Nõmme Sõnumid

Harku rabarajal toimub 97. Rabajooks

23. aprillil toimub 97. korda traditsiooniline Nõmme kogu pere spordiüritus Rabajooks. Jooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses, esimene ühisstart antakse kell 11 hommikul.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul vallutavad tuhanded jooksusõbrad Harku raba teed kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. «Rabajooks on nõmmekate poolt armastatud ja oodatud spordisündmus, kus käiakse kogu perega, sest 6,3-kilomeetrine metsarada on jõukohane pingutus nii lastele kui ka eakatele. Sel kevadel korraldasime taas tasuta Rabajooksuks ettevalmistavaid jooksu- ja jõutreeninguid, millest esimesed osutusid väga populaarseks. Viimane treening toimub Rabajooksu stardipaigas 19. aprillil kell 18.30,» rääkis linnaosavanem.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Harku terviseraja idaparklas (Su- vila ja Kalda tänava ristmiku läheduses). Start on avatud kell 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, sest kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.

Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2011. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2011. a või hiljem).

Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 1000 Rabajooksu lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioo- nilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

Osalejatel tasuks Rabajooksule tulla võimalusel jala, jalgratta või ühistranspordiga, sest parkimisvõimalused on piiratud. Jalgrattaga tulijatele on võistluspaigas olemas jalgrattaparkla, kuid rattalukk tuleks endal kaasa võtta.

Autosid ei saa parkida Rabajooksu stardi-finišiala lähedusse. Autod soovitame parkida Kadaka puiestee ja Õitse tänava vahelisele Kalda tänava lõigule, Tihniku tänavale või Tähetorni tänava äärsesse kergliiklustee parklasse. Palume autosid metsavöön- disse ja haljasaladele mitte parkida! Kohapeal jagab tasuta sooja teed Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond. Esimest korda kasutatakse Rabajooksul korduskasutatavaid topse Topsiringilt, et minimeerida ürituse ökoloogilist jalajälge. Sportlikule pühapäevale saab punkti panna toiduauto Kooker värskete minipannkookidega.

Rabajooksul saab toetada kaitseväe ja kaitseliidu veterane ja nende lähedasi, ostes sinilillesümboolikat naiskodukaitse vabatahtlikelt. Müügist saadav tulu aitab koostöös Pärnu Lahe Rotary klubiga muuta Pärnu rand kõigile ligipääsetavaks, soetada Hiiumaale vajalik videokolonoskoop ja koostöös paraolümpiakomiteega luua Kiviõli tuhamäele parasuusatamise võimalus.

97. Rabajooksu toetavad Nick’s Eesti, Aura, Balsnack, Mamma, Bon Vegan, Deary, Nõmme seikluspark, Beautiful Me rullmassaaž, Inspiratsiooniraamatukogu, Pähklipureja, Elsavie, Tallinna Vesi, Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond, Eesti kergejõustikuliidu kohtunikud. Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus.

Kõige ajakohasemat infot Rabajooksu kohta leiab ürituse Facebooki lehelt. Jooksu juhend on leitav Rabajooksu koduleheküljelt.

JUHTKIRI

Liikudes kevadesse

Kalendriaasta kevad algas 20. märtsil. Pikk ja pime talv on möödas ning loodus tärkab jõudsalt. Märkamatult on nii palju valgemaks läinud, et hommikul ärgates piilub päike männi latvade vahelt ning õhtul aias riisumise ajaks jätkub samuti veel valgust.

Liikumisaastale kohaselt käisin talvehooaega ära saatmas ning kevadet vastu võtmas sportlikus võtmes ja kolmel korral. Kuu alguses toimus Nõmme spordikeskuse välibasseinides taliujumise võistlus. Ilm oli ilus ning vesi mõnusalt karastava nelja kraadi juures. Taliujujana pean muidugi mainima, et vesi oli natukene liigagi soe. Talvel õnnestus parematel päevadel ühekraadises vees trenni teha, et kevadisel naljapäeval 50 meetri rinnuliujumises võistlustulle astuda. Loodan, et sellest meeleolukast võistlusest saab Nõmmele omane ja iga-aastane sündmus.

