Poska sõnumid juuni

POSKA SÕNUMID “AJA PUUDUTUS. PUUDUTUSE AEG” ARVUSTUS: “FANNY JA ALEXANDER” ÕPETAJAD TEADMISI AMMUTAMAS SAAGE TUTTAVAKS: KAUNITE KUNSTIDE ÕPETAJAD

Juuni 2014

REPORTAAŽ

Õpetajad teadmisi ammutamas Toimetaja: Triinu Palo

Tehnoloogia areneb märgatava kiirusega. Hariduses räägitakse digipöördest, mis võiks olla koolides juba toimunud. Samas on kuulda ja näha, et eeldused selleks on loodud, ent midagi on puudu. Kas jääb vajaka rahastusest, et osta vajalikke digivahendeid, või siis pole vastava vahendi kasutamiseks loodud piisavalt õppematerjale. 20. mail külastasid Jaan Poska gümnaasiumi õpetajad Tartu vana anatoomikumi ruumidesse loodud Haridusuuenduskeskust, et näha, millist tehnoloogiat saaks õppetöös kasutada ning millised võimalused oleksid kooli ja keskuse koostööl.

Poska kooli õpetajad võttis vastu keskuse koordinaator Piret Pungas-Kohv. Ilma pikema jututa juhatati meid üldklassi, kus koos tehnikaspetsialist Eleri Lõhmusega tutvustati eri digivahendeid, mida klassis kasutada saab. Esmalt jäid silma klassis üleval olevad kaamerad ja mikrofonid. Selgus, et tegemist on poolprofessionaalse salvestussüsteemiga, mille abil on võimalik tunde üles võtta ja peale salvestust kohe tulemust vaadata. Samas oli näha kooliruumides tavaline valge tahvel, dokumendikaamera, sülearvuti ja lauaarvuti. Lae alla oli üles riputatud interaktiivne projektor, mis annab tahvlile spetsiaalsete pliiatsitega puutetundlikkuse. Tänu ümberlülitussüsteemile on võimalik tundi läbiviival õpetajal kasutada kahte arvutit ja eri tehnikat. Lisaks eelpool nimetatutele on võimalik üldklassis kasutada puutetundlikku lauda, mis võimaldab vastava tarkvara abil luua erinevaid inglisekeelseid harjutusi ja

mänge. Selline laud sobib ka rühmatöödeks.

Järgmisena näidati õpetajatele lasteja kunsti- ning käsitööklassi. Mõlemas ruumis olid näha valged tahvlid koos interaktiivsete projektorite, arvuti ning salvestussüsteemiga. Lasteklassis jäid silma erikujulised lauad ja maagiline liiv. Kunsti- ja käsitöö klassis olid lisaks laudadele ja pinkidele õmblusmasinad, tikkimismasin ja overlokmasin, triikimisrauad ja -lauad. Kel tahtmist, saab tegeleda nõelviltimisega või puutööd teha.

Kuivamist vajavad maalid saab spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sahtlivahedesse paigutada.

Edasi juhatati meid korrus kõrge-

Õpetajad üldklassis male, kus näidati kahte arvuti- ja tehnoloogiaklassi. Õpilaste kasutada on süle- ja mõned tahvelarvutid. Nii nagu teisteski ruumides, oli ka siin õpetaja käsutuses valge tahvel koos interaktiivse projektoriga ja arvutiga. Tehnoloogiaklassis on õpilastel võimalik luua legodest roboteid ja õppida neid programmeerimiskeele

Merike Hein abil liigutama.

Viimasel ajal on populaarsust kogunud kolmemõõtmelisust võimaldavad vahendid. Keskuses on õpetajatel ja õpilastel võimalik 3D-printeriga luua kolmemõõtmelisest kavandist ese. Saadud detaili saab hiljem kasutada näiteks robotmudeli koostamisel. 3D-skanneriga on võimalik arvutisse esemest või isegi inimesest luua kolmemõõtmeline mudel. Õpetajate ekskursiooni lõpetasime videokonverentsiruumis.

Nii nagu mitmed targad on öelnud, et digiajastu on muutus, mis ei lähe

Foto: Merike Hein üle ega kao kuhugi. Kuidas me paneme aga selle muutuse enda kasuks tööle ja kui julged me oleme uusi võimalusi kasutama, on juba meie õpetajate teha. Õpilased, vaadake ette! Järgmisel õppeaastal võite teiegi saada osa nendest tehnoloogilistest vahenditest, mida pakub Haridusuuenduskeskus.

INTERVJUU

“Aja puudutus.

Puudutuse aeg” Mirjam Savisto Tänavu suvel toimub XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Esimesest, 1869. aastal toimunud üldlaulupeost möödub sel suvel juba 145 aastat, esimesest üldtantsupeost aga ümmargune 80.

Peost võtavad osa nii meie kooli segakoor kui ka rahvatantsurühmad.

Lisaks tantsupeo 80. sünnipäevale annab tantsijatele põhjuse rõõmustada 100 aasta möödumine „Tuljaku“ tantsu sünnist. Kui tantsupidu numbrites väljendada, siis väljakule tuleb 9177 tantsijat kokku 654 rühmast, kelle hulgas on ka 15 väliseesti tantsurühma. Kokku annavad tantsijad kolm etendust.

2. Kas praegu proovid veel käivad või on eeltöö tantsupeoks juba tehtud?

Proovid käivad edasi, sest sõltuvalt väljaku joonistest muutuvad ka tantsude joonised ja teinekord ka koreograafia. Et kõik suurel väljakul õnnestuks, tuleb eeltöö kodus ära teha.

Kogu väljaku üldpilt võib sõltuda ühestainsast tantsijast, rääkimata rühmast.

noorterühma liikmena üldlaulu- ja tantsupeol. Peol tantsisin ka kõrgkooli ajal ja hiljem vilistlasrühma liikmena. Seekordne pidu on minu jaoks tantsijana juba 12. Juhendajana olen väljakul aastast 2006.

