Page 1

ele · Aja od k o

Nr4B

ele · Aja od k o

otariBü iN r ir

nr 4 / MÄRTS 2016

r

otariBü iN r ir

PAAVO UIBOPUU: Sa leiad, mida otsid!

SUVESEMINAR SETOMAAL

Seadusemuudatused

PRIIDU PÄRNA:

Notaritöö on nagu perearstitöö – tegeled lihtsa inimese suure murega Koolitused ja sündmused 2016

E-uudised


juhtkiri

Hea lugeja! S

Edgar Grünberg savist siili voolimas.

2

inu ees on 2016. aasta Notar Bene esimene number. Aasta algusest on juba mõni aeg möödas ja talve selgroog murtud – just täna, kui neid ridu kirjutan, pidanuks toimuma Tartu maraton. Suusapidu jäi seekord ära, kuid päris ilma talveta meie suusasõbrad siiski ei jäänud. Jaanuaris õnnestus minulgi koduümbruses tiirutada ja teha väike matk kinnikülmunud Väinamerel. Pikemateks jääretkedeks ilmataat vist võimalust ei anna. Muuseas, kas teate, milline tuntud Eesti jurist läks kord jalgsi üle Soome lahe? Nüüdseks on merd katnud jää kuhjunud mägedena rannikule ja sama on teinud Peipsi järv enda omaga Tartumaal Nina külas. Loodusjõudude vaatemängule sekundeerivad inimesed – eile käisime koos kolleegiga Kallaste talvisel tippüritusel Karakatitsa kaemas väikelinna meistrimeeste ainulaadset tehnikaalast loomingut. Soovitan kõigil, kes varem pole jõudnud, järgmisel aastal sinnakanti käik ette võtta. Huvitavaid elamusi võib saada ka lörtsise ilmaga ja väikestes maakohtades! Minu ja küllap paljude teistegi jaoks, kes ise või kelle pereliikmed õppimise või õpetamisega tegelevad, algab aasta pigem 1. septembril kui 1. jaanuaril. 2016 algus tõi aga Eesti notariaadi jaoks kaasa ka justkui uue kooliaasta – rakendus ju uus koolituskord, millest on juttu käesolevaski numbris. Täiendkoolitusi oleme pidanud ja nendel osalenud varemgi, nüüd on see saanud nii-öelda uue hingamise. Juba paar esimest õppepäeva tõid kohale varasemast märksa rohkem inimesi ja kui selle esmaseks tõukejõuks võiski olla punktide kogumise vajadus, kujuneb pidev erialane enesetäiendamine loodetavasti heaks harjumuseks. Eelmisel aastal panin ühel juristide koolitusel kokkuvõtvat ankeeti täites tähele, et minu kõrvalistuja kirjutas huvialade lahtrisse „õigusteadus”. Tunnistan, et ma natuke kadestan selliseid inimesi, enamikul ilmselt ei ole õnne oma tööd ja huviala ühendada. Ühe tubli kolleegi tegevust ja saavutusi kommenteerides arvas kord teine kolleeg: „Ei tea, kuidas ta nii palju jõuab, ta vist ei maga ka...”. Käesolevast Notar Benest saame lugeda aasta notaritest Priidu Pärnast ja Paavo Uibopuust, kelle kohta tekib sama küsimus. Võimalik, et mitmetele meist tundub igas kuus isegi ühe tööpäeva kulutamine koolitusele algul üsna tülika ja koormavana – eks heade harjumuste kujundamine olegi alguses raske. Kui aga võtaksime end kokku, eeskujuks näiteks needsamad silmapaistvad kolleegid, ja läheneksime asjale nii, et 2016. aasta ongi uute teadmiste aasta? Usun, et selliselt mõeldes tekib meis suurem sisemine soov täiendada seniseid ja omandada uusi teadmisi. Aga võib-olla on teis juba varjatult tekkinud või vähemalt kujunemas järgmise koolituse ootus? Isegi siis, kui päeva lõpus tundub, et me lektorilt midagi uut ei kuulnud või (meie erialast tingitult?!) küsimustele rahuldavat vastust ei saanud, aitab varemõpitu kordamine ja probleemide ühiselt läbiarutamine


u u d i se d AASTA NOTAR JA AASTA TEGU 2015

„EKS HEADE HARJUMUSTE KUJUNDAMINE OLEGI ALGUSES RASKE.”

mõtteselgust luua ning kogutud teadmisi igapäevatöös paremini rakendada. Just nüüd, kui meie avalikus elus toimuvad kirglikud arutelud erinevate mõtteviiside õigsuse ja elukorralduse muutmise üle ning rahva meeled on mõnede end ühiskonna eliidiks pidavate tegelaste poolt põhjendamatult ärevile aetud, tuleks meil erapooletute nõustajate ja õigussuhete stabiliseerijatena aidata oma klientidel säilitada kainet meelt ja langetada õigeid otsuseid. Edukalt suudame seda teha üksnes juhul, kui me ei jää ise loorberitele puhkama, vaid pideva enesetäiendamise abil meeled erksad hoiame, omi tõdesid võõrastest ja olulist ebaolulisest eristame. On rõõm tõdeda, et seni on Eesti notariaat seda edukalt suutnud. Samasugust elutervet suhtumist kunstlikult ülespaisutatud probleemidesse tundsin eelmisel sügisel Balti notariaatide ümarlaual Läti ja Leedu kolleegide poolt. See annab julgust ühiselt sama teed edasi minna. Talvest saab peagi kevad ja suvigi pole enam mägede taga. Kindlasti on paljudel juba plaane puhkuseperioodiks. Käesoleva aasta suunitluse kohta ettepanekut tehes soovitan kõigil võtta midagi ette ka uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning seda mitte üksnes erialaselt – olgu see näiteks võõrkeele õppimisega alustamine, osalemine kokandus- või käsitöökursusel, uue spordialaga tegelemine või isetegevuses kaasalöömine. Minul on mitu plaani varuks. Kas ka teil? Edgar Grünberg

Bene!

