Notarbene 5

ELE · AJA OD K O

ELE · AJA OD K O

Nr5B OTARIBÜ IN R IR

NR 5/ JUUNI 2016

r

OTARIBÜ IN R IR

NOTARITE SUVESEMINAR SETOMAAL

GUNNAR SAVISAAR: Teen asju, milles näen suurt pilti, ja loen raamatuid, mis näitavad uusi sihte Avatud uste päev

Keelenõu

TRIIN TEIN: ÜHEKSA KORDA MÕÕDA, ÜKS KORD LÕIKA

Välissuhtlus

JUHTKIRI

HEA LUGEJA!

S

ee võis olla kakskümmend aastat tagasi, kui värske justiitsminister Paul Varul teatas ministeeriumi eraõiguse inimestele, et kohe asub meile tööle üks noor ja tark jurist, kes üliõpilasena professorile oma usinusega silma jäänud. Viimasel hetkel selgus, et talent otsustas tollal lahjale riigileivale mitte asuda ja temast sai hoopis notarikandidaaat. Eks olen isegi neid kaalumisvalusid tundnud. Võttis ju pea 15 aastat, et ellu viia kunagi tehtud otsus saada notariks.

Hiljuti pabereid korrastades sattus näppu ministri käskkiri aastast 1995, millega määrati notarikandidaadi teenistusse Anne Saaber, Aivar Mesikäpp, Laine Kaup ja Priidu Pärna...

Ministeeriumi tööle asumist kaalus päevadel, mis ajasid segadusse, tänane staažikas notar Gunnar Savisaar.

Võimalus laduda oma käega kive uue õiguskorra vundamenti oli olemas. Eesti notariaat võitis tema tulekust kindlasti. Iga poisslaps oli kuldaväärt. Gunnari asjalikkus ja soe huumorimeel on teinud temast hinnatud õigussulase ja ametikaaslase. Õnnestunud nimevalik lubaks edu ka valimistel. Sinu ees olevas ajakirjanumbris jagab Gunnar oma mõtteid elust ja tööst. Kõik me tahame, et elu oleks elatud täisväärtuslikult ja maha jääks mingid märgid. Kolleeg Savisaar on leidnud notaritööd tasakaalustava hobi – selleks on ikoonide kogumine ja uurimine. Meil kõigil oli märtsis võimalus tutvuda äsja uksed avanud Ikoonikunsti Muuseumiga ja paljud avastasid uue üllatusliku tahu Gunnar Savisaares. Ka muuseumi luues tuleb välja tema põhjalikkus ning kirg. Ekspositsiooni tutvustanud Orest Kormašov pidas seda täiesti erakordseks, et eraisik panustab

taolisel määral kultuuri ja ei hoia seda kiivalt endale. Mõelgem siis kõik, mis märgid meist lisaks tuhandetele tõestatud notariaalaktidele maha jäävad. Igaühel on võimalus anda oma panus ka heategevusse või vabatahtlikku töösse. Sel kevadel nägin ühte täiturit korjanduskarbiga Kingitud Elu fondi raha korjamas. Minu kaaskondlased möönsid tunnustavalt, et rahva arvates justkui südameta ametimees on ikkagi INIMENE. Lisaks igapäevatööle loome ka notariameti kuvandit pärast seda, kui templi jõud raugeb.

Peame endalt ka organisatsioonina kogu aeg küsima, kas suudame inimestele ja ettevõtetele pakkuda head teenust ja käia ajaga kaasas. Uus rakendunud koolituskord on heaks motivaatoriks, et edasi areneda ja õigusest ühtmoodi aru saada. Puhkama ei saa jääda ka e-notari loorberitele ja lisaks inimestele peavad arenema ka e-teenused. Justiitsministri õigusloome nõukoda arutas talvel konkurentsivõimelise ärikeskkonna raportit. Üllatuslikult märkasin taaskord mitmete asutuste ja ühingute ettepanekuid raportis, mille kohaselt konkurentsivõime tõstmiseks on vaja vähendada dokumentide notariaalse tõestamise ja kinnitamise arvu, asendada see digitaalse kinnitamisega ning kaaluda kaugosalusega tehingus osalemist näiteks Skype’i vahendusel. Huvitavalt kõlas ettepanek, et kohtusüsteemis kasutusel oleva e-toimiku näitel võiks ka e-notarile olla professionaalsetel turuosalistel suurem ligipääs. Ühest küljest näitab see, et peame ühiskonnale jätkuvalt paremini selgitama oma tegevuse tähendust ja vajalikkust. Seda saab teha eeldusel, et me ise järgime tõestamisseaduse nõudeid nõustamisel, nõrgema kaitsmisel ja tehingute läbivaatamisel. Kui me seda ei tee, siis ei ole tõestamisnõuet tõepoolest vaja.

Teisalt oleme ka ise astumas e-notari uue versiooniga suurt sammu väljapoole. Avalikkuse ootus on olemas.

Ja lõpetuseks, päikene paistab ja lõokene lõõrib, kätte on jõudnud suvi! Tõmmakem veidi hinge, mingem metsa ja mere äärde, söögem Eesti marju ja köögivilju, käigem saunas ja paljajalu! Augusti lõpus kohtume taas suveseminaril Setomaa Turismitalos. Ka see koht kaugel külas on ühe meie hea kolleegi eneseteostus ja unistuse täitumine.