Laulupidudega alustasin 1977. aastal mudilaskoori liikmena, olen osalenud kõigil järgnevatel pidudel, keskkooli ajal tantsijana väljakul ja kooli segakooriga lauldes.

3. Milline tants on sel aastal õpilaste lemmik? Miks?

Noorterühma lemmikuks sai H. M. Reimanni „Väravamäng“. Mõnusalt hoogne, väiksese krutskiga ja piisavalt pingutust nõudev. Vilistlasrühmale meeldib M. Saare „Puudutuse aeg“. Mõtlik, rahulik ja annab võimaluse tantsida südamega.

6. Mis on aja jooksul korralduses muutunud?

Tantsude õppimisel on appi tulnud videod. 20 aastat tagasi sellist võimalust polnud. Muutunud on peoeelsete mustrite joonistamine: vanasti tehti need kõik käsitsi ja arvutati käsitsi millimeetripaberile välja. Nüüd on

Küsimustele vastas rahvatantsu4. Kas tantsupeo pidaõpetaja Liina Sauk miseks eelistate pigem 1. Kuidas olete rahul selleaasta- Kalevi staadionit või platsi? se tantsupeo repertuaariga? Kas laululavaesist tantsud on võrreldes varasemate Miks? aastatega kergemad või raskemad? Mina eelistan Kalevi Igaks peoks korraldatakse uute tant- staadioni, sest seal näeb sude konkurss, kuhu on oodatud kõik publik jooniseid paremini tantsuloojad. Nii ka sellel korral. ning see on tantsija jalale Mõnel tantsupeoks soovitud tantsul sõbralikum. Kalevi väljaoli loojatel teada muusika, kuid oli kul on tantsupidude traneidki, millel teada ainult teema. Igal ditsioon ja omad tavad, aastal on repertuaaris ka varasemat mida lauluväljakule üle tantsuloomingut, et säilitada järjepi- kanda vist ei saagi. devust ja teada minevikku.

Repertuaar tundub sügisel alati ras- 5. Mitmel tantsupeol ke, kuid kevadeks on see kenasti selge olete osalenud, millal ja jala sisse tantsitud. Noorterühma- oli esimene? de tantsud vajasid sellel aastal eriti Minu esimene tantsupingsat tööd ja õppimist, kuid on selle pidu oli keskkooli ajal, kui 1985. aastal osalesin eest ka mõnusad tantsida.

Foto: erakogu

INTERVJUU selle jaoks juba programmid ja muud tehnilised võtted. Tantsud tuleb ikka kirjelduste järgi raamatust õppida ja tantsida saavad ka ainult inimesed.

Muutunud on info liikumine ja rahva jagunemine.

7. Kas rohkem meeldib olla tantsija või tantsurühmajuht?

Kõigil pidudel olen olnud ka tantsija.

Rühmajuhina kõrval seista on üsna piinarikas, sest kogu emotsioon tahab ju väljalaskmist. Seda ainult endale hoida on väga raske. Tantsijana saad ennast väljakul välja elada. Lisaks rühma juhendamisele olen alati püüdnud osaleda mõnes tantsurühmas.

8. Millised on teie kõige eredamad mälestused tantsupidudest?

Pikad ja väsitavad proovipäevad, emotsionaalne esimene kontsert, mida televisioon üle kannab. Uhkusega rongkäigus kõndimine, see seitse kilomeetrit pole üldse pikk teekond.

Tahad anda endast parima, kuigi oled üks tuhandete seas. Maratonitornis ootamine, et saaks juba väljakule ning võidujoovastuses ärajooksud väljakult peale tantsu. Pisarad ja lahkumisvalu, kui pidu läbi saab. Ja see tunne, mis valdab tantsijat väljakul – see on narkootikum, mida tahad ikka ja jälle.

9. Mis on kõige tähtsamad asjad, mida tantsupeoline meeles peaks pidama?

Kohusetunne: minust sõltub etenduse kordaminek, paarilise särasilmad ja kogu rühma heaolu. Tuleb hoida oma jalgu, sest ilma nendeta ei saa tantsida. Vigastused on lubamatud.

Hea tuju ja kaaslaste mõistmine ning sõbralikkus. Kõik muu on juba sellega kaasnev.

juba 26. pidu. Laulupeol osaleb kümme koori- ja kolm orekestriliiki.

Küsimustele vastas segakoori dirigent Kaie Mägimets 1. Kas selleaastane repertuaar on võrreldes varasematega kergem või raskem? Kuidas lauljad on selle omandanud? Millise lauluga on kõige rohkem vaeva pidanud nägema?

Võrreldes varasemate laulupidudega on tänavuse peo repertuaar raskem. Ma ei ole varasematel aastatel koolikoorile 6-8-häälseid laule õpetanud. Oleme laulude omandamiseks palju tööd teinud, iganädalastele proovidele lisaks korraldasime kolm laululaagrit. Laulude küpsemisele on kaasa aidanud esinemised mitmetel aktustel ja kontsertidel. Kõige rohkem vaeva oleme näinud Erkki-Sven Tüüri lauluga „Taandujad“. See laul võinuks oma raskusastme poolest olla valiksegakooride kavas. Tavapärasest keerukamate laulude õppimine on aga kindlasti olnud lauljaid arendav ja aidanud tõsta koori vokaalset taset.

2. Kas koor on laulupeoks valmis?

Mida tuleks veel lihvida?

