Page 1

KIREV KARLOVA

Karlova lipp - Karlova ehe - T채he 4 uus elu - Karlova teater ja sadam - Pargi tn remont kogukonnakoolid - barlovlane Karlovas - kunst ja kirjandus - Karlova suur p천lemine portselanipood T채he t채naval - pomm(i)uudis - Anna Edasi retsept

Nr. 5

Mai 2015


:

2

Kirev

KARLOVA

Seltsigem! Arne Hall Eha tänavalt, Karlova seltsi esimees Liikudes tänavusel pikal varakevadel mööda veel talveunes olevat Pargi tänavat, meenuvad tahestahtmata eelmise suve diskussioonid ja kirjavahetus ning kohtumised, et leida selle omanäolise ja ainulaadse kivisillutisega tänavale parim tulevikulahendus. Küllap ongi parem, et renoveerimistööd jäid sügisel pooleli ja oma jätku ootama. Kuigi selts ei saavutanud kõike soovitut, on siiski põhjust loota, et juba sel aastal saab Pargi tänaval nii jalgrattal kui jalgsi märksa mugavamalt ja ohutumalt liigelda ning tervik koos Karlova platsiga Tähe tänava poolses otsas on ilus. Enamasti on vaja võidelda ja seista heade asjade ja mõtete eest. Kuid vahel tulevad head asjad peaaegu et ise kätte. Eelmisel sügisel toimus kaks Karlovale kahtlemata väga tähtsat sündmust. Oktoobris avati sadam, mis hakkas kandma Karlova sadama nime. Sadama avamine võis jääda paljudele karlovlastele märkamata, aga seda enam on uue hooaja alguses tore teadvustada, et Karloval on nüüd olemas oma jõevärav! Selle kevade Karlova päevade rongkäik saab alguse just uuest sadamast ja küllap on karlovlased edaspidigi oodatud sadama pakutavat kasutama. Koos sadama valmimisega sai korda suur tükk jõeäärset ala. Teine sündmus leidis aset Tähe tänaval – endine baptistide palvemaja, mille on projekteerinud tuntud arhitekt Arnold Matteus, sai koduks küllap parimale võimalikule uuele asukale – teatrile. Loogilise jätkuna kannab teater Karlova teatri nime. See koht on väärt üles otsida kõigil. Mida enam uue teatri

toetajaid vaatajate näol, seda paremini saab teater elu sisse. Ruumid on vägagi teaterilikud ning ajastutruult korda tehtud. Seltsi esindajad on teatri juhiga kohtunud ja soov koostööd teha on vastastikune, eriti silmas pidades järgmist aastat, mil Karlova linnaosa saab 100 aastat vanaks. Mis võiks olla parem kui üks temaatiline teatrietendus. Võib-olla on võimalus kaasa lüüa sinulgi, kes sa oled etendusi siiani jälginud saalist. Head karlovalased ja seltsilised! Mida teile soovida ja oodata? Tähelepanu, märkamist ja kaasalöömist. Kutsu aktiivne sõber, naaber või tuttav seltsielus kaasa lööma, aktiivseid inimesi ei ole kunagi palju. Naabruskonnaja kogukonnaseltse on pärast meie seltsi loomist, eriti viimastel aastatel, lisandunud nagu seeni heal sügisel. Kogukonnaseltsil on märksa suuremad võimalused linnaelu suunata kui üksikisikul. Seltsid omakorda on asunud organiseeruma ja looma koostöövõrgustikke. Seltsigem! Huvituge, kuidas naabril läheb. Tunnustage teda mõne hea sõnaga. Vahel võiks ju naabri külla kutsuda! Koos tekib mõni idee, mida teistelegi tutvustada. Kena uut kirevat kevadet!


Kirev KARLOVA

3

Karlova lipu lugu Aili Saluveer Tähe tänavalt, Karlova seltsi juhatuse liige Juba mitu aega oli jutuks, et Karlova seltsile on vaja lippu. Aasta alguses otsustasime seltsi juhatuses, et teeme mõtte lõpuks teoks. Arutasime ja võtsime kavandi aluseks päikeseloojangu ja majakatuste silueti, mis oli mõni aasta tagasi Karlova päevade kaval, ning seltsi logo. Leppisin kokku disainer Aide Eendraga, • Kollase värvi tähenduseks on päike, soojus, puit, puumajad ja värvid Karlovas. vaatasime koos Karlova päevade kavade kujundusi, arutasime värve ja ideid ning Aide tegi valmis lipu esimesed kavandid. • Roheline tähendab rohelist Karlovat, rohelist mõtteviisi ning roheluse, rohealaValisime seltsi juhatuse ja Karlova päede hoidmist ja säilitamist. vade toimkonnaga märtsis viis kavandit välja ning panime need seltsi meililisti ja Facebooki arvamuste avaldamiseks üles. • Majakujuline puu on Karlova Seltsi logol, mille autor on Vambola Moldov. Tugeva eelistuse sai kavand number 2, mida Aide seejärel veel täiendas. Karlova Seltsi lipust sai Karlova lipp, sobitasime veel värvitoone ja siis läkski kavandatu töösse – lipud tegi valmis Lipuvabrik OÜ. Lipp sai kolmevärviline: kollane-roheline-pruun, keskel pruun majakujuline puu, selle all tekst KARLOVA.

Logo t ut v ust useks kir jutas ta: „Tunnuslause „Karlova ‒ suur puust linn” – elukeskkond, mis oma eripära ja arhitektuurse struktuuriga eeldab inimestelt teatud elustiili … Teatud moel joonistatud tänavate rägastik meenutabki puud … Puud ja tänavad ja maja on kõik olemas ja võib-olla veel midagi – igaüks otsib ja leiab selle sealt üles.” Tunnuslause ise pärineb kirjanik Mehis Heinsaarelt ja logol olev puu on päriselt ka olemas – suur looduskaitsealune tamm Õnne ja Kalevi nurgal. Esimest korda lehvis Karlova lipp Karlova sadamas 1. mail Emajõe hooaja avamisel. Päris uhke oli seda vaadata. Praeguseks on suuri majalippe tellitud 15, väikesed käsilipud tulevad tänavale Karlova päeva rongkäigus. Lipu kavand on hästi vastu võetud, loodame, et lipp saab Karlovale omaseks ja aitab hoida karlovlaste meie-tunnet. Soovi korral saab endale tellida ka Karlova majalipu.


4

Kirev

KARLOVA

Korterelamu aadressil Tähe 40 väärtustab Karlova miljööd Kristina Kurm Eha tänavalt Karlova seltsi linnaruumi toimkond Karlova seltsi üks põhieesmärk on linnaosa miljöö hoidmine. Ka Tartu linna üldplaneering nimetab Karlovat miljööväärtuslikuks linnaosaks. Miljööd on raske sõnadesse panna, igaühe jaoks on see veidike erineva tähendusega. Miljöö kujunemisel on väga suur roll keskkonnal. Linnaosa miljöö sõltub suurel määral sellest, mida me õues viibides näeme ja tunneme.

Foto: Aili Saluveer

Remondi tegemine on miljööväärtuslikul hoonestusalal sellevõrra keerukam, et tavalahendused sageli ei sobi. Hoolikamalt tuleb valida materjale ja detaile, mõelda tuleb sellele, mis ajaloolisesse konteksti sobib ja kas mõni esmapilgul odav ja kiire lahendus lõpptulemust ära ei riku. Karlova seltsi linnaruumi toimkonna eestvedamisel tunnustatakse igal aastal Karlova päevadel linnaosa miljööd rikastavaid hooneid ja ehitisi. Eeskujuks tuuakse sellised majad ja kõrvalhooned, millest vana maja korrastamisel või uue ehitamisel õppida. 2015. aasta Karlova ehe on säästvalt renoveeritud korterelamu Tähe 40. Märkides Karlova tuiksoone Tähe tänava ristumist Tolstoi tänavaga, paistab hoone oma kolme korruse ja nurgatorniga kaugele silma.

Tähe 40 hoone ehitati omal ajal valmis oluliselt tagasihoidlikumana, kui projekt ette nägi. Nüüd otsustas korteriühistu vanad joonised ette võtta ja omaaegsete ehitusmeistrite auvõla tasuda. Suurem osa korteritest kuulub veel praegugi hoone algse omaniku pärijatele ja ka nende huvi oli muuta maja sama suursugususeks nagu esialgu planeeritud. Ehitustööd algasid 2013. aasta sügisel. Karlova eheda maja žürii tunnustab korteriühistut eelkõige algupäraste akende ja uste taastamise eest. Hoone jäi silma ka mastaapide poolest – nii suure korterelamu tervikuna ja miljöötundlikult renoveerimine ei ole lihtne. Verandaakende restaureerimiseks ning teiste akende ja välisuste valmistamiseks originaalprojekti järgi saadi restaureerimistoetust Tartu linnavalitsuselt.

Maja esimese korruse nurka ehib žüriile teadaolevalt esimene Karlovas taastatud petikuks, mis markeerib eelmise sajandi keskpaigas nii levinud sissepääsu tänava ääres paiknenud väikepoodi. Fassaadilaudist katab maitsekas pastelne värvitoon, katusel on traditsiooniline valtsplekk. Kui veel tuulelipp tornitipus lehviks… Korrastati ka Tolstoi tänava poolne piirdeaed. Korteriühistu esindaja Taavi Tuur ütles, et jääb remondiaega meenutama positiivselt. Tema sõnul möödusid ehitustööd tänu korteriomanike üksmeelele, asjalikule ja lubadusi pidavale ehitusfirmale ning Tartu linnavalitsuse ja Kredexi toetustele ilma suuremate üllatusteta. Sel kevadel algavad renoveerimistööd maja suuremas trepikojas. Ainsana riivas žüriiliikmete silma, et maja kasvas renoveerimistööde tõttu veidike paksemaks. Maja sokkel jäi aga samadesse mõõtudesse ja seetõttu mõjub nüüd õblukesena. Hoone energiatõhusamaks muutmiseks peaks miljööalal kaaluma peale seinte soojustamise ka teisi alternatiive. Siiski on positiivne, et aknad ja uksed on tõstetud fassaadipinnaga samale joonele ja mõjuvad loomulikult. Karlova selts tunnustab veel:

Kenasti korrastatud kallerei Vaba 21 hoovis.

K a l l e r e i a a d r e s s i l Va b a 21. Kahekor r uselistel puukuuridel on Karlova ajaloolises hoonestuses väärtuslik roll. Selle tunnustusega rõhutame, et hoone kenasti korda tegemiseks piisab vähesest ja igaühele jõukohasest. Sageli tuleb vaid lagunenud tarindid parandada või asendada. Kuur on viimistletud keeduvärviga. Silmapaistev on ka tasakaaluka arhitektuuriga Karlova uus sadamahoone Rebase 18. Arhitekt Tõnu Laanemäe on lahendanud sadamahoone tänapäevases võtmes, materjalidena on kasutatud puitu ja betooni. Sadamahoone toetab jõeääre


5 Foto:d Toomas Liivamägi

Kirev KARLOVA

2015. aastal saab Karlova eheda tiitli Tähe 40 . Žüriile meeldis väga petikuks Tähe 40 hoone fassaadil. Võib-olla mõjuks see veelgi paremini, kui ukseklaase imiteeriv osa oleks valge asemel kaetud mõne tumedama värvitooniga.

Mullused tublimad. Karlova ehe aastal 2014 Kahekorruseline puitvoodriga kortermaja Päeva 25 oli žürii vaadatud majadest kõige miljöötruumalt renoveeritud: sobiv lähenemisviis oli leitud nii laudisele, ustele, akendele kui ka rõdule ja trepile. Hea on näha, et omanik mõistab asukoha ja hoonete väärtust.

Lille 10 (l o o dusmaja) s ai p ar ima uusehitise auhinna. K arisma arhi tektid on selle ansambli hästi lahendanud – tänapäevane arhitektuur ilusa pargialaga sulandub hästi loodusesse ja maastikku. Foto: Kristina Kurm

positiivset arendamist ka Karlova linnaruumi mõistes. Žürii tõstab esile ka uut korterelamut Lille 8. Samuti jäid heakskiitu väärivalt silma tundlikult korda tehtud ja kasutusele võetud vana ait ja kelder ning tasakaalukalt olemasolevate hoonete vahele sobitatud aiarajatised Kalevi 11/11a krundil. See on hea näide eeskujulikust linnaruumi järeltihendamisest kesklinna piirkonnas. Kahjuks ei saa tunnustada Lille ja Kalevi tänavate nurgakompleksi tervikuna. Õigeks ei saa pidada Kalevi 11 elamu rekonstrueerimist, ajaloolisele hoonele oleks pidanud lähenema hoopis restaureerija pilguga. Ilus ja sirge näeb see vana maja välja just seetõttu, et vana seal peaaegu alles ei ole. Seetõttu on ka hoone seinal olev muinsusväärtuse tahvel täiesti ebakohane. Žüriis osalesid Karlova seltsi linnaruumi toimkonna, Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse ning Hea Maja Poe esindajad. Karlova ehetega tutvumise jalgrattaekskursioon toimub 13. mail. Auhinnad antakse kätte Karlova päeval 16. mail 2015. Auhinnad panevad välja Karlova selts, Hea Maja Pood ja Maalermeister.

Karlova ehe 2014, Päeva 25.


