Page 1

12

NR 02 | 2015

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi koolileht

UUDIS

Auto või buss – selles on küsimus

Mitmed Poska õpilased on paberitega autojuhid. Juhilubade tegemine on 11. ja 12. klassis väga aktuaalne teema. Eelmisel aastal oli võimalik autokoolis käimise ja juhilubade ette näitamise eest isegi valikkursus kirja saada. Pidevaks probleemiks autot omavatel õpilastel on aga parkimiskohtade

puudus. On hea juhus, kui koht saadakse Pepleri tänavasse, tihti aga tuleb auto veelgi kaugemale jätta. Kooli ette parkimisest võib ainult unistada. Õpilased, kellel autot pole, aga kes koolist veidi kaugemal elavad, liiklevad Tartu linnas bussiga. Ühistransport annab hea võimaluse õppi-

da tundma oma kaaslinlasi – aktiivseid vanamemmesid, väsinud väikelastevanemaid, 5-aastaseid lasteaiakasvandikke ja kooli kiirustavaid õpilasi. ■ Loe liiklusteemast täpsemalt lk 4-5 →

Foto: Piret Oja


ARVAMUS

2

13. veebruar 2015

JUHTKIRI

Kõht täis, tuju hea!

M

Ole tugev, eesti keel!

Ole tugev, eesti keel! Igal maal on oma keel, äletan hästi algkooliaegu, kus Igal maal on oma meel. igasugune koolitoit tundus Kõik on kenad! Kenam veel rõve. Sellele aitas tublisti kaa- Kõigist oma emakeel.

sa ka kooli peal liikuv legend, et toit valmistatakse eelmisel päeval konteinerisse visatud jäänustest. Peale üksinda elama hakkamist olen hakanud aga tunduvalt rohkem hindama sooja toitu, mida koolisööklas pakutakse. Koolitoit on üks väärt leiutis, tänu millele ei pea meie oma võileibu ja mahlapakke ise kaasa tassima nagu Ameerika lasteaedades. Kooliaasta alguses pidime klassijuhatajatunnis kirjutama paberile mõned lubadused, mida sel aastal püüame täita. Üks minu lubadustest oli, et hakkan iga päev söömas käima. Pean piinlikkusega tunnistama, et olen seda lubadust murdnud. Samas on iga päev tunde nii vähe, et polegi nagu põhjust koolis söömas käia, (ma ei taha sellega öelda, et tunde peaks rohkem olema). Nüüd aga, kui kuu lõpus nädal aega tasuta süüa saab, ei ole lühike koolipäev küll olnud põhjuseks ennast sööklasse mitte vedada. Tundub, et sama kehtib ka paljude teiste puhul, kes just tasuta nädalal tihemini sööklat koolitoidu pärast külastavad. Arvan, et on äärmiselt positiivne, et meie kooli sööklas pakutakse võimalust söögisoodustuse eest loetud päevadel täitsa tasuta süüa saada. Väga paljud paistavad seda kasutavat ning loodetavasti toimib see süsteem ka edaspidi. ■ Mirjam Savisto peatoimetaja

TOI M ETU S Peatoimetaja: Mirjam Savisto Reporterid: Laura Männiste, Mariliis

Põder, Marju Valge, Jürgen Hendrik Voitka, Piret Oja, Kaisa-Liis Kalda Korrektor: Kristiine Kurema Kujundaja: Maarika Martins Fotograafid: Piret Oja, Emma Tamm Soovid kaasa lüüa toimetuse tegemistes või tahaksid meiega midagi huvitavat jagada? Kirjuta meile!

poskasonumid@gmail.com

- Leelo Tungal

Kaisa-Liis Kalda reporter

Meie mitmekeelses maailmas avaldavad suuremad keeled väiksematele, ka eesti keelele, mõju. Oma emakeelt on oluline kaitsta, et ülemaailmastumise käigus väikerahvaste kultuur ja ajalugu maailmast ei kaoks. Mida saab üks väikerahvas teha, et tema keel püsima jääks? Laiema kõnelejaskonnaga keeled avaldavad vähem levinud keeltele suuremal või vähemal määral mõju. Praeguses mitmekeelses maailmas domineerib inglisekeelne massikultuur, nagu kirjutab keeletoimetaja Maris Jõks artiklis „Kas eesti keeles jätkub sõnu“, ning inglise keele laialdane levik jätab paratamatult tagajärgi. Eesti keelde on inglise keelest sugenenud mitmeid tsitaat- ja võõrsõnu, millest paljud on juba kaua käibel olnud. Võõrapäraste tsitaatsõnade kasutamise asemel neid sõnu eestipäraseks mugandades rikastub keel ning tekib üha rohkem võimalusi eneseväljendamiseks. Kui võõrapärasuste hulk keeles liiga suureks paisub või Eestist välisFoto: Kazimierz Popławski / www.eesti.pl

maale kolinud peredes emakeeleoskus ununeb, võib eesti keel ohtu sattuda. Sellepärast on oluline õpetada noori kasutama erinevaid eestikeelseid sõnu, aga ka mäletada meie ajalugu ja arengut. Professor Margit Sutrop kirjutab artiklis „Mina ja meie, Eesti ja maailm“, et eesti keele oskuse säilitamine on oluline ka välismaale siirdunud peredes, kuid pahatihti ei mõtle vanemad, et nende lapsed kunagi kodumaale võiksid naasta. Eestist lahkujate laste tagasitulek sõltubki sellest, kas nad tunnevad ennast Eestiga seotuna ning kas nad oskavad emakeelt. Eestlastest vanemad, kes oma lastega võõrkeeles räägivad, ei mõtle sellele, et juurte läbilõikamine nende lapsi rikkamaks ei tee. Välis-Eesti peredel võib olla raske oma emakeelt hoida ja mäletada. Isegi kui välismaal olles omavahel eesti keeles rääkida, mõjutab teine keel kõnelejaid. Eriti suur mõju on võõrkeelsel keskkonnal välismaal sündinud lastele. Eesti keele professor Martin Ehala pakub artiklis „VäikeEesti ja Suur-Eesti“ mitmeid lahendusi, kuidas aidata kõigis maailma riikides eestlastel paremini toime tulla. Ta arvab, et kõigis eesti kogukondades üle maailma tuleks praegusest mitu korda jõulisemalt Eesti Majasid toetada – leida raha pühapäevakoolidele, aga ka kooridele ja huviringidele. Nii tekiks väliseestlastel suurem soov osata eesti keelt, samas oleks neil võimalus rohkem emakeeles rääkida. Paljud eestlased usuvad, et teistes keeltes, näiteks inglise keeles, on rohkem väljendusvõimalusi kui eesti keeles. Toimetaja Priit Põhjala kirjutab artiklis „Keelekaste: üks uus sõna päevas“, et tihti on probleemiks hoopis inimeste vähesed teadmised eestikeelsetest väljendusvahenditest, mitte sõnavara puudulikkus eesti keeles. Kõigile eestlastele tuleks selgeks teha, et meie emakeel ei ole teistest keeltest vaesem. Kui see arusaam inimesteni jõuab, saab astuda suuremaid samme eesti keele kindlama püsimise suunas. Eesti keel ei ole vaene keel. Eesti keel ei sure välja, kui me nii juhtuda ei lase. Eesti keel ja ajalugu ei kao kuhugi. Ühtekuuluv väikerahvas suudab järjekindluse ning tahtejõuga oma keelt kaitsta küll. ■