Notarid tunnustasid mullu esmakordselt silmapaistvamaid endi seast aasta notari aunimetusega, mis anti Tallinna notar Priidu Pärnale ja Tartu notar Paavo Uibopuule.

Lisaks tunnustati aasta tegu, milleks osutus Euroopa pärimismääruse rakendamine. Euroopa pärimisteemade eestvedajaks Eestis on notarikandidaat Eve Põtter. Parimate tunnustamine on plaanis muuta iga-aastaseks traditsiooniks.

Silmapaistva tegevuse eest tunnustuse pälvinud notarid Priidu Pärna ja Paavo Uibopuu ning notarikandidaat Eve Põtter jõulupeol restoranis Tuljak.

Uus koolituskord on käivitunud edukalt Aasta alguses rakendus notarite uus täienduskoolituse kord. Hindamisperioodiks on 3 aastat ja selle jooksul tuleb koguda vähemalt 100 punkti, mida saab nii koolitustel osalemise kui ka nende läbiviimise, samuti õigusalase sisuga artiklite avaldamise eest. 2016. aastal on kavas läbi viia 9 notarite koolitust, sealhulgas rahvusvaheline pärimisõiguse seminar Tallinnas. Jaanuaris ja veebruaris toimusid kahes grupis lepinguõiguse koolitused. Ühe grupi suuruseks kujunes ligikaudu 70 osalejat.

3


u u d i se d

OLULISED SEADUSEMUUDATUSED 1. jaanuaril jõustus kooseluseadus, kuid seni pole riigikogu selle rakendusseadust vastu võtnud. Veebruarikuu lõpu seisuga on notarid tõestanud 18 kooselulepingut.

eelkõige tarbija kaitsmist eluasemelaenude võtmisel. Näiteks täpsustatakse krediidiandja kohustusi tarbijale teabe esitamisel ja täiendatakse vastutustundliku laenamise regulatsiooni.

1. jaanuaril jõustusid korteriühistuseaduse ja kohtu registriosakonna kodukorra muudatused, mis on seotud üleminekuga 2018. aastal jõustuvale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. Muudatuste kohaselt moodustatakse korteriühistute register ja kõik korteriühistud „tõstetakse” senisest mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registrist sinna ümber. Eelnevalt tuleb välja selgitada seosed olemasolevate korteriühistute ja korteriomandite vahel. Teine muudatus puudutab mitme elamu (erineva kinnisasja) baasil moodustatud korteriühistuid. Need ühistud peavad 2016. aasta jooksul otsustama, kas nad soovivad jätkata senises vormis (mitme elamu ühine ühistu) ning esitama otsuse registripidajale tänavu 31. detsembriks.

1. aprillist registrisse kantud taotluste, projekteerimistingimuste, teatiste, ehitus- ja kasutusloa ning ettekirjutuste andmetel on õiguslik tähendus. Muudel andmetel on jätkuvalt informatiivne ja statistiline tähendus. Kuni 2016. aasta 31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Alates 1. aprillist läheb ehitisregister üle elektroonilisele asjaajamisele, seega saab dokumente ja taotlusi pädevale asutusele esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

20. märtsil jõustuvad pärimisseaduse ja teiste seaduste muudatused, mis on vajalikud Euroopa pärimismääruse rakendamiseks. 21. märtsil jõustuvad krediidiandjate ja -vahendajate seaduse sätted, mis reguleerivad olukordi, kus krediidiandjaks või -vahendajaks on äriühing, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuse raames ja teisel poolel on tarbija. Muudatuste kohaselt peavad kõik krediidiandmisega tegelevad juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. 21. märtsil ja osaliselt 1. juulil jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle EL nn hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) põhimõtted. Muudatused puudutavad

2015. aastal jätkus aktiivne osavõtt rahvusvaheliste notariorganisatsioonide est. ja töögruppide tegevus Osaleti ligi 20 kohtumisel ja seminaril.

1. juulil jõustuvad perekonnaseaduse muudatused, mille eesmärgiks on tõhustada Euroopa Liidu koostööd abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Selle tulemusel tuleb notaritel hakata kohaldama abielu lahutamise eelduste kontrollimisele Euroopa Liidu määrust 1259/2010, mis on tuntud Rooma III määruse nime all. Abikaasad võivad kokku leppida, millise riigi seadust kohaldatakse abielu lahutamise eeldustele ning notar saab abielu lahutada ka siis, kui mõlema abikaasa elukoht ei ole Eestis. Abielu lahutamisele tuleb notaril kohaldada selle riigi õigust, milles abikaasad on kokku leppinud või Rooma III määruses sätestatud riigi õigust. Justiitsministeeriumis on valminud abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on kavas anda notaritele alates 1. märtsist 2017 abieluvararegistri kannete tegemise pädevus. Eelnõu käsitleb ka abieluvararegistri pidamise üleandmist Notarite Kojale alates 1. märtsist 2018.