6

Kirev

KARLOVA

Tähe 4 uued asukad Toomas Liivamägi Väike-Tähe tänavalt

Karlova serval toimetavad rajaleidjad

Piret Tatunts, Tartumaa Rajaleidja keskuse juht: Alates eelmise aasta septembrist alustasid tööd Rajaleidja keskused (tervelt 15) ja seega jagub meid igasse maakonda. Tartumaa Rajaleidja keskus on oma pesa rajanud imearmsasse Karlovasse Tähe 4. Ja nagu rajaleidjatele kohane, olime me selles majas esimesed. Esimesed pärast uuestisündi. Ja eriti vahva on see, et meile järgnesid lapsed, teisena kolis majja lastehoid. Lapsed, õpilased ongi need, kellele Rajaleidja keskuse teenused on mõeldud. Kõik vanemad kogevad seoses oma lastega mitmesuguseid emotsioone – me kogeme nii suurt rõõmu kui ka suurt muret. Rõõmu oma laste tegemistest ja arengust ja muret nende tegemiste ja arengu pärast. Kõik lapsed, kõik inimesed on erinevad ja seepärast peaksime ka iga last toetama ja arendama vastavalt lapse individuaalsust, erilisust silmas pidades, pakkudes parimaid võimalusi õppimiseks. Enamasti me teame, mis on hea meie lastele, või vähemalt me arvame, et teame. Ja ikkagi jäävad kahtlused, kas mu laps saab ikka hakkama valitud lasteaias või koolis. On tal seal hea? Milline võiks

Vaade Tähe 4 aknast Tähe tänava ja Päeva pargi suunas.

olla just minu lapsele parim kool, parim lasteaed, parim võimalus arenemiseks? Kui pole olemas n-ö keskmist inimest, siis kahtlemata pole olemas ka keskmist last – seega ei ole tavalasteaed ja tavakool sobiv kõigile. Mõni laps vajab rohkem tuge, et teistega sammu pidada või eakaaslastele järele jõuda. Mõne lapse puhul tuleb pead kokku panna ja mõelda välja, kuidas mitte lasta erilisel andekusel kaotsi minna. Rajaleidja keskused üle Eesti on just need kohad, kust lapsevanemad ja õpetajad saavad nõu ja abi õppe ja kasvatamise tingimuste kohaldamiseks vastavalt lapse võimetele ja vajadustele. Peale õppenõustajate pakuvad tuge ka karjäärinõustajad ja nende toel võib oma raja leidmine olla mõnusam, huvitavam ja vahel ka turvalisem.

Tartumaa Rajaleidja keskuses tööt avad logopeedid, psü h holoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid. Kokku on meid 22 ja me tegutseme eesmärgiga toetada lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid. Olgu veel öeldud, et meie teenused on tasuta. Aga see pole veel kõik – meid toetavad head kolleegid maavalitsusest ja linnavalitsusest. Meie selja taga seisab SA Innove ja teised Rajaleidja keskused. Meiega koos toimetavad Tartus hariduse tugiteenuste keskuse inimesed ja muidugi arvutul hulgal arste, õpetajaid ja tugispetsialiste koolides, lasteaedades ja mujal. Koos on kergem, eriti veel siis, kui vaatame ühes suunas ja meie eesmärgid Foto: Jelena Utitsõna

Hoone sai põhiosas valmis 1977 ja auditooriumikorpus lisandus 1982. Kümmekond aastat tagasi otsustas ülikool koondada oma teaduskonnad kahte kampusesse – humanitaar- ja sotsiaalteadused kesklinna ning meditsiini- ja loodusteadused Maarjamõisa väljale. Suur õppehoone Tähe tänava alguses jäi ülikooli plaanidest välja. Uutest asunikest tuli esimesena 2007. aastal Tähe 4 majja Tartu erakool TERA. 2013 kolisid füüsikud Maarjamõisa väljale ja ülikool müüs maja maha. Praegu on hoones remont lõppjärgus ja esimesed uued üürilised platsis – Rajaleidja keskus ja Karoliine lastehoid. Maja on suur, järgmiseks peaks lisanduma Finnairi osakond ja detsembris, pärast suviseid fassaaditöid ka PRIA.

Foto: Toomas Liivamägi

Suur maja Karlova linnapoolsel piiril ehitati esialgu Tartu ülikoolile füüsikahooneks. Kuna hoones on olnud palju keerulise nime ja mitmesuguse otstarbega asutusi, siis teab nii ülikooli- kui ka linnarahvas seda maja pigem aadressi järgi – ütled Tähe 4 ja kõigil on kohe selge.

Tartumaa Rajaleidja keskuse töötajad.


Kirev KARLOVA

7

Karlova Seltsi kroonika Sel aastal võtame ajakirjas kokku seltsi kaks aastaringi.

Foto: Karloliine lasteaed

SUVI 2013

• Juunis toimus loeng ajaloolistest ehitusstiilidest Karlovas. • 20. juunil oli Karlova seltsi üldkoosolek. • Seltsi ettepanekul muutus juuni lõpus peaaegu kogu linnaosa piirkiiruse 30 kilomeetrit tunnis alaks. • Osaleti linnavalitsuses toimunud Päeva pargi arutelul. SÜGIS 2013

• Linnaruumi toimkond osales arutelul Sõbra tänava endise tööstuspiirkonna (Tarmeko mööblitööstuse) edasise käekäigu üle. TALV 2013/2014

• Jaanuaris toimus loodusmajas kortermaja ümbruse kavandamise seminar-töötuba. • Veebruaris toimus Karlova linnaosa liikluskorraldust käsitlev töötuba. • Talveperioodi jäi ka Tähe 19 ja Tähe 19a krundi (endise Kasekese restorani) detailplaneeringu avalik arutelu. KEVAD 2014 Muusikanädal Karoliines

on ühised. Ühes suunas vaatajaid on tõesti palju. Kõik me siin oleme ühtel või teisel moel laste, õpetajate ja vanemate teenistuses – hariduse teenistuses, haridust andmas või selle andmist toetamas. Meie kontaktid leiate: www.rajaleidja.ee/tartumaa Mudilaste mängumaja

Silja Kasekamp, Tartu lasteaia Karoliine direktor: Tartu lasteaed Karoliine laienes Tähe 4 asuvasse majja, kus tegutseb Karoliine lastehoid. Nendes ruumides on avatud viis lastehoiurühma. Siin käivad mängimas lapsed vanuses 1,5 kuni 3 eluaastat. Hoolimata kogu hoone suurusest on lastehoiu ruumid hubased. Laste õueala asub Karlovale omases looduslikult kaunis keskkonnas ja on linnamürast eemal. Õuemängudele vahelduseks saavad lapsed käia jalutuskäikudel ka lähedal asuvas pargis. Karoliine lasteaed on teinud tihedat koostööd Karlova kogukonnaga ja nii jätkame oma traditsioone ka selles majas. Aprillis toimus lastehoiu saalis Karoliine muusikanädala kontsert, kus osalesid Karoliine lasteaia, lastehoiu ja Helika lasteaia lapsed. Lisaks juba tegutsevatele lastehoiurühmadele, avame augustis Tähe 4 majas kolm uut Karoliine lasteaia aiarühma. Nüüd on Karlovas suurem lastehoiu ja lasteaia kohtade valik, millest on tõeliselt hea meel.

• Märtsis oli Anna Edasi kohvikus kirjandusõhtu Jürgen Roostega. • Karlova päevad kujundasid linnaosa elu 12.–18. maini. • Ette hakati valmistama almanahhi „Kirju Karlovast III” (alapealkirjaga „Karlova kunstis”) väljaandmist. SUVI 2014

• Karlova Seltsi üldkoosolek toimus 26. juunil. • Seltsi võitlus Pargi tänava jalakäija- ja jalgratturisõbralikuks renoveerimisel, kirjavahetus linnavalitusega, oma seisukohtade esitamine ja selgitamine linnavalitsuse koosolekutel, Tartu Postimehes leidis see kajastamist seitsmel korral. SÜGIS 2014

• Oktoobris andis selts linnavalitsusele teada oma seisukoha Lina 4/6/7/8/9/11 ja Aleksandri 32 krundi detailplaneeringu kohta. • Selts osaleb kuni 2016. aastani partnerina kogukonnakoolide projektis „Tuluke”. Oktoobris toimusid mõttetalguid Forseliuse koolis ja Karlova koolis. TALV 2014/2015

• 26. jaanuaril oli loodusmajas Pargi tänava rekonstrueerimise teemaline arutelu. • Nõupidamised linnavalitsusega ja lõplik Pargi tänava ja Pargi-Tähe-Lootuse ristmiku projekti kooskõlastamine. • Talvel arutati koostööd Tartu kogukonnameedia käivitamiseks ja sõlmiti partnerluslepe MTÜ-ga Generaadio. KEVAD 2015

• Algas Karlova päevade 2015 ettevalmistamine. Seltsi juhatus kohtus uute tulijatega Karlovas – sadama ja teatriga, koostöö arutamine. • Seltsi lipu kavandi hääletus, edukaima väljaselgitamine ja lipu valmimine. Esmaesitlus Karlova sadama hooaja avamisel 1. mail 2015. • Selts tutvustas Tulukese projekti Tartu ülikooli seminaril „Kogukonnad muutmas linnaruumi” Supilinna päevade raames. • Valmis kogumik „Karlova kunstis” (jätk kogumikele „Kirju Karlovast I” ja „Kirju Karlovast III”).


8

Kirev

KARLOVA

Karlova teater Eelmise aasta lõpus avas Emajõe Suveteater Tähe tänaval Karlova teatrimaja. Enne kui vaatajate ette jõudis esimese etteastena Edgar Valteri elust pajatav muusikaline lavalugu, tehti majas põhjalik remont ning hoone kujundati ümber teatrietendustele sobivaks. Praegune Karlova teatrimaja ehitati juba 1931. aastal Arnold Matteuse projekti järgi Tartu Kolgata babtisti koguduse palvemajaks. Selles hoones on Matteuse käekirja ja arhitektuurihõngu tunda tänaseni.

Kogu Arnold Matteuse arhitektuurilooming ületab suisa tuhande projekti piiri, millest arvukate eramu- ja kortermajade kõrval paistavad ennekõike silma Eesti Panga hoone Munga tänaval (praegu Haridus- ja Teadusministeerium), korporatsiooni Ugala hoone Kuperjanovi tänaval, kirjanik Oskar Lutsu maja Riia tänaval ja muidugi ka Tähtvere linnaosa planeering. Arnold Matteus oli aastatel 1926–1935 ja 1941–1944 Tartu linnaarhitekt ning 1944– 1960 linna peaarhitekt. Kireva Karlova toimetus tänab pildi- ja arhiivimaterjaliga aidanud Enriko Talvistut, Sulev Vahtret ja Karlova teatrit.


Kirev KARLOVA

9

Karlova kasvas jõelinnaks Kristina Kurm Eha tänavalt

Foto: Helen Jors

Sadamasse oled oodatud nii vee- kui maateed mööda. Kireva Karlova toimetaja vestles Karlova sadama kapteni Martini ja arendusjuhi Heleniga 1. mail, kui sadamas avati Emajõe hooaeg. Karlova sadam loodi Eesti, Läti ja Venemaa ühisprojekti raames. Mõni aasta tagasi oli praeguse sadama kohal alles tühermaa, võsa ja praht. Tõsi küll, kunagi varem oli kusagil samas kandis olnud puidutehase sadamakoht. Peale Tartu rajati sama programmi raames Eestis sadamad veel ka Räpinasse ja Mustveesse. Hoone ja sadama omanik on Tartu linn, Seto Line Reisid on sadama haldaja ja operaator. Kohe sadama avamise järel sügisel algasid siin väikelaevajuhi kursused. Talv oli vaiksem, peale kursuste korraldami- Vaade sadamahoonele ja sadamale Sõpruse sillalt. se renditi sadamaruume nii seminarideks kui ka sünnipäevadeks. Kuid nüüd kevadel läheb lahti alles õige sadamaelu. „Eelkõige aitame paa- pühapäevasõitjaid. On ka mõned külalisdiomanikke igal võimalikul viisil,” sel- kohad juhuslikele möödujatele. Sel juhul gitab Martin. Sadamas on paaditarvete tuleb oma soovist telefoni või raadio teel pood ja siia juurde kuulub ka karavani- ette teatada, sest vaba kohta ei pruugi park. Peale selle saab siit tellida tellimus- parasjagu olla. reise Emajõele ja Peipsi järvele. Martin räägib, et rendikohtade vastu Helen ja Martin kiidavad uut sada- oli suur huvi ja nendele on praegu isegi mahoonet, mis on väga sobilik sisevete järjekord. „Eks aluste arv suureneb iga sadamale. Hoone välimus on tähelepanu- aastaga. Meie sadam on praegu Tartu kõivääriv. Moodsas võtmes, kuid traditsioo- ge moodsam ja turvalisem, sest kaisid nilise materjalikäsitlusega valvab turvafirma,” hoone sobib sadamamiljööselgitab ta populaarga väga hästi. Sisekujundus Koos teiste sadamatega suse põhjuseid. on hubane ehk nagu Helen saame ennast linnas Sadamas seisab tõdeb: „Kohe esimesest ka politseikaater, päevast pole siin olnud ja linnavalitsusele mis loodetavasti võõrast, nn uue maja lõh- märgatavaks teha. distsiplineerib veel na”. Sadamahoone autoliiklejaid, sest kahrid on arhitektibüroo Paik juks on veel neid, arhitektid. kes reeglitest kinni ei pea ja kihutamisega Sadamarahvas ütleb kui ühest suust, teised ohtu seavad. „Politsei on lubanud et sadamasse on oodatud kõik huvilised. järelevalvet tõhustada ja hakata rikkujaSadamakohvik on linnarahvale avatud iga tele rohkem karistusi määrama,” ütleb päev. Kohviku seintel on ajaloolised pil- Helen. did Emajõest, mida tasub kindlasti vaaHelen ütleb, et see on väga tore, et tama tulla. „Piltidelt on näha, kuidas jõesadam ja Rebase sadam on nii lähejõgi oli täis lotjasid ja aurikuid. Siis vaa- dal ja üksteisel külas käia on väga lihttad küll kahetsusega, et praegu on ainult ne. Emajõel on elu nii vähe, et koos teiste meie reisilaevad M/l Alfa ja M/l Hilara, sadamatega saame ennast linnas ja linlisaks Jõmmu ja Pegasus, reisilaevu on navalitsusele märgatavaks teha. „Näiteks veel vähe,” ütleb Helen. Emajõe festivali ajal juulikuus liigub meil Sadamas on ruumi 44 paadile. Enamik kõikide sadamate vahel jõetramm. Eks kaikohtadest on hooajaks välja renditud, selliseid põnevaid asju tuleb edaspidi rentnike hulgas on nii kalamehi kui ka veel,” räägib Helen.

