Page 1

kirev karlova

Nr. 2

Mai 2011

Karlova Seltsi logo lugu - Karlova kauneim maja - Päeva pargist Kevadtervitus Supilinnast - Lepiku tänava munakividest - Intervjuu Raul Oreškiniga Loomemajanduskeskusest Karlova vanadel fotodel - Karlova ettevõtted - Kultuuriõhtud kohvikus Anna Edasi - Tänavakunstist Akna restaureerimine - Lõke ja grillimine koduaias - Koomiks - Retsept kohvikust Anna Edasi


2

Kirev KARLOVA

Ettevõtlik Karlova julgeb unistada Ahto Külvet Karlova Seltsi esimees Õnne-Salme tänava nurgalt

Suur puust linn - Karlova - on meie kõigi silme all muutumas. Ettevõtlikud inimesed, need kes hoolivad ümbritsevast, naabritest ja mis peamine, teevad ette võetud asju hinge ja südamega, need on Karlova suurim väärtus meie õdusa elukeskkonna kõrval. Sel esmaspäeval (16.05.11), 2011 aasta Karlova päevade avaüritusel oli „Anna Edasi” kohvik rahvast täis - umbes 30 inimest arutas, mis asi on ettevõtlus ja ettevõtlikkus Karlovas. Väikeettevõtlus leiti olevat midagi karlovapärast. Tõdeti, et kuigi Karlova väikeettevõtja jaoks võiks põhikunde olla ikka karlovlane, on meil midagi pakkuda ka ükskõik kui kaugelt tulijale. Karlovale on iseloomulik kogukonnale suunatud ning sellega arvestav ettevõtlus, samuti elustiili-ettevõtlus. Arvati, et Karlova tuntust aitab kasvatada koostöö ning sünergiat loov tegutsemine – ühiselt laatadel ja messidel käimine, läbiv-liitev visuaalne identiteet ja turundus, sealhulgas näiteks kaart külastustväärt väikeäridega jms. Igal juhul on vaja teemaga edasi minna, luua töörühm ja kaardistada olemasolevad ettevõtted. Teie käes olevast lehest saab lugeda ettevõtlikkusest väga erinevate nurkade all. Tunnustatakse Karlova ehteks olevaid ehedaid hooneid ja nende hakkajaid omanikke: Karlova selts on saanud

Väike-Tähe kunstniku silma ja sule läbi oma logo; põhjalikult on lahti kirjutatud meile väga oluline ja valus Päeva pargi teema. Siit leiate persoonilood Karlova ettevõtlike inimestega – Tartu Loomemjanduskeskuse pealiku Raul Oreškini ja sädeleva proua Sädega Tähe tänava kingsepaärist. Karlova tänavakunstnik Tiit Joala Salme tänavalt ei defineeri mitte ainult seda, kuidas mõttega kunsti Karlovas ja Tartus seintele kanda - talle ja ta kaaslastele vaadatakse alt üles mitte ainult Eestis vaid juba Euroopas laiemalt. Reklaamid, mida te siin lehes näete, on hakkajate Tartu Kõrgema Kunstikooli meediatudengite looming, tegemist on kunstiprojektiga 20date-30date võtmes. Alles see oli, kui unistasime iseoma Karlova kohvikust. Nüüdseks on seltsi ja Karlova kuldvara Birjo ja Silver oma unistuse „Anna Edasi” kohviku näol mõttest teoks teinud. „Anna Edasi” on juba poolteist aastat olnud karlovlastele enamat kui kohvik. See on teine kodu, kus saab käia imemaitsvaid kooke ja kohvi nautimas, Jaan Malini poolt korraldatud

„Anna edasi, andja” kultuuriõhtuid külastamas või niisama maailma asju arutamas. Lisaks teemaõhtud, koolitused, kontserdid ja seltsirahva kokkusaamised. Alles hiljuti unistasime ökopoest Karlovas ja juba on see Eha - Tähe tänava nurgal avatud. Seda lugu siin kirjutades tundub mulle, et kui Karlovas piisavalt palju häid inimesi heade mõtetega millestki unistab ja koos tegutseb, siis kipub see ka täide minema. Siiani on suur osa meie unistustest täide läinud, millest järgmisena julgeme unistada?

Karlova seltsi logo lugu Ahto Külvet

Intervjuu logo autori, ühe Väike-Tähe tänava kunstniku, Vambola Moldoviga Logo tegemine algas sellest, et ma sain mõned elemendivihjed. Eks ma neid enda mõtetega sünteesisingi. Kõrvalt pakuti näiteks, et tunnuslauseks võiks olla „suur puust linn”. Karlova ongi suur ja puust, aga kahtlesin selles tunnuslauses, sest see kõnetaks justkui rohkem materjali, aga linnaosa vaimsuse määravad seal elavad inimesed. Ometi pakkus see mõttekild hulgaliselt visualiseerimiseks kõlblikke elemente. Nii hakkasin seda mõtet arendama – „Suur puust linn” teise kandi alt, elukeskkond, mis oma eripära ja arhitektuurse struktuuriga eeldab inimestelt teatud elustiili.

Puud ma esimese asjana ei joonistanud. Joonistasin tänavaid ja linnaosa plaani fragmente. Seejärel leidsin, et teatud moel joonistatud tänavate rägastik meenutabki puud ja joonistasin terviku pigem rohkem puuks. Lõpuks andsin logole maja kuju, mis järel sai pilt kenasti selgepiiriliselt tajutava sümboli formaadi. Kirjeldatu on muidugi suurel määral üldistus. Tegelik logo tegemise töö nii selgepiiriliste etappidena kirjeldatav pole. Loometöös on alati palju aistingulist, dünaamiliselt ise tekkivat. Midagi, mille leiad, kui hästi otsid. Tuleb teha üha uuesti ja uuesti eskiise, mis järel teema ennast

lõpuks „kätte annab“. Logoga ei tohi väga eepiliseks minna. Logo „töö“ on olla sümbol. Kui hakkad mingeid lugusid jutustama, siis lähed žanrist välja. Puu ja tänavad ja maja on kõik seal sees olemas ja võibolla veel midagi – igaüks otsib ja leiab selle sealt üles.


Karlova kauneim maja

Kirev KARLOVA 3

Kristina Kurm Eha tänavalt

Tunnustus „Karlova Ehe“ antakse Karlova Seltsi poolt hoonetele, mis väärtustavad Karlova elukeskkonda. Ehedad majad on Karlovale ehteks

3. mai õhtul sõitis Karlovas ringi seltskond jalgrattureid, et vaadata üle tiitli „Karlova ehe“ väärilised hooned. Pilk heideti majadele ja kõrvalhoonetele, mis olid paari viimase aasta jooksul silma hakanud värske värvikuue või põhjalikuma ehitustööga. Olulisim aspekt tunnustatava valikul oli hoone sobivus Karlova miljöösse, olgu see siis uusehitis või remonditud ajalooline maja. Hinnati materjalikasutust, detailitäpsust, stiili, ehitus- ja remonditöö kvaliteeti. Vaadeldi, kuidas hoone sobib ümbritsevasse tänavaruumi, arvestab naabritega. Karlova eheda otsimisel osalesid Toomas Liivamägi ja Edgar Kaare Karlova Seltsist, Egle Tamm Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusest, Reesi Soodla Hea maja poest, Kersti Ploom ja Kaspar Kissa Tartu Ehitiste Restaureerimise Tudengite Seltsist ja Kristina Kurm Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendusest.

Karlova ehedaimad ehitised 2011. aastal on:

• Tähe 37 – puukuurist rekonstrueeritud elamu • Vaba 5 – säästvalt renoveeritud korterelamu • Koidu 14 kuur-pesuköök – ajalooline kõrvalhoone uues kasutuses (varjualune-panipaik). Lisaks jäid positiivsena silma järgmised hooned:

• Vaba 7 – eeskujulik restaureerimistöö; • Kuu 21 – keerulises olukorras (naaberhoonestusest tulenevad piirangud) leiti võimalus hoone maitsekalt oma pere vajadustele kohandada, kasutades peamiselt piirkonnas levinud traditsioonilisi ehitusviise ja materjale; • Õnne 15b – tunnustus uuele majale ajaloolises keskkonnas, ei matki ajaloolist hoonestust, sobitub naabritega, värvus ja arhitektuur tagasihoidlik; • Tähe 44 – hea värvilahendus, säästlik suhtumine vanasse materjali (ainsana riivavad silma kaks plastakent hoone tänavapoolsel fassaadil, õnneks on enamus algupäraseid aknaid renoveeritud); • Kesk 36 – maitsekalt taastatud hoone; • Õnne 30 – tunnustus tänavapoolse fassaadi hoolika taastamise eest (algupärane laudis puhastati lahtistest värvijääkidest ja värviti uuesti üle, palgivahed takutati, nõukaaegsete välisuste asemele telliti ajalooliste uste koopiad); • Alevi 22 – tunnustus fassaadi krohviparanduste ja värvimistöö eest ning plekk-katuse renoveerimise eest (ebasobiv on akende materjalivalik).

Toomas Liivamägi Karlova Seltsist: Karlovalikult ehe hoone ei tähenda kindlasti mitte pelgalt steriilselt ja kõigi reeglite järgi taastatud vana maja miljöö-väärtuslikus piirkonnas. See peaks olema uus või vana maja, kus inimesed tahavad elada. Eelkõige on see säästvalt renoveeritud/ korda tehtud maja, mida ümbritseb karlovalikult õdus elukeskkond ja millel on küljes mingi oma, karlovalik “kiiks”.

