas sportlikus võtmes ja kolmel korral. Kuu alguses toimus Nõmme spordikeskuse välibasseinides taliujumise võistlus. Ilm oli ilus ning vesi mõnusalt karastava nelja kraadi juures. Taliujujana pean muidugi mainima, et vesi oli natukene liigagi soe. Talvel õnnestus parematel päevadel ühekraadises vees trenni teha, et kevadisel naljapäeval 50 meetri rinnuliujumises võistlustulle astuda. Loodan, et sellest meeleolukast võistlusest saab Nõmmele omane ja iga-aastane sündmus.

4. aprilli varahommikul osalesin Nõmme lumepargis juba traditsiooniks muutunud kevadisel päikesetõusu mäesuusa- ja lumelauasõidul. Mustamäe hüppetorni kõrval asuvatel nõlvadel sportlikult oma päeva alustada oli väga kosutav ning ka loodus ei vedanud alt. Taevas oli pilvitu ning päikesetõus jättis kustumatu mälestuse. Kui mäesuusatamine on populaarsust kogunud viimastel kümnenditel, siis eestlastele palju omasem spordiala on murdmaasuusatamine. Üks paar Visu suuski on kodus vist küll kõikidel nõmmekatel. Uuemad suusad võivad head välja näha ja ka paremini libiseda, aga ühe korraliku kukeklambri kinni vajutamine tekitab parasjagu nostalgiat ja meenutab lapsepõlve suusaradu Tähetorni tänava ümbruses, Harku metsades ja Pääsküla rabas.

Käesoleva hooaja viimane suusaring sai tehtud mõned päevad tagasi Nõmme spordikeskuses koos töökaaslastega

lõunapausi veetes. Stardimaja räästa all päikese käes asuv termomeeter näitas temperatuuriks 17,4 kraadi. Sõidetav oli veel ligi 1 km pikkune kunstlumekattega rada Nõmme-Mustamäe nõlva all. Klassikajäljes ulatus mõnes kohas vesi juba pahkluuni ning suusasillal vaatas vastu paar lumest vaba lõiku, kuid hooaja viimase suusaringi rõõmu see ei kustutanud. Seda, et kevad on jõudsalt kohal, annab Nõmmel lisaks kõlavale linnulaulule tavaliselt teada veel üks senini vääramatu nähtus. Tavaks on saanud, et Nõmme tänavate ja koduväravate äärde tekkivad punased lehekotid. Sel kevadel on hal jastus- ja toidujäätmetest veelgi enam juttu kui tavaliselt. Tulenevalt jäätme-eeskirja muudatus test on biolagunevad jäätmed, kompostimine ja kompostrid jõudnud paljude õhtusöögilaudade aruteludesse. Tuleb otsustada, kuidas kehtestatud muudatustesse suhtuda: kas võtta need omaks või hakata väikestviisi protestima. Kindel on see, et üks seadus kõikide vajaduste ja erisustega arvestada ei suuda.

Soovin kõikidele nõmmelastele tegu sat ja päikselist kevadet. Liikumisaastale kohaselt kohtume kindlasti looduses –metsa- ja rabateedel liikudes. Järgmine suurem sportlik kogunemine on 23. aprillil. Kell 11 antakse Kalda tänava äärest start juba 97. Rabajooksule.

Nõmme Sõnumid

Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus

Toimetaja: Andra Roosa

telefon: 645 7344

e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee

kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid

Valdeku 13, 11621 Tallinn.

Levi: Express Post, 617 7717 facebook.com/nommelinnaosa

Liikumisaastale kohaselt kohtume kindlasti looduses –metsa- ja rabateedel liikudes.

Kevadest on kõik Tallinna jäätmejaamad vanade rehvide vastuvõtupunktid

Kevadel on vanade rehvide üleandmine rohelises pealinnas veelgi lihtsam – elanikud saavad oma kasutatud autorehvid tuua kõikidesse pealinna jäätmejaamadesse: Paljassaare, Pärnamäe, Rahumäe ja Pääsküla. Loksa jäätmejaamas võetakse rehve vastu ka ettevõtetelt.

Jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle sõnul võimaldab Tallinna jäätmekeskuse ja MTÜ Rehviringluse koostöö laiendamine parandada vanade rehvide vastuvõttu klientidelt.

«Rehve võtame tasuta vastu kõikidelt eraisikutelt kõigis jäätmejaamades. Lisaks tallinlastele saavad tasuta

LISAINFO

Tallinna neli jäätmejaama Pääskülas (Raba 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Paljassaares (Paljassaare põik 5) ja Pärnamäel (Ristaia tee 8) on alates 1. aprillist avatud tööpäeviti kell 12–20 ning nädalavahetustel kell 10–18.

rehve nüüd ära anda ka teised, et linn kevadel ikka puhtam välja näeks,» lisas Kalle. Vanade rehvide paremaks käitlemiseks sõlmisid Tallinna jäätmekeskus ja MTÜ Rehviringlus koostöölepingu ja kahe jaama asemel võtavad rehve Rehviringluse nimel vastu nüüd kõik

jäätmejaamad. Eraisikud, kes soovivad üle anda rohkem kui kaheksa sõiduautorehvi või veoki- ja erirehve, saavad neid üle anda ainult Rehviringluse väljastatud saatekirja alusel, mida saab taotleda www.rehviringlus.ee/vastuvotu-tingimused.

Kõik tallinlaste kogutud rehvid suunatakse läbi koostööpartnerite ringlusse või materjalina taaskasutusse. Järjest suurem hulk rehve saab uue elu läbi protekteerimise. Rehvidest valmistatakse ka erinevaid tooteid ning neid purustatakse erinevasse fraktsiooni, mida saab kasutada kas alternatiivkütusena tsemenditehastes või juba toormaterjalina uute kummitoodete valmistamisel. (NS)

Lindude pesitsushooaeg on alanud

Looduskaitseseaduse alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus – aprilli keskpaigast kuni suve keskpaigani, mil lindudele peab andma võimaluse järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. Metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada kõige linnurikkamates vanemates metsades ja kaitstavatel aladel. Keskkonnaamet kontrollib ka 2023. aastal pesit-

susrahust kinnipidamist esmajärjekorras seal, kus häiringutel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Keskkonnaamet töötas koos keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja

hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikud saavad metsaportaali register.metsad.ee sisse logides kontrollida metsaeraldise kasvukohatüüpi ja vanust ning selle alusel hinnata pesitsemise tõenäosust. Planeeritud järelevalve toimub 15. aprillist kuni 30. juunini. Kontrollide tegemisel lähtub keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimise juhendist. Rohkem infot leiab: www.keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu. (NS)

Nõmmele paigaldati esimene toidu kogumiskast

TARMO SELISTE

FudLoopi asutaja

Ringmajandusettevõte

FudLoop paigaldas Valdeku sauna-spordihoone fuajeesse kogumiskasti, ku hu inimesed saavad tuua enda kodus üle jäävat kaua säilivat toitu.

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Toidu raiskamine on globaalne probleem, Eestis visatakse aastas keskmiselt ära 84 000 tonni toitu. Kõige suurem raiskamine toimub uuringute kohaselt kodumajapidamistes.

«Kogumiskasti eesmärk on koguda kodumajapidamistelt ja ettevõtetelt kaua säilivat toidukaupa, näiteks konserve, kuivaineid jne. Meie Keskturu toidujagamiskapp on avatud olnud üle aasta ja tihti toovad inimesed meile enda kodus üle jäänud «parim enne» toiduaineid, mida saame eda-

si jagada enda kasutajatele. Kogumiskasti eesmärk ongi parandada inimeste võimalusi toidu ära andmiseks kodu lähedal,» ütles FudLoopi asutaja ja tegevjuht Tarmo Seliste. Mida kogumiskasti tuua? Kogumiskasti võib tuua kaua säilivat ehk «parim enne» tüüpi toidukaupa (näiteks toiduõli, purgisupid, konservid, kuivained, mahlad, hommikusöögihelbed, moosid jne).