ERINEVATE NOTARITOIMINGUTE JA -TEENUSTE ARV JA OSAKAAL EESTIS 2015

3058

Teenused 1%

7076

Testamendid 2,4%

13 633

Volikirjad 4,7%

62 145

Muud toimingud 21,2%

89 386

Tehingud 30,5% Ärakirjad, allkirja kinnitused, tõlked 40,2%

117 630

0

25 000

50 000

75 000

100 000

125 000

NOPPEID STATISTIKAST 2015. aastal tegid 92 notarit kokku 298 870 toimingut, mis on 2,2% vähem kui 2014. aastal (296 474). Võrreldes 2014. aastaga on tehingute osakaal kasvanud 3%, moodustades üle 30% kõikidest ametitoimingutest.

4

Tunduvalt – ligi 12% – vähenes tõlgete, ärakirjade ja allkirja kinnituste arv. Selle peamiseks põhjuseks on vandetõlgi seaduse muudatus, mille tulemusena vähenes kinnitatud tõlgete arv u 70%. Samuti osutati 2015. aastal u 30% vähem vabatahtlikke ametiteenuseid.


u u d i se d

Mis toimub?

E-uudised E-notar 3 veebikeskkonna eel- ja ärianalüüsi projektiga seotud riigihanke võitis Trinidad Consulting OÜ. 16. veebruaril rahuldas Riigi Infosüsteemi Amet projekti jaoks Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuse saamiseks esitatud taotluse. Eel- ja ärianalüüsi projekt viiakse ellu viie kuu jooksul. E-apostillide väljastamiseks ja apostillide ehtsuse elektroonilisel teel kontrollimiseks vajaliku arenduse tarvis on ettevalmistamisel eeltaotlus Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastuse saamiseks.

ANNE SAABER ON CNUE JUHATUSES Eesti notariaat esitas Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) juhatuse liikme kandidaadiks notar Anne Saaberi. Uued CNUE juhatuse liikmed 2016. aastaks kinnitati 20. novembril 2015 toimunud CNUE üldkogu istungil Brüsselis. CNUE juhatus otsustab, kuidas Euroopa Liidu notariaadid toimivad ja koostööd teevad ning tegeleb piiriüleste tehingute võimaluste loomise ja turvalise dokumendivahetusega. Lisaks on juhatuse rolliks koordineerida infovahetust riikide õiguse osas. CNUE juhatuse avaistung 12. jaanuaril Roomas. Kohtuvad ametisse asuvad ja ametist lahkuvad juhatuse liikmed.

Venemaa ärimees Aleksandr Kirillov jagas Delovõje Vedomosti majandusuudiste portaalis oma muljeid Eestist. Muu hulgas jätkus tal kiidusõnu Eesti notaritele, kes on viisakad, korralikud ning – mis peamine – ei karju kliendi ega alluvate peale ja valdavad võõrkeeli. Tema sai Eestis firma asutatud vähese raha- ja ajakuluga, see kõik toimus puhta kabineti mugavas toolis ning vene keeles! Kirillov soovitab eestimaalastel notareid hinnata, sest näiteks Venemaal pole teenuse hea kvaliteet nii iseenesestmõistetav. http://dv.ee/mnenija/2016/03/01/jestonijaglazami-rossijskogo-predprinimatelja

Bene!

KOHTUNIKUABIDE JA NOTARITE ÜMARLAUD 21. jaanuaril toimus kohtunikuabide ja notarite kokkusaamine, kus arutati nii praktikas kerkinud probleemkohti kui ka koostöö tihendamise võimalusi. Ühisteks teemadeks on näiteks 2017. aastal ees seisvad muudatused registrite töös ja koolitused, aga ka võimalus käsitleda tekkivaid küsimusi jooksvalt Notari­ akadeemiaga sarnases keskkonnas.

KOHTUMINE PANGALIIDU ESINDAJATEGA 15. veebruaril toimus Notarite Koja ja Pangaliidu esindajate ühine ümarlaud. Kohtumisel arutati nii notarite kui pankade praktikas esile kerkinud probleeme ja küsimusi, näiteks panga finantseerimisega kinnisasja ostu, pangatoiminguteks vajalike volikirjade vormi, välisriigis surnud isikute kontode kohta pangast andmete saamise võimalusi ning erinevaid tagatistega seotud küsimusi. Samuti arutati käesoleva aasta maikuus toimuva notarite ja pankade esindajate ühiskoolituse teemasid. Ümarlaual käsitlemist leidnud teemade ja arutelu kokkuvõte saadetakse tutvumiseks kõigile notaritele ja Pangaliidu juristidele.

