Nõmme – Tallinna allikapealinn

Jaanus Terasmaa

Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor

Ilmselt pole ühegi Nõmmel elava inimese jaoks saladus, et tegu on rohelise linnaosaga, kus lisaks mõnusale inimeste elukeskkonnale on ka palju loodusväärtusi – näiteks haruldased liigid ja kaitset väärt ökosüsteemid. Aga see pole veel kõik.

On vähem tuntud fakt, et Nõmme on ka allikate poolest äärmiselt rikas linnaosa. Tallinna territooriumil praegu teadaolevast 88 allikast koguni 58 asuvad Nõmmel. Mustamäel on registreeritud 22 allikat, Pirital kuus ja Kesklinna linnaosas kaks. Nõmme kõige kuulsam allikas on kindlasti Rõõmuallikas, paljud teavad ka Kasetuka (Juhani) ja Aiataguse (Pärteltõnu) allikaid Pääsküla raba servas. Veel aasta-paar tagasi ametlikult teadaolev allikate nimekiri Nõmmel nende kolmega piirduski.

Olukord on tublisti paranenud tänu Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse loodud harrastusteaduse algatusele allikad.info (https://allikad.info/). Tegu on veebipõhise kaardirakendusega, mille loomise eesmärk on koguda uut infot juba teadaolevate allikate kohta (täpsustada nende asukohti, lisada uusi vaatlusi ja infot) ja leida ning lisada uusi allikaid.

Algul lisati kaardirakendusse Eesti riiklikes registrites olevad 1486 allikat. Nüüdseks on seal vabatahtlike abiga juba 2405 allikat. Samas on hinnatud, et Eestis võiks olla allikaid kaugelt üle 10 000! Seega on tööpõld veel lai. Sest kuigi teoreetiliselt on veeseaduse järgi kõik veekogud (kaasa arvatud allikad) Eestis kaitstud, siis paraku laieneb tegelik kaitse ainult nendele allikatele, mis on kantud Eesti põhikaardile.

Allikate kaardistamises kaasa löömine sobib igaühele – mingeid eriteadmisi vaja ei ole. Vaja on lihtsalt natuke huvi ja tahtmist toast välja tulla ning allikad üles otsida. Kui uusi allikaid otsima ei taha minna, siis andmebaasis olevate allikate üle kontrol- limine on samuti äärmiselt oluline tegevus. Rakenduses kinnitatakse allikad ära alles siis, kui on kindlat infot, et see on olemas ning tegu on ikka allikaga. Seega kõik uued pildid, kirjeldused ja mõõtmised on kinnitamise eelduseks. Kui allikad saavad üle kontrollitud ja kinnitatud, siis liigub see info muudatuste kohta maa-ametile. Selliselt on põhikaardile juba li- sandunud mitmeid uusi allikapunkte ka Nõmmel. Allikad kui looduslikud põhjavee väljavoolukohad on inimeste ja kõikide teiste elusolendite jaoks veeandjana alati tähtsad olnud ning on seda ka tulevikus. Allikatest on võimalik saada vett ka keerulistel aegadel, suured arteesiaallikad on enamasti pideva veevooluga ja neil puuduvad olulised

Iga teade süüteost on politsei jaoks väärtuslik

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

Inimesel, kelle jalgratas või telefon on varastatud, on ootus, et politsei hakkab seda kohe uurima ning saab päti koos varastatud asjadega kätte. Paraku pahatihti nii ei lähe ja need menetlused jäävad pimedaks ehk teo toimepanijat ei õnnestu tuvastada. Põhjuseid on mitmeid, näiteks pole piirkonnas videokaameraid, puuduvad head juhtlõngad või tõendid ning paratamatult ei ole politseil piisavalt ressurssi, et neid kuritegusid aktiivselt lahendada.