Kappi ei tohi tuua «kõlblik kuni» tüüpi kaupa ja eritemperatuuri nõudvat toitu.

Kogumiskasti toodud kauba koguvad kokku FudLoopi vabatahtlikud ja see jagatakse läbi toidukappide ümber FudLoopi kasutajatele. Kokku paigaldab FudLoop üle linna lähema kahe kuu jooksul kuus kogumiskasti.

«Meil on sadu kasutajaid, kes kasutavad nädalas mitu korda meie kappi. Nende hulgas moodustavad enamuse keskmisest vanemad inimesed, kuid on ka palju noori lastega peresid,» lisas Seliste.

Toidu kogumiskasti ehitamist toetavad Tallinna linn ja teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

FudLoop on ringmajandusettevõte, mille eesmärk on vähendada toidu raiskamist. Ettevõte vahendab ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt päästetud toitu läbi jagamiskappide. FudLoop on päästnud üle 30 tonni toitu, ettevõttel on praegu Tallinnas Keskturul toidujagamiskapp, sel aastal avatakse uued kapid Mustamäel ja Lasnamäel. Lisainfot FudLoopi tegevuse kohta leiab veebiaadressilt www.fudloop.ee ja Facebookist grupist «Keskturu toidujagamiskapp».

Rehvid Paljassaare jäätmejaamas.

Nõmme – Tallinna allikapealinn

JAANUS TERASMAA

Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor

Ilmselt pole ühegi Nõmmel elava inimese jaoks saladus, et tegu on rohelise linnaosaga, kus lisaks mõnusale inimeste elukeskkonnale on ka palju loodusväärtusi – näiteks haruldased liigid ja kaitset väärt ökosüsteemid. Aga see pole veel kõik.

On vähem tuntud fakt, et Nõmme on ka allikate poolest äärmiselt rikas linnaosa. Tallinna territooriumil praegu teadaolevast 88 allikast koguni 58 asuvad Nõmmel. Mustamäel on registreeritud 22 allikat, Pirital kuus ja Kesklinna linnaosas kaks. Nõmme kõige kuulsam allikas on kindlasti Rõõmuallikas, paljud teavad ka Kasetuka (Juhani) ja Aiataguse (Pärteltõnu) allikaid Pääsküla raba servas. Veel aasta-paar tagasi ametlikult teadaolev allikate nimekiri Nõmmel nende kolmega piirduski.

Olukord on tublisti paranenud tänu Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse loodud harrastusteaduse algatusele allikad.info (https://allikad.info/). Tegu on veebipõhise kaardirakendusega, mille loomise eesmärk on koguda uut infot juba teadaolevate allikate kohta (täpsustada nende asukohti, lisada uusi vaatlusi ja infot) ja leida ning lisada uusi allikaid.

Algul lisati kaardirakendusse Eesti riiklikes registrites olevad 1486 allikat. Nüüdseks on seal vabatahtlike abiga juba 2405 allikat. Samas on hinnatud, et Eestis võiks olla allikaid kaugelt üle 10 000! Seega on tööpõld veel lai. Sest kuigi teoreetiliselt on veeseaduse järgi kõik veekogud (kaasa arvatud allikad) Eestis kaitstud, siis paraku laieneb tegelik kaitse ainult nendele allikatele, mis on kantud Eesti põhikaardile.

Allikate kaardistamises kaasa löömine sobib igaühele – mingeid eriteadmisi vaja ei ole. Vaja on lihtsalt natuke huvi ja tahtmist toast välja tulla ning allikad üles otsida. Kui uusi allikaid otsima ei taha minna, siis andmebaasis olevate allikate üle kontrol-

limine on samuti äärmiselt oluline tegevus. Rakenduses kinnitatakse allikad ära alles siis, kui on kindlat infot, et see on olemas ning tegu on ikka allikaga. Seega kõik uued pildid, kirjeldused ja mõõtmised on kinnitamise eelduseks. Kui allikad saavad üle kontrollitud ja kinnitatud, siis liigub see info muudatuste kohta maa-ametile. Selliselt on põhikaardile juba li-

sandunud mitmeid uusi allikapunkte ka Nõmmel. Allikad kui looduslikud põhjavee väljavoolukohad on inimeste ja kõikide teiste elusolendite jaoks veeandjana alati tähtsad olnud ning on seda ka tulevikus. Allikatest on võimalik saada vett ka keerulistel aegadel, suured arteesiaallikad on enamasti pideva veevooluga ja neil puuduvad olulised

Iga teade süüteost on politsei jaoks väärtuslik

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

Inimesel, kelle jalgratas või telefon on varastatud, on ootus, et politsei hakkab seda kohe uurima ning saab päti koos varastatud asjadega kätte. Paraku pahatihti nii ei lähe ja need menetlused jäävad pimedaks ehk teo toimepanijat ei õnnestu tuvastada. Põhjuseid on mitmeid, näiteks pole piirkonnas videokaameraid, puuduvad head juhtlõngad või tõendid ning paratamatult ei ole politseil piisavalt ressurssi, et neid kuritegusid aktiivselt lahendada.

Märtsi alguses kinnitas riigi peaprokurör Andres Parmas ametliku juhisega prokuratuuri prioriteetsed ja vähemprioriteetsed valdkonnad, kus seisab muu hulgas, et kui väiksema mõjuga kuritegude toimepanija leidmiseks kulub ebamõislikult palju ressurssi, lõpetatakse uurimine kahe kuu jooksul. Eelkõige puudutab see põhimõte masskuritegusid nagu var-

gused, kaklused, kelmused ja teised väiksema mõjuga menetlused.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask sõnas, et õiguskaitseorganid peavad sihistama oma tegevuse neile kuritegudele, millel on ühiskonnas suurem mõju. «Näiteks organiseeritud narkokuriteod, lähisuhtevägivald, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine ja küberkuriteod. Kõigi pisivaraste kriminaalvastutusele võtmine ei oma mitte mingisugust mõju, sest põhjuseid, miks nad neid tegusid toime panevad, ei ravi kriminaalmenetlusega,» rääkis juhtivprokurör Kask. Paljud kurjategijad on tegelikult abivajajad, kes oma sõltuvuse või vaesuse tõttu teiste inimeste vara või heaolu kallale lähevad.

Põhja prefektuuri prefekti Joosep Kaasiku kinnitusel ei tähenda iga üksiku kuriteo toimepanija mittetuvastamine, et politsei nendele tegudele tähelepanu ei pööra. «Meie esmane eesmärk on tegeleda ennetustööga: olla

aastaajalised muutused. Paraku näitavad uuringute tulemused, et tänapäeval peab suhtuma ka allikaveesse ettevaatlikkusega ning kunagine uskumus, et allikavesi on alati puhas, ei vasta paljudel juhtudel enam tõele.

Eestis on ka inimtegevustest väga kaugel asetsevatest allikatest leitud pestitsiide ja nende jääke (nt Sopa allikast). Sellel on väga lihtne põhjus – allikas saab oma vee väga suurelt maa-alalt ning vahetult allika ääres toimuv tegevus veekvaliteeti eriti ei pruugi mõjutadagi. Näiteks Nõmmel asuv Rõõmuallikas, mida paljud inimesed kasutavad joogivee võtmiseks, on langeallikas, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ja kogus otseselt inimtegevusest Nõmmel – olgu selleks tänavate soolatamise mõju või midagi enamat. Kuigi nüüdseks peaks kõik majapidamised juba olema liitunud kanalisatsioonisüsteemiga, siis varasemat jääkreostust jätkub ilmselt veel pikaks ajaks. Üheks sellise reostuse indikaatoriks on kolibakteri (Escherichia coli, soolekepike) ja enterokokkide (fekaalne streptokokk) leidumine vees. Veekeskkonnas püsivad nad elus pikka aega, mistõttu võib nende esinemine viidata ammusele reostusele. Kumbki bakter pole terve inimese soolestikus elutsedes ohtlik, kuid nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel võib osutuda terviseriskiks. Neid on ka viimastel aastatel leitud nii Rõõmuallikast kui näiteks ka Aiataguse allikast. Kõige suurem allikatega seotud probleemkoht ongi meie teadmiste puudumine nende vee koostise kohta. Meil puudub info, millised taimekaitsevahendite jäägid, toitained või bakterid võivad olla allika toitealal põhjavette sattunud. Seega, kui keegi kasutab mõnd allikat pidevalt vee võtmiseks, siis tasuks kindlasti veenduda vee kvaliteedis. Kui olemasolevad andmed puuduvad, saab vastavaid analüüse ka tellida ja need siis teistele huvilistele teadmiseks allikad.info andmebaasi lisada. Nii saame ühiselt ja üksteist aidates targemaks ja allikad kaitstud.

