Page 1

kirev karlova

Karlova 100!

Nr. 6

Mai 2016


2

Kirev

Karlova


Kirev

Karlova

Keisri ukaas Karlova linnaosa liitmine Tartu linnaga toimus keisri korraldusel 11.05.1916 (vana kalendri j채rgi) ja see publitseeriti 25.06.1916 ametlikus v채ljaandes Sobranije uzakonenij i pazporja탑enij pravitelstva.

3


4

Kirev

Karlova

Karlova seltsi kroonika 2015–2016 • 8. juuni 2015 – ideelabor Karlova 100. Väljasõit laevaga Emajõele Kantsi kõrtsi, kokku said seltsi vabatahtlikud, Karlova päevade korraldajad, seltsi partnerid, toimus esimene ajurünnak ja ideede kirjapanek, milliseid üritusi võiks korraldada tuleval juubeliaastal. • 17. juuni 2015 – Karlova seltsi üldkoosolek. Aruannete esitamine ja kinnitamine, valiti uus viieliikmeline juhatus koosseisus Aili Saluveer, Arne Hall, Erki Remmelkoor, Kadri Pau ja Toomas Liivamägi, tehti kokkuvõte Karlova päevadest. • 10. august 2015 – uus juhatus kogunes sügishooaja esimesel koosolekule, koostati rahataotlus linnale Karlova 100. sünnipäeva ürituste rahastamiseks. • 15. september 2015 – Karlova seltsi esindajad osalesid koos teiste linnaosade seltside esindajatega kohtumisel linnavalitsusega. Teemaks linna uus üldplaneering, linnaosade uued üldplaneeringud ning linnaosaseltside kaasamine arutelusse. • 30. september 2015 – KOP-ile esitati raha-taotlus Karlova päevade korraldamiseks

• 3. november 2015 – liiklusteemaline arutelu „Karlova 30” loodusmajas • 28. november 2015 – Karlova 100 teine ideelabor loodusmajas • 26. jaanuar 2016 – Karlova 100 kolmas ideelabor loodusmajas • 16. veebruar 2016 – Tartu asumiseltside ümarlaud kohvikus Werner Osalesid Annelinna, Ihaste, Supilinna, Tammelinna ja Karlova selts. Vahetati kogemusi suhtluses linnavalitsusega, arutati infovahetamist seltside vahel ja koostöövõimalusi, lepiti kokku järgmise ümarlaua toimumine sügisel.

• 2015, 2016 sügis ja talv – Karlova Seltsi linnaruumi toimkonna eestvedamisel kirjavahetus ja kohtumised linnavalitsusega Päeva pargi detailplaneeringu küsimustes. 19. aprillil kehtestas linnavalitsus Päeva pargi detailplaneeringu, kus paraku ei arvestatud avaliku huviga pargi säilimiseks ja paremaks tasakaalustatud planeerimiseks. • 4. aprill 2016 – Karlova päevade arutelu korraldustoimkonna jt vabatahtlikega • 30. aprill 2016 – talgupäev Karlova rand I • 7. mai 2016 – talgupäev Karlova rand II • 9.–15. mai 2016 – Karlova päevad 2016

• 29. veebruar 2016 – arutelu linnavalitsuses Karlova ranna tegemise võimalustest.

• 11. mai 2016 – Karlova 100. sünnipäeva piduõhtu TÜ õpetajate seminari majas

• 2. ja 5. märts 2016 – Voronja galerii ja Eharoosa esitlesid Kalli Kalde unenäolisi loodusmaale variatsioonidega. Avapäeval toimus kunstioksjon ning lõpupäeval meeleolukas kontsert. • Märts ja aprill 2016 – jätkusid Karlova 100 peo ja Karlova päevade korraldustoimkondade koosolekud Karlova seltsi ruumis ja Barlovas.

Supilinna seltsi tervitus


Kirev

Karlova

5

Karlova 100 filmilindil! Margit Tago, Tähe tänavalt Karlova linnaosa 100. sünniaasta tähistamisel on hoogu kogumas projekt, mille käigus jäädvustame unikaalset Karlova miljööd ja inimesi filmiklippidele. Videoklippide ülesehitus varieerub pooleldi väljamõeldud „lugude“ jutustamisest pildikeeles miniloengu formaadini. Tervikuks seob need autori käekiri. Videote operaator on Aleksandr Heifets, kes on teinud põnevaid kontekstitundlikke Tartu-teemalisi filme ning klippe (sh Tartu tänavakunstist jutustav „Lõuendilinn“). Klippides kõnelevad inimesed, kes elavad Karlovas või on linnaosaga seotud ja teavad jutustada Karlova lugusid.

Vaatajate ette jõuab Karlova ajalooline kogukonda ja suurendada kogukonnaning tänapäevane eluolu: lisaks inimes- liikmete hoolivust oma kodulinnaosa tele ka ruumiline – koolid, kirikuid ja miljöö suhtes. pesuköögid, looduskeskkond, esemed, Esimeste lühifilmide esitlus toimub tänavakunst jpm. Kõik see, mis teeb sellekevadiste pidustuste kulminatKarlovast omanäolise ja iseloomuga sioonihetkel 11. mail, kui Karlova liitlinnaosa. misest Tartu linnaga möödub täpselt 100 Lisaks harivale ja jäädvustavale funkt- aastat. sioonile aitavad need videod väärtustada Loodame, et videoklippide atrakKarlovat kui Tartu ühte unikaalsemat tiivne vorm tekitab huvi Karlova koolinnaosa ning elukeskkonda ja muuta lide õpilastes ning võib olla aineseks see atraktiivseks (sise)turistidele, liita Karlovat kajastavate referaatide või

Kaader filmist

Aleksander Heifets: Karlovat võib jääda elu lõpuni kirjeldama Kas Karlova on sinu jaoks omane keskkond? Millised on su kokkupuuted selle Tartu paigaga? Kolisin Tartusse ja Karlovasse kolm aastat tagasi. Olin enne seda elanud paljudes suurlinnades – sündinud Moskvas, üles kasvanud New Yorgis, elanud Bostonis ja õppinud Chicago ülikoolis psühholoogiat ja lingvistikat, Prahas filmikunsti – aga see õige kodutunne tabas mind alles siin, Karlova hoovis kuuride vahel. Kuidas sa leidsid need Karlova lood, mida sa videotes jutustad? Enamus lugusid sündisid koostöös Karlova seltsi inimeste ja Margit Tagoga, mõned ilmusid iseenesest.

Need videod on kõik ju nagu eraldi teosed. Kas sa lähened igale loole eraldi või on sul taotlus moodustada neist mingi tervik? Tervikuks seob neid sündmuspaik ja armastus Karlova vastu. Aga jah, lood on erinevad nagu iga karlovlanegi. Kas sul on mõttes mingi täpsem vaatajarühm, kellele sa need videod suunad? Kui jah, siis kes? Karlova elanikud ja sõbrad. Digifailid on alles ka siis, kui Karlova on 200aastane, ehk siis ka tulevased põlved. On soov jäädvustada inimesi ja kohti, kes ja mis on kadumas ja samuti meie lastelasteni tuua Karlova ajalugu.

Mis sind kõige enam (Karlovas) inspireerib? Sõbralik keskkond, rahulik tempo. Karlova värvid. Pretensioonitus. Mitut videolugu läheks Karlova kirjeldamiseks vaja? Igas inimeses, hoovis, aknas võib leida mitu põnevat lugu. Karlovat võibki jääda elu lõpuni kirjeldama…

Head karlovalsed! Seoses filmiprojektiga ootame igasuguseid Karlova lugusid ja ideid. Need saab tuua paberil Barlova ukse kõrval olevasse postkasti. Videote valmimist toetab Tartu linnavalitsus.


6

Kirev

Karlova

Karlova elukeskkond 100+ Edgar Kaare Tähe tänavalt, maastikuarhitekt Kena ümmargune number kutsub mõtlema, millisena Karlovat omal ajal planeeriti ja millisena see kant hommegi elamisväärsena püsib.

Linn nagu maa

Karlova mõisa maadele 19. ja 20. sajandi vahetusel planeeritud elamupiirkond täitus kiirelt. Igati edukas arendustegevus. Tööstusliku tootmise areng soodustas linnastumist ja nõudlust elamispindade järele. Tuldi sõna otseses mõttes maalt ja hobusega ja väga paljudele tekkis siin esmatutvus linnaeluga. Üks linnale omane nähtus – teenuste tarbimine – oli esmalt harjumatu. Nõnda toodi kaasa soov ikka oma aias kardulat kasvatada ja loomi pidada. Loomalaudad olid alguse Karlovas üsnagi argised. Veel asustamata põllu- ja karjamaadel ruumi jätkus. Maalapid küll väikesed, ent viljakad. Kompost tuli otse oma maja olmest. Kvartalite hoovid olid tihti barjäärivabalt avatud. Naabrilt sai mune ja üle tänava Martalt värske piimagi. Püsiv sissetulek oli tagatud näiteks Ülejõe linavabrikust. Teenitud palga eest võis all-Karlova kaluritelt osta kohe kilokese värsket kala, mida oli Kesk tänava ristmikul äralõigatud nurgaga majast tooduga hea vürtsitada. Selline on mu idülliline ettekujutus 20. sajandi alguses kujunenud Karlovast. Mul ei ole Karlovas juuri, vanavanemaid, kes selliseid lugusid võinuks mulle või minu vanematele rääkida. Olen veidikene Karlova linnaosa planeeringut uurinud ja mõtlen tänapäevasele pildile maastikuarhitekti pilguga, mis seda idülli vaid toetab. See 20. sajandi alguse Karlova võis toimida päris eeskujuliku linnamudelina. Töö, toit ja teenused olid üsna kodu lähedal hästi kättesaadavad. Seega puudus vajadus argipäeva mõistes pikemateks teekondadeks. Jalgsi ja rattaga sai enamus käike tehtud. Pragmatismiperiood

Teine ilmasõda tõi rasked ajad ja esitas Karlovalegi uue väljakutse. Muidu paiguti küllalt ruumikate korteritega majadesse tuli mahutada senisest rohkem inimesi, kes vajasid kiirelt peavarju. Oma kortermajagi näitel tean, et vahepeal oli pea kogu maja ehitatud ühetoalisteks korteriteks. Tüüpiliselt karlovalik palkmaja võimaldas hoone siseelu küllalt paindlikult ümber korraldada. Kus vaja, lisati ja

eemaldati uksi ja vaheseinu. Kitsas krunt võeti maksimaalselt kasutusse – lisandusid kahekorruselised kuurid ja elukvaliteedi parandamiseks ehitati pesuköögid. Kui esimese vabariigi lõpuaastail võisid paremal järjel karlovlased lubada endale dekoratiivaiakest, siis teise ilmasõja järel võis olude sunnil näha Karlovas uut tarbeaianduse lainet. Iga vähimgi ruutmeetrike oli aias pragmaatiliselt arvel. Progressihullus kaalus aguliromantika üle

