- JAHIPRAKTIKA -
Põdrapäevadest Põdraasurkonna ja meie teiste jahiulukite kohta hakati süsteemsemalt andmeid koguma zooloog Harry Lingi eestvedamisel juba 1960. aastatel. Siis tehti ka esimesed katsed koguda peale vaatlusinfo põtrade alalõualuid isendite vanuse määramiseks hammaste kulumise põhjal.
A
TEKST ja TABELID JÜRI TÕNISSON FOTO JÜRI TÕNISSON, INGMAR MUUSIKUS
astast 1987, kui põdralõualuid hakati koguma kogu Eestis, ka riiklikes jahimajandites, sai hakata selgitama põdraasurkondade vanuselist koosseisu ja uurida selle sidustunnuseid, nt põdrapullide sarvekasvu. Soome eeskujul hakkasime 1990. aastatel koguma ka põdralehmade sigimiselundkonna näidiseid, et selgitada põdralehmade viljakusnäitajaid. Viimased kaks on peamised seiretunnused, mis on aidanud tänini kindlaks teha meie põdraasurkonna seisundit ja muutusi ajas ning eri piirkondades. Lisaks nendele koguti kaua ka põtrade jahiaeg-
seid maosisuproove. See polnud samuti asjatu, sest aitas esile tuua riskipiirkondi, kus metsakahjustuste oht oli suurem. Endiselt on kasutusel ka Soome originaali põhjal välja töötatud vaatluskaart jahtide käigus nähtud ja kütitud põtrade eripära jpm talletamiseks. Põdralehmade viljakusuuringus osales aastaid TÜ lektor Anne Kirk koos zooloogiatudengitega. Töö raskuspunkt kandus 2000. aastatel järjest enam metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses (MMK)* moodustatud ulukiseireosakonnale, kuhu asusid tööle Rauno Veeroja ja Inga Jõgisalu, Tartu ülikooli juba varem lõpetanud Peep Männil jt. Nüüdseks
osaleb senini katkematus põdraseires juba kolmas põlvkond ulukibiolooge.
Mida saime teada?
Nii põdrapullide sarvekasv kui ka põdralehmade viljakus on seotud kehalise arengu ja tervisega. Niisiis on juba vasikate, hiljem ka vanemate põtrade alalõualuud kord pikemad, kord lühemad. Liiga vihmased või kuivad ja palavad suved (nagu nt suvi 2021) on vasikate kasvu pidurdanud. Väiksemad pullid kannavad hiljem väiksemaid sarvi, lehmmullikatel aga lükkub esmasigimine mullikaeast kaugemale, sest kehakaal ja areng ei ole piisav.
Põdrapäev Viljandis. Põdratrofeed hindavad Lauri Mõts Karksist (vasakul) ja Mihkel Pastik. Trofee omanik on Kevin Tamberg Kolga-Jaanist.
34