Vaba tn 5. Foto: Kristina Kurm

Koidu 14 kuur-pesuköök. Foto: Kristina Kurm

Karlova päevad 2009 õhtuprogramm Tagahoovis - Tähe 37. Foto: Toomas Liivamägi


4

Kirev KARLOVA

PÄEVA PARGIST KARLOVLASE PILGU KAUDU Edgar Kaare Tähe tänava karlovlane Karlova Seltsi liige, maastikuarhitekt

Mis saab Päeva pargist? See küsimus on aastaid õhus rippunud ja ilmselt püsib veel edasigi. Täna eraomanduses oleva Päeva, Tähe ja Pargi tänavate vahele jääva rohelise kvartaliosa taust on Karlovale omaselt kirev. Kõnealune maa-ala, edaspidi Päeva park, on saanud Karlova elanikele tähtsaks, kuid edasiste sammude seadmiseks on tekkinud mitmeid komplikatsioone just maaomandi suhtes. Käesoleva artikli eesmärk on pakkuda kohalikule kogukonnale väikest ülevaadet pargi ruumilisest kujunemisest ja kutsuda kaasa mõtlema. Just nimelt kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama mainitud alast kui linnaruumi osast, jättes keerukad maaomandisuhted korraks kõrvale. Oma arvamuse annan kui noor maastikuarhitektist Tähe tänava elanik ja Karlova Seltsi liige. Igal paigal on oma lugu

Enne mõisniku ulatuslikku kinnisvaraarendust haljendas praeguses Päeva pargis põllu- ja karjamaa. Peamiselt 20. sajandi esimeses veerandis toimunud Karlova arendamisel jagati maa-ala müügi- ja üürikruntideks ning püstitati linnaosale omased puust kortermajad. Kõnealune kvartal sai II maailmasõja ajal tugevasti kannatada. Varemed lükati

kokku ja tekkis linnasisene jäänukmaa, mida iseloomustavad isetekkelised avalikud kergliiklejate ühendusteed ja kasutusviisid. Võiks öelda, et pärast pommitamisi ja põlenguid taastus antud alal puuelamurajoonieelne situatsioon. Kontrastid missugused. Kas midagi veel peale lihtsa murulapi, mõne puu ja põõsa?

Kuidas tunnetada Karlova ja kesklinna vahelist ühendust? Miljöötunnetus on loomulikult paljuski subjektiivne ning individuaalne. Seda vähemasti osas, mis ei puuduta otseselt miljööd kui linnaehitusliku ruumi arhitekuurinäitajaid, mida on võimalik kokkuleppeliste tunnusjoonte abil objektiivsemalt analüüsida ja fikseerida. Järgnevalt harutan siiski igati mitmetahulise Päeva pargi lahti, kuid seejuures ei püüagi kuulutada tõde, vaid pakkuda

välja omapoolse tõlgenduse ja anda mõtteainet ka lugejale. Kesklinnast liikudes algab varem tähetornile orienteeritud Tähe tänav kui Karlova tugev selgroog, millega ühendatud kõrvaltänavatest roided moodustavad selgesti hoomatava kompaktse puitlinnaosa rindkere. Nõukogudeaegse Riia tänava äärsest hoonestusest Tähe tänavale tekitatud ebaloomuliku rühipainega teekurvi järel tervitab meid Päeva park ja juhatab kahtlemata üleeuroopalise miljööväärtusega Karlovasse, nagu ka siit välja. Linnakeskuse ja Karlova vaheline üleminek on antud kohas tugevalt tunnetatav: lõunas üldjoontes autentsena säilinud puitasum ja põhjas kesklinlikumad, osalt hilisemad ning hingematvamad hoonemahud. Seetõttu on park vahepealse üleminekuga vajalik hingamisruum ja tundub, et just tühjus on siin väärtus. Selle avatud ala abil märkame puitlinnaosa visuaalset ühendust oma südamega – pargialast kagusse jääva Karlova mõisatuumikuga. Külgnedes Tähe ja Pargi tänavate kui transiitse liiklusega tuiksoontega, on rohealale tagatud ka selge leitavus ja seda enam on inimene kutsutud väikesele kõrvalepõikele.

a ev ä P

Täh e

Pargi Päeva tn 1 Tähe tn 8 Tähe tn 10 Pargi tn 15

1927. aastal oli praegune roheline kvartaliosa tihedalt krunditud ja vastavalt hoonestatud.

Pargiala hetkesituatsioon. Hävinud hoonestusalal asuvad üksikud räämas garaažid ja mitmed krundid on kokku liidedud suuremateks.

Kõnealune kvartaliosa on markeeritud halli kriipsjoonega. Pidevjooned tähistavad krundipiire. Allikmaterjal: vasakul väljavõte Tartu linna plaanist (Edgar Kaare täiendustega). Tartu Koguteos. 1927. Tartu Linnavalitsus. Tartu. Lk 4; paremal on alusmaterjalina kasutatud www.tartu.ee/kaart internetirakendust.


Kirev KARLOVA 5

a ev

a ev ä P

e Täh

e Täh

Pargi

EE EK, EE

EK EE

Pargi

EE

ÜM

ÜM

EE

Tartu linna üldplaneeringu järgne maakasutus skemaatilisel kujul.

EE

2007. a seisuga detailplaneeringu eskiislahendusega näidatud maakasutus.

EK – korruselamute maa; EE – väikeelamute maa; ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa.

hea pildi möödunust annab just Päeva park. Olenemata, kas ala meile just sellisel kujul meeldib, on talle tekkinud piirkondlik identiteet ja kasutajaskond. Nõnda on loodud uued väärtused ja miljöö, millega on nüüdsele kultuuriruumile omases demokraatlikus planeerimistegevuses oluline arvestada. Kultuurikihistustevahelised valikud

Linnavalitsuse ja maaomanikud on otsustanud maalapi osaliselt uuesti hoonestada. Nõnda seisamegi küsimuse ees, kuidas seda teha. Mustvalgelt vaadates on kaks valikut: kas jätta kogu ala avalikuks haljasalaks või taastada täies ulatuses I vabariigiaegsele linnaosale sarnasem, privaatne korterelamute piirkond. Arvestades, et omanikud pole oma maal täies ulatuses avaliku haljasala pidamisest huvitatud, on esimese valiku eelduseks, et maa-ala ostetakse riigile tagasi. Täielikult hoonestatava valiku puhul toetatakse küll maksimaalselt linna tihendamise põhimõtet, kuid arvestada tuleks, et siis kujuneb alast tõenäoliselt kinnine kortermajade territoorium. Linnaruum on kui pidevas muutumises olev protsess ega saa kunagi päriselt valmis. Ajalooliste piirkondade ruumilise planeerimise märksõnadeks on järjepidevus ja tasakaalukus ning valikute tegemisel tuleb arvestada, et olulised on kõik aegade jooksul tekkinud kultuurikihistused. Seetõttu võiks öelda, et pargi nii uuesti hoonestamine kui ka avalikuks haljasalaks jätmine omavad arvestatavat kaalu ja ilmselt äärmuslikul viisil mustvalgete valikute vahel otsustamine ei olegi mõistlik. Planeering määrab linnaruumi tuleviku

Linnaosade ruumilise arenguga seonduvaid küsimusi lahendatakse erinevate tasandite planeeringute kaudu. Planeerimistegevusega fikseeritakse ühiskondlike kokkulepete tulemusel väärtushinnangud,

mille baasil edasi liikuda. Seepärast tuleb siin välja tuua ka Päeva pargiga seotud planeerimisalased sammud. 2005. aastal kehtestas linnavalitsus Tartu linna üldplaneeringu, mille kohaselt säilitati hetkel veel hoonestamata alast avaliku haljasalana vähem kui veerand. Lisaks lubati Tähe ja Päeva tänavate ristumiskoha juurde ehitada kuni 5-korruselisi kortermaju. Meeles tuleb pidada, et üldplaneering on aluseks situatsioone täpsustavate detailplaneeringute koostamisele. 2005. aastal algatati kõneaaluse piikonna detailplaneeringu koostamine, et määrata ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks. Nii saab 2007. aastal valminud detailplaneeringu eskiislahendusest välja lugeda, et Päeva, Tähe ja Pargi tänavate äärde nähakse ette hoonestusalad uutele kortermajadele ning avalik pargiala on jäetud elamute vahele. Antud lahenduse üheks oluliseks vastuargumendiks on, et Tähe ja Pargi tänavatega seotud haljasala lõigatakse uute hoonete poolt liialt ära. Kuigi majadevaheline keskosa on planeeritud avaliku juurdepääsu ja kasutusega haljasalana, on kaheldav, kas see siiski reaalsuses toimima hakkab. Pigem on tõenäoline, et külastajale tekib hoonete vahele jääva poolavaliku või koguni privaatse a ev

e Täh

Hetkel puudub pargialal taoliselt piirkonnalt ehk oodatav sisu. Kas avalikuks haljasalaks jäetuna võiks kesklinlikult asukohalt eeldada mitmekesisemaid puhkevõimalusi ja kvaliteetsemaid väliruumitingimusi? Kindlasti on mitmeid arvamusi, aga kohalikud on selle esmapilgul tühjavõitu ala rõõmuga omaks võtnud. Kuigi tegemist on eramaaga, toimib see ruumi piiravate füüsiliste barjääride puudumise tõttu linnarahvale igapäevaseid puhkevõimalusi pakkuva rohealana. Seal näeme inimesi oma lemmikutega jalutamas, jooksmas, hüppamas ja istumas. Taustaks kostub Pargi tänava munakividel sõitvate neljarattaliste hobuste kabjaplaginat ja muusikakooli lahtistest akendest välja lainetavatele noodiredelitele lisandub aeg-ajalt puudevõrades siristav helimiljöö. Kui mätas kuiv ja ilm soe, kohtame seal kätt harjutavaid kunstikooli õpilasi. Kevadel täitub piirkond juba traditsiooniks saanud Karlova päevadel külastajatega. Talvel muutuvad terrassilised, paiguti endise elamukvartali struktuure markeerivad pinnavormid kelgumägedeks. Lisaks meeldib inimestel ikka ja jälle ruudukujulist ala diagonaalselt läbida, sest nii on lihtsalt otsem. Tähe ja Kesk tänava vahelisele jalgrattateele on tekkinud just pargialaga külgneva tänavaületuskohale hea puhkemoment. Nõnda tekib kergliikleja teekonna vahele kiusatus ratas korraks käest panna ja hingetõmbeks murule pikali heita. Suur hulk pargi kasutajaid tuleb eelkõige vahetust piirkonnast, täpsemalt teiselt poolt Tähe tänavat asuvatest suurtest kortermajadest. Päeva park on esmapilgul tühi, kuid tegelikult ka praegusel kujul töötav haljasala. Seda märkab muidugi vaid siis, kui võtta endale kas või kümme minutit, et peatuda ja kogu ruumi kõigi meeltega tajuda. Kohalikus kasutajaskonnas on tekitanud uusi harjumusi ja paigaga seotud mälestusi. Sõjaaegsed pommitamised ja põlengud olid hirmsad, kuid kuuluvad lahutamatult ka Karlova ajalukku ning

Pargi EE ÜM

Karlova teemaplaneeringuga määratletud maakasutus. ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa. E – elamumaa.