Koor on laulupeoks valmis, Tallinna peoks õpiti selgeks 14 laulu. Lihvida võiks veel nii mõndagi laulu, aga paraku ei jagu selleks aega. Segakoor võtab osa ka 7. juunil toimuvast Tartu laulupeost, mistõttu keskendusime aprillis ja mais kuue uue laulu õppimisele. Tartu laulupidu on heaks ettevalmistuseks Tallinna peole, lisaks Laulupeol − nagu juba öeldud − täi- uutele paladele on peo kavas mitmed tub 145. aasta ning pikas reas on see üldlaulupeo laulud.

Foto: JPG galerii 3. Kui keeruline on koori ette valmistada? Kas sellele kulub palju oma vaba aega?

Laulupidude vahelistel aastatel tuleb leida koorile sobiv ja arendav repertuaar. Laulupeo aastatel on repertuaar ette antud ja koorijuhtidele korraldatakse repertuaari tutvustavad seminare. Koorijuht peab enne koori ette astumist ära tegema kodutöö, tutvuma häälepartiidega ja looma endale laulust tervikpildi. Sellele kulub üksjagu vaba aega. Peale kooriproovi tuleb pead murda selle üle, kuidas järgmises proovis efektiivsemalt tööd teha. Koorijuhi töös on olulisel kohal ka enese värskendamine – koolitustel osalemine, kogemuste vahetamine teiste koorijuhtidega ja kontsertide külastamine.

4. Mitmel laulupeol olete ise osalenud (nii laulja kui koorijuhina)?

Millal oli esimene kord?

Olen osalenud 16 laulupeol, nende hulgas on nii üld-, koolinoorte kui tudengilaulupeod. Esimest korda

INTERVJUU osalesin lauljana koolinoorte laulu- Näiteks segakooride lemmikalauluks on kindlasti Peep Sarapiku laul „Ta peol 12-aastaselt. lendab mesipuu poole“, Tõnis Mägi 5. Kumb on meeldivam, kas osale- „Koit“, Ülo Vinteri „Laul Põhjamine laulja või koorijuhina? Mis maast“. on nende mõlema plussid ja mii8. Millised on kõige eredamad mänused?

Meeldivust on raske hinnata. Koori- lestused laulupidudest? juhina osalemisel kaasneb vastutus Lapsepõlve laulupidudest mäletan oma koori eest, lauljana saab olla eredalt tohutut vaimustustunnet, mis vabam. Kuna olen koorijuhi ameti ühislaulmisel tekkis. vabal tahtel valinud, siis ma ei igat- Tudengipõlvest on meeles 1988. a segi laulupeole oma koorita minna. tudengilaulupidu „Gaudeamus“, mis Võimsa ühisenergia kogemiseks lau- toimus Vilniuses. Eesti kooridel olid lan alati vähemalt lõpuühendkoori kaasas sinimustvalged lipud, lätlased ja leedukad tõid samuti oma rahvuslaulud kaasa.

6. Kuidas on laulupeod aja jooksul lipud välja. Kunagi varem ega ka hiljem pole ma laulupeol nii palju kormuutunud?

Laulupeod on läbi aegade olnud väga ravalvureid näinud. Mäletan uljust erilised ja ülendavad sündmused. ja vaimustust, mis meis oli, ning ka Aja jooksul on muutunud laulupidu- kusagil alateadvuses närivat hirmu, de repertuaar ja osalt ka pidude tä- et äkki ei lõpe kõik hästi. Kui laulhendus. Enne Eesti taasiseseisvumist di Ülo Vinteri „Laulu Põhjamaast“, pakkus laulupidu rahvale võimaluse astus lava ette Mait Agu, kummaroma protestimeelt ja vabaduseiha das koorile ja tantsis üksipäini laulu väljendada, lauludes oli sageli all- tantsuseadet. Kõik eestlastest lauljad tekst, millest võõrkeelsed parteiküla- laval olid pisarais. lised aru ei saanud. Laulupidu oli Koorijuhi aegadest tuleb meelde üks rahvusliku ühtekuuluvuse sümboliks vihmane koolinoorte laulupidu aasja toimib ses tähenduses tänaseni. tal 1993, kus oli kavas Tõnis Mäe Stagnaaja pidudel tuli kõigepealt ära „Koit“. Tõnis Mägi, kes oli mõned laulda kohustuslikud laulud parteist aastad varem Rootsi emigreerunud, ja Leninist, seejärel sai laulda meele- naases vahetult enne pidu Eestisse ja laulis ise oma laulus soolot. Nii päraseid laule.

Eesti vabariigi ajal on suurenenud lauljate kui kuulajate vaimustus oli kooriliikide hulk ja kasvanud osale- tohutu. jate arv. Laulupidude korraldus on muutunud järjest paremaks, laulu- 9. Mis on kõige tähtsamad asjad, peo kava on koostatud mingile kind- mida laulupeoline meeles peaks lale teemale tuginedes. Tänavuse peo pidama? teemaks on „Aja puudutus. Puudu- Laulupeoline peab kinni kellaaegadest ja kokkulepetest ning osaleb tuse aeg“. kõikides proovides;, paneb jalga mu7. Millised laulud läbi aegade on gavad jalanõud ja varustab ennast vastavalt ilmale kas peakatte või vihsaanud lauljate lemmikuteks?

Lemmikuteks saavad laulud, mil makeebiga;, võtab peole kaasa hea on meeldejääv viis, hinge puudutav tuju ning on oma kaaslauljatele märsõnum ja mis on kooridele paraja kav ja toetav kaaslane. raskusastmega. Läbi aegade on populaarsed olnud isamaalised laulud.

Küsimustele vastas segakoori dirigent Tiiu Loite 1. Kas selleaastane repertuaar on võrreldes varasematega kergem või raskem? Kuidas lauljad on selle omandanud? Millise lauluga on kõige rohkem vaeva pidanud nägema? Üldlaulupidude repertuaar − pean silmas sega-, nais- ja meeskooride laule) − erineb alati sisuliselt noortepidude omast juba sellepärast, et lauljate vanuseline diapasoon ulatub gümnaasiumiealistest pensioniealisteni. Mis puudutab kava raskusastet, siis on üldjuhid võtnud põhimõtteks, et iga pidu esitaks kooridele uusi väljakutseid ja motiveeriks neid taseme tõstmise nimel töötama.

