EhitusEST, veebruar 2015

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 2 veebr uar 2015

PORTREE:

Mart Keskküla ÜLEVAADE:

aasta 2015 PROJEKTEERIMINE ENERGIATÕHUSUS ARHITEKTUURIÕPE TEEDE-EHITUS

Puit ja betoon

OOTAME TEID 19. RAHVUSVAHELISELE EHITUSMESSILE

8.

9.

10.

11.

aprill 11-18 aprill 10-18 aprill 10-18 aprill 10-17

SUURIM EHITUSMESS EESTIS! Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 tel: 613 7337 www.fair.ee/eestiehitab

Eesti N채ituste messikeskuses

8.-11. aprill

SISUJUHT

Kasvamiseks võimalusi otsimas

E

nnustamine on lik võita mõni hange, teadagi tänamis muidu meie väikmatu töö, ent suse tõttu haardeulamidagi pole teha: äri tusest välja jääks. arendamiseks peab Ajakiri EhitusEST ette vaatama ning hoiab arengutel kätt prognoose tegemata pulsil: ootame teie toimetada ei saa. soovitusi, et kajasÜhelt poolt on ehitada väärt ettepatushinnaindeks väinekuid ja pühenkeses languses, kurb dunud tegijate kotõsiasi on teede-ehigemusi. Ajakirja siLiivi Tamm, toimetaja tuse osakaalu vähesu aitavad koostöös nemine ning lisaks süvendavad toimetusega kokku panna ka saabuvad valimised ebakindlust: Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti keegi ei tea, milline täpselt saab Projektbüroode Liit, Eesti Katuseolema uue valitsuse nägemus ja ja Fassaadimeistrite Liit ning Eesti poliitika ehitussektori suunal. Ka Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride maailmapoliitika suundumused on Ühendus. viimasel ajal nõnda suur küsimärk, et üle ei jää muud, kui jätkata olemasoleval kursil, hoides samal ajal hinge kinni, et „midagi ei juhtuks“.

Teisalt püüavad ettevõtjad jääda Ajakirja EhitusEST saab tellida siiski positiivseks ning tahavad ku- aadressilt www.meediapilt.ee, junenud olukorras lahendusi leida: erialaliitude liikmete postkastidesse näiteks Ehitusekspordi Koja loomi- jõuab väljaanne tasuta. se idee võib teostumisel ekspordi- Ootame tagasisidet ajakirja sisu turgudel nii mõnegi ukse avada ja osas meiliaadressile ühispakkumistega oleks võima- liivi@meediapilt.ee.

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Sisu: Mida toob aasta 2015? lk 4 – 7 Projekteerijate tunnihinnast lk 8 Uued võimalused koostööks lk 10 - 11 Persoon: Mart Keskküla lk 12 - 16 Alanud aasta teede-ehituses lk 18 - 20 Muutused ehitusseadustikus lk 22 - 23 ETA nõuded lk 24 - 24 Põnev puitehitis: Haltia lk 28 - 31 Betoon: vana ja uus kohtuvad lk 32 - 35 Lamekatuste standard lk 36 Irina Raud arhitektuuriõppest lk 38 - 41

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

oü

Termograafia võimalused lk 42 - 44 Energiatõhusus ja kutsed lk 46 - 47 Uudised ja arvamus lk 48 - 50

3

K ÜSIMUS

Mida toob aasta K 2015?

gu maailma majanduses ja poliitikas toimuv, ent suureks mureks ma tänase teadmise juures Eestis põhjust ei näe ja olen mõõdukalt optimistlik.

JÜRI RASS NOVARC GROUP AS

ANDRES AAVIK

A

EEEL juhatuse liige

asta 2015 on hea aasta tellijatele.

Tööd on vähe ja konkurents on teravam. Põhjuseks on avaliku sektori tellimuste osakaalu järsk langus võrreldes möödunud aastatega. Uued EL-i rahastamisega projektid jõuavad ehitajateni alles järgmisel aastal.

Erasektori nõudluse osas prognoosin stabiilset kasvu, kuid tellijate kindlustunne ja finantseerimisotsused on otseselt seotud lähiturgudel toimuvaga.

JAANO VINK

A

NORDECON AS

astale 2015 mõeldes tekivad vastakad tunded, sest eelmise aasta keskpaigast alates on olukord pigem pingestunud ja üldine emotsioon on see, et tööd on pigem vähem. Samas oli see ette teada: Euroopa Liidu projektide osas on üleminekuaeg ühest eelarveperioodist teise ja maailmas toimuvad sündmused mõjutavad kogu turgu.

2015. aasta esimese poole osas olen seetõttu pigem pessimistlik, ent aasta teine pool peaks tulema parem: Eesti majanduskasvu prognoosi tõsteti, EL-i rahastuste osas algavad uued projektid – kõik kokku peaks taastama riiklike tellimuste osa ja eratellijadki on jätkuvalt suhteliselt aktiivsed. Loomulikult on muutujaid, mis pole meie kätes, na-

4

a projekteerimisvaldkonna ettevõtete käekäiku mõjutab maailmas toimuv, see, kas olukord Ukrainas rahuneb või eskaleerub. Ka meie tellijad, arendajad-investorid, ootavad ja jälgivad olukorda, et selle põhjal otsustada, kas investeerida või mitte.

Ei saa öelda, et aasta algus oleks olnud roosiline, kuid nüüd on tööd hakanud kiiresti juurde tulema. Meil on indikatsiooniks see, kas aasta alguses on umbes pool planeeritavast portfellist lepingute näol olemas. See on tänaseks isegi ületatud. Kevadeks ootame kasvu, mis ilmselt jätkub suveni.

Aasta teine pool tuleb kokkuvõttes parem kui 2014. aastal.

Oluline on, milliseks kujuneb eratellijate ja riigitellimuste vahekord. Täna on riigitellimusi portfellis ca 25–30%, mis on ootuspärane ja normaalne tulemus. Hea meel on sellest, et ka riiklikud tellimused on muutunud rohkem väärtuspõhisteks: arvestatakse pakkuja meeskonda, kvalifikatsiooni ja kogemusi. Samas on hinnatase meie valdkonnas väga madalal: 10 aastat tagasi moodustas see üle 5% ehituse maksumusest, täna võidetakse tellimusi vaid 2–3 protsendiga. Nii madal projekteerimise maksumus toob vaid leivakooriku lauale, aga ei võimalda mingit arengut ja lausa suretab valdkonda.

Tulemuseks on ajude äravool ehitusest. Täna töötab selles valdkonnas erialase haridusega inimesi vaid ligi 40%, mis on madalaim näitaja EL-is.

Veel mõni aasta tagasi oli see 50%. See mõjutab suuresti ka arhitektide ja inseneride tööd. On selge, et asjad paranevad alles siis kui ka Eesti riik panustab arengusse ja innovatsiooni, sest valdkonna enda võimekus on madalseisus.

Hetkel tundub, et soov asja paremaks muuta on riigiisadel tekkinud, kui vaid poliitikud asja tõsidusest aru saaksid.

Möödunud kriisid on olnud õpetlikud ja näidanud ettevõtetele, kuidas olla innovaatilised, kui vaid raha jätkuks.

Häid ideid on.

VALLOT MANGUS

M

OÜ TMB ELEMENT

eie kui betoonelemente valmistava ettevõtte jaoks on olukord viimasel aastal olnud suhteliselt soodne, seda just eeskätt just tänu ekspordile. Kui peaksime vaid siseturul hakkama saama, siis asi nii hea poleks, kuigi meie Tartu tehas sai nii mullu kui ka käesoleval aastal päris suuri tellimusi.

Eksportturgudest on meie jaoks olulisim Rootsi, kus meil on head partnerid. Sinna valmistab toodangut ka meie Läti tehas. Tuleviku osas ongi oluline see, kuidas sealne turg areneb, hetkel tundub, et ehitatakse päris palju ja ka hinnatase on mõistlik. Sealsed objektid on mahuliselt suuremad ja pikalt kokku lepitud, hetkel ei olegi meil võimsust, et enne sügist uusi suuri tellimusi juurde võtta.

Koduturul me hetkel suuri kõikumisi ei prognoosi. Eks vaatame ka seda, mida toovad valimised ja millised tingimused luuakse ettevõtluskeskkonnale. Riigi käes on hoovad, et turgu elavdada. Otseselt suurt turu kukkumist me ei prognoosi.

Võrreldes Lätiga investeeritakse Eestis julgemini, ka pankade finantseerimise osas on Eestis asi parem.

RAIVO RAND AS EHITUSFIRMA RAND&TUULBERG, EEEL JUHATUSE

E

ESIMEES

nnustamaks, mis juhtub Eesti ehitusturul aastal 2015, on oluline vaadata natuke ajas tagasi. Eesti ehitusturg on põhiliselt sõltunud riigihangetest, mida on süvendanud ka eu-

roabi kasutamine. Elamuehitus on kiratsenud juba aastakümneid, kuigi on teada, et ehitame inimese kohta tunduvalt vähem elamispinda, kui meie arenenud naabrid. Eurotoetuste lõppemisega hakkas riigihangete maht vähenema juba 2013. aastal, 2014. aastal vähenemine jätkus ja alates maist tuli välja ainult üksikuid arvestatavaid hankeid. Õnneks ilmusid riigihangete asmele eratellijaid, kes asusid tellima tootmishooneid, büroohooneid, kaubandus -ja logistikakeskuseid. Riigihangete vähenemise korvaski mingil määral eratellijate tulek. 2015. aasta esimeseks pooleks ehitajatel tööd jätkub, kuna jätkuvad mitmed riigi poolt tellitud suuremad tööd ning samuti eratellijate objektid. Loodan, et eratellijad toovad turule tööd juurde, kuna ehitushind on soodne, kuid kindlasti mitte enam nii suures mahus kui 2014. aastal, sest teatud tüüpi hooneid on ehitatud juba piisavalt ja puudub edasine nõudlus. Eratellimuste vähenemise üheks põhjuseks on kindlasti ka olukord Ukrainas ja Venemaal.

Keerulise situatsiooni tõttu on paljud vene investorid Eestis oma projektid külmutanud. Elukondlike hoonete ehitusmahud jäävad 2015. aastal umbes samaks, mis olid aastal 2014, kuid need mahud ei ole piisavad, lahendamaks tegelikku vajadust uue elamispinna järele. Elamispinna ehitusmahtude suurenemine sõltub riigi poliitikast.

Eraldi teema on teedeehitus, mille mahud vähenesid 2014. aastal tunduvalt. Kütuseaktsiisi lahtisidumine teedeehituse rahastamisest vähendas mahtusid veelgi ning 2015. aastaks ei ole näha suuri teedeehitusprojekte.

Kokkuvõttes võiks öelda, et 2015. aastal ehitusmahud vähenevad, sest kindlasti väheneb riigitellimus ja prognoosin ka eratellimuste vähenemist. Eriti keeruliseks kujuneb 2015. aasta teine pool ja ilmselt ka aasta 2016. Kas ehitusmahud hakkavad tõusma, sõltub suurel määral uuest riigikogust ja valitsusest, kuid arvan, et tõus ei toimu enne 2016. aasta teist poolt.

5

ÜLE VA ADE

Indrek Peterson:

tulemused pole kiita

Mullu ehitusmahud langesid ja ka praegu pole põhjust kindlaks optimismiks, kuigi mõningat leevendust väiksematele ehitusettevõtetele võib tuua korterelamute rekonstrueerimistoetuse meede.

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

Hinnanguliselt ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,05–2,1 miljardi euro eest, mida on 5–8 protsenti vähem kui 2013. aastal.

Ehitusmahud on olnud languses juba alates 2014. aasta esimesest kvartalist: võrreldes 2013. aasta sama perioodiga langesid ehitusmahud esimeses kvartalis 3%, teises 4%, kolmandas 8% ning neljandas kvartalis on ehitusmahtude prognoositav langus 2013.aasta sama perioodiga võrreldes 6–10%.

Oluline mõjutaja on teede ning rajatiste ehitus Enim mõjutas seda langust teede ja rajatiste ehitus, kus aastane maht vähenes ligikaudu 15%, lisaks pöördus kolmandas kvartalis

6

langusele ka hoonete ehitus, mida enim mõjutas just remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemine. Keskmistele ja väikestele ehitusettevõtetele toob lähitulevikus ehk mõningast leevendust korterelamute rekonstrueerimistoetuse meede, kuhu on struktuurivahenditest perioodiks 2014–2020 planeeritud 102 miljonit eurot.

Oluliselt on viimase paari aasta jooksul langenud ekspordi osakaal ehituses, milles peegeldub keeruline olukord ka lähiturgudel, näiteks Soomes.

Kui veel 2012. aasta esimeses kvartalis moodustas ekspordi osakaal kogu ehitusturust 14 protsenti, siis 2014. aasta lõpuks on see langenud kõigest 5 protsendini. Vastukaaluks rajatistele ja rekonstrueerimistöödele kasvasid 2014. aastal hoonete ehitusmahud (uusehitused).

Ehitushinnaindeks väikeses miinuses Ehitushinnaindeks on juba teist kvartalit järjest väikeses miinuses.

Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis mõjutasid miinust nii ehitusmaterjalide kui ehitusmasinate hinnad, siis neljandas kvartalis vähenesid eelmise perioodi neljanda kvartaliga võrreldes juba ka tööjõukulud.

Murelikuks teeb ka viimaste

5%

oli ekspordi osakaal 2014. aasta lõpus.

kvartalite ehituslubade väljastamise statistika, mille mõju ehitusmahtudele on oodata juba lähema poolaasta jooksul.

Kui aasta kokkuvõttes väljastati mitteeluhoonetele ehituslubasid 2014. aasta eelmise perioodiga võrreldes 6% rohkem, siis mullu kolmandas ja neljandas kvartalis väljastati ehituslubasid juba üle 10% vähem kui 2013. aasta samal perioodil.

Vaatamata püsivalt kõrgele nõudlusele elukondlike hoonete ehituses on selles segmendis ilmselt lähitulevikus oodata teatud jahenemist: 2014. aasta kokkuvõttes väljastati eluhoonetele (uusehitus) ehituslubasid eelmise perioodiga võrreldes 14,6% rohkem, ent neljandas kvartalis oli kasv eelmise perioodiga võrreldes vaid 3,4%.

Ehitustööde osakaal välisriikides 2005 – 2014

2015 toob tiheda konkurentsi

protsentides 10 8

6%

6 4 2 0

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

Keskmistele ja väikestele ehitusettevõtetele toob lähitulevikus leevendust korterelamute rekonstrueerimistoetuse meede, kuhu on perioodiks 2014–2020 planeeritud struktuurivahenditest 102 miljonit eurot.

Võib prognoosida, et 2015. aasta saab olema ehitusettevõtjatele keeruline, sest suure tõenäosusega jätkub ehitusmahtude langus. Languseks prognoosime kuni 10%.

Aastat ilmestavad järmised märksõnad: ehitusettevõtjate kindlustunde vähenemine tihenev konkurents ehitusturul surve hindadele ja kvaliteedile tööhõive vähenemine tööjõukulude kärped tööpuuduse kasv ehitussektoris muutuv seadusandlus Kuna 2015.aasta näol on tegemist valimiste aastaga, siis ei ole riigi poolt loota kiiret tuge ehitusturu elavdamisele suunatud võimalike meetmete käivitamisel, mistõttu jääb peamine raskus lähiperioodil erasektori kanda.

