Page 1

13

NR 04 | 2015

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi koolileht

UUDIS

Emakeelt tuleb hoida 9.-13. märtsil aset leidnud emakeelenädal tuletas Poska õpilastele meelde korrektset keelekasutust ja emakeele hoidmise vajadust ning andis võimaluse end erinevatel võistlustel proovile panna. Emakeelenädal tipnes reedel, emakeelepäevaeelsel päeval toimunud Vikerraadio e-etteütlusega. Kõige

tublimad poskalased olid Jorgen Juurik, kes võitis õpilaste arvestuses esikoha, ja Pille Markov, kes tuli esikolmikusse. Toimus ka koolisisene Scrabble’i-võistlus, kus õpilased said demonstreerida oma sõnamoodustamisoskust. Eesti keel, meie emakeel, peaks olema igale eestlasele kõige südame-

lähedasem. Eesti keele kasutamisest ja hoidmisest vestles Piret Oja ühega iga lennu õpilastest. Iris, Marleen ja Eva avaldasid arvamust nii oma keelekasutuse, slängi kui ka tõlgitud raamatute kohta. ■ Loe täpsemalt lk 1 2-1 3 →

Foto: Pixabay


ARVAMUS

2

JUHTKIRI

Kogemuste võrra rikkam

15. aprill 2015

Kaotame alkoholimüügi seaduse

Alkoholitarbimine on igal pool maailmas, samuti ka Eestis, tuntud probleem. Eestis sureb otselen Poska Sõnumitesse kirju- selt või osaliselt alkoholiga seotud tanud juba pea kaks aastat. põhjustel igal aastal tuhandeid See on andnud mulle tohutult inimesi. palju kogemusi – nii teadmisi, kuidas üldse ajakirjanikuna käituda kui ka Kaisa Koost palju enesekindlust inimestega suhtreporter lemisel. On olnud tohutult pingelisi hetki, näiteks kui päev enne tähtaega on mõnel kirjutajal ikka lugu esita- Eestis sureb otseselt või osaliselt almata, kuid samas palju-palju rõõmu, koholiga seotud põhjustel igal aastal kui uus leht jälle kooliperele vaatami- tuhandeid inimesi. Kuna alkoholi seks välja on pandud. Olen väga tä- proovitakse esimest korda tavaliselt nulik kõigile, kes minuga koos noores eas, küsisime me tänaval inilehetegemisrõõmu on jaganud. mestelt, mida nemad arvavad alaNüüd pean aga peagi kättejõudva- ealiste napsutamisest. te riigieksamite tõttu end peatoimeSuurem osa vastajatest oli arvataja ametist taandama. Ajaga läheb musel, et alkoholitarbimine nii nookitsaks ning kahel rindel poolikut res eas on probleem, aga inimesi, tööd teha ei ole mõtet. Mul on väga kelle arust pole see probleem ning hea meel selle üle, et uueks peatoi- kellel on ükskõik, oli võrdselt. Kolm metajaks saab Piret Oja, kes on silma noormeest, vanuses 19–20 aastat, olid paistnud just oma kohusetundlik- arvamusel, et see pole probleem ning kuse ja huvitavate ideedega ning kelle ütlesid: „Natuke ikka võib alkoholi käe all järgmine ajaleht kindlasti eel- juua, ei ole hullu. Täisealisel on suht mistele alla ei jää. ükskõik, kas noored joovad või mitte.“ Soovin edu kõigile, kes Poska Sõ- Üks 20-aastane tudeng oli aga arvanumites jätkavad ning loodan, et ka musel, et legaalselt on noorte napsujärgmisel aastal on juurde tulemas tamine probleem, aga sotsiaalselt palju ajakirjandushuvilisi. ■ mitte, tähendades, et seaduslikult on see keelatud, aga noored tarvitavad Mirjam Savisto vägijooki nii või naa ning tema arvab, peatoimetaja et selle tarvitamine ei tohiks olla seaduslikult keelatud. Samal arvamusel oli ka üks vanem härra, kes tõdes naerdes, et rohkem keelates muutub tarbimine veelgi populaarsemaks.

O

Foto: Kazimierz Popławski / www.eesti.pl

Küsimusele, kas vanemad peaksid lastega alkoholitarbimisest rääkima, vastati ükssuiselt, et peaksid, kuigi see ei pruugi midagi muuta. 21-aastane tudeng Itaaliast ütles, et tema alustas vägijoogi tarbimist juba 15aastasena ning tema vanemad rääkisid sellest ja innustasid mitte jooma, kuid ei keelanud seda kategooriliselt ära. Noormees ütles, et tal on kärakaga hea suhe, ta pole alkohoolik ega joo liiga palju. Enamik tudengeid, kellelt me küsisime, kui tihti nad rõõmuvett tarbivad, vastasid, et vähemalt korra nädalas, vaid kaks noormeest väitsid, et nemad joovad väga harva. Ettepanekuid alaealiste napsutamise vähendamiseks oli mitmeid. Üks enim pakutud viis oli põrgujoogi hinna tõstmine, sest alaealised ei käi töö ega teeni elatist, seega pole neil piisavalt raha, et alkoholi osta. Teine populaarne ettepanek oli teha alkohol kättesaadavamaks ehk kaotada vanusepiirang, sest keelatud vili pidavat alati kõige magusam olema. Kui see keelatud pole, puudub kibeda vastu ka nii suur huvi. seevastu oli ka ettepanekuid müügiseaduse karmistamise osas. Üks kihvt vanaproua erkroosa mantliga oli arvamusel, et aitab ainult üks paras keretäis. Kuigi küsitluses osales erinevas vanuses inimesi, olid vastused ikkagi sarnased. Enamik vastuseid oli ootuspärased, aga mõte, et alkoholimüügi seadus vähendab noorte napsutamist, tuli küll üllatusena. ■

TOIMETUS

Peatoimetaja: Mirjam Savisto Reporterid: Laura Männiste, Mariliis

Põder, Jürgen Hendrik Voitka, Piret Oja, Kaisa Koost, Susanna Mõtsmees, Anita Sibul Korrektor: Kristiine Kurema Kujundaja: Maarika Martins Fotograafid: Piret Oja Soovid kaasa lüüa toimetuse tegemistes või tahaksid meiega midagi huvitavat jagada? Kirjuta meile!

poskasonumid@gmail.com

Alkoholi kuritarvitamine on Eestis tõsine probleem.

