I N T E R VJ U U kõige olulisem koht. Võiks öelda, et minu identiteet on Muhu saarel. Sealses vanimas külas Külasemas on minu emapoolse suguvõsa talu, kus veetsin kõik oma lapsepõlve suved. Püüan praegugi jõuda sinna suviti igal nädalalõpul, talvel korra kuus. Oleme talumaja restaureerinud ning taastame jõudumööda vanu kiviaedu. Selgi alal ma proff ei ole, aga mõne kivi ikka laon ka ise. Olen korduvalt kaalunud päriselt Muhu saarele kolimist, aga elu pole siiski niimoodi läinud. Saaremaale on küll notarikohta pakutud ja kunagi mõtlesin, et Muhus võiks loomaarstina töötada, aga ikka on olnud mingid põhjused ees. Eks näis, mis tulevik toob. Elad juba aastaid Tartus, kuigi kasvanud oled Tallinnas ja juured on Muhumaal. Miks Tartu? Tartust on pärit minu isapoolsed vanavanemad. Elan samas linnaosas, kus nemad omal ajal. Olen lõpetanud Tartus kaks ülikooli. Tartuga seob mind ka korporatsioon Fraternitas Tartuensis, mis on üks minu identiteedi sambaid. Selle korporatsiooni värve – roheline-valge-violett – koos deviisiga „Töö, tõde, elurõõm!“ pean ka enda juhtmõtteks. Pead oma juuri väga oluliseks ja tegeled suguvõsa ajaloo uurimisega. Kuhu oled välja jõudnud? Siin peab ütlema, et mind paelub kõik, mis on minevikus ja kaduv. Olen lapsepõlvest saati ajaloohuviline ja sugupuu uurimine on osa minu perekonna ajaloost. Tegelikult köidavad mind ka kõigi teiste põnevad lood, võiks öelda, et biograafiad on kujunenud hobiks. Ajaloopisiku sain ilmselt vanavanematelt, kes rääkisid palju lugusid vanematest sugulastest. Isa on samuti suur ajaloohuviline. Minu nišš pole niivõrd suguvõsa skeemid, kuivõrd elulood. Emapoolsed juured on Muhumaal, nende uurimisega olen jõudnud 1560. aasta kanti; isapoolsed juured Tartus ja selle pere lugu on teada 19. sajandini. Arhiivis ma ise kunagi käinud pole, aga tohutu abi on olnud Muhu muuseumi töötajate ja teiste uurijate kogutud materjalidest. Oled tegev ka ühe raamatu koostamisel. Kuidas selleni jõudsid? Aastate jooksul on mu ajaloohuvi muutunud sõjaajaloo huviks. Tahtsin rohkem teada Muhumaa kodukandi ajaloost, mis viis omakorda Muhust pärit, Vabadussõjas osalenud ja Vabadussõda mäletavate inimesteni. Käisin ukselt uksele ja kogusin lugusid. Naine veel ahhetas, et kuidas sa niimoodi lähed ja lihtsalt koputad võõrale uksele. Inimene võib pidada sind pätiks. Aga alati on sisse lastud, ju siis pätid ei ole sellise jutuga. Ma ikka ütlen, et olen siitsamast Muhumaalt pärit ja uurin teie vanaonu elulugu. Esmane reaktsioon on mõnikord kahtlev, kuid veerand tunniga sulavad inimesed lahti. Kahjuks on vanu inimesi, kes midagi veel mäletavad, väga väheks jäänud. Kirjutasin nendest inimestest lugusid Saaremaa ajalehtedesse ja jäin sellega silma Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu inimestele. Sinna kuuluvad sõjaajaloolased ja minusugused asjaarmastajad. Kutsusid mind oma liikmeks ja nüüd olen koos nendega juba pea 20 aastat pannud kokku raamatut „Eesti Vabadusristi kavalerid”, mis ilmub sellel aastal. Mina pole raamatu autor, pigem retsensent ja asjaarmastajast amatöör. Räägi, kuidas perekond on sinu valikuid mõjutanud. Olen mitmes mõttes käinud oma vanemate jälgedes. Ema töötas 50 aastat Eesti Keele Instituudis ja koostas vadja keele sõnaraamatut. Kui sõnastik valmis sai, läks pensionile. Minu 20 aastat seost raamatuga on selle kõrval lühike aeg. Isa jällegi on ajaloohuviline filoloog, kes enamuse elust töötanud kirjastajana. Tema on paljuski mõjutanud minu huvi vanade sugulaste ja nende
10
Korporatsioon Fraternitas Tartuensis on Edgari üks identiteedisambaid.
EDGAR GRÜNBERGI CV Töö: 2002 –
1999 – 2002 1998 – 1999
Tartu notar, 2008 – 2011 ja alates 2014 Notarite Koja eestseisuse liige Tartu Ülikooli õigusteaduskond, õppeülesande täitja Notarite Koda, notarikandidaat Tartu Maakohus, konsultant
1994 – 1995
Tallinna Tolliinspektuur, inspektor
2001 –
Koolid: 2008 1999 1994 1989
Tartu Ülikooli õigusteaduskond, magister iuris Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Põllumajandusülikooli veterinaariateaduskond Tallinna 54. Keskkool
Organisatsioonid: 1991 – Korp! Fraternitas Tartuensis liige, praegu vilistlaskogu juhatuse liige Pere:
Abielus, 2 tütart
lugude vastu. Vanad inimesed on minu mõtteviisi ja minu kujunemist isiksuseks väga palju suunanud. Mitte ainult oma vanavanemad ja lähedased, vaid ka kauged sugulased, Muhu inimesed, korporatsiooni liikmed. Minu abikaasa Made on pärit Tartust, aga võib öelda, et tema on suurem Muhumaa fänn kui mina. Lapsi on meil kaks – 12-aastane Maria ja 8-aastane Kristiina. Mõlemad omamoodi isiksused, hästi erinevad. Meil pole Setomaal juuri, aga suurem tütar on isehakanud seto ehk tõeline setu muusika ja kultuuri fänn, kes armastab pärimusmuusikat ja kellel on olemas kõik ansambli Zetod plaadid. Kogu perega käime kontsertidel ning seto folgil.