KESKKONNASÕBRALIK MÜÜRIPLOKK

www.roclite.eu

Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte VKG Plokk OÜ asub Ahtmes ajaloolises poorbetoontoodete tootmiskompleksis. VKG Plokk OÜ investeeringud tootearendusse ja tootmisse andsid võimaluse tulla turule uue põlvkonna müüriplokiga ROCLITE. Patenteeritud keskkonnasäästlik tootmine ning Saksa firma Masa-Henke täpsed tootmisliinid võimaldavad toota kvaliteetseid müüriplokke.

ROCLITE PLOKK ON: kerge ja kvaliteetne tugev ja täpne ● soodne ja soojapidav ● kergesti paigaldatav ● hea helipidavusega ● ●

Roclite seinaplokke kasutatakse müüri-, seina- ja vaheseinamaterjalina. Plokid ühendatakse omavahel peenteramördiga või plokiliimiga.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK JA KESKKONNASÄÄSTLIK Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Poorbetoonplokid on ökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

Järgitakse jäätmevaba tootmise põhimõtteid – põlevkivituhk võetakse taaskasutusse. Põlevkivituha kasutamisega plokkide tootmisel jäetakse loodusesse „väiksem jalajälg“.

Plokkide hea soojapidavuse annab poorides olev õhk. Pärast autoklaavimist on Roclite plokid kerged ja tugevad ning neist on võimalik ehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides).

Lisaks headele omadustele on toode ka keskkonnasäästlik – 100 000 m3 kergplokkide tootmiseks jääb Eestis kaevandamata 25 600 tonni lubjakivi, 2000 tonni savi, 16 800 tonni liiva ja 4100 tonni kipsi.

100 000 m3 ROCLITE-plokkide tootmiseks kasutatakse ca 39 000 tonni põlevkivielektrijaamade lendtuhka.

ÜLE VA ADE

Projekteerijate töö tunnihinnal jätkub ruumi tõusuks

E

esti Projektbüroode Liit on kogunud infot oma liikmete keskmistest tunnihindadest alates 1995. aastast.

Kui majandustõusu perioodil 2006–2009 olid hinnad laes, siis järgneval languse perioodil juba 2004. aasta tasemel. Aastal 2013 oli märgata teatud hindade tõusu ning ka 2014. aastal prognoositakse seoses töömahtude suurenemisega tunnihindade kasvu.

Andmete kogumise metoodika on pika aja vältel muutunud.

“Vahemikus 1995–2009 baseerusid andmed FIDIC-u poolt kasutataval töötajate kvalifikatsiooni määratlusel, ent 2010. aastal võeti kasutusele üleminekutabel kutsepõhise vastutava spetsialisti määratlustega ning alates aastast 2011 on tunnihindu kogutud vastavalt töötajate kvalifikatsioonile,” selgitab Mauno Inkinen Eesti Projektbüroode Liidust.

Teised üleminekud ei ole suurt mõju avaldanud, kuid 2010. aastal toimunud üleminek tegi graafikusse sisse korraliku saki.

“Arvutuspõhimõtete muutumisest olulisemaks hindame me siiski 2010. aasta jätkuvalt keerulist turuolukorda. Endiselt oli surve hinnalangusele: mida kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialist, seda suurem kukkumine tunnihinnas oli,” lisab Merike Rannu.

Alates 2011. aastast on turusituatsioon lootusrikkamaks läinud, kuid 2007. aasta hinnatasemeni jõudmine jääb veel unistuseks.

Ekspertide tunnitasud on võrreldes vastutava konsultandi, konsultandi ning projekteerijatega kõrge8

EPBL liikmete keskmised tunnihinnad

vastavalt töötajate kvalifikatsioonile 2005–2013, eurodes ekspert

vastutav konsultant

konsultant

projekteerija

80 70 60 50

50

40

40

30

30 25

20 10

2005

2006

2007

2008

malt hinnatud. Viimane jääb väärtusahelas viimasele kohale. On märgatav, et majanduslikul kõrgajal olid käärid tunnihindade vahel kõige suuremad, vahepeal toimus ühtlustumine. Arhitektide ja inseneride kutsesüsteemi täielik rakendumine võib lähiaastail tuua taas hindade diferentseerumise.

EPBL on võrrelnud ka Eesti ja Soome konsultantide tunnihindu. “Soomes on seadmete, materjalide, litsentside jms üldised kulud samas suurusjärgus Eestiga.

Mitmekordse tunnihindade erinevuse põhjustab soomlaste kõrgem maksu- ja palgakulu ja ootused kasumile,” selgitab Rannu.

“Kui Eesti ja Soome ehitushinnad on laias laastus ühtlustunud, siis tulevikus võib eeldada ka ehituskonsultatsiooniteenuste maksumuse ühtlustumist.”

2009

2010

2011

2012

2013

EPBL-i tunnitasu arvestusse on võetud nii büroo palgad kui kulud, kasum, kindlustus- ja õigusabikulud, personali koolituskulud, üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, tööandja ja töövõtja töötuskindlustusmaksed, põhivara kulum, kohustuslikud maksed, reservkapital.

Akutrell DDF456SP1F

279€

Väga võimas ja kompaktne üldtööriist professionaalseks kasutamiseks.

Kiirlaadija, 2 x 4.0Ah akut!

Maks.pöördemoment (Kõva/pehme)50 / 36 Nm Maks.läbimõõt puidus 38 mm Maks. läbimõõt terases 13 mm MAKPAC KOHVRIS!

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt.

Lisainfo: www.makita.ee Kampaania hind kehtib kuni 01.03.2015.Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega.

SÜNDMUSED

Loomisel on ehituse klaster ning Ehitusekspordi Koda Ehitusvaldkonna ettevõtjad vaatavad, kuidas õlg õla kõrval kindlamini edasi liikuda: toetuspunktidena on loomisel Ehitusekspordi Koda ning eduehituse klaster. „Eduehituse klastri puhul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aidanud huvitatud pooli kokku tuua. Täna on kaalumisel lahendus, kus klastri juurde tekiks ehituskorralduse ja dokumenteerimise e-keskkond, samuti tegeleks klaster BIM-i juurutamise, alliansshangete ning ekspordi küsimustega,“ selgitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. „Oleme huvitatud sisulisest koostööst ning valmis ideedega panustama.“ Kõrgkoolid tulid kaasa Klastriga ühinenute ring on kirev, teiste seas osalevad kõrgkoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ning Tallinna Tehnikakõrgkool, samuti Riigi Kinnisvara AS, lisaks tarkvara maaletoojad, projekteerimisbürood jt. Ehitusettevõtjate huvi on tänase päeva seisuga veel tagasihoidlik.

Andres Aavik kinnitab teemat kommenteerides, et tema hinnangul tuleks ressursid strateegiliselt panustada sellisele tegevusele, mis annab üldeesmärki silmas pidades suurima efekti. Suur eesmärk on antud juhul ehitussektori jätkusuutlik areng. ”Vaadates trende, kus meie rahvaarv langeb ning Euroopa Liidu poolne rahastamine peale käesoleva eelarve perioodi lõppu oluli-

10

?

Eduehituse klaster kutsub kaasa rääkima sektori arenguotsuste juures. Täna on ehitusettevõtjate huvi olnud leige, ent tegijad loodavad, et see muutub.

selt väheneb, on paljud Eesti ehitajad 8–10 aasta pärast olukorras, kus tuleb teha valik – kas õppida ümber või otsida tööd piiri tagant. Ekspordivõimekus aga ei teki üleöö,” arutleb Aavik. ”Selleks, et endale mingi eelis tekitada, tuleb hakata tegutsema täna. Ilmselt tähendab see kombinatsiooni innovatsioonist ja targast spetsialiseerumisest. Kindel on see, et

meie konkurentsivõime ei saa pikas perspektiivis põhineda odaval tööjõul, pigem peame panustama protsesside tõhustamisele, olema paindlikud ja kiired, mõtlema klientide tulevastele vajadustele juba täna. Vaadates ehitusklastri formaati, ei ole mõttekas proovida lahendada suhteliselt lühikese aja ja piiratud ressurssidega kõigi turuosaliste (so. õppeasutuste, tellijate, projekteerijate, järelevalvefirmade, ehitajate jne) kõikvõimalikke probleeme. Tuleb teha valik ja millestki millegi muu kasuks loobuda. Kas selleks on innovatiivsete koostöömudelite (BIM, IPD jne) rakendamine või IT-põhise koostööplatvormi loomine, on klastri osaliste otsustada. Kodus edukalt läbiproovitud platvormi on võimalik hiljem kasutada hüppelauana naaberturgudele.”

Oodatakse käivitumist Aaviku sõnul on ehitajate vähene huvi veidi üllatav, arvestades, et klastriga on liitunud sellised olulised turumõjutajad nagu Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. ”Usun siiski, et klastri käivitumisel ei jäta ehitajad kasutamata võimalust kaasa rääkida otsuste tegemisel, millel on nende tulevikule oluline mõju,” kinnitas Andres Aavik.

EEEL kutsub liituma Ehitusekspordi Kojaga

E

esti siseturg on väike, seega on ehitustoodete ja -teenuste suunamine välisturgudele möödapääsmatu. Selleks, et liikmetel oleks välisturgudele laienemine lihtsam, otsustati EEEL-i juhatuse koosolekul ellu kutsuda Ehitusekspordi Koda, mille loomisest on oodatud osa võtma kõik liikmed, kes juba tegelevad ekspordiga või on huvitatud välisturgudele siirdumisest. „Juba aastaid välisturgudel tegutsenud ettevõtjad on nii mõnigi kord silmitsi olukorraga, kus tegemist ootav töö ei ole päris nende valdkond või on töö niivõrd mahukas, et oleks mõistlik seljad kokku panna ja esitada ühispakkumus. Siinkohal oleks abiks Ehitusekspordi Koda, kus ühise tegutsemise üldpõhimõtted saaks kokku leppida,“ osutab EEEL Indrek Peterson EEEL-ist. „Eks aeg annab arutust, kui palju saab olema liitujaid ja kuidas täpselt asjaga edasi liigume.“ Idee üks autoreid, Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull, kinnitas, et kogemusi ja ressursse tuleb lihtsalt võimalikult optimaalselt jagada ja nõnda see mõte tekkis.

Koos on kulud väiksemad „Eksportturud on mahult suuremad kui koduturg, seal ei ole Eesti ettevõtted niivõrd omavahel konkurendid, pigem on tähtis teha koostööd. Ideaalis võiksime jagada müügikanaleid olukorras, kus kohapealne inimene suudab müüa rohkem tellimusi, kui üks konkreetne ettevõte suudaks täita. Samuti oleks hea teha koostööd siis, kui töö sisaldab spetsiifilisi osi, mida suudaks teha mõ-

Maailma mastaabis on Eesti suured tegijad ikkagi väikesed.

ni koduturu kontekstis konkurendina tegutsev ettevõte. Ka ressursi jagamisel saaks kulusid kokku hoida näiteks transpordi osas: selle asemel, et mitu ettevõtjat veedaksid päevi laeva või lennukiga reisides, saaks lahenduse leida läbi koostöö,“ arutles ta.

Info vahetamise koht Ku l l i h i n n a ng u l ole k s Ehitusekspordi Kojal oluline roll ka kogemuste jagamise osas, sest igas riigis on oma seadusandlus ning efektiivne oleks teadmiseid jagada nii, et igaüks ei peaks eraldi „kooliraha“ maksma. „Eks aeg näitab, kuidas idee praktikas teostub.

Kui huviliste ring saab täpsemalt selgeks ja temaatika on paigas, siis saab öelda, millises osas keskendutakse kogemuste vahetamisele või kus areneb idee tõeliseks ekspordi „löögirusikaks“, mis tähendaks seda, et ka hangetel saaks ühispakkumisi teha. Maailma mastaabis on ka Eesti suured tegijad ikkagi väikesed ja kui ühispakkumises saavad kokku erinevad kompetentsid, saaks ka midagi suuremat ära teha,“ nendib ta.

Ehitusekspordi Koja eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Ühtse ehitusteenuste ekspordimüügistrateegia loomine.

Ehitusekspordialase seadusandluse korrastamine (lepingutingimused, üldpõhimõtted, head tavad).

Ehituskonsortsiumi põhimõtete väljatöötamine, et osaleda ühiste jõududega välishangetel.

Koostöövõimaluste ja ressursside kaardistamine (näiteks teostuste puhul ettevõtete tugistruktuuri- ja müügiressursi ühisplaneerimine, kliendikontaktide vahendamine ja jagamine olukorras, kui pakkuja ise ei jõua/ ei soovi konkreetset teenust pakkuda).

Kogemuste vahetamine.

Välisturgude ehitusalase info koordineerimine ja jagamine, välisriikide ekspordivõimaluste infobaasi koostamine.

Eesti ehitusekspordi potentsiaali kaardistamine ja hindamine.

Eesti ehitusettevõtjate osalemine rahvusvahelistel messidel, näitustel ja koolitustel.

Eesti ehitusvaldkonda tutvustavate üldisema levikuga väljaannete ettevalmistamine, tõlkimine ja levitamine.

Ekspordialaste õppeprogrammide ja seminaride korraldamine.

Ehitusettevõtlus- ja äriinfo kogumine ja analüüsimine, vastavate andmebaaside ja registrite pidamine ning infoteenuse osutamine.

Eksportööride uuringud, Eesti eksportijate andmebaasi koostamine.

Turu-uuringute korraldamine ja levitamine.

Indrek Peterson / Eesti Ehitusettevõtjate Liit

11

PORTREE

Mart Keskküla: õpin kogu elu Tänavu 25. sünnipäeva tähistava Restori peaarhitekt Mart Keskküla on oma aastatepikkusele tööle tagasi vaadates kindlalt veendunud, et restaureerimist õpitakse kogu elu.

TEKST: HELI LEHTSAAR

12

„Iga maja on omanäoline, sest selle on kujundanud erinev arhitekt ja ehitanud erinev meister. See on kunst, kui sa leiad maja juures üles ehitaja hinge, arhitekti hinge ja suudad omaniku soove arvestades need kõik ühte liita. Siis hakkab majas voolama soe energia ja mul teeb südame soojaks, kui olen suutnud ühe maja taas elule äratada,“ räägib Keskküla oma ametist, millesse ta on rohkem kui neli aastakümmet pannud nii oma osku-

jõega. Vihulas saab näha ka üht Eesti arhitektuuris väga unikaalset hoonet. Millist? Küllap te ei arva ära, sest tegemist on ...karjalaudaga. „Karjalaut on 1,5 meetrit pikisuunas kaldu ehitatud. Eks mõisnik omal ajal ehitades plaanis, et nii voolab sõnnik otse uksest välja jõe poole ja pole vaja kaldteid teha,“ muheleb Keskküla. Küll aga ei muhelenud karjalauta taastanud ehitajad, sest viltusele hoonele katust panna on kõva väljakutse. Nüüd on aga 30 aastat katuseta seisnud karjalaudal taas katus peal ja seal on koha leidnud hotellitoad, spaa ning ujula. Vihula mõisa projekti esitas Restor 2013. aasta lõpus Itaalias toimunud ülemaailmsele suuremahuliste restaureerimisobjektide konkursile, kus Vihula jõudis 150 nominendi seast 15 parima sekka.