5


In t e r vj u u

6


In t e r vj u u

Priidu Pärna:

Korra- ja paberiarmastuse pisik on mul alati sees olnud

P

riidu Pärnast võinuks saada kirurg, näitleja või puidutehnoloog – kõigist neist erialadest on ta noorpõlves unistanud. Ilmselt peaks meditsiinile, teatrile ja puidutööstusele kaasa tundma, aga Eesti õigusruum ja notariaat on tema viimase hetke otsusest juura kasuks igatahes võitnud. Kuigi Priidu tegevusampluaa järgi võiks teda pidada vähemalt sajajalgseks, nimetab ta end ise kahepaikseks, kes on ühelt poolt läbi ja lõhki maapoiss ning teisalt kesklinna elustiili hindav urbanist. Ühes on ta siiski kindel: ükskõik kas elada maal või linnas, Eestist ei plaani ta lahkuda. Priidu lapsepõlvemaa asub Raplamaal Varbolas, mida eestlased teavad muistse vabadusvõitlusega seotult ajalootundidest. Just selle kuulsa Muinas-Eesti suurima linnuse külje all asub Priidu isapoolse suguvõsa talu. Priidu ema on pärit mere tagant, Saaremaalt. Oma päritolust räägib Priidu entusiasmiga, see on palju mõjutanud tema kujunemist ja huvisid. Juba lapsepõlves käis ta kohaliku linnuse juures väljakaevamisi uudistamas ning on hiljem koos teiste Varbola aktivistidega osalenud linnuse sõjamasinate taastamisel. Lapse- ja noorpõlvest jäi külge huvi nii ajaloo, arheoloogia kui puidutöö vastu. Tema Varbolas asuvas Lusthoone talus on praegugi väike puutöökoda, kuhu nädalavahetusteks linnamelu eest põgeneda, et keskaegsete sõjamasinate juures nikerdada.

„Nägin õigusloomes võimalusi, kuigi minu ambitsioonid olid tagasihoidlikud, ja leidsin, et Märjamaa vallasekretäri koht on minu jaoks sobiv.“ Mis andis puidutöö- ja ajaloohuvilisele poisile tõuke minna õppima juurat? Korra- ja paberiarmastuse pisik on mul alati sees olnud. Kirjutasin juba koolipõlves hästi kirjandeid, lõpetasin Märjamaa Keskkooli hõbemedaliga. Ühiskonnas toimusid kiired muutused, palju räägiti esimesest Eesti Vabariigist ja toonastest riigitegelastest, kellest mitmed olid juura taustaga. Nägin õigusloomes võimalusi, kuigi minu ambitsioonid olid siis muidugi tagasihoidlikud, ja leidsin, et Märjamaa vallasekretäri koht on minu jaoks sobiv.

7


In t e r vj u u

Justiitsminister Paul Varul ning ministeeriumi asekantslerid Juhan Parts ja Priidu Pärna 1995. aastal.

P R I I D U PÄ R N A C V Töö:

Riikidevahelise õigusabilepingu läbirääkimised Moskvas aastal 1996. Kui päeval tehti tööd, siis õhtul ootas tsirkus.

Kuidas sai tulevasest vallasekretärist hoopis Eesti õigusloome rajaja ja tippametnik? Tollel ajal juurat õppinud noortel oli tohutult võimalusi. Mul on mällu sööbinud meie õppejõu Peeter Järvelaiu motiveerivad sõnad: suur aeg nõuab suuri inimesi. Uus tärkav ühiskond nõudis uusi seadusi ja üliõpilased kaasati neid kirjutama. Olulisemad kriteeriumid olid saksa keele oskus ja soov kaasa lüüa. Mina sattusin ülikooli neljandal kursusel asjaõigusseaduse töögruppi. Nii sidusin end juba ülikooli ajal ministeeriumiga. Toonane justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir usaldas noori, kes olid kartmatud ja tahtsid teha tööd. Ühtlasi oli Oviiril hea vaist – tema meeskonda kuulunud inimesed on kõik täna omal alal tegijad. Vahetult enne mind alustasid ministeeriumis tööd näiteks Villu Kõve ja Juhan Parts, pärast mind Ülle

8

2006– 2005– 2002–2005 1995–2002 1993–1995

Tallinna notar, 2008–2014 Notarite Koja aseesimees Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor Justiitsministeeriumi kantsler Justiitsministeeriumi asekantsler Justiitsministeeriumi majandusõiguse osakonna peaspetsialist

Haridus: 2011 1998 1989

Tartu Ülikooli õigusteaduskond, doctor iuris Tartu Ülikooli õigusteaduskond, magister iuris Märjamaa Keskkool

Ühiskondlik tegevus: Eesti Juristide Liit Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Selts Tallinna Linnavolikogu Eesti Omanike Keskliit Eesti Muinsuskaitse Selts Justiitsministri õigusloome nõukoda

Pere: Abielus, kaks poega


In t e r vj u u Madise, Heiki Loot ja Urmas Reinsalu. Minu esimeseks ametinimetuseks oli eraõigusosakonna spetsialist, aga juba kahe aasta pärast tegi äsja ministriks saanud Paul Varul ettepaneku asuda kureerima kogu õigusloomet asekantsleri rollis. Olin siis napilt üle kahekümne. Lubasin Varulile, et tulen aastaks. Ta oli päri, sest tema omakorda oli lubanud peaminister Vähile olla ministeeriumis samuti aasta. Tegelikult jäi Varul neljaks ja mina enam kui kümneks aastaks.