Foto: Jarek Jõepera

Karlova linnaosal ei olnud siiani Emajõega sama head ühendust kui näiteks sõpradel Supilinnas. Mullu oktoobris avatud Karlova sadam toob jõe Karlovale lähemale.

Emajõe hooaja avamine 1. mail

Karlova sadam osaleb ka Karlova päevade programmis. Laupäeval, 16. mail maabuvad Supilinna seltsi esindajad just Karlova sadamas, kell 10.30 teeb kapten sadamas väikese ekskursiooni ja siis suundutakse rongkäigus Karlova päevade peoplatsile. Kohviku uksed on avatud kindlasti ka kohvikutepäeval.

Vaata lisa: karlovasadam.ee


10

Kirev

KARLOVA

Kogukond + kool = kogukonnakool Aune Valk Eha tänavalt, Andres Siiman Saekoja tänavalt „Tahame, et lapsed läheksid kooli hea meelega ning et neil oleks seal turvaline ja huvitav, et nad saaksid käia koolis jala ja et nende koolisõbrad elaksid läheduses.” Umbes nii sõnastasime veidi enam kui aasta tagasi oma mõtted sellest, mida üks kogukonnakool meile, 1. klassi minevate laste vanematele tähendab. Mis on vahepeal juhtunud? Ja miks see puudutab Karlova Seltsi? Kindlasti mitte üksnes mõistlikult liiklevad autod ja puitaknad. Kinnisvara väärtus maailma paljudes linnades sõltub sellest, kui hea kool on selles piirkonnas. Kui tänavatel liigume kõik, siis kooli tähtsuse tajumine oleneb loomulikult sellest, kas endal on koolis käimisega vahetu kokkupuude. Kooli tähtsus kogukonnale sõltub ilmselgelt ka sellest, kui ühene on seos piirkonnas elamise ja piirkonna kooli või koolide vahel. Kui koolivalik on ette antud ja seda järgitakse rangelt (nagu paljudes riikides tehakse), et vältida ebavõrdsuse tekkimist, siis on see seos tugevam. Kui piirkondlikkus on põhimõtteliselt olemas, kuid seda saab mitmel viisil vältida, siis on ka kooli tähtsus kogukonnale väiksem. Maapiirkondades võib seda hästi näha. Tugev põhikool on paljudele muutunud ellujäämise küsimuseks: kas hoida kooli ja panustada selle edenemisse

või kolida linna. Linnakogukondades on alati ka alternatiivsed ja individualistlikud valikud: katsetega (eliit)kool, kui on hästi õpetatud laps; erakool, kui on raha; teine linnakool, kui sõber või sugulane elab soovitud piirkonnas, kuhu ennast sisse kirjutada. Ja alati saab teha oma kooli. Muuta kooli või lihtsalt sekkudagi olemasolevasse kooliellu tundub väga keerukas. Miks me siis ikkagi otsustasime eelmisel kevadel koos Supilinna Seltsi ja Tartu linnavalitsusega, et kogukonna (piirkonna) lapsevanemad peaksid koolielus aktiivsemalt kaasa lööma? Laiemast printsiibist rääkides on see individualistlike versus kogukondlike valikute küsimus. Kui tahame midagi ära teha, peame seda tegema koos. Tugev kogukond ja koostöövalmis kool saavad koos pakkuda lastele paremat keskkonda. Loomulikult on enamik kooliasjadest kooli teha, kuid Foto: Tartu linavalitsuse haridusosakond

Kui alustada algusest ja vaadata, millest kaheksa aastat tagasi Karlova Seltsi asutamisel rääkisime, tuleb tõdeda, et koolist või veel vähem kogukonnakoolist polnud juttugi. Rääkisime elukeskkonnast, miljööväärtusest ja vaidlesime Karlova elanike piirkondliku identiteeditunde tugevdamise vajaduse üle. Ja nende teemadega on selts ennekõike ka tegelenud: liiklus, tänavakatted, uued majad, vanade majade renoveerimine ja muidugi ühtsustunnet toetavad Karlova päevad. Haridusest ja koolist pole põhikirjas sõnagi. Kas peaks? Loomulikult ei korralda linnaosaselts haridust, kuid samas ei remondi me ka tänavaid ega vaheta laudiseid. Kas aga linnaosal ja kogukonnal peaks olema võimalus kaasa rääkida kõigis ülaltoodud küsimustes? Julgeme arvata, et jah. Seltsi eesmärk on edendada linnaosa elukeskkonda. Mis teeb elukeskkonna heaks?

Karlova kooli mõttetalgud


Foto: Kristel Vask

Kirev KARLOVA 11

Forseliuse kooli kevadtalgutel korrastasid kooli hoovi nii õpetatajad, õpilased kui lapsevanemad

ainuüksi info parem jagamine avatud uste päevadel või muul moel kasvatab usaldust ja võimalust koolielus kaasa rääkida. Klassi lastevanemate kogukonna loomine on tähtis alus, et lastevahelised suhted oleksid head ja kiusamist vähem. Vanemad saavad aidata kaasa õppetöö mitmekesistamisele nii koolis (tulles tunde andma) kui ka väljaspool kooli (kutsudes lapsi töökohta või mujale külla). Kooliellu sekkumine annab ka lastele eeskuju, kuidas kodanikuühiskond toimib: aktiivselt kaasa lüües, mitte lootes, et keegi sinu eest teeb ja otsustab. Nagu seltski, on ka kool vaadeldav iseseisva kogukonnana. Erinevus on selle kogukonna moodustumise alustes. Erinev on selle sisemine struktuur ja liikmete positsioon ning mis võib olla kõige olulisem, koolikogukonna liikmete eesmärgipüstitus. Siiski ei ole tegemist suletud organisatsiooniga, mis toimib iseeneses. Ühendava lülina mängivad siin tähtsat rolli lapsevanemad, kes usaldavad oma lapse(d) koolile heas usus, et seal omandatav haridus annab noorele inimesele vajalikke oskusi ja teadmisi, mis aitavad tal täiskasvanuna oma eluga ilusti toime tulla. Järelikult on vanematel õigus huvituda koolielust ning saada teavet maja seinte vahel toimuvast. Järelikult peab vanematel olema võimalus selles osaleda ning mõjutada kooli oma maailmavaateliste arusaamade järgi. Viimane väide ongi tõenäoliselt see, mis praegust Karlova linnaosa hariduselu vaadates jätab õhku kõige rohkem küsimärke ning valmistab eri vaatenurki esindavate osaliste jaoks raskusi. Kool on aastaid aktsepteerinud lapsevanemate osalemist tasandil, kus neile on

jäetud kooli tegemistes abistav roll. Nüüd aga on tekkimas uus olukord, kus aktiivsem osa lapsevanematest näeb võimalust, huvi ja tahtmist rääkida kaasa kooli ning hariduse sisemise korralduse küsimustes. Selline paradigma muutus on ühelt poolt närvekõditav nii koolile kui ka vanematele, kuid teiselt poolt on need märgid, mis viitavad, et tegemist on tulevikku suunatud püsiva nähtusega. Tuleb see, mis tuleb! Kuigi iga lapsevanem võib selles protsessis evida isiklikke huve, on ühistegevuse väärtus siin individualistlike huvide tasandamine suunatud eesmärgipüstituse kaudu. Vanemate dialoog kooliga sotsiaalses formaadis, kus kogukond suhtleb kogukonnaga, annab mõlemale poolele suurema usalduskrediidi ja võiks seda pinget maandada. Peale kodanikuühiskonna mudeldamisele laste tarbeks on vanematel koos tegutsedes võimalik mõista ka teiste vanemate hoiakuid ja arusaamu. Oma pereringis elades ning tuttavatega suheldes kipume kapselduma sarnast mõttelaadi kandvate isikute ringi. Samas võiks olla vägagi värskendav avastada enda ümber teistsuguseid väärtusi oluliseks pidavaid inimesi ja miks mitte kohendada ka enda arusaamu uute mõtete paistel. Huvitav väljakutse ja tore vaheldus võiks olla rollide vahetumine. Jutt ei ole mitte mehe- või naisevahetusest, vaid vanemast õpetaja rollis ning miks mitte ka õpetajast vanema rollis mõnele oma õpilasele. Ka sellistel rollimängudel on kogukondlikul toimetamisel toetav tähendus ning kogu eelneva mõttekäigu lõpetame mõttega, et õpime üksteist paremini tundma! Karlovlased kooli! Õpetajad kodudesse!

Kogukonnakool TULUKESE projektis TULUKE (tõenduspõhine uus lähenemine) – uus koolikultuur Eestis Kolm alaprojekti, sh uus kogukonnakultuur, kus peale nelja Tartu kooli (Forseliuse, Karlova, Kesklinna, Reiniku kool) osalevad Karlova selts ja Supilinna selts. Projek ti veab Tar tu linnavalitsus. Rahastatud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Projekti raames on toimunud mõttetalgud neljas koolis ja avatud uste päevad neljas koolis, Kesklinna koolis kogukonnapäev, väitlusklubi ja haridusakadeemia loengusari. Valmimas on koole tutvustavad videod ja loomisel vanemate nõukojad.


12

Kirev

KARLOVA

Linnaosa kaasav arendamine Pargi tänava näitel Aili Saluveer Tähe tänavalt, Juta Vallikivi Pargi tänavalt Karlova seltsi linnaruumi toimkond Karlova seltsi linnaruumi toimkonnale kujunes eelmise aasta värvikamaks ettevõtmiseks Pargi tänava saaga. Tänav ise ei ole veel valmis, kuid juba on põhjust tagasi vaadata ja analüüsida, miks kerkisid üles eriarvamused linnavalitsusega, mis päädis Karlova seltsi avaliku süüdistamisega tööde venimises (vt 22.11.2014 Tartu Postimees). Kui rääkida kaasamisest laiemalt, siis võib Tartus selles vallas tegutsemisest aeg-ajalt rõõmu tunda ‒ üks väga hea näide on kaasav eelarve. Kuid tekib ka küsimus ‒ kas sellest on kujunenud linnavalitsuse kaasamisteemaline esindusüritus, mis peaks varjama kogu argitasandil toimuva tegevuse, kus kodanikud samuti tahaksid kaasa rääkida, kuid väga ei saa? Kas kaasamine on linna arengut takistav? See oli üks küsimus, mis kerkis mullu sügisel, kui linnavalitsus oli oma arvamuse Pargi tänava tööde poolelijäämise põhjustest ajakirjanduse kaudu teatavaks teinud. Kas kaasamine on ainult selleks, et pärast oleks kodanike kriitikat vähem? Kas tegemist on tegeliku kaasamise või kaasamise matkimisega? Need on huvitavad ja ehk isegi filosoofilised küsimused. Linnaruumi toimkond näeb oma missiooni selles, et Karlova säilitaks oma ajaloolise pärandi, isikupära ja samas muutuks inimsõbralikumaks. Toimkonda kuulub mitmeid keskkonna ja pärandi kaitse ning keskkonna kujundamisega seotud valdkonna esindajaid, kes kõik teevad oma tööd vabatahtlikena. 2014. aasta suvepuhkus kulus mitmel neist aga tegelemisele Pargi tänavaga. Oleks võinud olla teisiti, sest kaasamisele oleks aega leidnud talvel ja kevadel küll. Juba sügisel 2013 teadis linnavalitsus, et tänaval tulevad suuremahulised sadeveesüsteemi ümberehitustööd. Kevadel 2014 sai linnale selgeks, et tõepoolest oleks mõistlik teha samal ajal korda terve tänav, nagu Karlova selts ja tänava elanikud olid detsembris oma kirjaga soovitanud. Veebruaris toimus linnavalitsuse poolt kokku kutsutud Karlova linnaosa liikluskorraldust käsitlev töötuba, sh käsitleti detailsemalt Tähe-Pargi-Lootuse ristmikuala.