Hiiu viljaelevaatori ala detailplaneering

Nõmme linnaosa valitsusele esitati arvamuse avaldamiseks Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute (Hiiu viljaelevaatori) detailplaneeringu algatamise taotlus (vt https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046690).

Detailplaneeringu arhitektuurne kontseptsioon tugineb Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistluse võidutööle. Arhitektuurivõistluse võitja on KOKO Arhitektid OÜ. Kuna arhitektuurivõistluse lähtetingimuste koostamisel ega ka võidutöö valikul ei viidud läbi avalikku menetlust, korraldab Nõmme linnaosa valitsus detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtedokumentide avaliku väljapaneku, et selgitada välja Nõmme elanike arvamus võimaliku planeeringulahenduse kohta. Nõmme linnaosa valitsus arvestab avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamustega omapoolsete detailplaneeringu koostamise lähtetingimuste väljatöötamisel.

Hiiu viljaelevaatori detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtedokumentide avalik väljapanek toimub 25.04 kuni 10.05.2023. Ettepanekuid ja arvamusi on võimalik esitada e-posti aadressil nomme@tallinnlv.ee.

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile taotluse kohta arvamusi. Arvamuste esitamise tähtaeg on 10.05.2023. (NS)

Nõmmel renoveeritakse raudteejaamade ooteplatvorme

AS Eesti Raudtee on alustanud Nõmme ooteplatvormide renoveerimisega. Renoveerimistööde käigus värvitakse ooteplatvormid, parandatakse katuseid, tasandatakse pinda ning eemaldatakse grafitid.

kohal kogukonnas, suhelda inimestega ja teha kõik, et kuritegude arv oleks languses. Mis puudutab toime pandud kuritegude uurimist, siis edaspidi pigem keskendumegi esmajoones neile, kus kahju tervisele või varale on suurim,» rääkis ta. Näiteks lõpetatakse kahe kuu möödudes menetlus juhul, kui on näha, et varast kätte ei saada. Sellistes olukordades tulebki ausalt juhtunule otsa vaadata ja hinnata, milline on menetluse aja- ja ressursikulu.  Politsei- ja piirivalveametis on praegu vähem politseinikke kui kunagi varem ja võrreldes 2020. aastaga on uurijate arv vähenenud 40 võrra. «Praegu on meil täitmata 23 uurija ametikohta, neist 12 Tallinnas ja Harjumaal, ning ühel uurijal on korraga laual 70–80 erinevat menetlust, mis tähendab meeletut koormust,» tõdes prefekt. Kuid selleks, et uurijad saaksid tegeleda nende asjadega, mis päriselt oluliselt inimeste toimetulekut või turvatunnet mõjutavad, saavad oma panu-

se anda kõik. Siin tulebki mängu ennetusteavituse olulisus ja isiklik vastutus. «Igaüks peaks vaatama, et tema väärtuslikud esemed ei jääks avalikus kohas valveta ning jalgrattad ja eluruumi uksed oleksid lukus. See on lihtne lahendus, kuidas hoida kuriteo ohvriks langemise tõenäosus võimalikult madal.»

Sellegipoolest julgustab politsei kõiki igal juhul siiski politseid kuritegudest teavitama, isegi kui neid lõpuni ei uurita. «Iga teade on meie jaoks jätkuvalt väga väärtuslik, sest nende põhjal saame jälgida, kas näiteks rattavarguste arv on sagenenud või on mõni konkreetne jõuk otsustanud tegevust organiseerida. Ja kui oleme mõne menetluse käigus tuvastanud kurjategijal vara, mis ei kuulu talle, siis tänu varasemale teadaandmisele saame selle õige omanikuga kokku viia. Kunagi ei või teada, milline teade või niidiots meid tabamuseni võib viia,» lisas Kaasik.

Töid tehakse kahes etapis. Esimeses etapis renoveeritakse ooteplatvorme Lilleküla jaamast kuni Nõmme jaamani. Teise etapina korrastatakse ooteplatvorme Hiiu jaamast kuni Laagri jaamani. Viimase korrastamise hulka kuulub ka vanem osa. Nõmme ja Rahumäe jaama paigaldatakse keskkonnahoiuks ja eelsorteeritud prügi kogumiseks kolmeosalised prügikastid.

Nõmme linnaosas asub kuus läänesuuna rongi peatuskohtade ooteplatvormi. Eesti Raudtee arendab ja hoiab korras 1219 km raudteed, 61 jaama ja 133 reisijate ooteplatvormi. (NS)

Tasuta okaspuu­

istikute jagamine

Ka sel kevadel jagab linnaosavalitsus nõmmelastele tasuta kaheaastaseid kuuse- ja männiistikuid. Istikutega antakse kaasa juhend, kuidas puid istutada, milliseid tingimusi nad kasvamiseks vajavad ning kuidas neid edaspidi hooldada. Okaspuuistikud saabuvad Nõmme linnaosa valitsusse ajavahemikul 24.–30. aprill. Istikuid jagatakse kuni nende lõppemiseni.

Istikute soovist palume eelnevalt teada anda telefonil 515 0679 või e-posti teel haidee.kivimagi@tallinnlv.ee. Istikuid jagatakse tööpäevadel Nõmme linnaosa valitsuse (Valdeku 13) ees oleva kuuri juures. (NS)

Üks Glehni pargi allikatest – Rõõmuallikas.

LÜHIDALT

Linnaosavalitsuse

infosaali kaunistab

Kadri Roosi seinamaal

22. märtsil avati Nõmme linnaosa valitsuse infoteenindussaalis pidulikult Kadri Roosi seinamaal, mis on inspireeritud Nõmme tänavatest ja 2022. aastaks valminud linnaosa kalendrist.

Linnaosavanem Karmo Kuri sõnas seinamaali avamisel, et Kadri Roosi looming sobib suurepäraselt nii linnaosavalitsusse kui ka Nõmme linnaruumi tervikuna. «Infoteenindussaali seina kaunistav teos on nii detailirohke, et seda tasub vaatamas käia mitmel korral. Usun, et iga Nõmme inimene leiab sellelt mõne tuttava maja, koha või tegevuse,» ütles Kuri.

«Mõtted seinamaali loomiseks algasid juba mullu suvel, kui ma, ratas käekõrval, Nõmme laulu- ja tantsupäevale jalutasin. Seetõttu võibki siit leida maju, mis on inspiratsiooni saanud näiteks Nurme või Lõuna tänavalt,» rääkis Kadri Roosi maali loomise protsessist. «Üks oli kindel: et seekordne töö Nõmmest tuleb mustvalge, mis ei domineeri vastasseinas oleva kunstinäituse üle ja jätab fantaasiaks ruumi igale vaatajale,» lisas ta.

Kadri Roosi on sündinud Nõmmel 1975. aastal. Ta on vabakutseline illustraator, kes on õppinud animalistikat, aiakujundust ja arhitektuuri. Alates 2005. aastast on ta põhiliselt illustreerinud peamiselt täiskasvanutele mõeldud raamatuid. Aastal 2006 sai ta kultuuriministeeriumi eripreemia rahvapärandi väärtustamise eesti lasteraamatukonkursil «Põlvepikuraamat». (NS)

Säilita oma piirkonna

ajalugu: Järve Keskus

ja Järve Selver

kutsuvad üles vanu

pilte jagama

Juba üle 20 aasta on Järve Keskus koos

Järve Selveriga olnud Nõmme kogukonna lemmikkaubanduskeskus. Ajaloo vältel on keskus läbi teinud palju muutusi, kuid on siiski säilitanud oma erilise võlu ning olnud piirkonna süda.