Karlovale sarnaselt hoolikalt planeerituna ja lühikese aja jooksul kerkinud Annelinn tegi vanale puidust Tartule silmad ette. Täismugavustega Annelinna korter tähendas tsentraalset elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi. Progressihõnguline soe vesi otse kraanist ja Karlova kuivkäimlale (DC) selgelt vastanduv vesiklosett (WC) kujundas Karlovast peagi paljude silmis pigem negatiivse maiguga elu hammasrataste vahele jäänute ja muidu kahtlaste märsilohistajate elamurajooni. Otse ülikooliansambli tsentrisse – tähetornile – orienteeritud Tähe tänava ots keerati igaks juhuks nihkesse, et Karlova haritlaskond püsiks vagur ja ei tõstaks linnaruumi parendamise küsimuses liialt pead. Tänu kohalikele aktivistidele suudeti ära hoida suurim progressihullus – Sõpruse sillalt algav läbimurre otse Riia tänavale, mis pidanuks suure

osa „Karlova kõdust“ eest pühkima. Veel 90ndate lõpuni püsis Karlova linnaehituslik väärtus taasiseseisvunud Eesti uue progressilaine varjus. Igatahes tundus mõistlikum moderniseerida ja valglinnastuda, kui püüda seda olemasolevat ressurssi kuidagigi täisväärtuslikuks linnaeluks kohandada. Ent kas endise Ülenurme mõisa maadele kerkiv linnamudel võimaldab täisväärtuslikku linnaelu või on meil sellises majakeses hoopistükkis kõik linna ja maakodu miinused, kuid pole kummagi plusse? Uinuva kaunitari ärkamine

Nüüd õpimegi Karlovat uuesti tundma. Tallinna Kalamajast alanud vana väärtustamise puhang on jõudnud Karlovassegi: noored pered näevad Karlovas suurt potentsiaali. Korteripinna ruutmeetri maksumuse võrdlus Karlova versus Annelinn annab selge signaali ning Annelinna mugavused on Karlovas täitsa olemas ja enamgi veel. Otsekontakt on kesklinnaga, lõunaküljel aga kõik vajalikud teenused alates autoremondist ja lõpetades koduremondiks vajalikuga (ja remontimine on ju eestlase lemmikhobi). Itta jääb Emajõgi täitsa oma sadamaga ja läänes on hüva kontakt vaksaliga, st Tallinnaga. Kortermaja toad saab liita jälle suuremateks korteriteks, puuküte on jätkuvalt kõige odavam, ja taga-aed pakub võimaluse suhelda naabriga, grillida, lastel mängida jne. Paistab, et


Karlova

7

Foto: Barlova

Kirev

Hea tänavaruum liidab inimesi.

eelmainitud Karlova algusaja ettekuju- tagada head elutingimused erineva sistus kipub korduma nüüd juba tuleviku- setulekuga inimestele, sh ka kunstikooli vaimus. Kas Karlovale on esitatud uus tudengitele? väljakutse? Sotsiaalse mitmekesisuse taotlus seab 2009. aastast kehtiv Karlova teema- ka linnaosa väliskeskkonna osad teise planeering lubab linnaosa mõne uue valgusesse. Illustratiivselt võiks üks kortermajaga veel tihendada. Linnaosa Karlova tüüpiline kortermaja krundike kesksetele tänavatele – Kesk ja Tähe – on olla hea sotsiaalruum ja lävimise võimanäidatud ärifunktlus selle maja inimessioon–mis on niisatele. Tänavaruum muti tervitatav. Mida võimaldab juhusvähem on sõltuvust Mitmekesisus võiks likku, aga ka plaaLõunakeskuse ja nitumat kohtumist olla Karlova järgmise Annelinna Prisma naabermajade ja 100 aasta kujunemise sarnastest akendeta ületänava elanikega märksõnaks. monstrumitest, seda (à la Tähe tn koguvähem tekib probkond jne). Jäävadki leeme transpordiüle veel avalikud korraldusega, seda mängualad, pargid, ohutum ja meeldivam on tänavaruum pisemad skväärikesed ristmikel, mille ja väiksem parkimisvajadus. Leian, et ülesandeks on toetada laiema piirkonna Karlova väikeäride, aga ka ühiskondlike head sotsiaalelu, aga ka vaba aja veetmise funktsioonide (nt lasteaed, kool) soodus- ja sportimise võimalusi. tamine võiks leida linnaosasiseselt seniLoetlesin need väliruumid paremussest rohkem tähelepanu ja lahenduste järjestuses (isiklik hinnang). Pea kõigil leidmist. Värskelt kujunenud kohvik-baar kortermajadel on säilinud arvestatavad Barlova, Karlova teater ja Karlova sadam aiad ja pelgalt maakasutuse võimalusi on siin tugevaks eeskujuks, loodetavasti hinnates on siin olukord jätkuvalt hea. ka julgustajaks. Piirdevabad hoovid kvartalisisemuses ja autode tänaval parkimise võimaluste Koduks kõikidele parandamine võiks olla esimene julge Mitmekesisus võiks olla Karlova järg- üleskutse tugeva kvartalikogukonna mise 100 aasta kujunemise märksõnaks. loomes. Linnaplaneerijad toovad tihti välja, et Tänavaruumi hindan praegu rahulmida erinevamad inimesed (sh ka sis- davaks. Fassaadist fassaadini ruumi setulekuga) külg-külje kõrval hästi hak- nagu oleks ja alleepuud pakuvad vahest kama saavad, seda tervem elukeskkond head varjugi, aga kihutav autoliiklus ja parem linn. Kuidas vältida Karlova kipub domineerima ning meeldivat, niikinnisvarahindade ülekeemist? Kuidas samuti turvalist tänavaelu lämmatama.

Esmaseks heaks abinõuks on siin jällegi tänaval parkimise soodustamine ja selgem struktureerimine. Avalik ruum liidab

Tänavatega kontaktis avalike aladega on halvemad lood. Neid Karlovas väga ei leidu. Pääs jõe äärde on Turu tänavaga ära lõigatud. Kesklinna pargid jäävad mitte just inimsõbraliku Riia tänava taha. Nii jääbki üle varjuline ja tegevustühi Karlova mõisa park, mis on lõunaküljelt vaid treppidega ligipääsetav. Tartu loodusmaja ja loomemajanduskeskuse vaheline pargike on niisamuti raskesti leitav ja teenib pigem ehk väiksemat kohalikku kasutajaskonda. Päeva park tahetakse peagi uute kortermajadega täis ehitada. Mis läinud, see läinud. Samas – alati polegi avaliku haljasala pindala selle põhikvaliteedi põhikriteerium. Võiksime senisest enam mõelda, kuidas annaks neid vähegi säilinud killukesi täiendada, et aina rohkem tubaseks jäävaid noori ja vanureidki õue meelitada. Mida on avalikul väliruumil pakkuda? Kokkuvõttes olen karlovlase ja maastikuarhitektina veendunud, et Karloval on säilinud kvaliteetne elukeskkond. Linnaruumi põhiväärtused ei ole tegelikult viimase 100 aastaga muutunud. Tuleb vaid olemasolevat sobivalt kohandada, et vastata tänapäeva elulaadile. Pikaajaliselt väljakujunenud linnaehituslikud ja ajaloolis-kultuurilised väärtused võivad saada tulevikulahenduste leidmisel inspiratsiooniallikaks. Soovin kõigile meile – karlovlastele – indu ja leidlikust oma kodukandi hoidmisel ja arendamisel.


8

Kirev

Karlova

Fotoaparaadiga Karlovas Elise Kasak, Tartu kõrgema kunstikooli tudeng Karlova linnaosa ajalugu on näha huvitavatel vanu puumaju kaunistavatel ornamentidel ja pisikestes värvipragudes seintel.

Foto: Silja Paavle

Elisele meeldib Karlova miljöö. Kohe-kohe alustab ta kõikide Karlova majade pildistamist. Foto: Silja Paavle

Säästva renoveerimise infokeskuse algatatud fotoprojekti toetab Eesti kultuurkapital. Sarnasel moel jäädvustati Karlova muutuv miljöö ka kümme aastat tagasi.

Foto: Ülari Kasak

Kuna puitmaterjal on ajale ja ilmastikuoludele mõne teise ehitusmaterjaliga võrreldes väga tundlik, tuleb aeg-ajalt aidata ajalool säilida fotodel. Ja see mul sel kevad-suvel plaanis ongi. Vana ja ajalooline on mulle alati olnud südamelähedane ning kuna mul ei ole võimalust neid maju füüsiliselt korda teha, tahan jäädvustada praeguse seisukorra kaamera abil. Seega, kui te näete mind oma maja ümbruses statiivi ning fotoaparaadiga ringi luusimas, ärge kartke –  ma ei luura teie eraelu. Eriti rõõmus olen, kui kutsute mind julgelt ka oma tubaseid olusid jäädvustama. Oma panuse minu ringkäikude tulemuse nähtavale toomisel annavad Karlova linnaosa mõnusad söögikohad, kus võib fotosid teemade kaupa näha juba sel sügisel. 

Karlova vanad trepid passivad ilusa ilmaga hästi ajaveetmiseks. Malet mängiti Tähe tänaval selle aasta 1. mail.