Kahtlemata on olnud kõige rohkem tööd uudisloominguga – spetsiaalselt selle laulupeo kontsepstsiooni avamiseks kirjutatud teostega. Kas need lood kujunevad klassikaks, puudutades meie hingekeeli ikka ja jälle, näitab aeg.

2. Kas koor on laulupeoks valmis?

Mida tuleks veel lihvida?

Koor on laulupeoks valmis. Loomulikult saab igaüks parendada oma partiitundmist ja panust kooslaulmisel. Suures laulupeokooris, kus häälerühmas sadu lauljaid, hakkavad lood läbi häälte resoneerumise võimsalt kõlama ja nende harmoonia keerdkäigud lummama.

3. Kui keeruline on koori ette valmistada? Kas sellele kulub palju oma vaba aega? Üldlaulupeo ettevalmistus on väga töörohke – eriti Tartu kandi rahvale, sest traditsiooniliselt peetakse Tartu laulupidu üldlaulupeoga samal aastal, tähistamaks esimese üldlaulupeo toimumist meie kodulinnas 1869. aastal. Koorilauljad teavad, et lisaks mahukale Tallinna repertuaarile tuli

INTERVJUU omandada Tartu peo tarvis, mis sel korral on pühendatud Miina Härma 150. sünniaastapäevale, eesti koorimuusika kullafondi kuuluvad lood, aga ka tartlase Tauno Aintsi spetsiaalselt kirjutatud „Nüüd“.

4. Mitmel laulupeol olete ise osalenud (nii laulja kui koorijuhina)?

Millal oli esimene kord?

Piinlik küll, aga ma ei tea − pole statistikat teinud.

Esimesed konkreetsemad mälestused on lastekoori ajast. Kuna olin tallinlane, siis peale proove ja kontserti mindi koju. Seda tõelist laulupeo elu ja melu sain tundma alles 1. kursuse tudengina üliõpilaslaulupeol Tartus ja viimase tudengiaasta suvel Vilniuses. Ja muidugi kõigil järgnevail laulupidudel, millest olen osa võtnud juba tartlasena oma kooridega. Kui oled hommikust õhtuni lauluväljakul, sööd laulupeosuppi, magad pooliku une Õismäe koolimajas põrandal ja rongkäigus laulad ikka veel täiesti reipana publiku ergutusel vahetpidamata „Kauneim linn on Eestis Tartu“, siis tunned end osana meie kultuuritraditsioonist!

Tartlasena sattusin ka laulupeo dirigendipulti – 1994.

aastal mudilaskooride üldjuhina.

Selleks peoks valmis Tartu uus laululava ja elevus oli tohutu. Ka kõikidel järgnevatel pidudel on mul olnud au lugu juhatada.

5. Kumb on meeldivam, kas osalemine laulja või koorijuhina? Mis on nende mõlema plussid ja miinused?

Esimene on eelkõige rõõm ja vaimustus, teine eelkõige vastutus. Kui kõik laabub, tuleb ka rõõm.

6. Kuidas on laulupeod aja jooksul muutunud?

Kindlasti tuleb nimetada loomingulist vabadust, mis tuli Eesti iseseisvumisega. Ei ole enam ettekirjutusi repertuaari valikul. Ja muidugi see, millest alustasime – uudislooming on helikeelelt keerukamaks läinud ning tavaks on saanud, et eesti laulupeol on eesti autorite laulud.

Silmatorkav on osavõtjate arvukuse kasv − nii laulukaare all kui publiku poolel. 1959. aastal ehitatud laululava ja ka väljak kipuvad kitsaks jääma.

rapiku loodud hingekriipiv „Ta lendab mesipuu poole“. Rein Rannapi ja Tõnis Mägi laulud on alati meeldinud nii lauljatele kui publikule.

8. Millised on kõige eredamad mälestused laulupidudest?

Gustav Ernesaks dirigendipuldis – ta oli elav legend, rahvas armastas ja koorid jumaldasid teda. Kui tervislik seisund ei võimaldanud tal täiskoormusel enam laulupidudel kaasa teha, siis ometi kõik ootasid, et vähemalt laulu „Mu isamaa on minu arm“ kordamisel juhatab TEMA ISE. Ja ta tuli!

Ja loomulikult muidu nii põikpäiste eestlaste ühtehoidmine ja ühtmoodi veekalkvel silmad peo tipphetkedel.

9. Mis on kõige tähtsamad asjad, mida laulupeoline meeles peaks pidama?

Laulud selged – noot ikka kaasas, et saaks täie energiaga panustada.

Jälgi dirigenti – igas olukorras tuleb lugu natuke erinev välja!

Ole õigel ajal õiges kohas!

Varusta end ilmale vastava riietusega, joogivesi hoia käepärast.

7.Millised laulud läbi aegade on Ole kannatlik pikkadel ooteaegadel.

Naudi osalemist laulupeol! saanud lauljate lemmikuteks?

Kõige legendaarsemad on ilmselt iga laulupeolise Laulu- ja tantsupidu on peagi käes jaoks Mihkel Lüdigi ning väga paljud meie seast saavad „Koit“, mille saa- kogeda seda võimast tunnet, mis tetel süüdatak- kib laululaval ligi 30 000 inimesega se tuletornis koos lauldes või tantsuplatsil rahvalaulupeotuli, riietes jalga keerutades. Pidu pakub ja Gustav tuttavat ühtekuuluvustunnet varem Ernesaksa osalenutele ja palju avastamisrõõmu „Mu isa- esmaosalejaile. maa on Jõudu kõigile laulu- ja tantsupiduminu arm“, listele! mille lõppedes tuli kustub.