Hoidmaks kogukonna pärandit, kutsub keskus kõiki üles saatma pilte ja lugusid varasemast ümbruskonnast, Järve Keskusest ning Järve Selverist. Kõige omanäolisematele fotodele antakse välja viis 50-eurost Aatriumi sisustuskaubamaja kinkekaarti ning loosiauhindadena 20 30-eurost Järve Selveri kinkekaarti. Saadetud fotodest korraldatakse keskuses näitus.

Fotosid ja lugusid saab jagada Järve Keskuse Facebooki postituse all; saata aadressile turundus@jarvekeskus.ee või tuua Järve Keskusesse, helistades numbril 5346 0976. Füüsilised pildid skaneeritakse digitaalselt. Auhindade loosimine toimub juuni alguses ja võitjad avaldatakse Järve Keskuse kodulehel.

Anna oma panus, meenuta fotoalbumit lehitsedes vanu aegu ning aita avastada minevikku Järve Keskuse ja Järve Selveri juures.

Kersti Pärtelpoeg Silikaat Grupp

Riigikogu kutsub

lahtiste uste päevale

Riigikogu tähistab laupäeval, 22. aprillil oma 104. sünnipäeva lahtiste uste päevaga. Päev algab riigikogu esimehe tervituse ja lossi rõdult kõlava kontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda vast valitud saadikutega ning avatud on pääs Pika Hermanni torni. Päevale annavad hoogu liikumisaastaga seotud tegevused ning suvisel noorte laulu- ja tantsupeol osalejad. Mälumängus osalevad koolide ja riigikogu võistkonnad. Üritused on tasuta. Kõik on oodatud riigikokku kell 11–16. Kohtumiseni Toompeal!

100 aastat tagasi määrati Nõmme piirid

LEHO LÕHMUS

Sada aastat tagasi oli Nõmmel kujunenud paradoksaalne olukord, kus siin oli küll omavalitsus, kuid puudus piir. See asjaolu muutis raskeks valijate nimekirjade koostamise ja oma kogukonna piiritlemise.

Kogukonnamaks oli aga üks alevi sissetulekutest. Probleeme tekitas Pääsküla ühe osa – Peetri aedlinna – ja Valdeku (Männiku) kuuluvuse määramine. 1917. aastal olid need osad Nõmmest jäänud täpselt määramata ning piir kinnitamata. Selle tagajärjel pidas alevivalitsus Peetri aedlinna ja Valdekut Nõmme osaks, kuid Harku, Kurna ning Saku vallavalitsus keeldusid seda tunnistamast ning kohalikud elanikud keeldusid alevile makse maksmast. Küsimus õnnestus suunata Harju maanõukogule ja siseministeeriumile lahendamiseks.

26. aprillist 1923 andiski siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) välja määruse Nõmme alevi piiride kindlaksmääramise kohta, milles seisab: Harju maanõukogu otsus 13. veebruarist 1923 Nõmme alevi piiride kindlaksmääramise kohta kinnitada selle täiendusega, et alevi piirkonda jäävad Saku ja Kurna valdadest Valdeku osa ning Harku vallast Peetri aedlinna osa. Järgneb piiri kirjeldus, mille looduses märkis hiljem maha maamõõtja F. Falkenberg. Lisaks ministrile seisis määrusel ka omavalitsuste asjade peavalitsuse juhataja Evald Dolfi allkiri. Viimane oli muuseas nõmmelane.

Kuidas aga üldse tekkis Peetri aedlinn Nõmme külje alla?

Vahetult enne I maailmasõda, 1912. aastal, ostsid Peeter Suure merekindluse ja sadama ametnikud Harku mõisnikult Hermann von Harpelt maatüki Glehni valduste piiril (prae-

guse Särje ja Sisaski tänava ning Harku kallaku vahel). Miks aga von Harpel, aga mitte von Glehnilt? Põhjus oli väga lihtne – esimene küsis pea poole odavamat hinda müüdava maa eest.

Maatükk jagati kruntideks, mis omanike vahel loositi. Osanikke oli 1915. aasta aruande järgi 162, nende hulgas vilksatas ka üksikuid eesti nimesid nagu Arro, Kirsipuu, Mäe, Palm. Moodustatav asundus nimetati Peetri Aedlinnaks – Petrovskaja Sloboda. Seda loomulikult imperaator Peeter I auks, kelle nime kandis ka merekindlus.

Uute elanike esimeseks probleemiks oli: kuidas oma teenistuskohta Tallinnasse pääseda? Lähim rongipeatus Nõmmel asus siit ju mitu head versta eemal. Nii pandigi raha kokku ning asutati uus peatus – «platvorm Petrovskaja Sloboda», rahvakeeles lühidalt Petrovka. Uus peatus avati liik-

luseks 1. mail 1915 ning läks maksma 602 rubla 86 kopikat. Selle eest tehti madal platvorm ning ehitati jaamahoonegi. 1917. aasta sündmused lõpetasid tööd merekindluses, ühtlasi soikus ka aedlinna rajamise plaan. 1919. aasta sõiduplaanis oli Petrovka asemel juba Peetri peatus ning 1920. aastal Pääsküla. Ametlikult muudeti vanad nimed Eesti raudtee ülema käskkirjaga 17. mail 1921.

Selle nimetamisega nihkus Pääsküla piltlikult öeldes paar kilomeetrit nii Nõmmele kui ka Tallinnale lähemale. Seni oli ju Pääskülana teatud just samanimelise jõe äärset küla, Vana-Pääsküla. Veelgi enam – I maailmasõja ja Vabadussõja päevil oli Pääskülas sõjavangide laager. Sõjajärgsetel aastatel oli aga raudtee ääres Eesti sõjaväe suvine väljaõppelaager. Nimetus Laagri laienes hiljem osaliselt ka Pääsküla külale ning põlistati 1932.

aastal, kui avati samanimeline raudteepeatus. Mis teha, paikade nimetused ja asukohad võivad olla ajalises muutuses.

1925. aasta 13. novembril korrastati endise Peetri aedlinna tänavanimed, senised võõrapärased asendati aga uutega. Nii sai Petrovski prospektist Päikese puiestee, Lermontovskajast Toome puiestee, Sudebnajast (Kohtu) Õitse, Poltavskajast Sisaski jne. Huvitav nimi oli praegusel Suvila tänaval – Portovaja (Sadama). Nii et kuigi Glehnil ei läinud korda Nõmmele sadamat ehitada, oli vähemalt sellenimeline tänav siin olemas. Kuni selle kuupäevani oli Nõmmel ka Nõmme (Nemmeskaja) tänav (nii nagu praegu on Tallinnas Tallinna tänav), mis nüüd sai uue nime Hommiku. Aga samuti oli kaks Glehni tänavat. Nõmme oma jäi vana nimega, Peetri aedlinna oma sai aga uueks nimeks Kanarbiku.

Kalmistul tuleks tegutseda teadliku jäätmekäitlejana ja esivanemate vääriliselt

JUHAN HINDOV

Tallinna jäätmekeskus

Kalmistul käiakse ikka lähedaste haudasid korrastamas. Kui ühtede jaoks on kalmistu viimne puhkepaik, siis Tallinna kalmistute haldaja näeb neid kui suuri omanäolisi pargialasid. Pargid aga vajavad hoolt. Inimesed teevad hauad korda, aga tekkivaid pargijäätmeid pannakse paraku valesse jäätmemahutisse või, mis veelgi kurvem, sinna tuuakse juurde ka jäätmeid, mille koht ei ole kindlasti kalmistute prügikastides. Tallinna jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle sõnul saab igaüks meist anda oma väikese panuse Tallinna roheluse säilitamiseks, kui kalmistult lahkudes oma jäätmed sorteeritult asjakohaselt märgistatud mahutisse paneb. Kalmistujäätmete sorteerimine on lihtne, sest kõikidel kalmistutel on suured rohelised mahutid aia- ja pargijäät-

mete jaoks, kõrval aga must konteiner muude olmejäätmete tarvis. Haualt tulles raputate kõik kõduneva kraami nagu lehed, sambla, lillevarred või potilille sisu aiajäätmete konteinerisse. Plastkott ja küünlajäänused, potilille plastosa ning muu sodi käib aga pruuni olmejäätmete mahutisse.