Märtsi alguses kinnitas riigi peaprokurör Andres Parmas ametliku juhisega prokuratuuri prioriteetsed ja vähemprioriteetsed valdkonnad, kus seisab muu hulgas, et kui väiksema mõjuga kuritegude toimepanija leidmiseks kulub ebamõislikult palju ressurssi, lõpetatakse uurimine kahe kuu jooksul. Eelkõige puudutab see põhimõte masskuritegusid nagu var- gused, kaklused, kelmused ja teised väiksema mõjuga menetlused.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask sõnas, et õiguskaitseorganid peavad sihistama oma tegevuse neile kuritegudele, millel on ühiskonnas suurem mõju. «Näiteks organiseeritud narkokuriteod, lähisuhtevägivald, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine ja küberkuriteod. Kõigi pisivaraste kriminaalvastutusele võtmine ei oma mitte mingisugust mõju, sest põhjuseid, miks nad neid tegusid toime panevad, ei ravi kriminaalmenetlusega,» rääkis juhtivprokurör Kask. Paljud kurjategijad on tegelikult abivajajad, kes oma sõltuvuse või vaesuse tõttu teiste inimeste vara või heaolu kallale lähevad.

Põhja prefektuuri prefekti Joosep Kaasiku kinnitusel ei tähenda iga üksiku kuriteo toimepanija mittetuvastamine, et politsei nendele tegudele tähelepanu ei pööra. «Meie esmane eesmärk on tegeleda ennetustööga: olla aastaajalised muutused. Paraku näitavad uuringute tulemused, et tänapäeval peab suhtuma ka allikaveesse ettevaatlikkusega ning kunagine uskumus, et allikavesi on alati puhas, ei vasta paljudel juhtudel enam tõele.

Eestis on ka inimtegevustest väga kaugel asetsevatest allikatest leitud pestitsiide ja nende jääke (nt Sopa allikast). Sellel on väga lihtne põhjus – allikas saab oma vee väga suurelt maa-alalt ning vahetult allika ääres toimuv tegevus veekvaliteeti eriti ei pruugi mõjutadagi. Näiteks Nõmmel asuv Rõõmuallikas, mida paljud inimesed kasutavad joogivee võtmiseks, on langeallikas, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ja kogus otseselt inimtegevusest Nõmmel – olgu selleks tänavate soolatamise mõju või midagi enamat. Kuigi nüüdseks peaks kõik majapidamised juba olema liitunud kanalisatsioonisüsteemiga, siis varasemat jääkreostust jätkub ilmselt veel pikaks ajaks. Üheks sellise reostuse indikaatoriks on kolibakteri (Escherichia coli, soolekepike) ja enterokokkide (fekaalne streptokokk) leidumine vees. Veekeskkonnas püsivad nad elus pikka aega, mistõttu võib nende esinemine viidata ammusele reostusele. Kumbki bakter pole terve inimese soolestikus elutsedes ohtlik, kuid nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel võib osutuda terviseriskiks. Neid on ka viimastel aastatel leitud nii Rõõmuallikast kui näiteks ka Aiataguse allikast. Kõige suurem allikatega seotud probleemkoht ongi meie teadmiste puudumine nende vee koostise kohta. Meil puudub info, millised taimekaitsevahendite jäägid, toitained või bakterid võivad olla allika toitealal põhjavette sattunud. Seega, kui keegi kasutab mõnd allikat pidevalt vee võtmiseks, siis tasuks kindlasti veenduda vee kvaliteedis. Kui olemasolevad andmed puuduvad, saab vastavaid analüüse ka tellida ja need siis teistele huvilistele teadmiseks allikad.info andmebaasi lisada. Nii saame ühiselt ja üksteist aidates targemaks ja allikad kaitstud.

Hiiu viljaelevaatori ala detailplaneering

Nõmme linnaosa valitsusele esitati arvamuse avaldamiseks Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute (Hiiu viljaelevaatori) detailplaneeringu algatamise taotlus (vt https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046690).

Detailplaneeringu arhitektuurne kontseptsioon tugineb Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistluse võidutööle. Arhitektuurivõistluse võitja on KOKO Arhitektid OÜ. Kuna arhitektuurivõistluse lähtetingimuste koostamisel ega ka võidutöö valikul ei viidud läbi avalikku menetlust, korraldab Nõmme linnaosa valitsus detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtedokumentide avaliku väljapaneku, et selgitada välja Nõmme elanike arvamus võimaliku planeeringulahenduse kohta. Nõmme linnaosa valitsus arvestab avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamustega omapoolsete detailplaneeringu koostamise lähtetingimuste väljatöötamisel.