Kunstnik Martti Ruus oma lapsepõlvekodu pildile püüdmas. Maali saab oma silmaga kaeda Karlova päevade ajal Mikkeli galeriis avataval näitusel “Tartu kunstnikud maalivad Karlovat”


Kirev

Karlova

9

Karlova kino Taavi Pae Õnne tänavalt Karlova kinode peale mõeldes võime rääkida nn Sõbra Majas 1950. aastate II poolel tegutsenud kinost Kalev või nukralt oma saatust ootavast, 1980. aastate lõpus ehitatud videokinost Thalia. Siiski on Karloval olnud ka oma päris kino, esialgse nimega Ideal. See kino on omamoodi läinud ka Eesti filmiajalukku. Nimelt mängiti seal 1914. aastal 13. veebruaril (vana kalendri järgi) esimest korda avalikkusele Johannes Pääsukese filmi „Karujaht Pärnumaal“. Värskemate arhiivileidude järgi ähvardab film „Laenatud naene“ küll Pääsukese kätetöö esikohalt ära nihutada. Siiski võime olla karlovlastena uhked, et esimene terviklikult säilinud („Laenatud Naise“ ainsal eksemplaril puuduvad tiitrid ja vahetekstid) Eesti film esilinastus just Karlovas. Hoolimata pealkirjast ja süžeest on „Karujaht Pärnumaal“ vägagi ka Tartu film. Äratuntav on linnapea elukoht (Oa 1, nn Merca maja). Ka äritänavate stseenid on ilmselt Tartus Raekoja platsil või selle läheduses filmitud. Korteristseenid olevat kuskil Karlovas tehtud. Metsastseenid olevat filmitud aga Vasula metsas. Karlovas esilinastus Eesti esimene mängufilm oletuslikult just seetõttu, et linnas paiknevates kinodes oleks ühiskonnakriitilise ja saksavastase jandi linastumine olnud võimatu (filmi keskmes on sakslasest Pärnu linnapea F/ Brackmani ja ajakirjanik Karu vaheline tüli). Tuletame meelde, et 1914. aastal ei kuulunud Karlova linnaosa veel Tartu alla.

Foto allikas: Facebooki grupp Nostalgiline Tartu

Kino Ideal pildistatuna Tähe tänavalt. Taamal paistavad tänased Kitzbergi 3 ja 5. Kino Ideal asukoht praeguste hoonete suhtes

Salapärane tulekahju

Karlovas kui Tartu eeslinnas avati kino Ideal 1913. aasta teisel poolel. Aastast 1931 kandis see nime Capitol ja 1935. aasta kevadest nime Bi-Ba-Bo. Kino mahutas 430 inimest. Algselt oli maja juurde kuulunud ka suur aed, kus olnud lava ja korraldatud vabaõhu-kinoetendusi. Talvel oli aias asunud uisutee. Hiljem oli aed müüdud Pargi sauna omanikule. 26.–27. novembri ööl 1935 põles kino maha. Tuli oli puhkenud veerand tundi pärast etenduse lõppu ja levis kohutava kiirusega. Tulest jõuti päästa filmiaparatuur, kuid hävis juudi spordiseltsi Makkabi, sh juudi skaudisõprade seltsi ja kinos esinenud artistide trupi rekvisiidid ja kostüümid. Kino kuulus mahapõlemise ajal Puka apteekrile Eduard Petersonile ja kino rentnik oli Tallinnas elav Voldemar Seiton. Hoonet peeti juba vanaks ja oli mitmel korral omanikku vahetanud.

Tulekahju oli puhkenud veidi enne keskööd. Pritsimaja, raekoja ja kirikute kellad lõid kaks korda, mis andis teada, et põleng on II linnajaos. Kellahelin oli märguandeks ka vabatahtlikele pritsimeestele. Kohale saabusid suured jõud: nii mootor- kui ka aurupritsid, ronijate jaoskond ja arvukalt vabatahtlikke. Samas olnud tulekahju niivõrd suur, et seda märgati ka 10 kilomeetri kaugusel

linnast ning kustutamistööd muutusid üsna kiiresti võimatuks, pigem tegeleti ümbruskonna majade kaitsmisega. Võitlus tulega kestis hommikuni. Püsti jäid hoone fassaad ja Kevade (Kitzbergi) tänava pool asunud kivist juurdeehitus, kus asus aparaadi- ja dünamoruum. Praeguseks on Kinost Ideal säilinud vaid trepimademed Tähe tänaval „Karlova pilvelõhkuja“ (Tähe 22) õue peal.


10

Kirev

Karlova

Karlova ehe on hästi hoitud Eha 39 Kristina Kurm Eha tänavalt, Säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendusest Kadri Kallast, Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus

Foto: Kristina Kurm

Karlova selts annab tiitlit „Karlova ehe“ välja kuuendat korda, tänavu Karlova 100. sünnipäeval. Et muuta otsustamine lihtsamaks, panime sel aastal enne hoonete ülevaatamist žürii liikmetega kirja kriteeriumid, millest auhinna andmisel lähtume. Karlova ehe peab: • sobima miljöösse, • väärtustama linnaruumi, • vastama headele renoveerimise, restaureerimise või ehitamise tavadele miljööalal.

Eha 39

kuid muus osas esindab Päeva 9 ehedat Karlovat ning on Karlovale ehteks. Hea meel on tõdeda, et näiteid enam-vähem viisaka tulemuseni jõudnud kinnisvara arendusprojektidest ehk kasumi teenimise eesmärgil renoveeritud ajaloolistest kortermajadest oli sel aastal Karlovas mitmeid. See on tore, sest iga korda tehtud maja võib innustada naabreid ka oma maja korrastama. Samas oli nende hoonete puhul ikka näha siin-seal hoolimatut detailikäsitlust (sobimatu raamiga või fassaadi soojustamise tagajärjel auku jäetud aknad, robustne varikatus vms), mis ei lase neid teistele eeskujuks tuua. Esile tahaks tõsta näiteks kortermaja Kalevi 91 ja eriti selle hooviehitusi: lisaks suurele majale on maitsekalt korda tehtud ka hoovil asuv kallerei ning teise kõrvalhoonesse rajatud paar korterit. Muudkui leviv puuk üt test loobumine (näeme seda umbes pooltes ehitusprojektides) toob kaasa olukorra, kus ei ole vajadust kahekordsete kuuride järele, ning kui leiliruumid mahuvad igasse vannituppa, pesumasinast rääkimata, siis Foto Tartu linnavalitsus

Eks me olime samu asju meeles pidanud ka eelmistel aastatel, kuid otsustamisel on ikka abi, kui juhised on must-valgel kirjas. Tiitli „Karlova ehe 2016“ pälvis tänavu korterelamu Eha 39, kui näide hästi hooldatud ja algupärasel kujul säilinud majast. Hoonel ei ole ühtegi uut akent, osa vanu aknaid on restaureeritud, ülejäänud ka võrdlemisi heas seisukorras. Hoone laudis on kenasti korras hoitud ja seda on aeg-ajalt üle värvitud. Tahame auhinnaga omanikele märku anda, et nad on õigel teel – sellise ajaloolise hoone suur väärtus kaob, kui vana laudis ja uksed aknad uute koopiatega asendada. Renoveerimistöid tuleks teha tasa ja targu. Soojustamisel pöörata tähelepanu pigem lagedele ja põrandatele, millest võidab rohkem kui fassaadi soojustamisest. Sarnase ilusa näitena tahaks kiita ka Päeva 9 majarahvast. Eelmisel aastal sai maja Tartu linnavalitsuselt restaureerimistoetust viie akna restaureerimiseks. Ilus maja, mis on nii hästi hoitud ja hooldatud, et remonti polegi vaja teha. Mõned aknad on siiski sobimatutega asendatud,

Kalevi 91 kõrvalhoone

on probleemne ka pesuköökidele uus funktsioon leida. Kalevi 91 hoovimajal on vahva fassaadilaudis ja kõige kenam trepp, mida sel aastal nägime. Veel tahame kiita ajaloolise foto järgi taastatud piirdeaeda Pargi 6. See töö oli ebastandardse lahendusena kindlasti tülikam ja kulukam, kuid võeti siiski ette omanike initsiatiivil. Aed ja maja moodustavad kena ansambli. Tunnustamist väärt on kindlasti ka uuesti üles ehitatud kallerei ehk Tartule omane kahekordne puukuur Tähe 65 hoovis. Karlova selts soovib selle hoonetüübi väärtuslikkust linlaste teadvuses hoida. Vana kõrvalhoone asemele oleks võinud ehitada ju ka madalama kuuririvi, kuid majarahvas otsustas rekonstrueerimise kasuks ja kiitus neile selle eest. Kuur on värvitud keeduvärviga. Žürii töösse olid tänavu kaasatud Karlova seltsi linnaruumi toimkonna liikmed Taavi Pae, Aili Saluveer, Urmas Paul ja Edgar Kaare, Juta Vallikivi ja Kristina Kurm, kes kuuluvad nii linnaruumi toimkonda kui ka esindavad ka säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendust, Kadri Kallast Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusest ning Reesi Sild Hea Maja poest. Karlova eheda tiitliga kaasneb alates tänavusest juubeliaastast metallist ehisplaat hoone fassaadil, mille kujundas Aide Eendra.


Kirev

Karlova

11

Karlova koolid on muutunud kogukonnale avatumaks! Aune Valk Eha tänavalt Kaks Karlova linnajao kooli – Tartu Forseliuse ja Tartu Karlova kool on endale viimase kahe aasta jooksul saanud uued koolijuhid ja vanematekogud. Küsime uutelt koolijuhtidelt, kuidas nemad näevad kooli tulevikku ja kogukonna rolli selles. Allpool lühidalt sellest, mida vanematekogud tahavad teha ja mida on juba tehtud. mõeldes tahame saavutada selle, et Karlovas elavad lapsevanemad tahaksid oma lapsi Karlova koolidesse panna, et neil oleks piisavalt infot nende koolide kohta, et koolielus kaasalöömise ootused ja võimalused oleksid selgemad, koolide tegutsemise alusväärtused nähtavamad ja koolis oleks tähtsal kohal koolirõõm ja kodulähedus. Selleks, et neid eesmärke saavutada, on kahel viimasel aastal koolides toimunud avatud uste päevad, ettevalmistamisel on infomaterjalid (tulevastele) vanematele. Forseliuse koolis toimus selle aasta 2. aprillil perespordipäev, kuhu olid

Mida on esimene pool õppeaastat siin koolis Teile õpetanud? Need kolm kuud on kinnitanud minu veendumust, et Karlova koolis on hea töötada. Koolipere on kokkuhoidev ja koostööaldis. Ees on muutusi, uuendusi ning sellise koolipere toel on neid kergem ellu viia.