Kirev KARLOVA

T äh

eva ä P

e tn

on usjo ehit a n ag

n skli

Täh

n oo usj t i h ne at v e Pä

e

Eelnevast võime järeldada, et üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering ei toimi piisava linnaosa ruumilist arengut suunava instrumendina. Tekib küsimus, milleks ja kellele me koostöös linnavalitsusega taolisi ühiskondlikke kokkuleppeid sõlmime? Peamine eesmärk on selgitada ja määratleda alaga seotud väärtused nii kohalikule kogukonnale kui ka mujalt tulijale. Viimasena saab näha maaomanikust arendajat, kes jääb tihti hoonestusõiguse määramisel pigem vahendaja kui konkreetses ruumis tulevase elaniku rolli. Mõistetav, et linna tuleb tihendada. Samuti on arusaadav, et müügikorteritelt võidetav majanduslik tulu on vajalik, kuid eriti sellise mitmekesise taustaga linnasisesele maa-alale planeeringu koostamisel tuleb arvestada ka sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Seda toetab ka kehtiv planeerimisseadus. Paratamatult tuleb tunnistada, et mida linnalikum elukeskkond, seda enamate osapoolte arvamustega tuleb arvestada.

ke dus

Milleks ja kellele planeerida?

n ühe

väliruumi tunnetus. Selles polegi midagi halba, kui ollakse ühiselt kokku leppinud, et loobutakse hetkel avalikkuse poolt omaks võetud ja kõrgelt hinnatud haljasalast. Need diskussioonid on jätkuvalt pidamata. 2009. aastal kehtestati üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Karlova miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused“ (edasiselt teemaplaneering), mille koostamisel kaasati korduvalt kohaliku kogukonna, sealhulgas Karlova Seltsi esindajaid. Niigi teravalt, kuid siiski kõiki osapooli rahuldava kompromissina säilitati avaliku pargi-alana ligi 7600 m 2 suurune eraldiseisev maatükk läänes ning ülejäänus lubati maksimaalselt 3-korruselisi kortermaju. Planeerimisseadus ütleb, et teemaplaneering täiendab või täpsustab varem kehtestatud üldplaneeringut. Seetõttu oleks võinud eeldada, et edasisel detailsemal planeerimisel lähtutakse kehtestatud ja kõigi osapooltega kooskõlastatud teemaplaneeringust. 2010. aastal ilmnes, et teemaplaneeringu ettepanek ei vasta piisavalt pargiala maaomanike ootustele, sest kadus õigus varasemalt välja pakutud kruntimisele ja hoonestamisele. Käesoleva aasta alguseks saabus kohtuotsus, mille kohaselt tühistati teemaplaneering Tähe tänav 10 kinnistu osas. Nüüd soovitakse lähtuda varasemalt kehtestatud üldplaneeringust ja mitte leppida teemaplaneeringus näidatud maakasutuse põhimõtetega.

m ühe aja n nd du us s lo ke om sk e us eg a

6

E

gi Par

üh en du s

ÜM

Karlova Seltsi poolt pakutav uus ettepanek. ÜM – avalikus kasutuses oleva haljasala maa. E – elamumaa. Uus ettepanek

Protsessi oluliseks osapooleks on kohalik kogukond, kelle ühe kaasarääkimise võimalusena toimib Karlova Selts. Möödunud aasta sügisel kogunes selts Anna Edasi kohvikus ja seal määratleti selgemalt Päeva parki puudutavad ühised seisukohad. Üldjoontes lähtutakse teemaplaneeringus määratletust. Ettepanekud on edastatud ka linnavalitsusele, kellelt oodatakse kodanikeühenduste aktiivsemat kaasamist. Järgnevalt toon ka lugejatele meiepoolsed Päeva parki puudutavad põhimõtted.

n joo tus i h tn e

Pargi

Ka rlo va mõ isa sü ko dam olid e j eg a a

peame vajalikuks, et uushoonestuse ehitusjoon ei ületaks Tähe tänavalt vaadatuna TÜ füüsikahoone esifassaadi poolt määratud ehitusjoont. Nõnda säilib Tähe tänava koridori ja Päeva pargi vahel piisav ruumiline seotus. Päeva ja Pargi tänavate ehitusjooned lähtuvad vastavate tänavate väljakujunenud ehitusjoontest. Planeeringuala keskossa on võimalik tekitada uute kortermajade privaatsete tagaaedade ja avaliku haljasala vaheline üleminek. 3. Kergliiklejate ühendused

1. Maakasutuse põhimõtted

Säilitada skeemil näidatud vähemalt 6000 m2 suurune maa-ala avaliku haljasalana. Maa-ala piiritlemisel oleme aluseks võtnud haljasala avanemise ning seotuse olemasolevate liikumissuundadega (sealhulgas Tähe ja Pargi tänavatega). Hoonestatava ala määratlemisel pooldame 2-3-korruselise uushoonestuse koondamist pargi maa-ala põhja- ja idaossa. Nõnda saab jätkata Päeva ja Pargi tänavate olemasolevat hoonestust, mille tulemusel on võimalik avalik haljasala maksimaalselt siduda eraldiseisva maaalana Tähe ja Pargi tänavatega. Lisaks toetab olemasolev pinnavormistik skeemil tähistatud hoonestatavale alale uushoonete võimaldamist, sest Päeva ja Pargi tänavate ristumiskohaga külgnev haljasala on ümbritseva suhtes järsemate nõlvadega. Uushoonete kavandamisel tuleb arvestada Karlova teemaplaneeringu peatükiga 2.2 „Miljööväärtusega hoonestusala ehitus- ja kasutustingimused.“ 2. Ehitusjooned

Kuna kinnistul Tähe tänav 4 on lubatud kuni 5-korruselised korrusmajad, siis

Skeemil on ruuduliste piiritlustena tähistatud soovitatavad kergliiklejate ühendused Päeva pargiga. Detailplaneeringuala hoonestuspiirkonnas näidatud ühendus on tinglik. Kutsume kaasa rääkima

Eelpool loetletud punktid on edasiste diskussioonide aluseks, ega kätke endas lõplikku otsust. Samuti on detailplaneering eskiislahenduse staadiumis, mis tähendab, et mitmed arutelud on veel ees. Seltsi ja teiste piirkondlike kodanikeühendustega hoiame sündmustel edaspidigi silma peal ja räägime kaasa. Loomulikult ootame ka kohalike elanike arvamust ja mõtteid Päeva pargi edasise käekäigu kohta. Selleks olete oodatud Karlova päevade raames toimuvale Päeva pargi diskussioonile. Aruteluga seotakse mänguline ülesanne, kus igaüks saab valida mitmest pargiala eskiislahendusest oma lemmiku. Info ettevõtmise toimumise kohta täpsustatakse Karlova päevade kavas. Teie arvamus on meile oluline, sest nõnda saame seltsina selgust, kas jagame eestkostjana Teiega samu seisukohti.


Kirev KARLOVA 7

KEVADTERVITUS SUPILINNAST Mart Hiob Supilinna Seltsi pealik

Kevad. Supilinnas on kevade tulekuga läinud liikvele nii jõgi kui ka teised kevadveed. Päikeselised hommikud soojendavad plangul istuvaid kasse. Murtud värviga lauad annavad ära talve rõskuse. Lapsed pallivad tänaval ja vanatädid toimetavad peenramaal. See on meie vabadus ja meie elu. Kõik on olemas ja midagi ei ole puudu. Supilinn vajab hoolitsust, aga me ei vaja hoolekannet. Supilinn vajab ilu, aga me ei vaja ilutsemist. Suurimad väärtused avastame siis, kui suudame leida elu sundimatu kulu. Nii meie kui me ümbrus muutume,

aga seda ei ole vaja tarbetult muuta, me areneme, aga meid ei ole vaja arendada. Supilinn vajab tunnet, mis on elus. Kohad, mis soosivad sundimatust, on head. Need kohad kasvavad ise läbi oma kestuse, kui neile antakse võimalus, kui neile antakse aega ja mõistmist. Ma usun, et me teame seda nii siin- kui sealpool Tartut. Ja oskame seda teistelegi soovitada. Kevadtervitused Supilinnast!

LEPIKU TÄNAVA MUNAKIVIDEST Peep Mardiste Lepiku tänavalt Supilinnast

Supilinna päevade aegu kogusime allkirju pöördumisele taastada Lepiku tänava munakivisillutis. Munakivide eest oleme Supilinnas võidelnud varemgi – 2003. aastal korjati mitmes tänavas hoovidesse varjule munakivihunnikuid, mis veetorude kaevamise käigus prügimäele ähvardasid rännata. Lühikese Lepiku tänava seltskond on huvitav näide ettevõtlikust kogukonnast, kes juba mõnda aega ühist asja ajanud. Vaid 13 majaga Lepiku umbtänav on iseenesest Supilinnas mitmes mõttes erandlik. Arhitektuurses mõttes on tegu unikaalse puumajadest hooneteansambliga, mis võetud arhitektuurimälestisena ka kaitse alla. Kui ülejäänud Supilinn on tuntud pigem väiksemate majade ja suurte aedade poolest, siis Lepiku tänav

Foto: Peep Mardiste

sobiks oma suuremate puumajade ja väiksemate aedadega pigem Karlovasse. Erandlik on ka see, et tänav pole nime saanud mitte mõne juurvilja, vaid tänava rajaja, ärimees Hendrik Leppiku järgi. 2004. aastal sündis mu aktiivsete tänavakaaslaste peas Lepiku tänavamuuseumi mõte, mille eesmärgiks tutvustada omapärast tänavat ning säilitada seda võimalikult algupärasel ilmel. Esialgu eksisteerib muuseum virtuaalsena, aadressil http://lepiku.supilinn.ee. Seni oleme kogunud infot tänava ajaloo, selle majade ja elanike kohta. Ebaregulaarselt oleme kutsunud kõiki tänavaelanikke

koosolekutele, et üksteisega paremini tuttavaks saada ja ühiseid teemasid arutada. Aprillikuus toimunud järjekordsel tänavaelanike koosolekul otsustasime hakata aktiivselt ajama tänava munakivisillutise taastamise asja. Hetkel on Lepiku tänav nimelt kaetud ollusega, mis võimaldab seal sadude korral vaid kummikutes liikuda. Ajalooline munakivi on pinnas siiski osaliselt säilinud ning selle taastamise oleme võtnud oma suureks ühiseks eesmärgiks. Munakivi on siia juba ammu lubatud ja seda nähakse ette ka linnavalitsuse tellimisel 2010. a valminud Supilinna teemaplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes. Et „Nimed marmortahvlil“ ja mitme teise filmi võtteplatsiks olnud Lepiku tänavasse tuleks munakivi varem kui umbmäärases tulevikus, tegime linnavalitsusele hakatuseks vastava pöördumise. Mai algul abilinnapea Raimond Tammele üleantud 150 allkirjast 50 oli tänavaelanike antud. Allkirju andsid peamiselt supilinlased, teiste seas ka Supilinna Seltsi liige Toomas-Hendrik Ilves. Toetusallkirju tuli muidugi ka Karlovast, aitäh! Kavatseme munakiviteemat aktiivsena hoida ja loodame, et saame mõne aja pärast võõrustada karlovlasi ja teisi toredaid inimesi autentsel kujul taastatud Lepiku tänavas!


