ROHUSILO
Võihape silos, kust see tuli? Igal kevadel hakatakse laborisse tooma haisvaid siloproove, mis ei kõlba loomadele söödaks. Arvatakse, et kui silos ei ole mükotoksiine, siis võib sööta küll. Need on aga võihappelise käärimisega roiskunud silod, kus ei ela hallitused ja ei ole ka toksiine, kuid sööta neid siiski ei kõlba.
leeritava materjali pH küllalt madalale ja see hoiab ära klostriidide arengu. pH sõltub heintaimede liigist ja kuivainest. 30%-se kuivainesisaldusega lutsern vajab, et pH oleks vähemalt 4,7 ja sama kuivainesisaldusega kõrreliste pH väärtus peaks olema vähemalt 4,4.
anaeroobsed, st kasvavad ainult siis, kui ei ole hapnikku. Klostriidide spoorid ehk eosed ei ole aktiivsed rakud. Neid leidub mullas, taimedel, sõnnikus, lägas. Nad aktiveeruvad ainult neile sobivates tingimustes. Tavapärasel silo fermentatsioonil arenevad piimhappebakterid kiiremini kui klostriidid. Piimhappebakterid toodavad piisavalt piimhapet, mis viib si-
Võihappesisaldusega silo süües ketoosi oht Kui silo fermentatsioonil ei ole pH piisavalt langenud, hakkavad võihappebakterid tegutsema ja võihapet tootma, kasutades selleks suhkruid ja piimhapet. Sel juhul on sileerimisel suured kuivaine- ja energiakaod. Klostriidide tegutsemisel pH väärtus tõuseb, kuni piimhape on ära kasuta-
HELGI KALDMÄE EESTI MAAÜLIKOOL
Kahjuks leidub igal aastal silosid, milles on tekkinud võihappeline käärimine ning seetõttu on silo halvaks läinud. Neid silosid on kõigist uuritud proovidest 1,2%, mis tonnides ei ole sugugi vähe. Võihapet toodavad klostriidid ehk võihappebakterid. Need on 46