- AKTUAALNE -
Öösihikud Hirmud ja tegelikkus TEKST ENDRIK RAUN FOTOD REPROD
Eelmise aasta lõpus käivitas Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatus debati öösihikute kasutamise üle.
K
üsimus ei ole iseenesest uus ja on olnud meie jahindusinimeste huviorbiidis alates 2013. aastast ehk pärast seda, kui naabrid lätlased seadustasid infrapunaseadmete (IP) kasutamise metssigade, rebaste ja kährikkoerte küttimisel. Ka riigikogu aruteludes käsitleti ööseadmete kasutamist põgusalt 2015. aastal seoses sigade Aafrika katku (SAK) leviku ja lisameetmete rakendamisega selle tõkestamisel. Empora mutantur, nos et mutamur in illis – ajad muutuvad ja meie muutume ühes nendega. Areneb teadus ja tehnika, muutub ka loodus meie ümber. Öönägemisseadmete ajalugu ulatub tagasi eelmisse sajandisse. Nagu paljude muude oma ajast ees olevate tehnoloogiatega olid siingi pioneerid militaarringkonnad. Juba 1935. aastal jõuti Saksamaal tegelike tulemusteni ja 1939. aastal võeti Saksa sõjaväes kasutusele nn nullgeneratsiooni seadmed. Neid kasutati edukalt teises maailmasõjas. Suure sammu edasi tegi USA armee Vietnami sõja ajal ja 1990. aastatel Lahesõjas. Paralleelselt militaar- ja korrakaitseorganitega on need tehnoloogiad jõudnud praeguseks peaaegu kõikjale, ka ehitusse, lennundusse, politseisse, päästeametisse, geoloogiasse jne, samuti jahindusse.
Kolme tüüpi seadmed
Laias laastus kasutatakse jahinduses kolme tüüpi seadmeid. Esiteks lihtsad tehisvalgusallikad (igasugused lisalambid), teiseks looduslikku valgust või infrapunakiirguse abil tekitatud valgust võimendavad seadmed ja kolmandaks nn termoseadmed, mis valgust ei vaja, vaid reageerivad objekti soojuskiirgusele.
Tänapäevane öösihik infrapunavalgust näitava lambiga, mille kiirgus põrkub objektilt tagasi ja võimendub seadmes roheliseks 3D-kujutiseks. Rohelist fosforit kasutatakse öösihikutes seetõttu, et inimsilm on rohelisele värvipaletile kõige tundlikum.
Kui tehisvalgust on lubatud kasutada väga laialdaselt, kaasa arvatud Eestis SAK-i tõrjumisel, öösihikute kasutamine aga on Euroopas senini lubatud Austrias, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Lätis, Norras, Poolas, Rootsis, Sloveenias, Soomes, Šveitsis, Taanis, Tšehhis, Ungaris ja Saksamaa mõnel liidumaal, samuti Venemaal ja Valgevenes. Ka USA 50 osariigist on öösihikute kasutamine ühel või teisel moel lubatud 37 osariigis. Lätis lubatakse alates 2022. aasta aprillist kasutada lisaks infrapunaseadmetele ka termosihikuid. Leedus aga on senini summutid ja öösihikud keelatud, kuigi Euroopa
32
Komisjon on kutsunud Leedut kasutusele võtma sigade SAK-i tõrje täiendavaid meetmeid. Valgevenes aga on lubatud öösihikuid kasutada kõigi ulukite küttimisel, välja arvatud karusloomad. Siinkohal pean toonitama, et EJS ei pea seda mõistlikuks. Ööseadmeid peaks saama kasutada ainult ühiskonda ähvardavate probleemide lahendamiseks. Nii ongi kõnealuste seadmete lubamisel Euroopas suur osa SAK-i levikul ja öise eluviisiga võõrliikide invasioonil ning kiirel levikul. Ent mitte ainult. Soome edelaosas on valgesabahirve arvukus kiiresti suurenenud ja traditsiooniliste meetodi-