„Tärkav ühiskond nõudis uusi seadusi ja üliõpilased kaasati neid kirjutama. Olulisemad kriteeriumid olid saksa keele oskus ja soov kaasa lüüa.” Kas algusaastatel uue ja vana põlvkonna vahel hõõrumisi ka oli? Justiitsministeeriumi ametnikud olid sõbralikud ja toetavad, omavahelist ärapanemist vanade ja uute vahel ei tekkinud. Eks vanemad olijad said aru, et uus aeg nõuab uut kompetentsi. Seaduse tekste tehti veel trükimasinal. Kontrorirotina õppisin kohvi jooma ning sain endale ministeeriumi esimese sülearvuti.

13 aastat ja 6 ministrit. Mis ametnikutöös paelus? Seadusloome on suur vastutus. Tänapäeva noortel sellist võimalust pole ja töö sisu ei ole enam nii motiveeriv. Meie saime reformida kogu õiguskorda, selleks tuli leida inimesed, panna kokku töögrupid. Tihti oli tegu üliõpilastega, kes põrkusid praktikutega. Eks kvaliteet oli toores, kõike tuli teha nullist. Üheksakümnendate teises pooles tekkis uus motivatsioonitegur – läbirääkimised Euroopa Liiduga, kus kureerisin justiitsvaldkonda. Mul oli võimalus teha seda, mida saab teha vaid korra ajaloos.

„Mul oli võimalus teha seda, mida saab teha vaid korra ajaloos.” Lahkusid ministeeriumi kantsleri kohalt 2005. aastal. Miks? Tundus, et suurem töö on tehtud, tegevused polnud enam nii väljakutsuvad. Tekkisid mitmed uued mõtted, kaalusin näiteks Luksemburgis kohtunikuks kandideerimist. Meil olid ka toonase ministri Ken-Marti Vaheriga erinevad arusaamad ja prioriteedid. Mina püüdsin säilitada järjepidevust, tema hakkas tegelema näiteks korruptsiooni ja Venemaale kahjunõuete esitamisega, mis ei olnud minu jaoks nii paeluvad. Seega oli lahkumise hetk ka isiklikus plaanis soodus.

Kolleegi pilk Lee Mõttus: Priidu on eriline. Tema sees elab mitu inimest ja seetõttu on teda keeruline defineerida. Paljud tunnevad Priidut seltskonnalõvina, kes ei karda nalja. Tema huumorisoon on omapärane ja võib võõraid suisa jahmatada. Samas ei loobi ta niisama sõnu ja kui midagi ütleb, siis on sellel ka sügavam mõte sees. Hoolimata oma erudeeritusest on tal alati mõni vimka varuks, mis pealtnäha ei kuulu tema repertuaari. Kord toppis ta kuulsal rootsi mädakala söömise festivalil tüdrukutele kalu mantlitaskusse, et hommikuks oleks lahe üllatus! Väsimatu suhtleja ja tantsitajana jõuab ta tihti peolt koju viimasena. Ja alati jala! Sõltumata aastaajast (ja riigist) pole tema jaoks palju 10 kilomeetrit jala koju kõndida, pigem on see elementaarne. Maakodus rassib ta pühendunult ja asjatundlikult põllu- ja metsamehena, justkui muud ametit lisaks talupidamisele ei oskakski. Ja oi kui magus on tema mesilaste mesi! Kunsti- ja ajaloohuvilisena teab ta paljusid fakte maailma eri paikade ning põnevaid lugusid linnade ja maade kohta, tunneb suurte inimeste suuri tegusid. Temalt võib reisiplaani koostamisel alati nõu küsida. Reisile ma siiski ei soovita temaga koos minna, sest ta oskab olla täielikult isekas üksikuitaja, kes ei hooli grupi plaanidest ega sellest, et teda oodatakse ja temaga arvestatakse. Kord ühel linnatuuril, kui ta järjekordselt ära kadus, tuli välja, et ta oli sõitnud rongiga hoopis teise linna. Seal olla olnud ka midagi põnevat vaadata! Ju on tema teadmistejanu nii suur, et karjas liikumine pidurdab. Ise on ta öelnud, et soovib proovida elus kõike ning ei pelga väljakutseid – vaid mõned aastad tagasi avastas ta, et on juba üle neljakümne ja pole veel mäesuusatamist proovinud! Pani siis mäesuusad alla ja ronis Alpidesse. Lusti kui palju ja õnneks jäid ka luud-kondid terveks. Kulinaariahuvilisena oskab Priidu pea alati midagi huvitavat öelda toitude ja jookide kohta – kust midagi pärit on, mis toorainest ning kelle poolt kasvatatud ja kasutusele võetud. Priidu teab, mis millega sobib ning millisel aastaajal (ja millisel kontinendil) midagi süüa tuleb.