UUDIS

13. veebruar 2015

3

Gümnasist saab soodsa koolilõuna

Alates jaanuarist saavad ka gümnaasiumiõpilased soodsat koolitoitu. Valitsuse otsusel eraldatakse omavalitsuse eelarvest 0,78 eurot õpilase kohta päevas, et Tartu koolid saaksid pakkuda soodsamat koolilõunat ka gümnasistidele. See tähendab, et varasema 1,36 euro asemel tuleb nüüd koolitoiduportsu eest maksta 0,58 eurot. Mariliis Põder reporter

Soodustus kehtib õpilastele, kes kasutavad ettetellitavaid toidutalonge. Õpilased, kes aga talonge ei telli, saavad kasutada võimalust iga kuu lõpus ühe nädala tasuta süüa, kuna ühele toidukorrale arvestatud 78 senti jagatakse ära viie lõunatoiduportsu vahel. Odavam koolitoit on tõstnud õpilaste aktiivsust koolisöökla külastamises, mistõttu on söökla personal pidanud efektiivsemaks teenindamiseks läbi viima väikesi muudatusi. Söökla juhtkond kinnitab, et odavama koolilõuna tulekuga on hakanud rohkem gümnaasiumiõpilasi

Koolilõuna tasuta nädalal.

söömas käima. Sööklasse on juurde ostetud nõusid ja termoseid, kuid pahatihti on neist ikka puudus. Söökla töötajad soovivad õpilaste poolt aktiivsemat suhtlust ning tagasisidet toidu ja sööklakorralduse kohta. Toidujärjekord liigub peale söökla korralduses väikeste muudatuste tegemist tunduvalt kiiremini kui varem. Eelisjärjekorras teenindatakse talongiga õpilasi, kohvik ei tööta enne, kui toidujärjekord on lõppenud, samuti

Foto: Mirjam Savisto

teenindab õpilasi korraga rohkem sööklatöötajaid kui enne. Uue süsteemi tulekuga on töötajad pidanud õppima oma aega targemini planeerima, kuid oluliselt suuri muudatusi nende töösse pole tulnud. Söökla personal loodab, et õpilased kohanevad uue süsteemiga kiiresti ning asjad hakkavad edaspidi veelgi paremini sujuma. Õpilaste arvates on uue sööklasüsteemi suurimaks plussiks järjekorra kiire edasiliikumine. Kiidetakse töötajate nobedust. Samuti arvavad nad, et nüüd süüakse rohkem sooja toitu, mitte ei käida saiakesi ostmas. Samas tuuakse miinustena välja, et samaaegselt sööklaga ei ole avatud kohvik ning kohati on liiga palju segadust. Küsimuse peale, mida võiks sööklasüsteemi juures veel muuta, vastatakse, et esimene söögivahetund võiks olla pikem kui 20 minutit, kuna sageli jäädakse söögivahetunnijärgsesse tundi hiljaks. ■

LÜHIUUDISED Poskalane sõudis maailmarekordi

7. veebruaril sõudis 12.d klassi õpilane Andres Nöps sõudeergomeetril U19 1000m kergekaalu maailmarekordi ajaga 3:00:2. Rekord kinnitati ametlikult Andrese 19. sünnipäeval, 9. veebruaril. Poskalane 2014. Poskalane 2015.

Illustratsioon: Tuule Mari Kaarna


4

PROBLEEM

13. veebruar 2015

Saamata jäänud juhiload tõid mittearvestatud tulemuse Eelmisel õppeaastal oli Jaan Poska gümnaasiumis valikkursusena võimalik võtta liiklusõpetust. Valikkursuse kirjasaamiseks tuli soovijatel koolile kirjutada avaldus ning enne kooliaasta lõppu tõestada, et juhiload on kätte saadud. Mirjam Savisto peatoimetaja

Sellest kooliaastast aga sellist võimalust enam ei ole, sest eelmisel aastal jäi mitmel õpilasel tõend juhilubade olemasolu kohta esitamata. Kuid valikkursuse mittetoimumisel on ka teine põhjus. „Kool oli huvitatud liiklusõpetuse kursusest eelkõige seepärast, et selles on esmaabikoolitus, mis on vajalik ja praktiline. Praegu on aga kool alustanud koostööd Tartu Tervishoiu kõrgkooliga, mistõttu ei ole põhjust liikluskursuse toimumiseks,“ rääkis õppealajuhataja Mai Perillus. Kursusele registreeris end 53 õpilast, kellest 13 pole lube koolile veel esitanud. Üks neist on 12.d klassi õpilane Artur Mhitarjan-Nersesjan. Arturi lõpetamata kursuse põhjuseks on teooria õppimise edasilükkamine ning ta arvab, et sama põhjus võib ol-