Hiiu viljaelevaatori detailplaneeringu algatamise taotluse ja lähtedokumentide avalik väljapanek toimub 25.04 kuni 10.05.2023. Ettepanekuid ja arvamusi on võimalik esitada e-posti aadressil nomme@tallinnlv.ee.

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile taotluse kohta arvamusi. Arvamuste esitamise tähtaeg on 10.05.2023. (NS)

Nõmmel renoveeritakse raudteejaamade ooteplatvorme kohal kogukonnas, suhelda inimestega ja teha kõik, et kuritegude arv oleks languses. Mis puudutab toime pandud kuritegude uurimist, siis edaspidi pigem keskendumegi esmajoones neile, kus kahju tervisele või varale on suurim,» rääkis ta. Näiteks lõpetatakse kahe kuu möödudes menetlus juhul, kui on näha, et varast kätte ei saada. Sellistes olukordades tulebki ausalt juhtunule otsa vaadata ja hinnata, milline on menetluse aja- ja ressursikulu. Politsei- ja piirivalveametis on praegu vähem politseinikke kui kunagi varem ja võrreldes 2020. aastaga on uurijate arv vähenenud 40 võrra. «Praegu on meil täitmata 23 uurija ametikohta, neist 12 Tallinnas ja Harjumaal, ning ühel uurijal on korraga laual 70–80 erinevat menetlust, mis tähendab meeletut koormust,» tõdes prefekt. Kuid selleks, et uurijad saaksid tegeleda nende asjadega, mis päriselt oluliselt inimeste toimetulekut või turvatunnet mõjutavad, saavad oma panu- se anda kõik. Siin tulebki mängu ennetusteavituse olulisus ja isiklik vastutus. «Igaüks peaks vaatama, et tema väärtuslikud esemed ei jääks avalikus kohas valveta ning jalgrattad ja eluruumi uksed oleksid lukus. See on lihtne lahendus, kuidas hoida kuriteo ohvriks langemise tõenäosus võimalikult madal.»

AS Eesti Raudtee on alustanud Nõmme ooteplatvormide renoveerimisega. Renoveerimistööde käigus värvitakse ooteplatvormid, parandatakse katuseid, tasandatakse pinda ning eemaldatakse grafitid.

Sellegipoolest julgustab politsei kõiki igal juhul siiski politseid kuritegudest teavitama, isegi kui neid lõpuni ei uurita. «Iga teade on meie jaoks jätkuvalt väga väärtuslik, sest nende põhjal saame jälgida, kas näiteks rattavarguste arv on sagenenud või on mõni konkreetne jõuk otsustanud tegevust organiseerida. Ja kui oleme mõne menetluse käigus tuvastanud kurjategijal vara, mis ei kuulu talle, siis tänu varasemale teadaandmisele saame selle õige omanikuga kokku viia. Kunagi ei või teada, milline teade või niidiots meid tabamuseni võib viia,» lisas Kaasik.

Töid tehakse kahes etapis. Esimeses etapis renoveeritakse ooteplatvorme Lilleküla jaamast kuni Nõmme jaamani. Teise etapina korrastatakse ooteplatvorme Hiiu jaamast kuni Laagri jaamani. Viimase korrastamise hulka kuulub ka vanem osa. Nõmme ja Rahumäe jaama paigaldatakse keskkonnahoiuks ja eelsorteeritud prügi kogumiseks kolmeosalised prügikastid.

Nõmme linnaosas asub kuus läänesuuna rongi peatuskohtade ooteplatvormi. Eesti Raudtee arendab ja hoiab korras 1219 km raudteed, 61 jaama ja 133 reisijate ooteplatvormi. (NS)

Tasuta okaspuu­ istikute jagamine

Ka sel kevadel jagab linnaosavalitsus nõmmelastele tasuta kaheaastaseid kuuse- ja männiistikuid. Istikutega antakse kaasa juhend, kuidas puid istutada, milliseid tingimusi nad kasvamiseks vajavad ning kuidas neid edaspidi hooldada. Okaspuuistikud saabuvad Nõmme linnaosa valitsusse ajavahemikul 24.–30. aprill. Istikuid jagatakse kuni nende lõppemiseni.