Foto: Tiina Lauri

Vastab Tartu Karlova kooli direktor Heidi Kiuru.

peale oma maja rahva oodatud ka naabrid – kõik karlovlased ja teised, kes soovisid kooliga tuttavamaks saada. Olen veendunud, et hea kool on ühe piirkonna ja kogukonna suurim väärtus, mistõttu on tähtsis, et kogukonnal oleks vastutus ja võimalus koolielus kaasa rääkida. Julgen öelda, et praegu on kahes Karlova koolis see võimalus tänu vanematekogudele suurem kui varem ja loodetavasti ka vastutus selgemalt tunnetatud. Nii linnaosa kogukond kui ka koolikogukond tekivad ühise tegutsemise käigus, mitte vastupidi. Seega teeme koos Karlova koolid kogukonnale avatumaks! Foto: Aune Valk

Vanematekogude loomine sai alguse TULUKEse projekti raames, kuhu peale nelja Tartu kooli olid kaasatud ka linnaosaseltsid – Karlova ja Supilinna Selts. Vanematekogusse kuulub igast klassist tavaliselt kaks lapsevanemat. Kogude roll on kaasata vanemaid rohkem kooliellu, esindada paremini vanemate huvisid ning avada kool kogukonnale. Vanematekogude igapäevane toimetamine jääb kooliseinte vahele – oleme tegelenud liikumisvõimaluste laiendamise ja kiusamisteemadega, uuendatud kooli puhkenurki ja alustanud mitmeid muid ettevõtmisi. Laiemalt kogukonnale

Heidi Kiuru

Mis võiks lähiaastatel koolis kooli õpetajate ja õpilaste jaoks muutuda? Õpikeskkond võiks muutuda uuenduslikumaks, digivahendite, aktiiv- ja projektõppe osakaal võiks olla õppetöös suurem. Harjumuspäraseks võiks saada õpetajate koostöös korraldatavad integreeritud tunnid. Õpilase arendamisel võiksid baasteadmised ja pädevused olla tasakaalus. Huvitegevus võiks olla mitmekesisem ja peaks toetama olemasolevat õppekava. Vahetundidel peaks õpilasel olema võimalus leida endale meelepärast tegevust (lauamängud, pingpongilaud, jms). Õpilastel peaks olema suurem võimalus koolielus kaasa rääkida, õpilasesinduse roll peaks olema olulisem. Karlova kool on väärtuspõhine kool, kus heast kollektiivist on saanud hea meeskond. Kuidas saaks kool kogukonna jaoks ja kogukond kooli jaoks suuremat rolli mängida? Märksõnaks on koostöö: julgus kõigis küsimustes kaasa rääkida, arvamust avaldada, ühistegevuste kaudu kooli ja kogukonda liita. Heaks näiteks on sügisel loodud vanematekogu. Tänu sellele on infovahetus lastevanemate ja kooli vahel muutunud märksa tõhusamaks.

Karlova koolis värskendati ja laiendati vanematekogu eestvõttel kooli puhkenurki. Pildil õmblustalgud kasutatud pehme mööbli katmiseks.


Kirev

Karlova

Foto allikas: Põhjarannik

12

vastab Tartu Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi.

Mida on esimene õppeaasta Tartu Forseliuse koolis Teile õpetanud? Seda, et tegemist on hästi vahva kooliga. Õpilased on toredad, teotahtelised, õpihimulised. Inglise keele olümpiaadi linnavoorus 4. koht, ajalooolümpiaadi üleriigilises voorus 1. koht, üleriigilisel Jüri Sasi ettevõtlusmängul 2. koht, pioneeripallivõistlustel 1. koht jne, jne. Viimastel nädalatel toimunud loovtööde kaitsmine pakub nii suuri üllatusi kui ka toredat kogemust, kui vahvasti esitatakse omaloomingut, kui tõsist uurimuslikku tööd on tehtud või kui meisterlikult on lavastatud ja esitatakse näitemänge. Etendused on olnud väga lahedad, õpilastel on osad hästi selged, kostüümid tekstid, laulud ja tantsud on kihvtid! See on toimunud tänu juhendajatele õpetajatele. Kui õpetaja särab ees, kiirgavad ka õpilased positiivset energiat välja.

põhjaliku ja põneva erialdevahelise õppimise kogemuseks. See saavutatakse teaduskeskse lähenemise põimimisel õpiprotsessiga, mida tavapäraselt koolis kasutatakse. Märksõnad on kogemuspõhisus, õppijakesksus, sisemiselt motiveeriv.

Foto: Kristel Vask

Kuidas saaks kool kogukonna jaoks ja kogukond kooli jaoks suurema tähenduse? Ma paneksin siin „kogukonna“ ja „lapsevanemate“ vahele võrdusmärgi. Ühelt poolt on tegemist kogukonnakooliga ja teiselt poolt on kogukonna liikmed kas praegused või endised või tulevased lapsevanemad. Lapsevanem soovib oma lapsele parimaid õppimis- ja arengutingimusi. Oma lastelt ja nende sõpradelt saadud info kooli õpetajate kohta on aluseks kooli maine kujundamisel. Olulised on kooli huvitegevuse mitmekülgsus ja kättesaadavus, kooli olmetingimused, koolitoidu kvaliteet. Kui vähemalt need on koolis heal järjel, siis on lapsed ja lapsevanemad kooliga rahul ja ka kogukond on rahul. Igale lapsevanemale on tähtis oma lapse ande avastamine ja arendamine. Tähtis on võimalus võrrelda oma lapse taset tema eakaaslaste tasemega ning üldse Mis võiks lähiaastatel koolis õpetajate ja õpilaste jaoks tutvuda oma lapse kaaslastega. muutuda? Lapsevanemate osalus koolielus kujuneb välja tegevuse käiOleme käivitanud projekti tingnimetusega „AHHAAlik kool”. gus. Oleneb kooli ja lapsevanema vajadustest, võimalustest ja Alustasime koostööd teaduskeskusega AHHAA ja TÜ haridus- aktiivsusest. Vanemate osalust on vaja toetada, see on vaneteaduste instituudiga. Eesmärk on leida optimaalne koostöö male inimlikult vajalik ning õpilastele ja õpetajatele kasulik. AHHAA särava sisu ning TÜ didaktilise pädevuse vahel kooli Lapsevanemate tunnustamine on väga tähtis. Inimeste silmast arengu toetamiseks ning olla valmis kandma samad põhimõtted silma suhtlus ei ole kaotanud oma väärtust. Seda tuleb hoida, edaspidi üle kogu innovatsioonikoolide võrgustikule. Koostatav säilitada ja vajaduse korral omalt poolt rohkem algatada. Kui uus õppekava keskenduks loodusteaduste ja tehnoloogia uuen- kool on suhtluseks valmis, tulevad lapsevanemad partnerina duslikul ( innovaatilisel ) kasutusel, mis on alus õpilastele teisele poole lauda.

Forseliuse kooli perespordipäeva lõpetas lapsevanemate võistlus õpetajatega. Lõpuks lepiti kokku viigis.


Kirev

Karlova

13

Karlova Kohv

ehk kuidas endise Siilu poe ruumes Tähe ja Kuu tänava nurgal avatakse 2016 Karlova päevade ajal ökokohvi röstikoda Ahto Külvet Õnne tänavalt vestles röstikoja käivitaja Laura Mähariga Pargi tänavalt

Milline on hea kohv? Lihtne vastus oleks nii, et hea kohv on see, mis maitseb hästi. Ühelt poolt võib öelda, et oluline on usaldada oma maitset ning universaalset „hea kohvi“ valemit justkui polegi olemas. Ehk et maailma parim kohv valmib iga karlovlase köögis. Teisalt on „hea kohv“ siiski küllaltki objektiivselt hinnatav ja selle valmistamisoskus õpitav, kusjuures siin toimuvad igal aastal üle maailma mõõduvõtmised kohvi valmistamise ja röstimise meistrivõistluste näol. Minu jaoks on kohv hea, kui selle maitse on tasakaalus ja puhas, seal peaks olema piisavalt magusust aga samas ka hapet. Ja oluline on, et maitses kajastuks kohvi päritolu ja isikupära, st. erinevate piirkondade/istanduste kohvid peaksid olema erinevad, mitte ühetaolised. Nö uuema laine kohvi iseloomustab traditsioonilisest oluliselt heledam röst, püütakse esile tuua erinevate kohvide eripära, mis muudab kogu kohvimaailma väga kirjuks ja huvitavaks. Näiteks kohv võib vabalt maitsta nagu kirss või sidrun. Enamik poelettidel müüdavast kohvist on

Foto: Ahto Külvet

Kust tuli mõte rajada Karlovasse röstikoda? Olen karlovlane ja karlova usku kohvientusiast. Andsin Karlovale oma hinge mitu aastat tagasi, kui kolisin Eha tänavale, ühte agulihõngulisse, aga uhkesse torniga majja ja praeguseks oleme perega Pargi tänavale kodu loonud. Kohviarmastus tuli paketina Karlovaga kaasa – tundus, et kõrgete lagedega endise tööliskorteri pidulikuna mõjuvat atmosfääri oli vaja igal hommikul kuidagi tähistada. Kujunes nii, et hommikukohvist sai sündmus omaette, ütleksin üle keskmise pidulik. Vahepeal Karlovast aastase pausi ajal Saksamaal elades sain aimu seal pakutavast ja mulle tundus see väga sümpaatne. Meeldis see, et igas linnaosas sai hea kohvi ja selleks ei olnud vaja kodust kaugele minna. Saksamaalt tagasi tulnuna süvenes tunne, et Karlovas lõhnab berliinilikult Kreuzbergi järele ja potentsiaal on vägev. Soodsate olude kokkulangemisel läks idanema plaan, mis ajaga on oma kuju päris kõvasti muutunud, aga ühel hetkel selgines ja tundus õige – tuleb ise kohvi röstima hakata, Karlovas.