Juuni alguses algas tänaval hoogne peatänav. Sellest võib saada Karlova kaevamine. südatänav, et jõuda Kesklinna, turgudeKogu selle aja jooksul ei teavitatud le, Aurasse, Ahhaasse, Emajõe äärde ja seltsi ega tänava elanikke kordagi, et töö sealt tagasi. üldse peale hakkab, kaua see kestab ja mis Soovisime, et Pargi tänaval elavad karon tulemus. Juunis selgus et puudub ka lovlased saaksid tunda ennast mõnusalt ja projekt, rääkimata ehitusloast, samas töö turvaliselt ka uue kõnnitee ja jalgrattatee tänaval juba käis ning tänav oli liikleja- valmimise järel. Ja et neil oleks koht tänatele suletud. val autode parkimiseks, sest Pargi tänaRõhutame siin, et vihje tänaval toi- va majade hoovid on järsu kallaku tõttu muvate tööde planeerimisest jõudis det- pisikesed. sembris 2013 tänava elanikele Fortumi Pidasime tähtsaks eristada selgelt sõiesindaja kaudu, kes uuris, kas oleks huvi- duki, jalakäija ja jalgratturi liikumisrajad lisi liitumaks kaugküttega. ning eelistasime funktsionaalset, milPraxise uuringus kaasamise olukor- jöösse sobivat ning esteetilist ja turvalist rast Eestis (http://www.riigikogu.ee/rito/ lahendust. index.php?id=11178&op=archive2) tuuakSoovisime saada mitmefunktsioonilise välja kaasamise kolm faasi ja tasandit. se ja ajakohase Karlova platsi Tähe-Pargi Esimene on informeerimine, teine kon- rismikule. sulteerimine ja kolmas osalus. Karlova Nendest põhimõtetest lähtudes oli seltsi linnaruumi meil mitmeid projekti toim kon nal oliSoovisime, et Pargi muutmise või täiendagi jäänud vaid üks mise ettepanekuid, kus tänaval elavad tasand ja üks valik: arvestasime ka elanike karlovlased saaksid osaleda või mitte soovidega. Osa sellest tunda ennast mõnusalt osaleda, olgugi et võeti arvesse, osa mitte. seda meilt ei paluNagu ikka. ja turvaliselt ka uue tud. Meile tundus Kõige rohkem on kahkõnnitee ja jalgrattatee oluline, et Pargi ju, et toimkonna jaoks valmimise järel. Ja et neil üks tähtsamaid küsimutänav, millel on oleks koht tänaval autode si, rattatee paiknemine, Karlovas väga eriline koht ja kus on ka jäi rahuldamata. Seltsi parkimiseks, sest Pargi eraldi kaitstava eleettepanek oli, et rattatee tänava majade hoovid mendina kiviparpeaks kulgema mõlemal on järsu kallaku tõttu kett ehk klompkivi pool tänavat, st ühesuukatend, saaks ilus ja nalisena mõlema kõnpisikesed. funktsionaalne. nitee sõiduteepoolses Siinkohal on üleliigne kirjeldus, kui- ääres, kusjuures sõidusuunad peaks oledas saaga täpsemalt lahti rullus. Peamine ma tähistatud – Riia tänava poolne ehk on see, et püüdsime koos linnavalitsusega põhjapoolne mäest üles (suunaga Kalevileida parima kompromissi. Tähe), Eha tänava poolne ehk lõunapoolToimkonna ettepanekud olid kantud ne mäest alla (suunaga Tähe-Kalevi). järgmistest juhtmõtetest. Seda ettepanekut ei arvestatud põhMõeldes ajas 2‒3 aastat edasi, kujuta- jendusega, et tänavavalgustusposte ei saa sime endale ette, et Pargi tänavast võib ümber paigutada, kuna linnal ei ole raha saada ratturitele ja jalgsi liiklejatele üks ja postid oleksid suur turvarisk ratturitele,


Foto: Toomas Liivamägi

Kirev KARLOVA 13

Pargi tänav 2015. a mai alguses.

kui need asetseks rattatee servas. Suur vaidlusküsimus oli ka PargiTähe-Lootuse ristmiku liikluslahendus, kas teha kaks T-kujulist ristmikku või praegusega sarnane, kuid võrdne ristmik. Lõpuks lepiti kokku viimases variandis, sellega kaasnes ka liikluslahenduse ekspertiis. Viimased kompromissid Pargi tänava projektis tehti 2015. aasta alguses. Siis oli töödega kiirustamise pinge langenud, arutasime läbi nii projekti viimased lahendused kui ka suhtlemisel tekkinud möödarääkimised. Veebruaris leppisime kokku Pargi tänava ja eelmise suve projektile lisandunud Pargi-Tähe-Lootuse ristmiku lahendused. Suve lõpuks 2015 peaks nii Pargi tänav kui ka Pargi-Tähe ristmik saama uue ilme. Loodetavasti on tulemus kogu seda tööd väärt. Mida öelda lõpetuseks? Mis me sellest õppisime ja mida teha järgmisel korral teisiti? Tahaks kangesti öelda, et kui informatsioon õigel ajal puudub, siis on väga raske midagi muuta. Paratamatult on see tunne, et kohalikud elanikud ja asumiselts on koostöös nõrgem pool, sest puudub võimalus juba käimasolevaid protsesse mõjutada. Võib-olla oli kõige suurem õppimise koht just läbirääkimiste kogemus ja teadmine, et ikkagi tasub võidelda. Pargi tänava projektis said mitmed detailid parema

lahenduse ja selles arvestataske rohkem nii kohalike elanike igapäevast elu-olu kui ka avalikku ruumi. Ja ka viimane kohtumine Pargi tänava teemal toimus linnavalitsuses päris meeldivas ja üksteist kuulavas õhkkonnas. Peaasi on muidugi see, et Pargi tänav saab varsti korda ja õige pea võivad ka ratturid tuhiseda sel ilusal tänaval südalinna ja Karlova kodu vahet. Huvi korral saab rohkem infot Karlova veebilehelt: http://www.karlova.ee/blog/ karlova-seltsi-seisukohad-pargi-tanavale jt lood KOMMENTAAR:

Siim Mitt, Tartu linnavalitsuse linnamajandusosakond: Selle tee-ehitusobjekti korral ei olnud tegu millegi erakordsega, arvestades kogu projekteerimis- ja ehitusprotsessi prognoositavat keerukust ning eripära. Taoliste tee-ehitusobjektide korral on mitmesugused probleemsituatsioonid tavapärased ja neid lahendatakse iga päev. Poolte konstruktiivsed ettepanekud on kõigil ehitusobjektidel alati oodatud. Linnakodanike kaasamine on meie ühise linnakeskkonna kujundamisel alati esmatähtis.  

Milline tulevik ootab aga Päeva, Tähe ja Pargi tänavatega piirnevat parki? Saime Tartu linnavalitsusest teada, et Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneering on esitatud 27. aprillil 2015 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale ülevaatamiseks, kooskõlastamiseks  ja vastuvõtmisele suunamiseks. Ehk siis tõenäoliselt võetakse varsti vastu otsus, mis lubab ehitada sinna parki kümme kahe- kuni kolmekorruselist korterelamut. Jupike (veidi üle 2000 ruutmeetri) Tähe ja Pargi tänava äärset ala jääb ka avalikuks haljasalaks. Karlova seltsi linnaruumi toimkond soovis säilitada avalikku roheala oluliselt suuremas mahus ja pakkus võimalikke lahendusvariante nii linnavalitsusele kui selle piirkonna kruntide omanikele. Kahjuks tundub, et kogukonna huvid jäävad selle otsuse juures tahaplaanile. Loe selle teemaga seotud aruteludest lähemalt 2012. aastal ilmunud Kireva Karlova 3. numbrist („Karlova planeeringutest”, Edgar Kaare) ja Karlova seltsi blogist http://karlova.ee/blog.”


14

Kirev

KARLOVA

Karlova ja kunst Tiiu Talvistu kogumiku „Karlova kunstis” autor Karlova linnaosa oleks justkui sündinud Kuu heledamale küljele. 19. sajandi algul ostis Poola aadlisuguvõsast pärit Bulgarin endale siia Tartu külje alla künkliku reljeefiga ja looduslikult kaunisse keskkonda mõisamaad, kuhu ehitas romantilise neogooti stiilis härrastemaja ja rajas pargi. Perekond oskas elust mõnu tunda, siin nau- Kesner, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred diti kaunist keskkonda, muusikat, kirjandust, Kongo, Endel Kõks, Elmar Leppik, Gustav kauneid kunste ja vestlusringe sõpradega. Raud, Martin Saks, Arnold Simson, Linda 20. sajandi alguses hakkasid Bulgarinid en- Sõber ning mitmed teised. Karlova kunstnike koloonia sõjajärgsed dale kuuluvaid maid linnarahvale kruntideks müüma. Nii kerkisid Karlovasse võluvate tor- aastad on seotud Salme ja Päeva tänava ümbnikeste ja värviliste klaasidega verandadega rusega. Salme ja L. Tolstoi tänava ristis elas majad, mis justkui hoidsid alles ja säilitasid kunstnik Valve Janov, kelle kodust kujunes endas seda elust mõnu tundmise essentsi, mis juba aastal 1938 tema Pallasesse astumise oli omane siin asuvatele häärberitele. Ees- järel mõnus kohtumispaik. Seal leidis pärast Karlova elanikeks olid sageli ülikooli õppe- sõda peavarju ka Kaja Kärner, kelle hilisem jõud, arstid ja advokaadid, kes endale siinsetes eluase koos Heldur Viiresega oli kõrvalmajas. üürimajades korteri hankisid. Majade ümbrust Janovi kodu kujunes kokkusaamise kohaks ka kaunistasid lillepeenrad ning tagaaiad uppusid Tartu sõpruskonnale, kes Moskvasse asunud enamasti rohelusse. Ülo Soosteri Tartu külaskäikude ajal kogunes Neid vaateid on oma 1920. ja 1930. aas- ikka Salme tänavale, kus arutati maailmaastate maalidel jäädvustanud kunstnik Albert ju ja kunstiküsimusi. Pisut eemal Päeva tänaKesner. Tema töödes on konkreetset motiivi va maalilises sopis elas Silvia Jõgever ning raske tuvastada, kuna autor ei ole maali peal- Tartus-käigu ajal peatus Karlovas õe juukirjas sellele viiteid andnud. res Varmo Pirk. Kõiki neid Kuid just Kesneri hilisemates Maalides muutuvad kunstnikke köitsid Karlova vaadetes on tuntav Karlovale luitunud majad maalilised vaated, mida jäädomane õdus õhkkond, mis erivustati nii Janovi teise kornes lausikust ja viljaka pinna- värviliseks ning ruse korteri akendest kui ka linnaosa mõjub sega Supilinnast. varasemal ajal maja kaunistaKarlovas on lühemat või turvalise ja kodusena. nud tornikesest, kust avanes pikemat aega elanud paljud vaade kõigi nelja ilmakaare pallaslased. Selle põhjuseks võis olla kas suunas. Maalides muutuvad luitunud majad kunstikooli lähedus, mis asus ju suisa linna- värviliseks ning linnaosa mõjub turvalise ja osa piiril Karlova ja Riia ristil, või hoopis siin- kodusena. Karlova võlub neid eri aastaaegane atmosfäär. Siinsed elanikud on olnud Nigul del, nende maalidel näeb suviselt rammestaEspe, Eerik Haamer, Johannes Hirv, Albert vaid päikeseküllaseid vaateid ning linnajaole omaseid pöetud puid, mille tumedad mustjad rivid tänavaid ääristavad, samuti hoove linnajaole tüüpiliste kahekorruseliste kuuride ja marjapõõsaste riviga. Kärneri maalide nimetustes on enamasti märgitud ka iga vaate asukoht ning tuleb tõdeda, et Karlova on suutnud säilitada siiani oma toonase ilme. Tänu Silvia Jõgeveri julgele sammule on Karlova linnaosal oluline koht meie kunstiloos. 1957. aastal avas linnaosa piiril uksed vastne 8. keskkool, kus joonistusõpetajaks oli Silvia Jõgever ja kirjandusklassi õpetajaks Vello Saage, kelle üheks nimekamaks õpilaseks oli Mati Unt. Kooli fuajees korraldas Jõgever 1960. aastal uue kooliaasta alguses legendaarseks saanud kunstinäituse, kus osalesid tema koolikaaslased-sõbrad Valve Janov, Kaja Kärner, Heldur Viires ning samuti Lüüdia Vallimäe-Mark, Lagle Israel,

Repro vene muusikateadlase Juri Arnoldi (1811–1898) joonistusest, millel on kujutatud Karlova mõis 1828. aastal


Foto: Mart Velsker

Kirev KARLOVA 15

Ferdi Sannamees (1895-1963), akvarell aastast 1920

Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas. Ettevõtmisest tõusis suur kära, kuid õnneks olid Stalini karmid ajad juba möödas ning repressioone ei järgnenud, kuid sündmus annab põhjust rääkida Tartu sõpruskonnast kui esimesest nõukogudeaegsest kunstnike rühmitusest. Karlova on olnud elupaigaks Tartu lastekunstikooli õpetajale Laine Pukile, seal on elanud näitleja Leonhard Merzin, kes tegeles ka maalimisega, graafi k Ago Kivi, kunstiajaloolased Virve Hinnov, Maia Raitar ja Mari Pill, maalikunstnik Reet Sepp, skulptor Tõnis Paberit, kujunduskunstnikud Tiina Viirelaid ja Peeter Paasmäe jpt. Karlovat on jäädvustanud Peeter Krosmann ja Lea Liblik, nende maalidel on Karlova sama näoga, nagu nende vanemate kolleegide töödel, ikka need õdusad aiad, alleed ja puumajade rivid. Uus hingus saabus Karlovasse aastal 1996 kui Eha tänavale endise

Pepleri ja Kuperjanovi tänavate nurgal asuva maja II korruselt tehtud fotol on kujutatud sama vaadet aastal 2014.

aparaaditehase maa-alale asus esimesesse renoveeritud hoonesse Tartu kunstikool. Nüüdseks on seal tekkinud juba terve kunstilinnak, kus tegutsevad nii Tartu kunstikool kui ka aastal 2000 asutatud Tartu kõrgem kunstikool. 1996 alustas Tähe tänaval tegevust Mikkeli keraamika- ja kunstisalong koos portselanimaalimise töökojaga, mille hingeks on Merike ja Maanus Mikkel ning Kersti Raidma-Suumann. Sealses galeriis on oma loomingut tutvustatud ka paljud Karlovas elavad kunstnikud. Näib, et Karloval on vedanud, kuna linnaosa suisa tõmbab ligi kunstiga tegelevaid asutusi. 2009. aastal avas Kalevi tänaval uksed Tartu loomemajanduskeskus. Nii on olenemata ajastust jäänud Karlovale omaseks elust mõnu tundmise vaim ning kunst kuulub lahutamatult selle juurde.