Samuti Miina Härma tõeline peolaul Toimetaja: Triinu Palo „Tuljak“ ning Peep Sa-

PERSOON

Saage tuttavaks: kaunite kunstide õpetajad vanaproua ja saan endaga hakkama.

13) Film, mis liigutas: „Eestlanna Pariisis“ 14) Muusikapala, mis läks südamesse: Tõnis Mägi „Koit“ 15) Viimati loetud raamat: S. J. Watson „ Ei. Tohi. Magama. Jääda“ 16) Lemmiksöök: Ahjukartulid 17) Lõpetage laused: Ma ei ostaks iial midagi, mis mulle ei meeldi.

Ma ei tegeleks iial ekstreemspordiga.

Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis reisiksin ja ostaksin väikese maakodu.

Otsustasin hakata õpetajaks, sest mulle meeldib - see on arendav ja vaheldusrikas töö. Inimene on õnnelik, kui ta saab teha seda tööd, mis talle meeldib. Mina olen õnnelik.

Oktoobris 2009 Sydneys World Masters Games – maailmamängudel seenioridele. Selle pildiga soovin meie tublidele spordihuvilistele jätkuvat sihikindlat tegutsemist oma lemmiku alaga. Võistlusi jagub kõigile ja igas vanuses.

Foto: erakogu

on ilusad suured usaldavad silmad ja lustlik meel.

7) Minu koduloomad: Mul ei ole koduloomi.

8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: Meeldejäävaid sündmusi on elus palju olnud, enamus neist on seotud muusikaga. Kui üks ja kõige erilisem välja tuua, siis on selleks kindlasti tütre sünd.

9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: „Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma Foto: erakogu muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kel1) Nimi: Kaie Mägimets lelegi meeldib, mis ma teinud olen, 2) Sünniaeg: 2. mai siis on sellest juba küll.“ /A.Pärt/ 3) Elukoht: Tartu 10) Millist spordiala harrastan: 4) Lemmikriik: Eesti Varasematel aastatel tegelesin rah5) Lemmikraamat: G. Durrell vatantsuga, sel aastal käin võimle„Minu pere ja muud loomad“ mas, osalen Pilates Fit treeningutes 6) Lemmikloom: Lehmavasikas, tal ja võtan osa ka 3. juunil toimuvast

Tartu võimlemispeost.

11) Unistus, mis on jäänud teostamata: Ma ei ole õppinud tangot tantsima.

12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: Olen kõbus pensionär, veedan oma aega aias ja köögis toimetades ning kantseldan lapselapsi.

13) Film, mis liigutas: Viimati kinosaalis vaadatud filmidest liigutas mind „Lumekuninganna ja igavene talv“, teleri ees elan kaasa inglise seriaali „Downton Abbey“ tegelastele.

14) Muusikapala, mis läks südamesse: Mari Kalkun „Kevadaimus 1951“ 15) Viimati loetud raamat: „Arvo Pärt peeglis“ vestlused, esseed ja artiklid, koostanud Enzo Restagno 16) Lemmiksöök: Magusatest söökidest armastan beseekattega kooke, soolastest kartuliputru ja maksakas-

1) Nimi: Liina Reinup 2) Sünniaeg: 30.01.1969 3) Elukoht: Tartu linn 4) Lemmikriik: Eesti 5) Lemmikraamat: Meeldivad kriminaalromaanid.

6) Lemmikloom: Koer, aga väike.

7) Minu koduloomad: pole 8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: lapse sünd 9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: „Terves kehas, terve vaim“ , „Tark ei torma“ 10) Millist spordiala harrastan: Korvpall on minu hobi ja töö. Mängin ise ja töötan lauakohtunikuna.

11) Unistus, mis on jäänud teostamata: Autojuhiload on tegemata.

12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: Loodan, et olen päris kõbus

PERSOON tet.

17) Lõpetage laused: Ma ei ostaks iial kilpkonna.

Ma ei tegeleks iial ekstreemspordiga.

Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis läheksin perega reisima, osa rahast

paneksin hoiuarvele, ja osa annetaksin abivajajatele.

Otsustasin hakata õpetajaks põhjusel, et ooperilauljaks õppimine tundus liiga kaua aega võtvat (9-10 aastat). Soovisin aga väga muusikat

1) Nimi: Merike Trubert (kunstnikunimi Merike Sule-Trubert) 2) Sünniaeg: 22. jaanuar 3) Elukoht: Tartu 4) Lemmikriik: Inglismaa, ka endisel kodumaal Prantsusmaal on kauneid paiku. Linnadest on lemmikud: London, Leeds, Nice, Lyon, Carcassonne, Kopenhagen, Praha, Veneetsia, Firenze ja Porto 5) Lemmikraamat: peale keskkooli ei ole ilukirjandust lugenud, aga kooli ajal sai väga palju loetud.

Lemmikuteks jäid Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“, Albert Camus „Sisyphose müüt“ 6) Lemmikloom: koer 7) Minu koduloomad: minihamster Leonardo (kõlava nime pani looma peremees ehk minu poeg) 8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: poja sünd 9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: Armastan kasutada tsitaate, lemmikud aja jooksul muutuvad, aktiivses mälus on pidevalt mõnikümmend tsitaati erinevates keeltes. Viimaste aastate lemmikud on: „Maailma tragöödia seisneb selles, et keegi ei tea, mida ta ei tea, ja mida vähem inimene teab, seda kindlam ta on, et teab kõike“, J. Cary. „ Oskus öelda seda, mida teised oskavad vaid mõelda, teeb inimesest poeedi või mõttetarga. Ja julgus öelda seda, mida teised julgevad vaid mõelda, teeb inimesest märtri või reformaatori või mõlemad“, E. Charles.