Stabiilne ja tasakaalukas areng on Mart Keskkülal võimaldanud ühendada tööd ja hobi ning seda juba viimased 25 aastat ühes ettevõttes. Foto: Julia-Maria Linna

sed kui ka hinge. Tema pereski on olnud arhitektiamet nakkav – kolmest tütrest kaks, Liis ja Meeli, on samuti arhitektid ning Liisist saab Restoris peagi isa töö ülevõtja.

Viimase aja töödest on Mart Keskkülale väga südamelähedane Vihula mõis, mis pärast kuus aastat kestnud restaureerimistöid paistab silma kauni ja tervikliku mõisaarhitektuuri ansambliga. Ka planeeringult on Vihula eripärane: nagu Šveitsi küla oma reljeefide ja

Kõik algas Vene kroonust Küllap pole Eestis just palju mehi, kes võiksid Vene sõjaväes teenitud aega tagantjärele tänada, sest sealt sai tõuke nende elukutsevalik. Mart Keskkülaga aga just nii juhtus, sest Moskva külje all ehitusväeosas suurt kodumaad teenides hakkas ta pioneerilaagrite ehitamisest vabal ajal palju joonistama. Ühel hetkel tabaski sõdurit äratundmine, et joonistamise ning käelise tegevusega võikski olla seotud tema elukutse. „Sealt tuli tahtmine edasi õppida ning 1971. aastal asusin Tallinnas TEMT-is (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum – toim) tehnik-arhitekti erialale õppima,“ meenutab 1966.-1968. aastatel Vene sõjaväes teeninud mees.

TEMT-i viimasel kursusel astus Keskküla esimest korda sisse ka oma praegusesse tööpaika, Tallinnas Lai tänav 29 asuvasse majja, mis on nüüd Restori maja ja kus asub Restori kontor. 1970ndatel oli aga selles 15. sajandist pärit

uhkes majas, kus on muide elanud ka Niguliste kiriku „Surmatantsu“ autor Bernt Notke, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. „Tulin restaureerimisvalitsusse praktikale ning haridusministri nõusolekul lubati mul TEMT-i viimase kursusega paralleelselt õppida ka Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala esimesel kursusel. Eks olin vanemaks saanud ja tahtsin aega kokku hoida,“ mainib Keskküla, kes jõudis Kunstiinstituudi lõputunnistuseni 1978. aastal.

Keskküla sõnul andis TEMT Kunstiinstituuti minekuks väga tugeva põhja alla. Saatuse vimkana oli muide TEMT-is tema õpetaja ka tulevane äiapapa. „Mu abikaasa, kes siis veel küll ses seisuses polnud, on isegi mu koolitöid parandanud – äi andis talle paki töid ja ütles, et näe, paranda Keskküla oma järgi,“ muheleb mees.

Pärast Kunstiinstituudi lõpetamist läks Keskküla restaureerimisvalitsusest üle Tallinna linnavalitsuse tootmisgruppi, kus tegeleti majadele fassaadipasside ja muude dokumentide väljastamisega. „Seda tänapäeval ei tehta, kuid kui toona tahtsid maja värvida, pidi linnavalitsusest tellima fassaadipassi, kus oli kindlaks määratud, milliseid materjale ja värve tohib kasutada,“ selgitab Keskküla.

32 aastat peaarhitektina Peaarhitekti tiitlit kannab mees 1983. aastast, sest just siis asus ta tööle Harju rajooni peaarhitektina. „Kogu Harju rajooni ehitused käisid minu laualt läbi. Nii eramajade kui suurte ühiskondlike hoonete ehitusload tuli kinnitada ja see oli tempokas töö. Tänasega ei saa küll võrrelda, praegu on ehitusloa taotlemise protsess keerulisem ning väga juriidiline. Siis aga vaadati rohkem arhitektuurilist poolt,“ võrdleb Keskküla aas-

13

PORTREE takümnete tagust aega praegusega. Kuid nõukogude võim, parteitöö ja surve panna igasse külasse püsti paneelmaju Keskkülale siiski ei istunud ning 1989. aastal jõudis ta tagasi Laiale tänavale, asutusse, mis kandis siis pikka nime Vabariiklik Koondis Eesti Restauraator. „Tegelesin restaureerimisobjektidega ja ühtlasi ka selle murega, et meil polnud restaureerimiseks õigeid materjale, näiteks õiget lupja,“ meenutab Keskküla. „Saaremaa mehed võtsid kätte ja hakkasid ise lupja põletama. Saadi aru, et sellist lupja tulekski restaureerimisel kasutada ning tsement tuleks välistada. Olen õige lubja kasutamist aastaid propageerinud, kuni selleni välja, et vahel tuleb töömeestele ka ette näidata, kuidas üks õige kellukrohv välja näeb,“ räägib Keskküla, keda kolleegid vahepeal isegi lubjavanaks kutsusid.

Murdelised kaheksakümnendad 1980. aasta oli meile restaureerimise seisukohast suure tähtsusega. Küllap mäletavad paljud, et just siis tulid Eestisse Poola restaureerijad, kelle kaasabil Tallinna vanalinnas paljud keskaegsed pärlid korda said, teiste seas ka Paks Margareeta ja Gnoomi kohvik.

Kuid nagu öeldakse, kõik mis hiilgab, pole kuld. „Vorpisime fassaadipasse välja anda, et olümpiaks majade fassaadid korda saada, aga mõne aja pärast olid need lagunenud ja kohati isegi hullemad kui enne.

Põhjus oli lihtne: värviti vale värviga. Materjalide ostmine käis läbi keskvalitsuse ja soomlased oskasid toonastele otsustajatele üles kiita oma „Kenitex“ värvi, mis ei olnudki väga odav. Sellega võõbati majad üle. Soomlased kiitsid, et Soome presidendi loss on ka sellega värvitud ja näeb väga ilus väl-

14

Vihula mõis. Foto: Peeter Sirge

Vorpisime fassaadipasse välja anda, et olümpiaks majade fassaadid korda saada, aga mõne aja pärast olid need lagunenud ja kohati isegi hullemad kui enne. ja, kuid paraku ei sobinud see meie lubialusel müüridele ja seintele,“ räägib Keskküla. Kuid nõukogude perioodist on mäletada ka head.

Siis tehti põhjalikke kompleksseid uurimistöid ajalooliste hoonete kohta ning osati ka raha välja kaubelda, mille eest tehti korda paljud meie arhitektuuriväärtused. „Tänapäeval arendatakse objekte, mis kasumit toodavad ja ehitaja ütleb, et anna projekt, ma arvutan täpselt ehitusmaksumuse välja – aga restaureerimise puhul ei ole võimalik alati kõiki vajalikke töid ette näha. Nii tekibki lõpuks küsimus, et kui on vaja muudatusi teha, siis kes need kinni maksta tahab,“ nendib Keskküla.

Oskustöölisi napib Lisaks küsimusele „kes maksab?“ on aja jooksul muutunud ka teadlikkus. „Tellijate teadlikkus on 90ndate algusega võrreldes paranenud,

sest siis oli eurovaimustus: kõik kõverad pinnad tuli kipsplaadiga üle lüüa. Kümme aastat hiljem aga taheti vaadata, mis seal kipsi all peidus on – äkki on midagi vana ja väärtuslikku. Nii et tellijad on aru saanud, mis väärtus on vanal ja originaalsel ja mida tähendab euroremont,“ teab Restori peaarhitekt.

Suurem mure on aga töömeeste leidmine, kelle oskuste varasalves oleks midagi enamat kui kipsplaadi seina ja lakke kinnitamine. „1980ndate lõpp ja 1990ndate algus olid Eestis veel ajad, kus meil jagus häid oskustöölisi. Restor käis 90ndate alguses Soomes restaureerimistöid tegemas, sest meil olid tublid käsitöölised olemas, aga Soomes enam mitte. Nüüd oleme jõudnud samasse seisu – oskustöölisi enam pole. Kõik teevad akutrelliga tööd, aga anna kellelegi kirves kätte, et puitu tahuda...“ jätab Keskküla lause lõpetamata.

� Vihula karjalaut enne ja pärast.

Kogenud meister peab oskusi edasi andma

P Foto: Mart Keskküla Foto: Peeter Sirge

ooljuhuslikult on Mart Keskküla sattunud ka koolipapa rolli. 1980ndate lõpus hakkas ta käima Kopli kunstikoolis keskkooliõpilastele restaureerimist õpetamas: „Sealt tuli kogemuse jagamise soov. Edasi sattusin EKA juurde loodud restaureerimiskooli täiendkoolitustele loenguid pidama, siis Tallinna Tehnika Kõrgkooli (endisesse TEMT-i) arhitektidele restaureerimist lugema, kus olen siiamaani.” Kahtlevalt suhtub ta sellese, et Eestis õpetatakse arhitekte kolmes õppeasutuses. Eriti arvestades, et õppeprogrammid on üsna sarnased: „Kas nii laial rindel kolmes kohas korraga peab õpetama, vaadates, milline on arhitektide tööhõive? Peaks panustama pigem kvaliteedile.”

PORTREE

Vihula restaureeritud viinaköögi hoone väljast ja seest. Fotod: Mart Keskküla

Mäetaguse mõis. Peahoone taga paistab talveaed-SPA ja tall-tõllakuur, kuhu rajati hotell. Fotod: M. Keskküla

3 suurt

probleemi

M

art Keskküla sõnastab restaureerimisvaldkonna probleemidena kolm tähtsamat: käsitööliste puudus, tellija teadmatus ja odava hinna tagaajamine riigihangetel. „Osad ehitajad teavad, kuidas teha tuleb, aga teised lihtsalt tulevad ja teevad. Oskajaid käsitöölisi

16

meil enam palju ei ole. Restoris on vähemalt üks mees, kes oskab õiget kellukrohvi!“ nendib Keskküla.

Tõepoolest – kui Eesti ühes parimas restaureerimisfirmas on lood sellised, siis kuidas edasi?

Teise murena toob Keskküla välja tellija teadlikkuse, õigemini teadmatuse, sest ei kiputa aru saama restaureerimistööde tehnoloogiast. „Lubimört tahab kaua kuivada. Selleks, et saada parim tulemus, peaks ühel aastal krohvima ja teisel värvima. Aga kui tellija tahab kiiresti objekti kätte saada?“ viskab Keskküla taas küsimuse õhku. Enne 20. sajandit valmi-

nud traditsiooniliste hoonete ehitamisel kasutati lubimörti ja puitkonstruktsioone ning on selge, et need materjalid tahavad n-ö mängida vastavalt niiskusele, soojale ja muule staatilisele koormusele. Kui aga hakata traditsioonilisel viisil ehitatud maja restaureerimisel kasutama modernseid materjale, näiteks lubja asemel tsementi, võime maja täiesti ära rikkuda.

Kolmandaks mainib Restori peaarhitekt odava hinna probleemi riigihangetel. Ta nendib, et niikaua, kui turul on kõige olulisem odavama hinna pakkumine, näeme ka sobimatuid ehituslahendusi.

Leica iCON excavate Ülim täpsus ja suurem tootlikkus rotaatoriga kaevamisel

intelligent

con struc tion

Leica iCON excavate tooted aitavad Sul tõsta integreeritud rotaatoriga planeerkopa tootlikkust Kasutades Leica iCON iXE2 (2D) ja iXE3 (3D), saate visualiseerida kopa tegelikku asukohta mis tahes asendis.

Lisavõimalus masinautomaatika kasutamisel Lihtne ja selge visuaalne ülevaade värvilisel ekraanil Täpsus äärte, nõlvade ja muude kontuuride kaevamisel igas soovitud suunas Ainulaadne PowerSnap süteem võimaldab paneele vahetada erinevate ehitusmasinate vahel Leica Geosystems masinautomaatika ametlik maaletooja: THEK Automaatika OÜ Pärnu mnt 101A 78304 Märjamaa Tel 50 69 388 www.thek.ee

TEE-EHITUS

Suurem möll läheb lahti Harjumaal Tänavu algab Väo-Jüri maanteelõigu rekonstrueerimine Harjumaal ning lõpeb Kurna liiklussõlme oma, tuleval aastal aga loodetakse jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist.

18

TEKST: VIVIKA VESKI

Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialisti Tõnis Taggeri sõnul on Väo-Jüri maanteelõik lähima viie aasta jooksul kõige suurem objekt. Seal rekonstrueeritakse ligi 11 kilomeetrit teed, sealhulgas Põrguvälja ristmik, Karla eritasandiline sõlm, uus Lagedi viadukt ühendusteedega ja Lagedi samatasandiline raudteeületus. Kokku läheb selle peale 53 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi raha.

Ühtekuuluvusfondi toel hakatakse peatselt rekonstrueerima ka Mõigu ja Jüri vahelist teelõiku Harjumaal. Lõik on seitse kilomeetrit pikk, maksma läheb töö 10 miljonit eurot, mille eest uuendatakse ka kaks viadukti – Assaku ja Pildiküla.

Veel saab Ühtekuuluvusfondist tänavu toetust Ääsmäe Kernu lõik Harjumaal, kuhu tulevad möödasõidurajad ehk kaks-pluss-ükslõigud, samuti Jõhvi-Tartu-Valga maantee.

Suurematest objektidest saavadsel aastal valmis Tallinna ringtee Kurna liiklussõlm koos sealse 4,4-kilomeetrise kaks-plusskaks-rajalise maanteega, TallinnPaldiski maantee Keila-Paldiski 17,4-kilomeetrine lõik ja Tartu ümbersõidu V ehitusala ehk Lemmatsi-Lennujaama lõik.

Sillad ja viaduktid Keila-Paldiski maanteelõigul Keila linna servas ehitatakse praegu üle Keila jõe vana silla asemel uut, täpsemalt kahte uut, kumb-

Suurim rekonstrueeritavate maanteede osakaal Harjumaal % tehtavatest töödest 2015.aastal Tartumaa Pärnumaa Valgamaa

7,5

Harjumaa

7,9

33,27

9,6 10,3

Jõgevamaa

16,1 Ida-Virumaa

Allikas: MKM

Kattega riigimaanteede kinnitatud rekonstrueerimisobjektide maksumus on kokku 21,130 miljonit eurot aastaks 2015.

Foto: Raul Mee/Äripäev

ki kahe sõidurajaga. Töö valmib tänavu. Ehitus on alanud ka Järvamaal Särevere-Türi teelõigul, kus üle Pärnu jõe rajatakse uus sild.

Tagger tõdes, et meie jõesillad on tegelikult enamasti väikesed, kuna jõed on kitsad. Suurt sillaehitust üle jõe tuleb seetõttu ette küllaltki harva, viimane oli Emajõe sild.

Viaduktide osas on Taggeri sõnul nüüd õnneks lõppenud maavaidlused kahesaja meetri pikkuse Kroodi viadukti üle Harjumaal ja selle saab lõpuni ehitada. Järgmisel aastal peaks töö algama ka Väo liiklussõlmes, seda on planeeritud üle kümne aasta.

Tuleval aastal ehitatakse valmis Juuliku liiklussõlme eritasandiline riste Harjumaal.

Tagger lisas, et kolme-nelja aasta jooksul peaks Tallinnas käsile võetama Haabersti ja Russalka objektid, kuhu tulevad samuti viaduktid.