Raamatut „Karlova kunstis” esitletakse Karlova päevade raames 12. mail.


16

Kirev

KARLOVA

Nägus portselan muudab tavalised hetked erilisteks Silja Paavle Kui Merle Kusma paari aasta eest mööda Tähe tänavat jalutas, jäi talle ühel kasutatud rõivaste kaupluse vaateaknal silma pruutkleit ja teade, et ruum on rendile anda. Paar kuud hiljem avas ta nendes ruumides Milgreni portselanistuudio koos poega.

Fotod: Silja Paavle

Nüüdseks on Milgreni portselanistuudio aadressil Tähe 22 tegutsenud poolteist aastat. „Tähe tänava see jagu on kujunemas mõnusaks omaaegse Eesti hõnguga tänavaks,” on töötoa omanik ja perenaine Merle Kusma asukohaga rahul. „Kindlasti ei soovinud ma ruume kuskile kiiret sagimist täis klaasseintega kaubanduskeskusesse. Mulle on oluline, et igale külastajale jätkuks tähelepanu ja ärakuulamist ning paar-kolmkümmend inimest, kes siit iga päev läbi astub on täpselt paras arv, et samal ajal jõuaks tegeleda tellimuste täitmise, uute nõude tegemise ja väljamõtlemisega,” räägib Merle Tähe tänava kasuks otsustamise

lugu. Tulemuseks on intiimne ja mõnusa õhkkonnaga valgusküllane portselanidekoreerimise töökoda, mis asub ühes reas Anna Edasi kohviku ja Milla vanakraamipoega. Need imearmsad ärid olid Merle sõnul tugevaks argumendiks siiakolimise kasuks ja tundusid valdkonniti üksteisega sobivaks tänavapilti jätkama. Kui rääkida poekese klientidest, siis suur osa on Merle sõnul kohalikud Karlova inimesed ehk omad, nagu perenaine neid nimetab. Ta on rõõmus ja tänulik, et töötuba on Karlovas omaks võetud, et siinsed inimesed on soojad ja sõbralikud.

Iga päev satub poekesse ka üks-kaks inimest, kes avaldavad imestust Tähe tänava muutumise üle. Kolmas osa on kliendid, kes teavad täpselt, mida tahavad ja soovivad esitada tellimustööd. Milgreni portselanistuudios on saadaval kohapeal dekoreeritud portselanist lauanõude väikeseeriad, mis on teostatud nii trükitehnikas kui ka käsitsi maalides. „Kui Langebraun omal ajal tellis spetsiaalsed trükipildid Saksamaalt, siis nüüd on aeg edasi läinud ja tänapäeva tehnoloogia võimaldab meil oma kavandi järgi keraamikavärvidega trükipildid valmis teha siinsamas tagaruumis,” räägib Merle. Poekeses saab igale tellimusele soovi korral juurde lisada ka sobiva teksti ja kuupäeva, mis muudab kingituse personaalseks ja eriliseks. Seepärast on üks popim kaup vanaaegse hõnguga kruusid-kausid-taldrikud lastele, millele saab nägusa pildi kõrvale lasta kirjutada ka lapse nime. Ülejäänud seeriatest leiab taimi ja linde, Kihnu ja neerumustrit ning ornamentikat. Jõudumööda lisandub uusi kavandeid, eritellimuse korral peab arvestama vähemalt nädalase ooteajaga. Kuid töötoas, nagu nimestki aimata, saab ka ise endale meelepärased nõud maalida. Tuleb vaid kaaslased leida, grupi miinimumsuurus algab selles töötoas kolmest inimesest, ning töökoja perenaisega aeg kokku leppida. Merle sõnul on portselani maalides mõnus väikestes seltskondades tähtpäevi pidada või töökollektiiviga kontoriruumidest eemal aega veeta. Miks peaks kodus olema mõni nägus portselannõu? „Kui igapäevaste toimingute jaoks, nagu seda on näiteks hommikune kohvijoomine või pudrusöömine, on ilusad esemed, muutub ka tavaline hetk eriliseks,” lausub Merle ja julgustab poekesse sisse astuma kõiki neid, kes vahel teda laua taga tööd tegemas nähes segada pelgavad. „Kui on tunne, et tahaks sisse astuda, siis peab seda lausa kindlasti tegema!” kinnitab ta.


Kirev KARLOVA 17

Barlovlane Karlovas Ahto Külvet Õnne tänavalt Intervjuu itaallasest karlovlase Simone Cassanoga

Sa ütlesid et see on parim koht laste ja sõprade jaoks. Miks siis? Enamasti tänu suurepärastele inimestele, keda olen siin kohanud. Kui ma 11. septembril 2007 Eestisse ja Karlovasse saabusin, oli kõik praegusest väga erinev. Ma mäletan, et esimesed nädalad ei saanud ma sellest linnast üldse aru. Võttis natuke aega, kuni adusin, milline on selle linna geograafia – ma olin natuke segaduses, kuna ainuke koht, kus üldse mingi elu tundus toimuvat, liiklus, poed, sündmused, oli ainult kesklinn. Piirkonnad kesklinna ümber olid siis ja on siiani selles mõttes üsna tühjad. Seal pole mingeid avalikke kohti, poode, baare, restorane, kõik on kesklinnas. Itaalias ei ole nii, loomulikult on seal ka kesklinn, aga ka kõigis piirkondades ümber kesklinna käib sotsiaalne elu. See-eest on Karlovas omamoodi sissepoole pööratud elu. Inimesed veedavad aega majades, korterites, juues teed, kohvi ja õlut ning suitsetades ahjude ja kaminate ees. Ja siin mul vedas, kuna mu tüdruksõber elas ühes korteris koos kolme teise üliõpilasega. Majas, kus kõigis neljas korteris elasid tudengid. Seega leidsin ennast väga noores ja väga eriliste inimeste seltskonnas, kuna enamik neist olid kunstnikud – fotograafid,

Foto: Ahto Külvet

Kuidas sa siia sattusid? Eestisse sattusin ma tänu tüdrukule, keda kohtasin Lõuna-Itaalias oma kodulinnas Baris. Anksa oli seal Erasmuse programmiga õppimas, saime headeks sõpradeks ja ma otsustasin talle Eestisse külla tulla. Loomulikult ei olnud mul siis plaanis järgmised kaheksa aastat oma elust Eestis veeta. Aga siin ma olen ja nüüd on meil ka uus pereliige – tütar, kes on poolenisti eestlane ja poolenisti itaallane. Nüüd saan ma öelda, et mu kodu on Eestis ja täpsemalt Karlovas. Ja ma olen selle üle väga rõõmus, sest keskkond siin on selline, mida ma Eestis kõige rohkem hindan. Ma olen viimase kahe aasta jooksul elanud poole ajast Tallinnas ja Tartus, seega tunnen nüüd Tallinna palju rohkem kui enne, kuid olen endiselt arvamusel, et Karlova on parim koht elamiseks, siin on suurepärane sõpruskond ja hea oma tütrega aega veeta. Jalgrattasõidud ja tunne, et maja ust avades ei pea sa liiga palju muretsema autode ja müra pärast. Siin on selline tunne nagu oleksid kogu aeg ühes suures aias või hoovis, mitte päriselt linnas.

illustraatorid, kirjanikud. Leidsin ennast väga boheemlaslikus seltskonnas ja see oli mulle väga meeltmööda. Ma hakkasin kohe nägema erinevusi nende inimeste ja inimeste vahel, kellega ma varem olin aega veetnud. Võrreldes Itaaliaga on Eestis inimestega lähemalt tuttavaks saada keerulisem. Peamine erinevus on selles, et kui kord õnnestub see inimestevaheline müür murda, siis saadakse sõpradeks kogu eluks. Nii juhtuski Tolstois. Alguses ma ei teadnud, et Tolstoi tänaval majas number 3 elamine tähendas elamist väga suure ajalooga kohas. Alles pärast sain teada, kui oluline ja tähelepanuväärne on see maja Karlovas ja terves Tartus. Hiljem selgus, et öeldes inimestele, et elad Tolstoi tänaval majas number 3, tähendas see neile juba palju ja selles majas elamine andis otsekui passi. Mulle hak kasid väga meeldima õhtud, kus inimesed tulid meile külla

või meie läksime teistesse korteritesse külla ja rääkisime ahju ees, vahetasime mõtteid, rääkisime, kuidas meie päev on läinud ja sellest, kuidas meie maja paremaks teha. Ja see kõik toimus talvel ‒ ma ju saabusin Eestisse septembris. Mind ootas ees veel midagi palju paremat ‒ kevad ja suvi Karlovas. Itaallasena, eriti lõunaitaallasena oli päris raske harjuda Eesti külma ja pimeda talve ja sügisega. Aga kui kevad lõpuks saabus, nägin ma tõelist vahet, tõelist revolutsiooni. Peale looduse muutuvad ka inimesed siin kevade saabudes palju avatumaks, sõbralikumaks, nad otsekui ajavad ennast sirgu pärast talve, kui sa pead kogu aeg jalge ette vaatama, et ei libastuks. Aga siis, kui ei pea enam maapinna pärast muretsema, ajavad inimesed ennast sirgu ja vaatavad teineteisele silma. Kevadest ja suvest rääkides on Tolstoi majal ja kogu Karlovas väga ilusad aiad. Tolstoi aed pani mind Karlovasse armuma


18

Kirev

KARLOVA

lõplikult ja täielikult. Kevadel sai hakata aias kohvi ja teed jooma, inimestega kohtuma ja meie maja muutus omamoodi kommuuniks, kus veetsid aega mitte ainult sealsed püsielanikud, vaid ka nende sõbrad ja külalised. Mulle meeldisid väga kohtumised uute ja huvitavate inimestega, kes meile külla tulid. Algusesse tagasi tulles, teie olete ju üks tõeline Erasmuse-perekond? Nii on! Kui ma Eestisse tulin, siis mu perekond oli juba harjunud sellega, et ma ringi rändan. Minu Erasmuse aeg oli 2004‒2005 Hispaanias Sevillas ja pärast seda mul oli suhe ühe prantsuse tüdrukuga, kellaga ma elasin poolteist aastat koos Prantsusmaal. Nii olin ma juba harjunud, et ma ei ela Itaalias. Ka mu perekond oli valmis, et ma ei ole alati kodus. Aga keegi ei oleks oodanud, et ma sellega nii kaugele lähen. Aga jah, me oleme Erasmuseperekond ja ma loodan et ka meie tütar saab kunagi sama palju reisida kui meie. Tegelikult oled sa olnud väga aktiivne kogukonna liige Karlovas ja Tartus. Räägi sellest lähemalt Eelmine suvi oli minu jaoks sotsiaalselt väga intensiivne. Ma õppisin tundma väga palju uusi inimesi, keda ma polnud varem kohanud. Juhtus nii, et ühel pärastlõunal, mida ma siiani väga selgelt mäletan, saabusin Itaaliast Tartusse. Juba ette muretsesin, et ähh, juuli ja Tartu, siin ei toimu ju midagi. See oli juuli keskpaik ja ma läksin Uude Õue, mis on kogukonnaaed kultuurikvartalis Magasini tänaval Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahel. Uues Õues oli pingpongilaud ja ma pakkusin välja, et hakkaks korraldama pinksiturniire. See oli kaks korda nädalas toimunud pinksiturniiride alguseks Uues Õues ja mujal Tartus. Korraga leidsin ma ennast neid turniire korraldamas ja tutvusin nii paljude uute inimestega. Need turniirid vajasid kedagi, kes oleks valmis korraldama ja ilmselt vajati ka italiaallast minus. Ma olen väga sotsiaalne inimene, mulle meeldib kohata uusi inimesi ja mulle ei ole probleem neid kaasata. Käisin Uues Õues lauast lauda ja julgustasin inimesi mängima ‒ nii need pinksiturniirid alguse said. Nüüd me organiseerime palju mitmesuguseid turniire ja ootame väga kevadet ja suve.

Kui sa vaatad Karlovat oma sotsiaalse, organiseeriva itaallase pilguga, siis mis on sinu arvates siit veel puudu? Ma armusin Karlovasse kohe esimesel suvel, mille siin veetsin. Mulle meeldis, et Karlovas elab nii palju erinevaid inimesi ja eelkõige tudengeid tänu ülikoolile ja kunstikoolidele, Tartu on üleüldse noorte linn, üliõpilaslinn. Minu jaoks oli suur üllatus, et kohas, kus on väga palju loomingulisi ja kunstiinimesi, puudub koht, kus inimesed omavahel kokku saaksid. Loomulikult saab kohtuda korterites, teinteise aedades, aga on häbiasi, et puudub üks neutraalne koht. Sotsiaalse kohana ei pea ma silmas mõnd baari või ööklubi, kus juua ja hommikuni tantsida, vaid kohvikut. Karlovas on kohvik, aga mina pean silmas sellist avalikku elutuba, kus inimesed saavad kohtuda ja mis ei oleks tavaline kohvik või baar, vaid nende elutubade laiendus. Elutuba, kus saab kohtuda, kus on raamatud, muusika, ajalehed, malelaud. Ma sooviksin, et Karlovas oleks selline koht, kus kõik karlovlased, mitte ainult noored tudengid,

saaksid kohtuda, istuda tugitoolis, juua tassi teed, võtta hea espresso, lugeda raamatut. Itaallane minus tunneb puudust tänavaelust. Talvel on muidugi tänavaeluga keeruline, sest Eestis on liiga külm. Aga samal ajal, kui oleks koht, mis ei ole kesklinnas, kuid kesklinnast mõne sammu kaugusel, kus oleks elav tuli ja kus saaks kohata inimesi, keda sa pole varem kohanud, saaks lugeda raamatut ning mängida malet ja suhelda. Minu arvates puudub Karlovas midagi, mis poleks päris tavaline kohvik või baar, vaid nende kombinatsioon. Ma oleksin väga õnnelik, kui midagi sellist siia tekiks. Ma olen sellele palju mõelnud ja sellest on minu jaoks saanud omamoodi unistus. Ma olen sellele kohale ka juba nime välja mõelnud ‒ BARLOVA. Nagu baar ja Karlova, või noh Bari ja Karlova :-) Ma ei tahaks et see koht oleks mõeldud ühele kindlale sihtrühmale, loomulikult peaks see olema natuke boheemlaslik, aga seal peaks olema hea olla nii vanematel inimestel kui ka lastel.