Foto: Melalouise/Flickr


UUDIS

15. aprill 2015

3

JPG sisseastujatest pungil

Pilt 2013. aasta sisseastumiskatsetest. Tänavu proovis Poskassse saada rekordarv õpilasi.

Tänavu registreeris sisseastumiskatsetele rekordarv õpilasi. Ligi 800 põhikoolilõpetajat soovivad sügisest õpinguid alustada just Jaan Poska gümnaasiumis. Mariliis Põder reporter

16. ja 17. märtsil toimusid Jaan Poska gümnaasiumi sisseastumiskatsed, millel osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui möödunud aastal oli katsetele registreerunuid 614, siis tänavu oli see number pea kahesaja inimese võrra suurem. Gümnaasiumisse soovijad pidid sooritama testi, kus hinnati loogilist ja matemaatilist mõtlemist ning emaning võõrkeeleoskust. Testi sooritamiseks oli aega kaks akadeemilist tundi. Puhja gümnaasiumist sisseastumiskatseid tegema tulnud Kaisa lausub, et Jaan Poska gümnaasiumisse soovib

ta tulla valikainete rohkuse ning mitmekesisuse pärast. Otsust mõjutab ka see, et sügisest ei avata tema koolis enam kümnendat klassi. Katsetele soovitasid tal tulla sõbrannad, kes juba õpivad JPG-s. Sisseastumistest oli Kaisa meelest keskmise raskusega, ei olnud üleliia raske, kuid samas ka mitte

kergete killast. Ihastest pärit Kelli ütles, et Poskasse meelitavad teda paljud praegused õpilased ning samuti meeldib talle, et koolis on näite- ja improring.

Foto: erakogu

Alates 23. märtsist on kirjaliku testi hästi sooritanud õpilastega peetud sisseastumisvestlusi, kuhu kutsuti ligi 450 kandidaati. 13. märtsil vestlusel käinud Eveli Pärna Tartu Decartes’i lütseumist ei olnud enne vestlusruumi sisenemist väga närvis. „Olen kuulnud Poska gümnaasiumi kohta palju head ning et siinsed õpetajad oskavad väga hästi õpetada. Samuti meeldib mulle perioodõppesüsteem,“ põhjendas Eveli, miks ta just Poskasse tahab tulla. Küsimuse peale, mida ta vestlusel iseendast rääkida plaanib, vastas Eveli: „Räägin kindlasti oma saavutustest, näiteks olen kestvusratsutaja ning üle-eelmisel aastal saavutasin Eesti meistrivõistlustel viienda koha.“ ■


4

PROBLEEM

15. aprill 2015

Digitaliseeritud õppetöö on juba praegu võimalik Tänapäeval ei kasutata koolitöös enam tahvlit ja krihvlit nagu Oskar Lutsu „Kevades“. Selle asemel on meil tselluloosist valmistatud paber. Viimasel ajal aga tundub, et ka paberi kasutamine on iganenud teema ning palju mõistlikum oleks õppetöös kasutada kõigile vabalt kättesaadavaid digitaalseid vahendeid. Mirjam Savisto peatoimetaja

Printimisele, kopeerimisele ja isegi lihtlabasele pastakaga kirjutamisele kulub koolil nädalas üle 500 lehe paberit. Lisaks paberikulu vähendamisele on digilahenduste, ennekõike arvutite kasutamise positiivseks küljeks trükkimise kiirus võrreldes käsitsi kirjutamisega. Kui õpikud oleks interaktiivselt saadavad, jääks ära nende igapäevane kaasas tassimine. Negatiivne on esialgu see, et kuni pole loodud võimalusi tundides koolipoolseid digivahendeid kasutada, peaksid õpilased ise oma sülearvuteid kaasas kandma. Praegu on koolis kaks arvutiklassi, kummaski 35 arvutit. Uus katsetus on

aga inglise keele tundides tahvel- Loomulikult on pea igas klassis ka arvutite kasutamine, mis peaks dataprojektorid. muutma õppetöö mugavamaks ning Tehnika kasutamist õppetöös sooandma parema ligipääsu materjali- dustavaks lahenduseks toimuvad dele, mis on kättesaadavad internetis. meie koolis kord perioodi jooksul eSel aastal said 16 õpetajat koolilt õppepäevad. Samuti on mõni õpetaja omale Ipadi ning kümnele soovi aval- juba praegu arvestuseks kasutanud danud õpetajale anti võimalus kasu- arvutiklassi ning arvestustöö jaoks tada AppleTV-d, tänu millele saavad koostatud programmi. õpetajad kuvada oma arvutis toimuva Lähitulevikus plaanitakse soetada otse suurele ekraanile. Kahes klassi- koolile 3D-printer ja -skänner. Selle ruumis asub puutetundlik ning olemasolu tuleks ennekõike kasuks internetiühendusega Smarttahvel ning liPrintimisele, kopeerimisele ja saks sellele on koolis isegi lihtlabasele pastakaga ka kaks puutetundlikirjutamisele kulub koolil ku pinnaga lauda. nädalas üle 500 lehe paberit. Üks kooli kuulsamaid digilahendusi on raamatukogust laenutatavad lugerid, milles kahjuks 3D-blenderikursuse õpilastele, kes puuduvad hetkel raamatud. Tulevikus eelmisel aastal said oma kursusetööd võiks kasutada lugereid kohustusliku välja prinditud kujul kätte alles aasta kirjanduse lugemiseks, kui kohustus- hiljem. Juba praegu tegeletakse parelikud raamatud oleks neisse juba sis- mate WiFi-võrkude väljaarendamisega. se laetud. Kooli tagavaradesse kuulub ■ ka dokumendikaamera, mis on vajalik põhjusel, et õpetajail pole lubatud internetti üles laadida kõiki lehekülgi õpikust. Selle masina abil saavad nad aga kuvada lehekülje õpikust otse tahvlile, ilma et seadust oleks rikutud.