10) Millist spordiala harrastan: erinevate töökohtade, kodu ja toidupoodide vahel liiklemine jalgsi ja bussiga (iga päev kulub sellele piisavalt energiat ja aega), giiditöö hoiab

samuti vormis (jalgsi ekskursioonid) 11) Unistus, mis on jäänud teostamata: Teostamata jäänud unistuse teema haakub otseselt kahetsusega.

Siinkohal sobivad Peter Chesterfieldi sõnad „Kahetsused on sama isiklikud kui sõrmejäljed“. Oma kahetsused jätan enda teada ja üritan kahetsemist teadlikult vältida. Iga teostamata unistus või purunenud illusioon on kasulik kogemus. Nii positiivne kui negatiivne on elus vajalik, tegelikkuses sisaldab iga kogemus mõlemat. Olen teadlikult teostamata unistused ja negatiivsed kogemused muutnud enda jaoks positiivseks. William Shakespeare, „Hamlet“: „There’s nothing either good or bad, but thinking makes it so.“ 12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: 30 aastat vanemana, aga hingelt endiselt noor. Täpsemalt ette ennustada ei püüagi. Siia sobiks tsitaat ühest vanast Eesti kultusmängufilmist: „Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna....“ 13) Film, mis liigutas: Viimastel aastatel olen kinos käinud vaid laste animafilme vaatamas, televiisorit vaatan harva. Kunagi väga ammusest ajast mäletan, kui hingepõhjani mind liigutas Mosfilmi „Kuningas Lear“ Jüri Järvetiga peaosas (Leonhard Merzin Laertese rollis). See lihtne mustvalge nõukogudeaegne film suurepäraste näitlejatöödega vapustas oma sügava traagikaga.

14) Muusikapala, mis läks südamesse: Minu jaoks on muusika pigem taustaks, mul ei ole kindlaid

õppida ja valisin muusikaõpetaja eriala, mille stuudium kestis viis aastat. Olen oma valikuga rahul, õpetajatöö on väga vaheldusrikas ja loominguline.

Fotokollaaž “Lootus”, millel on mu enda silm. See töö on osalenud mitmetel näitustel Euroopas.

Foto: erakogu lemmiklugusid. Südamesse minevaid muusikapalasid on palju.

15) Viimati loetud raamat: palju aastaid juba loen vaid erialaga seonduvat kirjandust: kunstiteooria, esteetika, fotograafia ja joonistamise alane kirjandus (inglise ja prantsuse keeles). Viimane kaanest kaaneni loetud raamat oli „Writing on Drawing. Essays on Drawing Practice and Research“. Kogumiku toimetaja on Steve Garner, keda mul on au ka tunda.

16) Lemmiksöök: kõikvõimalikud tumedast shokolaadist hõrgutised, soolastest toitudest lasagne 17) Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial narkootilisi aineid, relvi.

Ma ei tegeleks iial... sellele küsimusele ma ei riski vastata. Keskkooli õpilasena ütlesin kord klassikaaslastele, et on kaks tööd, mida ma mitte mingil juhul mitte kunagi tegema ei hakka. Nimetatud said sekretäri ja

ARVUSTUS õpetaja töö....

Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis osa rahast läheks poja haridustee ja tuleviku kindlustamiseks, osa kasutaksin reisimiseks ja loominguks vajalike vahendite ostmiseks.

Otsustasin hakata õpetajaks, sest „midagi muud ei jäänud üle.“ See tsitaat ühest vanast Eesti mängufim-

list võtab kokku minu tee õpetajaameti juurde. Esimest korda sattusin kooli tööle poolvägisi. Aasta peale keskkooli lõpetamist kutsusti mind tööle ühte Tartu kooli, kus oli kiiresti vaja osalise koormusega inglise keele õpetajat (mind olid soovitanud üks klassiõde ja mu inglise keele õpetaja). Töötasin seal mitu aastat,

sellest ajast saadik on see amet külge jäänud. Praegugi õpetan erinevaid aineid põhikooli noortele, gümnaasiumi õpilastele ja täiskasvanutele, ka üliõpilasi juhendasin mitu aastat.

Nüüdseks olen õpetamisega tegelenud juba tublisti üle 10 aasta. Samas on mul heameel õpetajatööle lisaks tegeleda ka teistlaadi tegevustega.

“Fanny ja Alexander” Toimetaja: Triinu Palo Ain Mäeotsa lavastatud „Fanny ja Alexander“ räägib kahest lapsest ja neid ümbritsevast elust ning inimestest. Pärast nende isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexanderi elu täielikult. Nende ema abiellub äärmuslikult kalgi, range ja emotsioonitu piiskopiga, kes tahab nii naist kui ka lapsi enda tahtele allutada.

Kuigi põhiliselt keerleb tegevustik laste Fanny ja Alexanderi ümber, on kolmevaatuselises etenduses väga palju, mida jälgida ja millest aru saada. Paralleelselt jooksevad mitu väiksemat sisuliini, mis omavahel lõpuks siiski ühel või teisel moel põimuvad. Midagi ebavajalikku või kunstlikku silma ei jäänud. Kõik näis olevat lavastaja poolt väga hoolega ja põhjalikult läbi mõeldud.

Peegeldusid argielust tuttavad inim-

tüübid, etenduses väljendusid need eriti hästi, kuna neid vastandati hoopis vastupidiste karakteritega.

Nii tekkis huvitav ja tugev kontrast.

Lavastus näitas kohati ebamugavaid tõdesid, inimeste vajadusi ja nende pahupooli, nagu mugavus, egoism ja enesepettus. Tõstatati ka mitu retoorilist arutlevat eetika- ja moraaliküsimust, mille vastamine jäeti vaatajale.