Laura Mähar

röstitud suhteliselt tumedaks ja on seal seisnud enamasti juba mõnda aega, seetõttu ka maitseb üsna ühte moodi. Kohviarmastajate seas on väga levinud kohvi ostmine kohalikest röstikodadest, kus kohvi röstitakse väikeste partiidena ja see on seetõttu alati värske - maitseerinevus värskelt röstitud ja kauemseisnud kohviubade vahel on selgelt tunda ka algajale kohvisõbrale. Kohvi valmistamise juures mängib väga suurt rolli ka õige jahvatmine.

kuid saan oma väljakutsest selgelt aru – pean õppima väga hästi kohvi röstima ja valmistama ning teisalt ka ettevõtmist hästi majandama. Kohvivaldkonnas tundsin ennast algusest peale kindlamini – tellisin erinevaid raamatuid, kolasin interneti kohvifoorumites, külastasin reisidel igal võimalikul juhul röstikodasid ja tellisin maitsmiseks koju erinevate Euroopa röstikodade kohvi. Kui oma röstikoja plaan oli juba konkreetsem, osalesin Taanis, Arhusis Women Barista Connect nimelisel üritusel, mis Oled seni töötanud keskkonatehnoloo- oli suunatud kohvi valmistamise ja röstigia nõustamisega tegelevas ettevõttes misega tegelevatele naisettevõtjatele kogu ning sul puudub varasem barista kui ka Euroopast. Sealt saadud isiklikud konettevõtluskogemus, kas oma kohviku ja taktid on osutunud väga väärtuslikeks, röstikojaga alustamine oli keeruline? kuna küsimusi on tekkinud väga palju, Minu jaoks on see jah hüpe tundmatusse, siis on õnneks neid, kellelt vastuseid


14

Kirev

Karlova

saada. Üks üritusel osaleja oli Šveitsi 2015 aasta baristade meistrivõistluste võitja, kelle elukaaslane võitis äsja Sveitsi 2016 barista tiitli. Kuna nad kasutavad kohvitegemiseks Karlova Kohviga samu seadmeid, käisin aprilli keskel Zürichis nende kodus ja kohvistuudios personaalsel koolitusel. Juunis tuleb meie enda rösterit käivitama ja väljaõpet tegema Oslo School of Barista taustaga ja maailma röstimise meistrivõistluste žüriides osalev röstimismeister, kelle soovituse ja kontaktid sain samuti Arhusi ürituselt. Eks ma olen ühe pika õppimisteekonna alguses ja tore, et saan seda teed käia oma koduses Karlovas. Ettevõtmise äriline pool oli alguses natuke hirmutav, et kas ja kuidas see ikkagi kõik välja kukub. Kuna kohe algselt oli plaan röstikoja käivitamiseks küsida võimalusel EAS-ilt stardiabi, siis pidime läbima kogu ametliku taotlusprotsessi – äriplaani koostamine ja selle esmasene hindamine maakondlikus nõustamiskeskuses, lisaks osalesin EASi poolt korraldatud algaja ettevõtja baaskoolitusel ja osalen praegu ettevõtjate mentorklubis. Kõik see on aidanud ideed konkreetsemaks ja loodetavasti ka paremaks muuta. Projekt sai EASilt positiivse stardiabi otsuse ja lisaks saime ettevõtmisele ka Swedbankilt Kredexi toetusel stardilaenu ja nüüd pole muud teha kui oma plaanid reaalselt ellu viia. Lisaks on olnud suureks julgustajaks ja abiks ettevõtjast elukaaslane.

Ökokohvi röstikoda avatakse endise Siilu poe ruumes Tähe ja Kuu tänava nurgal. Foto: Silja Paavle

Kas ökokohvi röstikoda tähendab, et olete keskendunu üksnes ökokohvi röstimisele? Jah, plaanime röstida ainult ökokohvi. See kindlasti pisut piirab meie valikulvõimalusi, aga usume, et puhas on hea ja väärtuslik. Oma tegevusega soovime toetada ja austada nende väikeste istanduste vaeva, kelle väärtushinnangud kattuvad meie omadega ja kes on komplitseeritud sertifitseerimise protsessi läbi teinud. Kas pakute kohvikus ainult kohvi? Eelkõige tahaksime et karlovlastel oleks

võimalik kodu lähedal lihtsas aga toredas atmosfääris värsket kohvi juua ja kohvimaailma avastada. Nädala lõppudel oleme avatud kauem ja pakume ka veini koos väikese veinikõrvasega. Suurt sooja toitu ei paku, küll aga toredat ja sutsu omapärast valikut hommikusöögiks ning kohvi- ja veinikõrvaseks. Eelistame võimalusel mahedat ja kohalike väiketootjate toodangut. Põneva söögipoolise väljatöötamisel on olnud pearoll toredalt laia kokandusalase silmaringiga hobikokk Laura Vallil, kelle leidsime tuttava soovituse abil ka just siitsamast Karlovast ☺

Karlova sai uued T-särgid Kaks Tartu Forseliuse kooli 8. klassi poissi, Kristjan ja Raiki, disainivad ja toodavad koolis projektitööna asutatud õpilasfirmaga Forsa Clothing Karlova-teemalisi T-särke.

Kristjan saab ainest särkide kujundamiseks linnaruumist ja nagu ikka noortele, meeldib tallegi tänavakunst

Mõned T-särgid on juba poistel endil ning paaril sõbral ja sugulaselgi olemas, kuid esimest korda kavatsevad Kristjan ja Raiki oma särgiäriga suuremalt välja tulla Karlova päevade laada ajal. Mõte oma äriga alustada tärkas poistel sellest, kui kooli tuldi tutvustama õpilasfirma asutamise võimalusi. Kohe vedu ei võetud, kuid mõningase mõtlemise järel suunduti siiski Tähe noortekeskusesse, kus Junior Achievementi programmi raames hakkas poisse juhendama Angela Ader. Alustati kolmekesi, kuid praegu jätkatakse kahekesi. Poiste sõnul oli kõige keerulisem nende jaoks koostööpartnerite leidmine ja nendega suhtlemine, sest selles vallas polnud neil üldse kogemusi. Kui T-särgiäri

on edukas, plaanivad poisid disainima ja müüma hakata ka pusasid. Esimene särk, mis valmis sai, on inspireeritud oma koolist: mustale särgile on valgete tähtedega kirjutatud voogava kirjastiiliga kooli hellitusnimi Forsa. Uutes särgidisainides ilutseb juba nimi Karlova või Karlovas pildistatud olustikupilt. Poisid kolavad ühtelugu fotoaparaadiga Karlovas ringi ja otsivad inspiratsiooni.

Õpilasfirmas on rollid paigas nii, et Kristjan loob T-särkidele kujunduslahendused, kujundab reklaammaterjale ja on peamine läbirääkija ning Raiki tegeleb müügi ja selle ettevalmistusega. Mida kõike täpselt veel õpilasfirmas tegema peab, ei kujuta poisid ette.

Infot särkide tellimiseks saab e-posti aadressilt forsaclothing@gmail.com


Kirev

Karlova

15

Tähe tänava lillepood puges kiiresti karlovlaste südamesse Silja Paavle Tähe tänavalt

Armastuse lillede vastu sai Anneli kaasa oma lapsepõlvekodust Kasepää külast Mustvee lähedalt. Anneli ema käe all kasvasid lopsakad lillepeenrad ning vanatädi oli tuntud roosikasvataja. Ning tegelikult – nagu muheleb Anneli – sai ta ka müüjapisiku kaasa kodust. „Minu lapsepõlv möödus Leningradi turul kurke ja tomateid müües,” täpsustab ta. Kõik see panigi naise ühel päeval iseenda lilleäri rajama, tema unistustele andis indu töötukassast saadud ettevõtluse alustamise toetus. Nüüd, kui lillestuudio on lahti olnud mõned kuud vähem kui kaks aastat, teab Anneli, et väikeettevõtte hinges hoidmine on üsna keeruline. Lilledega tegeleva poekese puhul teeb asja keeruliseks see, et hulgiladudest väljastatavad kogused on liig suured. „Näiteks on ühes pakis 30 gerberat või 50 tulpi. Neid on keeruline müüa nii, et ostjaile oleks värske kaup kogu aeg saadaval,” nendib Anneli. Tema on olukorra lahendanud nii, et kaupa tellitakse üheskoos Ilmatsalu tänaval asuva lillepoega. Nii on mõlemal kauplusel lillevalik rikkalik, ostjail aga alati värsked õied poest võtta. Olmemured paneb unustama see, et karlovlased on lillepoe omaks võtnud esimesest päevast saati. Annelile on korduvalt öeldud, et suurpoest jäeti odavamad lilled kodu kaunistamiseks ostmata, sest toetada tuleb oma kodupoodi. Ka kiidetakse särasilmselt positiivset teenindust ning üsna harjumatut võimalust lillede hinda odavamaks kaubelda. Anneli püüab omaltki poolt kliente tänada. Näiteks on reedest pühapäevani kõik lilled kaupluses 15% soodsamad. „Inimesed kohe ootavad nädalalõppu, sel ajal ostetakse päris palju potililli,” räägib ta. Peale selle korraldas Anneli esialgu kord nädalas kõigi lilleostjate vahel loosimise. Siis aga mõtles, et kõigil inimestel ei pruugi loosiõnne olla ning otsustas hakata sagedasemaid lilleostjaid nende sünnipäevadel meeles pidama. Nüüd on heade klientide nimesid-telefoninumbreid kogunenud vihikutäis. Anneli

Foto: Silja Paavle

Aastaid raamatupidajana tegutsenud Anneli Tammaru tundis, et vajab oma rutiinsetesse päevadesse midagi loomingulisemat ja läks õppima floristikakooli. Seejärel avas ta Tähe ja Lootuse nurgal lillestuudio.

Anneli Tammaru loodab oma tegevusega Karlova elu elavdada ning sellesse ilusaid noote tuua.

lillekimpe oodatakse rõõmsa elevusega. Ta muheleb, et üks naine saatis oma sünnipäevakimbule järele oma mehe, sest viimane ise nagunii kunagi lilli koju ei too. Nüüd julgeb Anneli öelda, et lillepoe olemasolu on siinsed mehed pannud rohkem lilli ostma. Milline on karlovlaste lillemaitse? Anneli ütleb, et nagu kõikjal, on ka roos klassikaliselt paljude lemmik. Samas eelistatakse palju hooajalisi lilli ning talveperioodil selliseid, mis meenutavad suve. Samas astub lillepoodi sisse ka julgeid inimesi, kes tahavad poes oma soovi järgi kimbu ise kokku seada. Anneli juhendamisel on see igati võimalik. Anneli ise on Karlova elanik kaks aastat ning siinset elukeskkonda peab ta parimaks. Kiidusõnu jagub tal nii ümbruskonna inimestele, kes ei pea paljuks lilli ostma minnes talle mõni komm või pühade puhul ka värvitud muna

üllatuseks pihku pista, kui ka Karlovale tervikuna. „Ma olen eluaeg maakas olnud. Siin elades tunnen ma end väga hästi. Samas on ka kogu ülejäänud linn käe-jala juures,” kirjeldab ta. Lillepood on Anneli loomingulist meelt toitnud aga sedavõrd, et juba neil päevil avaneb lillestuudio kõrvalruumides kokteilibaar. Annelit ei heiduta see, et Tähe tänaval tegutsevad Villa Margaretha ja Anna Edasi kohvik, Tassikookide kohvik ning Barlova. „Riskima peab ning konkurents tuleb ainult kasuks,” lausub ta veendunult. Uues kokteilibaaris on plaanis karlovlaste maitsemeeli hellitada mitmesuguste jäätisekokteilide ja smuutidega, kehakinnituseks pakutakse snäkke ja pitsat. Anneli loodab kogu hingest, et nii nagu lillepood, suudab ka Karlova kokteilikas piirkonna elu elavdada ning sellesse mõne uue ilusa noodi tuua.