Digiseadmete abil õppimine on tavapärane paljude õpilaste seas.

Foto: erakogu


REPORTAAŽ JA LÜHIUUDISED

15. aprill 2015

Meie hetk Jürgen Hendrik Voitka pilgu läbi Kuuenda märtsi õhtul toimus kauaoodatud kooli kevadball „Meie hetk“, mis peeti kõigile tuntud kõrvalkooli võimlas. Esimesele korrusele sisse astudes oli tuttav koridor tehtud pidulikuks alleeks, kus ei puudunud ka fotonurk.

Foto: Mari-Liis Koemets

Poskalased tantsuhoos.

LÜHIUUDISED Õpilased panid end sõnamängus proovile

Emakeelenädala raames toimus 12. märtsil JPG sõnamänguvõistlus Scrabble. Esikolmikusse tulid: Pille Markov I koht, Gregor Eesmaa II koht, Kristiina Elisa Adson III koht. Anti ka eriauhindu. Suurima punktisumma mänguvoorus saavutas Kärt Puusepp ning pikima sõna „seapojad“ eest sai auhinna Kristjan Ader. Kõik viis võitsid endale lauamängu „Scrabble“.

Jürgen Hendrik Voitka reporter

Teekond fotonurgast võimlani oli kaunistatud ning tunda oli mõnusat õhkkonda. Noormehed olid end sättinud viisakatesse ülikondadesse ning neiud ilusatesse kleitidesse. Enne õhtu algust said koolikaaslased vestelda ning snäkke süüa. Umbes 19.20 kõndisid õhtujuhid Kaido Ratas-Pähnapuu ja Hans-Kristjan Hansson lavale ning alustasid õhtut luuletusega kooli õpilasesinduse esimehele Martin Sõgelile. Luuletuse lõppedes kutsusid nad lavale Hele-Mai ja bändi, milles musitseerivad kaks meie kooli õpilast Hele-Mai Mängel ning Leho Laurend. Bänd soojendas kõigi jalad ning hinge valmis õhtu peaesinejatele, kelleks olid sel aastal Rolf Roosalu ja Kaire Vilgats. Samal ajal hääletati ka balli printsi ja printsessi poolt. Pärast esimest tantsuplokki oli vahepaus, mille ajal oli võimalik eelmainitud fotonurgas teha pilte paarilisega. Järjekord oli üüratult pikk – kõik pidulised soovisid jäädvustada

5

Foto: erakogu

Foto: Mari-Liis Koemets

Balli prints ja printsess lõikavad torti.

oma hetke. Tagasi saali minnes olid kõik jutukad. Tütarlaste rõõmsad kilked ning noormeeste muhedad naeruturtsatused kostsid aeg-ajalt üle saali. Teise tantsuploki alguses kuulutasid õhtujuhid neli enim hääli kogunud kandidaati balli printsiks ja printsessiks. Anette Sutt, Andrea Mark, Hans-Kristjan Hansson ning Karl Johan Pechter – neli kandidaati – pidid vastama mõnedele küsimustele. Publik sai vastuste abil valida oma lemmikprintsi ja -printsessi. Seejärel kutsuti lavale Rolf Roosalu ja Kaire Vilgats ning tantsuplatsile kogunes pea kogu publik. Esinejad esitasid mitmeid tuntud tantsuviise, mis meeldisid kõigile. Peale mitut laulu järgnes teine vahepaus, mis oli sarnane eelmiselegi – fotonurgas pildistati ja saalis räägiti juttu. Kolmanda tantsuploki alguses toodi välja suur tort, mille traditsiooni kohaselt pidi lõikama lahti balli prints ja printsess. Selle aasta balli printsiks ja printsessiks osutusid Hans-Kristjan ja Anette, kes said preemiaks ka kruiisi kahele Rootsi. Tort lahti lõigatud ning nahka pistetud, jätkus ball. Järgnesid hoogsa rütmiga tantsulood, mis kestsid poole kaheteistkümneni. Balli lõppedes saatsid härrad oma preilid koju ning kõik puhkasid oma jalgu tantsimisest. Kokkuvõttes oli ball hästi korraldatud ning edukalt läbi viidud. Tore oli näha, et noored õpilased läksid ilusti traditsiooni ja stiiliga kaasa. ■

Noored edendasid Poska Akadeemial teadust

26.-27. märtsil toimus üle-eestiline uurimistööde konverents Poska Akadeemia. Õpilasettekannete teemasid oli seinast-seina: muinassaabaste valmistamine, Agatha Christie teoste analüüs, mille tarbeks luges autor läbi 37 tema teost, Vormsi Ennu elulugu ja palju muud. Lisaks kuulati Henn Voolaidi ja Contra loenguid ning osaleti teaduslikes töötubades.

Poskalased olid e-etteütlusel võidukad

Emakeelepäeval, 13. märtsil osales kogu JPG koolipere Vikerraadio korraldataval e-etteütlusel. Õpilaste kategoorias võitis esikoha 11. klassi õpilane Jorgen Juurik. Teist ja kolmandat kohta jäi jagama Pille Markov. Kokku osales etteütlusel 4225 kirjutajat, neist 226 olid poskalased.