9


In t e r vj u u Asusid tööle notarina. Kindlasti oli ka teisi valikuid? Tantsukaart – pakkumiste nimekiri – oli tõesti mitmekesine. Kutsuti nii riigiasutustesse, ülikoolidesse kui advokaadibüroodesse. Üks põnevamaid väljakutseid olnuks Muinsuskaitseameti peadirektori koht. Samas olin ju oma hingelt vallasekretär ja juba 1995. aastal ära teinud notarikandidaadi eksami. Notari kutse haakus minu erialase ettevalmistusega, tundsin ennast eraõiguse valdkonnas tugevana. Notari amet pole igav, rutiinne ega erapoolik, selles töös saab jääda vabaks ja sõltumatuks, kaitsta nõrgemat poolt. Mulle see töö meeldib. Olen nimetanud notari ametit väikekodanlikuks ja nii mõnigi kolleeg on selle peale pahandanud. Mina näen seda niimoodi heas mõttes – see on nagu perearstitöö, et tegeled lihtsa inimese suure murega. Riigiametis saad teha poliitikat ja planeerida struktuurseid muutuseid, aga notaritöö on teistsugune. Eks see on ka põhjus, miks ma olen otsinud lisaameteid ja rolle väljaspool oma põhitegevust.

Omanike Keskliit, Juristide Liit, Muinsuskaitse Nõukogu... Lusthoone tallu sõidab pere igal nädalavahetusel ja maal veedetakse ka kogu suvi, kõik pühad ja laste koolivaheajad.

Just, see on võimalus midagi suunata ja mõjutada, teha lobitööd. Võtab küll palju aega ja jõudu, aga on vajalik. Eesti on nii väike, et igaüks meist peaks elama korraga kahte elu – ühte endale ja perele ning teist Eestile.

„Eesti on nii väike, et igaüks meist peaks elama korraga kahte elu – ühte endale ja perele ning teist Eestile.” Kas samal põhjusel otsustasid ka poliitikasse minna? See oli umbes 8 aastat tagasi, kui endine hea kolleeg Urmas Reinsalu kutsus mind osalema kohalikel valimistel. IRL esindab justkui minu enda olemust – rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet. Võtan partei liikmelisust nagu osalemist mõnes mittetulundusühingus, millega mind ühendavad eesmärgid ja põhimõtted. Tunnen, et saan läbi selle tegevuse rääkida kaasa ühiskonnale olulistes asjades ning toetada meelepärast maailmavaadet.

Kui sind valitaks riigikokku või pakutaks justiitsministri kohta, kas läheksid? Ei välistaks. Paljud peaksid seda karjerismiks, mina näen selles võimalust midagi ühiskonnale anda. Kogemusi ning teadmisi on ja broileriks ma ennast ei pea. Loomulikult ei tahaks ma notariametist loobuda ja pöörduksin selle juurde ikka tagasi.

Priidu on koos teiste Varbola aktivistidega osalenud keskaegsete sõjamasinate taastamisel. Fotol on oma kätega ehitatud kiviheitemasin.

10

Millest unistavad sinu lapsed? Noorem poeg tahab saada Ameerikas rokkstaariks ning vanem unistab jalgpallurikarjäärist. Kui notariamet muutuks päritavaks, siis vast ka sellest.


I N T E R VJUU

Kui Priidu kahepaikne pere elab tavaliselt nädala sees Tallinna kesklinnas ning nädalavahetustel põlislooduse keskel Varbolas, siis see perefoto on kinni püütud mullu Nizzas.

Kas maaelu tagasi ka kutsub? Olemegi perega kahepaiksed. Praegu käivad lapsed linnas koolis ja meil on Tõnismäel korter, sisuliselt justiitsministeeriumi kõrval. Mulle meeldib elu korteris ja kesklinnas, see annab vabaduse. Selles mõttes oleme urbanistid. Teisalt on meil talu Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel, kuhu sõidame igal nädalavahetusel ja tegelikult oleme seal ka kogu suve, kõik pühad ja laste koolivaheajad. See on justkui pelgupaik, kus on suured puud, saab teha talutööd ja kus mu ema peab tänini jäneseid ja kanu. Pole üldse välistatud, et kui lapsed sirguvad, kolime päriselt maale ja hakkame sealt linna tööle käima.

Enne, kui Priidu kiirustab linnavolikogu istungile, jõuame rääkida veel mitmel teemal. Sellest, et ta on pannud ülikooli jaoks kokku õigusarheoloogia valikaine programmi, kogub pensionipõlveks raamatuid ja huvitub kaasaegsest arhitektuurist. Ta avaldab arvamust, et elu tuleb elada täiel rinnal ja anda panus ühiskonna ning tuleviku heaks, kuid see ei tähenda, et peaks sukasäärde tulevaste põlvkondade jaoks raha koguma. Pigem investeerib ta reisimisse, on jõudnud paljudesse paikadesse Euroopas ning vaimustub Lõuna-Ameerikast, unistuseks on käia ära Austraalias ja Aasias. Intervjuu lõppedes tundub, et ilmselt jäi nii mõnigi tegevus ja hobi veel lahti rääkimata, sest pea igast lausest koorub välja midagi uut. Kuidas üks inimene nii palju jõuab, jääbki saladuseks, aga kindel on, et Priidu tegemistest kuuleme veel palju.

11


R천천m tutvuda!

Paavo Uibopuu:

Teisi m천jutavaid otsuseid peavad tegema 천iglased ja targad inimesed 12


RÕÕ M TUT V UD A !