Näitlejad said enda karakterite mängimisega imehästi hakkama. Erilist tähelepanu väärivad Fannyt ja eriti Alexanderit („eriti“, kuna roll võimaldas rohkem silmajäävust, kui Fanny oma) mängivad lapsed, kellel oli etenduses kandev roll. Tõepoolest − poiss mängis imehästi ja mõjus väga orgaanilisena. Mainist väärivad ka Riho Sibul ja Ott Sepp,

Kristjan Tammi kes mängisid senisest hoopis tavatumaid tegelasi ja said sellega väga hästi hakkama. Ka piiskop Vergerust kehastavat Mait Malmsteni ei saa mainimata jätta, kes sai taolise karakteri loomisega imeliselt hästi ja hakkama. Oli selgesti näha, et karakteritel oli mitu kihti, mida igaüks välja mängida ei suudaks.

Kogu etendus oli ka lavastuslikust aspektist väga paeluv, huvitav ja kohati uudne. See mõjus ebatavaliselt tõetruult ja oli tunda mitmeid mitmekihilisust. Kolmevaatuselist etendust, mida vaadates hetkekski igav ei hakka, on raske lavastada, kui Mäeots suutis seda. Vürtsi lisas kerge huumor ja meeldejääv muusikaline kujundus.

Kõige enam imetlust vääribki kogu lavastuse juures see, kui tõetruult ja kaasahaaravalt see kõik kokku mõjus. Ebamugavalt palju ausust, mida vaadates oleks lihtsam silmad kinni ja kõrvad lukku panna, hea huumor, lavakujundus, orgaanilised näitlejad, mõjus muusika ning mõtlemapanev süžee ja ideed. Üks parimaid elamusi, mida teater Vanemuine üle pika aja pakkunud on.

UURIMISTÖÖ/ABITURIENT

Stressiga toimetulekust JPG abiturientide kogemuste näitel

Toimetaja: Triinu Palo

21. sajandi kiires elutempos ja pidevas infotulvas on inimestel stress väga kerge tekkima ning on vähe inimesi, keda stressi teema ei puuduta. Iga päev on oluline stressi kuhjumist märgata ning teadvustada, osata erinevate tegevustega enesetunnet tasakaalustada ja stressi maandada.

Enda uurimistöös soovisin teada saada, kui tõsiseks probleemiks on stress JPG abiturientide seas. Selleks selgitasin välja peamised stressorid ja stressiga toimetuleku viisid meie kooli kolme 12. klassi õpilaste arvates ning analüüsisin kasutatavate võimaluste ühtivust psühholoogide väljapakututega.

Uurimistööst selgus, et peamised stressitekitajad JPG abiturientide seas on enamasti kooliga seotud probleemid, nagu näiteks: • vähene puhkus;

• arvestuste nädala pingeline õhkkond; • eksamid; • tihe päevaplaan; • ebakindlus tuleviku ees.

Selgus veel, et abituriendid kasutavad stressiga toimetulekuks järgmisi võimalusi: • spordiga tegelemine; • sõpradega ajaveetmine; • alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine; • oma muredest rääkimine lähedastele. Õpilaste arvamus stressi olemusest ühtis üldiselt selle tõelise definitsiooniga, mille kohaselt on stress vaimne pingeseisund, mis tuleneb erinevate probleemide ja kohustustega mittetoimetulemisest ning millega kaasneb väsimus, ärrituvus ja keskendumisraskused, mis langeb kokku just distressi ehk negatiivse

Siiri Linde stressi kirjeldusega. Väsimus, ärrituvus ja keskendumisraskused olid ka õpilaste kõige enam valitud vastusevariandid küsimusele: „Milliseid muutusi oma vaimses ja füüsilises seisundis oled märganud?“. Uurimistöö põhjal võib öelda, et üldiselt kasutatakse stressiga toimetulemiseks adekvaatseid, psühholoogide heaks kiidetud võimalusi, milleks on näiteks spordiga tegelemine, sõpradega aja veetmine, lähedastega oma muredest rääkimine. Erandiks on vaid alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine, mis jäi stressiga toimetuleku võimaluste seas esikolmikusse ning mida psühholoogid soovitavad pigem vältida, sest see võib stressi pigem süvendada kui leevendada.

Hoolimata sellest, et väga suurel osal küsitletutest esineb stressi, osatakse seda siiski märgata ning leida võimalusi sellega ise toimetulemiseks.

Hüvastijätukiri Karl-Gustav Adamsoo Minule on andnud kool kolm värvikat, mälestusi täis aastat, mille kõrvalt olen saanud sirguda täisealiseks meheks, kel ülikooliaastad ukse ees, avastada uut huvitavat, armuda samade seinte vahel õppinud neidu ning omandada lisaks kõigele 96

kursust teadmisi. Kõige väärtuslikumaks selle kolme aasta jooksul pean ma inimesi, kellega ma olen tuttavaks, sõbraks saanud ning ma siiralt loodan, et esimesel lennukokkutulekul saab meenutada neid aegu, kus naer pisarad silmadesse tõi või hetki, kus pulsilöökide arv minutis trumpas üle arvestusel saadud punktide arvu. Samuti tänan väga õpetajaid, kes suutsid kangemad juurikad helgemate peade kõrvalt tüdimusemul-

last motivatsioonitsooni kangutada.

12. klassidele soovin tuult tiibadesse, naeratust näole ning rahulolu hinge, 11. klassidele viimast vallatut suve enne eksamiaastat, 10. klassidele jõudu saabuvaks uurimistööks ning õpetajatele säravaid noori silmapaare järgnevatel õppeaastatel.