4. aprilli varahommikul osalesin Nõmme lumepargis juba traditsiooniks muutunud kevadisel päikesetõusu mäesuusa- ja lumelauasõidul. Mustamäe hüppetorni kõrval asuvatel nõlvadel sportlikult oma päeva alustada oli väga kosutav ning ka loodus ei vedanud alt. Taevas oli pilvitu ning päikesetõus jättis kustumatu mälestuse. Kui mäesuusatamine on populaarsust kogunud viimastel kümnenditel, siis eestlastele palju omasem spordiala on murdmaasuusatamine. Üks paar Visu suuski on kodus vist küll kõikidel nõmmekatel. Uuemad suusad võivad head välja näha ja ka paremini libiseda, aga ühe korraliku kukeklambri kinni vajutamine tekitab parasjagu nostalgiat ja meenutab lapsepõlve suusaradu Tähetorni tänava ümbruses, Harku metsades ja Pääsküla rabas.

Käesoleva hooaja viimane suusaring sai tehtud mõned päevad tagasi Nõmme spordikeskuses koos töökaaslastega lõunapausi veetes. Stardimaja räästa all päikese käes asuv termomeeter näitas temperatuuriks 17,4 kraadi. Sõidetav oli veel ligi 1 km pikkune kunstlumekattega rada Nõmme-Mustamäe nõlva all. Klassikajäljes ulatus mõnes kohas vesi juba pahkluuni ning suusasillal vaatas vastu paar lumest vaba lõiku, kuid hooaja viimase suusaringi rõõmu see ei kustutanud. Seda, et kevad on jõudsalt kohal, annab Nõmmel lisaks kõlavale linnulaulule tavaliselt teada veel üks senini vääramatu nähtus. Tavaks on saanud, et Nõmme tänavate ja koduväravate äärde tekkivad punased lehekotid. Sel kevadel on hal jastus- ja toidujäätmetest veelgi enam juttu kui tavaliselt. Tulenevalt jäätme-eeskirja muudatus test on biolagunevad jäätmed, kompostimine ja kompostrid jõudnud paljude õhtusöögilaudade aruteludesse. Tuleb otsustada, kuidas kehtestatud muudatustesse suhtuda: kas võtta need omaks või hakata väikestviisi protestima. Kindel on see, et üks seadus kõikide vajaduste ja erisustega arvestada ei suuda.

Soovin kõikidele nõmmelastele tegu sat ja päikselist kevadet. Liikumisaastale kohaselt kohtume kindlasti looduses –metsa- ja rabateedel liikudes. Järgmine suurem sportlik kogunemine on 23. aprillil. Kell 11 antakse Kalda tänava äärest start juba 97. Rabajooksule.

Nõmme Sõnumid

Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus

Toimetaja: Andra Roosa telefon: 645 7344 e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid

Valdeku 13, 11621 Tallinn.

Levi: Express Post, 617 7717 facebook.com/nommelinnaosa

Liikumisaastale kohaselt kohtume kindlasti looduses –metsa- ja rabateedel liikudes.

Kevadest on kõik Tallinna jäätmejaamad vanade rehvide vastuvõtupunktid

Kevadel on vanade rehvide üleandmine rohelises pealinnas veelgi lihtsam – elanikud saavad oma kasutatud autorehvid tuua kõikidesse pealinna jäätmejaamadesse: Paljassaare, Pärnamäe, Rahumäe ja Pääsküla. Loksa jäätmejaamas võetakse rehve vastu ka ettevõtetelt.

Jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle sõnul võimaldab Tallinna jäätmekeskuse ja MTÜ Rehviringluse koostöö laiendamine parandada vanade rehvide vastuvõttu klientidelt.

«Rehve võtame tasuta vastu kõikidelt eraisikutelt kõigis jäätmejaamades. Lisaks tallinlastele saavad tasuta

LISAINFO rehve nüüd ära anda ka teised, et linn kevadel ikka puhtam välja näeks,» lisas Kalle. Vanade rehvide paremaks käitlemiseks sõlmisid Tallinna jäätmekeskus ja MTÜ Rehviringlus koostöölepingu ja kahe jaama asemel võtavad rehve Rehviringluse nimel vastu nüüd kõik jäätmejaamad. Eraisikud, kes soovivad üle anda rohkem kui kaheksa sõiduautorehvi või veoki- ja erirehve, saavad neid üle anda ainult Rehviringluse väljastatud saatekirja alusel, mida saab taotleda www.rehviringlus.ee/vastuvotu-tingimused.

