Page 1

N O T A R I T E

K O J A

A J A K I R I

KEVAD/SUVI 2017

Notar Bene Kui lahkutakse abielu lahutamata Kinnisvara müüja vastutus ei lõpe lepingu allkirjastamisega Ootamatud pärijad Klient küsib, notar vastab

Notar Katri Kutsar:

"Märkamine võtab aega ja nõuab usaldust."

STILL E-APO IMUSTRILE S Ü K 3 1 TA NA NO N I L L A T ED UUDIS


JUHTKIRI

Usalduse küsimus

M

SISUKORD 3 Juhtkiri 4 Uudised 6 Katri Kutsar: lood tulevad siis, kui astud sissekäidud rajast kõrvale 12 Kliendid küsivad, notar vastab 14 Kui lahkutakse abielu lahutamata 16 Kinnisvara müüja vastutus ei lõpe lepingu allkirjastamisega 18 Notar Jaan Hargi: Töö kiidab tegijat 20 Ootamatu probleem “ootamatutest” pärijatest 22 Tasub teada! 23 Notarite kontaktid

2

NotarBene on Notarite Koja väljaanne Väljaandja: Notarite Koda Tekstid/toimetamine: Hamburg & Partnerid Kujundus/küljendamine: MENU Kirjastus Trükk: Kroonpress Fotod: Anastasya Kikkas, Andres Raudjalg, Raul Mee, erakogud, Shutterstock Tiraaž: 1000

õned sajad aastad tagasi oli notar kirjutaja. Tollal tundsid vähesed kirjatähti ja teksti paberile jäädvustamise kunsti. Notari klient pani paberi lõppu kolm risti või tindise pöidlaga jäljendi. Mis sinna paberisse kirja sai, selles osas usaldati kirjameest – notarit. Aeg liikus edasi, enamik inimesi õppis kirjutama. Notariametist sai sügavalt juriidiline elukutse, milles esmatähtis oli teada seaduse täpseid tekste ja oskus vormistada pabereid selliselt, et need paragrahvide piiridesse mahuksid. Sellel ajajärgul oskas igaüks ise teksti läbi lugeda, aga notarile usaldati, et paberis ei oleks vastuolusid seadusega. Aeg kulges jälle omasoodu. Hoopis arvuti hakkas hankima registritest müüdava vara ja osapoolte andmeid ning „paigutama” neid lepingusse. Peatselt õpetati masin kindlaks tegema ka seda, kas tekst paberil on vastavuses seaduse tekstiga. Tehisintellekt saab selle vaagimisega hakkama küll - kriipsutab vastuolulised kohad maha ja pakub õiged asemele. Viimase aja meediakajastused, tagasiside sotsiaalmeediast ning otsekontaktid notari ja klientide vahel näitavad, et notarilt ei oodata enam üksnes head seadusetundmist. Vaja on olla hea inimestetundja ning ohtlike, ebaõiglaste ja ebaausate olukordade eest hoiataja. See oskus on meil olemas. Anname nõu ja hoiatame iga päev. Kas saame olla ebaausates situatsioonides ka takistajaks? Tagasipeegelduv ühiskondlik arvamus ütleb selgelt: kui üks osapool võib osutuda petiseks, tuleks notaril eos tehing ära jätta. See on laiemalt kogu ühiskonna ja kitsamalt üksikinimese ja tema lähedaste ootus meile. Enamasti pole süvenetud reeglitesse ega teata, kas notar üldse saaks keelduda. See on inimlik soov – et keegi petta ei saaks, peaks notar vahele astuma. Kas meil on selleks täna võimalust? Sageli mitte. Jah, meil on õigus hoiatada, aga enamasti mitte takistada. See on kohtu ja politsei pärusmaa. Aga ehk oleme ise aastakümnetega oma töös liialt „kartma“ hakanud, et võimalikest ebaausatest tehingutest keeldudes kaevatakse meie peale? Paistab, et meie tänane roll õiguskäibes hakkab kal-

Vaja on olla hea inimeste­ tundja ning ohtlike, ebaõiglaste ja ebaausate olukordade eest hoiataja. duma hoopis teisele poole. Meilt oodatakse, et tunneksime ära olukorrad, kus on vaja julgelt rakendada tehingust keeldumise õigust. Ausa ja ebaausa vahel vaagimisega tehisintellekt hakkama ei saaks. Muidugi on see meilegi keerukas laveerimine, sest kellelegi pole otsa ette kirjutatud, et tegu on pätiga ning notar ei tohiks olla käibe liigseks takistajaks. Head kliendid, me ei saa ausa ja ebaausa tehingu vahel kaalumist teha, kui osad tehinguga seotud asjad meie eest saladusse jäävad. Näiteks lepitakse ukse taga omavahel kokku, et osa ostuhinnast jääb võlana üles, aga notarile sellest ei räägi. Nagu arstile, nii on vaja ka notarile kõik ära rääkida, muidu võib ravi valeks osutuda. Head kolleegid, kõige enam vajab klient meilt piisavalt aega, et koos arutada, kuidas ohte vältida ning ausad ja õiglased lahendused leida. Usalduse hoidmine on tähtis! Tarvo Puri Notarite Koja esimees

3


UUDISED

UUDISED

Avatud uksed tõid arvukalt huvilisi

Eesti jagab pärimis­ toimingute kogemust

Möödunud aasta 1. novembril toimunud notaribüroode avatud uste päev osutus menukaks - notareid külastas kokku 742 inimest üle Eesti. Ootuspäraselt jõudis kõige enam huvilisi büroodesse Tallinnas, kus sel päeval aidati 271 inimest. Tartus külastas notaribüroosid 88, Saaremaal 65 ja Ida-Virumaal 63 huvilist. Inimestele valmistasid enim muret pärimise nüansid, abielu lahutamine ja ühisvara jagamine. Notaribüroode avatud uste päev korral­ datakse huvilistele ka tänavu sügisel.

22.-26. märtsil käis Tallinna notar Aivar Mesikäpp Eesti pärimistoimingute kogemust jagamas Peterburis Loode-Venemaa notaritele.

Ukrainlased külas 25. aprillil tulid notaritele külla Ukraina kolleegid - Ukraina Notarite Koja president Vladimir Martšenko ja juhatuse liige Kirill Nehimtšuk. Külalised tutvusid Eesti e-notari lahendustega, registrite tööga ning siinsete notarite argipäevaga. 

FOTO VALMAR VOOLAID / MEIE MAA

Kuressaare notar Gerda Pitk.

Tunnustati silmapaistvaid notareid Notarite Koda tunnustas silmapaistva tegevuse eest Viljandi notar Kersti Kullat (fotol vasakul) aasta notari tiitliga. Kersti Kulla on andnud tubli panuse Lõuna- ja Kesk-Eesti notarite koostöö arendamisel ning olnud aktiivne abielude sõlmija. Valiti ka aasta tegu, mille väärilise tun­ nustuse pälvis esimene notaribüroode avatud uste päev. Esile tõsteti Tallinna notar Heli Mõttust, kes võttis sel päeval vastu kõige rohkem huvilisi.

4

Abieluvararegistri kande tegemine lüheneb kuult päevale 2018. aasta märtsist liigub abieluvararegistri haldamine kohtute juurest Notarite Kojale. Hetkel on arendamisel infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab registrikannete tegemisel inimese osalust vähendada ning sellega protsesse kiirendada ja turvalisemaks muuta. “Kui praegu edastatakse registrile teade abiellumisel valitud varasuhte või abieluvaralepingu sisu kohta ametnikele e-posti teel ja registrikandeni jõudmise protsess võtab aega kuni kuu, siis järgmisest aastast tehakse kanne ühe päeva jooksul,” ütles Notarite Koja esimees Tarvo Puri. “Erinevad registrid liidestatakse omavahel, väheneb inimlike eksimuste võimalus ning riigi halduskoormus.” Registri üleandmisega seoses abiellujatele täiendavaid kulusid ei kaasne. Abiellumisel valitud varasuhte kohta kande tegemine on jätkuvalt tasuta. Abieluvaralepingu alusel esmase kande tegemise eest tuleb tasuda endiselt 25 eurot, kande hilisemal muutmisel 10 eurot. Abieluvararegistris on ligikaudu 15 000 kehtivat registrikaarti ning keskmiselt tehakse igal aastal 2500 uut kannet. Abieluvararegistrisse tehakse kanne abiellumisel, kui abikaasad on valinud varalahususe või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte või hiljem abielu kestel sõlmitava abieluvaralepingu alusel.