8

Kirev KARLOVA

RAUL OREŠKIN KÜLVAB LOOMEMAJANDUSKESKUSES ETTEVÕTLUSSEEMNEID Anneli Miljan

Karlova servas, Kalevi tänaval asub Tartu Loomemajanduskeskus, mida veab karismaatiline kultuurivedur Raul Oreškin. Loomemajanduskeskus mahutab loomeinkubaatorit, kus ettevõtlusalast koolitust ja nõu saanud juba neli satsi noori andekaid inimesi, kes oma talendi raha teenima soovivad panna. Keskus paikneb kokku kolmes muinsuskaitsealuses majas, millest kaks juba valmis ja kolmanda sarikapidu äsja peetud. Majadega on enam-vähem ühel pool ­– mis edasi saab? No nüüd võtame pargi käsile, seda on terve hektar. Meil on sellega suured plaanid, sinna peaks tulema teed ja rajad, pingid ning mänguplats, seal peaks saama korraldada õpikodasid, üritusi. Üheks unistuseks on ka skulptuuride aed, kus esialgu saaksid kasvõi Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid oma töid eksponeerida. Esimese asjana aga tulevad siin juba kolmandat aastat pargikoristustalgud ­– karlovlased haaravad rehad ja ämbrid ning teevad pargialuse puhtaks. Sa oled Tartus pidanud mitmeid noorsootöö ja kultuuriga seotud ameteid, viimati (kuni 2009) olid lausa Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ­– kas sa nüüd tunned, et oled tööalaselt lõpuks koju jõudnud? Et siin võiks toimetada nüüd vähemalt järgmised kümme aastat? Kusjuures jah! Ma olen ise ka aru saanud, et mul käibki kõik selliste viieaastaste lainetena – see on enam-vähem aeg, mille lõpus mul tekib selline sisemine rahutus ja liiga turvaline olemine. Selge märk, et peab edasi liikuma. Aga loomemajanduskeskuse puhul on mul esmakordselt tunne, et vähemalt kümneks aastaks jätkub mul siin põnevat tööd küll. Juba uue organisatsiooni nullist ülesehitamine on omaette väljakutse. Loomeinkubaatorist on praeguseks väljunud neli lendu noori andekaid inimesi ja see

protsess õpetab meid iga päev, kuidas saaks asju paremini teha. Ja see ei ole tegelikult nii, et meil kõik ainult sujubki lepase reega, nagu vahest väljapoolt paista. Me kogu aeg tegeleme probleemide lahendamisega. Liiga sujuv minek tekitab ohutunde. See on loomulik protsess ­– me ise ka kogu aeg õpime. Kuidas sa üldse kultuuritööle sattusid? Õppisin Tartus kolm aastat esi- Foto: erakogu algu üldsegi lilleseadjaks. Sealt jõudsingi ringiga kunsti- ja kultuurimaailma juurde. Mulle kohtutavalt meeldib kaasaegne kunst ja Valga kul„Ses suhtes on mul t uu r i kesk uses Karlova üle väga hea töötades organimeel, kui ma näen, seerisin muukuidas siin on väikehulgas ka kunstinäitusi. Need ettevõtlus käima läinud, aga ei osutukuidas järjest avanevad nud just üleliia väiksed ärid. Seda võiks populaarseks ja veel rohkem olla. Siin on siis ma taipasin, et kõigepealt palju potentsiaali.“ tuleks see näitusi külastama hakkav publik kasvatada. Niisiis saigi alustatud noortekeskusega ­– selle tarbeks renoveerisime lastega koos Valga kesklinnas vana maja. Sellest ajendatuna läksin isegi Tallinna Pedagoogilisse Instituuti noorsootööd õppima ja sellest sai mu teine elukutse. Noortekeskus töötab muuseas siiamaani. Aga ühel hetkel tuli seal seesama sein ette, oli tarvis

uusi väljakutseid ja Tartu oli loomulik valik. Floristi minust ei saanudki aga tugev side loodusega on mul alati olnud ja on ka ­praegu. Ma lihtsalt tundsin ühel hetkel, et selline poolvägisi lillede punti sobitamine mulle enam ei sobinud. Parema meelega näeksin, et taimed kasvavad vabalt. Tegelikult on su viimane ütlus väga sümboolne, sest sinu praegune töö pole tegelikult palju erinev ­– sa külvad seemneid mulda, et neist kunagi puud kasvaksid. Mida muud see loomeinkubaator teeb. Jah, ma polegi sellele kunagi nii mõelnud aga see on tõsi. Või ma vähemalt loodan, et on. Niisiis sai Valgas aeg ümber, pakkisid pere kokku ja tulid Tartusse. Kas sinust sai kohe Karlova elanik? Ei, ei. Alguses elasime mitmes muus kohas ka, Karlovas oleme olnud alles viimased paar aastat. Huvitav on


Kirev KARLOVA 9

aga see, et kui ma alguses tulin, siis ei teadnud ma linnaosadest midagi, küll aga meeldis mulle siin jalutamas käia ja ma kujutasin ette, et tahaksin ka kunagi siin elada. Ka mäletan selgesti, et imetlesin neidsamu Kalevi tänava maju, kus me praegu oma keskusega asume. Elu käib kummalisi ringe pidi ja nüüd olengi siin nii töö kui koduga. Sa ise tegid ju endale selle töökoha! Jah, linnavalitsuses sai ju just viis aastat täis! (naerab) Algus oli nii tihe, et ei saanud puhkustki võtta, aga mul silmad see-eest särasid, nii põnev oli. Ehitus oli just käima lükatud ja ma ei julgenud üheltki koosolekult puududa. Tänavu on siis esimene kord kolme aasta jooksul, mil ma kavatsen normaalselt puhata – nüüd ma tunnen, et võin siit paariks-kolmeks nädalaks eemalduda. Mis sa siis ette võtad? On sul üldse vaja juhet seinast välja tõmmata või on töö nii rahuldustpakkuv, et ei tahagi puhata? Ikka vist on vaja vahepeal juhe välja võtta küll. Mõnikord venivad tööpäevad poole ööni ja paberimajandus tahab enda alla matta. Siis lõõgastun aias töötades, see mulle meeldib. Sel aastal võiks ehk isegi ühe perereisi ette võtta, ma usun, lapsed ka ootavad seda. Saad sa perega piisavalt aega veeta? Meil on üks kindel traditsioon ­– õhtusöögilauas püüame alati kokku saada. Ja mina teen tavaliselt süüa, kui vähegi võimalik. Mulle väga meeldib toitu valmistada, selle olen ma oma ukrainlasest isalt pärinud. Kui ma laps olin, siis algasid laupäevad meie peres alati sellega, et isa-ema läksid turule, tulid sealt suurte kottidega koormatult ning siis algas söögivaaritamine. Need lõhnad ja pottide-pannidega kolistamine on mulle eredalt meelde jäänud kui midagi väga turvalist. Kodus tehti pirukaid, sülti, pasteeti ja pühadeks hakati valmistuma juba kolm päeva enne. Minul sellist pühendumist enam pole, aga süüa meeldib mulle sellegipoolest teha. Teised pesevad nõusid! Paned lapsed kodus tööle? (Raulil on kaks teismelist tütart – toim.) Ei, otseselt ei sunni küll. Mingid ülesanded neil on – oma tuba olgu korras ja kõik loomad, kelle nad on koju vedanud, peavad ka olema kasitud ja hoolitsetud.

Tartu Loomemajanduskeskus Raul Oreškin Tartu Loomemajanduskeskus, kus on esimese pooleteise aasta jooksul endale koha leidnud ligi kümme alustavat loovettevõtet ning äriplaani koolituse läbinud üle 30 ettevõtte, laieneb sel aastal kolme Kalevi tänaval asuvasse majja. Tartu linna ja EASi abil valmivad sel aastal nii miljööväärtuslik puithoone Kalevi 15 kui ka muinsuskaitse all olev Kalevi 17, mille lammutamise vastu Karlova selts paar aastat tagasi aktiivselt seisis. Kätte on jõudnud aeg, mil kõik kolm väärikat hoonet saavad uue hingamise ning täituvad loovettevõtjatega. Disainerid, fotograafid, keraamikud, moekunstnikud, maastikuarhitektid, filmitegijad ja paljud teised on loomemajanduskeskuse kompleksis leidmas oma tegevuse alustamiseks vajalikku tuge ning arenemiseks olulist sünergiat. Kaugel ei ole enam ka see aeg, kui Kalevi 17 kammersaalis hakkavad toimuma

Palju neid siis on? No ikka on ­– kass Koma, kes saabus meie juurde juba Valgas ja on nüüd auväärses pensionieas ning viimastel aastatel Karlovas saanud nautida ka õuekassielu. Siis on veel kaks rotti, kaks hamstrit ja akvaarium kaladega. Aiatööd käivad vabatahtlikkuse alusel. Sundinud ma lapsi küll millekski ei ole, nagu minagi, on ka nemad saanud üsna vabalt kasvada. Praegu ongi katsetamise aeg, vahetatakse huvialasid ja stiili. Kui neil vahel tekibki frustratsioon, et nad ei tea, mis või kes neist tulevikus saab, siis olen alati julgustanud, et ei peagi praegu seda teadma. Neid ameteid, mida nemad tulevikus pidama hakkavad, pole praegu veel olemaski. Maailm muutub nii kiiresti? Jah, tehnoloogia areng on ju meeletu. Me küll võime uskuda, et oleme majanduskriisist välja roninud aga ma kardan, et meil on vaja väga suurt paradigma muutust, et tegelikult taibata, kuidas edasi minna. Ületootmist ületootmisega lõputult ravida ei saa. Riigid süstivad tööstustesse miljardeid, et töökohti hoida, aga juba praegu on meil toodetud autosid kümne aasta jagu ette. Ei ole mõtet sel kujul pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ja uskuda, et selline teguviis võiks luua meile jätkusuutliku ühiskonna.

mitmesugused sündmused ning pargis saab kuulata mõnd kontserti või lihtsalt nautida mõnusat olemist ja linnulaulu. Tartu Loomemajanduskeskusesse aga olete oodatud juba täna. Keskuses asub hubane kohvik Café Bianca, trepigaleriis saab nautida kohalike kunstnike näitusi ning LOOV galeriis soetada disainehteid, -aksessuaare või Eesti noorte kunstnike loomingut. Tere tulemast!