la ka ülejäänud 12 õpilasel. Ta oli ül- kohusetunde tõttu lõpetatud. Ka latunud, kui avastas aasta lõpus Arturi meelest võiks kursus edaspidigi Stuudiumist hinde MA, sest avalduses toimuda. „Arvan, et kui õpilane nii kui ei olnud kirjas, et autokool tuleb tin- nii autokooli läheb, siis võiks selle gimata ühe õppeaasta jooksul lõpe- eest ühe kursuse arvestatud saada tada. küll. Kui ei saa, siis tuleb mõni teine Autokool on kallis lõbu – praktiline, aine võtta, aga autokoolis ikka käia. kuid kallis. Olenevalt autokoolist võib Tekib liigne koormus,“ sõnas noorhind kujuneda isegi üle 700 euro. Sel- mees. lele lisanduvad ARK-is eksamite eest On levinud jutud, et kui kursus arnõutavad riigilõivud, mis on 92 eurot, vestamata, siis kooli lõpetada ei saa. kui eksam sooritatakse esimesel kor- Päris nii hull asi siiski pole. Õpilased, ral. Läbikukkumisel tuleb aga suur summa juurde maksta. Kui on soov võtta kursus Arturi meelest võib luväljaspoolt kooli, siis tuleb see bade saamine mõnel enne kooliga kooskõlastada. puhul olla takerdunud rahapuudusesse. Tal endalgi jäi teekond juhilubadeni vahe- kelle kursus mittearvestatuks jäi, pipeal pooleli, kuna muude ootamatu- did sügisel võtma ühe lisavalikkurte väljaminekute tõttu ei jätkunud suse, et korvata puudujäävat liiklusautokooliks raha. Õppealajuhataja õpetust. Õppealajuhataja arvab, et Mai Perilluse sõnul ei ole alust õpilastele tuleks siinkohal meelde tuliikluskursust õpilastelt nõuda just letada, et kui on soov võtta kursus seda lõpetava tasulise eksami pärast. väljastpoolt kooli, siis tuleks see eelÕpilaste arvates oli kursuse toimu- nevalt kooliga kooskõlastada. Nii saab mine pigem positiivne. Eelmisel kool kontrollida, kas valikkursus on õppeaastal autokooli astunud 12.a litsentseeritud ja kas seda saab arvesklassi õpilane Sandra Tamm küll koo- tada. ■ lile kursuse arvestamiseks avaldust ei esitanud, kuid arvab, et kui oleks seda teinud, siis pooleliolev autokool oleks

Liiklusmärkide teadmine on ainult üks osa liiklusõpetusest.

Graafika: Maarika Martins


PROBLEEM

13. veebruar 2015

Bussiga kooli tulemi- Autoga kooli tulene on elamusterohke mine nõuab lisaaega Jürgen Hendrik Voitka reporter

Sigrid Sepp reporter

Poolteist aastat tagasi astusin Jaan Kell on 7.50 hommikul ja ma jookPoska gümnaasiumi 10. klassi õppi- sen uksest välja, et kooli jõuda. Auma ja pidin hakkama bussiga iga tosse istudes tabab mind viimasel päev sõitma, seega jagan vihjeid, ajal tore üllatus – kõik aknad on jääs. kuidas Tartu ühistranspordis ellu See lisab minu niigi kokkusurutud jääda. hommikusesse graafikusse veel viis Iga kuu viies kuupäev on pensioni- lisaminutit. päev. See tähendab, et vanurid AnneKui akendes on vähemalt väiksed linnast tormavad võimalikult vara pilud, kust välja näha, asun teele. Esiostlema, et saada head ja paremad mesed viis minutit undavad puhurid tooted esimesena kätte. Seega kaks nii kõvasti, et raadiot ei kuulegi, sest soovitust: ära looda viiendal istuma on väga külm. Siis vajutan läbi kõik saada ning osta sai-leib eelneval päe- raadio kanalid, et leida sobiv, ja heli val ära. põhja keerata ning kaasa laulda. Teine nõuanne – ära ürita istuda. Teel kooli võtan peale ka oma Kui ma tulen Annelinnast ning saan klassiõed ja siis muljetame, kui palju kohe istuma, siis järgmistest peatustes keegi magada sai ja kas magati sisse. tuleb nii palju inimesi peale, et pärast nende Võta auto kas või tundi kaasa! vahel trügimine on liiga tülikas. Soovitan seista kohe ukse ees. Kolmas – ära seisa lapsevankritel Vahel võtame ka söögi ja joogi autosees. Mul poleks nende vastu midagi, se kaasa, sest uni on hommikul pikui iga lapsevanem nii ülbe ei oleks. kaks veninud. Siis aga saabub homKui keegi seljaga nendes suunas on, miku kõige huvitavam osa – parkimisnähvavad nad: „Kas välja ka saaks koha leidmine! Kõigepealt vaatame või!?“. üle Pepleri tänava, seejärel VanemuiNeljas ning kõige tähtsam – tule se tänava, mis jääb teisele poole Pepvõimalikult hilise bussiga. leri tänavat. Viimasel ajal ei ole neil Viimane asi, mida peaks silmas pi- tänavail vabu kohti. dama – lasteaialapsed. Olgu mainiTihti tekib tunne, et võta auto kas tud, et lasteaialapsi on korraga bussis või tundi kaasa, sest parkida ei ole umbes 24. mitte kuskile. Kui siiski lõpuks leiame Ent kõige-kõige hullumeelsem stse- koha, mis asub peaaegu Väikese Vanaarium on siis, kui kõik juhtub kor- nemuise ees, algab võidujooks ajaga. raga. Viienda detsembri hommikul Tunni alguseni on jäänud paar minuseisin kannatlikult peatuses, bussiuks tit, kuid meil on koolimajani minna oli avanenud. Järsku lükkas mind pu- veel pikk ja jäine tee, millel jooksmine nases mantlis vanaproua: „Palun lii- on välistatud, et hoiduda vigastustest. kuge juba edasi!“. Oi, aitäh, proua, ma Viis minutit tundi hiljaks jäädes on ei oleks ise jõudnudki bussi peale il- õpetajad tihti pahased, kuid järgmisel ma teie abita. Bussis oli mitte üks, hommikul kordub see kõik uuesti! ■ vaid lausa kaks lapsevankrit ning terve rühm lapsi. Pensionipäeva tõttu sõitsid vanurid ka linna. Lapsed kilkasid oma naljade üle, vanurid turtsusid omaette, lapsevanemad olid kurjad ja mu nägu oli vastu ust surutud. Tartu ühistranspordis on iga mees üksi enda eest väljas. Edu teile! ■

LÜHIUUDISED Esmaabist teoreetiliselt ja praktiliselt

Jaanuaris toimusid kehalise kasvatuse tunni raames 10.−11. klassi tüdrukutele esmaabi tutvustavad teooria- ja praktikatunnid. Tunde viis läbi arst-konsultant Kristin Mäger Tartu Koolitervishoiust.

Õppealajuhataja vahetus

Alates kolmandast perioodist on Jaan Poska gümnaasiumi õppealajuhatajaks Mai Perillus. Endine õppealajuhataja Ave Kikas jäi jaanuarist lapsehoolduspuhkusele.

Soome õpilased tutvusid Eesti koolisüsteemiga

13. jaanuaril külastasid JPG-d Helsingi Gymnasiet Lärkan õpilased ja õpetajad. Õpilased rootsikeelsest gümnaasiumist tutvusid Poskas soome ja rootsi keelt õppivate õpilaste ning Eesti koolisüsteemiga. Koolist, koolimaja ajaloost ja Tartu rahust rääkisid külalistele JPG õpilasesinduse liikmed.