Foto: erakogu


6

PERSOON

15. aprill 2015

Maailmameister treenib kuusepakk Meie kooli abiturient Andres Nöps on spordis palju saavutanud. Alles veidi aega tagasi tegi ta silmad ette oma vanuseklassi sõudjatele üle maailma, nimelt sõudis Andres senise maailmarekordi üle. Ilmselgelt ei tulnud see niisama lihtsalt ning oma päevakava ja tarkuseterasid spordis Andres täna jagabki. Anita Sibul reporter Andres pärast maailmarekordisõitu.

Esimese treeningu ajal oli Andres vaid Andres treenib nädalas keskmiselt üheaastane. Nüüdseks on Andres 15 tundi. Kui tunniplaan vähegi luesindanud Eestit Euroopa meistribab, käib ta enne kooli jooksmas või võistlusel neljapaadis, mis komplekujumas. Ta märgib, et parem on teha teeriti parimatest Eesti koondise liikpäevas kaks trenni, mis kestavad kumbki tunni ja on kvaliteetÜks parimaid õpetussõnu, mis Andres oma treenerilt on saanud: semad, kui teha üks Spordis pole mitte keegi peale sinu pikk ja kurnav trenn. enda sulle piire seadnud. Kõik on Nädalas teen kaheksa kuni üheksa trenvõimalik, kui vaid ise tahad! ni, nii et üks päev oleks puhkamiseks, mil saab aega näiteks õppetööle ning metest. Andres tõdeb, et selle nimel raamatute lugemisele pühendada. sai ja ka koolist puudutud. Ta paneb Tänu maailmarekordile teab enakõigile südamele, et ka väga aegamik inimesi Andrest kui sõudjat, kuid nõudva hobi juures ei tohi unustada ta tegeleb ka teiste aladega. Spordiõppetööd. Kuid siiski just tänu sporditulemustele, on mitmed kõrgel tase- päeviku statistika järgi on Andres viimel ülikoolid üle maailma teda oma mase aastaga teinud enam kui 620 tundi erinevaid spordialasid: sõudkooli kutsunud.

Foto: erakogu

mine, jooksmine, rattasõit, jõutreening, ujumine, pallimängud ja suusatamine. „Mind motiveerib nii palju trenni tegema mu noorus ja piiramatu energiahulk. Igast hetkest tuleb võtta optimaalselt maksimum. Kui mul on võimalus tegusid teha, siis ma teen neid,“ sõnab uus maailmarekordi omanik, uskudes, et ka teisi peaks selline mõtteviis motiveerima. Ta lisab, et mitmekesisuses peitub jõud ja ühtlane areng, samuti on erinevaid spordialasid tehes raskem ületreenitust saada. Näiteks hommikul pärast rasket jõusaalitreeningut on hea minna ujuma ja lihaseid lõdvestada. Nöps austab väga aega ja tööd, mida tema treener Heigo Tiidemaa ja endine treener Reigo Pihlak on talle

LÜHIREPORTAAŽ

Põgenemine rutiinist Piret Oja reporter

Enda ellu põnevuse toomiseks ja kooliga seotud õpirutiinist pääsemiseks otsustasin minna sel aastal Türil toimuvasse multimeedialaagrisse, et veeta üks intrigeeriv nädalavahetus eemal õpikohustustest. Pean tõdema, et olin väga põnevil, samas ka üsna närvis. Mäletan, et kohale jõudes sain uute inimestega tuttavaks juba esimesel minutil.

Laagris olid kõik magalad ja muud ruumid nimetatud Harry Potteri teemaliselt. Näiteks ööbisin mina Gryffindoris, söömas käisime Seitsme Luua pubis ning kokku saime Sigatüüka koolis. Saladuste kambris sai tegeleda... See on saladus! Kuna laagris osalejaid oli üpriski palju, oli meid jaotatud valdkondade järgi gruppidesse – televisioon, raadio, blogid või mängufilm. Mina olin televisiooni rühma liige, kelle saate nimeks oli „Türitoos“. Meie eesmärk oli teha valmis telesaade alustades ideest, lõpetades monteerimisega. Seoses saate valmimisega oli meie

rühm üleval terve teise öö, ehk laupäeval vastu pühapäeva ei saanud ükski rühmaliige eriti kaua magada. Muidugi mina ja kolm teist tüdrukut otsustasime, et ei ole mõtet minna paariks tunniks magama ning olime laupäeval hommikul kella kaheksast laagri lõpuni üleval. Pean tõdema, et öösel tulid saatega seoses geniaalsed ideed ja tihti sai end naerukrampides maas veeretada. Muidugi, et laagrilised ainult tõsist tööd ei peaks rügama, olid juhendajad välja mõelnud palju mänge ja lõbusaid tegevusi. Nad lavastasid isegi ühe vahejuhtumi ketšupiga, et näha


PERSOON

15. aprill 2015

ke lõhkudes

pühendanud. „Minuga on suurt vaeva pidanud nägema,“ tõdeb ta. Samuti ei unusta ta ka oma endistest sportlastest isa ja ema, kes on talle andnud hindamatuid teadmisi ja nippe, kuidas saavutada endast tugevamate konkurentide ees edu. Just koostöös oma väikese seljatagusega on nad suutnud peale pikki arutelusid halvematest variantidest vähem halvima või parematest variantidest parima välja valida. Paindlikkus toob edu ja lisaks treeningplaani järgimisele ja selle mõjudest aru saamisele tuleb selles jooksvalt muudatusi ja täiendusi teha. „Näiteks kui nädalavahetusel on treeningplaanis ette nähtud pikkade seeriatega jõusaalitreening, aga perega oleme otsustanud maale minna, siis pole küsimustki. Teen oma jõutreeningu metsast puid välja vedades või jämedaid kuusepakke lõhkudes,“ toob Andres näite enda elust. Paar kuud enne 19-aastaseks saamist sõitis Andres sõudeergomeetril välja uue Eesti täiskasvanute rekordi 1000m distantsil. Eduhoos vaatas ta aga maailmarekordi raamatut, ning selgus, et tal on kuni 19 aastaste maailmarekordist puudu väga vähe. Veepeal sõudmises maailmarekordeid ei fikseerita, sest ilm on sageli muutlik. Maailmarekordeid saab aga sõita concept2 sõudeergomeetril, sest siis on tingimused kõigile võrdsed. Seepeale tehti mitmeid muutuseid ja suuri pingutusi, sest aega oli jää-