16

Kirev

Karlova

Madis Aasa – õnnelikult läbi elu oma asja ajades Silja Paavle Tähe tänavalt

Foto: Silja Paavle

„Ma olen väga rahul, sest olen terve elu saanud teha just seda asja, mis mulle meeldib,” kostab Madis Aasa. Kui mees ise näo poolest karlovlastele ehk tuttav pole, siis tema Side tänaval tegutsevat rattakauplust-töökoda teavad küll kõik.

Madis Aasa ja jalgrattatöökoja valvur Roi hoiavad kaupluse müügisaalil kindlalt pilku peal.

Õigupoolest meenuvad ehk ka rattakaupluse-töökoja Rattur külalistele esmalt seal töötavad vennad Aivar ja Agmar Mägi, kes kõigi poodi sisseastujatega vahetult suhtlevad, Madis Aasal (72) on oma ettevõttes ennekõike taustajõu ehk varustaja roll. Ühise meeskonnana on toimetatud aga aastakümneid ning edukalt. „Lisaks sellele, et ta on meie leivaisa, on ta ka tubli töömees!“ kiidavad vennad Madist. Madis on Karlova elu-oluga väikeste vahepausidega kursis 1962. aastast, lõplikult kolis ta ühes abikaasaga Side tänavale viimase vanemate majja elama 1996. aastal. Vahepausid tekkisid mehel töö tõttu – Eesti maaülikoolis mehhaniseerimist õppinuna oli ta aastaid ametis mitmetes majandites. Siis tuli aga leida valdkond, millega endal hinge sees hoida ning

nii jõudis mees 1991. aastal jalgratasteni. „Tollel ajal tundus sellel valdkonnal perspektiivi, jalgrattatöökodasid nappis. Kõik eelistasid tegeleda uute ratastega, meie otsustasime kohe tegeleda nii uute kui ka pruugitud rataste ostu, müügi, remondi ja varuosadega,” räägib ta. Sellele on truuks jäädud tänini ning Rattur pole seetõttu vaid karlovlaste kogunemispaik – kliente jõuab sinna kogu Lõuna-Eestist. Madis ütleb, et praegugi on ettevõtte üks erisus see, et seal võetakse remontida kõiki olemasolevaid jalgrattaid ehk ka selliseid, mis teiste töökodade mehi teinekord pead kahe käe vahele haarama sunnivad. Kindel äri on endiselt ka kasutatud rataste müümine, neid käib Madis kord kuus toomas põhjanaabrite juurest Soomest Lahtist. Mees läheb iga kord

teele ärevusega, et milliseid põnevaid rattaid sel korral on võimalik Tartusse tuua. Põnevamate kaasatoodud eksemplaridena nimetab ta uut tüüpi 29-tolliste jooksudega maastikuratast ning karbonraamiga võidusõidurattaid. Aga tõsi on, nagu ütleb Madis, et kalleid kasutatud rattaid ta Eestisse ei too. „Need, kes tahavad kallist ratast, ostavad ratta tavaliselt suuremate kauplusekettide poodidest,” märgib ta. Üle kahekümne aasta jalgratastega tegelenud Madis usub, et tööd ja leiba selles valdkonnas jagub veel teist samapalju. „Rattasõit on popp ja huvitab üha rohkemaid inimesi,” kinnitab ta. See tähendab aga ka, et rattakaupluselgi on aastaid veel ohtralt ees ning nii mõtiskleb Madis vahel, et ühel heal päeval tuleb äri kellelegi üle anda. Aga üleliia mees


Kirev oska ühe koha peal istuda ja nii otsib kogu aeg tegevust juurde. Karlovasse kolimist ei ole mees hetkekski kahetsenud. „Side tänav on väga vaikne ja mõnus elukoht,” kinnitab ta ja lisab, et kuigi ümbruses on liiklus tihenenud, ei ole see tänav läbi aastate märkimisväärselt muutunud. Oma lähipiirkonna suurima kiitmist väärt muutusena toob ta välja selle, et Kesk-tänavale ehitati rattatee. Sest midagi pole teha – jalgrattad ja sellega seonduv on mehel hinges igal sammul. Nii tahab ta autojuhina öelda, et jalgratturid võiksid enne tänavale suundumist liikluseeskirja läbi lugeda. „Jalgratturid unustavad, et kui nad ületavad ilma rattafoorita ülekäigurada, on nad tavalised sõidukid ja neile teed ei pea andma. Kuid nad kipuvad end võtma jalakäijana ning nii sõidetakse sebral autole

17

lihtsalt ette. Kuigi ülekäigurajal ei tohiks üldse rattaga sõitagi!”. Madis teab, millest räägib, sest õnnetustes kannatada saanud rattaid parandada ning kindlustustele ekspertiise vorpida tuleb tal igal aastal üksjagu. Madis paneb südamele, et ratturid peaksid meeles pidama: liikluses on nad nõrgem pool. „Kui midagi juhtub, kannatab suuremat kahju jalgrattur. Kui katki on vaid jalgratas, on hästi läinud,” nendib ta, et tähelepanelikkust kaasliiklejate suhtes võiks elus igal sammul olla rohkem. Kuid isegi tõsistest asjadest rääkides on tunda Madise rahu ja veendumust, et ta on läbi elu ajanud õiget asja. Kas see siis kõik tähendab, et Madis ongi õnnelik inimene? „Päris ausalt öeldes – nii võib öelda jah!” kostab ta vastuseks, endal vaevumärgatav naeratus suunurgas. Foto: Silja Paavle

selle pärast ei muretse, sest ta on oma elus õppinud, et kõik probleemid leiavad ühel päeval lahenduse. Mees isegi sõidab tasapisi rattaga, selgi kevadel on ta käinud kaherattalisega linna piidlemas. Südames on mehel aga aerutamine, milles ta noorena oli päris kibe käsi. Madis ütleb, et oma elus tunneb ta uhkust selle üle, et õppis eriala, mis talle meeldis ja on saanud seega kogu elu tegeleda südamelähedase asjaga. Tehnika juurde jõudis ta tänu sellele, et omal ajal oli Tartu 7. keskkoolis ehk praeguses Karlova koolis üheksandas klassis kohustuslik tootmisõpetus. „Minusugused tegid seda autoremonditehases,” viitab mees, et just sealt jäi tehnikapisik külge. Madis ütleb, et võimalust elu praktilisema poolega tutvust teha oleks hädasti vaja ka tänapäevasesse õppeprogrammi, sest nagu ta on kogenud – noored kipuvad olema ikka väga eluvõõrad. Ta räägib hommikul raadiost kuuldud lugu, kui ühes talus ei teinud laps vahet kitsel ja lambal. Rääkimata sellest, et töökotta tulnud inimeste seas on ikka neid, kes ei tea, kas jalgrattakummi sees on õhk või vesi. Rääkimata, et kummi täispumpamine käib paljudele üle jõu. Madis räägib sellest ja tunnistab, et ta kipub teinekord olema natuke järsu ütlemisega. „Kui miski teeb hinge täis, siis ma ei hakka keerutama ja ütlen kõik otse välja,” kostab ta. Mees muheleb, et mõnikord jääb ütlemine ka hinge kripeldama, kuid teinekord on ta kindel, et krõbedamast ütlemisest oli rohkem tolku. Ja kui mõni klient kõige selle peale pahandabki ja teatab, et edaspidi läheb ta oma rattaga mujale, on lõpuks ikka Side tänavale tagasi veeretud.Selliseid olukordi ei tule aga ette sageli, sest Madis on läbi elu sammunud teadmisega, et elu tuleb rahulikult võtta ning et kõik asjad tuleb lahendada ükskõik mismoodi. „Iga väikse asja pärast pole mõtet närvi minna, kõik saab lõpuks korda,” kinnitab ta. Madis teab, millest räägib, sest on kokku puutunud ka elu kurvema poolega. Kui pere vanem poeg oli kaheksa aastane, haigestus ta vähki ja suri. Madis tunnistab, et mõtles sellele sageli, kuid teised lapsed – praegu Tallinnas elav poeg ja Vasulas elav tütar andsid jõudu ja rõõmu. „Aga üldiselt võin ma olla rahul, sest meil pole väga suuri raskusi olnud,” kinnitab mees.Ajame Madisega juttu tema töökoja taga nägusas ja suures aias. Muide, töökoja rajamine oma majja oli teadlik valik, et mitte olla rentniku staatuses. Kui palju jääb mehel aga aega aias istuda ja olemist nautida? „No tegemist on ikka kogu aeg. Vahepeal on tunne, et mida aasta edasi, seda rohkem tööd on,” kostab ta esmalt. Hiljem tunnistab, et eks ikka on aega nautida ka. Aga loomus on lihtsalt selline, et ta ei

Karlova

Üks uhkemaid raame, mis Madis Aasal õnnestus Soomest tuua, on see. Muud jupid sai sportratas külge üle 20 aasta tegutsenud töökojas Side tänaval.