Kaubamajas näeb poskalaste kunsti

31. jaanuaril avati Tartu kaubamajas JPG 11. klassi õpilaste Kätlin Marani ja Kirsten Kiholase praktilise tööna kureeritud näitus „Kunst on kunsti varjata“. Näitusel on eksponeeritud JPG õpilaste looming, mis valmis kursuse „Loominguline joonistamine“ ja kunstitundide raames. Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Poska Akadeemia tuleb taas

26. ja 27. märtsil toimub JPG-s teist korda õpilaskonverents Poska Akadeemia. Kahe päeva jooksul tutvustatakse uurimistöid, toimuvad töötoad. Osalejatel on võimalus külastada Vanemuise lavastusi, kontserti ning AHHAA teaduskeskust. Konverents on suunatud gümnaasiumiõpilastele.

5


6

PERSOON

13. veebruar 2015

Päris inimene, mitte kosmonaut Kuult! Martina Telgmaa on tavaline tüd-

Kui uurisin, miks ja millal hakkas Martina teatriga tegelema, sain teada, et huvi tekkis tal näitlemise vastu umbes seitsmendas klassis, kui kooli tuli näiteringi tegema üks väga tore lavasPiret Oja taja Merlin Ponna. reporter Veel samal aastal sattus Martina poolPeale selle, et Martina käib gümnaa- kogemata Vanemuise Kollase Kassi siumis, tegeleb ta ka paljude muude Suvekooli ning sellest ajast peale ei asjadega. Hetkel on põhirõhk teatril. Käib kaks korda nädalas Polygoni teatrikoolis ja korra nädalas Vanemuise näiteringis. Samuti üritab ta võimalikult palju etendustel käia. ruk, kes õpib Jaan Poska gümnaasiumi 12.a klassis. Aga nagu on öelnud Shakespeare – „Kõik pole nii, nagu tundub!“

Martina Telgmaa.

Foto: erakogu

VILISTLANE

Kes? Kus? Miks? Piret Oja reporter

Jaan Poska gümnaasiumi vilistlane Kerli Tamm õpib nüüd Estonian Business School'is (EBS) bakalaureuseõppes ettevõtlust ja ärijuhtimist. ▶ Kuidas Sa eriala valikuni jõudsid?

Juba 11. klassis teadsin, et soovin oma õpinguid jätkata Estonian Business Schoolis, kuid siis pakkus mulle huvi teine eriala. Seda, kuidas ma selle kooli ja eriala valikuni jõudsin, ma kahjuks ei mäleta. Suurema osa

Martina töövarjupäeval.

ole huvi kadunud. Isegi kui on tulnud ette hetki, kus on mõelnud, et tulevikus teatriga tegelema ei hakka, siis

Ma lihtsalt ei tohi mõelda sellele, et teen palju, siis see ka ei sega mind. südamest päris välja jätta ta teatrit ei suuda.

Foto: erakogu

vajalikust infost sain kätte internetist. ei meeldinud õppida taime- ja loomakasvatust, rääkimata ökoloogiast. Kuid ▶ Miks Sina just EBS-i valisid? Mis õnneks oli kevadsemestril aineid, moodi otsuse langetasid? mida pidasin vajalikuks õppida ning Pärast gümnaasiumi lõpetamist nägin võimalust neid kunagi teises kandideerisin ma mitmesse ülikooli. ülikoolis üle kanda. Ja see oli ainukeAugusti algul olin kindel, et lähen seks põhjuseks, miks õppisin Maaõppima EBS-i, kuid paari nädala ülikoolis kevadsemestri lõpuni. pärast sain teada, et sain sisse ka Eesti Suvel võtsin vastu otsuse vahetada Maaülikooli erialale „Maamajanduslik kooli ja minna õppima EBS-i. Otsus ettevõtlus ja finantsjuhtimine“. Ot- tuli raskelt, kuna EBS-is on tasuline sustamiseks oli aega kõigest paar õpe. Lisaks sellele tuli hakata otsima päeva ja nii tegin ma valiku minna ka üürikorterit. Kuid õnneks kõik õppima hoopis EMÜ-sse. Võrdlesin laabus ning lähedased toetasid mind. õppekavasid ja mõtlesin, et eriala on Ülikooli valikuga olen väga rahul. peaaegu sama, miks mitte proovi teha. Ja aastat Maaülikoolis ei võta ma kui Kuid kevadsemestri alguses olin mahavisatud aega, vaid kui õppetundi ma punktis, kus olin valmis paberid ja kogemust, mis kinnitas mulle, et just päevapealt välja võtma. Selle eriala see eriala pakub mulle huvi ja sooõppimine ei meeldinud mulle. Mulle viksin just sel alal kunagi töötada.


PERSOON

13. veebruar 2015

LÜHIUUDISED Jaapanlased

Muidugi juhtub teatrit tehes ka naljakaid olukordi. „Tuleb meelde üks hetk teatrikoolist, kus pidime kodutööna ette valmistama paarisetüüdi (nagu sketš) ja olin partneriga viimases hädas tulnud idee peale mängida kaht kosmonauti, kes kohtuvad kogemata Kuul. Olime ideest juba üsna vaimustuses, kui järsku üks õpetajatest ütles enne meid esinenud paarile: „Ja väga hea, et te mängisite päris inimesi, mitte mingeid kosmonaute Kuult.“ Kõigele lisaks meeldib Martinale ka õmmelda ning kitarri mängida ja laulda. Õmblemise pisiku andis neiule põhikooli väga Foto: erakogu hea käsitööõpetaja, kes in- Martina rebastega. nustas ja näitas, et õmblemine polegi nii raske. „Enda tehtud palju, siis see ka ei sega mind. asja on väga hea tunne kanda ka,“ Vahepeal tuleb muidugi aeg maha sõnas ta. võtta, kuid selle jaoks ju laupäevad Laulda on meeldinud Martinale ongi.“ juba noorest east. Aga esimese Lõpetuseks paar mõtet Martinalt: kitarrikogemuse sai ta jälle nii pool- „Ma tahaks öelda, et spontaansus on kogemata Savernas kitarrilaagris osa- midagi väga head ja et inimesed võikledes. „Mulle meeldis idee sellest, et sid rohkem väikestest võimalustest saaksin end ise lauldes saata,“ märkis kinni haarata, sest just nii olen mina Martina. jõudnud siia, kus praegu olen. Kuidas ta seda kõike jõuab? „Ma Ja seda ka, et kuulake Tom Rosenlihtsalt ei tohi mõelda sellele, et teen thali, väga andekas muusik.“ ■ ▶ Kas töötad kooli kõrvalt?