Fotod: Simone Cassano

Kirev KARLOVA 19

mõne kuu Eestis ja siis jälle Itaalias. Kuna mu tüdruksõber töötas toona haiglas, siis mul oli palju vaba aega ja ma veetsin seda oma fotoaparaati kaasas kandes ja maju pildistades. Alguses pildistasin ma ainult mustvalgele filmile kohti, mis olid itaallase silmale kummalised või võõrad ja naljakad. See oli suurepärane võimalus näidata mu Itaalia sugulastele ja sõpradele, kus ma elan.

Oled sa Karlova päevadel käinud? Karlova päevad on minu jaoks midagi fantastilist ‒ ma mäletan, et esimesed Karlova päevad, mida ma külastasin, olid Tähe tänaval. Lõpuks ometi nägin inimesi tänaval, lapsi ringi jooksmas, toimusid väikesed kontserdid, täika jne. See on midagi fantastilist, tänavad on liikluseks suletud, lastele on palju tegevust. Ja muidugi paraad!!! Aga kahjuks toimub see ainult kord aastas ja seda on vähe. Ma ei ütle, et Itaalias või minu kodulinnas Baris toimuks väga palju festivale, aga vähemalt on Itaalias olemas sotsiaalne tänavaelu. Kui sa kodust välja lähed, siis seal on köögiviljapood, kalapood, lihapood ‒ palju väikesi asju, mis loovad tuttava sotsiaalse keskkonna. Isegi kui sa ei osta lihamüüja käest midagi, saad sa temaga rääkida ilmast või jalgpallist või kuidas mingit liha valmistada. See on midagi, mida ma väga igatsen. See on midagi, mida ma tahaksin Itaaliast Karlovasse tuua. Ma loodan, et ühel päeval avatakse Barlova. Kui keegi peab sarnast plaani, siis võtke kindlasti minuga ühendust.

Mina kujutan ette sellist kohta, kus saab juba hommikul tulla Itaalia (või Eesti) hommikusööki sööma, lõunaks paninisid hea singi ja juustuga, bruschetta’sid ning nautida head Itaalia tänavatoitu. Mis on Karlovas su lemmikkoht? Mulle meeldivad väga need tänavad, kus ma olen elanud ‒ Tolstoi, Salme ja Eha. Kõige rohkem meeldib mulle suvel rattaga läbi Karlova sõita ‒ Linda, Kuu ja Sõbra tänaval. Mulle meeldivad mitmesugust värvi puumajad päikeselisel suvepäeval, mil tekib tunne et, oled muinasjutus. Sama kehtib talve kohta, kui kõik tänavad ja majad on lumega kaetud, sa näed tulesid kumamas ja iga hetk on tunne, et kohe-kohe tuleb mõnest aiast välja haldjas. Veel meeldib mulle väga Päeva tänav, mis on lihtsalt imeline. Kui ma kunagi saaksin osta maja, siis ma ostaksin selle Päeva tänavale. Kas sa oled tegelenud ka fotograafiaga? Alguses ei plaaninud ma Tartusse püsivalt elama jääda, ma mõtlesin et elan

Mida sa sooviksid karlovlastele ja Karlovale? Jagage rohkem! Näiteks see kollane tänavaraamatukogukast Eha ja Tähe tänava nurgal on väga tore. Aga oleks tore, kui jagamine kaasaks ka teisi asju ‒ näiteks võiks selleks olla ühisaed, kus saaks oma juurikaid kasvatada… Ma ootaksin väga avatud aedu ja kohvikuid. Eriti tore, kui need asjad ei juhtuks ainult kord aastas Karlova päevade ajal. Eesti suvi on niigi lühike, seega võiks avatud aiad ja kohvikud toimida kogu suve jooksul. Vähemalt kord iga suvekuu jooksul võiks Karlovas organiseerida lastele ekskursioone ja rattamatku. Õnneks meil on Sõbra tänava mänguväljak, seega oleks tore korraldada üks mänguväljakute tuur Sõbra tänavalt Tamme staadionile jne. Kas sa sooviksid midagi lisada? Mulle meeldib Karlovas välja minnes see tunne, et ma võin seda teha kas või pidžaamas. Loomulikult saaksin nii toimida ka Tallinnas, aga inimesed peaksid mind hulluks, Karlovas oleks see aga OK ja arvataks, et ma olen lihtsalt laisk. Karlova on suvel nagu suvilapiirkond, kus ei ole sotsiaalset survet käituda teatud viisil. Mulle meeldib tervitada Karlovas inimesi, keda ma isiklikult ei tunne, aga mulle tundub, et on viisakas tere öelda. Umbes viiendal korral öeldakse sulle tere vastu. Näiteks Tolstoi tänaval oli mul naabriks üks vanaproua, kes oli otsekui raamatust välja astunud vanaema arhetüüp. Ma hakkasin teda teretama ja kui ta siis ükskord mulle tere vastu ütles, oli ta näol täiesti uus naeratus ning ma tundsin, et ma võitsin midagi suurt.


20

Kirev

KARLOVA

Kohtumine Karlova kirjandusega Mart Velsker, kirjandusteadlane Kohtumine Karlova kirjandusega on mul võtnud tunduvalt rohkem aega kui kohtumine Karlovaga. Kui üliõpilasena kolisin aastaks Lootuse tänavale Aleksander Elango allüüriliseks, siis tekkis siin linnaosas tihedamat käimist. Teadsin juba tollal Aado Lintropi luuletsüklit „Kaarlinna õhtud”, kus mitmekordse parafraasi ehk siis mitmekordse korduse abil kinnistub tunne, et „kõik on kokku kummaline korduv unenägu.” Mingit suuremat ettekujutust Karlova kirjandusest mul ometi polnud. Ega tollal linnaosa nime palju kasutatudki, seda enam tundus üllatav, et Lintropi pealkirjas on see eestipärastatud variandis. „Kaarlinna õhtutest” ning Tolstoi ja Kitzbergi tänavate olemasolust mulle 1990. aastate alguses piisas, et siinne kaart kirjandusliku kaardiga siduda. Järgnevad aastad tõid mitmeid uitamisi ja tähenduslikke kohtumisi ikka neil samadel tänavatel. Tõid ka kirjandust, aga linn ja kirjandus kohtusid minu jaoks sagedamini ülikoolis ja selle lähemas ümbruses, „Kaarlinna õhtute” kujundeile ei tulnud märkimisväärset lisa. Kuni varakevadeni 2009, mil Karlova gümnaasium kutsus mind esinema kooli kirjanduspäevale. Olin selleks ajaks natuke

targemaks ja tõsisemaks muutunud, aga korraldajate arvamus, et ma tean kirjaniesinema läksin ikka poollõbusa hoiaku- ke ja Karlova seostest kõike. Arvamus oli ga – umbes siis nii, et miks mitte rääkida kahtlemata ekslik, aga 2011. aastal kutsuti lastele pisut naljajuttu kirjandusliku aja- mind tegema kirjanduslikku ekskursioolooga koolist ning siduda see „Karlova ni Karlovas. Tundsin ennast ebakindlalt kirjanduse põhijoontega”. Ju see esinemi- ning kutsusin kaasa Toomas Liivamäe, ne pooltõsise ehk siis kes tundis ja tunneb poolnaljaka jutu- Karlova kirjandus võib Karlovat minust pareveeretusena välja koguni päriselt olemas olla, mini. Sellest alates kukkuski, aga selolemegi jäänud koos le ettevalmistamise see ei pruugigi olla nali. neid ekskursioone käigus hakkasin taitegema. Ühekordsest pama, et Karlova kirjandus võib koguni ettekandest oli välja kasvanud terve ahel päriselt olemas olla, see ei pruugigi olla tekste ja sündmusi, mis Karlova kirjannali. Pidasin samal teemal varsti ette- dusmärke üha rohkem välja toovad. kande ka üliõpilasseltsis Veljesto, seal Olen ekskursioonide käigus ka ise paltuli ilmutada juba suuremat akadeemi- ju õppinud, nüüd tean juba peast, millises list taiplikkust. majas elas kunagi Jüri Parijõgi või kus Materjali tuli üha juurde, asi liikus elab Jaan Malin. On tulnud ka arusaanüüd juba peaaegu iseenesest edasi ja mine, et kõigile neile kirjanikele ja majakahest ettekandest kasvas välja artikkel dele toetudes võiks kirjutada mitu uut „Karlova kirjanduse põhijooned” (Keel lugu Karlova kirjandusest ning nad kõik ja Kirjandus 2010, nr 1). Millest omakor- oleksid omal kombel õiged. Näiteks siis da ilmselt kasvas välja Karlova päevade lugu Aleksandr Puškini kehastumisest

Mart Velskri ja Toomas Liivamägi juhendatud kirjandusliku Karlova ringkäigud kuuluvad Karlova päevade menukite hulka


Fotod: Toomas Liivamägi

Kirev KARLOVA 21

Foto: Toomas Liivamägi

maastikul – sellele annavad sobiva telje ühelt poolt kuulsa vene kirjaniku vihavaenlane Faddei Bulgarin mäe otsas ja „Jevgeni Onegini” tõlkija Betti Alver mäe külje all Pargi tänaval. Või siis lugu verisest Karlovast – üks kinnituspunkt Liina Reimani mälestused (koos Mats Traadi novelliga „Kolm Solveigi”), teine näiteks (:) kivisildniku „(:) karlova vari“, mõlemal juhul on tähtsad sündmused seotud Õnne ja Tähe tänavaga. Või siis peaks Karlova kirjanduse ajalugu vaatama kui Mati Undi teekonda Teguri tänavalt Tartu VIII Keskkooli, sealt edasi Nõva tänavale Vahingute salongi ning suurde kirjandusse? Või on see hoopis suure valgustusloo liikumine piki Tähe tänavat Bengt Gottfried Forseliuse kivi juurest kuni selle väikse kivini, mis tähistab Vanemuise seltsi maja ja Carl Robert Jakobsoni esimese isamaakõne toimumispaika? Jah, kõik need lood on võimalikud ja õiged ning jalutuskäigud kõikidel neil marsruutidel kestavad edasi.

Kirjandusliku Karlova ringkäigud lõppevad Eharoosa kirjandusõhtuga Eha 31 hoovis. Meelolu naudivad nii esinejad kui publik.

Mis? Tänavaraamatukogu Kus? Tähe tänaval Kuidas kasutada? Iga inimene saab võtta raamatu ning sellesama või mõne teise raamatu hiljem asemele panna Kes tegi? Oskar Post, Karlova kooli kaheksanda klassi õpilane


22

Kirev

KARLOVA

KARLOVA PÕLEMINE 1941 Taavi Pae Õnne tänavalt, Toomas Liivamägi Väike-Tähe tänavalt

Foto: E. Selleke

1941. aasta sõjasündmused Tartut ja Karlovat ei säästnud. Peale väiksemate põlengukollete (Aleksandri ja Sõbra nurk, mõned majad Õnne tänaval jt) oli üks suuremaid Ees-Karlovas Tähe tänava äärne ala, mida praegusel ajal tuntakse Päeva pargina. Lisaks põles koos sellega veel Lootuse tänava idapoolne osa. Varsti pärast rinde üleminekut 1941. aasta suvel asus linnauurimise toimkond hävingut kaardistama. Uuringu põhjal pidi valmima koguteos „Tartu sõjatules 1941”. Käesolev ülevaade põhinebki koguteose ettevalmistustöödeks linnajagude kaupa tehtud vaatlustel. Siinesitatu on katkend Päeva ja Lootuse tänava vahel toimunud sündmustest. Töö autor on Jüri Erm (1895–1969) ning väljavõte on tehtud TÜ geograafia osakonnast leitud ar uande põhjal. Samasisuline aruanne nii Karlova kui ka teiste Tartu linna piirkondade kohta on säilitamisel ka Eesti riigiarhiivis. Endine korporatsiooni Ugala hoone Tähe 40 Foto: E. Selleke

Tartu II linnajao põlemine

/…/ Tähe tänava rajoon on hävinud majade arvult II linnajaos põlenud rajoonide hulgas suuremaid. Ta haarab Tähe tn keskosa Päeva, Pargi, Koidu ja Lootuse tänavate piirkonnas. Selle rajooni põlemine toimus 12. juulil 13 ja 17 vahel. Tuli sai alguse Tähe tn sopis majast nr 58, kuhu sattus mainitud päeval umbes kella 13 ajal süütepomm. Sellest tulekoldest levis tuli mitmes suunas. Majad asetsesid siin tihedas kobaras ja tuul oli võrdlemisi nõrk (2,1–2,7 palli) ning ei andnud tule levikule kindlat suunda. Majast nr 58 süttis maja nr 56 ja sealt Pargi tänava äärsed majad. Tuli tungis ka üle Pargi tn. Pargi tänava sauna papist katus võttis kergesti tuld ja saunast põles ära II ja III majakord, kuna I majakord tulest puutumata jäi. Ühtlasi hakkas tuli Pargi tänava ääri mööda Kalevi tänava suunas levima. Peatuma jäi tuli siin pikema vahemaa tõttu majade vahel, mis võimaldas maju paremini kaitsta. Samast tulekoldest levis tuli ka Päeva tänava suunas. Umbes kahe tunni jooksul jõudis tuli tekkekohast Päeva tänavani. Majast nr 58, kust tuli alguse sai, süttis teisel poolt Tähe tänava soppi maja nr 48 ja sealt Tähe tn ääres majad nr 44, siis 42 ja 40. Teine tule suund läks majast nr 48 Päeva tänavasse nr 1, 3, 5 ja 2. Ei suutnud tule levikut üle Päeva tänava takistada puud ja põõsad, mis tänava ääres

