KAANELUGU
KAANELUGU
TEKST ANNIKA VILU FOTO ANASTASYA KIKKAS, ERAKOGU
Katri Kutsar:
lood tulevad siis, kui astud sissekäidud rajast kõrvale Katri Kutsar on Valga maakonna ainus notar. Üks nendest inimestest, kes teeb palju ja jõuab veel rohkem.
S
uurest töömahust, juurahariduse hallist pealispinnast ja elust väikelinnas sõltumata on tema huvide ja hobide nimekiri pikk ja kirju. Lisaks joogale ja loodusfotograafiale on ta tegelenud kõhutantsuga, tutvunud idamaiste filosoofiatega, õppinud keeli, osalenud jooksuvõistlustel ning reisinud läbi kogu Aasia. Äsja pistis ta taskusse väikelaevajuhi load ning otsustas minna koolipingis omandatud teooriat Kanaari saartele praktiseerima. Mitte proffidega, vaid teiste samasuguste alustajatega, sest elus tuleb kõik ära proovida. Pärnust pärit Katriga kohtume Tartus, tema kunagises ülikoolilinnas. Vestlus kulgeb nagu mäng “Reis ümber maailma”, sest kord oleme oma jutuga Jaapanis, siis Indias, seejärel Hawaiil, Hispaanias või Haapsalus. Sellega põnevate ning Katri jaoks oluliste paikade loetelu mõistagi ei lõpe, vaid hoopis algab.
6
Teraviljakombinaadi juristist notariks
Ehitusinseneri ja filoloogi perre sündinud Katri jaoks oli juura teadlik valik. “Julgust välismaale minna mul polnud, õpetajaks saada ei tahtnud, psühholoogiasse tol aastal vastu ei võetud, punased ained olid mõeldamatud. Nii jäigi ainult juura,” räägib Katri. Õppides mõistis ta, et advokaati, uurijat ega prokuröri temas pole. Valikusse jäid haldus- ja majandusõigus, millest esimene tundus igavam ja liisk langes teise kasuks. Valga linna elama ja tööle sattus Katri nii nagu nõukogude ajal ikka. Ta oli ülikoolis käies kursusekaaslasega abiellunud, nende peres kasvas pisike tüdruk ning Katri abikaasa suunati Valga prokuratuuri tööle. “Üheksakümnendatel süsteem küll lagunes, aga meie jäime,” ütleb ta. Majandusjuristina jõudis Katri töötada eripalgelistes kohtades: Tartu teraviljakombinaadis, NSVL Tööstus- ja Ehitus-
7