Kooli kõrvalt otseselt ei tööta, kuid aeg-ajalt teen raamatupidamist. ▶ Kahetsed Sa enda otsust ülikoolis

Kerli Tamm.

Foto: erakogu

õppida ja mitte töötama asuda? Ma ei kahetse otsust ülikoolis õppida. Ülikoolist saadud haridus võimaldab hiljem töötada töökohal, millest unistan, ning samuti annab konkurentsieelise. Kõigile neile, kes ei oska valida, millisesse ülikooli astuda või mida peale gümnaasiumi lõpetamist edasi teha, soovitab Kerli võtta eriala ja kooli valides arvesse oma südamesoove. „Tehke enda jaoks õige otsus. Ja kui esialgne valik peaks osutuma valeks, siis võtke seda kui kogemust ja õppetundi.“ ■

14. jaanuaril külastas kooli jaapanlaste DNP (Dai Nippon Printing Ltd.) delegatsioon, kellele tutvustasid JPG-s õpetatavaid IT-aineid infojuht Vahur Lell ja programmeerimisõpetaja Mathias Nurk. Külaskäigu eesmärk oli uurida, kuidas on Eesti koolides infotehnoloogia nii kiiresti arenev. Jaapanlased mainisid, et tahaksid ka oma riigis ID-kaardi kasutusele võtta.

Etluskonkurss oli edukas

15. jaanuaril toimus HTG-s Tartu linna ja maakonna etluskonkurss. JPG-d esindasid 11.a klassi õpilane Maarja Johanna Mägi, kes sai linnagümnasistide arvestuses I koha, ning Martina Telgmaa 12.a klassist, kes saavutas II koha. Mõlemad õpilased pääsesid etluskonkursi vabariiklikusse vooru, mis toimub 13. veebruaril.

Vabariigi aastapäeva aktus

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul toimub 25. veebruaril pidulik aktus Kaitseliidu ühendatud õppeasutuste hoones.

Toimus aktus Tartu rahu aastapäeva auks

2. veebruaril toimus kooli võimlas aktus Tartu rahu 95. aastapäeva auks. Vahetekste Tartu rahu teemal lugesid teadustajad Martin Sõgel ja Helen Õunapuu, kõnet pidas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Esinesid ka koor ning ansamblid. Aktusele järgnes ühine kringlisöömine kooli sööklas. Foto: Emma Tamm

Tartu rahu 95. aastapäeva aktus

7


8

FOTOREPORTAAŽ

13. veebruar 2015

Fotoreportaaž: Poska nädal pildis

Fotode autor: Emma Tamm

▲ 2. veebruaril toimus pidulik Tartu rahu aastapäeva aktus kooli võimlas.

Poska nädala raames toimus koolis 2.–6. veebruaril erinevaid üritusi. Esmaspäeval oli Tartu rahu aastapäeva auks aktus, kolmapäeval laskevõistlus kooli keldris Tõnis Assoni eestvedamisel ning reedel päädisid terve nädala kestnud Tartu rahu mälumängu eelvoorud finaaliga.

Tartu rahu aastapäeva aktus 2. veebruar ▲ Segakoor esitamas laulu „Sind surmani“. ◀ Kõnet pidas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.


FOTOREPORTAAŽ

13. veebruar 2015

Laskevõislus 4. veebruar ◀ ▲ 4. veebruaril toimus kooli keldris laskmisvõistlus.

Mälumängude finaal 6. veebruar ▶ Üks Poska võistkondadest reedeses mälumängufinaalis. ▼ Tublimate tunnustamine Tartu rahu mälumängu finaalis.

9


10

NIPINURK

13. veebruar 2015

Olelusvõitlusehkkuidasjääda ellu kontserdil.

sakuse piiridesse. Vägivallatsejad viib turvameeskond kontserdilt minema.

5. LEIA HEA KOHT.

Ürita mitte seista väga pika inimese taha, sest ilmselgelt sa ei näe laval toimuvat. Kui keegi blokeerib sinu vaadet, siis palu tal viisakalt natukene liikuda, leidke kompromiss. Kui sina oled see pikk, siis seisa nii, et teised näeksid ka lavale.

6. TEE ENDA KODUTÖÖD. Teiste kontserdiküljastajatega tuleb ka arvestada.

Kes veel ei tea, siis 2015. aasta on muusikaaasta. Suvi on kohe varsti tulekul ja sellega ühes ka vabaõhuüritused, kontserdid ja festivalid. Sellepärast otsustasingi koostada ellujäämise ABC, et hullumeelseid ja rahvarohkeid sündmuseid stressita nautida. Laura Männiste reporter

Foto: Eva Rinaldi

Enne kontserti uuri, kus on sinu sissepääs üritusele. Väga ebamugav on seista viis tundi vales järjekorras, vale sissepääsu taga.

nakse virtuaalsesse järjekorda, ja mida varem sa oled valmis, seda suurem tõenäosus on pilet saada.

2. VARU AEGA JA KANNATUST. Saabu üritusele võimalikult vara, kui soovid head kohta saada. See kehtib siis, kui oled ostnud endale seisupilet. Kui pilet on istumiskohal, siis pole vaja väga muretseda.

Kas kontserdil pildistada võib, uuri enne!

3. RIIETUMINE.

7. ELA KAASA.

Foto :Pixabay

Artistile pole midagi hullemat kui Riietu mugavalt. Pikajuukselistel kamp puujalgseid fänne. Naudi kont1. PILETITE OSTMINE. on soovitatav kanda juukseid patsis, serti ja tee see meeldejäävaks nii esiIlma piletita pole kontserti. Selleks sest see on väga valus, kui keegi neid nejale kui ka iseendale. et saada parimaid pileteid, osta need sikutab. võimalikult vara. Populaarsemate artistide kontserdile piletit ostes val- 4. ÄRA OLE VÄGIVALDNE. Kokkuvõttes, kontsert või mõni teine mistu varakult ette, sest paljud sooÄra lükka inimesi ja ära karju. Kõik üritus on nautimiseks ja neid punkte vivad head piletit saada. Piletimüügi- tahavad oma lemmikartisti võimali- silmas pidades peaks kõik ladusalt lehtedel võib juhtuda, et sind pan- kult lähedalt näha, aga palun jää vii- sujuma. ■

Kontserdil on tähtis kaasa elada.