7

nud küllaltki vähe: kuna 1000 m distants nõuab küllaltki palju teravat jõudu, vähendas Nöps oma mahutreeningute osakaalu ja suurendas selle asemel jõutreeningute ja lõikude sõitmise osakaalu. See tõstab plahvatuslikku jõudu ja peaks niimoodi teda sel võistlusel aitama. Nädal enne rekordi sõitu jättis ta vahele ka spordimassaažis käimise, sest see pidavat tegema lihase liiga pehmeks. Sel Foto: erakogu kiirel ajal toetasid ja nõustasid teda sõud- Andres tegi oma esimese suusatreeningu vaid üheaastaselt. mistreener, füsioterapeut, toitumisnõustajad ning pea- vel plaanib ta hästi esineda oma lemmikvõistlusel: Eesti meistrivõistlused aegu eratreenerist isa. Sõidupäeva kommenteerib Andres 250m sprindidistantsil. Põhiettevalise nii: „Närv mu sees oli meeletu. mistused käivad aga pääsemiseks Oleksin pidanud stardi rahulikuma U23 sõudmise maailmameistrivõisthoidma, aga ikka, noor ja rumal nagu lustele. Vahel jääb mulje, justkui Andresel ma olen, tõmbasin stardis kiirusega 25+km/h, kuigi oleksin pidanud al- peale kooli ja spordi muuks aega ei gusest saadik hoidma ühtlast kiirust jätkukski. Vähemalt tema sõnul see 20km/h. Eks lõpus sai selle arvelt lõi- nii päris ei ole. Vaba aja proovib ta vu makstud viimased 100 m, kui ma võimalikult efektiivselt ära kasutada läbi piimhappe oma käsi ega jalgu oma hobidega tegeledes, näiteks oma sini-must-valge trekiratta lõpmatu enam ei tundnud.“ Peale maailmarekordi (3.00.2) putitamise, pere ja parimate sõprasõitmist, jäi Andres meeletu pingu- dega suvel grillimise, reisimisega. ■ tuse tõttu isegi veidi haigeks. Tegelikult polegi ta juba eelmisest talvest saadik päris tõbine olnud. Tuleviku osas on Andresel vähemalt spordialal juba kava paigas. Su-

meie, osalejate, kiiret reageeringut ja võitlusvaimu intrigeeriva loo saamiseks. Kokkuvõttes ütleks, et see multimeedialaager oli üks parimaid laagreid, kus ma käinud olen. Nii muhedat ja sõbralikku ning asjast huvitunud seltskonda on raske kuskilt mujalt leida. Soovitan kõigil natukenegi meediast huvituvatel inimestel kord elus Noorte Meediaklubi korraldatavasse laagrisse jalg tõsta ja kogeda seda inspireerivat õhkkonda, mis jääb meelde kogu eluks. ■ Andres ja Anita (loo autor) vabal ajal moe show'd vaatamas.

Foto: Andres Nöps


8

EKSPERIMENT

15. aprill 2015

Ajalehetoimetuses sündis eksperimentaalbänd 2015 on muusika-aasta. Sellega seoses tuli kooli ajalehetoimetusel idee panna kokku toimetuse bänd, et katsetada, kas vaid kooli pille kasutades on võimalik bändi teha. Susanna Mõtsmees reporter

Selgus, et meie toimetuses oskavad paljud pilli mängida, mistõttu tekitas bänditegemisega eksperimenteerimine veelgi rohkem huvi. Otsustasime jagada ära, kes mis pilli mängib, valida ühe laulu ning proovida, kuidas välja tuleb. Ootused olid algul üpriski suured, kuid muidugi ei läinud kõik täpselt nii nagu olime plaaninud. Esitatavaks lauluks osutus Singer-Vingeri „Massikommunikatsioon“, mis oma kommuni-

Esimene proov ei õnnestunud veel väga hästi.

katsiooniteemalise sõnumiga suure- see ei tekitanud eriti palju raskusi päraselt ajalehebändi repertuaari so- ning varsti leidsid kõik endale sobilibib. Järgmisena tuli paika panna kud ja meeldivad pillid. Tuli teha ka esimene prooviaeg. See oligi üks ras- otsus, et lisaks koolipillidele võtame kemaid osasid, sest aega, mis kõigile soKui üks bändiliige oli varem biks on raske leida. õppinud viiulit, mida koolipillide Kui aga lõpuks kõik seas ei ole, siis pidi ta leppima ühise aja leidsime hoopis trummiga. läks kibekiireks harjutamiseks. Esimeses proovis kuulasime mitmeid kordi laulu origi- kasutusele ühe elektrikitarri, sest see naalesitust ning mõtlesime, kuidas andis väga palju meie valitud punkseda esitada olemasolevate pillidega. rokklaulule juurde. Mängija koos pilOriginaalis olevast trummisoolost sai liga oli niikuinii juba olemas. Pillid, meie versioonis hoopis klaverisoolo. mida kasutasime, olid klaver, kitarrid, Mõni pillimängija pidi loobuma oma ksülofon ning mitmesugused rütmiõpitud instrumendist ja valima selli- pillid. se, mis koolis olemas on. Kui üks Tegime proovi ka teist korda. Loobändiliige oli varem õppinud viiulit, mulikult ei tulnud meie esimeses mida koolipillide seas ei ole, siis pidi proovis kokkumängimisest suurt mita leppima hoopis trummiga. Kuid dagi välja, nii et pidime kõik teises