„PEAME ENDALT KA ORGANISATSIOONINA KOGU AEG KÜSIMA, KAS SUUDAME INIMESTELE JA ETTEVÕTETELE PAKKUDA HEAD TEENUST JA KÄIA AJAGA KAASAS.”

2

Päikest!

Priidu Pärna

UUDISED

17.-18. juunil toimub Tartus Rahvusvahelise Euroopa Lepinguõiguse Ühingu (SECOLA) ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koostöös korraldatav konverents „Rahvusvaheline Euroopa lepinguõigus digitaalajastul“. Konverentsil astuvad üles rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased, kelle uurimisteemad on seotud digitaalajastu lepinguõiguse probleemide laia spektriga.

Bene!

Kuna konverentsil tulevad arutlusele ka digitaliseerimise õiguspoliitilised küsimused, avaneb Notarite Kojal võimalus tutvustada e-notar 3 tulevikuvisiooni. Koostamisel on interaktiivseid tegevusi kajastavad klipid, mida on kavas näidata teemaplokkide vahel.

PÄRINGUD TEISTEST RIIKIDEST E-notari päring ENRWA võimaldab uurida testamendi olemasolu mitmest EL liikmesriigist: Belgiast, Bulgaariast, Prantsusmaalt, Ungarist, Leedust, Lätist, Luksemburgist, Hollandist, Poolast ja Rumeeniast.

Lisaks sellele saab platvormi kaudu teha päringu ka Peterburi registrisse, kes omakorda teeb päringu testamendi olemasolu kohta kõikidesse Venemaa registritesse. Kõik ENRWA päringud on tasulised, ühe päringu hind on 7 eurot.

APOSTILLIREGISTRI ARENDUS SAI TOETUSE Maikuus rahuldas Riigi Infosüsteemi Amet Notarite Koja esitatud eeltaotluse apostilliregistri arenduseks. Projekti käigus luuakse elektrooniline võimalus e-apostillide väljastamiseks ja apostillide ehtsuse kontrollimiseks. Projekti rahastatakse EL struktuuritoetusest.

TIIT SEPP OSALEB GRUUSIA NOTARIAADI AASTAPÄEVAKONVERENTSIL 10.–12. juunil toimub Gruusia notariaadi 20. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents, mis keskendub notariaadi sotsiaalsele rollile. Tiit Sepp esineb konverentsil ettekandega notarist kui nõustajast. Üritus toimub Kahhethi piirkonnas asuva Kvareli linna uues koolituskeskuses (pildil).

AVATUD USTE PÄEV NOVEMBRIS Seoses sügisel tähistatava Euroopa tsiviilõiguse päevaga tegi Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) kõigile liikmetele ettepaneku osaleda ühises avatud uste päeva projektis.

Projekti eesmärgiks on tutvustada notari teenu-

se erinevaid tahke ning näidata notari abi kättesaadavust perekonna ja varaga seotud küsimustes, aga ka muuta CNUE tegevust nähtavamaks.

Eestis toimub avatud uste päev novembri alguses.

3

I N T E R VJ U U

Gunnar Savisaar:

ASJAD JUHTUVAD, NAGU NAD PEAVAD JUHTUMA J uba lapsepõlves ajaloo- ja antiigipisikust nakatunud Gunnar Savisaar õppis ülikoolis esmalt viis aastat ajalugu, kuid mõistis, et õpetajat ega arhiivitöötajat temast ei saa. Ta andis praktikandina Miina Härma gümnaasiumis tunde ja sai aru, et see lihtsalt ei meeldi talle. Järgmise valiku tegi ta õigusteaduse kasuks ning seda pole ta kahetsema pidanud. Notari ametisse sattus ta enda sõnul juhuslikult ning tänaseks on selle kõrvale kerkinud teinegi missiooniga töö – äsja avati Gunnari eestvedamisel Tallinna vanalinnas Ikoonikunsti Muuseum.

Millisest Eestimaa paigast sinu juuri võib otsida?

Sündisin Tartus, aga meie pere ei jäänud sinna kauaks. Käisin viiendas klassis, kui kolisime kogu perega vanemate töö tõttu Tallinnasse. Minu ema on jurist, isa arst.

Kas ema amet on mõjutanud sinu valikut saada notariks?

Jumal juhib elu ja mina olen selle osa. Paljud asjad juhtuvad ise. Nii jõudis ka notari amet minu juurde juhuslikult. Olin veel Tartus üliõpilane, kui Tiit Sepp otsis enda büroosse praktikante, nii see läks. Tuleb tunnistada, et lapsepõlves ma ei saanud aru, millega juristist ema tegeleb, seega ei tekkinud toona ka huvi selle töö vastu.

Sündisid Tartus ja õppisid Tartus. Kas oled mõelnud, et sinna võiks millalgi tagasi kolida?

Pigem olen mõelnud, et elada võiks suuremas linnas. Tallinn on väike linn. Mulle meeldivad suurlinnad, näiteks Moskva.