Foto: Pixabay


SOOVITUSED

13. veebruar 2015

11

Peatoimetaja Mirjam soovitab Raamat: „Näkimadalad“ Autor: Herman Sergo Kirjastus: Pegasus

© Harvest, Capitol Records

Artist: Syd Barrett Album: „Barrett“ Ilmumisaeg: 14 november 1970

„Näkimadalad“ on 1984. aastal ilmunud ajalooromaan, mis käsitleb rannarootslaste elu 18. sajandi Hiiumaal. Vaatamata peenele ajalooromaani nimetusele on tegu üsna kergestiloetava teosega, mis ei koosne ainult olustikukirjeldustest nagu paljud sedasorti raamatud tavaliselt. Raamat on sündmuste- ja emotsiooniderohke. Olles selle etnograafilise teose kaheksandas klassis läbi lugenud, arvan, et see on gümnaasiumiõpilastele kindlasti jõukohane.

Syd Barretti 1970. aastal ilmunud teine sooloalbum on võrreldes tema varem kirjutatud psühhedeelse rokiga mõnevõrra rõõmsamakõlalisem ja rütmikam. Albumi kuulsaim laul on „Baby Lemonade“, mille silmatorkavaim osa, intro, on tegelikult Barretti käesoojendus, mis juhuslikult lindile jäi ning mida hiljem otsustatigi introna kasutada. Albumil on kokku 12 laulu, millest igaüks on omamoodi eriline ja meeldiv kuulamine ka 45 aastat pärast lugude kirjutamist.

Üritus: Linnamuuseumi näitus „Mängud tapeetidega“ Lahtiolekuajad: T-L, 11-18 Pilet: õpilasele 1 €, iga kuu viimane reede tasuta

© Kirjastus Pegasus

Märtsini on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Mängud tapeetidega“, mille põhirõhk on tapeetide kasutusel 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Eesti rikkama keskklassi interjöörides. Näitusega seoses leiavad aset mitmed töötoad ja loengud. 20. veebruaril toimub perepäev tapeedinäitusel, 14. märtsil vestlusring tapeetide restaureerimisest ja eksponeerimisest ning 17. märtsil toimub Inge Kuke loeng Tartu Pompei maalingutest.

Film: „Coraline ja salajane uks“ Rešissöör: Henry Selick Ilmumisaeg: 2009 veebruar

© Focus Features, Laika Entertainment, Pandemoniums

Neil Gaimani raamatul põhinev õudusanimatsioon on suurepärane näide sellest, et animafilmid ei ole mõeldud ainult lastele. Coraline’i seiklused päris elus igapäevaste probleemidega tegeledes ja teispoolsuses kurja „teise ema“ vastu võideldes on hästi edasi antud kogu filmi läbiva tumeda värvigammaga. Filmi visuaalsed efektid ja oskuslikult valitud dubleerijad muudavad külmavärinaid tekitava loo veel tunduvalt õudsemaks, kui on raamatus.

Tahad ka soovitada teistele midagi põnevat? Kirjuta sellest meile lühidalt!

poskasonumid@gmail.com


12

VESTLUSRING

13. veebruar 2015

Olümpiaadidelosalemine võib avada uksed ülikooli Mariliis Põder reporter

Piirissaarele. Geograafiaolümpiaadi Gregor: On, aga midagi muud mul lõppvoorulisi kutsuti giidiga reisile sel hetkel nagunii teha pole, seetõttu Ida-Virumaale, kus tutvustati Viru seda vabaks ajaks nimetataksegi. Keemia Grupi tööd, Sagadi mõisa ja Olümpiaadiks valmistumine (v.a. eliitEesti põhjarannikut. Informaatika- koolides) on vabatahtlik, seega kui olümpiaadil osalenutele korralda- parajasti aega ei ole, ei pea seda ka takse loengupäevi, kus räägitakse palju tekitama. erinevatest algoritmidest, mis paneHelena: Mitte väga. Tavaliste koolivad mõtlema, kuidas asjad omavahel tööde mahuga sellist materjali hulka seotud võivad olla. võrrelda ei saa, kuid kui tegu on aineHelena Õunapuu (12.a): Enesekindlust ja koolist põhjusega Olümpiaadidelt saab palju puudumisi. Teadmilisateadmisi ja seoseid, mis si, mida kusagil võivad õppimist lihtsustada. mujal vaja ei lähe.

Mida on olümpiaadidel käimine teile andnud? Helen Õunapuu (11.e): Olümpiaadidel käimine annab kogemust ja tahet jätkata erinevate ainete uurimisega, õppimisega. Võimalus ennast proovile panna teiste õpilaste vastu on alati põnev. Lisaks näitab olümpiaad ära kitsaskohad, milles tuleks ennast veel arendada, kui aine vastu tõsine huvi on. Ma isegi ütleks, et olümpiaadidel käimine võib tekitada sõltuvust. Gregor Eesmaa (10.c): Huvitavat ▶ Kas olümpiaadideks valmistumine ainestikku mõtlemiseks. Samuti on nõudnud teilt palju vaba aega? Helen: Mitte eriti. Ma lähtun enaräägiti eelmise aasta informaatikamasti põhimõttest, et olümpiaad on teadMa isegi ütleks, et miste kontroll, mitte olümpiaadidel käimine võib kontrolltöö. Olümtekitada sõltuvust. piaadil osalemiseks ei peaks palju tuupima, sest küsimused olümpiaadi lõppvoorus tarkvara- on alati niivõrd erinevad, et ei ole arendusfirma CGI osalusest Estcube võimalik kõigeks õppida. Pigem tuleb projektis, kus kutsuti programmeeri- üle vaadata põhilised asjad ja toetuda jaid sellest osa võtma. Selle tulemu- ülesandeid lahendades aineloogikale. sena osalesin Estcube’i suvekoolis ja Samas on kindlasti olulised olümpiaateenisin sellega ka raha. Sain osaleda dide eelsed vabad päevad (linna- ja ka mitmetel sotsiaalsetel üritustel, riigivooru), sest need lasevad natuke näiteks kahepäevane reis lodjaga koolist puhata ja mõtteid korrastada. ▶

ga, milles loeb rohkem silmaring ja vaist, (nt. keeleainetes) siis mingit erilist tuupimist küll ei toimu. Muidugi olen sattunud ka olümpiaadidele, mis on nõudnud terveid vaheaegu, et valmistuda. Sel puhul on aga tavaliselt tekkinud pärast konspektide kirjutamise lõpetamist või viimase ainega seotud raamatu lugemist selline mõnus „olen palju tööd teinud“ tunne, mis tavaliselt tekib peale pikka füüsilist koormust, ja see teeb tasa kõik stressi, mis õppimise ajal tekkis.

