- JAHIJUTT -
Üks ammune seajaht Ammes Selle looga tahan meenutada neid, kes enam jahil ei käi: Antsu, Ärpi, Tõnu, Villut ja ennekõike Enno kaht laikat, kes mõlemad puhkavad nüüd suure kivi all Enno tamme juures. TEKST TARMO VAARASK JOONISTUSED EIKE ÜLESOO
V
ahel taban end ikka mõttelt, kuidas see küll võimalik on, et ma ei suuda meenutada eelmist aastavahetuse pidugi, aga 10–20 aasta tagused jahilkäigud on meeles nii hästi, nagu oleksid need olnud eile. Inimese aju on ikka imeline! Jätab alles vaid helged, ilusad mälestu-
40
sed ja kannab neid läbi elu kaasas. Neid kõige helgemaid ma siis jagangi. Niisiis, 10–15 aastat tagasi, kui olin noor jahimees ja Amme seltsis alles uus, kogunesime Enno pool tamme all, nii nagu see seltsis kombeks oli. Ilm oli külm, lumine. Meie 30-liikmelisest seltsist oli kohal vaid seitsekaheksa meest, sest kes see ikka viitsib