Samas teostuseni pole ma seda asja viinud. Asjad juhtuvad, nagu nad peavad juhtuma.

Mis teeb Moskva teiste suurlinnade ees eriliseks?

Mulle meeldib Moskva teatud mentaalsuse tõttu. See on linn, kus on 800 muuseumi ja Suurde Teatrisse saab pileti enne etendust otse trepilt. Püüan igal aastal vähemalt 2-3 korda Moskvasse jõuda, enamasti sooviga mõnd huvitavat näitust

4

külastada või kultuuriüritusest osa saada. Moskvas on alati põnev.

Kust on pärit sinu huvi kunsti ja antiigi vastu?

Ikka kodust. Käisin isaga Leningradis kaasas antiikmööblit ostmas. Meie kodus nõukaaegset sektsiooni ei olnud, kogu mööbel oli vana ja väärikas. Koduseintel oli palju kunsti. Vanaisa hea sõber oli Elmar Kits, lisaks tavatseti toona kunsti erinevatel puhkudel kinkida ja nii see meie juurde jõudis.

Nõukogude ajal oli meie perekonnal üks erudeeritud ja laia silmaringiga vene aadlisoost sõber, kellel endal lapsi polnud.

Ta nägi minus huvi ja leidis endas missioonitunnet tutvustada mulle maailmakultuuri. Temaga rändasime nii Nõukogude Liidu piires kui ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Olin veel väike poiss, aga räägitakse, et olin olnud kannatlik ja hea reisikaaslane.

Kas hindad ainult vana ja väärikat kunsti või on sul huvi ka kaasaegse kunsti vastu?

Mulle meeldib ka kaasaegne kunst väga. Käin näiteks sageli Olga Temnikova ja Indrek Kasela galeriis ja osalen Tartu noorte kunstnike üritusel. Hindan kunstis kvaliteeti. Kui teatud maitse on juba saavutatud, siis ei oska väärtustada vormistamata või lohakalt tehtud asja.

Kas Pallase koolkond pakub ka huvi?

Huvi ikka pakub, aga pallaslaste tööd on siiski provintslikud Pariisi jäljendused. Ma ei ütle seda üldse halvas mõttes. Mul on kodus nende kunsti ja kui seda soetan, siis emotsiooni ja meeldimise pinnalt, mitte investeeringuks. Tõeliselt armastan lahedat avangardismi, Kuzma Petrov-Vodkini, Kazimir Malevitši ja Vassili Kandinsky loomingut.

Kuidas tekkis huvi ikoonikunsti vastu?

Ma ei tea, miks ikoonid minu ellu tulid. Ju siis oli vaja. Astusin ühte poodi, tekkis huvi ja ostsin esimese ikooni. Mind paelub ikoonikunst, sest seal on palju kihte, see pole lihtne. Mind ei huvita ikooni puhul niivõrd värvid ja kirjutamine kui esteetiline tervik. Tahan avastada kunsti varjatud poolt. Ikoonide puhul on nii, et kui arvad, et saad nendest aru, siis õpid ja avastad uusi asju ning mõistad, et tegelikult ikkagi ei saanud aru.

I N T E R VJ U U

5

I N T E R VJ U U

Ikoonikunsti Muuseumi avamisel jaanuaris.

Kuidas sinu kollektsioon on tekkinud?

Alustasin ikoonide kogumist 2006. aastal. Minu teejuht ja õpetaja on olnud Juri Manuilov, ikoonide valdkonna ekspert ning praegu ka Ikoonikunsti Muuseumi hing. Ikoone olen leidnud igalt poolt, enamasti oksjonitelt ja antiigipoodidest. Tsaari Venemaa ikoonitööstus oli tohutu. Neid valmis igal aastal miljoneid, seejuures väga erinevaid – põhjalikult viimistletuid ja kiiresti kirjutatuid. Kui tsaaririik kukkus, tehti mitukümmend aastat hävitustööd, kuid paljud ikoonid jõudsid kodudesse ning paljud sattusid Lääne-Euroopasse. Nii leiabki praegu ikoone nii idast kui läänest. Tavaline inimene, kellel on kodus ikoon, peab seda enamasti väga suureks väärtuseks. Paraku on väärtus enamasti emotsionaalne ja suurt hinda selle eest küsida ei saa. Seetõttu olengi soovitanud paljudel oma perekonnareliikviad mälestuseks hoida.

Kuidas sündis mõte avada muuseum?

Mul on alati olnud põhimõte, et kui kogud midagi kappi, siis ei oma sa sellest ka ise ülevaadet. Tahtsin ikoonikunsti eksponeerida, et seda ise näha, ikoone võrrelda, uut õppida. Samamoodi saavad siin õppida teised, näiteks võivad õpetajad tuua õpilasi muuseumi usuõpetuse tunni raames. Üldiselt tuleb siia inimene, kellel on laiem kultuurihuvi.

Kumb oli enne, kas huvi ikoonide või õigeusu vastu?

