- aasta loom -
Karuaasta komberdused
TEKST TIINA VÄHI, rahvausundi uurija JOONISTUSED EIKE ÜLESOO FOTO JÜRI JÕEPERA
Südatalvel ahmid õhku korrusmaja korteris, sest kuluka remondi käigus elektriga tööle pandud ventilatsioon ei toimi nii, nagu peaks, aga arve tuleb ikkagi tasuda. Siis mõtled, et võiksid pigem muunduda karuks ja elada talve üle koopas kevadeni käppa imedes ja mõnusalt läbi une mõmisedes.
K
aruks muundumist tunti juba ennemuiste, kuid hoopis teises tähenduses. Rahvad, kes elasid karmides loodustingimustes, kujutlesid ennast aeg-ajalt kiskjateks, et nende viisil ennast toita. Nad käisid libahundiks,karuks, -ilveseks jne. Eesti pärimuses on ülekaalus libahundid, kuid on üksikud teateid ka libakarudest. Näi-
Tuntud on lood, kuidas Lapi nõid muundub ennast karuks ja kuidas libakaru naha alt leitakse noatupp. 18
teks Setu muistend „Pelätav ja kuri kahr“ libakarust räägib sellest, kuidas talumees tõmbab endale näljahädas karunaha selga ja murrab ümbruskonnast loomi. Lõpuks saadakse talle jälile ja saadetakse kohtuotsuse alusel Siberisse. Ka mõnes 17. sajandi Eesti nõiaprotsessi protokollis räägitakse libakaruks muundumisest. Näiteks 1633. aastal andis kaebealune Pärnu