Kümne aasta jooksul ülekaalukalt kõige suurem viadukti-

ehitus tuleb Taggeri sõnul ikkagi seoses Rail Balticuga, kus risted tuleb lahendada mitmetasandilisena: “Maardu, Tallinna ringtee, Viljandi maantee Kiili lähedal,” nimetas Tagger esimesi kohti Tallinna poolt liikuma hakates, kuhu viaduktid tuleb rajada.

“Maanteeameti roll on nende puhul siiski vaid kooskõlastada, tööd juhitakse raudtee-ehituse poolelt.”

Tartu tuleb lähemale Järgmisel aastal peaks algama ka Tallinn-Tartu maantee KoseMäo lõigu ehitus, raha selle objekti jaoks tuleb aga alles taotleda.

See maantee kuulub kuulub küll ka TEN-T ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, mis tähendab, et selle jaoks oleks õigus saada raha ka Ühtekuuluvusfondist, kuid selle fondi vahendid on juba jagatud laiali muudele objektidele, kõige rohkem sellest Tallinna ringteele.

Praegu küllaltki käänulise tee asemele rajatakse täiesti uus 40-kilomeetrine maanteetrass, mis tuleb viis kilomeetrit lühem kui va-

na. Selle tulemusel muutuks lühemaks ka Tallinna ja Tartu vahemaa, millest umbes poole saab siis sõita neljarajalisel maanteel, kus sõidusuunad on eraldusribaga eraldatud.

Selgus saabub aprillis Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialisti MariJaana Adamsi sõnul Maanteeamet praegu siiski veel lõplikku ülevaatlikku infot 2015. aasta teetööde kohta anda ei saa. „Maanteeamet teeb seda aprillis, kui on selgunud väljakuulutatud ehitushangete maksumused ning täpsustunud tööplaan,” lubas Adams.

Praeguseks on küll teada välisvahenditest ja riigieelarvest rahastatud ja kinnitatud objektide nimekirjad, millest Maanteeamet lähtub. „Lõplik tööde maht sõltub ka hankepakkumiste tulemusena saadud hindadest, sest kui hinnad on prognoositust odavamad, saame hankemenetlust alustada ka lisaobjektide ehitamiseks,” kinnitas Adams.

19

TEE-EHITUS

Asfaldiliit: vajame kindlustunnet Jaanuarist jõustunud teeseaduse muudatus võttis riigilt kohustuse suunata teehoiuks kindel protsent mootorkütuse aktsiisimaksu prognoositud laekumisest. Senine kindel teadmine 75% määra osas on asendunud ebakindlusega. „Enne saime arvestada suhteliselt stabiilse rahastamisega, täna kindlustunnet ei ole, kuigi Maanteeamet teeb pingutusi, et tuua Euroopa Liidu 2014–2020 aasta eelarveperioodi toetusi ettepoole. Samas ei tea, mis saab sel juhul näiteks aastatel 2018–2020, eks tegu ole tuleviku arvelt elamisega,“ nendib Eesti Asfaldiliidu tegevjuht Märt Puust. „Praegu on hangete väljakuulutamise aeg ja ettevõtjad loodavad, et tööd ikka tuleb.

Küsimus on, kuidas eelarveperioodi lõpus suuri projekte rahastada.“ Taastusremonti tehakse vähem Puusti kinnitusel näitavad seni avaldatud järgmiste aastate prognoosinumbrid küll rahastamise kasvu, näiteks riigimaanteede finantseerimine peaks 2016. aastal kasvama käesoleva aastaga võrreldes 12%. Ent vaadates selliseks kasvuks vajamineva raha hulka ning võimalikke puudujääke teistes valdkondades, võib karta, et need summad vaadatakse jooksvalt ümber. „Hea on, kui suudetakse tänast tasetki säilitada,“ lausub ta.

Tänavu loodab Maanteeamet hoida teetööde kogumahtu mullusega võrreldes samal tasemel, ent taastusremonti kavatsetak-

20

120

kilomeetrit taastusremonti kavatseb Maanteeamet tänavu tellida. se tellida poole vähem. „2014. aasta 230 kilomeetrilt kukub tänavune maht ca 120 kilomeetrini ja sedagi tehakse tuleviku arvelt. Vajalikuks taastusremondi mahuks on Maanteeamet ise hinnanud 150–200 km aastas.

Taastusremondi mahtu on tähtis hoida, sest sellest sõltub teede sõidetavus ja ohutus,” räägib Puust.

Eesti põhimagistraalid on viimase 10–15 aasta jooksul eurorahade toel üsna heaks saanud, kuid väiksemate teede ning linnatänavate seisukorra paranemisele pole suurt lootust. „Tallinna

Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlased on välja arvutanud, et Eesti teedevõrgu aastate jooksul kogunenud alarahastus on 800–900 miljonit eurot. Kui me seda puudujääki ei hakka tagasi tegema, siis olukord aina halveneb. Aukude lappimine lõputult ei aita,“ lausub Puust.

Vaja on täpseid prognoose Lisaks teeseaduse muutmisele teevad ettevõtjaid murelikuks ka ühekordsed poliitilised otsused, näiteks eelmisel aastal tehtud otsus vähendada teede rahastamist 25 miljoni euro võrra. Puust usub, et ehitusse panustades tuleks riigil raha maksutuludena tagasi. „Töö vähenemine meie sektoris tähendab ka riigile kõhnemat rahakotti. Lisaks tuleb arvestada, et Eesti teedesektoris on hinnaguliselt tööl umbes 4000 inimest ja mahtude vähenemine ka kümne protsendi võrra viib sektori tööhõive alla. Kuna lähitulevikus ehitatakse vähem uusi teelõike ja liiklussõlmi ning keskendutakse rohkem olemasoleva teedevõrgu säilitamisele, ei ole üldehituse sektoris osas suurenevat tööhõivet loota,“ arutleb ta.

Teede ehitamine nõuab ettevõtjatelt suuri investeeringuid ja täpseid prognoose. „.On vaja teada, mis tüüpi tööd tulevad ning mis tüüpi masinaid on vaja osta. On oluline, et mahud aastate lõikes suurel määral ei kõiguks.

Teehoiukava ja riigi eelarvestrateegia peaksidki pakkuma kindlust mitu aastat ette,“ nendib Puust.

SE ADUS

Uus ehitusseadustik toob uued nõuded Juulist jõustub uus ehitusseadustik, mis kehtivaga võrreldes toob valdkonda mitmeid muudatusi, millega ehitajal tuleb arvestada.

HELJE JOHANSOO EEEL ÕIGUSNÕUNIK

Käesoleva artikli ilmumisel ei ole ilmselt ehitusseadustik veel presidendi poolt välja kuulutatud ega Riigi Teatajas avaldatud. Kuna aga seadustik jõustub 1. juulist 2015.a, on viimane aeg hakata rääkima tulevatest muudatustest.

Ehitusseadustiku väljatöötamise eesmärk oli valdkonna erinevate seaduste kodifitseerimine, viimine ühte seadusesse ja nõuete ühtlustamine.

Riiklik järelevalve ja vastutus Uues ehitusseadustikus on muudetud mõisteid, mis peaks lihtsustama seadustest aru saamist.

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega

22

ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seotud tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudatakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge, peale- või allaehitamisega.

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamine on ennekõike ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstrutsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Ehitise lammutamine on aga ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult.

Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamisega ja teise ehitise püstitamise ehk rajamisega.

Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.

Asjatundlikkuse põhimõte Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine.

Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab täitma selgitamiskohustust ja tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega.

OMANIKU KOHUSTUSED. Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamisel vastavatest õigusaktidest kinnipidamise, sealhulgas: ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise; et vahetult tema korraldusel tehtavad ja ehitusseadustikuga reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (kvalifikatsiooniga) isik; ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse; seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve.

Kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas ettenähtud juhul ehitamist dokumenteerima.

Omanik tagab ehitamise üle omanikujärelevalve, mida võib teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.

ETTEVÕTJA KOHUSTUSED. Isik, kes tegutseb majandustegevuse raames (ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadusest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid, sealhulgas peab ettevõtja: järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik; tagama, et tema vastutusel toimuv ja ehitusseadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras pädevale asutusele; täitma majandustegevuse sea-

dustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid.

Ettevõtja vastutab tema heaks tegutsevate isikute tegevuse eest, kui ta kasutab neid oma kohustuste täitmisel ja tema heaks tegutsevate isikute tegevus seondub selle kohustuse täitmisega.

Ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. Ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile.

Pädev isik (ehitusseaduses vastutav isik) teeb, kontrollib ja juhib iseseisvalt oma pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.

Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (eelnõu) kohaselt minnakse üle vaid kutsetunnistustega kvalifikatsiooni tõendamisele alljärgnevatest tähtaegadest: 30. juunist 2016. aastal projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal; 30. juunini 2018. aastal ehituse tegevusalal.

See tähendab, et loetletud tegevusaladel ei saa kvalifikatsiooni tõendada muude dokumentidega (näiteks kõrgkooli diplom) ja pädeval isikul peab olema vastav kehtiv kutse- või pädevustunnistus.

Oluline on säte, mille kohaselt ei või pädev isik tegutseda samal ajal rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Antud piirang ei kehti seotud ettevõtjate kohta.

Järgmises numbris käsitletakse projekteerimistingimusi, ehitusteatist ja ehitusluba ning kasutusteatist ja kasutusluba.

Hea teada Ehitusseadustiku jõustumisega kaotavad kehtivuse järgmised seadused: ehitusseadus planeerimisseadus; teeseadus; elektriohutusseadus; küttegaasi ohutuse seadus; lifti ja köistee ohutuse seadus masina ohutuse seadus surveseadme ohutuse seadus Ehitusseadustik koosneb üld- ja eriosast I Üldosas sätestatakse: mõisted; põhimõtted ja põhinõuded; põhimõtted ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded isikute kohustused ehitusalal tegutsemiseks projekteerimistingimused ehitusteatis ja ehitusluba kasutusteatis ja kasutusluba ehitisregister II Eriosas sätestatakse: hoonete energiatõhusus; ehitise kaitsevöönd paigaldis ja sideehitis raudteerajatis tee ehitis avalikus veekogus riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis puurkaev ja puurauk ning salvkaev

23

SE ADUS

Ehitustoote tehniline hinnang ETA Kui ehitustoode vastab Euroopa harmoneeritud tehnilisele kirjeldusele, peab tootja selle toote kohta koostama toimivusdeklaratsiooni ning toode tuleb varustada CE-märgisega. Selliseid tooteid võib müüa kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Harmoneeritud tehnilisi kirjeldusi on kaht liiki: standardid ja tehnilised hinnangud (ETA).

Hea teada

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Euroopa tehniline hinnang (European Technical Assessment ehk ETA) on dokumenteeritud hinnang ehitustoote toimivuse kohta seoses selle põhiomadustega.

See on kooskõlas vastava Euroopa hindamisdokumendiga.

Euroopa hindamisdokument (EAD) on dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehniliste hinnangute andmise eesmärgil. Võrreldes standarditega on tehnilistesse hinnangutesse puutuv oluliselt keerulisem. Oluline on veel tähele panna, et seoses Euroopa ehitustoo24

ETA annab tootjale võimaluse varustada oma toode CE-märgisega.

ETA saab koostada, kui: toode ei ole kaetud harmoneeritud tehnilise kirjeldusega (see tähendab harmoneeritud standardi või Euroopa hindamisdokumendiga (EAD e European Assessment Document), toode on kaetud Euroopa hindamisdokumendiga.

ETA koostamiseks peab tootja pöörduma asjakohase palvega Tehnilise Hindamisasutuse poole (TAB e Technical Assesment Body). Viimase abil koostatakse dokument (ETA), mida on võimalik kasutada kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides. ETA alusel koostab tootja toimivusdeklaratsiooni ning varustab toote CE-märgisega.

ETA sisaldab järgmist informatsiooni: üldine informatsioon tootja, toote ja toote tüübi ning tootmiskoha kohta; deklareeritud toote toimivus ja informatsioon ja viited kasutatud hindamismeetodite kohta; tõendamissüsteemiga, selle määramise ja rakendamisega seotud info.

dete määruse (CPR) täieliku rakendumisega 1. juulist 2013 muutus ka ETA-de süsteem. Euroopa tehnilisi hinnanguid (ETA e European Technical Assessment) nimetati enne seda tehnilisteks heakskiitudeks (ETA e European Technical Approval). Euroopa hindamisdokumente (EAD) nimetati enne juhisdokumentideks (ETAG e European Technical Approval Guideline). Samas on kokku lepitud, et enne 1.07.2013 välja antud ETA-d kehtivad oma kehtivusaja lõpuni, viimased kehtivusajad lõpevad 2018. aastal. Sisuliselt nimetati ka vanad ETAG-id ümber EAD-deks (EAD-dena kasutatavad ETAG-id ehk „ETAGs used as EAD-s“).

Kõik TAB-id on omavahel seotud tehniliste hindamisasutuste organisatsiooni EOTA kaudu. Viimane koostab EAD-d ning koordineerib TAB-ide tegevust.

TAB puudub Eesti on kahjuks üks neist väga vähestest riikidest, kus TAB puudub. Pean seda väga negatiivseks, sest ETA on seotud ka ehitustoodete innovaatilise arenguga – nüüd aga ei ole meil võimalik tootjatel omakeelset abi saada ning asjako-

Kokku on lepitud, et enne 1.07.2013 välja antud ETA-d kehtivad oma kehtivusaja lõpuni, viimased kehtivusajad lõpevad 2018. hane tehniline areng meie teadusja õppeasutusteni ei jõua. ETA on mõeldud eelkõige tootjatele, kelle toodang on kas liialt erinev standarditest või innovaatiline uus

toodang. ETA tegemine on oluliselt kiirem kui standardi koostamine ning annab võimaluse pääseda Euroopa ühisturule. Arvestades suhteliselt kallist ja keerulist menetlust, on ETA taotlemine ilmselt mõistlikum siis, kui soovitakse toodet eksportida mitmetesse riikidesse. Ja võib-olla küsitav, kui soovitakse turustada vaid koduturul.

Olemasolevad EAD-d võib leida EOTA kodulehelt. Eestikeelsed ametlikud tõlked puuduvad.

Enamkasutatavate EAD-de hulgast võib nimetada välised komposiitsoojustussüsteeme (nn ETICS; EAD 004), kandva tihendiga paigaldatavaid klaasinguid (nn SSG; EAD 002), puitmajade komplekte (EAD 007), ankruid (EAD 001) jne.

Kui toode vastab ETA-le, tähendab see, et toote toimivust on põhjalikult hinnatud ja arvestatud eri-

nevate riikide võimalike nõuetega – seega tekib tootest ja selle omadustest põhjalik arusaam. Samas ei tähendab see, et ka kõik teised samaväärsed tooted peavad vastama ETA nõuetele: on mitmeid põhjendusi, nii sisulisi kui formaalseid, miks EAD järgimise nõue ei ole kohustuslik. Küll peaksid tellija ja projekteerija võimalusel pöörama tähelepanu võimalusele nõuda ETA-kohaseid tooteid – nii kindlustatakse põhjaliku vastavushindamise läbinud toodete kasutamine.

Samuti võib lepingutes kokku leppida ETA-kohaste toodete kasutamise nõude. Näiteks lamekatuse ehitamise standardi koostamisel lepiti kokku, et katusematerjalide kinnitid peavad olema ETAkohased: kui lepitakse kokku lamekatuste ehitamise standardi kasutamine, saab kasutada üksnes ETAkohaseid kinniteid.

