- RAAMAT -
Tippkokad soovitavad
põnevaid veiseroogi Liivimaa Lihaveisel ilmus kokaraamat „Mahe rohumaaveis“, kus Eesti tippkokad soovitavad põnevaid veiseroogi. TEKST ANDRA HAMBURG FOTOD LIIVIMAA LIHAVEIS
K
üsimustele vastab Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe.
Kust tuli idee tippkokkade retseptid kaante vahele panna? Raamatus on 22 Eesti tunnustatud koka veiseliharetseptid. Igal kokal on oma nipp, kuidas saavutada parim tulemus. Kõik road on kodukokkadele jõukohased. Veiseliha juures hinnatakse tihtipeale pehmet ja mahlast fileed, millest saab kindla peale maitsva suutäie. Õnneks on inimeste teadlikkus avatud maitsemeelte ja vastutustundliku suhtumisega kokkade abil üha paranenud. Iga tükk on söödav, lihtsalt tuleb teada sobivat valmistusviisi. Kes oleks parimad seda tutvustama kui mitte Eesti tuntud tippkokad, kes ühtlasi on ka meie kliendid. Soovime, et raamat jõuaks iga eestlase köögiriiulile ja veiseliha menüüsse igal nädalal.
maadelt toodud sojat või muid söötasid. Seega on tema veekasutus mitu korda väiksem kui nuumveistel. Rohumaaveis joob looduslike veekogude vett ega kurna keskkonda jõusööta tarbides.
Milline on teie enda lemmikroog veisest? Mul on mitu veiselihast lemmikrooga. Suvel meeldib grillida veisesteike, laagerdunud antrekooti, picanha’t, küljesteiki. Talvel on lemmikud aeglaselt küpsetatud veisepõsk, suitsuahju brisket ehk veiserind ja tähtpäevadel böff à la tartar. Veiselihast ei saa olla ainult üht lemmikrooga. Kust saab raamatut osta? Raamatut saab osta Lihapood.ee-st. Sealt saab vastavalt retseptile valida ka meelepärase lihatüki. Raamatu võib soetada ka Apollo raamatupoest.
Rääkige mõne sõnaga „õnneliku liha“ tootmisest ja käitlemisest. Kvaliteetse ja puhta liha saamine käib käsikäes vastutustundliku tootmisega, pakkudes loomadele loomulikke kasvutingimusi ning arvestades keskkonda. Rohumaaveise kasvatamiseks on vaja liigirikkaid niite ja toimetada loodusega kooskõlas. Rohumaal kasvanud veised tagavad süsihappegaasi sidumise mulda, mis on eluliselt vajalik mulla säilimiseks ja taimede kasvamiseks. Rohumaaveis sööb suvel karjamaal rohtu ja talvel niitudelt tehtud heina ning silo, tema kasvatamiseks ei kasutata teravilja ega kaugelt
72
Raamat rahvusloomast Eelmise aasta lõpus ilmunud raamat „Susi – meie rahvuslooma 523 nime“ loetleb peitenimed, mida meie esivanemad kasutasid hundist rääkimiseks ja mis hundiuurija Ilmar Rootsi arhiividest välja on otsinud. Ilmar Rootsi aastakümnete jooksul kogutud peitenimede hulk on tõenäoliselt maailma suurim ühe loomaliigi kohta. Senini on näiteks Guinnessi rekordiraamatus mitteametliku rekordina ära märgitud puuma nimede hulk, mida on inglise keeles umbes 40. Ainuüksi karul on eesti keeles 99 peitenime. Ent kõik loomaliigid ületab hunt, kellel on rohkem peitenimesid kui ülejäänud imetajatel kokku. Koguni 523 nime annab tunnistust, et esivanemate jaoks oli susi erakordselt tähelepanuväärne loom. Praegu ütleme tema kohta ka konfliktliik, viidates sellele, et inimesel on hundiga palju muret. Oma pärandist ei leia me aga Ilmar Rootsi sõnul kriimsilma kohta palju vaenulikku. Peamiselt leiame austust, tihti imetlust, sekka ka nalja ja veidi hurjutamist. Esivanemad pöördusid hallivatimehe poole meelitades ja vannutades, et ta kenasti käituks ega karja ei murraks. Kahekõne hundiga on oskus, mida peaksime õppima taas väärtustama. See ei tähenda muud, kui looduse austavat kohtlemist. Intervjuud „Susi“ toimetaja Helen Arusooga näeb QR-koodi alt.