Foto: Piret Oja


15. aprill 2015

EKSPERIMENT

Foto: Piret Oja

Eksperimentaalbändis osalesid: Piret – klaver; Jürgen – (elektri)kitarr; Susanna – ksülofon; Mirjam – kitarr; Laura, Marju ja Mariliis – rütmipillid. Tegevust aitas koordineerida muusikaõpetaja Kaie Mägimets.

proovis endast parima andma. Kiiresti ilmnes, et olime endis tõstatanud liiga suuri ootuseid – kahe prooviga ei ole kohe kindlasti võimalik tervet lugu väga hästi selgeks saada. Lisaks sellele jõudsime järeldusele, et kooli tagavarades võiks olla

Loomulikult ei tulnud meie esimeses proovis kokkumängimisest suurt midagi välja, nii et pidime kõik teises proovis endast parima andma. rohkem pille. Kuluks ära näiteks plokkflööt või põikflööt, kuid miks mitte ka ukulele. Neid pille oskavad mängida mitmed õpilased ning muusikatundides saaks neid kasutada. Palju on meie koolis ka viiuldajaid ja trummipõristajaid. Vaatamata mõnele ootamatult ilmnenud viperusele võib eksperimendi sellegipoolest kordaläinuks lugeda. Bänditegemine andis paljudele uue ja huvitava kogemuse ning võimaluse proovida kätt kooli pillide mängimises. ■

Bändiliikmed Piret on muusikakoolis õppinud klaverit ning iseseisvalt kitarri. Käinud ka trummiringis.

Mariliis on muusikakoolis õppinud viiulit.

Jürgen pole muusikakoolis

käinud, kuid on iseseisvalt õppinud kitarrimängu.

Laura on õppinud plokkflööti. Tuule Mari on natuke õppinud kitarri ja klaverit.

Susanna mängib flööti, klaverit ja kitarri ning laulab.

Mirjam on õppinud klaverit ning iseseisvalt ka kitarri ja ukulelet.

9


10

NIPINURK

15. aprill 2015

Vaid 24 tundi ööpäevas ehk kuidas võtta sellest maksimumi Foto:Nick Thomson (CC BY-NC-SA 2.0)

ennast tundma õppida. Endale ei ole mõttekas valetada. Näinud, millele sa kõige rohkem aega raiskad, saad elus muudatusi teha.

tund aega korralikult, mitte kolm tundi järjest internetipausidega.

5. PANE PRIORITEEDID PAIKA.

Kumb on tähtsam – seriaali uue osa vaatamine või arvestuseks õppimine? Kogu aja planeerimine oleneb enda tahtest. See on raske, aga 100% teostatav.

3. ÄRA VIIDA AEGA NUTISEADMETES.

Nii kahju kui ka seda öelda ei ole – internet raiskab meie aega. Iga inimene ütleb endale, et käib tunnikese Facebookis, aga järgmisel hetkel avastab, et kell on üle kesköö ja ta on vaadanud väga palju kassivideosid. Selle vältimiseks on olemas isegi äpid – Website Jälgi, mille peale tegelikult oma aega kulutad! Blocker, StayFocused jne. Igaühel on päevas täpselt sama Nende abil saad blokeerida veebilehti palju tunde, ometigi mõned meist mingiks ajaperioodiks ja keskenduda jõuavad palju rohkem kui teised. vajalikele tegevustele. Kui sa ei taha enam oma päevi raisata, siis allolevad nipid peak- 4. ÕPPIDES TEE PAUSE. sid aitama. Aju töötab paremini, kui sa annad endale puhkepause. Sa suudad paremini õppimisse süveneda, kui õpid Laura Männiste

Foto: Pixabay

Nimekirjad aitavad päeva organiseerida.

6. PAIGUTA OMA ELLU HOBISID

Aeg kaob nagunii. Olenemata sellest, kas me raiskame seda arukalt või mitte. Hobid on hea viis garanteerida, et me ei ole ajal lasknud lihtsalt käest libiseda. Need on vaid üksikud nipid, kuidas oma ajaga edukalt hakkama saada. Kõik on meie endi teha ja tahtejõuga saab ületada keerulisemadki raskused. ■

reporter

1. KOOSTA NIMEKIRI ASJADEST, MIS ON VAJA PÄEVA JOOKSUL ÄRA TEHA.

Nimekiri ei pea koosnema hullumeelsetest kohustustest, vaid iga lihtsam asi, nagu näiteks poeskäik võiks seal kirjas olla. Selline planeerimine garanteerib, et sa saad kõik vajalikud asjad päeva jooksul tehtud.

2. KIRJUTA ÜLES, MILLE PEALE SA AEGA RAISKAD.

Jälgides ja kirja pannes kõike, mida sa päeva jooksul teed, aitab sul ise-

Arvestuse edukat sooritamist võid tähistada seriaali vaatamisega.

Foto: Pixabay


SOOVITUSED

15. aprill 2015

11

Kui kahtled, vaata järele Eesti Keele Instituut eki.ee

Eesti Keele Instituudi koduleheküljel pakutakse interaktiivselt igakülgset abi ning vastuseid küsimustele, mis keelekasutuse kohta võivad tekkida. Eki.ee alla kuuluvad näiteks väga populaarsed õigekeelsussõnaraamat ning sünonüümisõnastik. Olemas on ka võimalus helistada tasuta keelenõu telefoninumbrile, kui tekkinud küsimusele internetileheküljelt vastust ei õnnestu leida. Loomulikult ei puudu sellelt igati kasulikult leheküljelt inglise-eesti ja eesti-vene sõnastik.