ACCOYA® ON EESTIS SAADAVAL ETTEVÕTTE ACCSYS TECHNOLOGIES POOLT TOODETAVAT MAAILMA JUHTIVAT TÖÖDELDUD ACCOYA PUITU TURUSTAB EESTIS SBM FASTWOOD OÜ

Accsys Technologies’i väljatöötatud ja patendeeritud atsetüülimistehnoloogiaga loodud Accoya puit on silmapaistvalt töökindel, mõõtmetelt stabiilne, vastupidav ja jätkusuutlik. Accoya on hinnatud puit, millel on Cradle to Cradle Gold sertifikaat, seda toodetakse FSC® sertifikaadiga puidust, mis pärineb sertifitseeritud, hästi hooldatud ja jätkusuutlikest metsadest, ning see sobib ideaalselt nii akende ja uste kui ka välisfassaadide, struktuuridetailide ja terrasside ehitamiseks.

Ka sel aastal tutvustab SBM FastWood OÜ Accoyat Tallinnas toimuval ehitusmessil Eesti Ehitab 2015. Varasemalt on Accoya väljapanek saanud külastajatelt palju tähelepanu ning toode kogub nii ehitusettevõtete kui ka ehitushuviliste ja -ekspertide seas järjest enam tuntust.

Eesti suurimad akende ja uste tootjad on lisanud Accoya oma materjalivalikusse. Hetkel katsetab maailma tuntuim uksetootja, Jeld-Wen Europe, Accoya eeliseid mõne oma toote peal, ning kohalik eritellimustel põhinev ettevõte Rekman OÜ on juba esimesed Accoya puidust aknad valmistanud ja turule toonud.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Eesti tootjad omandanud spetsiifilisi Accoya puidu töötlemisega seotud oskusi ja kogemusi, mistõttu võib öelda, et Eesti on valmis tarnima Accoya puidust valmistooteid ja projekte peale Baltimaade ka teistele eksporditurgudele. Accoya puitu turustavad olemasolevatele ja uutele klientidele teiste seas Baltic Fence OÜ (aiamööbel) ja Tenon

ACCOYA® BERLIINI JUUDI MUUSEUMI AKADEEMIAS Accoya puit on Berliinis asuva Juudi muuseumi akadeemia peamine fassaadimaterjal. 2300 ruutmeetri suurusest ühekorruselisest Akadeemiast pidi saama praeguse Juudi muuseumi laiendus; see koosneb kuubikujulistest puitstruktuuridest, ning seal asub muuseumi raamatukogu, arhiivid ja koolituskeskus.

Holding OÜ (puitmajad). Erilist äramärkimist väärib Wactory OÜ, kes on Eestis vaieldamatu ekspert Accoya puidu pinnatöötluses erinevate sobilike ja järeleproovitud vahenditega. Eriti populaarseks tooteks on osutunud OSMO looduslikud õlid, mis (nagu teisedki tooted) Accoyaga hästi kokku sobivad, andes sellele lõpptarbija jaoks lisaväärtuse pikemate hooldusintervallide ja väiksemate kulude näol.

Esimesed ehitusobjektid Eestis, Leedus ja Skandinaavias valmivad eeldatavasti 2015. aasta jooksul. Need lisanduvad paljudele teistele projektidele, mida ettevõtte Accsys Technologies partnerid on kõikjal maailmas aidanud teostada.

www.accoya.com

Puit kompromissitult

ACCOYA® PUIT FAGELCATSI KOMPLEKSIS AMSTERDAMIS Accoya puidu struktuurisuutlikkust on ära kasutatud ühe eriprojekti raames, mis võimaldab vanuritel ja dementsuse all kannatavatel inimestel iseseisvalt elada.

Amsterdamis asuv Fagelcats on 22 korterist ja neljast ühiselamust koosnev ööpäevaringse hooldusteenusega kompleks, mis vastab dementsuse all kannatavate inimeste vajadustele. Studio Huijgensi arhitekt Liesbeth Janson suhtus sellesse projekti samuti kui võimalusse tuua Amsterdami Westerparki piirkonda uus elu. Muljetavaldav puitdisain arvestab ümbritseva keskkonnaga, mille loovad linna kuulus ja maailmapärandisse kuuluv kanalitevõrk

kaasaegses Amsterdami ikoonilises arhitektuurilahenduses.

FagelCatsi arendusprojekti juures kasutati Accoya puitu nii struktuuriosade valmistamiseks kui ka sammaste, verandade ja aknaraamide ehitamiseks. Janson selgitas: „Accoya puit annab Fagelcatsile pehme ja loodusliku ilme, mis peaks looma rahu- ja vaikustunde keset elavat linnamelu, ning puidu ülihea kvaliteet tegi puitdetailide valiku kergeks.

Määravaks said siiski ka Accoya puidu tugevus, vastupidavus ja madalad hoolduskulud, jätkusuutlikkus ja lisaks ka Cradle to Cradle Gold sertifikaadid.”

ACCOYA® EDINBURGHI MAAILMA KULTUURIPÄRANDIS Edinburghis on Accoya puit saanud populaarseks tuntud UNESCO maailma kultuuripärandisse kuuluvates paikades.

Edinburghi neoklassitsistlikus 18. sajandi uuslinnas tegi Morgan McDonnell Architecture Ltd koostööd Accoya turustajaga Russwood Ltd, luues kesklinnas asuvale Charlotte’i väljakule prestiižsed A-klassi kontorihooned.

Projekt nägi ette mõne hoone ümberehitamist ning uue neljakorruselise kontorihoone ehitamist olemasolevate rajatiste taha. Accoya puitu kasutati projekti uusehitusosas, kus välisfassaadi moodustasid suured liitpaneelid akende ja puitdetailidega. Accoya puit valiti mõõtmete ja värvuse püsivuse tõttu ning ka sellepärast, et Accoya puit peab eriliselt hästi vastu ilmastikuoludele.

Arhitekt Anthony McDonnell rääkis projekti kohta: „Charlotte’i väljak on Edinburghi üks hinnatumaid paiku.

Soovisime kasutada puitu, et rõhutada selle piirkonna ajalooliselt iseloomulikke materjale, ning selle kasutamine võimaldas meil lisada peatänavale värve ja vorme. Kuna Accoya puit on mõõtmetelt stabiilne, olime veendunud, et see on õige valik sellise prestiižse asukoha jaoks, ning oleme saanud oma kliendilt, kohalikelt elanikelt kui ka külastajatelt väga positiivset tagasisidet.”

Lisaks Charlotte’i väljaku arendusele on Morgan McDonnell Architecture Ltd kinnitanud Accoya puidu oma järgmiste kontorihoonete ehitusmaterjaliks Edinburghi vanalinnas Advocate’s Close’il, Edinburghi kuulsa lossi läheduses.

Arhitektid kasutasid Accoya puitu 16. sajandist pärineva hoone ulatuslikul ümberehitamisel, kus puidust tehti välised päikesekaitsesüsteemide osadel hoone akendel ja fassaadil.

sales@fastwood.ee

HUVITAV HOONE

Haltia: tulekindel puitmaja Helsingi lähistel, Nuuksio rahvuspargi sissepääsu juures, on üks isevärki maja – Soome esimene ja ainus avalik hoone, mis ehitatud peaaegu ainult puidust. Lisaks sellele on hoone 80% energiasõltumatu ja praktiliselt tulekindel.

TEKST: LIIS KÄNGSEPP

Umbes poolteist aastat tagasi avatud Haltia looduskeskus pole ainulaadne mitte ainult Soomes, vaid vaat et kogu Skandinaavias.

Avalikke hooneid, kus betooni on kasutatud vaid vundamendi ja keldri valamisel, on meie lähistel – või maailmas tervikuna – tõesti ainult väga üksikuid. Haltia ehitamiseks on peamiselt kasutatud kuusest CLT-plaati. Esialgu oli mõte ja soov ehitada hoone Soome kuusepuust, et nii innustada inimesi Soome loodust avastama, ent see unistus ei täitunud. „Kui hakkasime Haltiat ehitama, siis kahjuks ei pakkunud Soomes keegi sellist puitmaterjali,” ütles keskuse direktor Tom Selänniemi Haltiat tutvustades. „Stora Ensol oli kogemus toota 28

meile vajalikku puitu Austrias.

Algul me plaanisime CLT plaatide tegemiseks viia Soome puitu Austriasse, aga selle ökoloogiline jalajälg oleks olnud väga suur.”

Väike ökoloogiline jalajälg Nii tuligi Soome puidu asemel kasutada Austria puitu, mis oli lõppkokkuvõttes keskkonnasõbralikum, kuigi eks oma iroonia selles muidugi on, et Soome loodust tutvustatakse Austrias kasvanud puidu keskel. See, et hoone ökoloogiline jalajälg peaks olema võimalikult väike, oli eesmärk algusest peale.

Selleks mõeldi välja erinevaid lahendusi ning püüti võimalikult palju ära kasutada hoone looduslikku asukohta. Põhjast kaitseb hoonet graniit – maja on ehitatud künkale nõnda, et aknad avane-

Foto: Metsähallitus/Jari Kostet

Haltia hoone kujutab hauduvat parti. Foto: Mika Huisman

vad lõunasse, Pitkäjärvi suunda. Üks põhjuseid selliseks lahenduseks oli soov võimalikult palju ära kasutada päikeseenergiat ja päevavalgust. Lisaks on hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid, mis suvel toodavad soojusenergiat ja mida talvel kasutatakse maja kütmiseks. Suvel päikesest saadavat soojust aitab salvestada ja talletada just seesama graniit, millel Haltia asub. Selleks on hoone alusesse kivisse puuritud 11 km auke, kus asub 22 km torusid. Suvel läheb päikesepaneelidest saadav soojusenergia torudesse, talvel aga säilitatakse kivis energiat, millega suvel hoonet jahutada. Ainus, mille osas Haltia praegu isemajandav ei ole, on vesi ja elekter, kuid töö selle nimel, et tulevikus ka elektrit ise toota, käib. Selleks on plaanis katusele paigaldada elektrit

tootvad päikesepaneelid. Nii muutuks Haltia 95% ulatuses energiasõltumatuks.

Puit tuleb Soomes moodi „Tegelikult on meie maja üks esimesi omataolisi maailmas – Haltia on ehitatud puidust ja lisaks on ta peaaegu isemajandav energiaüksus,” sõnas Selänniemi ja lisas, et tema arvates on puidust hoones hoopis mõnusam viibida ja töötada kui kivimajas. „Lisaks on ka meie süsiniku jalajälg üsna väike. Kuna Haltia on ehitatud puidust, siis oleme me kapseldanud siia päris palju süsinikku.

Globaalse soojenemise kontekstis on see päris oluline.”

Viimastel aastatel on puit Soomes ehitusmaterjalina taas moodi tulemas ning seda kasutatakse ehituses aina rohkem.

Eepos inspireeris

H

altia loomiseks sai arhitekt Rainer Mahlamäki inspiratsiooni sellest, kuidas Soome rahvuseeposes Kalevalas kirjeldatakse maailma loomist. Alguses eksisteerisid ainult vesi ja õhk, kuid õhuvaim Ilmatar väsis üksindusest ja laskus ookeani. Tema põlveõndlasse tegi pesa part ja munes sinna kuus kuldset muna.

Haltia hoone kujutab hauduvat parti – torn on nagu linnu kael, pea on suunatud Pitkäjärvi järve suunas. Päikesepaneelid katusel kujutavad linnu sulgi ja pardi munad on Haltia püsiekspositsioon.

29

Keskus aitab loodust tundma õppida.

Selänniemi sõnul on põhjuseid selleks mitmeid, üks kindlasti see, et puit on naturaalne materjal, mis on alati olemas olnud. „Puit läks Soomes moest välja, kuna seda peeti vaese rahva ehitusmaterjaliks. Kivimaja oli aga staatuse sümbol ja nii isegi krohviti puitmaju üle, et jätta mulje, nagu oleks maja ehitatud kivist,” sõnas Selänniemi.

Tulehirmust priiks Sajandivanuseid puitmaju on Helsingis säilinud siiski vaid üksikud, sest sajakonna aasta eest peeti neid liiga tuleohtlikeks ning otsustati asendada kivimajadega.

Selänniemi sõnul ei saa aga tänapäevaseid puitmaju toonaste ehitistega võrrelda. „Vanad puitmajad põlevad, sest seal on õhukese puidukihi ja isolatsiooni vahel palju õhku,” ütles Selänniemi. „CLT nii ei põle.

Haltia on peaaegu tulekindel – kui tõesti peaks tulekahju puhkema, peaks see poolteist tundi heleda leegiga põlema enne, kui hoone põhikonstruktsioonid tuld võtaksid, sest CLT on niivõrd kontsentreeritud.”

30

Haltia ehitamine. Foto: Tuomas Uola

Arhitekt Rainer Mahlamäki

Sündinud 1956 Lõpetanud Tampere Tehnikaülikooli arhitektuurimagistrina Töötanud erinevates arhitektuuribüroodes, alates 1997. aastast arhitektuuribüroos Lahdelma & Mahlamäki Õpetab Oulu ülikoolis moodsat arhitektuuri ning teda kutsutakse sageli külalislektoriks erinevatesse riikidesse Allikas: http://www.ark-l-m.fi

Fotod: Metsähallitus / Jari Kostet

Mis on Haltia looduskeskus?

H

elsingi lähistel asuva Haltia looduskeskuse eesmärk on tutvustada Soome loodust ja selle mitmekesisust ilma, et peaks kõiki 37 Soome rahvusparki ise läbi sõitma. Haltia looduskeskus asub Nuuksio Rahvuspargis, Pitkäjärvi kaldal.

Keskus peaks andma inimestele tõuke, et minna päris loodusesse. Haltiat on oodatud külastama nii eraisikud kui grupid: keskuses jagub erinevaid haridusprogramme koolinoortele, täiskasvanute gruppidele pakutakse erinevaid koosolekuteruume, olemas on suur konverentsisaal ja muidugi ei puudu ka korralik saun, kust avaneb suurepärane vaade Soome loodusele otse leiliruumist. „Haltia on aken Soome loodusesse ja meie keskus peaks olema paremuselt teine Soome looduse tutvustaja,” naeris Haltia direktori Tom Selänniemi. „Number üks on muidugi päris loodus ise.”

Haltia muudab eriliseks veel tõsiasi, et kui tavaliselt sünnib esmalt hoone arhitektuuriline lahendus ja seejärel mõeldakse, kuidas näitused kujundada, siis Haltias mõeldi kõigepealt välja, milline peab olema keskuse püsiekspositsioon ja seejärel kujundati hoone lähtuvalt selle vajadustest.

Haltia valmis 2013. aasta mais, hoone pindala on 3500 m2 ja ruumala 18 000 m3.

BE TOONEHITIS

Uus ja vana kohtuvad betoonis

Tall-tõllakuuri uus elu

Aasta betoonehitise konkursil osalevad tänavu kaks tööd, kus on orgaaniliselt ühendatud vana ja uus ehitusmaterjal – ühelt poolt tänapäevane betoon, teisalt paekivi ja tellis.

TEKST: TRIINU LAAN

Konkursi žürii esimehe Aadu Kana kinnitusel on nii Vääna mõisa tall-tõllakuur kui parkimismaja Ülemiste Citys saanud suurepäraselt hakkama uue ja vana ühildamisega.