Tähe ja Päeva nurk. Põlemine on olnud segamatu ja nii kuum, et kogu puit, ka elektripostid tänava ääres on põlenud

kasvasid: need on kas osaliselt või täiesti ära põlenud. Suurte puumajade põlemisest tekkis Päeva tänavas nii suur kuumus, et võimatu oli seal liikuda. Tähe tn vasakult äärelt tungis tuli varsti ka üle tänava paremale poole. Süttis algul maja nr 47, siis 45 ja Koidu tn nr 1 ning siit liikus tuli edasi Kesk ja Lootuse tänava suunas. Tule levikut Riia tänava poole takistas kõrge tulemüür. Selle varjul suutsid kohal olevad elanikud koos tuletõrjega tule levikule Riia tn suunas piiri panna. Vahepeal oli tekkinud ka teine tulekolle. Lootuse tn nr 2 majja oli sattunud süütepomm ja varsti oli maja leekides. Ka

siit levis tuli mitmes suunas. Üks tulesuund haaras Tähe tn ääres olevad majad ja liikus neid kaudu Eha tn poole. Teine tulesuund läks Lootuse tänava äärt kaudu Kesk tänava poole. Johansoni majast Lootuse nr 6 tungis tuli üle tänava ja jõudis tänava paremat äärt kaudu Kesk tänavani. Ühtlasi laienes tule piirkond Koidu tänava suunas ja ühines esimese tulepiirkonnaga. /…/ Millist pilti pakkus põlenud rajoon peale saatuslikke päevi. Kuna ehitused selles rajoonis olid valdavas enamuses puust, siis on hoonetest säilinud peamiselt


Foto: E. Selleke

Kirev KARLOVA 23

Pargi tänava äärne 1941 juulis, fotol keskel piirkond, kus põleng alguse sai

Tähe ja Pargi nurk 1936. Esiplaanil autode ja voorimeeste parkimisala, paremal tulekustutusvahenditega „pritsikuur”, mille peal paistab tulekahjukella riputuskonstruktsioon

alusmüürid, korstnad, ahjud ning tulemüürid. Need annavad siin maastikule ilme. Kivihooneid leidus üksikuid, nagu Tähe tn nr 40, Pargi tänava sauna I majakord ja mõned pesuköögid, mille müürid püsti jäänud, kuid need üldist pilti palju ei muuda. Ka betoonõõneskividest seinad on tules purunenud, samuti ka savist hoonete seinad. Keldrid maade all on enamasti sisse langenud ja rusuga täitunud. Maas vedeleb põlenud inventari metallosi, katuseplekki ning kõrbenud riideräbalaid. Aedades ja hoovides on näha rohkesti kaevikuid, kuhu pommitamise ajaks varjule mindi ja ka varandust

Tähe 42

peideti. Puud ja põõsad on põlenud, juurviljapeenardest jäänud must maa. Rusude vahel liigub inimesi, kes otsivad rusude alt põlemata esemeid. Teisal laovad töölised juba telliskive ja ka katuseplekki hunnikutesse, et neid uuteks ehitusteks kasutada. /…/ Kesk seda 1/3 km pikkust neerukujulist hävingute ala on jäänud põlemata Lootuse ja Tähe tn põhjapoolsel nurgal olev puitelamu [kaardil kastiga]. See on majaelanikkude energilise kaitse tulemus.

Päeva 1

Kaardil on toodud peamised tule leviku suunad ja põlengu alguskohad. Ruuduga on märgitud säilinud maja Lootuse ja Tähe nurgal


24

Kirev

KARLOVA

Et kodu oleks kindlus igaühele! Erki Remmelkoor Salme tänavalt Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja

Möödunud aastal sai Eestis tulekahjus kannatada või hävis ligi 1000 kodu, tulekahjudes sai surma 54 inimest, neist 45 hukkus kodus. Peamised tulekahjude tekkepõhjused olid hooletus lahtise tulega, hooldamata küttesüsteem või selle vale kasutamine, rikked elektrisüsteemis või -seadmetes ja suitsetamine. Lõuna päästekeskuse päästjad ja Lõuna-Eesti vabatahtlikud päästjad nõustavad elanikke nende kodudes, et tuleohutust parandada. Eelmisel aastal külastasid päästjad tuleõnnetuste ennetamiseks nõu andes üle 2400 Lõuna-Eesti kodu. Elanike tuleohutusnõustamine päästekomando väljasõidupiirkonnas oli päästjate jaoks uus asi. Õigete kodudeni jõudmiseks tehti koostööd kohaliku omavalitsusega, kus omakandi inimesi kõige paremini tuntakse. Nõustamisi alustati peredest, kellel on raskusi toimetulekuga ning ohutusinfo saamine keerulisem. Sellel aastal keskendume riskipiirkonnale, millest üks suurim on Karlova puitasum Tartus. Kodus me ohte ei märka

Sageli ei märgata enda tuleohtlikke käitumisharjumusi, mis kasvatab õnnetuste riski. Iga päev ei pruugi me märgata, kuidas laguneb kütteseade, kuhu või kuidas ladustame puid ja prügi, kas suitsuandur on õigesti paigaldatud, kuhu oma suitsukoni kustutame või missuguses olukorras on meie elektrijuhtmed ning -seadmed. Päästja kui kodutuleohutuse nõustaja ning oma ala spetsialist aitab kõrvaltvaataja pilguga ohukohad üles leida ning pakub neile lahendusi.

hooldanud korstnapühkija. Seda kinnitas ka küttematerjali õige paigutus eluruumides, mida pühkijad oma töös silmas peavad. Halvem olukord on Karlovas vanade elektrijuhtmete- ja seadmetega. Ühel juhul kümnest pidime tunnistama, et vanadest elektrijuhtmetest ja -seadmetest lähtub suurim tulerisk. Tulekahju avastamisseadet ehk suitsuandurit ei olnud igas kolmandas kodus ning mõnel juhul paigaldasime elamisse veel anduri lisaks. Tore oli tõdeda, et igas kümnendas kodus oli eluruumi paremaks ja kiiremaks kaitseks olemas tulekustuti. Kodutuleohutuse nõustamine 2015 ja Karlova

Sel aastal nõustavad kodudes nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad. Kontrollitakse suitsuanduri olemasolu ja seda, milline on suitsuanduri parim koht eluruumides ning kui see on olemasolevast paigalduskohast erinev, siis tõstetakse seade elaniku nõusolekul paremasse kohta ümber. Vajaduse korral antakse soovitus panna lisaandur, et ohutust veelgi parandada. Kodunõustajad hindavad elektri- ja kütteseadmete korrasKokkuvõte 2014. aasta olekut ning selgitavad lahtise tule kasutamise tuleohutusnõustamisest ohutusnõudeid. Veel annavad vabatahtlikud Peab tunnistama, et meie kodudes on ohu- ja kutselised päästjad praktilist nõu, millikohti päris palju. 540-s külastatud kodus ne on õige tegutsemine tuleõnnetuse ajal. suitsetati eluruumides ning Kodukülastajad tunneb ligi pooltes kodudes puudus Kodunõustajad tunneb ära päästeameti eralka tulekahjust varakult teada ära päästeameti dusmärkidega riietuse andev suitsuandur või oli anduning esitatava töötõenri patarei tühi. Suitsuanduri puu- eraldusmärkidega di järgi, mille kehtivust dumise või tühja patareiga või riietuse ning esitatava on võimalik kontrollida sootuks ilma patareita anduri töötõendi järgi, mille päästeala infotelefonilt leidsid päästjad 2400 külastatud kehtivust on võimalik 1524. Kodukülastused kodu puhul kokku 913 korral. lepitakse eelnevalt kokTuleohtlike vanade elektrijuht- kontrollida päästeala ku ning need on elanimete või -seadmetega kodusid infotelefonilt 1524. kele tasuta. oli päästjate hinnangul üle 320. Päästeamet soovib Kütteseadme kasutamisviis oli tuleohtlik või aastaks 2025 jõuda elanike turvalisuse tagaküttesüsteemi osad olid katkised ja hoolda- misel järele teistele Põhjamaadele ja seda mata 173 kodus. saavutame ainult iga Eesti inimese kaasabil! Nõustamisel karlovlaste kodudes tõdesime, et üldiselt osatakse tulekahjuriske vähendada. Enamikus kodudes oli kütteseadmeid


Kirev KARLOVA 25

Pomm(i)uudis 26. märtsil 2015 kella 13.30 ajal tuli teade lõhkekeha leiust Tartu linnas Kuu tänaval, kus pinnasetöödel leiti 150-millimeetrine esimese maailmasõja aegne mürsk. Mürsk oli väljatulistatud, aga sel puudus sütik, mille asemele oli pandud transpordikorgisarnane element. Mürsk on küll esimese maailmasõja aegne, kuid neid kasutati ka teises maailmasõjas. Leid transporditi Kardla hävituskohta ja tehti kahjutuks.

KOMMENTAARID:

Kalvar Tammine, Lõuna-Eesti pommirühm

Jaan Malin, karlovlane Väike-Tähe tänavalt:

20 aasta jooksul on pommirühm käinud Karlova linnaosas väljakutsetel kaheksa korda. Leitud on käsigranaate (4 tk), miinipildujamiin, mürske (5 tk), signaalrakett ja padruneid (360 tk). Peamiselt on lõhkekehi leitud pööningute ja kuuride koristamisel, kuid üks mürsk tuli välja ka kaevetöödel. Tartu ümbruses olid 1944. aastal suured lahingud ning seetõttu on linnas ja selle ümbruses väga palju lõhkekehi. Demineerijad tuletavad meelde, et kõik lõhkekehad on ohtlikud ning igast kahtlasest esemest tuleb teavitada numbril 112. Levinud arvamus, et mida roostesem ja kehvemas seisukorras lõhkekeha, seda väiksemat ohtu see endast inimesele kujutab, ei ole kindlasti õige. Ka pealtnäha vananenud ja kahjutu lõhkekeha võib liigutamisel plahvatada ning tagajärjed on surmavad. Demineerijate jaoks ei ole valesid väljakutseid, isegi kui ese ei osutu lõhkehaks, on selle kontrollimiseks õigem kohale kutsuda spetsialistid. Karta ei maksa, valeväljakutse eest karistust ei järgne.

Pressiteade ütleb, et 26. märtsil kell 13.30 tuli teade lõhkekeha leiust Tartu linnas Kuu tänaval. Lahtiseks jääb aga mitu küsimust. Esiteks ei saa me teada, kust ja kuidas teade tuli. Ühes teises spetsialisti täpsustuses on kirjas, et mürsk oli väljatulistatud. Seega võiks kahtlustada, et kedagi tulistati. Puusalt? Mürsk olevat olnud lõhkemata ja ka püssirohuta. No kui leitu oli lõhkekehana süütu, pole vast mõtet rääkida uudispommist ega pommuudisest. Kui võtame toeks „Astroloogilise abimehe”, siis selgub, et sel kuupäeval ja kellaajal oli Kuu pilves, mistõttu olukord

on tavapärasest ähmasem. Tõenäoselt just see astroloogiline seik on põhjus, miks I maailmasõjaks Inglismaal toodetud mürsku kasutas nõukogude sõjavägi alles II maailmasõjas. Taevasse lennutati ta säärase hooga, et maa pääle naasmist tuli oodata üle 60 aasta. Nagu pressiteates öeldakse, tuleb olla siiski ettevaatlik. Sest kunagi ei tea, millisest luuavarrest pauk tuleb. Mõnikord plahvatavad isegi lõhkekehad. Lisaksin, et pommi sisse ei maksa ehitada pesukuivatusruumi (kui vaadata pommi läbilõiget, siis säärane kiusatus tekib).

Umbes selline see Õnne tänavalt leitud pomm oligi. Allikas: Päästeamet

Nii käis mürskude tootmine möödunud sajandi esimeses pooles. Allikas: Päästeamet


Kirev

KARLOVA

Šokolaadi-toorjuustutort Retsept Anna Edasi kohviku perenaiselt Birjo Urbaselt

Foto: Kohvik Anna Edasi

26

PÕHI 250 g küpsist 75 g võid TÄIDIS 200 g Philadelphia toorjuustu 200 g mascarpone juustu 100 g hapukoort 100 g kohupiimapastat 50 g suhkrut 4 muna 100 g tumedat šokolaadi 25 g kohvikoort KATE 100 g kohvikoort 150 g tumedat šokolaadi 50 g võid  

Võta 26-sentimeetrise läbimõõduga koogivorm. Purusta küpsis, sulata või, sega need omavahel. Kata tugevalt surudes koogivormi põhi ühtlase kihiga. Seejärel valmista tordi täidis. Selleks sega käsitsi kõik piimatooted, lisa munad ja suhkur. Sulata šokolaad ning lisa kohvikoor. Vala see segu eelnevalt segatud toorjuustumassile, sega täidis ühtlaseks ja vala vormi. Küpseta 30 minutit 150-kraadises ahjus. Kui kook on jahtunud, lisa kate. Sulata šokolaad ja või ning lisa koor. Vala tekkinud segu koogile. Lase koogil jahtuda. Hoia kook külmikus, kuni see on kenasti tahkunud. Head nautimist!