Need tulid koos ja on üks tervik. Asjad hargnevad elus ise lahti ja mingil hetkel avastadki täiesti uue maailma. Esmalt hakkas mulle huvi pakkuma vanausuliste maailm. Ma tahtsin teada, kuidas nad pole assimileerunud, kuidas nad on saanud tagakiusamisest hoolimata aastasadu vaikselt elada. Nägin, et kui

6

Eesti talumees läks pärast päevast põllutööd lihtsalt koju ja viskas pikali, siis vanausuline läks koju ja luges kirikuraamatuid. Mind paelub nende vaimukindlus, see kuidas inimesed jäävad oma veendumuste juurde.

Kuidas sa jagad ennast notaritöö ja muuseumi vahel?

Ma ei ole igapäevaselt muuseumiga seotud. Seal on tööl head inimesed, kellele olen saanud palju delegeerida. Nemad tagavad selle, et muuseum hakkab toimima nagu muuseum, nii kunstiliselt kui administratiivselt. Minu põhitegevus on ikka notaribüroos. Alustan hommikuti vara, stardin tööle juba kell 7. Mulle meeldib notaritöö sõltumatus, et ei pea arvestama kliendi ebamõistlike ja vastaspoolt kahjustavate soovidega.

Räägi enda perekonnast. Kas nendel on samad huvid või teete koos hoopis teisi asju?

Meil on kolm last. Väikseim on alles viiene, keskmine neliteist ja vanim kuusteist. Igaüks on omamoodi isiksus ja teeb ise enda valikuid. Notariamet pole käsitöölase amet, mida pärandatakse põlvest põlve. Vanemat tütart huvitab majandus- ja õigusteadus, poisi huvid on hetkel seotud fotograafia ja filmindusega. Väike on veel nii väike, et tema soovidest kuuleme alles tulevikus. Abikaasa on õppinud proviisoriks, kuid selle erialal ta ei tööta, vaid aitab korraldada muuseumi tööd.

Perekond toetab igati minu huvisid ja tegemisi, aga see ei tähenda, et neil endil peaksid olema täpselt samad huvid ja nad peaksid käima sama rada. Küll meeldib meile selles mõttes käia ühte rada, et reisime koos palju.

I N T E R VJ U U Koolivaheaja perereis Horvaatiasse.

Jalutuskäik Dubrovniku linnamüüril.

„MIND EI PAELU PAIGAD, MIDA VÄISAVAD TURISTIDE HORDID, VAID KOHAD, KUST LEIAB AUTENTSET KULTUURI.” Mida sa reisimise juures oluliseks pead?

Valmistame oma reisid põhjalikult ette ja seame eesmärgiks saada külastatava maa kohta võimalikult palju informatsiooni. Mind ei paelu paigad, mida väisavad turistide hordid.

Pigem meeldivad kohad, mis pole turistide poolt rikutud ja kust leiab veel ehedat ja autentset kultuuri. Me ei ole kunagi käinud lõbustus- ja teemaparkides, samuti ei leia meid palmi alt pikutamast. Otsime autentsust, huvitume ajaloost, traditsioonidest ja kultuurist. Püüame jõuda igal aastal kuhugi kaugele ja teeme ka lühemaid lähireise. Viimane kaugem reis oli Bali saarele, lähem Horvaatiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse ning Tšernogooriasse.

Venemaa suund on olnud alati huvitav. Seal sai käidud juba nõukaajal, kui rongipilet Leningradi ei maksnud peaaegu midagi. Valida ju palju ei olnud, New Yorki toona ei saanud, aga kiirelt Leningradi küll. Nii sõitsimegi vahel lihtsalt mõnd näitust vaatama.

Milline on olnud senise elu põnevaim reis?

Kõige kihvtim reis on viinud Peruusse inkade radadele. Käisime seal koos Moskva oblasti notarite matkaklubiga, mis korraldab väga heal tasemel seljakotireise.

Abikaasaga inkade rajal Peruus.

7

I N T E R VJ U U Vilsandile saab liikuda ka jalgsi läbi mere.

Vilsandil on alati taevas sinisem ja rohi rohelisem.

„VILSANDI ON HEAS MÕTTES HULLUDE SAAR, KUHU ON KOGUNENUD KIREV JA HUVITAV SELTSKOND. SELLEL SAAREL ON MINGI OMALAADNE VAIMSUS, MIS INIMESI SEOB.“

Kas sulle meeldib ka Eestis seljakotiga looduses käia?

Ma käin suvel kala püüdmas ja teen ka metsatööd, aga seljakotiga rabas ei matka.

Teie perel on maakodu Vilsandil. Kas seal on esivanemate juured või valisite selle koha muul põhjusel?

Vilsandi lihtsalt tuli meie ellu. Juuri seal ei ole ja põhimõtteliselt on see kõige kaugem paik Eestis, kuhu endale maakodu soetada. Tallinnast on sinna kuue tunni tee ja ligipääs pole

8

lihtsate killast. Aga meile meeldib. Vilsandil on väga tugev kogukond – suur rõõm on sinna kuuluda ja selles väikeses maailmas toimetada. See on heas mõttes hullude saar, kuhu on kogunenud kirev ja huvitav seltskond. Püsielanikke on küll vähe, aga ligi 30 talu on taastatud suvekodudeks. Kusjuures enamik inimesi ei ole Vilsandilt pärit, vaid on samamoodi sisse rännanud nagu meie ning tulnud saarele erinevatest linnadest: Tallinnast, Tartust, Pärnust, Kuressaarest. Sellel saarel on mingi omalaadne vaimsus, mis inimesi seob. Viimastel talgutel oli kohal üle 75 inimese ja suur hulk ühiskondlikku tööd sai tehtud. Oleme Vilsandiga nii tugevalt kokku kasvanud, et

I N T E R VJ U U

Büroo täies koosseisus.