Notarite aasta­koosoleku fookuses olid uued teenused 10. märtsil toimunud Notarite Koja aastakoosolekul olid fookuses teenused, mis võiksid liikuda notarite töölauale ning vähendada riigi halduskoormust. Praeguseks on riik otsustanud notaritele üle anda abieluvararegistri haldamise, aga tulevikus on notarid valmis võtma suurema rolli ka näiteks abielude lahu­ tamises. Koosolekul tunnustas Eesti notarite tööd justiitsminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul on oluline seista ka edaspidi selle eest, et notari teenuse kättesaadavus oleks jätkusuutlik üle kogu Eesti.

5


KAANELUGU

KAANELUGU

TEKST ANNIKA VILU FOTO ANASTASYA KIKKAS, ERAKOGU

Katri Kutsar:

lood tulevad siis, kui astud sissekäidud rajast kõrvale Katri Kutsar on Valga maakonna ainus notar. Üks nendest inimestest, kes teeb palju ja jõuab veel rohkem.

S

uurest töömahust, juurahariduse hallist pealispinnast ja elust väikelinnas sõltumata on tema huvide ja hobide nimekiri pikk ja kirju. Lisaks joogale ja loodusfotograafiale on ta tegelenud kõhutantsuga, tutvunud idamaiste filosoofiatega, õppinud keeli, osalenud jooksuvõistlustel ning reisinud läbi kogu Aasia. Äsja pistis ta taskusse väikelaevajuhi load ning otsustas minna koolipingis omandatud teooriat Kanaari saartele praktiseerima. Mitte proffidega, vaid teiste samasuguste alustajatega, sest elus tuleb kõik ära proovida. Pärnust pärit Katriga kohtume Tartus, tema kunagises ülikoolilinnas. Vestlus kulgeb nagu mäng “Reis ümber maailma”, sest kord oleme oma jutuga Jaapanis, siis Indias, seejärel Hawaiil, Hispaanias või Haapsalus. Sellega põnevate ning Katri jaoks oluliste paikade loetelu mõistagi ei lõpe, vaid hoopis algab.

6

Teraviljakombinaadi juristist notariks

Ehitusinseneri ja filoloogi perre sündinud Katri jaoks oli juura teadlik valik. “Julgust välismaale minna mul polnud, õpetajaks saada ei tahtnud, psühholoogiasse tol aastal vastu ei võetud, punased ained olid mõeldamatud. Nii jäigi ainult juura,” räägib Katri. Õppides mõistis ta, et advokaati, uurijat ega prokuröri temas pole. Valikusse jäid haldus- ja majandusõigus, millest esimene tundus igavam ja liisk langes teise kasuks. Valga linna elama ja tööle sattus Katri nii nagu nõukogude ajal ikka. Ta oli ülikoolis käies kursusekaaslasega abiellunud, nende peres kasvas pisike tüdruk ning Katri abikaasa suunati Valga prokuratuuri tööle. “Üheksakümnendatel süsteem küll lagunes, aga meie jäime,” ütleb ta. Majandusjuristina jõudis Katri töötada eripalgelistes kohtades: Tartu teraviljakombinaadis, NSVL Tööstus- ja Ehitus-

7


KAANELUGU

KAANELUGU

pangas, õmblusvabrikus ning mitmes väiksemas ettevõttes. Neist viimases juhtus ülemus talle näitama notari kuulutust. “Ma ei julgenud küsida, miks ta seda tegi, aga võtsin seda kui märki ja esitasin avalduse,” jutustab Katri. “Olin sinisilmne ja enesekindel ning uskusin, et Valga elanikuna on mul Valga notariks saamisel mingi eelis, täna tean, et nii see pole,” naerab ta. Aga enesekindlus viis sihile, Katri valiti välja ning järgnesid kandidaadiaastad Tallinnas, Pärnus ja Tartus. See oli Katri jaoks keeruline aeg, sest kahe väikese tüdruku emana oli tal raske perest eemal olla. “Küll aga kukkusid doominokivid täpselt õigesse kohta pärast kandidaadiperioodi lõppu, sest Võru notar pani ameti maha, Valga notar tahtis minna Võrru ja mina soovisin töötada Valgas,” jutustab Katri notariks saamise teekonnast.

Katri fotokaamerale poseerivad Läti piiril elava kanadalannast inglise keele õpetaja kitsed.

Reisil Põhja-Indiasse avastas Katri nii kaunist loodust kui põnevaid linnu.

Iga klient jutustab loo

Notari amet oli õige valik. “Sellel on palju plusse,” ütleb Katri. “Mul on vabadus oma aega ise korraldada, olen iseenda peremees, kohtun paljude inimestega.” Maakonna ainsa notarina on tal küll keeruline puhkust võtta, aga siin kiidab Katri Tallinna kolleegi Aimi Lehte, kes aitab alati hädast välja. Katri ütleb, et ega head asendajat ole lihtne leida ja takistuseks pole pelgalt asukoht, vaid ka keeleoskus, sest Valgas on ajalooliselt palju vene rahvusest inimesi. “Leidsin kord tubli potentsiaalse abilise ja küsisin, mida ta teeks, kui klient helistaks ja räägiks vene keeles. Ta vastas, et paneks toru hargile,” muigab Katri. Lätlastest kliente Valgas palju ei ole, aga ka nende kohta on Katril jutustada üks lugu. Kui Eestis räägitakse palju Läti piiril hoogustunud alkoturismist, siis vähem on teada, et osad lätlased ostavad Eestis odavat kinnisvara ja registreerivad end siia fiktiivselt sisse. Põhjus on proosaline –

“Mulle meeldib looduses rahulikult oodata, siis hakkan tasapisi nägema mustreid, mida pildile jäädvustada.” Lätis kehtib krõbe automaks ja siin saavad lätlased soetada auto soodsamalt. Kõige enam köidavad Katrit tema töös inimeste lood. “Mulle meeldib kuulata kui inimesed tulevad tegema testamenti, sõlmima lepingut või ajama pärimisasju. Selle käigus kooruvadki välja elulised ja huvitavad lood,” ütleb Katri. “See teeb mu töö kommiks - teadmine, et olen vajalik ja saan inimestele abi pakkuda.” Üha enam sõidab Katri ka suviti mööda Eestit ringi ja registreerib abielusid. “See on täiesti teistsugune töö,” räägib naine. “Iga noorpaari lugu on erinev ja mulle meeldib kui asjad ei kulge päris etteantud rajas ning midagi on justkui raamist väljas – näiteks on pruutpaar paduvihma tõttu kummikutes või hakkab väikelaps keset tseremooniat valjuhäälselt pissile nõudma. See on ehe ja lõbus,” kirjeldab Katri, mis teda inspireerib ja

8

innustab suviti mõisast mõisasse sõitma ja hirmust avaliku esinemise ees võitu saama.

Jooga avas uue ukse

Töö on Katri elus tähtsal kohal, aga töö ei saa olla elu mõte. “Ühel hetkel on lapsed suured ja hakkad juurdlema, kes ma olen ja mida ma tegelikult teha tahan,” tutvustab Katri teekonda, mis viis ta jooga juurde. “Otsin alati mõtestatud tegevust, nii olen õppinud varasemalt erinevaid tantsustiile, käinud jooksuvõistlustel ja tudeerinud hispaania ning inglise keelt. Leidsime sõbrannaga juhuslikult rahvaülikooli suvekursuse kuulutuse ja läksime Šivananda jooga treeningusse füüsist arendama. Meditatsiooni ja vaimu arendamiseni jõudsin hiljem ja ajapikku,” räägib Katri. “Toona harrastati joogat Eestis veel vähe, sõbranna ütleski, et emale küll ei julgeks joogaharrastusest rääkida, arvab veel, et oleme hulluks läinud.” Tänaseks on Katrile avanenud läbi jooga üha uued ja põnevamad maailmad. Ta usub, et inimesed elavad liigselt hetkes ega oska oma aega ja potentsiaali piisavalt ära kasutada, et enda ja teiste eksistentsi mõtestada. “Jooga annab mõtteselguse, sest kui oled just alustanud eneseotsinguid, siis ei tea, kuhu suunas joosta,” ütleb Katri. Lisaks vaimsetele rännakutele on jooga viinud Katri ka Bali saarele, kust ta leidis lisaks uutele