Teie Anna Edasi


Kirev KARLOVA 27

Kirev Karlova otsib minu Karlovat Tarmu Kurm Eha tänavalt

Tahtmata teha Kirevas Karlovas vähimalgi määral reklaami ühele kirjastusele – seda ilmselt pole sel ettevõttel tarviski – osundan siiski ühele kitsaskohale: nimelt on seni kirjutamata „Minu Karlova” raamat. Isegi päris pikka aega Karlovas elanud lastekirjanik Mika Keränen pani samas sarjas kirja hoopis oma Supilinna muljed. Siinsete ridade eesmärk ongi innustada mõnda lehelugejat selle peale mõtlema ja vahest isegi mitte ainult mõtlemisega piirduma. Et see ei jääks tühipaljaks soovituseks, siis hõivan tüki lehepinnast, et pelgalt näitematerjalina mõned lõigud kirja panna. Mina kirjutaksin ilmselt Karlova inimestest ja majadest. Ja kui need kaks asja kokku panna, siis ei pääse ka sellisest mõistest nagu töö. Ja muidugi ei saa hakkama viitamata klassikutele. Tulime abi ka asa ja pisipojaga Karlovasse 11 aastat tagasi. Tulime teistmoodi kui Krõõt ja Andres Vargamäele – Tammsaare raamatus tulid nemad ju otsima oma kohta, kus teha tööd ja armastada, esimest nad oskasid, teist mitte. Meil oli vist vastupidi, esimest pidime õppima (peab tunnistama, et ega ikka ei oska veel hästi), teine tuli ja tuleb siiani päris kenasti välja. Niisiis: majad ja töö. Tõepoolest, Karlovaga seostub kõigepealt remont, mida me ju teha ei osanud. Ja sellisel viisil, säästvalt renoveerides, nagu tahtsime, ei osanud toona eriti keegi. Või vähemalt ei leidnud me oskajaid üles. Ja siis pidimegi ennast ja natuke ka teisi, ehitusmehi, veidi harima ja koolitama. Karlovas ei peeta remondi all üldjuhul silmas pahteldamist või tapeedivahetust. Paradoksaalsel kombel võis meie esialgset tegevust säästmise asemel pidada pigem lammutamiseks. Meie väikesest majast jäi järele vaid keskmine osa seinast, laetalad ja mõned sarikad. Ainuüksi ahjusid – igaks juhuks toonitan, et kui vähegi võimalik, siis ärge kodus nii järele tehke, aga meie majas olid küttekehad täiesti amortiseerunud – oleme Karlova kahes kodus lõhkunud rohkem, kui algaja pottsepp ehitanud. Kummalisel viisil pakub lõhkumine isegi teatavat rahuldust, ju on inimene ikka mingil määral destruktiivne ja kärsitu olevus ning sellel tegevusel on kiire silmnähtav tulemus. Nii juhtuski, et ruumijaotus muutus kardinaalselt: kunagisse vannituppa mahtus ära vaid praegune kaminahi, ajaloolisesse magamistuppa vannituba ja kolmest toast ning ühest köögist saime kokku avatud elutoa.

Vastupidiselt mõnele teisele linnaosale vilet. Esmapilgul võib see tunduda üsna sobivad paljud Karlova majad ka suveko- tähtsusetu pisiasjana, aga kui manada silduks. Vähemalt mina olen jõudnud selle me või õieti kõrvade ette mõnes ujulas või tõdemuseni. Mulle meeldib kui talveko- spordiklubis seintesse integreeritud kõladu ja suvekodu on võimalik ühitada, sügi- ritest kostuv Power Hit Radio, siis saate sest ning kevadest rääkimata. Suvekodu erinevusest aru. Karlovas on saunas elav ei pea tingimata asuma saja kilomeet- muusika. Ja Karlovas on kahtlemata elari kaugusel ja selle suurus ei pea olema vad inimesed. Näiteks, kui pidasime paari tingimata kümme hektarit. Päeva tänava aasta eest saunas sõbra poissmeesteõhtut, toredad majad ehitatigi ju kunagi suvi- siis ei pidanud ta meie mahitusel paljuks tamiseks, miks ei võiks ka praegu osa ka hommiku hakul ilma riieteta Karlova suvest Karlovas veeta? Karlova roheli- ööjooksu ette võtta, läbides muuhulgas sed aiad annavad väikese aiakujundusliku selliseid üsna rahvarohkeid tänavaid nagu pingutuse tulemusena selleks suurepärase Võru või Kesk. võimaluse. Kohe, kui meie päikesevaeKarlova inimeste peatükis ei saa ilmses kliimas ilm ilusaks muutub, ei pea selt mööda sellest, et Karlova on väinappe päikselisi tunde ke ko d a n l i k u m k u i veetma autos suvemaja Väikekodanlust pean teine tuntud agulirajoon poole sõites, vaid saab ma silmas positiivses Supilinn. Ja väikekokohe juturaamat käes danlust pean ma silmas ilma särgita õue astuda kontekstis: me ei ole positiivses kontekstis: oma „väikese maailma” me ei ole oma „väikese ja nautima hakata. Ühesõnaga, majade- tõttu kuidagi piiratud. maailma” tõttu kuidagi le ja tööle pühendaksin Pigem vastupidi. piiratud. Pigem vastuma päris mitu peatükpidi. Karlova on ju suur ki. Näiteks üks peatükpuust linn, mis asub juhkidest oleks sellest, kuidas hundinuiavill tumisi väikese Tartu linna sees. Teiseks savikrohvitud köögiseinas kasvama hak- on Karlova heterogeensem ja oma hajukas, teine sellest, kuidas korstnaehitajast sate piiride tõttu vähem terviklikum kui naabrimees pühapäeva hommikul läbi lae Supilinn. Ja see peegeldub ka elanikkonmeile voodisse kukkus, kolmas ... nas, kellest kirjutamiseks leidub ainest Nüüd inimesed. Maailmas ei ole Karlovas küllaga. Ja küllap leidub ka mitte midagi huvitavamat kui inime- neid, kes kirjutaksid. sed. Kindlasti kehtib see meie esimese Klassikaline viis oma kirjatükk lõpeKarlova kortermaja elanike kohta. Ma tada on naasta alguse juurde. Kireva võiksin liialdamata kõige nende iseloo- Karlova meelest võiks Karlova kirevust mustamiseks kasutada ülivõrret. Näiteks ja kiremisi aastas korra ilmuva ajalehe elas seal maailma – no olgu ütleme siis ja kogumiku „Kirju Karlovast” kõrval Karlova – kõige toredam käsitöömüüjast kajastada veelgi põhjalikumalt ja miks väikeettevõtja, seal elas ka kõige ande- mitte ka isiklikumas võtmes. kam noor lavastaja. Samuti kõige suurem alkoholi-, sigareti- ja uinakusõber ning kuna sageli avaldusid need kolm sümpaatiat tal korraga, siis juhtusime ühel päeval olema tunnistajaks, kuidas ta viskas teise korruse aknast välja kõige suurema põleva teki, mida näinud oleme. Toredaid ja erilisi inimesi on mõistagi meie Karlova-elus ka praegu. Näiteks käib meil sageli saunas sõber, kes mängib leiliruumis kuumust trotsides parmupilli või


KARLOVA PÄEVADE KAVA

11.—17. mai 2015

Kava võib muutuda. TÄPSEM ÜRITUSTE INFO: WWW.KARLOVA.EE

Esmaspäev, 11. mai KESKKONNAPÄEV

16:00 17.00 18.00 18.00—21.00 20.30

Lemmikloomapäev loodusmajas Lille 10 Tegevused kogukonnaaias. Kogunemine Salme 1a taga staadioni servas MTÜ Vanaajamaja ja SRIK-i näidisnõustamine „Kuidas restaureerida puithoonet”. Kogunemine Salme 5 ees Teemaõhtu Karlova liiklusest ja parkimisest Tartu loodusmajas, Lille 10 Nahkhiireõhtu. Kogunemine Anna Edasi ees, Tähe 20.

Teisipäev, 12. mai KUNSTIPÄEV

15.00 16.00—20.00

Loodusmaja talveaias juhendaja näpunäidete järgi joonistamine, Lille 10 Tartu Ülikooli maaliõppetooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna õpilaste tööde näitus. Tartu kunstikooli hoovis, Eha 41 Avatud Tartu Kunstikooli trepigalerii ja klaastorn, Eha 41 Anne Parmasto näituse avamine Mikkeli Galeriis, Tähe 39 Ringkäik „Karlova kunstis” . Kogunemine Karlova mõisa ees, Salme 2D. Raamatu „Karlova kunstis” esitlus. Tartu kunstikool, Eha 41, ruum 219.

16.00—21.00 18.00 18.00 19.45—20.45 Kolmapäev, 13. mai

15.00 16.30 17.00 18.00 19.30 19.00

Tartu Loodusmaja linnukool. Algus Tartu Loodusmaja eest. e-arvutiõpetustund algajaile: „Digiallkirjastamine. ID-kaardi võimalused arvutis.” Tartu Forseliuse koolis Tähe 103, ruum 309 Taaskasutus- ja tehnikaringi avatud ringitund. Tartu loodusmaja, Lille 10 Ornitoloogiaringi avatud ringitund. Tartu loodusmaja, Lille 10 Sinimaniseele regilauluõpituba. Kohvikus Anna Edasi, Tähe 20. Rattatuur Karlova Ehe, kogunemine Anna Edasi ees, Tähe 20 Ekskursioon Nõukogudeaegne Karlova, kogunemine Anna Edasi ees, Tähe 20 Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda kontsert „Kaugel kaugel kus on minu kodu” Karlova teatris, Tähe 66

Neljapäev, 14. mai

14.00—15.00 16.00 18.00 17.00—22.00 18.00 17.00—20.00 20.30

Põneva foto jaht „Tunne Karlovat” 7. - 8. klassi õpilastele. Algus: Karlova mõisa ees, Salme 2D Lasteansambel Kaval Käsi kavaga „Hiir rätsepaks” Kohvikus Anna Edasi, Tähe 20 Ansambel Aroonia vokaaltantsuline luulemäng „Hingelind”! Kohvikus Anna Edasi, Tähe 20 Karlova Teatrikohviku lahtiste uste päev ja lühikontserdid kell 18–21, Tähe 66 Heategevuslik loodusteemaline mälumäng. Tartu loodusmaja, Lille 10 1. Karlova Kross, rattakross Salme tänava staadionil ja selle ümbruses. Kuurikino (kohad täpsustuvad)

Reede, 15. mai

16.00 18.00 18.00—19.30 19.45

Loodusluuletund Tartu Loodusmajas, Lille 10 Noorteõhtu „Kirik keset küla” Salemi kirikus Ringkäik Kirjanduslik Karlova. Kogunemine Anna Edasi ees, Tähe 20 Eharoosa kirjandusõhtu, Eha 31 hoovis

Laupäev, 16. mai Karlova päev

10.00

Rongkäiguliste kogunemine Karlova Sadamas (Rebase 18), Karlova sadamakapten tutvustab uut sadamat, avatud on kohvik Tervitame puhkpilliorkestriga Supilinna sõprade saabumist sadamasse Rongkäik algusega Karlova sadamast, Rebase 18 Karlova Päeva peomelu loomemajanduskeskuse ja loodusmaja pargialal, Lille 10

RÄNNUPÄEV

KOHVIKUTEPÄEV

KIRJANDUSPÄEV

7.00 10.00

10.45 11.00 11.45—17.00

Laval laulavad, tantsivad, trallivad ja tembutavad Karlova koolide õpilased lasteaiast muusikakoolideni – lastest täiskasvanuteni! Lavalaudadel keerutavad stuudio Duende flamenko- ja kõhutantsijad, rõkatuvad Muusikakoda, Paul Neitsov kitarril, Tartu Parmupilliaktiiv, Muusikakool Helivõlu, ansambel Kiiora, Tartu I muusikakooli flöödi- ja klarneti kollektiivid ning päeva rokib rajuks Glamuuransambel Kasemahlake. Platsil töötoad ja laat: Harjutusi kehale ja vaimule! Saab ka süüa, juua ja meisterdada! SRIK õpetab ukse restaureerimist, töötuba juhendab Jüri Reemann. Lisaks muudki põnevad töötoad! Tartu Loodusmaja aga lausa pakatab tegevustest – tule vaata, kuidas prügi saab sorteerida või võta kaasa oma ratas, mida parandada! Tänaval tuuritab Tartu üliõpilasteater!

Pühapäev, 17. mai

KONTSERDIPÄEV

13.00—14.30 18.00 20.00

Laupäevane joonistusstuudio Tartu kunstikoolis, Eha 41 Karlova Vaarid – kontsert Karlova teatris, Tähe 66 Lõkkeõhtu Rebase sadamas

11.00 16.00

Kontsert-jumalateenistus Salemi kirikus koos Credo-Allika kammerkooriga Pillide proovimise piknik Tartu I muusikakeskkooli hoovis, Tähe 5

Kirev Karlova väljaandja Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet, Toomas Liivamägi Keeletoimetaja: Marika Kullama

Kujundus: Maris Kaskmann Esikaanefoto: Toomas Liivamägi Trükk: Bookmill ISSN 2228-2025

Toetajad: Tartu Linnavalitsus Tartu Kultuurkapital

Kirev Karlova Nr. 5 2015  

Kord aastas ja tavapäraselt Karlova päevadeks ilmuv Karlova oma kogukonnaleht "Kirev Karlova". Leht kajastab Karlova linnaosas toimunut, sed...

Kirev Karlova Nr. 5 2015  

Kord aastas ja tavapäraselt Karlova päevadeks ilmuv Karlova oma kogukonnaleht "Kirev Karlova". Leht kajastab Karlova linnaosas toimunut, sed...

Advertisement