18

Kirev

Karlova

Kalevi tänava juuksuritoas saab soengu pähe ja muredest lahti Silja Paavle Tähe tänavalt „Juuksuril on alati tööd,” on oma elus kogenud Evelin Randver. Kalevi tänavale rajatud Juuksuritoas saab ta ära kasutada nii juuksuriameti kui rootsi filoloogi eriala õppides omandatud teadmised projektijuhtimisest, turundusest ja psühholoogiast. Parim reklaam liigub suust suhu

Veelgi olulisem tundus aga mõte, et kui lapsed lähevad kooli – Evelini kahest lapsest vanim alustab eeloleval sügisel kooliteed Tartu Forseliuse koolis – lõpevad vähemalt esialgu neil tunnid vara ning nad vajavad suure osa päevast järelvaatajat ja toetajat. „Nüüd ma tean küll, et olemas on ka pikapäevarühmad ja trennid, kuid võimalus nende jaoks olemas olla annab kindlama tunde,” kinnitab ta. Ka praegu, kui lapsed tõbisena kodus, lippab naine vahepeal üle õue neid maja teise otsa vaatama. Lisaks tunneb Evelin, et oma majas töö tegemine maandab riske. „Rendipinnal saab tööd teha siis, kui on rendi maksmiseks raha. Oma pinnal töötades tuleb näiteks elektri ja vee eest maksta nagunii, kuid nii-öelda rendiraha võib iseendale võlgu jääda.”. Naise mõtte kiitis heaks ka

töötukassa ning Evelin sai pärast kõikide tingimuste täitmist sealt ka ettevõtluse alustamise toetust. Üllatusena kogu sel teekonnal tuli Evelini jaoks see, kui kaua võttis aega kõikvõimalike kooskõlastuste saamine. Alates majale uue projekti tegemisest, sest eluruumid tuli ümber registreerida äripinnaks, ning lõpetades päästeameti nõusolekuga. Kokku kulus asjaajamisele aega aasta. Kuid samas on Evelin terve elu uskunud, et kõigeks siin ilmas on oma aeg. Ta toob lihtsa näite laste kasvatamisest, et last ei ole mõtet viiekuuselt potile sundida või varakult kõndima ajada, sest naabrilapsel on juba jalad all. „Iga laps teeb seda omal ajal, nii on ka elus kõigi asjadega,” tähendab ta. Nii juhtus ka tal, et Juuksurituba sai tööle siis, kui vanem laps läks lasteaeda ning väiksem lastehoidu. „Ma ikka Foto: Silja Paavle

Nimelt oli esimene amet, mida Evelin Randver juhuse tõttu õppima sattus, juuksuri oma. Hiljem õppis ta Tallinna ülikoolis rootsi keelt ning ka töötas sel erialal, kuid nii õpingute kui töökohtade kõrvalt on sõbrad-tuttavad tema juurde ikka sattunud oma kiharaid kohendama. Kalevi tänavale elama jõudis Evelin koos perega seitsme aasta eest. „Kool ja töö olid küll Tallinnas, kuid kui oled Lõuna-Eestist pärit, ei ole pealinna elu väga võluv. Eriti, kui mõelda laste kasvatamise peale,” tähendab ta. Seitsme aasta eest hakkas Evelin mõtisklema, kuhu Tartusse tööle minna. Et tollal oli ettevõtluse alustamine popp, otsustas temagi, et kaotada pole midagi. Naine mõtles enda jaoks hoolega selgeks, et juuksuritöökoja avamine oma maja ruumides võimaldab tal laste ja pere jaoks vajaduse korral olemas olla.

Särasilmne Evelin Randver armastab oma tööd ning elu Karlovas.


Karlova

19 Foto: Silja Paavle

Kirev

“Ma pean siin ju ise tööd tegema,” oli mõte, mida Evelin Randver mõtles Juuksurituba sisustades. Õdus interjöör on paljude karlovlaste lemmik.

Evelin lahendaks olukorra mõne üleKui küsida Evelinilt mõne toreda juhtumise kohta, meenub talle naine, kes käiguraja ja lamava politseinikuga. „Kui rääkis terve juuksuritoolis istumise aja kihutaja ikka paar korda peaga lakke ning lahkudes jättis jootraha. „Kuulamise põrkab, siis järgmine kord võtab ta eest,” öelnud ta. Evelin muhelebki, et hoo maha või valib teise tee,” leiab ta. juuksuris peab olema peidus omajagu Tarmukas naine on sellest mõttest rääkika psühholoogi, kuid et psühholoogilt nud ka maja kõrval patrullivatele politseinikele, kuid ootavad inimenende sõnul olesed ka vastuseid, vat see maanteeon viimase amet Paljud kiidavad pärast ameti rida. kordades raskem. Eveli n ise Samas kiidavad juuksuritoolilt tõusmist, unistab aga, et paljud pärast juuket olemine on kergem ja Karlovas oleks suritoolilt tõusmist, uue soenguga päeval palju üks pagaritööet olemine on kergem ja uue soenkoda, mis avaks päikeselisemad toonid. guga päeval palju uksed juba hompäi kesel isema d mikul vara ning toonid. kuhu saaks ahjust Evelini jaoks on klientidega jutusta- tulnud saiakesi susside ja hommikumantmine puhas lust ja nii on ta kursis ka liga kohvikõrvaseks osta. Et tal ise selleks piirkonna suurimate rõõmude ja mure- jaksu pole, loodab ta väga mõne Kireva dega. Suurimaks mureks julgeb ta nime- Karlova lugeja peale. „Hiljaaegu rääkis tada tihedat ja tormakat liiklust Kalevi aga üks klient, et meie maja teises otsas tänaval. „Siin peaks sõitma 30 kilomeet- olnud omal ajal härra Tünderi pagariäri. rit tunnis, kuid vastav liiklusmärk küll Küllap sealt see mõte tuligi,” naeratab Meelehärmi teeb Kalevi tänava kedagi ei sega,” tähendab ta, et eakad ja ta, et selle jutu peale sai ka selgeks, miks tihe tormakas liiklus lapsevankritega inimesed ei julge sageli majal on topeltkorsten. Ning ta loodab Evelinile teeb head meelt, et kliendid üle tee minna, sest kunagi ei tea, kui kii- väga leida lisainfot ja ka pilte selle äri kiidavad salongi rahu ja vaikust, pri- resti auto sõidab. Ülekäigurajad Kalevi kohta. vaatsust ning kodulähedust, samuti mil- tänaval selles osas aga puuduvad. Lisaks Kuid olgu pagaritöökojaga nagu on, jööd. „Vast mõnedele ikka meeldib mu juhtub Evelini maja lastetoa akna all Vaba elamine ning töötegemine on Evelini töö ka,” naerab ta. Alates juunikuust on ja Kalevi tänava nurga peal sageli liiklus- sõnul Karlovas puhas nauding. Sellele Juuksurituppa asja rohkematelgi inimes- õnnetusi. „Kui kõik sõidaksid nõueteko- justkui kinnituseks kostavad ka juuksuritel, sest klientide soovi kohaselt alustab haselt, ei oleks autod nii katki ja teine tooli potsatanud kliendid sageli rõõmsalt: tagatoas tööd ka kosmeetik. teises ristmiku nurgas,” märgib ta. „On ju, tore linnaosa?!”. naersin, et lastel tekkisid omad tegemised, mul oli ka viimane aeg endale tegevus leida,” muigab Evelin. Nüüd täitub Juuksuritoal kolmas tegevusaasta ning klientide puuduse üle Evelin kurta ei saa. „Ma ei tea, palju juuksurid muidu palka saavad, kuid mina teenin oma leiva välja,” tähendab ta. Evelin ei ole oma tegevuse reklaamimiseks ka väga palju ette võtnud, kui mõned flaierite jagamised ning Karlova päevadel patsipunumised välja arvata. Ta peab nimelt parimaks reklaamiks seda, kui sõbranna või ema töökaaslane räägib toredast salongist, pärast mida inimesed tema juurde teekonna ette võtavad. Ning selliseid lugusid tuleb ette järjest rohkem, igatahes on tema kalendris viimasel ajal nädala jagu tegevusi ette teada. Tõsi, Evelin tunnistab, et mõnikord tal ka kripeldab, et kodust enam eriti nagu välja ei saagi. Aga selle vastu on ta leidnud lihtsa rohu ning esmaspäevad on tal kindlalt kliendivabad ehk ringilippamise päevad, nagu ta ise ütleb.


20

Kirev

Karlova

Kus on kunsti kodu? Kalli Kalde ja Aadi Tegova mõtted koondas ja sõlmis looks Raivo Valk Eha tänavalt. Kui sünnib kunstitöö, siis sageli tema tahab jutustada vaatajale oma lugu. Seda, et see lugu ei pea kõlama mitte ainult kunstisaalides, vaid võib inimesi puudutada koduseinte vahel, on kenasti näidanud Karlova juurtega Voronja Galerii. Kevadhooaja 8-osalisest korterinäituste sarjast said kaks teoks just Karlovas. Seni kirjandusõhtuid võõrustanud Eharoosas (nii teatakse majavanakest aadressiga Eha 31) esitleti Kalli Kalde näitust „Maasikamoos“ ning Aadi Tegova kodus Tähe 75 sai vaadata Toomas Kuusingu „Harilikke inimesi“.

kunstnikuga aitab maha keerata ka loominguga mõnikord kaasnevat anonüümsust ja tekitab dialoogi, mida on ühes hästi toimivas kogukonnas vaja. Lisaks ei saa jätta nimetamata kunsti võimet tõsta meid olmelisest kõrgemale ja vaadata asjadele harjumuspärasest pisut teisiti.“

Harilikud inimesed minu kodus

Mida aga tähendab oma maalide näitamine koduses olustikus kunstniku jaoks? „Korterinäitus on kunstnikule teistsugune kogemus kui tavapärane galeriinäitus. Galerii jaoks loob kunstnik enamasti tervikliku komplekti töid, mis kannavad endas ühtset sõnumit ja moodustavad kokkusobiva pildirea,“ selgitab Kalli Kalde. „Korterinäitusele tööde valimine algab elanike ja kodu stiili tundmaõppimisest. Pidasin maalinäituse „Maasikamoos” tööde valikul oluliseks, et maalid meeldiksid kodu omanikele ja sobituksid keskkonda, hubase saja-aastase Karlova puitmaja paljudesse eriilmelistesse tubadesse. Minu jaoks on oluline,

Korterinäituse võõrustajad saavad mõistagi kaasa rääkida, mis laadi looming nende elamisse jõuab. Kuidas mõtestab Toomas Kuusingu „Harilikke inimesi“ oma kodu uksed kunstile avanud Aadi Tegova? „Olen oma töö raames viimasel ajal süüvinud erivajadustega lastega tegelemisse. Selle tarvis end harides olen aru saanud, et nii mina kui ka vist kõik teised on erinevat moodi erivajadustega, me lihtsalt oskame paremini endaga toime tulla, maske kanda ja käituda vastavalt ühiskonna ootustele. Sellest ka minu arvamus, et „harilikku” inimest tegelikult ei olegi olemas.“ Tõepoolest, Toomas Kuusingu tööd, mida Aadi väikses ja „harlikus“ Karlova korteris näha saab, kujutavadki inimesi üsna kummastavates olukordades. See paistab kinnitavat, et keskmine inimene ongi üle keskmise kummaline ja veidrusi täis. „Minu arust võib meie ühiskonda iseloomustada musta huumori kogumina ja selles tragikoomilises tsirkuses polegi mõtet muud teha, kui võtta rahulikult ja naerda situatsiooni järjepidevuse auks,“ hindab olukorda Aadi stolilise rahu ja mõistmisega.