9


KAANELUGU

KAANELUGU

Suviti sõidab Katri mööda Eestit ringi ja paneb inimesi paari. praktikatele ka sõbrad, kellega koos tänini jooga suvelaagreid korraldab. Aasial on üldse Katri elus eriline roll. Ta küll unistab reisist Lõuna-Ameerikasse, aga satub ikka ja jälle Aasiasse: Hiina, Indiasse, Jaapanisse, Birmasse või Vietnami. Kõige erilisema kogemusena toob ta välja reisi Põhja-Indiasse koos notarist kolleegi Anneli Alekandiga. Sellesse reisi mahtus nii üksinda rändamine, rongiaknast India pahema poole avastamine kui tutvumine põnevate linnade ja kauni loodusega. “Indiasse tahan minna kindlasti tagasi, aga lõuna poole, näiteks Kerala kanti,” räägib Katri. “Kaootilisusest ja mitmekesisusest hoolimata saab Indias alati kõik asjad toimima,” usub ta. Aasia riikidest kõige rohkem meeldib Katrile aga hoopis Jaapan, kus tema tütar mõnda aega õppis. “Kõik on puhas, turvaline ja korralik, inimesed on viisakad, isegi lapsed ei karju rongis,” naerab Katri. “Neil on eriline ilutunnetus, Jaapani aias on kõik detailid perfektselt paika pandud. Sellesse riiki läheksin samuti iga kell tagasi.”

Notarite Koja aastakoosolekul 27. märtsil 2015

Lapsed Haapsalus ja Hawaiil

Jaapanis õppinud tütar on jõudnud ringiga tagasi Eestisse ja töötab Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses. Ta õppis küll esmalt psühholoogiat, kuid liikus hiljem hoopis füsioteraapia juurde ja aitab

Kolleegid Katrist INGA ANIPAI, kolleeg, sõber Tunnen Katrit rohkem kui lihtsalt kolleegi. Kohtumised temaga on alati üllatusi täis. Katriga võib taga ajada Pokemone, mängida lauamänge ja vaielda eneseabi raamatutes kirjutatu üle. Katrile meeldib kogeda uusi asju ja ta on osanud endas säilitada uudishimu elus ettetuleva vastu.

nüüd sel moel inimesi. Katri teine tütar on vastukaaluks sootuks teises maailma otsas. Ta elas 4 aastat Hispaanias, kuid abiellus Texasest pärit mereväelasega ning hiljuti nägi nende praeguses elukohas Hawaiil ilmavalgust Katri esimene lapselaps. Aasta alguses toimunud külaskäik tütre pere juurde kinnitas Katrile, et lisaks Aasiale väärib ka Hawaii põhjalikumat avastamist. Võiks arvata, et Katri on nakatunud vaid kaugete maade pisikust, aga nii see pole. Talle meeldib ka kodus olles käia looduses energiat ammutamas ja nii viib tee teda üha sagedamini üle riigipiiri Lätti. Seal on palju puutumata metsa ja suurtest teedest eemale jäävaid järvi, kuhu küll Katri meelehärmiks on viimasel ajal ilmunud turismiviidad. “See on minu üksiolemise paik, kuhu saan kasvõi rattaga sõita,” räägib Katri. “Metsad ei ole seal ürgsed nagu Alutagusel, vaid pehmed ja sõbralikud. Olen avastanud järvi, kus saan olla terve päeva vältel ihuüksi. Ühe sellise järve kaldalt saan kätte ka kõik seened ja marjad. Ma tunnen, et see järv hoiab mind, sealt tuleb uus energia ja teine hingamine.”

“Märkamine võtab aega ja nõuab usaldust.” Metsa või reisile minnes on Katril alati fotoaparaat kaasas. Esmalt jõudis temani kaamera, alles hiljem fotograafiahuvi. “Käisin kord metsas kaasas puid tegemas, lugesin seal igavusest läbi peegelkaamera kasutusjuhendi ja hakkasin proovima,” kirjeldab Katri uue hobi alguslugu. Praeguseks on Katril ka fotograafist sõber, kes õpetab nii tehnikaid kui ka loodust uue pilguga nägema. “Läbi teise inimese silmade, paistavad kõik asjad uudsed,” ütleb ta. “Mulle meeldib looduses rahulikult oodata, siis hakkan tasapisi nägema mustreid, mida jäädvustada.” Seni on Katri piirdunud peamiselt makrofotodega loodusest, aga tal on soov juurde õppida. Inimeste pildistamist on ta seni peljanud. “Ma pole julgenud nende privaatsfääri tungida, aga kindlasti proovin selle ära,” ütleb ta. Iga Katri väljaöeldud mõte lähtub tema elu loost. Ta ise ütleb, et lood tulevad siis, kui astuda sissekäidud rajast kõrvale. Katri usub, et tema roll siin elus on siduda ja lepitada, mis eeldab esmalt märkamist. “Sellest räägitakse palju, aga tehakse vähe,” ütleb Katri. “Inimesed näitavad ennast enamasti ilusa, targa ja edukana, aga selle kesta taga võib olla hing, mis vajab abi. Märkamine võtab aega ja nõuab usaldust.”

AIMI LEHT, kolleeg Kui peaksin Katrit kahe sõnaga iseloomustama, siis ütleksin: soe ja positiivne. Kuigi kohtume harva, peamiselt koolitustel, pole ma mitte kunagi näinud teda kurja või pahurana - alati on ta nägu naerul. Rõõmsad inimesed teevad ka endal tuju heaks. Oleks meie ümber vaid rohkem selliseid inimesi! Katri reisib palju ja tal tohutult palju raamatuid! Kui ma teda Valgas asendan, viibin tavaliselt tema korteris ning siis on mul hea võimalus tutvuda tema raamatukoguga. Olen nii mõnelgi korral saanud insipiratsiooni ja soetanud ka endale raamatu, mille lugemist olen Katri juures alustanud.

Seni on Katri piirdunud peamiselt makrofotodega loodusest, aga tal on soov juurde õppida.

10

11


KLIENDID KÜSIVAD

KLIENDID KÜSIVAD

Klientküsib, notar vastab Notaritelt küsitakse sageli praktilisi elulisi küsimusi. Sageli jäädakse küsimisega ka hiljaks ehk teadmatusest tekkinud kahju on jõudnud juba sündida. Seega tasub järgnevat lugeda ja kõrva taha panna, et õppida teiste kogemusest ja vigadest. Elan kortermajas. Ühe korteri omanik suri mitu aastat tagasi ning korterisse kolisid tema sugulased, kellega on olmeprobleeme ja kes ei maksa ühistule hoolduskulusid. Kuna korter pärijate nimele on vormistamata, siis ei saavat ühistu midagi ette võtta nendelt kulude sissenõudmiseks. Kas see on tõesti nii, et ühistu ei saa midagi ette võtta ja teiste korterite omanikud peavadki probleemse korteri kulusid kandma? Kust on võimalik saada infot, kas konkreetne päri­ mine on vormistatud?

K:

Infot pärijate kohta saab pärimisregistrist, mida peab elektrooniliselt Notarite Koda. Registris saab teha vastava päringu, milleks on vaja surnud inimese nime ja isikukoodi. Elavate inimeste kohta selliseid päringuid teha pole võimalik. Päringu tegemiseks tuleb minna ID-kaardiga portaali www.eesti.ee. Kui ID-kaardi kasutamise võimalust ei ole, siis saab andmetega tutvuda 4 euro eest vabalt valitud notari juures (mitte Notarite Kojas). Kui pärijad on teada, on korteriühistul õigus nõuda neilt ka kõigi varasemate võlgnevuste tasumist. Kui selgub, et pärimismenetlust ei ole algatatud, on korteriühistul õigus algatada notari juures menetlus ise ja seeläbi jõuda pärijateni, kellelt võlga välja nõuda.

V:

Ostsin maatüki koos vana talumajaga, mille tahan korda teha. Majani kulgeb korralik metsavahetee, mille kohta väitis müüja, et vald hoiab seda korras. Kui lepingut sõl­ misime, rääkis notar, et selle tee alune maa kuulub mitmele teisele maaomanikule ning et oma krundile ka tulevikus ligi­ pääsu tagada, võiks naabritega teeservituudi teha. Olen nüüd naabritega rääkinud, kõik on nõus, et teed kasutatakse ka edaspidi samamoodi nagu varem. Kas piisab, kui kõik omani­ kud on andud allkirja omavahelisele kokkuleppele või peaks minema ka notari juurde?