KOLLEEGIDE PILK

Vilsandi talukoht linnulennult. Eemalt paistab Saaremaa ja Kihelkonna kiriku torn.

lapsed on kõik oma suvevaheajad seal veetnud ja nende mälestustega suureks saanud.

Kas saarele jõudmise keerukus käega lööma pole pannud?

Kui rääkida Saaremaale jõudmisest, siis mina olen sillaehituse tuline pooldaja. Kui ma vaatan seda protsessi, siis sealt vaatab vastu suur saamatus. Maailma mastaabis on see väga lühike ja madal lõik. Saaremaalt edasi saan Kihelkonnast paadiga, aga olen käinud ka Kuusnõmmest jala, seal on vesi enamasti piisavalt madal. Haruharva on ka selliseid talvesid, kui saarele pääseb mööda jääteed.

Mida teed siis, kui sa pole parasjagu notar, muuseumi eestvedaja ega taluperemees?

Leian, et laialivalgumine on suur oht, sest lõpuks ei tegelegi justkui millegagi. Tõmban enda asju kokkupoole, kontsentreerun olulisele. Mulle meeldivad makroteemad, mikro väga ei paelu. Seetõttu ei huvitu ma ka päevapoliitilistest teemadest. Teen asju, milles näen suurt pilti, loen raamatuid, mis avardavad silmaringi ja näitavad uusi sihte. Lugemisel on minu elus suur roll, aga loen võrdlemisi spetsiifilisi raamatuid, ilukirjandust minu öökapilt ei leia. Pigem huvitun apokalüptilistest teemadest ja tõlgendustest.

Gunnar on mitmepalgeline inimene ja seda väga heas mõttes. Kolleegina on ta tasakaalukas, mõistev ja usaldusväärne ning hea huumor ei ole talle kunagi võõras.

Nalja saab Gunnariga vabadel hetkedel alati. Isegi napi lõunapausi tööl oskab ta humoorikalt mööda saata.

Näiteks suudab Gunnar vaid temale omasel viisil kõige maitsetumast Türgis ja mujalgi levinud maiusest selle söömisel rääkida nii, nagu oleks tegemist maailma parima toiduga (mille tagajärjel ka ise selle seebimaitselise tükikese järele haarad ja loomulikult pettud).

Temas on mitu erinevat tahku ja ta ei väsi kunagi üllatamast. Me kõik teadsime tema huvist ajaloo, antiigi ja ikoonide vastu. Aga et see viimane nii tõsine on ja suurepärase muuseumi näol väljundi leidis, oli meilegi üllatus. Imetlusväärne, kuidas üks inimene suudab oma hobi niimoodi realiseerida ja teistele elamusi pakkuda.

Samas on Gunnar lihtne inimene ning temaga on kerge lävida ja teda on huvitav kuulata. Igat oma reisijuttu või muud elulist kogemust oskab ta osavalt vürtsitada peene huumoriga, mis ei jäta büroos kedagi külmaks.

Meie büroo töötajad ja kliendid hindavad teda kõrgelt. Üks suurepäraseid omadusi on see, et ta suudab pingelise töö juures, mida me teeme, alati leida aega töötajate jaoks, et neid ära kuulata. Samas on ta pidevalt tegev mitmel alal ja ka hajameelsus ei ole talle võõras. Lubadus „Ma tulen kohe su juurde tagasi“ või „Tulen su juurde ja räägime sellest tehingust“ 90% juhtudest ei realiseeru, sest uus mõte või idee on Gunnarit haaranud. Ta on ilmselt kõige rohkem telefoniga rääkiv inimene maailmas, ta on lakkamatult millegagi hõivatud nagu 9 ametiga Hunt Kriimsilm.

Lastetuba on tal korralik – Gunnar on galantne härra. Ta ei pea kunagi paljuks bürootöötaja sünnipäeva puhul kõndida Viru tänavale, ajada prouade lillemüüjatega mõni sõna juttu ja tulla tagasi kõige värskemate lilledega, mida lettidelt leida võis. Tema siiras ja vahetu loomus lihtsalt paneb ka kõige kalgimad inimesed sulama.

Gunnar on hea, lihtne ja sõbralik kolleeg, kellega on rõõm bürood jagada ja kes pakub meile veel kindlasti üllatusi.

9

RÕÕM TUTVUDA!

Triin Tein: ÜRITAN

TEHA HÄSTI KÕIKE, MIDA ETTE VÕTAN 1)

10

Kuidas sinust notar sai?

Sattusin ühel ülikooliaegsel suvel praktikale Pärnu notarite Kristi Kivimägi, Marje Jürioja ja Kaia Krügeri büroosse. Aasta oli 2002 ning töö suvises notaribüroos oli kiire ja muljetavaldav. Samal sügisel avas Tartus büroo notar Edgar Grünberg ning suvepraktika loomuliku jätkuna töötasin aasta aega tema juures konsultandina. Pärast kolmeaastast tööpausi, mil elasin ja õppisin Poolas ja Saksamaal, leidsin, et notari töö meeldib ja sobib mulle õiguse valdkonna elukutsetest kõige enam ning asusin notarikandidaadi teenistusse.