Emakeele Seltsi koduleht

Oma Keel

Eesti teadusteakadeemia Emakeele Selts haldab internetilehekülge, millel kajastatakse uudiseid emakeelega seotud üritustest, konverentsidest. Emakeele Seltsile kuulub peamiselt erialakirjandust hoidev raamatukogu, millest leiab eesti ja lähemate sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust. Emakeele Selts annab välja seltsi aastaraamatut. Sellel leheküljel on veel mitmeid funktsioone, kuid kooliõpilasele vajalikem näib olevat kalender keelesündmustega.

Oma Keel on Emakeele Seltsi väljaantav keeleajakiri, mis on mõeldud kõigile eesti keele huvilistele ning mille lugemine on jõukohane igale gümnaasiumiõpilasele. Ajakiri esindab hästi Emakeele Seltsi põhikirjalist ülesannet aidata kaasa eestlaste emakeele tundmisele. Kaks korda aastas ilmuva Oma Keele esimene number avaldati 2000. aasta sügisel.

www.emakeeleselts.ee

ajakiri

Tahad ka soovitada teistele midagi põnevat? Kirjuta sellest meile lühidalt!

poskasonumid@gmail.com


12

VESTLUSRING

15. aprill 2015

Vesteldes kõige ilusamas keeles – emakeeles 14ndal märtsil toimunud emakeelepäeva puhul vestlesime Eva (12.a), Marleeni (11.b) ja Irisega (10.c) eesti keele teemadel. Piret Oja reporter ▶ Mis on esimene asi, mis tuleb pä-

he kuuldes sõna„emakeel“? Eva: Emakeel on iga inimese jaoks südamelähedane keel, mida ta ei unusta iial. Marleen: Emakeel on midagi sellist, mis tuleb sinu kodusest keskkonnast ja on juba sünnijärgselt sinuga, sest su perekond räägib seda keelt. Ning esimene sõna, mis pähe tuleb on – tähtis. Emakeel on väga tähtis. Samuti kõlab lause „Ma armastan Iris (10.c). sind“ eesti keeles palju kaunimalt kui näiteks inglise keeles. meele alati rõõmsaks. Iris: Eesti. Marleen: Mina väga austan eesti keelt – see on väga oluline. Eesti keel ▶ Missugused on teie üldised arva- on just meie eestlusele väga omane mused ja mõtted eesti keele kohta? ning ühendab meid. See on vaid meie Eva: Eesti keel on üks keerulise- riigile omane keel, mis on märkimismaid keeli. Armastan eesti keele juu- väärne. res seda, et see on vapustavalt kõlav Iris: Eesti keel on tegelikult väga keel. Eesti keeles laulmine teeb mul ilus keel. Võrreldes paljude teiste keeltega, meeldib mulle eesti keel rohkem. Graafika: Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. sajand

sama viga kogu aeg, siis muuta n-ö viga tegelikult õigeks. Eva: See on väga hea ja inimlik muutmine, kui vana lubatakse ka kasutada. Marleen: Mina arvan, et reeglid on ikka järgimiseks ja neid ei peaks muutma. Iris: Võiks küll muuta reegleid.

Mis arvate, kui „Igale rahvale on kõige ilusam korrektne on teie tema emakeel.“ keelekasutus iga- Paul Ariste päevaselt? Kas kontrollite end tihti? Eva: Täiesti korrektne keele kasu- ▶ Milline on teie arvamus slängist? tus mul ei ole, kuid üritan ikka jälgida, Iris: Ma vihkan slängi. kas komad on ikka õigesti. Käändeid Eva: Arvan, et iga inimene võiks jälgin igapäevaselt. Eriti nüüd, kui tu- slängi kasutada võimalikult vähe. Tolemas on eesti keele eksam, tuleb re on kuulata puhast eesti keelt. harjutada ka kõnekeeles korrektsust. Marleen: Ilmselt ma ikkagi kont- ▶ Kas te ise kasutate slängi? rollin enda keelekasutust ja parandan Eva: Kahjuks arvan, et kasutan liiennast, kui ma teen vigu, mida ilm- gagi tihti slängi. Tean, et olen võimeselgelt tuleb päris palju sisse. line seda vähem kasutama, aga kuna Iris: Ütleme, et minu keelekasutus see on nii mugav siis teen seda tihti. on keskmisest kindlasti kõrgem. Iris: Kasutan slängi väga harva. Ainult siis, kui keegi aru ei saa, mida ma ▶ Mida te arvate eesti keele reeglite mõtlen. Tihti tekib inglise ja eesti muutmisest vastavalt vajadusele? keele kokkupõrkeid. Näiteks ütlevad Näiteks kui enamik inimestest teeb teised bluetooth, aga mina ütlen selle ▶

Emakeelepäeva tähistatakse 14. märtsil, mis oli Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev.

Foto: erakogu


VESTLUSRING

15. aprill 2015

13

? D A E KAS T

Marleen (11.b).

kohta sinihammas. Paljud ei tea ka, et wrap on tegelikult eesti keeles mähis. Väga naljakas on minna poodi ja küsida mähist. Või, et fail on eesti keeles tegelikult säilik. Marleen: Kindlasti. Tihti lühendan sõnu, aga inglisekeelseid väljendeis ise väga ei kasuta. Kuigi arvan, et inglisekeelsed väljendid rikastavad eesti keelt mingi piirini.

Foto: erakogu

Eva: Kindlasti läheb kaduma, sest juba võõrkeeles on palju sünonüüme ja tõlkes ei pruugi parimat leida. Iris: Kindlasti läheb midagi kaduma ja kõike ei tasukski eesti keelde tõlkida. Aga siiski on parem lugeda emakeeles. Marleen: Mina usaldan meie tõlke niivõrd palju, et mõte kindlasti jõuab minuni. ■

▶ Rääkides raamatutest, kas arvate,

et võõrkeeltest tõlgitud teostes on midagi puudu? Kas tõlkes läheb midagi kaduma?