K:

Tagamaks, et naabritevaheline kokkulepe kehtib ka omanike vahetumisel, tuleb sõlmida teeservituudi seadmise leping notariaalselt ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Servituudi seadmisega saab kokku leppida täpsed tee kasutamise tingimused: millist liiki sõidukiga teed kasutada tohib, kes kohustub teed hooldama ja millist tasu makstakse.

V:

12

Otsustasime elukaaslasega kor­ teri osta ja võtsime koos laenu. Korteri vormistasime elukaaslase ni­ mele. Kas ta saab selle korteri ilma minu nõusolekuta maha müüa?

K:

Kui korter on vormistatud ainult ühe elukaaslase nimele, siis ongi tema selle ainuomanik. See tähendab, et ta saab korterit üksi müüa ja ei vaja selleks kellegi nõusolekut. Ühiselt võetud laenu maksmise eest vastutavad aga mõlemad. Kui olete omavahel vaid suusõnaliselt kokku leppinud, et korter kuulub mõlemale, siis selline kokkulepe ei kehti. Kinnisasja puudutavad kokkulepped peavad olema notariaalselt vormistatud. Selleks, et mõlemal oleksid korteri suhtes õigused, tuleks korter osta kaasomandisse ehk kinnistusraamatus peaks olema märgitud mõlema elukaaslase nimed. Kui esialgu on korter vormistatud ühe nimele, siis on võimalik ka hiljem teisele elukaaslasele osa korterist võõrandada. Kas seda tehakse kinkelepinguga või muu lepinguga, saab arutada notariga.

V:

Müüsin maha vanematelt päritud maja ja tahan saa­ dud raha eest korteri osta. Olen abielus, aga tahaksin korteri ainult enda nimele kirjutada. Olen kuulnud, et kuna olen abielus, siis läheb korter automaatselt minu ja abi­ kaasa nimele. Kuidas ma saaksin selle korteri ainult enda nimele vormistada?

K:

Perekonnaseaduse järgi läheb abielu kestel, ükskõik kumma abikaasa poolt tasu eest soetatud vara abikaasade ühisomandisse. Ka siis, kui tehingu teeb vaid üks abikaasa, sest notar peab märkima omandajaks mõlemad abikaasad ja kinnistusraamatusse kantakse mõlemad nimed. Seda muidugi juhul, kui abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe, mille on valinud enamik Eesti abielupaare. Perekonnaseadus toob siiski välja erandid. Näiteks kuulub lahusvara hulka vara, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Kui osta korter selle raha eest, mis on saadud päritud kinnisasja müügist, võib see korter muutuda lahusvaraks, kuid peate suutma tõendada, et soetasite korteri just päritud vara müügist saadud raha eest. Kui raha on kantud pangakontole, kuhu laekuvad ka muud vahendid, näiteks palk, siis ei ole võimalik tuvastada makstava raha päritolu. Soovitatav on pidada juba enne pärandvara müüki notariga nõu, kuidas saaks hiljem tõendada raha päritolu, näiteks avada selle tarbeks eraldi pangakonto või hoiustada müügist saadud raha notari deposiiti. Võimalus on ka sõlmida abikaasaga abieluvaraleping, millega tunnistate korteri lahusvara hulka kuuluvaks. Abieluvaralepingut saab teha notari juures, kes selgitab ka kõiki asjaolusid.

V:

Olen suvel abiellumas ja sooviksin teada, kuidas abiel­ lumine mõjutab minu ja abikaasa varalist seisu. Meil on praegu mõlemal korterid, mille plaanime müüa ja osta ühiselt maja.

K:

Abielu sõlmimisel on tõesti vaja langetada otsus abikaasadevahelise varasuhte osas. Varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja varalahusus. Varaühisus seob abikaasad majanduslikult kõige enam. Vara, mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub abikaasadele ühiselt ja sellega saavad abikaasad tehinguid teha üksnes ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale tagatise saada selle varasuhte lõppemisel osa teise abikaasa teenitud tulust. Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Korterid, mis on soetatud enne abielu sõlmimist, on kummagi abikaasa lahusvara ja jäävad selleks ka pärast abiellumist. Kui abiellumisel valite varaühisuse varasuhte, siis hakkab peale abielu sõlmimist soetatud maja kuuluma abikaasade ühisomandisse ja sellega saavad abikaasad teha tehinguid vaid ühiselt. Kui abiellumisel valite juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, on teil võimalik omandada maja küll koos, kuid mitte ühis-, vaid kaasomandisse.

V:

Soovin osta korterit ja olen leidnud mitu sobivat. Neist ühe maja kohta olen saanud teada, et selles on korterid kaasomandis, teises aga korteri­ omandid. Kas ostja jaoks on vahet, kas tegemist on kaasomandi või korteri­ omandiga?

K:

Korteriomandi puhul omandab ostja konkreetse korteri. Iga korteri juurde kuulub lisaks mõtteline osa maatükist ja ehitise osadest, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, näiteks trepikoda, pööning, kandvad konstruktsioonid, katus ja keskküttetorustik. Sellise mõttelise osa võõrandamisel ei kehti kaasomandi ostueesõigus. Erinevalt korteriomandist on kaasomandi puhul kogu kinnistu, nii maatükk kui hoone, omanike ühises omandis ja kasutuses. Küll aga võivad kaasomanikud ühiselt kokku leppida, kes millist osa hoonest ja maast kasutab. Selleks, et kokkulepitu kehtiks ka järgmiste omanike suhtes, peab määrama notariaalse kasutuskorra, mis kantakse kinnistusraamatuse. Kaasomandiosa müümisel on kaasomanikel ostueesõigus.

V:

Hiljuti suri minu vanaonu. Tal endal lapsi ei olnud ja tema õed-vennad on samuti surnud. Nendel oli kokku 6 last, kellest üks oli minu isa, kes on samuti surnud. Kas mul on õigus vanaonu päran­ dile ja mida peaksin selleks tegema?

K:

Kui vanaonu ei ole teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, siis toimub pärimine seaduse järgi. Sellisel juhul on pärijateks tema abikaasa ja sugulased. Kui vanaonu ei olnud abielus, siis pärivad vaid sugulased. Kui pärandajal lapsi ei olnud, siis pärivad abikaasa kõrval lahkunu vanemad või õed ja vennad või nende lapsed. Selleks, et välja selgitada, kas teil on õigus vanaonu pärandile, on vaja algatada notari juures pärimismenetlus. Algatamiseks piisab notari juures vastava avalduse tegemisest. Menetluse algatamisel saadab notar kõigile registritest ilmnevatele pärijatele selle kohta teate. Kui pärijad pärast teate saamist loobumisavaldust ei esita, loetakse nad automaatselt pärijateks.

V:

13


ABIELU

ABIELU

jale soovitakse hüpoteeki seada, sest seda saab teha ainult mõlema tulevase omaniku osalusel. Probleemid tekivad siis, kui sellise varaga on vaja teha järgmine tehing - asja müüa, kinkida, pantida või inimese surma järel pärida. Kinnisasjade ja osaühingute osade puhul tuleb selleks sõlmida notariaalne leping ja notar peab kontrollima, kas tehingut teha sooviv inimene võib seda teha üksi või on vaja ka abikaasa nõusolekut. Kui kohtuvaidluse puhul saab kohus võtta arvesse seda, kes asja eest maksis ja kas abikaasad elasid koos, siis notar selliseid hinnanguid anda ei saa. Ühisvaraga tehingu tegemisel peavad osalema mõlemad abikaasad ning pärimisel saavad pärijad endale ainult surnud abikaasa osa. Abikaasa, kellega enam ammu ei suhelda, tuleb sellisel juhul üles otsida ja võib juhtuda, et ta soovib saada endale osa müügihinnast või surma korral nii enda poolt varast kui osa pärandist. Ühisvara tekib seni, kuni abielu juriidiliselt kehtib. Kui üks abikaasadest soetab vara pärast lahkuminekut, kuid enne lahutust, on see samuti seaduse silmis nende ühine vara, kuigi koos enam ei elata. Sageli ei teata, et lahutuse fakt ise automaatselt abielu ajal soetatud vara lahusvaraks ei muuda. Ühisomandi lõpetamiseks tuleb iga asja suhtes eraldi kokku leppida, kusjuures kinnisvara ja osaühingute osas kokkulepete sõlmimiseks tuleb pöörduda notari poole. Vastasel juhul võib juhtuda, et abielu on küll lahutatud, aga aastaid tagasi soetatud ühine korter on jätkuvalt ühine.