Tagantjärele mõeldes oli notariameti valimine ilmselt mitmete juhuste kokkusattumus. Eelkõige mõjutasid seda otsust toredad ja sõbralikud inimesed, kellega kohe alguses kokku puutusin – elu esimene tööandja Edgar ning Pärnu notarid Kristi, Marje ja Kaia, kes mind sel esimesel suvel usaldasid ja toetasid.

2) Kui sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt Su leiaks?

Võiksin olla kirjastaja või reisikorraldaja. Võib-olla töötaksin hoopis raamatupoes või raamatukogus. Raamatute valimise

RÕÕM TUTVUDA! ja lugemisega seotud töö oli minu lapsepõlveunistus ja ei ole välistatud, et see ühel päeval ka täitub. Reisikorraldaja ametit on mulle soovitanud sõbrad ja perekond, kellele olen mitmeid reise planeerinud. Endalegi üllatuseks olen mõnikord leidnud, et reisi korraldamine ja põhjalik eeltöö on peaaegu sama põnev kui reis ise. Samuti meeldib mulle korraldada üritusi, näiteks stiilipidusid.

3) Ütle kolme sõnaga, mis sind notaritöö juures paelub.

Kolme sõnaga on seda keeruline väljendada. Mind paelub kõige enam võimalus klienti abistada ja tulemusi saavutada. Iga tööpäeva lõpus on notariaaltoimingud lõpule viidud ning reaalne tulemus on selgelt näha nii notarile kui kliendile. See motiveerib ja loob tunde, et tööga on midagi saavutatud. Palju on ka avastamisrõõmu – kuigi tundub, et seaduseid on piisavalt loetud ja õpitud, tekivad endiselt küsimused ja probleemid, mille üle juurelda ja millele ühest vastust ei ole.

4) Nimeta üks (või kaks) vanasõna, millest alati lähtud. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

5) Kas sul on mõni eeskuju, kelle jälgedes oled püüdnud käia?

Mul ei ole eeskujusid, kellest igas eluvaldkonnas lähtuksin. On erinevad mõtteterad ja elufilosoofiad, mille järgi üritan elada, näiteks dalai-laama juhised. Mind inspireerib dalai-laama vastus küsimusele, mis hämmastab teda inimkonna juures kõige enam: „Inimene. Sest inimene ohverdab raha teenides oma tervise. Ja siis kulutab ta seda raha uuesti tervise taastamiseks. Lisaks huvitab teda tulevik niivõrd, et ta ei naudi olevikku. Tulemuseks on see, et ta ei ela ei olevikus ega ka tulevikus. Ta elab nii, nagu ei sureks ta iial. Ja siis sureb, ilma et oleks tegelikult elanudki.“ Minu jaoks on selles mõtteavalduses sees nii palju aspekte, millest elus lähtuda.

6) Kas notaritöö juures on midagi, mis sulle üldse ei meeldi?

Kurjad ja pahurad kliendid. Õnneks on enamik kliente ja koostööpartnereid sõbralikud ja toredad, kuid tuleb tunnistada, et mõnikord on notaritöö klienditeeninduse osa väsitav. Ma ei naudi konfliktseid olukordi, näiteks klientide omavaheliste probleemide lahendamist ning põhjendamatuid vaidlusi notari ja kliendi vahel.

7)

tuid, kui lugeda jõuaksin. Mulle meeldivad ajaloolised romaanid. Viimane elamus oli Ken Folletti 20. sajandi triloogia, kus reaalsete ajalooliste sündmuste keerisesse on paigutatud viie erinevast riigist pärineva perekonna lugu.

Esimese ja Teise Maailmasõja ning Külma Sõja ajal aset leidnud poliitilised ja sotsiaalsed sündmused põimuvad väljamõeldud tegelaste eludega. Tulemuseks on põnev ajaloolistel faktidel põhinev jutustus.

11) Kuhu võtad ette järgmise reisi?

Armastan reisiplaane teha ja meie välisreiside kalender on üsna hästi paigas – talvel pikem eksootikareis ja kevadel suusareis. Suvel eelistan Eestis puhkamist, kuid erandlike asjaolude tõttu toimub sel aastal jaanipäeva paiku reis Hispaania lõunarannikule, Fuengirolasse.

12) Millises Eestimaa paigas soovid oma pensionipõlve veeta?

Kahtlen, kas minuvanustele 30 aasta pärast sellist pensionipõlve, nagu oleme harjunud nägema, üldse võimaldatakse. Sellepärast püüan piisavalt puhata juba praegu ja tegutseda nii, et oleks võimalikult palju tervena elatud aastaid. Pensionipõlve veedaksin meelsasti koduses Tartus ja kevad-suvise aja Saaremaal.

13) Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist?