Kas tunnete, et olümpiaadidel käimine on teie suhteid õpetajatega paremaks muutnud? Helen: Jah, eriti kui tulla tagasi heade tulemustega. Gregor: Kindlasti on, aga see ei ole mu eesmärk. Tänu sellele saab samal ajal, kui teised kinnistavad õpitut, täita tunniaega mõnede olümpiaadiülesannetega. Helena: Ei. Pigem tekib vajadus neid vahetult peale olümpiaadi kooli peal kohates ära joosta, et pääseda võimalikest süüdistavatest pilkudest, kui tulemus oli oodatust madalam. ▶

Milliseid naljakaid seiku on teil seoses olümpiaadidega olnud? Helen: Eks neid ainespetsiifilisi koomilisi olu▶

Gregor ja Helen Prgogetiigri konkursi autasustamisel.

Foto:Ants Tammik


AUTAHVEL

13. veebruar 2015 Foto: Mirjam Savisto

13

SPORDITULEMUSED Tartu gümnaasiumide jõuluturniir võrk- Kevin Klaos 10.a pallis: Kokkuvõttes JPG II koht

Olümpiaaditulemusi kajastatakse ka kooli telerites.

kordi on ikka olnud, kus olümpiaadi testi trükivead nalja teevad, aga praegu otseselt ühtegi olukorda ei meenu. Gregor: Näiteks seoses oma süvenemisega selleaastase matemaatikaolümpiaadi ettevalmistusse jäi mul matemaatika tunnis vahele osa teemast ning kuna tunnikontrollis väga aega mõtlemiseks ei olnud, sain 10 punktist 2,5, mis oli siiski õnneks pool punkti kõrgem, kui klassi nõrgimal tööl. Helena: Ei meenu naljakaid seiku. ▶ Miks soovitate ka teistel õpilastel

aktiivsemalt olümpiaadidest osa võtta? Helen: Ei soovita. Kui inimest ei huvita, ei ole mõtet ennast kiusata. Olümpiaadid on siiski raskemad kui ainetunnid. Kellele meeldib aine ja selles võistelda, see käib, ja kellele ei meeldi, see ei käi. Gümnaasiumiastmeks võiks igaüks sellest juba ise aru saanud olla. Gregor: Sest see on huvitav ja paneb mõtlema. Olümpiaadidelt saab palju lisateadmisi ja seoseid, mis võivad õppimist lihtsustada. Kuna ise käin pigem reaalainete olümpiaadidel, siis ei oska öelda, kas see ka muude suundade osas kehtib. Helena: Kui on mingi aine, mis väga meeldib ja mida tahaks ülikoolis edasi õppida, siis suurepärane tulemus olümpiaadil avab uksed mitmesse kõrgkooli. Saavutades olümpiaadide kõrvalt häid tulemusi ka tavalises koolielus, võivad hakata saabuma kutsed välismaa ülikoolidest ning mis on parem, kui vaadata enda eksamipalavikus kaaslaseid materjalide otsas higistamas, kui ise juba ülikoolis vaata et sees oled. ■

JPG III koht Meril Freimann 10.a Teele Reissaar 12.d Baiba Pastak 12.d Lennar Laasik 12.d Karl Gustav Kärne r 12.d Riivo Siimon 10.e

Tartu koolidevahelised ujumisvõistlused: Merle Sirje Tael 11.e 50 m vabaujumine II koht Hanna-Lisett Lubi 11.c 50 m vabaujumine III koht Merle Sirje Tael 11.e 100 m kompleksujumine I koht Kristiina Arold 11.d 100 m kompleksujumine III koht Hendrik Ütt 10.d 100 m kompleksujumine II koht

Teateujumine 4×50 m (Merle Sirje Tael 11.e, Hanna-Lisett Lubi 11.c, Mati Markus Kullamäe 11.e, Hendrik Ütt 10.d) I koht Kokkuvõttes JPG I koht

Tartu koolidevaheline jalgpalliturniir tüdrukutele: JPG saavutas III koha Eva-Linda Kajak 12.a Siiri Linde 12.a Mirjam Savisto 12.a Marlen Miilaste 12.b Birgit Vider 12.c Lyandra Ojarand 12.d Ave Täkker 11.d Eliza Hvatova 11.e Jaana Teder 10.b Angela Kosk 10.b Stella Leego 10.c Katariina Torm 10.c

Rahvusvaheline sisesõudevõistlus ALFA 2015: II koht Aliide Vainikko 11.c Karoli Loot 11.b Cristiine Laugmaa 10.b Riin Haljasorg 10.b IV koht Hardi Madi 12.c Sven Zujev 11.d Margus Mauer 10.b

Tartu koolide karikavõistlused kergejõustikus: PJ vanuseklass kokkuvõttes I koht

Karl Kevin Klais 12.d 600m jooks I koht Joosep Kaskema 12.c kaugushüpe II koht Robert Ergma 11.e 60m jooks III koht Karl Kivi 10.c kõrgushüpe II koht Erki Kuus 11.d kuulitõuge III koht 4X200m teatejooks I koht ( Robert Ergma 11.e, Karl Kevin Klais 12.d, Karl Kivi 10.c, Joosep Kaskema 12.c) TA vanuseklass kokkuvõttes III koht

Stella Leego 10.c 60m jooks II koht Elina Kahre 10.a kuulitõuge II koht Hege-Meril Jõemets 10.d kõrgushüpe III koht TJ vanuseklass kokkuvõttes III koht

Karmen Mesila 10.e 60m jooks II koht Annabel Luuk 12.a kõrgushüpe II koht Merlicande Lehtsaar 12.b kuulitõuge III koht Triin Sellik 10.e kaugushüpe III koht 4x200m teatejooks III koht ( Karmen Mesila 10.e, Annabel Luuk 12.a, Triin Sellik 10.e, Heelika Pärn 12.a)

Tartu koolide teatejooksudepäev:

Pendelteatejooks 20×60 m JPG 4. koht Ringteatejooks 4×400 m neiud JPG 4. koht Ringteatejooks 4×400 m noormehed JPG I koht Joosep Kaskema 12.c Karl Kevin Klais 12.d Taavet Kure-Pohhomov 11.c Karl Kivi 10.c

Korvpalli meistrivõistlused: JPG noormehed – II koht Lennar Laasik 12.d Karl Gustav Kärner 12.d Sander Kukk 12.b Kristian Ööpik 11.c Karl Võsokov 11.e Karl-Henri Akimov 11.d Jan Verner Pulles 11.d Uik Leete 10.e Riivo Siimon 10.e Martin Otto Parve 10.c