Kaotsiläinud abikaasa on seadusjärgne pärija

Kui lahkutakse

abielu lahutamata TEKST ANNELI ALEKAND, TALLINNA NOTAR

Notarid puutuvad aeg-ajalt kokku inimestega, kes ei ela juba mõnda aega pere­konnana koos, kuid on jätkuvalt omavahel abielus. Igaühel on õigus teha oma valikud, kuid seejuures on oluline teada juriidilisi nüansse, millega sellise elu­valiku teinud inimesed peavad arvestama. 14

E

estis on levinuimaks abielupaaride varasuhteks varaühisus. Kuni 2010. aastani sõlmitud abielude puhul kehtis seaduse alusel automaatselt varaühisuse varasuhe, erandiks vaid juhud, mil abikaasad olid sõlminud omavahel abieluvaralepingu. Alates 2010. aastast tuleb kõigil abiellujatel teha valik varaühisuse, varalahususe ja vara juurdekasvu tasaarvestuse vahel, kuid ka viimaste aastate praktika kinnitab, et varaühisus on kahest ülejäänud valikust populaarsem. Ühisvara tähendab seda, et abielu jooksul ostetud asjad kuuluvad mõlemale abikaasale ühiselt, sõltumata sellest, kumb nende eest maksis või kumma nimi on kirjas registri omanikulahtris. Sageli kõnekeeles kasutatavat väljendit “kellegi nimele vormistamine” ei ole juriidilises keeles olemas ja abielus inimese puhul on omanikustaatuse puhul määravaks hoopis see, mida ütleb perekonnaseadus.

Ühisvara on ühine ka pärast lahkuminekut

Kuni 2009. aasta lõpuni ei tuntud müügilepingute sõlmimise juures enamasti huvi ostja perekonnaseisu vastu. Seetõttu tuli vana perekonnaseaduse kehtimise ajal sageli ette olukordi, kus ostja ei teadnud, et ostetud asi sai tema ja abikaasa ühisvaraks ja kaasa ei pruukinud ostust sootuks midagi teada. Alates 2010. aastast on notar kohustatud lepingusse märkima, kas asi hakkab kuuluma ühisvara hulka ja kui hakkab, siis laskma registrisse kanda mõlema abikaasa nimed, kuid üldiselt ei ole nõutav, et teine abikaasa seejuures tehingus osaleks. Erandiks on olukord, kus ostetud as-

Kui üks abikaasadest sureb, toimub pärimine kas testamendi alusel või selle puudumisel seaduse järgi. Viimasel puhul on esmajoones pärijateks lapsed ja abikaasa. Kui lapsi (ega lapselapsi) ei ole, jagab abikaasa pärandit koos lahkunu vanematega või õdede-vendadega. Kui ka selles sugulaste ringis kedagi ei ole, pärib abikaasa kogu pärandi ja lülitab pärimisest välja need, kes olid surnu sugulased vanavanemate kaudu. Aeg-ajalt juhtub, et pärijate ringi ilmub abikaasa, keda sugulased üldse oodata ei osanud, sest lahkunu polnud temaga aastaid või aastakümneid koos elanud. Samuti võib ammu “kaotsiläinud” abikaasa surma puhul ilmneda, et enda teada üksinda ostetud korterit või maja tuleb ootamatult jagada abikaasa “uuest elust” lastega. Seadusjärgset pärimist saab tühistada testamendiga, kuid selle puhul on oluline teada sundosast. Lisaks töövõimetutele lastele ja vanematele on õigus nõuda sundosa ka töövõimetul abikaasal, kes jääb testamendi järgi pärimisel pärandist ilma või saab vähem, kui oleks tema sundosa suurus. Sundosa ei ole siiski kaasomand pärandvaraks olevatest asjadest, vaid rahalise hüvitise nõue teiste pärijate vastu ning selle suuruse teadasaamiseks tuleb lasta pärand hinnata. Sundosa saamise õiguse või selle suuruse üle vaidlemine kellegagi, keda pole kunagi varem kohatud, võib olla lähedase inimese kaotanud inimestele samuti ebameeldivaks üllatuseks.

Seadus nõuab abikaasa toetamist

Abikaasadel on seaduse järgi ka kohustus teineteist toetada ja abistada. Kui inimene iseseisvalt majanduslikult toime ei tule, peavad teda toetama lähemad sugulased. Abielus inimese puhul ütleb perekonnaseadus, et ennekõike peab abivajajat toetama tema abikaasa ja alles siis, kui abikaasal ei ole selleks võimalusi, võib ülalpidamist nõuda sugulastelt. See tähendab, et lahutamata abielu puhul võib ühel päeval saabuda nõue oma seaduslikku abikaasat majanduslikult toetada. Naistel on kasulik teada sedagi, et kui pärast lahkuminekut, kuid enne abielu lahutamist, peaks sündima uue elukaaslasega laps, peab seadus seda last abikaasa lapseks ning asja “õigeks ajamine” on pikk ja vaevaline protsess. Lahus elavad abikaasad võiks kõike eeltoodut endale teadvustada ja kui see teadmine ei meeldi, siis abielu lahutada ning ühisvara ära jagada. Pikas perspektiivis on reeglina lihtsam teha paberid elu järgi, mitte hakata elu paberite järgi ümber korraldama.

15


KINNISVARA

KINNISVARA

TEKST PAAVO UIBOPUU, TARTU NOTAR

Kinnisvara müüja vastutus ei lõpe lepingu allkirjastamisega Ajakirjandust ja kohtupraktikat jälgivad inimesed on ilmselt märganud, et elukinnisvara müügitehingute järgselt on kasvanud objektil avastatud puudustega seotud vaidlused. Ostja on eeldanud üht, aga saanud müüjalt midagi muud.

K

innisvara müügitehingute puhul kehtib sama reegel, nagu igapäevaselt poest kaupa ostes - katkise kauba eest ei pea täishinda maksma. Seadusandja on pannud müüjale vastutuse ehitisel või korteril esinevate varjatud puuduste eest. Müüja vastutus ei lõpe lihtsalt sellega, et ta on ostjale korterit või maja näidanud. Kui müüdava kinnisvara kvaliteet ei tulene just lepingust või seadusest, peab arvestama kohustuste täitmisel vähemalt keskmise kvaliteediga. Reegel on, et elamukinnisvara peab vastama kasutusotstarbele ehk sobima elamiseks ja vastama eluruumile esitatavatele nõuetele. Elementaarsed elutingimused hõlmavad üldjuhul veevarustust, kanalisatsiooni, ventilatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist. Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Seega on müüjal oluline teada, et ta jääb vastutama ka pärast müüki sellise puuduste eest, mida ostja ei teadnud ega pidanudki teadma. Näiteks küttesüsteemi korrasolekut ei saa proovida keset suve, vaid

16

üksnes külma ilmaga, samuti ei näe ostja korterit vaadates selle elektrisüsteemi, ventilatsiooni või muude tehnosüsteemide korrasolekut.

Puudused kirja

Müüja poolt on otstarbekas, vajalik ja aus lasta müügilepingusse lisada punktid selle kohta, millised puudused talle teadaolevalt asjal on. Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib nõuda temalt puuduse parandamist. Selle asjaolu tõttu näeb kohus olulist rolli ka notaritel. Notarid peaksid tehingu pooltele selgitama teadaolevate puuduste lepingusse lisamise vajalikkust, eriti juhtudel, mil müüakse juba varasemalt kasutusel olnud eluruume. Seega müüja peab andma asja kohta täieliku ja tõese info ja müüdava asja omadused tuleks fikseerida müügilepingus, et mõlemad pooled saaksid ehitise seisukorrast ühtmoodi aru. Müüja ei pea enne müügitehingut asja korda tegema, küll aga andma ostjale tõest ja vajalikku informatsiooni. Kahtlemata kerkib kohe küsimus – milline info on piisavalt asjakohane, et seda tuleks lepingusse märkida. Toon siinkohal välja valiku kohtupraktikas käsitlemist leidnud eluruumi omadustest, kus müüja on jäänud vastutama, sest ta pole jaganud talle teadaolevat infot ostjaga.