32

Projekti eesmärgiks oli taastada vana hoone gabariidid ja maht, kasutades ajaloolise hoone renoveerimisel täiendava viimistluseta betooni. Fotod:Aasta betoonehitis

VÄÄNA MÕISA TALL-TÕLLAKUUR VÄÄNA, HARJUMAA Tellija: Vääna Külakoda, Harku Vallavalitsus Arhitektuur: T-Linnaprojekt OÜ, Tiina Linna

Vääna mõisa tall-tõllakuuri arhitekt Tiina Linna usub, et tõllakuur nägi oma hiilgeajal ääretult uhke välja: kaaristuga ehitis mõisa peahoone kõrval. Analoogne ehitis oli omal ajal ka peahoone teisel küljel asunud ning selle vundament on praeguseni veel maa sees olemas.

Eesmärk oli taastada vana hoone gabariidid ja maht, kasutades ajaloolise hoone renoveerimisel täiendava viimistluseta betooni kui kaasaegset ehitusmaterjali. „Raske selle hoone projekteerimine ei olnud, sest meil olid olemas fotod ja maa seest leidsime ka kaaristu postide vundamendid, need andsid mõõdud kätte,“ rääkis Linna. „Valisin teostuseks kontrastiprintsiibi meetodi, näitamaks, mis on alles vanast ehitisest

Konstruktor: TA-Konsult OÜ, Eero Tuhkanen Ehitaja: Vanalinna Ehitus OÜ Betoonitööd: HR Restauraator OÜ

ning millised on uued kaasaegsed betoonist lisandused. Mulle väga betoon meeldib ja ma ei rikuks teda mingi kattematerjaliga.“ Vanast hoonest oli alles kaks kolmandikku ning kadunud oli ka teeäärne osa ehitisest. „Kombineerisime klaasi ja betooni. Ajahamba poolt hävitatud osa ehitamisel eksponeerisime klaasi, mujal konstruktsioonides betooni,“ selgitas Linna. „Võlvistu kaarte üleminekud paekivilt betoonile aga sidusime armatuuridega ära, sai väga ilus üleminek.“ Betoonitöid tõllakuuri juures tegi HR Restauraator. Restaureerimistööde juhi Margus Ojamäe sõnul midagi üle mõistuse rasket projektis ei olnud. „Alguses tuli nüansid projekteerijaga kokku

Betooni tarnija: Betoonimeister AS; Raketis: Peri AS Hoone osaleb konkursil Aasta betoonehitis

leppida ja koos leida parimad lahendused. Töid alustasime vundamentidest, kuna betoonkaarte alla jäänud alal polnud vundamenti palju säilinud.“ Lisaks tavapärasele betoonitööle tuli teha ka paekivitööd. „Seda oli üksjagu, paasi tuli maha võtta ja uuesti laduda,“ nentis Ojamäe. „Projekt ei ole veel lõppenud ja tulemuseni on veel tükk maad minna,“ sõnas ta.

Seega peaks hoone välisilme veel muutuma. „Nii arhitekt Tiina Linna kui ehitajad olid teinud väga huvitava töö, vana ühendamine uuega oli väga hea ning saavutatud oli üllatavalt hea kavaliteet,“ kiitis ehitust ka Aasta betoonehitise žürii esimees Aadu Kana.

33

BE TOONEHITIS

Vanast laohoonest parkimismajaks Tallinnas Ülemiste Citys püüab pilku ilus punastest tellistest hoone, mille sisemuses peidab end modernne parkimismaja.

Põhiliseks väljakutseks nii tellijale, projekteerijale kui ehitajale oli ’’uue ja vana’’ ühildamine konstruktiivselt, esteetiliselt ja funktsionaalselt.

Hoone uus raudbetoon karkass on ehitatud 1950ndatest aastatest pärineva tööstushoone punasest telliskivist müüride vahele. Kuus kuud kestnud projekteerimis-ehitustööde käigus rajati kuus parkimistasapinda, kus on kohti 280 autole. Väga halvas seisus olnud vana fassaad renoveeriti ning toestati uute betoonkonstruktsioonidega.

34

„Arhitekti tööd tuleb hinnata juba selles mõttes, et vana gabariidi sisse ehitati uus maja, normidele vastavad parkimiskohad, raadiuspöörded ja see oli kõik väga huvitavalt lahendanud. Arhitekt oli andnud oma parima ja Nordeconi ehitajad tegid väga kvaliteetset tööd,“ rääkis projektist konkursi Aasta betoonehitis žürii esimees Aadu Kana.

Vana hoone kõrgem ehitushind Projekti arhitekti Ilmar Klammeri sõnul oli vanast hoonest uue tegemine keeruline: „Vanad gabariidid olid ees, ent kogu uus konstruktsioon pidi mahtuma vana maja sisse.“

Hoone välismüürid seadsid plaanilahendusele omad nõudmised ning sellega pidi tööde käigus arvestama. „Parkimismaja ehitamine oli vana hoone väärtustamiseks hea lahendus. Maja oli ehitatud pärast sõda ja ehituskvaliteet oli kõikuv, betoon oli siinkohal asendamatu materjal,“ kinnitas arhitekt.

Objektil ehitus- ja betoonitöid teinud Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar nentis, et ehitushind vanal hoonel on kõrgem ja ehitusprotsess on keerulisem. „Töödega alustades tuli hoone alt välja terve linnakutäis vanu seinu ja vundamente.“ Samas kinnitas ta, et väljakutse

PARKIMISMAJA ÜLEMISTE CITYS VALUKOJA 4 C, TALLINN Tellija: Tehnopolis Ülemiste AS Arhitektuur: Novarc Group AS, Ilmar Klammer Konstruktor: Nordecon Betoon OÜ, Andrei Kervališvili Ehitaja: Nordecon Betoon OÜ Betoonitööd: Nordecon Betoon OÜ Betooni tarnija: HC Betoon AS Raketis: Doka Eesti OÜ

teha viilkatusega hoonest parkla oli põnev: parklas vajaliku manööverdamisruumi tarbeks tuli kõikidele hoones olnud betoonpostidele uued betoonsärgid ehitada, valada uued sooned ning paigaldada vahetalad. Samuti tuli postide asukohti muuta, et autod mahuksid liikuma.

Palju ümberehitamist „Tegime lisaks konstruktiivse projekti. Tehniliselt tähendab see, et maja lõigati keskelt pooleks, nii seinad kui laed on kõik lõigatud eraldi, et ei tekiks temperatuurikõikumisest põhjustatud pingeid,“ selgitas Mait Rõõmusaar tööde käiku.

Projekti eesmärgiks oli taastada vana hoone gabariidid ja maht, kasutades renoveerimisel täiendava viimistluseta betooni. Fotod: Aasta betoonehitis, Ilmar Klammer.

K ATUSEUUDISED

Ehituskoolis saab õppida lamekatusekatjaks

T

allinna Ehituskoolis avati 13. veebruaril aastane õppekava lamekatusekatjatele.

Initsiatiiv selleks tuli Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse poolt, kes toetas õppekava avamist ka pädevate spetsialistide soovitamisega. Kuna Tallinna Ehituskooli ümberehitustööd olid juba õppekava väljatöötamise hetkel alanud, polnud võimalik teha projekti muudatusi, mis oleksid arvesse võtnud lamekatusekatjate praktiliseks õppeks vajalikke eripärasid. Sellest hoolimata on Tallinna Ehituskool hankinud õppeks vajalikke tööriistu, valmistanud puuseppade praktilise õppe raames erinevaid õppestende ning olemas on ka erinevate materjalide ja toodete näidised.

Esimesel kursusel alustas 16 tudengit 7 firmast, kellele jaga-

Hetk Tallinna Ehituskooli lamekatusekatjate õppe avamispäevalt.

vad oma kogemusi Eesti katuseala spetsialistid: Alo Karu, Enn Tammaru TTKst, Marko Ponder Westhausist, Paavo Penjam Protanist, Enno Rahuoja

SFSst, Aile Pilberg Raku Majast. Õppekava koolipoolne kuraator on Ferdinand-Aivar Tõnisson, kaasa on aidanud ka arendusdirektor Tõnu Aulik.

Aprilliks valmib lamekatuste standard

P

eagi valmib uus lamekatuste standard, mis määratleb nõuded lamekatuste konstruktsiooni- ja sõlmlahenduste ehitamisele ning lamekatustel kasutatavatele materjalidele. Lamekatuste standard kuulub standardisarja EVS 920, kuhu kuuluvad järgmised standardi osad: osa 1 (üldreeglid), osa 2 (metallkatused), osa 3 (kiudtsement laineplaadist katused), osa 4 (kivikatused), osa 5 (lamekatused). Varem kasutuses olnud standard on juba paar aastat kehtetu ning seega sai juhinduda vaid välisriikide juhenditest. Peamiselt kasutati Soome juhendeid, seepärast võeti neid arvesse ka standardi koostamisel.

36

Olulisemad nõuded standardis: Lamekatus peab olema veetihe (on üllatav, et seda põhimõtet pole üldjuhul välja toodud); kasutatavad materjalid, nende klassid ja paigaldamise nõuded; aurutõkke klassid; bituumenrullmaterjali klassid; nõue, et bituumenrullmaterjaliga katustel tehakse ülespöörded kahekihilised; kasutatud villade survetugevus; katuselehtri vormistamine; läbiviigutihendite kasutamine; vineeralus paksusega ≥15mm; lamekatuse kinnitusdetailid peavad vastama Euroopa tehnilise tunnustuse suunise ETAG 006 (tulevikus EAD) alusel koostatud

Euroopa tehnilise tunnustuse (ETA) nõuetele. Lisas on näidetena toodud erinevate katusekonstruktsioonide lahendusi, mida standardi koostajad soovitavad projekteerimisel arvestada.

Standardi on koostanud Alo Karu ja EVS/PK 51 „Lamekatused“ koosseisus EKFML (Katusefirma OÜ, Riho Reispass), EEL (Conviso OÜ, Kaido Hanikat), EPBL (Novarc AS, Jaanus Natka), EETL (Enno Rebane), EEEL (Indrek Peterson), Maleko AS (Paavo Penjam), SFS Intec OY Eesti Filiaal (Enno Rahuoja), K-Kate Katused OÜ (Kati Käär), kavandi ekspertiisi on teinud Enn Tammaru, standardi on heaks kiitnud EVS/PK 51 „Lamekatused“.

HARIDUS

ARHITEKT JA ÕPPEJÕUD

Irina Raud: laia haardega haridusest Irina Raud teab, et haritud arhitekt on heade inseneriteadmistega ja samal ajal globaalselt konkurentsivõimeline.

TEKST: TEA TARUSTE FOTO: JULIA-MARIA LINNA

38

Kuidas õpetada arhitekte? Kui palju arhitekte Eesti üldse vajab?

Viimastel aastatel on need küsimused teravamalt päevakorras olnud, taustaks ehitusettevõtjate ja inseneride nurin elukaugete projektide suunas. 2013. aasta mais loodi Tallinna Tehnikaülikooli juurde arhitektuuri- ja urbanistikainstituut, mida asus juhtima arhi-

Kes teeb, see jõuab: Irina Raud on pühendunud Tallina Tehnikaülikooli arhitektuuriõppe edendamisele.

Irina Raud Sündinud 29.07.1945 Lõpetanud Tallinna Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1969 1970 õpingud Moskva Riiklikus Arhitektuuriinstituudis

tekt Irina Raud. EhitusEST´i huvitas, millisena näeb instituudi juht ja õppejõud arhitektuurihariduse perspektiive.

Kuidas hindate arhitektuurihariduse hetkeseisu?

Kui räägime arhitektuurihariduse seisust aastal 2015, siis on see kahtlemata parem kui kolme aasta eest. Eelnenud kümnendite jooksul on arhitekte ette valmistatud Eesti Kunstiakadeemias magistriõppe tasemel ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis, mille lõpetajad kvalifitseeruvad arhitekti abilisteks. Viimaste edasiseks kraadiõppeks on Eestis olnud piiratud võimalused ja ma usun, et TTÜ saab seda olukorda leevendada.

Eestis töötavad vanema põlvkonna arhitektid on saanud TTÜ hariduse, minu omaaegsed professorid sealhulgas.

Praegused keskealised on kõik EKAs õppinud. Lõpetasin kunstiinstituudi 1969. aastal, meie õppejõud olid tuntud arhitektid ning suurte kogemustega praktikud ja õppejõud, sealhulgas Mart Port ja Voldemar Herkel.

Arhitektuuriõpetuses on võimalik rakendada erinevaid suundumusi. Möödunud sajandi keskpaigas oli kunstiinstituudi õppekavas kunstiainete kõrval ka oluline koht tehnilistel ainetel, ent aastaaastalt pööratud aina suuremat tähelepanu teoreetilisemale lähenemisele. Visioonide loomine tõusis

TÖÖ: 1969-1989 RPI Eesti Projekt 1989-1991 Tallinna peaarhitekt, Tallinna abilinnapea Alates 1992 arhitektuuribüroo osaühing R-KONSULT omanik, peaarhitekt 1994 Saksa Linnaehituse ja Linnaplaneerimise akadeemia korrespondentliige 1996 Saksa Kunstide Akadeemia liige 2008-2011 Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna arhitektuuriinstituudi juhataja 2010-2013 rahvusvahelise arhitektuuri magistriõppe TTÜ projektijuht 2011-2013 Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor 2013 maist TTÜ ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor, külalisprofessor (linnaplaneerimise õppetool) LIIKMELISUS: Alates 1996 Saksa Kunstide Akadeemia liige Alates 1994 Saksa Linnaehituse ja Linnaplaneerimise Akadeemia korrespondentliige Alates 1971 Eesti Arhitektide Liidu liige

39

HARIDUS esiplaanile ja projekt on muutunud visiooni kirjelduseks.

Suured riigid võivad sellist lähenemist endale lubada. Näiteks Saksamaal on ligi 60 kooli, kus õpetatakse ülikooli tasemel arhitektuuri. Sealsed arhitektuuribürood on suuremad ja meeskonda kuulub erinevate ülesannetega arhitekte: ühed loovad visioone, teised joonistavad projekte ja kolmandad tõmbavad kummikud jalga ning viibivad põhiosa tööajast ehitusplatsil. Meie arhitektid on univeraalsed ja täidavad kõiki neid rolle.

Urbanistikainstituudi sünd tekitas üksjagu vastuseisu. Miks siis ikkagi on veel üht arhitekte õpetavat asutust vaja?

Ega see vajadus pole tekkinud üleöö. 90ndate algul, kui tekkis erainvestor ja kinnisvaraturg hakkas arenema, oli arhitektidel järsku tohutult tööd. Koolipingist tulija võis kohe oma büroo luua ja mõne suure projekti kallal tööle asuda. See oli uudne olukord, sest enne seda töötasime ju kõik suurtes büroodes, noortel oli võimalus koos kogenud arhitektidega töötada ja areneda. Kui 60–70ndatel õpetati ehituskonstruktsioonide osa, tehnilist ja akustilist osa küllaltki suures mahus, siis 90ndatel hakkas arhitektide õpetamine muutuma filosoofiliseks ning tehnilisi aineid jäi vähemaks...

Arhitektid vajavad siis suuremas mahus insenertehnilisi aineid?