Arvad, et majandus peab end kõvasti reorganiseerima? Mina usun mikroettevõtlusesse. Pereettevõtetel on väga suur potentsiaal ja tulevik. Sellesse on küll väga vähe investeeritud, rohkem toetatakse ju ikka suurettevõtlust, tööstust ja tootmist. Meil sellised pisiettevõtted peaaegu puuduvad. Mujal maailmas aga antakse suure uhkusega perest perre edasi leivaretsepte ja pisikest pagariäri, restorani või poodi. See on hoopis jätkusuutlikum, sest mingil hetkel saavad seal tööd sinu lapsed, lapselapsed. Sa töötad endale. See võiks nüüd au sisse tõusta. Ses suhtes on mul Karlova üle väga hea meel, kui ma näen, kuidas siin on väikeettevõtlus käima läinud, kuidas järjest avanevad väiksed ärid. Seda võiks veel rohkem olla. Siin on palju potentsiaali. Karlova sobib selleks? Jah, need väikesed poolkorrused ja suured esimese korruse aknad on selleks justkui loodud. Karlova on arhitektuurse nähtusena ju täiesti unikaalne puulinn ja turistidele väga põnev ning kui siin oleks sellised väiksed ärid, kes ühest küljest teenindaksid kohalikku kogukonda ja samas ka pakuksid turistidele midagi originaalset ja meile omast, siis läheks elu siin veelgi põnevamaks. Mina usun sellesse.


10

Kirev KARLOVA

LASTEHOID PESAKE Pesakese lugu meenutab Liisa Maasik, MTÜ Loov Maailm juhatuse esimees Meie lastehoiu lugu algas 2008 a. kevadel. Tartus oli puudus lasteaiakohtadest, seetõttu otsustasime sõpruskonnaga teha ise endi lastele hoiurühma. Liitusime Tartu Lastehoiu Seltsiga, kuhu olid koondunud ka teised sama sihiga vanemad. 2008. a sügisel avasime 5 lapsega rühma Karlovas, Tolstoi tänaval. Sobivate ruumide leidmine ei olnud lihtne. Vaja on ju mõnusat õueala, avaraid ja sooje ruume, mitut kraanikaussi jne. Paljud üürileandjad vastasid kohe eitavalt, kuuldes, et tegu on lastehoiuga. Ja selgus, et ka naabrid ei olnud lastehoiu üle väga rõõmsad, kartes inimeste liikumisega seotud müra, probleeme parkimisega jne. Alustasime kasutatud mööbli (voodid, toolid, lauad) otsimisega erinevatest lasteaedadest. Ise ostsime mõned riiulid ja vajalikku pudi-padi. Tegime mänguasju, värvisime kohupiimavärvidega seinad üle, viisime ennast kurssi lastehoidu puudutava seadusandlusega, taotlesime tegevusloa. Oli tore koostegemise aeg:

Jarõna Ilo maalingud köögiseinal

Foto: Lastehoid Pesake

vanemad tõid ise toitu, asendasid vajadusel kasvatajat, käisid talvel nädalavahetustel kütmas jne. Aasta pärast kolisime edasi Õnne tänavale, kuid kuna lastehoidudele hakkas kehtima uus tuleohutuse seadus, ei sobinud need ruumid peagi enam meile. 2011.a on olnud meie lastehoiu jaoks uute alguste aasta. Saime endale uue toreda pesa Teguri tänaval, spetsiaalselt lastehoiu jaoks korda seatud mõnusas majas. Lahkusime Tartu Lastehoiu Seltsi tiiva alt, et jätkata omaette mittetulundusühinguna. MTÜ liikmeteks on endiselt lapsevanemad, osad on lahkunud, paljud on juurde tulnud ja toonud kaasa ka toredaid mõtteid. Algatusest, mis sai tõuke lasteaiakohtade nappusest, on praeguseks saanud paljude vanemate veendumus ja valik, et pakkuda

oma lapsele midagi erilist ja head. Eelkõige kohta, kus laps saab rahulikult ja loovalt mängida ja areneda oma tempos. Vanemaid kaasatakse hoiu tegevusse talgute, ühiste pidude, vestlusringide ja koolituste kaudu. Meie rühmad on väiksed ja kodused. Valmistame kohapeal ise süüa. Eelistame eestimaist toorainet, mis on soovitavalt maheda päritoluga. Teguri lastehoid, omade seas “Pesake” Kahes rühmas on lapsi kokku 20 ja töötajaid 7 Majandamiskulud kaetakse linnavalitsuse toetusest iga rühmas käiva lapse kohta (nn pearaha) ning vanemate makstavast kuutasust Lapsehoiuteenuse pakkumist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus

Lilleilu kodutänavalt Kristina Kurm Väikese lillepoe püsimajäämine sõltub suurel määral sellest, kas ümbruskonna inimesed ostavad oma tähtpäevaõied supermarketi lilleletist või leiavad tee kodutänaval asuvasse ärisse. Juba mullu hilissügisel muutus sissevaade Tähe tänava endisesse jalatsikauplusesse järjest rohelisemaks. Novembris avas seal uksed lille- ja ürdipood. Poodnikuametit peavad praegu Tiina ja Lia. Tegelikult asus Tiina esmalt poes tööle müüjana, kuid paari kuu pärast andis poe algataja selle Tiinale üle. Tiina elab Õnne tänaval, Tähe tn armsad poekesed olid talle silma jäänud juba ammu. Eks see uus roll ikka kõhklusi tekitas – kuidas poel minema hakkab, kas asukoht on sobiv, kuidas karlovlased selle omaks võtavad? Eripärana pakutakse Tähe tänaval rohkelt ürte ja maitsetaimi. Muidugi on valikus ka lõikeja toalilled ning istutusmaterjal. Kaunid eritellimusel valmivad kimbud ja seaded on Tiina

kätetöö, ta on üle kahekümne aasta töötanud floristina. Lia oli parajasti töötu ja otsis uusi väljakutseid, kui Tiina ta poodi appi kutsus. Lia pole küll aiandust õppinud, küll on ta kasvatanud lilleseadjatele oma linna teises servas asuvas koduaias kimpudesse sobivaid taimi. Tähe tänaval tegutsedes on ta Karlova elurütmi juba sisse elanud, ümbruskonna inimesed, teised poepidajad, teenusepakkujad on teretuttavaks saanud. Väikeäridel on vastutustunne klientide ees otsesem, eriti Karlova-suguses kogukonnas tegutsedes. Kui hoolimata õigest hooldusest värskel taimel kohe leht longu vajub, siis tuntakse ennast ostja ees vastutavana, kuigi närbumise põhjus võib pärineda hoopis aiandist. Tähe tn lillepoe pidajad räägivad, et tahavad pakkuda taimedele lisaks ka isetegemisrõõmu, korraldades näiteks huvikursusi vitspunumises. Poest saab klient kaasa õpetuse taime kasvatamiseks ja koduseks

Tähe Lilled Meil on suur valik ürte, maitsetaimi, lõikelilli, potililli jne. Valmistame kimpe, seadeid ja pärgi.

*Huvikursused *Kullerteenus Karlovas, Tähe 29

E-L 10-18

Info ja tellimine: 55 31 263 või 52 93 234, lehte93@hot.ee

lille- või taimeseade valmistamiseks. Pood tegutseb käsikäes mahepõllundusele ja lillekasvatusele pühendunud Keskküla taluga. Seega saab pöörduda poodi ka sooviga tellida oma aeda püsikuid või näiteks varuda mahedalt kasvatatud talvekartulit.


Kirev KARLOVA 11

Karlova Säde Anneli Miljan

Nimi: Säde Schasmin Vanus: 67 Amet: Karlova kingaparandusäri Jakob teenindaja Tööstaaž: peaaegu 49 aastat Siin on mu esimene ja ainus töökoht! Ma tulin siia tööle 1962, sinna teisele poole (näitab sama maja kõrvalust) ja sellest ajast saati olen mina neid kingi näinud. Täiesti uskumatu, eks ole?! 1. oktoobril saab 49 aastat – ainult jalanõud! Ikka natuke palju juba, tundub mulle. No nüüd on juba muidugi hilja elukutset vahetada. Ega ma ei saa öelda, et mulle mu töö ei meeldi, ikka meeldib – muidu ma seda ju ligi 50 aastat poleks teinud. Ikka viiekümneni põrutan välja! Võib vist öelda, et ma tean jalatsitest kõike. Inimese kohta võib jalanõude järgi paljugi öelda – kuidas ta neid kannab, kuidas hoolitseb, see näitab nii mõndagi. Üldse, kui ma ringi käin, siis ikka viskan pilgu inimeste kingadele. Tänapäeval hoolitsetakse oma kingade eest palju vähem kui vanasti. Samas vahel harva näeb ka väga kalleid marke – eriti on sellised noored stiilsed mehed, kes tulevad oma kallite kingadega (väga ilusti hoitud, muide) ja lasevad parandada. Vaat see on ilus. Mul on inimeste peale jube hea mälu – kunded naeravad, et ma näen kapi tagant ka, kes tuleb, et õiged kingad juba ootavad leti peal. Ma siis ka itsitan, et olen, jah, selgeltnägija.