Sallivusega seotud probleemid. Ma ei pea siin silmas ainult kooseluseaduse ega pagulastega seotud vastasseise, vaid üldiselt suhtumist teistesse inimestesse väljaspool iseennast ja oma lähiringi. Suhtumise muutumine võtab aega, kuid sellele on võimalik kaasa aidata läbimõeldud tegevusega, eelkõige õige kommunikatsiooniga. Täna domineerivad ekstreemsusesse kalduvad vastaspooled, kelle vahel peaks justkui valima, kuid elu ei ole nii must-valge ja iga probleemi peaks nägema empaatilisemalt. Objektiivne ja erapooletu teave ja selle edastamine aitaks igaühel mõista probleeme mitmekülgsemalt ja kujundada enda seisukohta. See ehk vähendaks nähtust, mida on hakatud nimetama sallimatuseks.

Mida sa kõige paremini teha oskad? Üritan teha hästi kõike, mida ette võtan. Kõige paremini õnnestuvad tegevused, mida ise täiel määral naudin.

8) Kes on sinu jaoks kõige olulisemad inimesed?

Abikaasa ja perekond. Leian teadlikult aega, mida nendega koos veeta, ja väärtustan seda aega väga.

9) Milline tegevus või hobi on sulle südamelähedane?

Armastan reisimist ja ekstreemseid spordialasid. Enamasti saab neid omavahel edukalt ühendada, näiteks reisides mägedesse suusatama ja lumelauaga sõitma või ookeani äärde veelauasõitu nautima. Igapäevastest hobidest tegelen joogaga, eriti meeldib hot yoga, mida harrastatakse spetsiaalses kuumas ruumis.

10) Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistelegi?

Kuna sõidan palju autoga, olen avastanud enda jaoks audioraamatud – nii saan kuulata oluliselt rohkem raama-

Triin armastab reisimist ja ekstreemseid spordialasid.

Neid saab edukalt omavahel ühendada.

11

UUDISED

MIS TOIMUB? TRIIN TEIN ESINDAS EESTIT CAE KOHTUMISEL MONTENEGROS Aprilli lõpus toimus Montenegros UINL Euroopa Asjade Komisjoni ehk CAE kohtumine, kus Eestit esindas notar Triin Tein.

Kohtumise järgselt koostas Triin ülevaate teiste riikide õiguslikest arengutest, millest märkimisväärseim on Prantsusmaal kasutatav elektrooniline notariaalakt. CAE Prantsusmaa esindaja sõnul eelistab juba 80% notari klientidest allkirjastada notariaalakti paberkandja asemel tahvelarvuti ekraanil. Digitaalne allkirjastamine ei toimu ID-kaardi ja paroolidega nagu Eestis tavaks, vaid klient annab notari juures oma tavapärase allkirja spetsiaalse pliiatsiga tahvelarvuti ekraanil, kus see salvestub notariaalakti allkirjana. Seejärel edastab notar notariaalakti ärakirja elektroonilisele registrile.

Kuna protsess on varasemast kiirem, võimaldab lahendus keskenduda rohkem akti sisule ja vähem vormile. Nagu üleminek notariaalakti käsikirjaliselt kirjutamiselt trükkimisele, on ka notariaalakti elektrooniline allkirjastamine Prantsuse notarite sõnul uuendus, mis sisulisi muudatusi kaasa ei too, vaid muudab protsessi tehniliselt kiiremaks.

Triin Tein CAE kohtumisel.

12

Erinevate kultuuride kohtumine Montenegros.

Montenegro u iaa notar t tähistab tänav t 5. sünnipäeva, sealse nislav notarite koda juhib Bra on Vukicevic. Montenegro e gin u 620 000 elanikuga mä , rel kus väikeriik Balkani poolsaa 0, kuid notari ametikohti on 10 pooled nendest on veel täitmata.

UUDISED

SAKSLASED KÜLAS

PRANTSUSMAA NOTARID EESTIS

29.-30. märtsil külastasid Notarite Koda Saksmaa notariaadi esindajad.

Notar Tarvo Puri andis büroos ülevaate e-notarist ja elektrooniliste registrite kasutamisest.

21.–24. aprillini viibis Tallinnas Alam-Reini Notarite Koja delegatsioon. Prantsuse notarid tutvusid notaribüroo tegevusega, külastasid Registrite ja Infosüsteemide Keskust ja Notarite Koda.

Saksamaa külaliste delegatsiooni juhtis sealse koja president Jens Bormann.

Prantsusmaa notarid tulid külla Karin Gresseri eestvedamisel.

NOTARITE KOJA JA PANGALIIDU ÜHISKOOLITUS 6. mail toimus notaritele ja pankade juristidele ühiskoolitus, kus osales ligi 180 inimest. Koolituspäeval esinesid asjaõigusvaldkonna eksperdid TÜ tsiviilõiguse dotsent Martin Käerdi ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Kaupo Paal; pärandvara pankrotist rääkis pankrotihaldur Toomas Saarma ning kindlustusõiguse küsimusi tutvustas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. Panelistidena astusid üles Tarvo Puri Notarite Kojast ning Annemari Õunpuu ja Katrin Kiris Swedbanki juriidilisest divisjonist.

Olavi-Jüri Luik räägib tagatise kindlustamisest.