Toimetaja: Triinu Palo

L천petajad

12a Klassijuhataja Annika Rego 1. Katriin Adamov 2. Kärt Anton 3. Silja Eek 4. Anna-Karin Freiberg 5. Marit Ivanov 6. Reigo Jänes 7. Madis Kariler 8. Marten Kask 9. Harald Kriisa 10. Innar Kõivist 11. Jarmo Lauk 12. Karmen Lilienthal 13. Almer Linnasaar 14. Signe Ploom 15. Uku Pärn 16. Kert Randla 17. Kirke Reivart 18. Kert Rossmann 19. Rando Sein 20. Kerli Sikk 21. Ethel Soome 22. Jaan Sula 23. Ahti Tarkonen 24. Kristel Tohu 25. Madli Urbanik 26. Rain Urbas 27. Henry-Mihkel Vadi 28. Kristi Vitkar 29. Sander Värä 12b Klassijuhataja Reemo Voltri 1. Karl Gustav Adamsoo 2. Taavi Arula 3. Anna Beljajeva 4. Kristjan Eskla 5. Doris Helina Fjuk 6. Martin Gitt 7. Hanna Heier 8. Gristel Jaas 9. Teele Kalamees 10. Helery Kelus 11. Rein Kokassaar 12. Kelli Kukk 13. Oliver Kõiv 14. Sven Kõiv 15. Tuuli Kübarsepp 16. Mart Albert Laiuste 17. Henri Lehiste 18. Karel Mäekala 19. Joonas Männik 20. Ruth Orov

21. Ott Puusepp 22. Joosep Pärn 23. Avely Pütsep 24. Kriss Raudsepp 25. Mikk Rebane 26. Agne Roogsoo 27. Joosep Russak 28. Aleks Savioja 29. Sandra Siska 30. Kevin Sokk 31. Ege Sprenk 32. Maribel Tamm 33. Grete Uustal 34. Kaie Uustalu 12c Klassijuhataja Merike Hein 1. Lauri Alekõrs 2. Anre-Antony Berkhald 3. Kevin Engelbrecht 4. Brigitta Ergma 5. Ardo Erik 6. Grete Grünberg 7. Isebell Helimets 8. Karl Einar Ilves 9. Mihkel Keldoja 10. Triin Kesküla 11. Laura Kibena 12. Merili Konik 13. Marily Kool 14. Kadri Kriisk 15. Jane Künnapuu 16. Mikk Kütt 17. Merilin Laan 18. Laura Laas 19. Jakob Laidus 20. Maris Mägi 21. Kati Niilo 22. Janno Reilik 23. Eileen Saar 24. Kerttu Sarapuu 25. Sander Sauk 26. Karolin Tamm 27. Katrin Tammjärv 28. Triin Tari 29. Lisette Tiirik 30. Remo Tõnismäe 31. Käthlyn Vahter 32. Hannes Varov 33. Stefan Vingerfeld 12d Klassijuhataja Taimi Oidjärv 1. Kätlin Akerman

2. Mariliis Fomotškin 3. Johanna Hints 4. Erle Kaljapulk 5. Kevin Kalmus 6. Sandra Kask 7. Hendrik Kihho 8. Keiti Marie Mcgrath-Kirt 9. Kätlin Naaber 10. Hendrik Nõmmeots 11. Henrik Puija 12. Liisi Raa 13. Lisann Rodima 14. Katrin Ruuse 15. Henri Sainast 16. Karolin Sild 17. Marii-Heleen Tammepõld 18. Taive Tohvri 19. Sandra Vaher 20. Rasmus Valli 21. Oliver Veske 22. Jandre Värnik 12e Klassijuhataja Ulve Mägi 1. Kersti Heido 2. Siim Hovintalo 3. Kärt Kaasik 4. Karel Kasar 5. Kaili Laanemets 6. Taaniel Levin 7. Hans Christjan Lilles 8. Ethel Luik 9. Toni Läänsalu 10. Kadri Mustjõgi 11. Risto Mustonen 12. Kristjan Mägi 13. Keiry Nael 14. Dagmar Naudi 15. Kaarel Nõmmela 16. Margot Oinus 17. Gerda-Liis Palmiste 18. Signe Parts 19. Mari Prok 20. Merlin Purge 21. Karl Kaspar Pärnsalu 22. Maiken Ristmäe 23. Rene Räkk 24. Simmo Saska 25. Meeri Tiirats 26. Marian Venno 27. Gerda Vogt 28. Sten Öebius

OMALOOMING

Pille Markov

Erki Saaremaa

Pille Markov

Erki Saaremaa

Erki Saaremaa

OMALOOMING Kurjategija Beeži hobuse kriipisin koolnuks ja ratsanikul lasin kurvalt minna sest tulla ta ju ei tahtnud.

Oodatult terav ja külm valu tuikas läbi värviliste kildude kuhu tilkus nuttu.

See oli päevane aeg.

Karl Kevin Klais Kontrollifriik Kahtlus on piina ja valu ori, mille pikad kombitsad seovad südame niiet hing jääb tuikama ja usk ripub tagurpidi aina tühjaks valgudes koidik peseb silmad puhtaks.

Reetmine Vahel ei usu.. ennast ja teisi. Kas siis tõesti võib kellegil kõik olemas olla?

Kas sinul on kõik olemas? Vahel ei usu ennast ja teisi..

- Mis on kõik? Palju on inimesel vaja?

Mida on inimesel vaja üldse?

- armastust.

Kas sul siis on kõik?

- Mulle ei meeldi utreeritud väljendid nagu kõik või mitte midagi. Äärmused on äärtes ja sinna ma ei tüki. Mul on täpselt nii palju kui ma olen ise istutanud, kastnud ja hooldanud.

Autor: Iiris

Annabel Runnel

Toimetus: Toimetajad: Heliis Nemsitsveridze, Merike Hein, Helena Pahtma, Piret Oja, Mirjam Savisto Keeletoimetaja: Triinu Palo Küljendaja: Mirjam Savisto Kaasautorid: Karl-Gustav Adamsoo, Siiri Linde, Kristjan Tammi, Pille Markov, Erki Saaremaa, Karl Kevin Klais, Annabel Runnel, Iiris