14

OMALOOMING

13. veebruar 2015

Neile, kes minu hingel hingata lasevad

Autor: Heelika

Neil külmadel ja tuulistel tundidel, mil istun tekki mässituna tee õrna aroomi embuses, mõtlen ma teile. Ma ei tunne end üksikuna, ma ei tunne end kurvana. Tunnen igatsust ja magusat valu. Kuulen teie naeru ja häid sõnu ning tahaksin teie kõigiga seda teed jagada. Öeldakse, et igal õhtul üksi voodilinade vahel saame me aru, et oleme siiski üksikud ja tunneme kurbust, kuid mina ei või niimoodi öelda. Ma ei luba endal niiviisi mõelda. Teisiti ju üksindusest ja kurbusest üle ei saa, või mis? Ma tean, et te olete minu jaoks olemas. Ma tean, et kui helistaksin, siis võtaksite te kõne vastu, ükskõik kui väsinud te ka poleks. Te võtaksite vastu ja kuulaksite kasvõi minutikese, mis mul öelda on. Sellepärast ma teid kõiki nii väga armastangi. Ma tean, et saan teile loota. Ometigi ma vahel lasen mõne kurja mõtte pähe, mis üritab mulle selgeks teha, et maailm siiski on see kõige koledam koht, kus elada. Paneb mind kahtlema minus ja kõigis teistes, annab mulle väärideid ja toidab mind oma mürgiga. Õnneks suudate te alati, mu hinge kiigutajad, vastupidist tõestada. Mul pruugib teile vaid silma vaadata, ning ma olen taaskord kodus. Turvalisuses ja soojuses, headuse haardes ilu nautimas. Elamas..

Pille Markov

Külmal päeval Villasokid tõmban jalga Ja salligi otsin üles Keedan teed ning Mässin end sooja teki sisse Kuid isegi elav tuli Nahka põletamas Ei suudaks soojendada Südant mis tundnud Sinu paitust nii hella Teesklen siiski Et teki all keras Soe on olla Kuigi varsti tapma Olen nõus Sinu kallistuse nimel

Autor: Heelika


13. veebruar 2015

OMALOOING

15

Pille Markov

Ma ei tea kas kanda lilli juustes Või hankida nahktagi Kas olla õrn ja habras Või tugev ja külm Sest tugevana püsida On karm maailma vastu Ja õrnana langeda On ebaõiglus enesele Tahan vaid olla Piisav ja hea Sinule

Autor: Heelika

Pille Markov

Oled teinud mõne huvitava kunstiteose või kirjutanud midagi ja tahad seda teistega jagada? Saada see toimetusele! Meie e-posti aadress:

poskasonumid@gmail.com


TEST

13. veebruar 2015

Testi ennast: Milline poskalane oled? ▶ 1. Millal jõuad tavaliselt kooli?

a. enne kui kukk kireb ja koristaja

▶ 4. Mis on Poskas kõige tüütum?

a. vildikad tahvlite juures on tüh-

jad – ei saa vabal ajal matet teha b. trepid c. PDA

▶ 6. Mida teed esimese asjana kooli

tulles? a. kordan kontrolltööks

uksed lahti lukustab b. teen enne garderoobist lahkub. esimese tunni alguseks üritan mist mõned enekad jõuda c. otsin mööda garderoobi oma c. oleneb, väikese hilinemise pärast ▶ 5. Kuidas tunnid mööduvad? susse taga pole veel kedagi surma saadetud a. pastakad tühjad ja vihikud täis, aga muidu on okei ▶ 7. Millise valikaine kindlasti võtad? ▶ 2. Millised õppeained on lemmikud? b. aeglaselt a. programmeerimine a. reaalained c. ei tea, mul oli lõunauinaku aeg b. koor b. humanitaarained c. 12. klassis hakkan mõtlema selc. sellised, kus kodutöid ei jäeta. lele ▶ 3. Mis on Poskas kõige toredam?

a. raamatukoguhoidja mäletab kõigi

nimesid b. õpetaja Mällo joonistused c. pistikud, mis on pinkidele lähedal, ja üksikud kohad, kus WiFi on tugev

A

Kui said vastuseks kõige rohkem a-tähte , oled tubli õpilane, kellel

on tunduvalt suurem medalilootus kui teistel su sõpradel. Jätka samas vaimus, sest eeskuju võib nakkav olla. Kui aga sinu tsentrifugaaljõudu seletava joonise peale kulus ära kogu koridoris oleva tahvli marker, siis too uus, sest teised tahavad porgandeid joonistada. Kui oled jõudnud sellesse staadiumisse, et tõstad tunnis pidevalt kätt, aga õpetaja ütleb „Keegi teine?“, siis võid vähemalt selle üle uhke olla, et õpetajale on su nägu meelde jäänud.

B

Kui said vastuseks kõige rohkem b-tähte , oled klassikaline Poska

gümnaasiumi hipster, kes põhjuseta puudumisi koguda ei taha, aga käib tunni ajal „tualetis“ kui igav hakkab. (Ära muretse, me kõik teeme seda). Tõenäoliselt veedad arvestustenädalal unetuid öid, sest perioodivältel oled liialt ametis oma huviringidega, kuid arvestusi läbi kukkuda ka ei taha, sest kohusetunne on sinus peale neljade ja viitega lõpetatud põhikooli veel säilinu d . Sa tead kõiki ru u me salapärases Poska keldris, sest su vanemas klassis käiv sõber tegi seal sulle ekskursiooni, kui 10. klassi tulid.

▶ 8. Mida kooli tulles kõige rohkem

ootad? a. ampermeetrite katsetamist klassis

409 b. söögivahetundi c. õndsat vabadust kuulutavat kella pärast viimast tundi ▶ 9. Mitu pastakat sul pinalis on?

a. üks kirjutamiseks ja üks tagavaraks + joonlaud, mall ja sirkel b. igaks aineks eri värvi c. kümme, aga kõik on tühjad

▶ 10. Kas õpikutel on paber ümber?

a. jah, ja kile ka b. paberit polnud, panin tapeedi c. pole mahti selleks

C

Kui said vastuseks kõige rohkem c-tähte , siis oled ilmselt ise ka

üllatunud. Tõenäoliselt pole sa tähele pannud, et enam pole võimalik eelmise perioodi ebaõnnestunud ajalookursust järele vastata. Aga pole hullu, uuel perioodil uue hooga. Sinu viha treppide vastu on mõistetav, seda esineb kõigi Poskas leiduvate inimtüüpide hulgas, aga pea meeles, et lift on mõeldud neile, kellel seda päriselt vaja on. Kui pärast kolmandat tundi lõpuks üles ärkad, räägivad su ustavad sõbrad sulle, millised erakordsed sündmused päeva esimeses pooles toimunud on. Illustratsioon: Erki Saaremaa

Poska Sõnumid 2015 veebruar  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you