«Kogu Hiinas toodetud plast ei peaks maanduma Tallinna kalmistutel,» ütleb kujundlikult kalmistuid haldava asutuse Kadrioru Park juhataja

Ain Järve. «Kalmistutelt kogutud pargijäätmetest toodab Tallinna jäätmekeskus oma koostööpartnerile Kadrioru Park äärmiselt vajalikku kompos-

ti. Kui aga kalmistute aia- ja pargijäätmete mahutites on lisaks biolagunevale kraamile ka kaugel idas toodetud kunstlilled, küünlaümbrised, kilekotid, lauavakstu, klaasist vaasid, isegi autokummid, siis on kuri karjas,» selgitab Järve.

Kalmistujäätmed on kompostmulla toormaterjal. Tegelikult on biolagunevad aia- ja pargijäätmed toorainena nii Tallinna haljasalade kui ka elanike koduaedade rikkuse allikas.

Just kvaliteetne kompost peaks liikuma tagasi mulda, sest rohepealinna Tallinna parkide roheluse taastamisel pole ju kena taimi kemikaalidega õnnistada.

Tallinna aia- ja pargijäätmetest toodetud kvaliteetset komposti toodab Tallinna jäätmekeskuskus oma Pärnamäe jäätmejaamas. Ka meie jäätmekeskuses toodetud viimased partiid said kvaliteedikinnituse Saksamaa asjakohases laboris.

Pääsküla jaamahoone 1920ndate alguses.

FOTO: TALLINNA JÄÄTMEKESKUS

Roheline mahuti on aia- ja pargijäätmete ning must olmejäätmete tarbeks.

Nõmme Open kiirmales

13. mail toimub Nõmme kultuurikeskuses kiirmalevõistlus

Nõmme Open. Turniirile on oodatud kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

Urmas Randma on korraldanud maleturniire Pühajärvel, Saaremaal, Elvas, Haapsalus ja Tallinna kohvikutes. «Kõik möödunud võistlused on õnnestunud nii, et ikka ja jälle soovitakse tagasi tulla. Tulla sõpradega kohtuma, Eestimaad «avastama» ja maailma ilusaimat mängu üheskoos nautima,» kirjeldas Randma. «Kõigi varasemate võistluskohtadega olen olnud mingil viisil emotsionaalselt seotud. Kuid viimased 20 aastat mu kodukohaks olnud rohelisel ja vaikse elurütmiga Nõmmel ei ole ma veel sarnast üritust korraldanud. Seega on päris loomulik ning enda ja Nõmme suh-

tes aus korraldada siin üks rahvusvaheline maleturniir, kuhu kutsuda ka malemaailma tuntud nimesid,» rääkis Randma ideest Nõmmel maleturniiri

Kepikõnd Nõmmel

3. aprillist algasid Nõmme päevakeskuses taas esmaspäeviti kell 10 kepikõnnitreeningud kõigile huvilistele.

Kõik treeningud algavad Nõmme turu kõrval asuva Nikolai von Glehni kuju juurest. Juhendaja on Eesti kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud Eesti kepikõnni liidu asepresident René Meimer.

Inimese keha on loodud liikuma. Üheks väga heaks liikumisharrastuseks ongi loodud sportlik kepikõnd. See on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, mis on jõukohane igaühele, sest liigutused on lihtsad ning loomulikud.

Treeninguks läheb vaja vaid paari käimiskeppe, mugavaid jalanõusid, sportlikku riietust ja eelkõige liikumisrõõmu. Kõndida saab igal pool: metsas, pargis, linnatänavail, maanteel, rannas ja rabas.

Miks on kepikõnd hea?

Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka kehalise vormis oleku saavutamiseks ja hoidmiseks. Ke-

korraldada. «Nõmme linnaosa vanemale Karmo Kurile oma plaanist rääkides sain kohe positiivse vastukaja. Kogukonna ja linnaosa toetus on sel-

liste projektide juures väga oluline. Nii saabki 13. mail teoks esimene Nõmme Open kiirmales. Loodetavasti saab sellest kogu Euroopas populaarne üritus paljudeks aastateks,» lisas ta.

Turniiri korraldamisel toetub peakorraldaja vaid Nõmme ettevõtetele ja Nõmmelt pärit edukatele ettevõtjatele. Nõmme Open on nõmmelaste võimalus oma kallist kodupaika läbi kauni mängu ja hästi korraldatud turniiri tutvustada. Turniir on pühendatud Nõmme rajaja Nikolai von Glehni mälestusele. Võistlusel mängitakse Šveitsi süsteemis 10 vooru mõtlemisajaga 10 minutit + 3 lisasekundit igale käigule. Osaleda võivad kõik malehuvilised, kes on tasunud osavõtumaksu. Registreerimine ja juhend Eesti maleliidu kodulehel: www.maleliit.ee.

Facebooki leht: www.facebook.com /nommeopen.

Koolivaheaeg Valdeku noortekeskuses

Koolivaheaeg on eelkõige puhkamiseks, aga need, kes tegevust otsivad, saavad osaleda Valdeku noortekeskuse keskkonnateemalisel koolivaheajal. Iga päev on fookuses üks keskkonnaga seotud teema ja võetakse ette midagi sellega seotut. Käsitletakse nullkulueluviisi, mere rolli ja olulisust ning aiandust. Kogu nädala vältel saab mängida temaatilisi lauamänge ja meisterdades asjadele uut elu anda. Vaheaja viimastel päevadel toimub lõpuriiete kirbuturg, kus noored saavad tuua oma kasutuna seisvad, heas korras lõpuriided müüki ja/või osta teiste omasid.

Kepikõnd on sobiv liikumisharrastus nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. Süda ja veresooned saavad kepikõnnil hea koormuse. Võrreldes tavalise käimisega tõstab kepikõnd energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet. Lisavõimalusena saab käimiskeppe harjutamiskorra alguses ja lõpus – ning miks mitte ka keskel – kasutada võimlemisvahendina.

pikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks. Keppidega kõndimine vähendab käi-

misel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Lisaks alakeha lihastele pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.

Tänapäevase kepikõnni eelkäijaks peetakse suusatajate suvetreeninguid 1930. aastal, kui käidi suusakeppidega maastikul, et hoida käte tööd kuni lume tulekuni vormis. Kepikõnd termini ja tervisespordialana tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel. Eestiski tegeleb kepikõnniga ligikaudu 20 000 inimest ning see arv on kindlalt kasvutrendil.

Rohkem infot Nõmme vaba aja keskuses toimuva kepikõnni treeningu kohta leiab www.nomme.ee.

Uuskasutuskeskus teeb 16. aprillil kogumispeatuse Nõmmel

ESME KASSAK

Uuskasutuskeskus MTÜ

Uuskasutuskeskuse kaubik teeb pühapäeval, 16. aprillil Nõmmel kogumispeatuse, et vastu võtta liigseks muutunud korralikke asju. Kaubik peatub kell 12–13 Nõmme tervisekeskuse parklas (Jaama 11). Uuskasutuskeskus teeb kogumisringe, et anda korralikele asjadele uus võimalus ja ära hoida asjatu prügi teket. Eelmisel aastal suunas Uuskasutuskeskus uuele ringile 1215 tonni tekstiile.

Mida anda uuele ringile?

Uuskasutuskeskuse kaubikusse saab tuua puhtaid ja terveid riideid, jalatseid, aksessuaare, mänguasju, nõusid, köögitarvikuid, sisustusesemeid, kodutekstiile, spordi- ja hobitarbeid, väikeseid kodumasinaid. Samuti saab ära anda hooajaväliseid asju, näiteks jõuludest üle jäänud kaunistusi või kevadeks valmistudes talveasju.