Tallinna neli jäätmejaama Pääskülas (Raba 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Paljassaares (Paljassaare põik 5) ja Pärnamäel (Ristaia tee 8) on alates 1. aprillist avatud tööpäeviti kell 12–20 ning nädalavahetustel kell 10–18.

Kõik tallinlaste kogutud rehvid suunatakse läbi koostööpartnerite ringlusse või materjalina taaskasutusse. Järjest suurem hulk rehve saab uue elu läbi protekteerimise. Rehvidest valmistatakse ka erinevaid tooteid ning neid purustatakse erinevasse fraktsiooni, mida saab kasutada kas alternatiivkütusena tsemenditehastes või juba toormaterjalina uute kummitoodete valmistamisel. (NS)

Lindude pesitsushooaeg on alanud

Looduskaitseseaduse alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus – aprilli keskpaigast kuni suve keskpaigani, mil lindudele peab andma võimaluse järglaste saamiseks ja üleskasvatamiseks. Metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada kõige linnurikkamates vanemates metsades ja kaitstavatel aladel. Keskkonnaamet kontrollib ka 2023. aastal pesit- susrahust kinnipidamist esmajärjekorras seal, kus häiringutel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Keskkonnaamet töötas koos keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikud saavad metsaportaali register.metsad.ee sisse logides kontrollida metsaeraldise kasvukohatüüpi ja vanust ning selle alusel hinnata pesitsemise tõenäosust. Planeeritud järelevalve toimub 15. aprillist kuni 30. juunini. Kontrollide tegemisel lähtub keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimise juhendist. Rohkem infot leiab: www.keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu. (NS)

Nõmmele paigaldati esimene toidu kogumiskast

TARMO SELISTE

FudLoopi asutaja

Ringmajandusettevõte

FudLoop paigaldas Valdeku sauna-spordihoone fuajeesse kogumiskasti, ku hu inimesed saavad tuua enda kodus üle jäävat kaua säilivat toitu.

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Toidu raiskamine on globaalne probleem, Eestis visatakse aastas keskmiselt ära 84 000 tonni toitu. Kõige suurem raiskamine toimub uuringute kohaselt kodumajapidamistes.

«Kogumiskasti eesmärk on koguda kodumajapidamistelt ja ettevõtetelt kaua säilivat toidukaupa, näiteks konserve, kuivaineid jne. Meie Keskturu toidujagamiskapp on avatud olnud üle aasta ja tihti toovad inimesed meile enda kodus üle jäänud «parim enne» toiduaineid, mida saame eda- si jagada enda kasutajatele. Kogumiskasti eesmärk ongi parandada inimeste võimalusi toidu ära andmiseks kodu lähedal,» ütles FudLoopi asutaja ja tegevjuht Tarmo Seliste. Mida kogumiskasti tuua? Kogumiskasti võib tuua kaua säilivat ehk «parim enne» tüüpi toidukaupa (näiteks toiduõli, purgisupid, konservid, kuivained, mahlad, hommikusöögihelbed, moosid jne).

Kappi ei tohi tuua «kõlblik kuni» tüüpi kaupa ja eritemperatuuri nõudvat toitu.

Kogumiskasti toodud kauba koguvad kokku FudLoopi vabatahtlikud ja see jagatakse läbi toidukappide ümber FudLoopi kasutajatele. Kokku paigaldab FudLoop üle linna lähema kahe kuu jooksul kuus kogumiskasti.

«Meil on sadu kasutajaid, kes kasutavad nädalas mitu korda meie kappi. Nende hulgas moodustavad enamuse keskmisest vanemad inimesed, kuid on ka palju noori lastega peresid,» lisas Seliste.

Toidu kogumiskasti ehitamist toetavad Tallinna linn ja teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

FudLoop on ringmajandusettevõte, mille eesmärk on vähendada toidu raiskamist. Ettevõte vahendab ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt päästetud toitu läbi jagamiskappide. FudLoop on päästnud üle 30 tonni toitu, ettevõttel on praegu Tallinnas Keskturul toidujagamiskapp, sel aastal avatakse uued kapid Mustamäel ja Lasnamäel. Lisainfot FudLoopi tegevuse kohta leiab veebiaadressilt www.fudloop.ee ja Facebookist grupist «Keskturu toidujagamiskapp».