Kõige imelikumad on just olnud sellised inimesed, kes virisevad kõige üle. No eks iga asja pärast võib ju vinguda, aga igast olukorrast on väljapääs! Tuli mul siia üks proua – lausa karjus minu peale! Ma talle siis ilusti selgitasin, et me parandame kingast selle osa, mis on katki – me ei tee ju uut jalanõud. Lubas kaevata. Aga mõne aja pärast nägin teda linnas, tervitas ilusti. Nagu polekski midagi juhtunud! Nagu oleks ma tema hea sõbranna! Üks juhus oli naljakas: toob meesterahvas meile pruunid saapad parandada aga tema naine jalatsitele järgi tulles ütleb, et polegi nende omad. Et neil polevatki sellist värvi saapaid! Ma ütlesin, et mis te nalja teete – ega me siin neid siis üle pole värvinud! No ei ole nende omad, raiuvad kui rauda. No läksid siis koju ja ju nad ikka arutasid seda asja. Mõne päeva pärast tulid häbelikult tagasi, et vist ikka on nende saapad küll. Tõid mulle palju kommi ka. Nii juhtub, kui on liiga palju kingi … Nõukogude ajal parandati ikka rohkem kingi. Siis ei olnud jalanõusid kuskilt võtta aga vaata praegu, kui palju ja mõned ka nii odavad. Sellised allahindlused saavad ainult kvaliteedi arvelt tulla. Pole neil ei tegu ega nägu – ja nii kitsad! No mis teha, uued ajad … Kingseppi on meil kaks, üks mees ja üks naine. See naisterahvas on eriti populaarne, tema teeb ka kuidagi peenemini, et ikka ilus oleks. Teistmoodi käega lihtsalt. Teda mõnikord tellitakse lause eraldi. See on nii tore.

Foto: Anneli Miljan

Ma olen põline tartlane ise. Karlovas ma ei ela aga tööl olen siin eluaeg käinud. Ma elan seal Peetri kiriku juures muidu aga tulen IGA ILMAGA jala tööle. Sadagu või pussnuge! See hoiab vormis. Ma olen 67 aastat vana ja ma ei tarvita ühtegi ravimit. Kui vahel harva pea valutab, no siis võtan ühe tableti aga mu perearst on mind vist elus ainult kaks korda näinud. Mul ei ole seda vaja. Eks see olene geenidest ka natuke. Ma mõtlen ka positiivselt. Elu on ikka enamasti ilus ju. Pension on, tööd ka jagub – mis siin viriseda. Mehega kahekesi elame, ei lähe ju palju tarvis. Isegi bussisõit on meile tasuta. No mina käin jala muidugi. Ma ärkan alati varakult, pool kuus. Siis võtan jahedat dušši, siis hommikusöök ja hakkan aga astuma. Siin algab töö hommikul kaheksast. Mul on kaks lapselast ka, poisid mõlemad, üks 19 ja teine 8. Selle väiksemaga me ikka kahekesi käime ja asjatame. Tema ütleb mulle: „Säde,“ – niimoodi ütlebki, eesnimega – „Säde, ära mine tööle, ole parem minuga.“ No mina siis vastan, et mille eest me siis kohvikus käime või sulle kommi ostame, kui ma tööl ei käi. Aga jah, eks ma viiekümne aastani põrutan ikka ära, sinna pole palju enam jäänud, napilt poolteist aastat. Ja siis jään koju. Eks ole jah, neid jalanõusid nähtud kah.


12

Kirev KARLOVA

KARLOVA VANADEL FOTODEL Toomas Liivamägi

Tartu linna on pildistatud erinevatel aegadel süstemaatiliselt ja üsna palju. Enne esimest ilmasõda pildistas Tartut Eesti Rahva Muuseumi tarvis üks läbi aegade Eesti kuulsamaid fotograafe Johannes Pääsuke. Ka hiljem on Tartus olnud hea käe ja silmaga piltnikke, kelle arhiivid on säilinud. Neist võiks siinkohal nimetada E. Sellekest ja K. Hintzerit. Tänu neile ja paljudele teistele me teame, kuidas on näinud välja Tartu olulisemad avalikud hooned ja kesklinn erinevatel aegadel. Need fotod on enamasti olemas Eesti Rahva Muuseumi ja Linnamuuseumi kogudes, palju huvitavaid pilte on ka Ajalooarhiivis ja Kirjandusmuuseumis. Tunduvalt keerulisem on lugu siis, kui tahta vana fotot mõnest paigast Karlovas. Kutselised fotograafid äärelinna eriti ei pildistanud ja ka inimeste isiklikes arhiivides on pildid pigem mingitest perekondlikest sündmustest, mitte eraldi majadest või tänavast. Kui need aga ikkagi jäid sündmuse taustale, siis on vilksamisi võimalik näha ka mõnda hoonet või omaaegset olustikku. Interjööripildid puuduvad peaaegu täiesti, sest omaaegsed fotomaterjalid ei olnud eriti tundlikud ja kes ikka viitsis äärelinna majas tülikate magneesiumisähvatustega susserdada. Selle kõige tõttu on iga leiduv kaader vanast Karlovast huvitav ja tasub säilitamist. Karlovas ei ole olnud väga püsivat elanikkonda, linnaosa on läbi

Tähe ja Pargi nurk 1936

Pildistatud on kirjakandjat ja fotole on jäänud ka jupike hävinud puitpitsi Väike-Tähe tänava hoonetelt (K. Hintzer)

Maja Väike-Tähe tänaval, mille torn ja kuppel eemaldati 1960. a kapitaalremondi käigus, foto H. Normanni isikuarhiivist, 1956

aegade olnud pigem üürimajade rajoon. Selle tõttu ei ole ka kohapealseid pikaajalisi perekonnaalbumeid või on need kuskil mujal, kus fotode algne pildistamiskoht ja tähendus on ununenud. Siiski on avalikes arhiivides üsna hästi kirjas, millised inimesed ja mis aadressil on erinevatel aegadel linnas elanud. Nii on olemas Karlova elanike nimekirjad pea kõigi eelmisel sajandil toimunud valimiste jaoks või siis näiteks saksaaegsed nimekirjad kohustuslike ühiskondlike tööde tarvis. Niimoodi võib läbi inimeste ja nende võib-olla säilinud arhiivide leida ka muud huvitavat olustikulist materjali ja fotosid.

Pilte sisaldavad ka kultuurilooliste isikute või siis ülikooli inimeste personaalarhiivid, mis on kättesaadavad Kirjandusmuuseumis ja Ülikooli Raamatukogus. Vanu fotosid Karlovast siiski on ja neid võib leida täiesti ootamatutest kohtadest. Edu nende otsimisel.

Parempoolne hoone oli enne viimast sõda “Kaseke” poe kohal


Kirev KARLOVA 13

1941. aasta sõjasuvel põlenud Pargi ja Tähe tänava vaheline ala (E. Selleke)

Fotograafi on paelunud hommikune valgus, aga fotole jäi ka sõjaaegne leivasaba praeguse Margareeta võõrastemaja hoones asunud poekese ees (K. Hintzer)

Vanade majade uued kuued ehk Karlova aadeldumine Mirjam Veiler 1948. aasta, matuse taustaks on jupike Tähe tänavat

Gentrifikatsioon, eesti keeli aadeldumine, tähendab protsessi, kus endiseid kesklinna lähedal asuvaid töölisklassi elupiirkondi asustavad järk-järgult jõukamad ning kõrgema haridustasemega elanikud. Selle tulemusena muutub piirkonna elukeskkond atraktiivsemaks, paraneb piirkonna ilme ja elamufondi kvaliteet. Aadeldumine on täheldatav ka Eesti linnade arengus. 2011. aasta kevadtalvel viisid Tartu Ülikooli inimgeograafia üliõpilased läbi uurimuse gentrifikatsiooni ilmnemisest Karlovas. Lõviosa Tartu kesklinna lähedasest Karlova linnaosast on tüüpiline agul, mida asustas endisel ajal peamiselt vaesem elanikkond. Uuringu eesmärk oli vaadelda aadeldumise visuaalset olemust Karlova linnaosas. Uurimuse käigus vaadeldi kokku 93 eluhoone ehitusliku uuendamise ilminguid, hoovide heakorrastatust, ümbruses liikuvaid inimtüüpe, hoovides parkivate autode vanust, püüti tabada iseloomulikke hääli ja lõhnu ja muud. Näiteks hinnati protsessi ilmnemist selle järgi, kas hoonete laudis, katus, välisuksed ja aknaraamid on asendatud uutega või mitte. Kas hoovid on hooldatud ning kas nendes leidub ühistegevuse jooni.

Leiti, et ligi 2/3 hoonetest omab gentrifikatsioonile iseloomulikke visuaalseid märke. Selliste majade välisilme oli kas täielikult uuendatud, n-ö vana maja uues kuues või nende korrastamine oli veel pooleli, kuid esimesed sammud juba tehtud. Ühes kättejõudnud kaunite kevadilmadega algab ka ehitushooaeg, mistõttu võivad nüüd Karlovas üha enam aadeldumisest märku anda linnulaulule taustaks kõlavad haamrilöögid.


14

Kirev KARLOVA

HEA TÄNAVAKUNSTI LINN Tiit Joala, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Salme tänavalt

Inimene on oma keskkonna tulem. Mida meeldivam ning positiivsem on meie ümbrus, seda meeldivamaks muutume meie. Igaüks meist on tundnud Tartu või Karlova maagilist mõju. Teisalt on keskkond aga suuresti inimtegevuse tulem. Ning ma tervitan igaüht, kes soovib anda oma panuse selle paremaks muutmisse, olgu see siis linnaosasisese organiseerumise või individuaalse tegevuse kaudu. See on ka tänavakunstnike eesmärk – muuta maailma huvitamaks ja ilusamaks, et sama juhtuks ka selle asukatega. Iga tänavakunstniku auasi on sealjuures pidada hoolikalt silmas, et tema looming oleks keskkonna rikastaja, mitte rikkuja. Kui taiese asukoht või väljanägemine tekitab positiivse üllatuse asemel pigem pahameelt, jääb eesmärk täitmata. Õige valiku korral aga salvestub teos aastate jooksul seinapinnalt sadade möödakõndijate mõtetesse ja südametesse.