Uuskasutuskeskus ei võta turvalisuse kaalutlusel vastu turvatoole ja -hälle

ning kineskooptelereid. Kogumisringi ajal ei võta kaubik vastu lisaks mööblit ja suuremaid kodumasinaid. Korralikule mööblile ja kodutehnikale saab Tallinnas ja linna lähistel kohale kutsuda Uuskasutuskeskuse kaubiku täiesti tasuta, saates fotod annetatavast mööblist koos oma kontaktidega kaubik@uuskasutus.ee. Tasub teada, et kui kaubik on juba tellitud, siis saab lisaks mööblile mugavalt ära anda ka muud koju kogunenud korralikud asjad.

Kui kogumisringi aeg ei sobi, siis saab asjad tuua endale sobival ajal lähimasse Uuskasutuskeskuse kauplusse või erinevatesse kogumispunktidesse. Nõmmele lähim Uuskasutuskeskus asub Sõpruse pst 255 ja annetusala on kohe ukse kõrval. Rongiga sõitjale võib mugav olla ka asjad linna sõites kaasa võtta ning Balti jaama turu välialal kohe Telliskivi loomelinnaku piiril asuvasse kogumismajja panna. Kogumismaja on iseteenin-

duslikult avatud 24/7, kuid nädalavahetustel on majakeses ka teenindaja, et vastu võtta suuremaid või kergesti purunevaid asju.

Mis saab asjadest edasi?

Uuskasutuskeskus sordib kõik annetused ning suunab korralikud asjad uuele ringile oma kauplustes müüki pannes ja koostöös partneritega abivajajaid toetades. Asjade müüki panekuga katab Uuskasutuskeskus oma tegevusja kaupluste ülalpidamiskulud. Selle aasta alguses uuendas keskus näiteks oma vanimaid poode Tallinna kesklinnas Tatari tänaval ja Kristiines Mustamäe tee alguses.

Uuskasutuskeskus abistab igakuiselt Eesti lasterikaste perede liidu kaudu suurperesid, lisaks loomade varjupaiku. Samuti teeb keskus koostööd käsitööliste, kunstitudengite ja õpilasfirmadega, et anda materjalidele uus elu. Uuskasutuskeskus tegutseb juba 19 aastat, praeguseks on keskusel 17 kauplust üle Eesti ning e-pood aadressil pood.uuskasutus.ee.

Märtsis tegime üleskutse leidmaks kirbuturu korraldamiseks vabatahtlikke abilisi, nüüdseks on sellele vastanud noored leitud, kuid alati võtame vastu rohkem abilisi – anna endast märku, sest iga panus on oluline! Üheks suureks kirbuturu toetajaks on 2013. aastal loodud MTÜ Aarete Laegas, kelle eesmärk on raskustesse sattunud perede abistamine. Nende tegevus sai alguse tulekahjuohvriks langenud perede abistamisest ja praeguseks on nad kasvanud suureks heategevuslikuks organisatsiooniks, mis kogub ja sorteerib riideid, vastab riideabitaotlustele, transpordib abipakke, taaskasutab jääke ja peab heategevuspoodi. Ka meie ürituse raames on nad valmis pakkuma noortele tasuta heas korras lõpuriideid.

Riided ja nende eest hoolitsemine on Valdeku noortekeskuses igapäevane ka muul ajal, sest nii rõivaste tootmine kui ka eluea pikkus mõjutab meie ökoloogilist jalajälge. Ehkki töötajad noorte riidekapi eest ei vastuta, saab noortekeskusest kaasa väikeseid, kuid olulist muutust loovaid keskkonnateadlikke nippe. Näiteks üleriideid saab meie juures vaid riidepuule riputada, sest selliselt asetatuna säilivad need kauem korralikud. Noored kasvavad kiiresti riietest välja ja vanad, kuid heas korras asjad saab anda uuele ringile kas müües või heategevuseks annetades.

Vaheaja ja kirbuturuga kursis olemiseks jälgi Valdeku noortekeskust Instagramis või Facebookis.

Vaheajal on Valdeku noortekeskus avatud E-L kl 12-19.  Evely Pajula

Taliujumisvõistlus

Nõmmel

1. aprill oli väga vahva päikseline päev Nõmmel. Nõmme spordikeskuse 50-meetrises basseinis sündisid uued Eesti taliujumise rekordid. Toimus ka Eesti esimene jooksuvõistlus jääkülmas vees. Rõõm oli võistlemas näha palju nii tuttavaid kui ka uusi inimesi. Täname kõiki osalejaid, korraldajaid, toetajaid ja vabatahtlikke. Ilma teieta ei saaks ükski võistlus toimuda. Kohtume taas uuel hooajal!

Riina Aitai

MTÜ Uju Talvel www.iceswim.ee

FOTO: UUSKASUTUSKESKUS

FOTO: N Õ MME VABA AJA KESKUS

FOTO: RIINA AITAI

Kepikõnni treening Nõmme mändide all.

Nõmme Kevad 2023

27.05 kl 11 Kõrsikud Pääsküla rabatornis

27.05 kl 11 Paul Kerese tänava XI maleturniir Kerese tn ja Lootuse pst nurgal asuvas pargis

27. 05 kl 14 kepikõnd, kogunemine Glehni kuju juures. Treener Rene Meimer

28.05 kl 10–16 Roheliste Väravate Tänav Pääsküla noortekeskuse (Rännaku pst 1) ees ja avatud linnaruumis Rännaku pst ümbruses

Nõmme kultuurikeskus

15.04 kl 18 Horre Zeiger Bigbandi tantsuõhtu. Pilet 10.- kultuurikeskuses ja Fienta.ee

16.04 kl 19 Etendus «Aabitsakukk».

Piletid Piletilevis

21.04 kl 19 Etendus «Rikas ja vaene».

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

22.04 kl 18 Segakoor Riola 30 «Neli elementi», kaastegev segakoor Raudam. Pilet 5.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee

23.04 kl 18 Kinoõhtu: «Suvitajad». Sooduspilet 4.-, täispilet 5.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee

29.04 kl 21 Rainer Ild & The Boondocks. Pilet eelmüügis 20.-, samal päeval 25.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee

30.04 kl 18 Türnpu meeskoor 107 kevadkontsert «Usk, lootus armastus õnn». Tasuta!

6.05 kl 19 Stand-up-komöödia. Mikael Meema «Palderjan». Piletid Piletilevis

12.05 kl 19 Emadepäeva kontsert. Esinevad käsikellastuudio KellaRing, Nõmme põhikooli poistekoor, tüdrukutekoor Nõmmelill, vokaalansambel Fiore. Pilet 5.-, lapsed kuni 7 a sissepääs tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee

19.05 kl 19 Jazz Nõmmel: Pille-Rite Rei ja Andre Maaker «Duo de Janeiro». Pilet 10.-, sooduspilet 8.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee

Fuajees kuni 26.04 Lootuse stuudio õlimaalide näitus «Vaba eneseväljendus IX». Tasuta Kultuurikeskus on avatud E-N 15-21, P 12-16 või vastavalt ürituste ja huvitegevuse toimumisele.

Turu plats 2

Nõmme muuseum

11.04 kl 10 Kultuurilooline loengusari «Kirjanduslik

Nõmme». Kohtumine toimub iga kuu teisel teisipäeval algusega kell 10. Neljas kokkusaamine T, 9.05 kell 10 Nõmme muuseumis Jaama 18. Loenguid viib läbi Piret Loide. Sissepääs 1 euro.

7.05 kl 12–16 Tallinna muuseumipühapäev Nõmme muuseumis. Muuseumi ja Nõmme ajalugu tutvustab ajaloolane Leho Lõhmus. Tasuta!

Jaama 18

Nõmme vaba aja keskus

Valdeku päevakeskus

18.04 kl 18 «Kokkame koos sõpradega» Nõmme vaba aja keskuses. Juhendaja Pille Enden. Vajalik eelnev registreerimine riina.jogi@nomme.ee. Osalustasu 15 eurot.