Elamukinnisvara seisukorra puhul tuleb lähtuda selle ehitamise aja nõuetest ja heast ehitustavast. Renoveeritud asja ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab hakkama elutingimuste tagamiseks kohe lisainvesteeringuid tegema. Elamuga kinnistu müümisel lähtutakse eeldusest, et elamu vastab olemasolevale dokumentatsioonile ja kõrvalekalded peaks olema kokku lepitud. Siiski ei saa igasuguseid kõrvalekaldumisi projektist iseenesest lugeda ehitise puudusteks, kui objekt vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele.

Kütte- ja elektrisüsteemide korrasolek on oluline

Küttesüsteemide korrasolek on meie kohtupraktika kogemuse baasilt väga oluline. Maja kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojakskütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks. Puudulikult soojustatud ja seetõttu vähese soojapidavusega maja ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga ja selle ehitamine vastata heale ehitustavale. Korteri ostmisel loetakse endastmõistetavaks, et seda saab kütta ja see tagab elamiseks vajaliku normaalse temperatuuri. Puudustega küttekolded tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks. See, et ahju oli võimalik kütta, ei näita, et korter ka soo-

jaks läks. Elektrijuhtmestiku korrashoid on ohutuse seisukohalt äärmiselt oluline aspekt. Kõik elektritööd peab olema teostanud selleks pädev isik, töö olema dokumenteeritud ja välja antud nõuetele vastavuse dokument. Kui elamus või korteris on veekahjustusi, siis ei piisa nende näitamisest ostjale, vaid tuleb ka selgitada, kas läbijooksud võivad hakata korduma tulevikus ja tooma välja lekete põhjused. Ka kodu ümbritsev müra võib vähendada korteriomandi väärtust kui müra segab asja kasutamist ja omanikul ei ole võimalik nõuda segamise lõpetamist.

Kas korteriühistul on võlgu?

Müüja peab ostjat teavitama ka kõikidest võlgadest ja kohustustest, ka nendest, mis puudutavad korteriühistut. Kui korteriühistu on võtnud laenu, mõjutab see otseselt kõiki korteriomanikke, sest korteriomanikud on kohustatud tasuma laenumakseid. Oluline on ka müüjapoolne võimalik kommunaalmaksete võlg ühistule, sest korteriomandi võõrandamisel lähevad kohustused korteriühistu ees üle uuele omanikule. Kui korteriühistu ei toimi ehk ei korraldata üldkoosolekuid, ei koostata majandustegevuse aastakava, ei lahendata jooksvaid probleeme ja ei suudeta tagada pangalt võetud laenu tagasimaksmist, on see samuti asjaolu, mille vastu on korteriomandi ostjal äratuntav oluline huvi. Korteriomandi müüja peab andma ostjale teavet selle kohta, kui ühistu mingil põhjusel tõhusalt ei toimi. Lepingutingimustele peavad vastama ka kõik kinnisasja juurde kuuluvad dokumendid. Elamukinnisvara puhul on tähtis, et tehtud ehitustööde kohta on koostatud projekt, ehitusluba ja kasutusluba. Nii nagu ka sõidukite puhul, võib asi võib olla küll suurepärases seisukorras, ehitustööd on tehtud vastavate spetsialistide poolt kvaliteetselt, kuid kui tehniline ülevaatus (kasutusluba, audit) on tegemata, ei või seda asja kasutada. Kõik ehitised peavad olema kantud ehitisregistrisse. Kui mõni kinnistul asuv ehitis ei ole registrisse kantud, tuleb see lepingus fikseerida. Ehitus- ja kasutuslubade puudumine ei takista müügitehingute sõlmimist, aga ostjal peab olema võimalus nimetatud asjaoluga arvestada. Samuti on peetud olulisteks dokumentideks vajalikke juhendeid, näiteks küttesüsteemi kasutusjuhendit. Kuigi müügiprotsess võib paista esmapilgul keeruline, pole hirmu põhjust siiski tunda. Müüja ei ole lepingu vormistamisel üksi ja alati saab kas maaklerilt või notarilt nõu küsida, mida lepingu sõlmimisel oluliseks pidada.

17


13 KÜSIMUST

13 KÜSIMUST

1| Kuidas Sinust notar sai?

Notar

Jaan Hargi: Töö kiidab tegijat FOTOD ANDRES RAUDJALG

18

Õppisin Tartu Riiklikus Ülikoolis endise Tartu Mööblikombinaadi stipendiaadina juurat. Olin pärast keskkooli lõpetamist aasta jagu seal töötanud ning toonane Nõukogude Liidu tööstus vajas konsultante, kes “suure kodumaa” avarustesse lähetatud mööbli eest saamata jäänud raha välja võitleks ning kvaliteediga seotud pretensioonidega tegeleks. Ülikoolis õppimise ajal Eesti taasiseseisvus ning viimasel kursusel tuli praegu pankurina tegutseva koorikaaslasega juttu, et on üks huvitav juriidiline amet – notar. Ülikoolis sellest ametist eriti ei räägitud ja varem olin sattunud notari juurde vaid auto volikirja tegema ning õppelaenu käendama. Koorikaaslase soovitusel läksingi ennast notar Tiina Tombergi juurde tööle pakkuma ning pärast kõrgkooli lõppu sain notari abi nimetust kandvale ametikohale.

tagab see amet iseseisvuse oma otsuste tegemisel ja elluviimisel.

4| Nimeta üks (või kaks) vanasõna, millest alati lähtud.

Tark ei torma. Töö kiidab tegijat.

5| Kas Sul on mõni eeskuju,

kelle jälgedes oled püüdnud käia?

Ei ole eeskujusid, aga notarina olen enim järginud enda juhendajate Tiina Tombergi ja Piret Pressi notari ameti pidamist.

6| Kas notaritöö juures on midagi, mis Sulle üldse ei meeldi?

Mulle ei meeldi, et notar ei saa ära öelda tehingu tõestamisest isegi juhul, kui talle tundub, et tegemist on nö tankistiga. Kui büroosse tuleb isik, kes soovib osta võlgades firma osa ning kinnitab, et ta teab sellega seonduvaid riske, siis ei ole notaril paraku alust tehingu tõestamisest keelduda.

2| Kui Sa ei oleks notar, siis mil- 7| Mida Sa kõige paremini teha liselt elualalt Su leiaks?

Keskkooli ajal mõtlesin metsatööstuse peale, kus tegutses minu isa, aga huvitava valdkonnana tundus ka majandusgeograafia. Paraku sain matemaatika eksamil vaid kuus palli kümnest ning geograafi minust seetõttu ei saanudki.

3| Mis Sind notari ameti juures kõige enam paelub?

Notari töö võimaldab kohtuda erinevate inimestega ning aidata nende juriidilisi probleeme ennetada ja lahendada. Samuti

oskad?

Notariaaltoiminguid, millega ma olen seotud juba 1994. aastast.

8| Kes on Sinu jaoks kõige olulisemad inimesed?

Oma pere - abikaasa Tiina ning lapsed Epp, Ann ja Liina Riin.

9| Milline tegevus või hobi on Sulle südamelähedane?

Olen Sakala korporatsiooni liige alates 1991. aastast. Tegemist on ühendusega,

kus osalevad väga erinevate ametite ja elualade inimesed. Nendega suhtlemine avardab silmaringi ja aitab välja saada igapäevarutiinist. Tore on osaleda ka noorte inimeste tegemistes ning nõu ja jõuga abiks olla.

10|

Millist hiljuti loetud romaani või vaadatud filmi soovitaksid teistelegi?

Lugemiseks jääb kahjuks vähe aega. Viimati lugesin Mart Kadastiku elulooraamatut “Nüüd ma siis kirjutan”. Tartust pärit inimesena oli hea meenutada tuttavaid kohti ja inimesi. Kinos vaatasin äsja Eesti filmi “Sangarid”, mis jättis samuti toreda mulje.

11|

Kuhu võtad ette oma järgmise reisi?

Reisida tahaks rohkem kui päriselt õnnestub. Talvel üritame perega suusareisil käia ning suvel, sügisel kas soojema mere ääres või kultuurireisil.

12|

Millises Eestimaa paigas soovid oma pensionipõlve veeta?

Pensionipõlveks oleks kena tagasi Tartusse minna – seal on elutempo rahulikum ja vahemaad väiksemad.