Meil on arhitektiõpe reguleeritud EL-i direktiividega ja seal on kirjas, millised aineid tuleb läbida. Üliõpilasel on vaja viie aastaga läbida õppemaht 300 ainepunkti ulatuses.

Tekkis probleem, et tehnilisi aineid küll loeti, aga need olid pigem sissejuhatused ainesse. Seetõttu kerkis ka maju, mille katustele ko-

40

Arhitektuuriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis 1918 algas eestikeelne õppetöö insenerikoolis tehnilistel erikursustel, kus sai õppida masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri. Arhitektuuri asus arhitekt Artur Perna käe all õppima 6 noort.

1919 nimetati kool ümber Tallinna Tehnikumiks. Kooli peahooneks oli aastatel 1919-1932 Kanuti Gildi Hoone Tallinnas Pikal tänaval.

1924 lõpetas esimene arhitektina Robert Natus.

1946 moodustati TPI ehitusteaduskonna arhitektuuri kateeder, juhatajaks insener Leo Jürgenson.

2013, 2.mail loodi TTÜ arhitektuurija urbanistikainstituut, kus aasta varem alustas grupp üliõpilasi magistriõpinguid.

Instituudi õppejõud: Liivi Künnapu, Karin Hallas Murula, Irina Raud, Pille Noole, Anu Juurak, Rein Murula, Emil Urbel, Ignar Fjuk, Esa Laaksonen, Ioannis Lykouras.

gunes vesi või mille rajamisel ei võetud arvesse pinnase eripärasid... Ehitusettevõtjad kurtsid, et arhitekte õpetatakse halvasti, aga neid ei õpetatud kehvalt, lihtsalt suund oli muutunud.

Kui mind 2008. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri õppetooli juhatajaks kutsuti, olid seal ees arhitektid Rein Murula, Emil Urbel ja Vilen Künnapu.

Leidsime, et senisest enam on vaja hakata tähelepanu pöörama keskkonna, konstruktsioonide ja eriosade õppele. Seda, et on vaja arhitekte, kellel on tugevam ehitustehniline haridus, oli räägitud aastaid, aga algselt olin minagi selle vastu, et viia arhitetuuriõpe TTÜsse.

Ja ometi olete nüüd TTÜs sealset arhitektuuriõpet edendamas?

Tõepoolest, kui tehti ettepanek avada heal tasemel arhitektuuriõpe TTÜ-s, siis koos Rein Murulaga valmistasime ette tegevuskava ja 2013. aasta mais loodi arhitektuuriinstituut. Magistriõppega alustasime juba aasta varem, mullu kaitses 8 meie üliõpilast oma magistritöö ja sai arhitektuuuri magistrikraadi. 2013. aasta sügisel alustas 1. kursus, praegu käib õppetöö 1., 2., 4. ja 5. kursusel. Sügisest on TTÜ-s täiskomplekt kursuseid ning lisaks avame koos viie partneriga rahvusvahelise arhitektuuri magistriõppe, kus õpe toimub Euroopa erinevates ülikoolides eesti, soome, portugali, saksa, sloveenia ja iisraeli arhitektide juhendamisel. Lõpetajad saavad lisaks ka meie põhipartneri, Lissaboni Autonoomse Ülikooli, diplomi. Tehnikaülikool osales rahvusvahelises arhitektuuri õpetamise konsortsiumis juba varem, emaülikooliks oli Brandenburgi Tehnikaülikool.

Millised on võimalused teadustegevuseks?

TTÜ eelarvest moodustab teadustegevusele suunatud raha suure osakaalu, ent arhitektuuri valdkonnas on teadustöö tegemine komplitseeritud. Nii UNESCO arhitektuuriharta kui Rahvusvaheline Arhitektide Liit on seisukohal, et arhitektuurikoolides peavad õpetama praktikud.

Neid inimesi, kes on tegevarhitektid ja teaduskraadi kaitsnud, on väga vähe. Meie teaduslik tegevus baseerub pigem arendustegevusel.

Mis puudutab ülikoolisisest koostööd ehituse, sotsiaalteaduste, keskkonna ja energiasäästu valdkondades, siis see on TTÜ-s heal järjel. Tahaksime ka inseneride õppekava täiendamisele kaasa aidata.

Irina Raud: tööd on erinevat masti

I

rina Raud ei arva, et haritud arhitekte võiks Eesti jaoks liiga palju saada. Arhitektide liidu üks vastuargument TTÜ arhitektuuriõppele oli, et arhitekte on piisavalt ja turul kõigile tööd ei jätku.

Kui palju arhitekte tegutseb, pole täpselt teada. Eesti Arhitektide Liitu kuulub veidi üle 300 arhitekti, neist sadakond on väga eakad ja pole enam erialases töös aktiivsed. EKA võtab igal aastal vastu 15 üliõpilast, neist lõpetab umbes kolmandik. Tehnikakõrgkool võtab vastu 35 õpilast, TTÜ 20.

Arhitektide arvult elanikkonna arvu suhtes oleme Euroopas keskmisest allpool.

Irina Raua hinnangul Eestis arhitekte ülearu pole ja kui laiemalt vaadata, siis arhitekti haridusega

Arhitekt

ei pea tingimata büroosse tööle minema. inimesi saaks märksa enam erinevates ametites kasutada.

Arhitekt ei pea ilmtingimata büroosse tööle minema. Soome Arhitektide Liit on oma tegevusega aastakümnete jooksul tekitanud olukorra, kus Soome arhitektuur on üks kallimaid ekspordiartikelid. Nad kasutavad võima-

10 aastat kvaliteetseid katuseid

www.baumerk.ee Baumerk Grupp OÜ

AD 2005

lust suunata arhitekte tööle erialadele, kuhu vähegi võimalik ja nii leiab arhitekte ministeeriumidest, kirjastustest, riigi kinnisvaraga tegelevatest asutustest ja kohalikest omavalitsustest.

Raud osutab, et meie arhitektide hulgas on administratiivne töö põlu all, see näitaks justkui läbikukkumist oma erialal.

Samas on igapäevane reaalsus see, et kui läheme projekti kohalikku omavalitsusse kooskõlastama, istub teisel pool lauda inimene, kes sisuliselt kaasa rääkida ei oska ja on võimeline vaid dokumendi normitehnilist poolt kommenteerima.

Ja ka ehitusettevõtjad võiksid oma meeskondadesse arhitekte palgata.

ENERGIA

Trikiga

termokaamerad Termokaamerate alanenud hinnad on need teinud kättesaadavaks paljudele, ent siingi tuleb tõdeda: kaamera ei tee pilti, inimene teeb; kaamera ei analüüsi pilti, inimene analüüsib ja kui kõiki muutujaid ei ole arvesse võetud, võib kergesti saada valed tulemused.

TEKST: LIIVI TAMM

Pealtnäha on termokaameraga objektide pildistamine lihtne ülesanne, ent täna ei jää tellija loodetavasti rahule olukorraga, kus pärast kiiret klõpsu seest ja väljast ulatatakse talle paberileht arusaamatute numbritega, taustaks pilt helendavast aknaavast. “Ära kunagi näita tellijale, et siin on temperatuur +5C ja seal +10C, tellija peab teadma, kas tegu on defektiga ning mida ta peab parandama. Termokaamera näitab pinnatemperatuuri ja alati peab endalt küsima, millest selline mõõtmistulemus on tingitud ja mis võis seda mõjutada,“ hoiatab küsib Soomest TTÜ-sse saabunud koolitaja Timo Kauppinen. „Kui te kaamera ostsite, siis kellele müüja seda tutvustas ja kasutamist õpetas?“ küsib ta. Saalis tõusevad üksikud käed.

Tulemuste mõjutajad Termokaamera mõõtmistulemusi mõjutavad mitmed tegurid:

42

pinnatemperatuuri analüüsides tuleb välitulemuste puhul arvestada, kas taevas oli selge või pilves, kas mõõdetava objekti kõrval on teisi hooneid, mis annavad peegeldust (nt metall või klaas peegeldab infrapunavalgust, seega ilmnevad kujutisel punktid, mis võivad olla kõrval asuva sooja objekti peegeldus).

Kontrollima peaks, kas kaamera on piisava aja enne kasutamist saanud antud temperatuuril stabiliseeruda (kui enne on pool päeva väljas töötatud, kulub kaameral toas stabiliseerumiseks vähemalt 15 minutit ja vastupidi).

Sisetingimustes mõjutab tulemust muuhulgas toa temperatuur ning õhuniiskus.

Kevadiste temperatuurikõikumiste perioodil võivad valetulemused tekkida ka temperatuurikõikumistest, sest mõõtmiseks ei saa luua piisavalt stabiilset kliimat. „Valetulemusi on lihtne saada,“ hoiatab Kauppinen. „Kaamera parameetrid olgu täpselt paigas.

Isegi siis, kui tegu on sertifitsee-

Sisekliima tekib koosmõjuna: seinte/lagede/põrandate materjalivalik ja ehituskvaliteet sh tuuletõkke kvaliteet ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi tüüp küttesüsteem automaatika, mis reguleerib sisekliimat sisemised ja välised mõjutajad (ilmastik, kütmine) hoone kasutajate arv (mõjutab nt niiskustaset)

ritud töötajaga, on Soomes palju kaebuseid. Saja akna vahetus pole naljaasi ja on rahaliselt vägagi kulukas.“ Kombineeri alarõhutestiga Õige tulemuse saamisel on mõistlik kasutada ka alarõhutesti (Blowerdoor): „Olen ise olnud tunnistajaks olukorrale, kus teisel

19,5 °C

17,6 °C

13,7 °C

Laepaneel (parempoolsel joonisel sinine) on teiste laepaneelidega võrreldes madalama temperatuuriga. Siin võib olla tegemist kas õhu välisõhu liikumisega õõnespaneeli sees või soojustuse defektiga. Põhjuse kindlaks tegemine vajab täpsemat inspekteerimist ja/või konstruktsiooni avamist. õhuniiskus

SISEKLIIMA valgustus

temperatuurierinevused ja kõikumised värvide tajumine

õhu liikumine ruumis

õhutemperatuur

soojuslikud tingimused

kontrastsus

õhu kvaliteet

ruumi sisepindade temperatuur

valgusräigus

ruumi iseloomustavad suurused

valgustingimused

akustilised tingimused

helivõimsus sagedus (heli lainesagedus)

õhus leviv tolm

impulss (impulssmüra)

orgaanilised gaasid

bioaerosoolid (bakterid, eosed jne)

anorgaanilised gaasid

kestvus

korrusel on rõduuks irvakil, ent kaamera näitab, et suurt õhuleket pole: alumiselt korruselt tuli lihtsalt niivõrd palju sooja õhku peale. Seega on hea teha kaheastmeline mõõtmine: üks normaaltingimustes ja teine 50 Pa alarõhus,“ räägib lektor.

Kauppinen nendib, et ehitatakse küll madalenergia, liginullenergia

või plussenergiahooneid, ent enamasti kerkivad probleemid pigem seoses olemasolevate hoonetega: kui võrrelda tänast pilti Eestis 20 aasta tagusega, on olukord muidugi tuntavalt paranenud, eriti, mis puudutab paneelmajadest elamurajoone, kus hooned on saanud lisasoojustuskihi ning uued aknad.

Päris vanade hoonete puhul tu-

leb aga ümberehitustega olla ettevaatlik, sest moodne tehnoloogia võib vana tehnoloogia ja selle aastakümnetega või -sadadega paigas olnud tasakaalu rikkuda. „Hea näide on meil ühe 1848. aastast pärit puukirikuga, kus renoveerimise käigus muudeti tollast ventilatsioonisüsteemi ja seejärel hakkasid ilmnema probleemid,“ räägib ta.

43

ENERGIA Sisekliima tegurid

S

isekliima tagamisel on eri mõjurid erineva kaaluga, olenedes hoone eesmärgist: õppehoonete puhul peaks fookuses olema akustika, õhu kvaliteet, valgustingimused, ventilatsioon, mis määravad sisekliima. Sageli ei toimi süsteem erinevate komponentide koosmõjus. Termokaameraga saab tuvastada vaid teatud liiki probleeme.

Mured hoone sisekliimaga ilmnevad tavaliselt hoone kasutuselevõtu esimesel aastal. Parandamine võib olla suhteliselt kulukas. „Kui ehitatakse algset projekti eirates, siis siit saavad mured alguse: väike isetegevus ventilatsioonisüsteemiga võib nurjata kogu süsteemi toimimise,“ hoiatab Kauppinen.

Paneelivuugid ehk paneelide liitekohtades esinevad külmasillad.

Samuti võib näha paneeli konstruktsioonist tulenevaid külmasildasid.

remonditud korter

lekkiv liitekoht

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

Ennetagem probleeme – torustikele uus elu Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud Tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata.

BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademeveeja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone.

Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vaikudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril.

Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta.

BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

Nõustamine ja konsultatsioonid ISO 9001 - ISO 14001 OHSAS 18001

BUREAU VERITAS Certification

AS Terrat Tutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAA Telef: +372 679 0977; Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee; www.terrat.ee

ENERGIATÕHUSUS

Kutsed muutuvad aina tähtsamaks SIIM LINK PHD VOLITATUD ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALIST, VOLITATUD SOOJUSTEHNIKAINSENER

H

oonete energiatõhususe kutset saab taotleda kolm korda aastas, kutse andjaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Kutseseadus defineerib kutset järgmiselt: kutse on hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Lahti seletatult on tegemist mingi tegevusalaga, mille kohta on loodud kutsestandard, kus on ära toodud vajalikud kompetentsid. Kutset andev organ saab kutset omistada ainult siis, kui hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et kutset taotleval isikul on kutsestandardi kohane pädevus.

Kutsed muutuvad aina tähtsamaks, kuna tulevikus on kutse ja sellega kaasnev kutsetunnistus ainukeseks tõenduseks isikule, et ta tohib konkreetses valdkonnas kutsealal tegutseda. Juba praegu ei ole enam majandustegevusregistris sees nt energiaauditite tegemise registreeringut. Seda asendabki kutse. Vastavalt ehitusseadusele tohib energiaauditit teha ettevõte, kellel on vastavasisuline õigussuhe kutset omava isikuga ehk nn vastutava spetsialistiga.

Kutsetega seonduvalt korraldab SA Kutsekoda kutsestandardite koostamist, kutse andja konkursse, väljastab kutse andjale kutsetunnistusi, peab kutseregistrit jne.

46

Tulevikus

on kutse ja sellega kaasnev kutsetunnistus ainukeseks tõenduseks isikule, et ta tohib konkreetses valdkonnas kutsealal tegutsedas.

Kutsekvalifikatsiooniraamistik näeb ette kaheksat taset. Lisaks võib olla ühes tasemes ka osakutse. Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kolm olulist taset Ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsealal räägime kolmest kõige kõrgemast tasemest ehk tasemetest 6, 7 ja 8: Energiaaudiitor, tase 6 Energiaaudiitor, tase 6 osakutse, elamute energiaauditite koostamine Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Igale kutsetasemele on koostatud oma kutsestandard, mis kirjeldab kutsetegevust ning vajalikku kompetentsust ehk töö edu-

kaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit detailsemalt. Kutse andmiseks on moodustatud kutsekomisjon. Ehitiste energiatõhususe kutseala kutse andja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, kes korraldab kutsete andmist kalendriaasta jooksul vähemalt kolm korda. Taotlused tuleb esitada nii elektroonselt kui paberkandjal ja neid hindab komisjon.