Eva (12.a).

Foto: erakogu

Kui hästi tunned Sina oma emakeelt ja selle päritolu? 1. Mitu tähte on eesti tähestikus? 2. Kes tõi eesti keelde tähe „Õ“? 3. Mida tähendab väljend „kokku ketrama“? 4. Mis keelest on laenatud sõnad aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts?

5. Mõista mõista, mis see on – vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane?


14

OMALOOMING

15. aprill 2015

Vangid. Kaks tükki. Lendlevad, pöörlevad, keerlevad, kuid ei vabane. Meeleheitlikult rabelevad tugevas tuulehoos. Vahepeal alistuvad, väsivad ja rahunevad koos vaibuvate puhangutega. Möödujate tempokad sammud ei jäta kiiretele pilkudele aega, et märgata kannatajaid. Võbelevad aina edasi. Kinni aheldatuna, kuid siiski võideldes. Kahekesi koos, kuid ainult iseenda vabaduse nimel. Tormakad katsed ja üritused, kuid asjata. Rahutuna ja justkui hirmununa väreledes. Ainsaks aitajaks vaid tuul, kuid jõudu ainult mõni meeter sekundis. Sellest ei piisa. Sammud lähenevad, peatuvad, seisavad viivuks, kaugenevad uuesti. Kellegi pilgud ei ulatu, ei vaevugi vaatama nii kõrgele, kui oleks vaja. Kaks lippu kooli ees jätkavad oma võitlust vabaduse nimel.

Autor: Pille Markov

Mitte märgates kõndida mööda linna ja tunda kuidas bensiinilõhn tungib ninna ei pane tähele ja lased minna sellel argipäeval mis kordub aina uuesti kuigi tahaks ära sinna vaikusesse ja omada kasvõi kaevuvinna kui ainult ei oleks maksnud selle korteri eest üüratult kallist hinda kuigi mõtted sagivad siia-sinna jääb keha Ikka hinnalise bensiini hõnguga täidetud Tallinna äärelinna.

Autor: Pille Markov

Ma vaatan. Ust veidi paotan, Su jälle ära kaotan. Sulen ukse. Südames on vaikne tukse. Katki on läinud lukk, see sama lukk, mille avasin kui Su pilgu aknast tabasin. Nüüd ma vajan uut taba, siin miski muu ei aita. Viivuks veel ma vaatan.

Autor: Pille Markov

Piret Oja


OMALOOING

15. aprill 2015

15

Kui närtsib viimne roos, me pole enam koos. Kui kõlab viimne viis, saab lõpu meie paradiis. Kui kustub viimne valgus, kaob meelest meie algus. Kui langeb viimne vihmatilk, ei lange kokku meie pilk. Kui sulab viimne helbeke, jääb kahvatuks me palgeke. Kuid viimne hetk ei suudaks sust teha ainult mälestust.

Autor: Pille Markov Piret Oja

Piret Oja

Oled teinud mõne huvitava kunstiteose või kirjutanud midagi ja tahad seda teistega jagada? Saada see toimetusele! Meie e-posti aadress:

poskasonumid@gmail.com


REPORTAAŽ

15. aprill 2015

Hingelind puudutas kontserdilisi Neljapäeval, 16. aprillil toimus iga-aastane Poska gümnaasiumi kevadkontsert Tartu ülikooli aulas. Selleaastase konsertetenduse teemaks oli hingelind. Esinesid ansamblid, solistid, segakoor ning draamaring. Piret Oja reporter Mirjam Savisto peatoimetaja

Vaatamata kontserdi algusele kell kuus õhtul, hakkasid proovid pihta juba keskpäeval. Esimesena jõudsid ülikooli ruumidesse draamaringis osalejad. Pärast 15-minutilist proovi tõusis esile küsimus, kuidas veeta need kaks tundi enne kontserdi algust – loksuda bussiga koju, või sammuda Kaubamaja ette, sööma erakordselt maitsvaid sõõrikuid? Kui lavaproovist jäi väheks, siis sai ka omaette ülikooli koridorides etteasteid enne publikuga silmitsi seismist veel lihvida. Minutid enne lavale minekut olid närvilised. Kardeti, et läheb tekst sassi, meelest või kukub välja arusaamatult. Nii mitmelgi inimesel oli väike lavanärv sees – pea valutas, kõhus keeras, sees värises. Kui kell lähenes kuuele, hakkas saal täituma pealtvaatajatega, kelle hulgas

Segakoor laval.

foto: Leon Saarmets

oli nii praeguseid kui endisi õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid kui ka niisama kontserdihuvilisi. Kontserdi avas segakoor lauludega “Kel on laulud laulda” ja “Sind surmani”. Näitetrupp esitas katkendeid teosest “Hingelind”, mis rääkisid elukäigust sünnist surmani. Kokku esitas näitering kolm katkendit. Järgnesid kaunid laulud ansamblite ning solistide esituses. Mitme tantsuga olid esindatud ka rahvatantsurühmad. Kontserdi lõpetas taas segakoor lauludega “Adiemus”, “Somewhere” ning Birgit Õigemeele eurolugu “Et uus saaks alguse”.

Publikupoolsest tagasisidest selgus, et eriti hingeminev oli Kristiina Ehini ja Tõnu Kõrvitsa laul “Puudutus” Hele-Mai Mängeli esituses. Samas kurtsid osad saalisviibjad, et tagaridadesse ei olnud laval toimuvat näha, ning et saadav informatsioonihulk meenutas raadios eetrisse lastavaid kuuldemänge. ■

foto: Leon Saarmets

Esineb Mart Piirimees, klaveril saadab Kaie Mägimets. foto: Leon Saarmets

Segarühm esitamas oma tantsu.

foto: Leon Saarmets

Publikut kogunes selleaastasele kontserdile rohkem kui varem

Poska Sõnumid aprill 2015  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you