13|

Mis vajab Eesti elus kõige kiiremat parandamist?

Parandamist vajab eelkõige majandusliku stabiilsuse säilitamine ja inimestele elamisväärsema keskkonna loomine, et peatada meie inimeste lahkumist välismaale.

19


PÄRIMINE

PÄRIMINE TEKST PIRET PRESS, TALLINNA NOTAR

Ootamatu probleem

“ootamatutest” pärijatest Ikka juhtub, et pärast isa surma ilmub ootamatult välja seniteadmata tütar või poeg. Mõnikord ka abi­ kaasa, kellega pole aastakümneid koos elatud. Kui lahkunu pole osanud eluajal delikaatseid probleeme lahendada, paneb ta ebamugava ja raske koorma lähedaste õlule, kes peavad lahkunust allesjäänud sasipuntra lahti sõlmima.

N

otarina soovitan kõigil inimestel lahtirääkimata perekonnalood veel eluajal ära klaarida, nii on lihtsam endale ja lähedastele. Tänapäeval pole mõtet loota, et saladused ilmsiks ei tule. Kõik meie lapsed ja abikaasad on reeglina registrites kirjas ning ilmnevad surma järgselt notari juures kindlasti.

Testament tagab ootuspärase pärimise Kui testamenti pole tehtud, on esimese järjekorra pärijateks lapsed ja abikaasa. Nii võibki juhtuda, et pärib abikaasa, kellest aastaid tagasi lahku mindi ning elukaaslane, kellega koos on ühine kodu loodud,

20

jääb sootuks kõigest ilma. Samuti on võrdselt pärijateks kõik lapsed, ka need, kellega koos elatud pole. Põhimõtteliselt saab ka surmajärgselt isadust tuvastada, kuigi tegu on keerulise kohtuprotsessiga. Seega pole kunagi liiga vara mõelda, kellele soovitakse oma vara jätta ja kuidas seda pärijate vahel jagada. Soovid saab testamenti kirja panna, see aitab vältida vaidlusi ja tülisid ka juhul kui ühtegi ootamatut pärijat ei ilmne. Testamendi puudumisel päritakse vara seaduse alusel. Eesti tänane pärimisseadus kehtib alates 2009. aastast. Loobumisele ülesehitatud loogika näeb ette, et pärivad kõik seadusjärgsed pärijad, kes pärandist ei loobu.

Pärast inimese surma algatab reeglina keegi lähedastest pärimismenetluse notari juures. Notar teeb pärimismenetluse läbiviimisel päringud erinevatesse registritesse, kust nähtuvad sugulussuhted, lapsed ja kehtivad abielud. Seega on ekslik ja põhjendamatu loota, et “kadunud” lapsed või abikaasa välja ei ilmu. Notar on kohustatud kõiki seadusjärgseid pärijaid nende pärimisõigusest teavitama. Pärandist saab soovi korral loobuda, selleks on inimese surmast ja pärimisõigusest teadasaamisest aega kolm kuud. Mõnikord pärijad loobuvad pärandist, teinekord mitte. Nii nagu on erinevad inimesed, nii on erinevad ka nende lood, taust ja väärtushinnangud.

Kes võivad olla “ootamatud” pärijad?

“Ootamatuteks” pärijateks võivad olla lapsed varasemast abielust või kooselust, kui nende sünnitunnistusele on kantud isa nimi. Sellisel puhul on laps kantud registrisse ja tema olemasolu selgub notari juures kiiresti. Ootamatult võib välja ilmuda ka laps, kellel isa kannet sünnitunnistusel pole. Kui selline laps soovib põlvnemist tõendada, saab ta seda teha ainult kohtus. See kätkeb küll mahukat protsessi, DNA testi, erinevaid tõendeid ja ekspertiise, kuid tõenduse saamisel kerkib ka tema teiste pärijate kõrvale. “Ootamatu” pärija võib olla ka abikaasa, kellega pole aastaid koos elatud. Kui abielu

“Ootamatuteks” pärijateks võivad olla lapsed varasemast abielust või kooselust, kui nende sünnitunnistusele on kantud isa nimi.

on jäänud lahutamata, lõpeb see surmaga. Enamasti siiski teatakse, et elukaaslane ei ole seadusjärgne pärija ja tehakse tema nimele testament, aga paraku tuleb asjaolu, et elukaaslane ei ole seadusjärgne pärija, mõnikord inimestele üllatusena. Eriti oluline on elukaaslaste puhul testament juhul kui on ühine kodu, kuid ühiseid lapsi ei ole. Lähedaste jaoks võib olla ootamatu ka testamendijärgne pärimine. Mõnel puhul otsustavad vanemad lastele pärandust mitte jätta, mis on kahtlemata nende õigus. Igaüks võib oma vara pärandada just sellele inimesele, kellele soovib. Siinjuures on oluline vormistada testament notari juures, kes veendub, et kõik on seaduspärane ning inimene ise on oma otsusest teadlik. Kodune testament kehtib vaid 6 kuud ning nende puhul tuleb aeg-ajalt ette nii võltsimist kui mõjutamist. Seega jäägu kodune testament pigem hädavariandiks kui teadlikuks valikuks. Notari juures tehtud testamendi puhul on pettuste ja mõjutamiste oht oluliselt väiksem. Kui ise ei saa kohale minna, saab notari koju kutsuda. Testamendi tegemine maksab 39 eurot, kuid tagab meelerahu aastateks.

Eestlaste keerulised peresuhted

Keeruline on öelda, kas rääkimata lood on tingitud eestlaste kinnisest iseloomust või millestki muust, aga igas teises suguvõsas leidub mõni lahtiharutamata saladus. Kui vanasti need enamasti saladuseks jäidki, siis tänapäeval tulevad paljud neist registrite abil pärast inimese surma ilmsiks. Mõnikord arvatakse, et nõukogudeaegsed sünnitunnistused, abielutunnistused või testamendid pole registrisse kantud, aga see pole tõsi. Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus pärast isa surma tulevad lapsed ja abikaasa pärimist vormistama ning selgub, et isal oli veel lapsi. Mõnikord on tegu varasema abielu või kooseluga, mida uue pere eest on varjatud, elataksegi kaksikelu, kus mehel on mitu perekonda ja mõlemas on lapsed. Kuigi sellisest uudisest teadasaamine on lähedastele šokeeriv, on lapsed enamasti seniteadmata õest või vennast kuuldes pigem õnnelikud. Üks noormees sai uudise venna olemasolust oma sünnipäeval ja tunnistas, et tegu on tema elu parima sünnipäevakingiga. Sellised lood võiks julgustada oma lähedastele tõtt tunnistama ja salajas hoitud lugudest rääkima. See võib olla kõigile osapooltele raske, aga veel raskem on elada hiljem kibeda teadmisega lähedase saladusest. Vastuseta jäänud küsimustele ei saa pärast surma enam keegi teine vastata. Mõnikord on lahkunul sõpru, kes loost teavad ja oskavad selgitusi anda, aga mitte alati. Igal juhul pole kena oma vastutusekoormat kellegi teise õlule panna.

21


NOTARID

TASUB TEADA!

1. juulist muutuvad...

EESTI NOTARID

1. juulist jõustuvad mitmed äriseadustiku ja teiste seaduste muudatused, mis puudutavad kohturegistrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumist ja neist väljatrükkide saamist. Registrite kantseleides lõpetatakse klientide vastuvõtt, äriregistri kinnitatud väljatrükke saab tellida notaribüroost ning dokumentidega tutvuda kas notaribüroos või veebilehel ariregister.rik.ee

Mis on e-apostill? Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust.

A

postillitakse reeglina avaliku dokumendi originaali, mis on paberkandjal. Näiteks on võimalik apostillida gümnaasiumi lõputunnistusi või ülikooli diplomeid, abielutunnistusi, avalike registrite väljatrükke ja volikirju. Hiljuti algatas Eesti Notarite Koda e-apostilli projekti, et tulevikus apostillida ka elektroonilisi ja digiallkirjastatud dokumente. Samuti saab kliendi soovil teha paberkandjal dokumendist elektroonilise dokumendi ja see e-apostilliga kinnitada. Kliendil saab olema veebi kaudu ligipääs temaga seotud e-apostillitud dokumentidele, samuti saab e-apostillitud dokumentidele turvalisel teel ligipääsu välisriigi ametnik, kellele dokumendid on vaja esitada. Uue apostilliregistri kaudu on võimalik välisriigi ametnikul kontrollida ka paberkandjal väljastatud apostillide ehtsust. Kuna rahvusvahelise dokumendisuhtluse puhul on alati üheks teemaks olnud dokumentide usaldusväärsus ning praktikas on üsna suur tähtsus dokumentide ehtsuse kontrollimisel, siis peaks e-apostilli lahendus riske maandama ning nii klientide kui ametnike aega kokku hoidma. Notarite Koda arendab e-apostilli Euroopa Liidu struktuuritoetuse abil ning e-apostill peaks saama kasutusvalmis tänavu sügiseks.