Hindamiskomisjon võib teha otsuse taotlusdokumentide põhjal: kompetentsust hinnatakse taotleja hariduse, töökogemuse, kompetentsuse ja täiendõpet tõendavate dokumentide alusel ning vajadusel vestluse või kutseeksami (testi) alusel. Hindamiskomisjon edastab hindamistulemused kutsekomisjonile, kes otsustab hindamistulemuste protokolli põhjal kutsete andmise või mitteandmise iga taotleja korral eraldi.

Kui mingil põhjusel kutsekomisjon otsustab kutset mitte anda, siis saadetakse kutse taotlejale vastav põhjendus. Kutse andmisel sisestatakse andmed SA Kutsekoja andmebaasi, mille põhjal väljastatakse kutsetunnistused.

Kutsetunnistused edastab kutse saajale kutsekomisjon.

Kutseregister on avalik SA k ut sekod a kodu lehek ü ljel.

Kutsetunnistuste registri alt saableida isikud, kellele on väljastatud tasemete 6, 7 ja 8 nn täiskutsed. Osakutsetunnistuste registri alt on võimalik leida isikud, kellele on väljastatud taseme 6 osakutse ehk isikud, kellel on õigus teha elamute energiaauditeid.

Kutsete pädevus

Energiaaudiitor

Volitatud energiatõhususe spetsialist

Osakutse elamute energiaauditite tegemine

Täiskutse

Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist

Energiamärgise väljastamine olemasolevatele hoonetele

+

+

+

+

Elamute energiaauditite tegemine

+

+ +

+ +

+ +

Ühiskondlike hoonete energiaauditite tegemine

+

Keeruliste hoonete (ka tööstus) energiaauditite tegemine Elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe alane nõustamine (eksperthinnangud, arengukavad, teostatavusuuringud jms)

+

+

Keeukate hoonete (ka tööstus) energiatõhususe alane nõustamine (eksperthinnangud, arengukavad, teostatavusuuringud jms) Hoonete soojuslevi dünaamiline modelleerimine, energiatõhususe miinimumnõuete, madala-ja liginullenergiahoonete nõuete tõendamise arvutused

+

KIVILIIV 1-4 MM

(Kf ≥ 739 m/ööp) TOODAME JA PAKUME

PEALE KILLUSTIKU KA

ERINEVAID SEGUSID

+

+

Teadus- ja arendustegevus, koolitustegevus

MÜÜGIL UUS TOODE

+

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007

Info ja tellimus tel. 657 1144 või tellimus@killustik.ee

hinnainfo@koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

www.koopia3.ee

UUDISED

Erialaliitudega koostöös: Lamekatusekatja kutsestandard

A

astal 2008 jõustus uue kutseseadusega 8-tasemeline Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR). Oskustöötajad platseeruvad kvalifikatsiooniraamistikus 3–4 tasemele. Vajalikud kompetentsid on kirjas kutsestandardis. Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ja vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Kutsestandard on: aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel; aluseks kompetentsuse hindamisel; abiks tööandjale ametite kir-

jeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel; abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestvale õppimisele; abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse; aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel. Üldehituse vallas töötati välja ja kehtestati 4 uut kutsestandardit: monteerija, betoonkonstruktsioonide ehitaja, müürsepp ja ehi-

tuspuusepp. Lamekatusekatja kutse oli varem täiesti olemas, ent kuna ta ühegi suurkutse alla hästi ei sobitunud, algatas Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liit lamekatusekatja kutsestandardi väljatöötamise. 2014. aasta lõpus moodustati töörühm, kuhu kuuluvad Irma Estra Kutsekojast, Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust, Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkoolist, FerdinandA iva r Tõn i sson Ta l l i n n a Ehituskoolist ja EKFMLi poolt Peeter Kärp Ekslusiivehitus OÜst, Marko Ponder Westhaus OÜst ja Riho Reispass Katusefirma OÜst.

Lamekatusekatja kutsestandardit esitletakse märtsis.

RIHO REISPASS KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

Tööjuht tase 5 kutsestandard

V

almis sai tööjuht 5 kutsestandard, mis annab õiguse töötada vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Standard töötati välja täiendkoolituse õppekavade aluseks ja kutsealase kompetentsuse hindamiseks.

Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus: ta on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil, juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele.

Selle taseme tööjuhil on õigus otsetöövõtjana (vastutava spetsialistina) tegutseda kõikides spetsia-

48

liseerumise valdkondades järgmiste pädevuspiirangute raames: Üldehitus- ja ehitusviimistlus: Eramute ja EVS-EN 1990:2002 + NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvate muude hoonete ehitustööd vastavalt spetsialiseerumisele.

Tehnosüsteemide ehitamine: Era mute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvate muude hoonete tehnosüsteemide ning nende juurde kuuluvate kinnistusiseste tehnorajatiste ehitamine vastavalt spetsialiseerumisele.

Tööjuht tase 5 kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses, keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust omava spetsialisti vastutusel.

Tulekul on foorum Teadmistepõhine ehitus 2015 PÄEVAKAVA: 16. aprillil toimub Meriton Grand Conference SPA Hotelis järjekorras neljas iga-aastane ehitusala spetsialistide foorum „Teadmistepõhine ehitus“, mille korraldajaid on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ehitusinseneride Liit.

Arutletakse ehitusvaldkonna arengu teemadel ning saab kuulata kõige uuemaid ehitusala teadus-, arendus- ja rakendustulemusi.

Foorum on kontaktide loomise ja kogemuste vahetamise koht, nii nagu ehituses ikka, teooriast praktikasse ja praktikast teooriasse.

Koolituse läbinud saavad ehitiste energiatõhususe valdkonna täiendkoolituse punkte: 7TP ja Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendkoolituse punkte: 6TP. Eelnev registreerumine on kohustuslik www.ekvy.ee Tasu EKVÜ, EEL liikmetele ja üliõpilastele 40 €, mitteliikmetele 80 €.

Eesti betoonehituse ajaloo raamat

08:30 – 09:00 Registreerumine ja kohv 09:00 – 12:20 Kvaliteet ehituses (Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS) 09:00 – 09:20 Nutikas spetsialiseerumine TA tegevuste veduriks (Kristjan Lepik, Arengufond) 09:20 – 09:40 Avalike hoonete kompetentsikeskus RKAS-s (Allan Hani, RKAS) 09:40 – 10:00 Sisekliima ja tööviljakuse seosed (Jarek Kurnitski, TTÜ) 10:00 – 10:20 Rohemärgis 2015 (Hendrik Voll, TTÜ) 10:20 – 10:40 Eesti büroohoonete hindamine Rohemärgis 2015 vs LEED ja BREEAM (Erkki Seinre, TTÜ) 10:40 – 11:00 Kohvipaus 11:00 – 11:20 Valmiv Kredex-i juhendmaterjal korterelamute renoveerimislahendustest (Heiki Meos, Estkonsult) 11:20 – 11:40 Materjalide valekasutus uutes hoonetes (Urve Kallavus, TTÜ) 11:40 – 12:00 Arhitektuuri arvutamine: EKA arhitektuuriosakonna 3D labori tegemistest (Renee Puusepp, EKA) 12:00 – 12:20 Ehituskulude kokkuhoid energiasimulatsiooniga reaalsete hoonete näitel (Ergo Pikas, TTÜ/Aalto) 12:20 – 13:15 Lõuna 13:15 – 16:20 Teadus- ja arendustegevus (juhatab Heiki Meos, EEL)

E

esti Betooniühingu tellimusel valmis raamat „Eesti betoonehituse ajalugu”. Teoses tutvustatakse Eesti betooni tootmise ja ehitamise ajalugu läbi kolme viimase sajandi. Raamat on jagatud neljaks ajaperioodiks – tsaariaeg, Eesti Vabariik, Nõukogude Eesti, taasiseseisvunud Eesti. Iga ajaperioodi lõpus on sellele pühendatud arhitektuuripeatükk.

Tööstusharu ajalukku süvenemine tõi päevavalgele palju huvitavat: paljutki ajaloolisest materjalist jõuab trükisõnasse esmakordselt. Uuema ajaloo käsitlemisel küsitles majandusajakirjanik Paavo Kangur enam kui 50 juhtivat töös-

13:15 – 13:35 Uus juhend radooniohutuks ehitamiseks (Targo Kalamees, TTÜ) 13:35 – 13:50 Ventilatsioon radooniohutuse puhul (Martin Thalfeldt, TTÜ) 13:50 – 14:10 Krohvitud soojustuse ehitustehnoloogia vead (Virgo Sulakatko, TTÜ/MKM) 14:10 – 14:30 Seespoolse soojustusega seina lahendused ja toimivus (Endrik Arumägi, TTÜ); Renoveerimise investeeringu tasuvus, (Kalle Kuusk) 14:30 – 14:50 Kohvipaus Juhatab Teet Tark, EKVÜ 14:50 – 15:05 Sisekliimamääruse eelnõu ettevalmistamine (Jarek Kurnitski, TTÜ) 15:05 –15:25 Ventilatsiooni mõõtjate koolitus ja võrdlusmõõtmised (Olev Saks, TÜ keemia instituut) 15:25 – 15:45 Korterite suvine ülekuumenemine – QualiCheck projekti tulemused (Raimo Simson, TTÜ) 15:45 – 16:00 Spiraalkollektor vs horisontaalkollektor maasoojuse tootmiseks (Kaspar Tennokese, RKAS/TTÜ) 16:00 – 16:15 Energiavaiade ja maasoojuse/jahutuse rakendused (Jevgeni Fadejev, TTÜ/Aalto) 16:15 – 16:20 Päeva kokkuvõte (Jarek Kurnitski)

turit, ettevõtte juhti ja spetsialisti, arhitekti, teadlast ja ametnikku.

A4-formaadis 352-leheküljelises täisvärvitrükis raamatus on ligi 700 fotot jm illustratsiooni paljude Eesti muuseumide, raamatukogude, ettevõtetete ja eraisikute kogudest.

Raamatu koostaja: Toomas Kään.

Raamatu autorid: ajaloolane Uno Trumm (I, II ja III osa); ajakirjanik Paavo Kangur (III ja IV osa); ehitusajaloolane Maris Mändel (arhitektuuripeatükid kõigi nelja osa lõpus).

49

ARVAMUS

Lepingute maailm ehituskonsultandi pilgu läbi TÕNIS TARBE EESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

K

uigi parimad lepingud on A4 pikkused või viitavad sootuks mõnele rahvusvaheliselt tunnustatud üldtingimustele, valitseb täna olukord, kus produtseeritakse kaustade kaupa keerulisi ja arusaamatuid lepinguid.

Projekteerimise lepingute koostamisel on higi ja vaeva pidanud nägema nii tippjuristid kui ka mitte niiväga tipud ja seda nii, et tellija huvid oleksid ükskõik, millisest ilmakaarest vaadatuna kaitstud ning arhitektil-inseneril ei oleks õigusi peale „force majeure´i“.

Seetõttu on tekkinud mahukad ähvardusi, sanktsioone ning trahvinõuete võimalusi sisaldavad lepingud, mis käest kätte liikudes täienevad üha arusaamatumate ning objektile mittekohaste nõuetega.

Teisejärguline või esmatähtis?

Vahetevahel on ka „eksinuid“: tavaliselt on nad tulnud vanast bürokraatiast Kesk-Euroopast või Skandinaaviast. Kuid on ka eestimaiseid erandeid, kes on teadvustanud, kui oluline on konsultandi valik tema usaldusväärsuse, pädevuse, konkreetse töö täitmiseks sobivuse alusel. Reegliks on kujunenud, et saavutatud tulemus on sellistel kordadel kvaliteetsem ja saavutatud vähemate ressurssidega nii töö tellijale kui töö täitjale.

Lepingud on sellistel juhtudel mõne A4 pikkused või viitavad mõnedele rahvusvaheliselt tunnustatud üldtingimustele või nende tingimuste rahvuslikule versioonile (Eestis on PTÜ2007, mis on FIDICu

50

valge raamatu analoog). Ehk teisisõnu: kokkuleppe fookuses on lepingu objekt, püstitatud ülesande lahendamiseks vajalike eelduste, resursside (sh aja) optimeerimine, võimalike riskide maandamine (sh kindlustuspoliis) mõlemale poolele ja muu taoline väga praktiline info. Väärt nõuannete, kvaliteetse ehitusprojekti eest tasumine on alati tellija enesestmõistetavaks kohustuseks.

Kuna arhitektuur on kunst, siis

Autorlust käsitleb seadus ning reguleerib ka vajalikke tegevusi.

arhitekti visioonid ning lõpuks ka ehitusprojekt on seotud autorlusega. Autorlust käsitleb seadus ning reguleerib ka vajalikke tegevusi.

Ja kipub olema nii, et seadusega reguleeritud tegevustesse soovitakse alati erandeid. Nii on ka lepingute üks olulisemaid küsimusi, kuidas autorilt autorlus ära võtta.

Nii kummaline kui see ka pole, on teisejärgulised probleemid sageli seatud esmatähtsaks. Kuna levinud on arusaam, et „mina maksan, minu oma, mul on õigus“ siis raisatakse aega lõpututele litsentsimise teemadele ja muudele krutskitele, kuidas autor autorlusest loobuma panna kuni selleni, et „kui ei

loobu, siis ei telli“! Arusaamatuks jääb see, et mis on see miski, mis paneb „no name“ arhitektuurist mõnu tundma.

Tingimused vajavad uuendusi Praktika, kus tellija soovib palgata nõuandjat, kellelt eeldab pädevust, vastutusvõimelisust, otsustuskindlust, kuid soovib, et konsultant oleks allutatud tellijale vastuvaidlematult, vastutaks tema äriplaani ebaõnnestumise eest ja teeks tööd odavamalt kui autoremondilukksepp, on viimas konsultatsiooniteenuse turu hääbumisele.

Tekkimas on projekteerijateärategijate armee, kes näevad oma rolli vähest lisandväärtust omavate dokumentatsioonikogumite koostamisel ehitusloa saamiseks ja võimalikult odava omahinnaga tellija suunas kallutatud lepingute täitmisel. Sellises kvaliteedis sündinud ehitusprojekt on sünergiata, aldis ebakõladele erinevate projektiosade vahel, vahel tehnoloogiliste vajakajäämistega.

Eesti Projektbüroode Liidu selle aasta üheks prioriteediks on uuendada ja moderniseerida (ehitusliku) konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu üldtingimused koostöös Rahandusministeeriumi, MKM-i ja Riigi Kinnisvara AS-ga.

Uuenduse tulemusel tekib lootus, et nii üldtingimused kui kaasnev seletuskirja osa abistab nii riigil kui ka eratellijatel sõlmida lepinguid, mis on kasulikud nii tellijale kui konsultandile. Et ei oleks mitmetimõistetavusi kohustuste, vastutuse ega autorluse mõtestamisel.

LED- valgustuslahendused uutele ja olemasolevatele tÜÜstuskompleksidele -lai valik valgusteid (ladudele, parklatele, tootmistele, kontoritele) -sertifitseeritud tooted pika garantiiga -soodsad järelmaksutingimused

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee Oleme avatud: E-R 9-17 turvatehnika.eu | ledtehnika.ee