Juuksur 26. aprill, 10. ja 24. mai

Pediküür 19. aprill, 3. ja 17. mai

Registreerimine 672 3125

Valdeku 13

Pääsküla päevakeskus

14. 04 kl 14 Igor Volke jaamaloeng: «Vandenõudest – kriitiliselt»

2.05 kl 11 lauluklubi «Laulame koos» Elviira Maasalu juhendamisel

Pediküür 18. aprill, 2. ja 16. mai

Registreerimine 677 8011

Viisi 29

www.nomme.ee

Pääsküla noortekeskus

E-N avatud kl 13-19, R kl 12-19

Siserulapark on avatud:

E-N kl 13-18.45, R kl 12-18.45

Päevapilet 3.-

Rännaku pst 1

Valdeku noortekeskus

E-R kl 13-19. Koolivaheajal E-L 12-19

Valdeku 13

Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehelt www.nomme.ee või Facebookist.

Rahumäe mängujaam

Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanematega.

Avatud: E-N kl 11-19 ja R kl 10-17

Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Von Glehni teater

15.04 kl 18 ja 16.04 kl 11 «Hiired pööningul». Vanusele 4+. Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu.

16.04 kl 17 Komöödia «Päikesepoisid». Salme teater.

21. ja 22.04 kl 19 Draama «Tähed hommikutaevas».

Selle hooaja viimased etendused!

23.04 kl 15 «Salapärane loom». Salme teater.

Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18. Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee.

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Jumalateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz. Koguduse kantselei, Võsu 5, avatud E kl 9.30-14, K kl 14-18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus

16.04 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Külvi Maisov

16.04 kl 18 Tervikliku tervenemise teenistus

23.04 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Kristjan Kalamägi

30.04 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab  Markko Põld

7.05 kl 11 Jumalateenistus, jutlustab Veikko Võsu

Püsiteated: P kl 11 laste pühapäevakool; T kl 6.30 meeste hommik; K kl 10.30 väärikate hommik; N kl 7 naiste hommik; L kell 18 noorte õhtu; Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine www.nbk.ee

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee

Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

Teenused Muru niitmine, trimmerdamine, heki lõikus, okste äravedu, kruntide korrastus. Tel 5897 7133.

Raamatupidamisteenus. Aastaaruannete koostamine, eelnevate perioodide korrastamine, maksualane nõustamine, suhtlemine maksuametga, jm. www. aktivatrade.eu; tel 5560 5172; info@aktivatrade.eu.

Viljapuude lõikamine ja kõik muud haljastustööd. OÜ MLJ Haljastus – info@mljhaljastus.ee või tel 5691 0487.

Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 15-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327.

Katuste süvapesu ja värvimine, akende pesu, veerennide puhastus, fassaadide pesu ja värvimine. Töökogemust 12. aastat. Tel 5638 8994, kpe.kpe@mail.ee.

Viime tasuta ära vanametalli. Samas puidu äravedu. Tel 5662 1344.

Katuste ja fassaadide puhastamine ning värvimine. www.paintsol.eu, tel 5698 3903.

Pakume haudade hooldustöid: liiva vahetus, liivaga katmine ja ääriste puhastus. Kujundame ja istutame lilli. Tel 506 8325.

Tänava- ja äärekivide paigaldamine. Tel 5458 5022.

Vajad abikätt aia-, ehitus-, paigaldus-, elektri- ja sanitaartöödel. Hind kokkuleppel. Tel 5665 8042.

Puiduprofid teevad järgmisi

töid: puukuuride, garaažide, aedade, saunade ehitus, katuste vahetus ja montaaž.

Katuste, fassaadide ja Unikivi-teede survepesu. Vundamendid ja puitkarkassist majad. Võtmed kätte. Tel 554 8719 ja e-post puiduproffid@gmail.com.

Viin tasuta ära vanad elektripliidid, gaasipliidid, pesumasinad, külmkapid, õmblusmasinad. Tel 5552 5584.

Tänavakivide paigaldus, aedade-ja terrasside ehitus, haljastus, lammutustööd.

Tel 5371 0663.

Torumees, santehnilised tööd (ehitus ja remont) ning avariitööd. Töö kiire, soodne ning kvaliteetne. Tel 5555 1333 ja 5889 4176.

Puitväikehoonete lammutus, hekkide väljajuurimine, aiaaukude puurimine. Tel 5347 6867.

Kolimiskoristus majadest, keldritest, pööningult ja korteritest. Tel 5347 6867.

Piirdeaedade taastamine valmistamine sügavimmutatud puidust. Jm. maksumus aiale kõrgusega 1200 mm, lipivahega 50 mm. alates 45.- Konsultatsioonid kohapeal! Tel 5678 8609. Pottsepatööd, looduskivi paigaldus. Materjal, transport meie poolt. Tel 5803 3448, Ain. www.ahjudjakaminad.ee.

Hekkide pügamine soodsalt ja hoolsalt, vajadusel okste äravedu. Tel 5302 8158. Korstnapühkimine. Kütteseadmete remont. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1395.

Soodne maalritöö, tapetseerimine, laminaat- ja puitparketi ning liistude paigaldus vilunud meistrilt. Võimalus varustada materjalidega. Tel 5624 1861, Martin.

Teen väikesemahulisi remondi- ja värskendustöid teie eluruumides! Ka elektri- ja san-tehn. tööd! Tel 5678 8609.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu: plekk, torud, aiavõrk, pesumasinad, pliidid vannid, boilerid, kraanid, mootorid, autoosad, akud jne. Tasuline äravedu: telerid, külmkapid. Tel 5550 5017.

Pakun teenust kuuri, garaaži ja keldri koristusel igasugu kila-kolast. Prahi ära vedu jäätmejaama. Tel 5650 3489.

Teostan ehitus- ja remonditöid otse omanikule. Tel 502 4883.

Abistan majapidamistöödel, viin ära lehekotid, oksad, pesumasinad, külmikud, boilerid jne. Tel 527 1445.

Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 5551 8638.

Kutselise korstnapühkija teenused, küttekehade parandus. Tel. 5198 0980, tulituli.ee.

Kvalifitseeritud elektrik teostab elektriinstallatsioonitöid (pistikute, lülitite, kilpide, valgustite paigaldus, kaabeldus jne). Hinnad kokkuleppel. Helista 5667 5588.

Viime ära igasuguse prügi (puuoksad, vana mööbli, puulehed) ja kõik üleliigse kola. Tel 5347 6867.

Elektritööd soodsate hindadega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Teen hoonesiseseid ja -väliseid vee- ja kanalisatsioonitöid. Probleemid vee survega – helista! Olemas 15-aastane kogemus. Tel 5196 5962, Andro.

Korstnapühkimine (nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993 või e-post korstnapyhkija1@gmail.com.

Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445. Vannitubade remont. Boilerite, pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Tel 5850 8713. Soodus.

Ruumide tühjendamine. Äravedu jäätmejaama. Tel 5649 9661.

Piirdeaedade ja väravate tootmine ning paigaldus. Tarvikud, transportteenus väikeveokiga. Uste, akende jpm taastamine ja remont.

Restaureerin paljut muudki. Asun Nõmmel. Tel 501 4165, aiavana@mail.ee.

Kogenud puuhooldajad teevad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hindame puude tervislikku seisundit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www.arbormen.ee.

Vana kraami äravedu korteritest, ka mööbli demontaaž. 1-toaline korter 200.-, 2-toaline 300.- Keldrid, garaažid, majad, suvilad kokkuleppel. Tel 5606 9595.

Saunade ja terrasside ehitus. Tel: 5828 1599, info@ scolor.ee.

Teen vanad slaidid, diapositiivid ja mustvalged negatiivid failideks. Arvutis vaatamiseks. Ühe faili hind 10 senti. Tel 5398 5111.

Parandan kõiki õmblusmasinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Garantii. Tel 516 8180, Hillar.

Küttepuud Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega 30–60 cm. Kojuvedu. Tel 522 7345. e-post marek406@gmail.com. Tellimusi võtame vastu iga päev.