Fotod: Vabad Radikaalid

Siit tuleneb ka asjaolu, et tänavakunstnikel ja lihtlabastel sodijatel pole midagi ühist. Salme ja Tolstoi nurgal asuv elektrikapp oli kole ja soditud, kuni ühel öösel värvis anonüümne heategija selle kollaseks ning tegi sinna peale samast kohast pärineva suvise tänavavaate. Paraku on see praeguseks taas langenud sodijate ohvriks. Õnne alajaamale on kogunenud terve hulk maitsekalt vormistatud mõtteavaldusi. Sinna, kust Õnne tänav algab, tekkis aga mai alguses hiigelsuur väga värvikas teos kahe filosoofiga, kes näikse juurdlevat aja ja ruumi küsimuste üle.

On olnud ka karlovlasi, kes on ise pöördunud kohalike tänavakunstnike poole, et nende kole sein või elektrikapp saaks uue ilme. Positiivne elukeskkond ei seisne aga vaid puhtuses ja korrastatuses. Sinna on tarvis ka maitsestavaid elemente; üllatusi, avastusi, elamusi. Mõjutajaid, mis kisuksid inimese hetkeks kõrvale rutiinsetelt mõtteradadelt ning pakuksid midagi uut ja huvitavat. Mida rohkem häid mõtteid heade mõtete linnas avaldada, seda rohkem tekib juurde uusi ja veel paremaid.


KULTUURIÕHTUD KOHVIKUS ehk ANNA EDASI, ANDJA!

Kirev KARLOVA 15

Luulur Jaan, Väike-Tähe tänavalt

Jaan Malin kirjutab traditsiooniks kujunenud luule- ja kirjandusõhtutest Anna Edasi kohvikus. Kirjandus- ja kultuuriürituste sari on kandnud mitmeid nimesid, artikli pealkirjas on toodud üks stiilinäide. Sisuliselt algas sari möödunud aastalgi Päeva ja Tähe nurgal toimunud Karlova päevadega, mil siia olid kutsutud Kauksi Ylle, Karl Martin Sinijärv ja (:) kivisildnik (viimane ei saanud küll kohale tulla, kuid sellegi poolest kuulsime tema enda esituses spetsiaalselt selle ürituse tarbeks kirjutatut). Sõna andis ja võttis Jaan Malin. Kohe järgmisel päeval ehk 16. mail 2010 astusid kohvikus „Anna Edasi“ üles Aado Lintrop, Anti Saar, Sven Vabar ning Jaan „Luulur“ Malin. Aado luges oma klassikalist luulet, Anti ja äsjane Tuglase preemia laureaat Sven pakkusid proosat, Jaan luulet ja Luulur häälutas. Oma leebe kindlakäelisusega hoidis ohje Mart Velsker. Oletasime, et uut hooaega on otstarbekas alustada pisikese pauguga. Seega tundus kohasena kuulata 18. septembril, milliseid pauke mäletab Rein Taagepera ajast, mil ta elas Päeva tänavas. Eelnevalt kokku leppimata sai teemaks pandud „Rein Taagepera mäletab: Päeva tänav 1943“, kuid kuulsime natuke varasemast ajast. Ettekande järel võis arvutist vaadata Toomas Liivamäe poolt kokku korjatud vanu fotosid Karlovast. 14. oktoobril esitasid oma loomingut Kristiina Ehin ja Marko Kompus. Kristiina luges oma värsket lühiproosat, Marko pani publiku proovile oma ülevoolava luulelaamaga. Esialgu kavandatud Mülleri Sass ei saanud tulla ja teda asendas klaver põõsas ehk Jaan „Luulur“ Malin. 17. veebruaril said sõna Karlovas elavad luuletajad Maarja Pärtna, Carolina Pihelgas ja Hasso Krull.

Foto: Toomas Liivamägi

Kultuuriliste õhtupoolikute sari jätkus 14. aprillil taas kolme Karlovas elava (või sageli siin külas käiva) luuletajaga: Kristina Viin, J­ oanna Ellman ja Aare Pilv. Õhtut juhtis ja küsimusi esitas Mart Velsker.

Hingeliselt, mitte juriidiliselt kolisid Aare ja Mart Karlovasse suhteliselt hiljuti. Lähemalt kaagutama ei hakka, kuid kinnitan, et see sari jätkub.


16

Kirev KARLOVA

TEE VANA PUITAKEN KORDA Kristina Kurm Eha tänavalt

On mitu põhjust, miks peaks eelistama puitakna restaureerimist uue, plastraamidega akna paigaldamisele. Kirev Karlova peatub akende korrastamise teemal seekord põgusalt. Puidust aknad sobivad Karlova ajaloolistele hoonetele. Need on kooskõlas maja ajaloo, väljanägemise ja hoone ehitamisel kasutatud materjalidega. Uute plastakende puhul ei riiva silma ainult sobimatu materjal, oluline on ka erinev raamijaotus, akende avamisviis jm. Lisaks välimusele tuleb siin mängu teinegi aspekt. Maja saab vaadata kui tervikorganismi, mille erinevatel osadel on koostoime ja vastastikune mõju. Organismi on kerge tasakaalust välja lüüa, kui selle osasid muudetakse või asendatakse. Näiteks toob plastakende paigaldamine sageli kaasa niiskusprobleemid siseruumides, ülemäärase niiskusega võitlemiseks on vaja tagada sundventilatsioon, mida vanades majades tavaliselt välja ehitatud pole. Pealegi on plastraamidega akende paigaldamine Karlova miljööväärtuslikul hoonestusalal keelatud nii Tartu linna ehitusmäärusega kui Karlova linnaosa käsitleva teemaplaneeringuga. Kehtiva ehitusseaduse alusel on akende vahetamiseks vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, selle puudumisel võidakse korteriomanikku trahvida. Puidust akende korrastamine ei ole tingimata kulukas ja vaevaline, kui aknaid regulaarselt hooldada ja lihtsamad viimistlustööd ise ära teha. Paljudel juhtudel tundub akna seisukord lootusetult halb vaid seetõttu, et viimasest kergest hooldusremondist on möödas liiga kaua aega ning viimistluskihid pragunevad. Kruvikeeraja, värvikaabitsa, kitinoa ja pintsli abil saab akna aga kerge vaevaga jälle töökorda seada ning selle välimuse taas särama lüüa. Vana puitakna tuulepidavust on võimalik suurendada spetsiaalsete kummitihendite abil. Mõnikord on otstarbekas paigaldada sisemisele aknaraamile spetsiaalne klaas või klaaspakett. Võimalusel tasub lengi ja palkseina vahelisi pragusid

linatakuga tihendada, just sealt on soojakadu kõige suurem. Omanikele on oluline seegi, et Tartu linnalt saab taotleda restaureerimistoetust miljööväärtusega hoonestusaladel paiknevate ajalooliste ehitiste arhitektuursete originaaldetailide (sh aknaraamide) restaureerimiseks ja taastamiseks. Puidust aknad on keskkonnasõbralikud. Puit on taastuv loodusvara ning akende utiliseerimine ei tekita keskkonnale suurt kahju võrreldes PVC-akendest üle jääva materjali käitlemisprobleemidega. See teema muutub aktuaalsemaks nüüd, kui 10-15 aastat tagasi paigaldatud plastaknad hakkavad jõudma oma kasutusea lõppfaasi. Puitaken võib hea hoolduse korral kesta aga aastakümneid, isegi sajandi. Muidugi ei saa väita, et kõik vanad puitaknad on tehtud kvaliteetsest puitmaterjalist ning väärivad iga hinna eest säilitamist. Kui aknaraam või –leng on suures ulatuses pehkinud, on õigem tellida puutöömeistrilt vana akna koopia. Uue puitakna tellimisel peab rõhutama lisaks kvaliteetse (kuiva ja tiheda puusüüga) materjali nõudele ka seda, et aken lähtuks maja algupärasest välimusest, mitte nõukaajal tehtud fassaadiremontidest. Abi võib olla võrdlusest ehitusjoonistega, vanade fotodega või teiste sama ajastu hoonetega, millel on säilinud originaalaknad. Suurte aknatehaste valikust kahjuks ajalooliste akende koopiaid ei leia.

Akende restaureerimise töövõtteid saab Karlova päevade raames jälgida 20.-22. mail 2011 Anna Edasi kohviku ees tänaval (Tähe 20) või maja tagahoovis, huviliste küsimustele vastab meister Danel Kanter.

Foto: Kristina Kurm Restauraator Danel Kanteri (Emajõe Ennistuskoda) soovitused aknaremontijale:

1) Aknaklaasi kinnitamiseks kasuta linaõlikitti. Kitt aitab vee aknaraamist eemale juhtida, seevastu klaasiliistu kasutamisel pääseb vesi lihtsamini aknaraami vahele. 2) Värvimisel eelista traditsioonilist linaõlivärvi. Puit, linaõlikitt ja värv moodustavad ühtse terviku. Need hingavad ühes rütmis ja seeläbi säilivad raamid pikki aastaid. Veepõhised lateksvärvid ei lase puidul samavõrra hingata ning puitosad kahjustuvad üsna kiiresti. 3) Ära värvi raami all- ja ülaserva, kasuta vaid kruntvärvi (vaigutärpentiiniga lahjendatud tsinkvalget või linaõlivärvi).


LÕKE JA GRILLIMINE KODUAIAS UUES TULEOHUTUSE SEADUSES

Kirev KARLOVA 17

Erki Remmelkoor Lõuna-Eesti Päästekeskuse Ennetustöö büroo juhataja Karlova seltsi juhatuse liige ja karlovlane Salme tänavalt

Käes on kevad ning aeg välisteks koristustöödeks. Ühtlasi algab lõkete tegemise ja grillihooaeg. Paraku saab ohutusnõuete eiramisest igal aastal alguse hulk tuleõnnetusi, mille tagajärjel on hävib elanike vara ning tekib kahju keskkonnale. 01. septembrist 2010. a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muutunud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Lõkke tegemise koht

Prahti põletada ja lõket teha tohib mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha valikul tuleb kõigepealt lähtuda ohutust kaugusest hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele. Mida peetakse ohutuks kauguseks?