13

UUDISED

NOTARITE AASTAKOOSOLEK 11. märtsil toimus traditsiooniline notarite aastakoosolek, mille fookuses olid e-teenused. Ühiselt seati prioriteete lähitulevikuks, räägiti abieluvararegistri kannete üleminekust notarite

tegevusvaldkonda ning jagati kogemusi ebaselges õigusraamistikus kooselulepingute sõlmimisest.

Aastakoosolekule järgnenud pidulik koosviibimine toimus Ikoonikunsti Muuseumis.

Notarite Koja aastakoosolek tõi saali rahvast täis.

Notarite Koja esimees tänab 20-aastase staažiga notareid.

Notarite Koja esimees ning 10-aastase staažiga notarid.

VENEMAA NOTARIAAT TÄHISTAS 150. SÜNNIPÄEVA 25.–28. aprillini tähistati Moskvas Venemaa notariaadi 150. sünnipäeva. Eestit esindas rahvusvahelisel konverentsil notar Andrei Lõssenko.

13. aprillil külastasid Läti kolleegid Eestit, et tutvuda e-notari võimalustega igapäevatöös. Eesti e-lahendusi tutvustas notar Tarvo Puri.

Juubelipidustuste avalöök Moskvas.

14

LÄTLASED TUTVUSID E-NOTARIGA

KEELENÕU

Õige sõnakasutus Kuidas kirjutada numbreid?

Tavalises üldkeelses tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1–10 sõnadega. Nii on ka liitsõnade koosseisus.

Näited: Selles paragrahvis on seitse lõiget. Ühetoaline korter, nullpunkt, neljatärnihotell, kolmepunktivise.

Arvu suurus ei ole siiski ainumäärav. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse nad kõik numbritega.

Näide: Mari on töötanud 6 aastat kohtus ja 19 aastat notaribüroos – kokku on tal 25 aastat tööstaaži.

Mõõtühikulühendite või -tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega.

Näide: Kontoriruumi pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 2 m.

Ka protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega.

Näited: 9%, käesolevas paragrahvis (mitte: käesolevas §-s), § 5 või 5. § (mitte: § viis või viies §), §-d 6–9 või 6.–9. § (mitte: § § 6–9), §-des 16 ja 18 või 16. ja 18. §-s.

Harilikult pannakse paragrahvimärk ette ja number järele.

Näide: § 61 – loetakse põhiarvuna [§ kuuskümmend üks].

Vähem on kasutusel variant, kus paragrahvinumber on ees ja märk järel.

Näide: 61. § – loetakse järgarvuna [kuuekümne esimene §]. Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu. Numbritega kirjutamine on sobimatu piltlikes väljendeis.

Näited: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Oled minust miljoni valgusaasta kaugusel. Vii talle tuhat tervist!

Mõttetu on kasutada arvu kirjutamisel sõna tuhat või selle lühendit tuh.

Näide: Tuleb kirjutada 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.

Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad.

Näited: 5 mln ehk 5 miljonit, 5 mld ehk 5 miljardit

KARIKATUUR: VILLU KRAAN

Allikas: Eesti Keele käsiraamat, Eesti keele Instituut, http://www.eki.ee/books/ekk09/

15

Notar Juubel

&

12. juuli KARIN JÕKS 19. juuli ROBERT KIMMEL 31. juuli PAAVO UIBOPUU 15. august KAIRI AARIK 19. august ANDREI LÕSSENKO 22. september HELI MÕTTUS 27. september TRIIN LEKK 29. september MARE AARSALU Ära unusta suve värve. Foto: Piia Maria Tomberg.

127$5,7( 689(6(0,1$5 MD DXJXVWLO 6(720$$ 785,60,7$/26

Y}UUDWXO 9}UXPDDO }UUDWXO 9}UXPDDO

PHHOLN|LWYDV 0HUHPlH YDOODV PHHOLN|LWYDV 0HUHPlH YDOODV DV 0HUHPlH YDOODV NDXQ NDXQLV .DODWVRYD N ODV XQLV .DODWVRYD N ODV LV .DODWVRYD N ODV

PlUNLPLVYllUVHV 0lHDOXVH WDOXV PlUNLPLVYllUVHV 0lHDOXVH WDOXV

KWWS ZZZ VHWRWDOX HH

ůW ¯W PL PL ODWV}· ODWV}· VDPPX VDPPX SLWl· SLWl· MRYYDVL MRYYDVL }NV }NV }NV W}LVL W}LVLJD W}LVLJD JD }W }W VDDV VDDV VDDV YDOJ}W YDOJ}W SlLYl SlLYl QlWl· QlWl· WXO}YLNXK WXO}YLNXK 6HWRPDD ´ 6HWRPDD ´ 6HWR 6HWR K PQLVW

K PQLVW

KOOSTAJA/VÄLJAANDJA: NOTARITE KODA TEKSTID/TOIMETAMINE: HAMBURG & PARTNERID KUJUNDUS/KÜLJENDUS: MENU FOTOD: ERAKOGUD, RAINER RATNIK, NOTARITE KODA TRIIN TEINI FOTODE AUTOR: ARGO INGVER GUNNAR SAVISAARE FOTODE AUTOR: TIIT BLAAT, EESTI EKSPRESS