Istikute soovist palume eelnevalt teada anda telefonil 515 0679 või e-posti teel haidee.kivimagi@tallinnlv.ee. Istikuid jagatakse tööpäevadel Nõmme linnaosa valitsuse (Valdeku 13) ees oleva kuuri juures. (NS)

L Hidalt

Linnaosavalitsuse infosaali kaunistab

Kadri Roosi seinamaal

22. märtsil avati Nõmme linnaosa valitsuse infoteenindussaalis pidulikult Kadri Roosi seinamaal, mis on inspireeritud Nõmme tänavatest ja 2022. aastaks valminud linnaosa kalendrist.

Linnaosavanem Karmo Kuri sõnas seinamaali avamisel, et Kadri Roosi looming sobib suurepäraselt nii linnaosavalitsusse kui ka Nõmme linnaruumi tervikuna. «Infoteenindussaali seina kaunistav teos on nii detailirohke, et seda tasub vaatamas käia mitmel korral. Usun, et iga Nõmme inimene leiab sellelt mõne tuttava maja, koha või tegevuse,» ütles Kuri.

«Mõtted seinamaali loomiseks algasid juba mullu suvel, kui ma, ratas käekõrval, Nõmme laulu- ja tantsupäevale jalutasin. Seetõttu võibki siit leida maju, mis on inspiratsiooni saanud näiteks Nurme või Lõuna tänavalt,» rääkis Kadri Roosi maali loomise protsessist. «Üks oli kindel: et seekordne töö Nõmmest tuleb mustvalge, mis ei domineeri vastasseinas oleva kunstinäituse üle ja jätab fantaasiaks ruumi igale vaatajale,» lisas ta.

Kadri Roosi on sündinud Nõmmel 1975. aastal. Ta on vabakutseline illustraator, kes on õppinud animalistikat, aiakujundust ja arhitektuuri. Alates 2005. aastast on ta põhiliselt illustreerinud peamiselt täiskasvanutele mõeldud raamatuid. Aastal 2006 sai ta kultuuriministeeriumi eripreemia rahvapärandi väärtustamise eesti lasteraamatukonkursil «Põlvepikuraamat». (NS)

Säilita oma piirkonna ajalugu: Järve Keskus ja Järve Selver kutsuvad üles vanu pilte jagama

Juba üle 20 aasta on Järve Keskus koos

Järve Selveriga olnud Nõmme kogukonna lemmikkaubanduskeskus. Ajaloo vältel on keskus läbi teinud palju muutusi, kuid on siiski säilitanud oma erilise võlu ning olnud piirkonna süda.

Hoidmaks kogukonna pärandit, kutsub keskus kõiki üles saatma pilte ja lugusid varasemast ümbruskonnast, Järve Keskusest ning Järve Selverist. Kõige omanäolisematele fotodele antakse välja viis 50-eurost Aatriumi sisustuskaubamaja kinkekaarti ning loosiauhindadena 20 30-eurost Järve Selveri kinkekaarti. Saadetud fotodest korraldatakse keskuses näitus.

Fotosid ja lugusid saab jagada Järve Keskuse Facebooki postituse all; saata aadressile turundus@jarvekeskus.ee või tuua Järve Keskusesse, helistades numbril 5346 0976. Füüsilised pildid skaneeritakse digitaalselt. Auhindade loosimine toimub juuni alguses ja võitjad avaldatakse Järve Keskuse kodulehel.

Anna oma panus, meenuta fotoalbumit lehitsedes vanu aegu ning aita avastada minevikku Järve Keskuse ja Järve Selveri juures.

Kersti Pärtelpoeg Silikaat Grupp

Riigikogu kutsub

lahtiste uste päevale

Riigikogu tähistab laupäeval, 22. aprillil oma 104. sünnipäeva lahtiste uste päevaga. Päev algab riigikogu esimehe tervituse ja lossi rõdult kõlava kontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda vast valitud saadikutega ning avatud on pääs Pika Hermanni torni. Päevale annavad hoogu liikumisaastaga seotud tegevused ning suvisel noorte laulu- ja tantsupeol osalejad. Mälumängus osalevad koolide ja riigikogu võistkonnad. Üritused on tasuta. Kõik on oodatud riigikokku kell 11–16. Kohtumiseni Toompeal!