on ju Läti teatris vaid üksikuid kunsti ja kultuuriga kolmandatneljandat põlve seotud kunstnikke. Teine tähendusrikas fakt, mis eristab Māra Ķimelet paljudest teistest Läti lavastajatest: tema haridus pärineb Moskva Teatriinstituudist, NSV Liidu kesksest teatriharidusasutusest, aga mis olulisemgi – ta on õppinud 60. ja 70. aastate ühe kõige progressiivsema ja loomingulisema lavastaja Anatoli Efrose käe all, tulemuseks nüansipeened ametioskused ja loominguline mõttevabadus, pealekauba ulatuslik esteetiline ja intellektuaalne pagas Moskva elitaarsest kultuurimiljööst. Kolmandaks oluliseks faktiks on Māra Ķimeles sügavalt juurdunud rahvusliku mentaliteedi tunnetus, mis on kogu elu vältel andnud talle indu ja oskust süüvida läti klassikatõlgendustesse, erilise tähelepanuga Rainise, Rūdolfs Blaumanise ja Anna Brigadere teostele (muuhulgas on ta ainus läti lavastaja, kes on toonud lavale Brigadere muinasjutunäidendite triloogia), ning pannud teda huvi ja austusega paotama teatriust läti algupärase dramaturgia esmalavastustele. Neljas tähtis fakt: Māra Ķimele on ise pedagoog, ta on töötanud paljude näitlejakursustega, juhendanud neist kahte (1992 ja 2004), 2021. aasta kevadel aga lõpetab tema teine lavastajate lend. Viies: aastail 1969–1990 töötas Māra Ķimele Valmiera Draamateatris, kus on sündinud tema olulisemad tööd, aastail 1993– 2018 oli ta lavastajaks Riia Uues Teatris (Jaunais Rīgas Teātris), luues aeg-ajalt lavastusi ka teistes Läti teatrites. Kokku on tema kontol üle saja teatrilavastuse.
Olulisemad lavastused Nende pealkirjade taga peituvad säravad kunstiteosed, mille esteetilised ja emotsionaalsed jäljed vaatajates, kolleegideslavastajates ja näitlejates on kujundanud edasise Läti teatri näo – see on tark, vaba, lätilik ja väga inimlik teater. Kuidas ka ei tahaks, ei ole selles lühikeses kirjatükis võimalik anda neist kümnest parimast lavastusest isegi mitte visandlikku ülevaadet.
14
