Nõmme Open kiirmales

13. mail toimub Nõmme kultuurikeskuses kiirmalevõistlus

Nõmme Open. Turniirile on oodatud kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

Urmas Randma on korraldanud maleturniire Pühajärvel, Saaremaal, Elvas, Haapsalus ja Tallinna kohvikutes. «Kõik möödunud võistlused on õnnestunud nii, et ikka ja jälle soovitakse tagasi tulla. Tulla sõpradega kohtuma, Eestimaad «avastama» ja maailma ilusaimat mängu üheskoos nautima,» kirjeldas Randma. «Kõigi varasemate võistluskohtadega olen olnud mingil viisil emotsionaalselt seotud. Kuid viimased 20 aastat mu kodukohaks olnud rohelisel ja vaikse elurütmiga Nõmmel ei ole ma veel sarnast üritust korraldanud. Seega on päris loomulik ning enda ja Nõmme suh- tes aus korraldada siin üks rahvusvaheline maleturniir, kuhu kutsuda ka malemaailma tuntud nimesid,» rääkis Randma ideest Nõmmel maleturniiri

Kepikõnd Nõmmel

3. aprillist algasid Nõmme päevakeskuses taas esmaspäeviti kell 10 kepikõnnitreeningud kõigile huvilistele.

Kõik treeningud algavad Nõmme turu kõrval asuva Nikolai von Glehni kuju juurest. Juhendaja on Eesti kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud Eesti kepikõnni liidu asepresident René Meimer.

Inimese keha on loodud liikuma. Üheks väga heaks liikumisharrastuseks ongi loodud sportlik kepikõnd. See on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, mis on jõukohane igaühele, sest liigutused on lihtsad ning loomulikud.

Treeninguks läheb vaja vaid paari käimiskeppe, mugavaid jalanõusid, sportlikku riietust ja eelkõige liikumisrõõmu. Kõndida saab igal pool: metsas, pargis, linnatänavail, maanteel, rannas ja rabas.

Miks on kepikõnd hea?

Kepikõndi võib harrastada nii hea enesetunde kui ka kehalise vormis oleku saavutamiseks ja hoidmiseks. Ke- korraldada. «Nõmme linnaosa vanemale Karmo Kurile oma plaanist rääkides sain kohe positiivse vastukaja. Kogukonna ja linnaosa toetus on sel- liste projektide juures väga oluline. Nii saabki 13. mail teoks esimene Nõmme Open kiirmales. Loodetavasti saab sellest kogu Euroopas populaarne üritus paljudeks aastateks,» lisas ta.

Turniiri korraldamisel toetub peakorraldaja vaid Nõmme ettevõtetele ja Nõmmelt pärit edukatele ettevõtjatele. Nõmme Open on nõmmelaste võimalus oma kallist kodupaika läbi kauni mängu ja hästi korraldatud turniiri tutvustada. Turniir on pühendatud Nõmme rajaja Nikolai von Glehni mälestusele. Võistlusel mängitakse Šveitsi süsteemis 10 vooru mõtlemisajaga 10 minutit + 3 lisasekundit igale käigule. Osaleda võivad kõik malehuvilised, kes on tasunud osavõtumaksu. Registreerimine ja juhend Eesti maleliidu kodulehel: www.maleliit.ee.

Facebooki leht: www.facebook.com /nommeopen.

Koolivaheaeg Valdeku noortekeskuses

Koolivaheaeg on eelkõige puhkamiseks, aga need, kes tegevust otsivad, saavad osaleda Valdeku noortekeskuse keskkonnateemalisel koolivaheajal. Iga päev on fookuses üks keskkonnaga seotud teema ja võetakse ette midagi sellega seotut. Käsitletakse nullkulueluviisi, mere rolli ja olulisust ning aiandust. Kogu nädala vältel saab mängida temaatilisi lauamänge ja meisterdades asjadele uut elu anda. Vaheaja viimastel päevadel toimub lõpuriiete kirbuturg, kus noored saavad tuua oma kasutuna seisvad, heas korras lõpuriided müüki ja/või osta teiste omasid.

Kepikõnd on sobiv liikumisharrastus nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suurema koormusega. Süda ja veresooned saavad kepikõnnil hea koormuse. Võrreldes tavalise käimisega tõstab kepikõnd energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet. Lisavõimalusena saab käimiskeppe harjutamiskorra alguses ja lõpus – ning miks mitte ka keskel – kasutada võimlemisvahendina.

pikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks. Keppidega kõndimine vähendab käi- misel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Lisaks alakeha lihastele pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.

Tänapäevase kepikõnni eelkäijaks peetakse suusatajate suvetreeninguid 1930. aastal, kui käidi suusakeppidega maastikul, et hoida käte tööd kuni lume tulekuni vormis. Kepikõnd termini ja tervisespordialana tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel. Eestiski tegeleb kepikõnniga ligikaudu 20 000 inimest ning see arv on kindlalt kasvutrendil.

Rohkem infot Nõmme vaba aja keskuses toimuva kepikõnni treeningu kohta leiab www.nomme.ee.