2) Kui Sa ei oleks notar, siis milliselt elualalt Su leiaks? Mul on olnud võimalus tegeleda tõsisemalt muusikaga. Alates kuuendast eluaastast õppisin viiulit, kuid õpetaja läks üheksakümnendate alguses Soome ning ka minul sai jätkamise isu otsa. Tulid teised huvid. Ülikooliajast saati pole ma enam pilli kätte võtnud. Kui peaksin täna valima, millisel alal alustada, teeksin endalegi üllatavalt samad otsused. 3) Ütle paari sõnaga, mis Sind notaritöö juures paelub. Kui ma koolipõlves mõlgutasin mõtteid, millist tööd tahaksin tulevikus teha, siis kujutlesin, et istun laua taga ja inimesed tulevad minu juurde abi saama ning oskan neid aidata. Tundub, et notaritöö toonasest ettekujutusest palju ei erine. 4) Nimeta üks (või kaks) vanasõna, millest alati lähtud. Sa leiad, mida otsid. Nii kõige laiemas kui ka kitsas mõttes. 5) Kas Sul on mõni eeskuju, kelle jälgedes oled püüdnud käia? Ikka on hea teisi inimesi vaadata ja kuulata, mitte kõike enda nahal kogeda. 6) Kas notaritöö juures on midagi, mis Sulle üldse ei meeldi? Kuna notari ameti juures on isiklik toimingute tegemine ja kõrge isiklik vastutus möödapääsmatud, siis jääb muudeks tähtsateks asjadeks aega piiratult. 7) Mida Sa kõige paremini teha oskad? Mittemidagitegemine tuleb järjest paremini välja. 8) Kes on Sinu jaoks kõige olulisemad inimesed? Mulle on kõige olulisemad need inimesed, kes on pannud mind iseennast ületama või paremaks saama. 9) Milline tegevus või hobi on Sulle südamelähedane? Kõik, mis aitab füüsist, hinge ja vaimu tasakaalus hoida. Tennis-teater-muusika-kino, seega kultuuri tarbimine. 10) Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistele? Mart Laari „Pööre” ja Paavo Kivise „Paul Keres” on raamatud, mida soovitan. Olen jõudnud elus etappi, kus tunnen, et tähtis on teada Eesti suurkujusid. Ööülikooli raadiosaated on köitvalt harivad. Ootan põnevusega, millal esimene õigusala inimene seal mõne huvitava vaatenurgaga esineb. 11) Kuhu võtad ette oma järgmise reisi? Ei tea veel, aga reis võiks olla seotud millegi uue õppimisega. Näiteks kokakursused oleks paras vaheldus.

1) Kuidas Sinust notar sai? Soovisin töötada tsiviilõiguse valdkonnas erapooletul ametikohal. 2002. aastal, mil olin parasjagu ametis Tartu Maakohtus, võtsin osa nii kohtunikukandidaadi kui notarikandidaadi konkursist. Osutusin mõlemal valituks ja pidin langetama otsuse. Kohtusüsteemis ei olnud toona spetsialiseerumist tsiviilkohtunikuks ning seetõttu polnud ka selge, kas mulle pakutakse hiljem kriminaal-, haldus- või tsiviilkohtuniku kohta. Notarite Kojal oli käivitunud hea väljaõppekoolitus, seega polnud valiku tegemine keeruline.

12) Millises Eestimaa paigas soovid oma pensionipõlve veeta? Sellises Eestimaa paigas, kust oleks tore ära käia ja kuhu oled alati tagasi oodatud. 13) Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist? Ühtpidi on Eesti kõigi võimaluste maa, kus hea tahtmise korral saab igaüks midagi ära teha. Seda fakti kinnitavad ka siia elama asunud välismaalased. Teisest küljest aga – kui jõutakse punkti, kus tehtavad otsused mõjutavad paljusid, soovin, et otsustajateks oleks õiglased, targad ja kogemustega inimesed. Just sellises järjekorras ja kõikide nende omadustega.

13


K E E L E N ÕU

Õige sõnakasutus Kuidas kirjutada eurot?

tõusetuma

Euroopa Liidu rahaühikut võib kirjutada sõnaga, st euro, ja võib kasutada tähist €. Valuutade rahvusvahelised lühendid nagu EUR ja USD eesti teksti ei sobi (ning „eurid” jäägu üldse kõnekeelde). Näited: Notari tasu on 20 eurot. Notari tasu on 20 €.

Kantseliit, ületuletus. Sõna kasutamine suurendab paronüümide hulka. Soovitav on kasutada väljendeid kerkima, tekkima, tõusma, tõstatama.

Sendi lühend on s ja see kirjutatakse ilma punktita. Kui summa järel on sõna „euro” või tähis €, sobib sendid eraldada komaga. Näited: Riigilõiv on 9,52 eurot. Riigilõiv on 9,52 €.

Näited soovitatavast kasutamisest: Euroopa ühise kaitsega seostuvad küsimused tõstatatakse algaval valitsustevahelisel konverentsil. Peatun komisjonis tekkinud tähtsamatel aruteluteemadel. Näited valest kasutamisest: Euroopa ühise kaitsega seostuvad küsimused tõusetuvad algaval valitsustevahelisel konverentsil. Peatun komisjonis tõusetunud tähtsamatel aruteluteemadel

Juhul kui rahaühikut nimetatud pole, võib kirjutada kas komaga või punktiga. See kehtib ka arve, hinnakirja, tabeli jms kohta, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei näidata. Näited: Hind on 9,52. Hind on 9.52.

suhtes Sageli liialdatakse selle sõnaga.