22

1. juulist saab äriregistri avaliku ja äritoimikuga tasuta tutvuda järgmistes notaribüroodes: Tallinnas Anne Saaberi büroos (Tartu mnt 13); Tartus Tiina Tombergi büroos (Kaluri 2); Pärnus Marje Jürioja, Kristi Kivimägi ja Kaia Krügeri büroos (Ringi 1); Jõhvis Kristel Jänese büroos (Keskväljak 4) ja Narvas Tatjana Boitsova büroos (A. Puškini 17-13).  Avaliku ja äritoimiku dokumentidega võib tutvuda igaüks ning selleks ei pea tõendama õigustatud huvi. Kui soovitakse tutvuda registritoimiku dokumentidega, siis on see võimalik õigustatud huvi olemasolul igas notaribüroos tasu eest. 

1. juulist hakkavad laeva lipudoku­ mente väljastama notarid ja Veeteede Amet, seni tegi seda kinnistus­ Kujundaja osakond. Vladimir Lipudokumendid Taiger. trükitakse spet­ siaalselt selleks loodud turvapaberil plankidele, mille kujundas Eesti krooni kujunduse autor Vladimir Taiger (pildil) ning need valmivad trükikojas Vaba Maa. Plangi põhitoon on mere­ sinine ning seda ääristab tumedama sinisega raam. Eeldatavalt jõuavad plangid notaribüroodesse juuni keskpaigaks.

Notari teenus on kättesaadav kõigis maakondades ja seda ka olukorras, kus muu õigusabi on koondunud enamasti suurematesse linnadesse. Notarid töötavad 21 linnas, sealhulgas mitmetes väikelinnades. ELVA

KURESSAARE

PÄRNU

Edgar Grünberg Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Marika Leis Tallinna 16, 93819. Tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee

Anne Kaldvee Uus 1, 80010. Tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee

Andres Ott Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Gerda Pitk Raekoja 2-2, 93814. Tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee

Kristi Kivimägi Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee

Kairi Aarik Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Andrus Ruul Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

KEILA

Lee Mõttus Keskväljak 11, 76608. Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com Priidu Pärna Keskväljak 11, 76608. Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com

HAAPSALU

Marika Kiiver Posti 41a, 90507. Tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee Eha Naudi Posti 26, 90504. Tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

JÕGEVA

Kaja Tenisson Suur 18a, 48306. Tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

JÕHVI

Tiit Juse Keskväljak 1a, 41531. Tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee Kristel Jänese Keskväljak 4, 41531. Tel: 453 3970, info@notarest.ee Andrei Lõssenko Rakvere 5a, 41531. Tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee Ülle Mesi Keskväljak 7, 41531. Tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee

Anne Heinsaar Lossi 4a, 93819. Tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee

KÄRDLA

Maira Kattel Põllu 17, 92414. Tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee

NARVA

Oksana Bauer-Karle A. Puškini 19, 20309. Tel: 357 5150, oksana.bauer@notar.ee

Marje Jürioja Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee

Kaia Krüger Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, info@parnunotar.ee Irina Luih Rüütli 40a, 80010. Tel: 449 0800, notar@notar.ee Anu Raid Aida 5, 80010. Tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee

RAKVERE

Tatjana Boitsova A. Puškini 17-13, 20309. Tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee

Irma Rahnu Lai 14, 44308. Tel: 324 0580, rahnunotaribyroo@gmail.com

Sergei Nikonov P. Kerese 4, 20304. Tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

Marika Saaver Turu plats 3, 44310. Tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee

OTEPÄÄ

Katri Kutsar Lipuväljak 13, 67405. Tel: 767 9025, info@valganotar.ee

PAIDE

Anu Nool Tallinna 18, 72711. Tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee Ene Nuka Tallinna 18, 72711. Tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

PÕLVA

Ere Kürsa Kesk 6, 63308. Tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

Toomas Saaver Laada 37, 44310. Tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee

RAPLA

Raul Joamets Tallinna mnt 12, 79513. Tel: 489 4071, notburoo@notar.ee Kille Piibur Jõe 16a, 79513. Tel: 489 2700, piibur.notar@gmail.com

RÄPINA

Kaire Salomon Kastani 32, 64506. Tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee

SILLAMÄE

Irina Kritsuk Kesk 22, 40231. Tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee

23


NOTARID VALGA

Katri Kutsar Vabaduse 26, 68204. Tel: 767 9025, info@valganotar.ee

VILJANDI

Vivian Agu C. R. Jakobsoni 6, 71013. Tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee Rita Dimitrijev Tartu 3, 71004. Tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee Kersti Kulla Tartu 8a, 71020. Tel: 435 0561, info@notarkulla.ee Virgi Ojap Kauba 8, 71020. Tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

VÕRU

Inga Anipai Lembitu 2a, 65608. Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee Triin Tein Lembitu 2a, 65608. Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee Kaata Kartau Rävala pst 5, 10143. Tel: 699 0960, info@notarmail.com

Priidu Pärna Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 605 2100, info@notarmail.ee

Kairi Aarik Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Robert Kimmel Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Erki Põdra Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4440, info@notarid.net

Edgar Grünberg Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Annika Kuimet Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee

Ülle-Riin Raja Narva mnt 5, 10117. Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee

Aune Harujõe Ülikooli 2a, 51003. Tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee

Heleriin Kulla Lauteri 5, 10114. Tel: 666 2429, info@citynotar.ee

Marika Rei Tatari 8/Sakala 22, 10141. Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee

Anne Kuill Ülikooli 6, 51003. Tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee

Kirsty Laidvee J. Poska 51a, 10150. Tel: 640 6064, info@notarlaidvee.ee

Evelyn Roots Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Andres Ott Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Liivi Laos Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com

Sirje Rõõm Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee

Anne Priks-Toom Kalevi 9, 51010. Tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee

Triin Lekk Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com

Anne Saaber Tartu mnt 13, 10145. Tel: 666 2010, info@saaber.net

Kersti Pruunsild Ülikooli 4-5, 51003. Tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee

Lia Martens Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee

Merle Saar-Johanson Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

Andrus Ruul Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Aivar Mesikäpp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

Gunnar Savisaar Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

Tiina Tomberg Kaluri 2, 51004. Tel: 731 1991, tomberg@notar.ee

Heli Mõttus Estonia pst 15, 10141. Tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee

Tiit Sepp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

Paavo Uibopuu Ülikooli 2, 51003. Tel: 743 0348, info@notary.ee

Lee Mõttus Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 605 2100, info@notarmail.ee

Triin Sild Tartu mnt 13, 10145. Tel: 666 2424, info@notarsild.ee

Sirje Orman Kentmanni 18, 10116. Tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee

Alla Ševtšuk Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee

Liia Aigro Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee

Maive Ottas Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee

Ragne Tehver Tatari 8/Sakala 22, 10141. Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee

Ants Ainson Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee

Evi Paberit F. R. Kreutzwaldi 24, 10147. Tel: 648 4841, evi.paberit@gmail.com

Tea Türnpuu Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com

Anneli Alekand Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee

Kadri Pappel Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee

Egle Uri Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com

Kätlin Aun-Janisk Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4440, info@notarid.net

Mari-Liis Parmas Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee

Liina Vaidla Narva mnt 5, 10117. Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee

Reeli Eelmets Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee

Maarika Pihlak Tartu mnt 25, 10117. Tel: 664 0080, info@notar.ee

Sirje Velsberg Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee

Jaan Hargi Roosikrantsi 2, 10119. Tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee

Piret Press Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee

Margus Veskimäe Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Rainis Int Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

Tarvo Puri Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee

TARTU

TALLINN

24

2017 01 NOTAR BENE kevad suvi  

2017 01 NOTAR BENE kevad suvi

2017 01 NOTAR BENE kevad suvi  

2017 01 NOTAR BENE kevad suvi

Advertisement