Müüa lõhutud kuivad ja toored küttepuud kohaletoomisega. Kuivad küttepuud 40 l võrkkotis 30 cm (lepp, sanglepp, kask). Info ja tellimine kodulehelt www. pakhalupuu.ee või tel 509 9598. E-post pakhalupuu@ gmail.com.

Müüa puitbrikett 330.-/960 kg, 180.-/480 kg. Pellet 6/8mm 340.-/975k g. Transport tasuta. Tel 5378 8311.

Müüa kuivad Küttepuud u 28–30 cm, 40 l võrkkott –lepp, kask. Koos transpordiga. Tel 527 0884.

Kevadine lao tühjendusmüük! Kvaliteetne puitbrikett, premium pellet 6 ja 8 mm, kaminapuud kottides, transpordi võimalus. Tel 517 0257.

Müüa toored-kuivad küttepuud, segalehtpuu, sanglepp. Võrgus 40 l kuiv lepp/ kask. Tel 504 2707.

Müüa kuiv kaminapuu 40 l võrgus pikkusega 30 cm ja hind koos kohaletoomisega: metsakuiv 4.-, lepasegu 5.-, must lepp 6.-, kask 7.- Tel 5363 9579.

Kuivad küttepuud koos transpordiga. Lepp 38 cm, 45 cm 100.-/rm. Metsakuiv mänd, tellija pikkus – 95.-/rm. Võrkkotis kask 40 l 7.-/kott. Võtikmetsa OÜ, tel 504 9838.

Müük Kõdusõnnik 30 kg/kott. Kuiv küttepuu 30; 40; 50 cm võrkkotis. Puit- ja turbabrikett 10 kg/pakk. Tammaru Farm. Helista: 523 8852. Lisainfo www.tg.ee.

Müüa hobusesõnnikut umbes 40 l 5 eurot kott. Tel 5347 6867.

Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 5.-/40 l, hind sisaldab transporti, miinimumkogus 10 kotti. Võimalik ka lahtiselt kärutäis (hind kokkuleppel). Tel 507 1497.

Müüa korralikku toidukartulit Tallinnasse ja lähiümbrusesse kohaletoomisega 15.- 30kg kott. Alates 60 kg kohaletoomine tasuta. Sordid Princess (salati), Secura (muredam), Laura. Tel 524 6035, www.kartulid.ee.

Müüa mesi, korjatud Lääne-Harju vallast, kanarbikumesi Vihterpalu rabast. Hind 9–18.-/kg. Mesinik Tiit Tomp (kutsetunnistus 126527). Tel 5557 8202.

Mesila tarvikute ja materjalide lõpumüük seoses tegevuse lõpetamisega Nõmmel. Tel 5656 5546 või 625 5507.

Hoovi ja abihoone tühjendusmüük seoses elamu võõrandamisega. Tel 5656 5546 või 625 5507. Müüme uksi, aknaid, lukke. Teostame paigaldus- ja hooldustöid. Info tel 5633 7752.

Ost

Ostame vanarauda. Tel 5347 6867.

Ostan absoluutselt igas seisukorras vanaaegseid sääreväristajaid, tsikleid, vana autod (VAZ, GAZ, UAZ, LUAZ, Jawa, Dnepr (restaureerimiseks) jne. Pakun head hinda. Tel 5388 4499.

Ostan vanavara, mööblit, maale, nõusid, vaase, raamatuid, hõbeesemeid, münte, ordeneid, märke, postkaarte ja palju muud. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Ostan puukastiga raadio, grammofoni, trükimasina, heliplaate, molberti ja raamatukapi. Tel 5395 8295.

Ostan trükiseid, vana raha, marke, märke, postkaarte. Kogemus üle 40 aasta. Küsige julgelt nõu. Pakkuge kõike, mida te ise ei vaja, ärge visake ära. Iga päev kl 11-21. Kuulutus ei aegu, asjalik hind. Raha kohe. Tel 5595 5996.

Ostan vanavara, kunsti, ehteid, serviise, Tarbeklaasi, militaartooteid, kulda ja hõbeasju. Võib pakkuda igasugu kraami. Tel 5835 0104.

Ostan NSVLi fotoaparaate, objektiive. Tel 5820 8837. Lotta taaskasutuspood ostab nõukaaegseid nõusid, vaase, serviise, kujusid. Pakkuda võib ka köögirätikuid ja muid köögitarbeid. Tel 5553 1511 või info@avira.ee.

Ostan vanavara – raamatud, heliplaadid, rinnamärgid, postkaardid, lauanõud ja muud huvitavat. Alati parim hind! Raha kohe kätte. Tel 504 0999.

Soovin osta suvekoduks sobiliku talumaja kuni 80 km Tallinnast ja kuni 50 000 eurot. Tel 5347 6867. Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või 5618 8671. Järele tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee.

Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järele tulemine puksiiriga. Tel 5345 1955, e-post autosober@gmail.com.

Ostan vanu raamatuid, postkaarte, fotosid, maale, graafikat, münte, paberraha, mööblit, nõusid, merevaigust ehteid, märke jne.

Tel 5829 9810.

Ostan nõusid, serviise, keraamilisi kujusid ja seinaplaate, kristalli, jõuluehteid, lauahõbedat, maale, graafikat, II maailmasõja aegseid esemeid. Tel 5552 5584.

Ostan kasutuseta jäänud sõiduki: sõiduauto, maastur, kaubik. Võib olla rikkega, mitte sõidukorras. Võtan arvelt maha. Järele tulen puksiiriga. Kohapeal kiire tehing ja vormistamine. Oodatud kõik pakkumised ka nädalavahetusel. Tel 5365 4085 või skampus@online.ee.

Ostan raamatuid, vanavara, erinevaid kollektsioone, märke, mänguasju, marke, kodutarbeid, kellasid, fotosid, kassette jne. Tel 514 0618, Andres.

Muu Müügi- ja turundusagentuur FONTAKT OÜ otsib oma meeskonda kohuse-

tundlikku ja töökat TELEFONIASSISTENTI. Töö toimub Tallinna kesklinna kontoris (Pärnu mnt 139c) ja peale väljaõpet on võimalik töötada ka kodukontoris. Vaata lähemalt ja kandideeri: www.fontakt.com/tule-toole.

Kimbud, pärjad, seaded, kalmuhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokkuleppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekimpe, -seadeid, pärgi erinevateks sündmusteks, tähtpäevadeks (pulmad, jõulud, matused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist hauapiirdeid ja -vaase.

☞ Eramu ehitus ja remont

☞ Siseviimistlustööd

☞ Fassaaditööd

☞ Katuste ehitus

☞ Santehnilised tööd

☞ Elektritööd

☞ Aedade ja piirete ehitustööd

☞ Tänavakivide paigaldus

Info ja kontakt:

Tel. + 372 60 40000

Mob. + 372 555 30 422 WWW.TAVIBERGEHITUS.EE

+372 5267123

Tel 5591 7562, 551 6821

Joonas Valeting OÜ joonas@pag.ee

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus. Transport tasuta.

Meister on vaid kliki kaugusel:

PÕRANDATE EHITUS VIIMISTLUS MAALRITÖÖ PLAATIMINE

Telli: renditoojoud.ee tel +372 5380 4290 info@renditoojoud.ee

EHITUS ja REMONT

100% tervikliku lahendusena

meisterviimistlus.ee tel 5620 8888 info@meisterviimistlus.ee

tv7 ee/vod/player/1422/ tv7 ee/vod/player/1423/ tv7 ee/vod/player/1424/ tv7.ee/vod/player/1425/ tv7 ee/vod/player/1426/ tv7 ee/vod/player/1427/ Raivo, tel 5557 6562

KI NN ISVARA KI NDLALT

Teen iga kinnisvaratehingu edukaks ja meeldivaks kogemuseks:

• Korrek tsus pangandusest

• Efek tiivsus müügitööst

• Täpsus juhtimisest

Vaata lähemalt kinnisvarakindlalt ee või helista

Allan Ehasalu

Kuidas alustada kristlikku teekonda? Soovitan ära vaadata allolevad videod