Lõkkekoha ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust ning kehtiva aastaaja tuleohtlikkusest. 1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt 8 meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel. Tuleohtliku aja määrab Päästeamet ning teavitab avalikkust selle algusest ja lõpust. Tuleohtlik aeg jääb vahemikku kevadest kuni sügiseni. 2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast. 3. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Teavitamise korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524. Grillimise koht

Grillseade, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit. Tahkkütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi. Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust. Lõkkekoha ja grillimise koha ettevalmistamine

Tuleõnnetuse vältimiseks tuleb lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri

ulatuses puhastada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Kindlasti tuleb lõkke tegemisel ja grillimisel lähtuda tervest mõistusest, jälgida tuule tugevust ja suunda, et lendunud sädemele ei järgneks tuleõnnetust. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, mets, taimestik, turbapinnas või muu objekt, siis võib tuld teha tuule kiirusel kuni 5,4 meetrit sekundis, st nõrga tuule korral. Nõrga tuulega liiguvad ainult peenikesed puud ja oksad. Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 meetri kaugusele ja põhjustada tulekahju. Tulekustutusvahendid lõkkekohas

Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend ning see peab paiknema lõkketegemise kohas. - Tule kustutamiseks ja selle

leviku piiramiseks on alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul sobivaks tulekustutusvahendiks vähemalt 2 kg tulekustutusaine kogumassiga üks või mitu tulekustutit, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 10 liitri veega, aga ka näiteks kasutamisvalmis veega täidetud aia-kastmisvoolik. - Tule kustutamiseks ja selle leviku piiramiseks on üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul sobivaks tulekustutusvahendiks vähemalt kaks 2 kg või üks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 20 liitri, aga samuti kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik. Viimane kustutab tule

Tule tegemisel ja grillimisel tuleb tagada järelevalve ning loomulikult veenduda, et viimane kustutab tule.

Aruka kütmise koolitus, positiivselt vastuvõetud uus algatus

Karlova – suur puust linn on peamiselt ahikütte piirkond. Konsulteerides korstnapühkijatega, selgus, et meie inimesed kasutavad seadmeid tihti valesti, vähendades nii kütmisest saadavat kasu, saastades enam õhku ja lühendades seadmete eluiga. Olles Anna Edasi kohvikusse ehitanud uue kütteseadme, tekkis idee uut ahju kasutada ka natuke teisel eesmärgil. Lisaks toasoojale kutsusime selle ümber inimesi osa saama spetsialistide nõuannetest taoliste seadmetega ümberkäimisel. Oktoobrist detsembrini 2010 saigi Anna Edasi kohvikus teoks viis seminari, kus näpunäiteid ning oma teadmisi jagasid korstnapühkija, pääste- ja keskkonnaspetsialist. Kõik

asjaga seotud teemad mahtusid ahju kütmise aja sisse. Seltsi nimel täname Koit Koppelit, Hans Orrut ja Veljo Kimmelit. Kuna seminarides osales vaid osa meie inimestest (ca 100), koostasime Karlovas jagatava, ahju kütmise õigete võtete propageerimiseks brošüüri. Brošüüri kujundamisel oli abiks Tartu Kunstikool. Algatust rahastas Tartu linn. Oleme elanike huvi korral valmis sügisel seminaride sarja jätkama. Huvist on hea eelnevalt seltsi e-postile teada anda karlovaselts@gmail.com. Seminaride läbiviijate nimel kutsun elanikke juba kevadel hooldama oma kütteseadmeid, et sügisele ja külmale julgelt vastu minna.


18

Kirev KARLOVA

Peeter Krossmann, V채ike-T채he t채navalt


MEEKOOK „ANNA EDASIST“

Kirev KARLOVA 19

Anna Edasi kohviku perenaine Birjo Urbas

Hõrgu meekoogi retsept pärineb minu onu Antsu naiselt Rimmalt, kes tuli Eestisse elama kaugelt Kamtšatkalt. Kook on mõnus ja tummine. Mett kulub selle tegemiseks päris palju. Taigen:

150 gr võid 350 gr suhkrut 0,5 tl soola 2 tl küpsetuspulbrit 300 gr mett 5 muna 500 gr jahu

olulisemad sündmused viimasest poolaastast SEPTEMBER

19. september Anna edasi, andja! Rein Taagepera mäletab: Päeva tänav aastal 1943

Hapukoorekreem: 1,2 kg hapukoort 150 gr suhkrut Katteks:

šokolaadi 200-300 gr pähkleid

Karlova seltsi kroonika –

OKTOOBER

14. oktoober Anna edasi, andja! Kristiina Ehin ja Marko Kompus. Foto: Terje Ugandi

Vahusta või suhkruga, edasi vahustades lisa munad. Seejärel sega sisse mesi ning jahu, millesse on eelnevalt segatud küpsetuspulber ja sool. Jaota tainas võrdselt küpsetuspaberitele ning määri õhukese kihina laiali. Küpseta 200 kraadises kuumuses kuldpruuniks. Jahuta küpsetatud koogid ning lao need vaheliti hapukoorekreemiga. Puista koogile šokolaadi, pähkleid või mandleid. Kook peab külmas seisma vähemalt 5 tundi. Sobib hästi tumeda kohviga.

NOVEMBER

14. november Isadepäev Anna Edasi kohvikus 24. november planeeringute alane õhtu Anna Edasi kohvikus VEEBRUAR

17. veebruar Anna edasi, andja! Maarja Pärtna, Carolina Pihelgas ja Hasso Krull. APRILL

14. aprill Anna edasi, andja! Kristina Viin, Joanna Ellman ja Aare Pilv ja Mart Velsker Karlova Selts Supilinna päevadel MAI

4. mai Teemaõhtu: Lina tänava ajaloolise haiglakompleksi detailplaneering 7. mai Talgud - Emajõe ääre koristamine 16-22. mai Karlova päevad

Lisaks ülaltoodule toimusid oktoobrist-detsembrini „Anna Edasi” kohvikus viis kütmiskoolitust, palju toredaid kohtumisi ja palju muud.


16.–22. mai Esmaspäev, 16. mai

KARLOVA PÄEVADe kava

18:00

2011

Arutelu “Meie ettevõtjad”. Anna Edasi kohvik (Tähe 20)

Teisipäev, 17. mai 16:00 Lembit Mäemetsa näituse “Mitte ainult K ­ arlovast” avamine. Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi 13) 19:00 Karlova ekskursioon “Meie majad”. Anna Edasi kohviku eest (Tähe 20) Kolmapäev, 18. mai 10:30 Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendus ”Vahtramäe Emil”. Karlova-Ropka harukogu 2. korruse lugemissaal (Tehase 16) 12:00-17:00 Karlova-Ropka haruraamatukogu tutvustavad ekskursioonid igal täistunnil. Sisustus E Kaubama ja II ja III korrusel (Tehase 16) 18:00 Kaseiin- ehk kohupiimavärvi töötuba. Hea Maja Pood (Pepleri 32) 19:00 Karlova ekskursioon. Anna Edasi kohviku eest (Tähe 20 Neljapäev, 19. mai 10:00 “Kadunud Ajad”. Tartu Kolgata kogudus (Tähe 66) 16:30 Karoliine lasteaia perepäev “Teeme tervisele Tere”. Karoliine lasteaed Kesk 6 19:00 Kirjandusõhtu muusikaliste vahepaladega. Eha 31 hoovis (eharoosa maja Tähe ja Kesk tänava vahel), vihma korral Tartu Kunstikooli saalis Laupäev, 21. mai 12:00-16:00 12:00-16:00 19:00

Karlova päev. Tähe füüsikahoone (Tähe 4) Aaretejaht E Kaubamajas. Sisustus E Kaubamaja (Tehase 16) Kammerkoor A. Le Coq. Salemi kirik Karlovas (Kalevi 76)

Pühapäev, 22. mai 11:00-13:00 Perehommik. Anna Edasi kohvik (Tähe 20) 18:00 Prantsuse õhtu: esinevad Jüri Aarma ja Diana Klas. Anna Edasi kohvik (Tähe 20) Nädala jooksul, 16. - 22.mai 16:00-20:00

Laupäeval, 21. mail

Rongkäik

Peoplatsil

PEasinejad

Laat

Vabatahtlike nädal Tähe Noortekeskuses. Lisainfo: www.taheklubi.ee/karlova

Karlova päev

TÜ Füüsikahoone ees (Tähe 4)

Algus kell 11:30 Sõpruse silla juurest. Tervitame kollase jõetrammiga nr 1 saabuvaid sõpru Supilinnast. Võta kaasa sõber, pasun ning lipp ja osale toredal jalutuskäigu läbi Karlova!

• Esinevad Karlova koolide ja lasteaedade ning huviklubide tantsu- ja laulurühmad • Töötoad kogu perele – kartulitrükk (Lille Majas), keeduvärvi keetmine, kosmoseklubi, robotiklubi, pilliõpituba • Sõbrapaelte valmistamine, rätikunukud, jalgratta ­vigurrada, näomaalingud, teadusbuss, sportmängud, rattnäitus • Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased • Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite moeetendus • Avatud juuksurisalong

glämmbänd KASEMAHLAKE mäluasutuste segakoor MASK Tule müü käsitööd ja kraami, mida sa ise enam ei vaja! Eelregistreerimine: Eve, 528 4978, evejogi@gmail.com

Kirev Karlova Väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet Keeletoimetaja: Tiina Randus Kujundus: Maris Kaskmann Esikaanefoto: Toomas Liivamägi, 2010 Karlova päevade avarongkäik

• Arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest räägib pesuehe korstnapühkija • Rohevahetus. Tule vaheta oma roheline sõber teise vastu! • Fotoorienteerumine. info: www.karlova.ee või Anna Edasi kohvikust (Tähe 20) • Päästeameti etteastumised Inimese päästmine autost, tuleohutus • Tähe tänaval: tänavajoonistused, Anna Edasi kohvik, akna restaureerimine, lastejoonistuste näitus • Õnneloos • Karlova Seltsi infotelk 13:00 14:00 15:00 15:30 14:00 ja 15:00

Mikkeli galeriis graafikanäituse “Kaliina Pastuhoova saabub Tartusse” avamine Parima maja autasustamine Vivian Vaheri maalide näitusmüük Pargi tn 9 hoovis Maahoki turniir: Supilinn ja Karlova Tartu Kunstikooli uue maja uksed avatud kõigile huvilistele

Toetajad: Tartu Linnavalitsus Sisustus E Kaubamaja Anna Edasi kohvik

Kirev Karlova II  

"Kirev Karlova" on päris esimene oma Karlova linnaosa häälekandja.

Kirev Karlova II  

"Kirev Karlova" on päris esimene oma Karlova linnaosa häälekandja.

Advertisement