õieti ja õigesti Tegemist on paronüümidega, st kõlalt sarnaste, kuid erineva tähendusega sõnadega. „Õieti” tähendab „õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult”. „Õigesti” tähendab „nii nagu on õige, õigel moel”. Näited soovitatavast kasutamisest: Me pole õieti tuttavadki. Ma pole täna õieti midagi söönud. Õpilane vastas õigesti. Kell käib õigesti

KARIKATUUR: VILLU KRAAN

Suuremate summade puhul on tekstis mõistlik võtta abiks sõna „sent” või selle lühend s. Näited: Tehinguväärtus on 19 346 eurot 25 senti. Tehinguväärtus on 19 346 € 25 s

Näited soovitatavast kasutamisest: Liiklusregistris registreeritud sõidukile tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. Kuidas kaitsta paremini nende isikute õigusi, kelle vastu rakendatakse finantssanktsioone

Näited valest kasutamisest: Liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. Kuidas kaitsta paremini nende isikute õigusi, kelle suhtes rakendatakse finantssanktsioone

RSVP

Allikas: Eesti Keele Instituudi keelenõuanne, http://keeleabi.eki.ee

Lühend, prantsuse keeles „palun vastake” (répondez s’il vous plaît). Prantsuse lühendi asemel on selgem eesti väljend. Eestikeelsel kutsel või kirjas võivad võõrkeelsed väljendid mõjuda kohatult.

ulatuses

Näited soovitatavast kasutamisest: Palume vastust 15. detsembriks. Vastust koos osalejate arvuga oodatakse 8. detsembriks

Kantseliitlik sõna, teeb tähenduse ähmasemaks. Näide soovitatavast kasutamisest: Tervet / Kogu arupärimist ei ole vaja ette lugeda. Üliõpilane peab kuulama 10 tundi loenguid Näited valest kasutamisest: Arupärimist ei ole vaja täies ulatuses ette lugeda. Üliõpilane peab kuulama loenguid 10 tunni ulatuses

14

Allikas: Ametniku soovitussõnastik, Eesti Keele Instituut 2013 (leitav veebilehelt www.eki.ee/dict/ametnik/ametnik.pdf )


UUDI S E D

Märgi kalendrisse! VENEMAA NOTARIAAT TÄHISTAB 150. AASTAPÄEVA

21.-22. aprillil toimub Austrias Salzburgis järjekorranumbrilt 28. Euroopa notarite konverents. Tänavuse kokkusaamise teemaks on notariaadi digitaalne agenda. Konverentsil on kavas käsitleda Euroopa Komisjoni siseturu strateegiat, ühe liikmega äriühinguid puudutavate regulatsioonide digitaalset külge, äriühingute kohta interneti vahendusel info saamise ja äriregistrite ühendamise võimalusi ning notariaalakti rolli digitaalses keskkonnas ja paberivabas maailmas.

19. –22. oktoobrini 2016 toimub Pariisis ülemaailmne notarite kohtumine – Rahvusvahelise Notarite Liidu (UINL) kongress. Notar Priidu Pärna esitas kongressile raporti elektroonilistest notariaalaktidest ja paberi­ vabast protsessist.

26.-27. aprillil tähistatakse Moskvas rahvusvahelise konverentsiga Venemaa notariaadi 150. aastapäeva. Eesti notariaati esindab konverentsil notar Andrei Lõssenko.

11. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline koolitus, mis kuulub Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) korraldatavasse pärimisõiguse koolituste sarja. Koolitust viivad läbi valdkonna eksperdid nii Eestist kui naaberriikidest Lätist ja Leedust.

26.–27. august il jätkame notari te augusti­ lõpu suvesem inaride traditsiooni Se tomaa Turismitalus.

15


SOOVIME ÕNNE! &

Notar Number

AMETIS 20 AASTAT Marje Jürioja (16.09.1996) AMETIS 10 AASTAT Anneli Alekand (10.08.2006) Heleriin Kulla (10.08.2006) Lee Mõttus (10.08.2006) Maarika Pihlak (10.08.2006) Priidu Pärna (10.08.2006) Irina Luih (10.08.2006) Gerda Pitk (8.12.2006)

Notar

& Juubel

27. jaanuar Anne Heinsaar 10. veebruar Irma Rahnu 16. veebruar Mati Allik 23. veebruar Andrus Ruul 12. märts Tea Türnpuu 19. märts Ene Nuka 21. märts Marika Kiiver 21. aprill Gunnar Savisaar 5. mai Kaia Krüger 6. mai Reeli Eelmets 21. mai Edgar Grünberg 25. mai Priidu Pärna

&

Notar Ühiskondlik amet Tartu Ülikooli juures tegutsev õigusteaduse arendamist edendav sihtasutus IURIDICUM valis uue nõukogu, mille koosseisu kuulub Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

Koostaja/väljaandja: Notarite Koda Tekstid/toimetamine: Hamburg & Partnerid Kujundus/küljendus: Menu Fotod: erakogud, SHUTTERSTOCK, Notarite Koda

16

Notarbene 4  
Notarbene 4  
Advertisement