Kui pildid lähevad küla peale

et inimesed tunneksid ennast minu maalidega ühes ruumis viibides hästi, et mu tööd kiirgaksid positiivset energiat.“ Eharoosa näitusel oli väljas nii vastvalminud õlimaale kui ka vanemaid töid. Enamus töid olid figuratiivsed, täis inimesi ja loomi. „Tahtsin murda tavapärast arusaama, et koju maali valides tuleb otsida maastikke või lillemaale,“ arutleb tööde autor. „Näituse toimumisajal, märtsi algul on Eestis veel talviselt külm. Mitmed selle näituse maalid on minu unistuste pildid lopsakast lõunamaast, paradiislikest vihmametsadest ja päikselisest savannist. Kusagil on alati suvi, kuum ja päikest täis, ka siis, kui siin on pime ja külm. Mida külmem on ilm väljas, seda soojemaks ja eredamaks muutuvad värvid lõuendil.“ Pererahva soovil oli üks tuba täidetud Tõravere observatooriumi tähevaatluskuplitest inspireeritud maalidega. Kalli lisab: „Tähistaevas on läbi aastasadade võlunud nii kunstnikke kui teadlasi. Püüdsin oma maaliseerias edasi anda kosmose müstilist salapära.“ Kalli Kalde maalid sobisid Eharoosa maja interjööri kui valatud.

Foto: Lilian Lukka

Kuidas vaadata maasikamoosi?

Kalli Kalde õlimaale Eharoosas käis kahe lahtioleku päeva jooksul vaatamas paarsada inimest. Näituse avamist ilmestas hoogne kunstioksjon Taavi Pae käe all ning kodunäitus sulgus meisterliku kodukontserdiga Karen Kriidi (vioola) ja Helis Oidekivi (flööt) esituses. „Karlova lihtsalt on piirkond, mis inimeste loovamat poolt kõnetab. Sajandivanused toretsevad puumajad, kunstikoolid oma inimestega, loomemajanduskeskus, Tartu tänavakunsti eesliin,“ mõtiskleb Raivo. „Kes teeb avatud silmadega pikema tiiru sajandivanuses linnajaos, küllap juba tunneb muusa puudutust. Korterinäitus koos


Karlova

21

Fotod: Silja Paavle

Kirev

Aadi Tegova kodus Tähe 75 toimus Toomas Kuusingu loomingu näitus „Harilikke inimesi“.

Reaalsuseks saanud suveöö unenägu

Veel samal hommikul helistasin maaklerile, kes arvas, et me võiksime esmalt kohapeal ära käia ja kui maja meeldib, siis saame korraldada ka vaatamise. Maja oli pikalt seisnud ja küllap tal polnud enam eriti lootust seda maha müüa. Andsin siis Kailile teada, et täna lähme ühte maja vaatama. Kaili oli minu hoovustega harjunud ja ega ta palju küsimusi küsinudki. Niisiis sõitsime Tartust 40 kilomeetrit välja ja jõudsime veel sama päeva lõunaks Varnja külla. Sissesõites valmistusime külaelanike uudishimulike pilkude ette astuma, kuid kardinate liikumisest polnud märkigi. Hoopis uksed avanesid ja ühtäkki olime saanud väga sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks. „Oleme teid oodanud!”, „Me nii

muretseme, et maja on pikka aega tühi!”, kuulsime naabritelt ja poole tunni jooksul näidati meile ära kõik teised küla, vabad ja kohe vabanevad hooned. Selleks ajaks aga olime juba oma südame unenäo-majja jätnud. Esimesel vaatlusel ei paistnud maja tõelised mõõtmed ega maa-ala väljagi. Paju, vaarika ja nõgesevõsa ulatus meeterkuuekümnese Kaili ninaotsani. Paljud nägid majas üht suurt ja lõppematut töökeskkonda, meie aga hoopis selle tuhmuvat elegantsi ja väärikust, mida annaks veel minevikust välja tirida. See kõik juhtus juulis ning juba augustis olimegi  õnnelikud suvekodu omanikud. Samal ajal arutasime perekeskis, mida maja küljes oleva paadikuuriga peale hakata. Peipsiveerel on kombeks kuuri uksed avada ja seal toimetada, müüa sibulaid, kala või muud põnevat kila-kola – näiteks vanu varuosi, mida võrride või külgkorviga mootorrataste putitamiseks vaja läheb. Otsustasime, et peame samuti paadikuuri uksed avama ja müüma seda, mida

oskame – kunsti! Nii sündiski Voronja galerii. Olles kaks suve Peipsi ääres tegutsenud ning nähes, kui palju kunstihuvilisi meie suvekodust selle aja jooksul läbi käis – neid oli kokku ligi 3500 – mõtlesime, et mis oleks, kui jätkaks tegutsemist ka talvel. Kus, oli esimene küsimus. Ega me kaua mõelnudki, saime aru, et traditsiooni tuleb jätkata. Peipsi ääres avasime galerii oma suvekodus ja seega tundus loogiline jätk avada nüüd kunsti esitluseks tartlaste kodud. Latv Peipsiveeres, juured Karlovas. Voronja galeristid Raul ja Kaili Foto: Lilian Lukka

2013. aasta suvel nägin unes, et ostsime suvemaja. Tegelikult on meil väga tore kodukoht Tartus olemas ja mingit vajadust veel ühe maja järele me polnud tundnud. Et aga tegu oli sedasorti unega, mis sööbis mällu ja jäi terveks hommikuks kummitama, võtsin kinnisvaraportaali lahti ja leidsingi selle maja, mida just äsja unes olin näinud, kohe üles.


Kirev

Karlova

Tänavakunst sünnib otse silme all Kristel Vask Linda tänavalt Seoses Karlova päevade raames toimuva kunstipäevaga tekkis vahva idee pakkuda linnakodanikele päise päeva ajal võimalust jälgida legaalse tänavakunsti sündi Tartu Forseliuse kooli kõrvalhoone seinale. Graffiti/tänavakunst* tuleb majaküljele, millest nii õpetajad kui lapsed iga päev kooliteel mööduvad ja mis on ka tänavale näha. Kunstiteose valmistavad Jérōme Plouzeau Prantsusmaalt ja Vladimir Brovin Tartust. Jérōme tegutseb praegu Euroopa vabatahtliku teenistuse raames Lille majas ja Vladimir on Tartu kunstikoolis õppemeister. Jérōme ja Vladimir teevad selle teose valmis tasuta. Kool toetab majaseina ettevalmistamist ehk teeb korda taustapinna. Teose valmimiseks kuluva

materjali – aerosoolvärvi – ostmiseks koguti annetusi. Lehe trükkimineku hetkel polnud veel teada, kas värvi õnnestub osta kogu seina katmiseks (pilt ja tekst) või ainult väiksemaks, nt kooli nime kujutavaks teoseks. Teose täpne sisu sünnib kooli ja tänavakunstnike ühisel otsusel. See ettevõtmine aitab end näidata ja reklaamida toredatel kunstnikel, kaunis ja lõbus lõpptulemus rõõmustab toredat koolirahvast ja iga möödujat ning Karlova päevade raames on kunstipäev täis kunsti, mida saavad tulla vaatama nii õpilased kooli vahetundide ajal kui ka kõik linnakodanikud!

* graffiti – tekst * tänavakunst - pilt

Foto: Kristina Kurm

22

Jérōme ja Kristel arutavad, mida saaks selle suure ja soditud seinaga ette võtta.


Kirev

Karlova

23

Karlova rand Lootusetust unistajast karlovlane Kristel Vask Linda Tänavalt Karlova ja rand. Pigem kujutab iga karlovlane neid kahte sõna ette eraldi kui koos. Ja just need magusamad hetked jäävadki sinna, kui ütlesin tuttavatele karlovlastele, et Karlovas võiks olla väike rannake. Ma olen fotograaf, kes elab Karlovas. Ka minu stuudio on nüüd Karlovas. Ometi on minu põhilised pildistamised kesklinnas, Raadil, Supilinnas ja väljaspool Tartut. Mul on viie fotograafiaasta jooksul olnud üks täispikk fotosessioon Karlovas, eelmisel sügisel. Vaid üks, sealsamas jõerannal. Mulle see koht meeldis, kuigi pere ees oli piinlik, et siinne Emajõeäär on räpane, klaasikilde täis ja seega väikestele lastele ka ohtlik. Olime

seekord vaprad ja saime hakkama. Ometi oli see moment, kui tundsin, et pean ise midagi ette võtma, et Karlova kaunis Emajõe kallas oleks näha ka lastele, noortele, peredele ja vanematele inimestele. See on nii lähedal! See on meie! See on oma! Koostöös Karlova seltsiga on ideest saanud teod. Talgute ajad on välja kuulutatud, huvi on olemas ja nüüd näitab juba meie kõigi soov ja tahe, mis me suudame meile antuga ette võtta. Foto: Kristel Vask

Seal Prisma taga, tühjal võsastunud maajupil. Kohake, kus saaks end kuumal suvepäeval korraks vette kasta autosse istumata ja teise linnaotsa sõitmata. Kui karlovlane ehmatas mõttest, siis linn küsis, kui palju maad me vajame :) Randa meil veel ei ole. Ja praegu veel ei tea, kas see mõte ka teoks saab. Kas koht on ikka sobiv ja kas meid on nii palju, et see kohake elule äratada ja omaks võtta?

Rannaäärne tühermaa enne talgupäevi. Mitu aastat ja kui palju talgulisi on vaja korraliku ujumisranna rajamiseks Karlovasse?

Kas tõesti rand Karlovas?

Aili Saluveer Tähe tänavalt, Karlova Seltsi juhatuse liige, Karlova ranna talgute eestvedaja Kui ei unista, siis ei saagi midagi suurt ja ilusat teha. Mõte, et Karlovas võiks olla rand, lasti lendu eelmisel aastal Karlova seltsi aastakoosolekul. Uh, suurepärane idee, Karlova piirneb ju jõega ja randa meil ei olegi, oli mu mõte, kui selle idee aastakoosoleku protokolli kirjutasin. Sellest ajast olen seda kaasas kandnud ja üritanud igal sobival kohal taas meelde tuletada, natuke tagant lükata ja õigetele inimestele pakkuda.Rõõm oli kuulda linnavalitsuse esindajate esmast tagasisidet: see ei olegi võimatu ning linnalt on lootust isegi tuge saada. Suur tänu Madis Tammeorule, kes on aidanud talgupäeva korraldada ja lubanud linna abi. Meie esialgne plaan oli kujundada Karlova randa kahes kohas: esiteks Karlova ja Rebase

sadama vahel, ja teiseks nö kalameeste silla juures Sõbra tänava otsas. Selgus aga, et Karlova sadamat laiendatakse nii alla- kui ülesvoolu ning teisele paigale ehitatakse peatselt mitu kortermaja liiga lähedale ja ranna-ala jääb ahtaks. Linnavalitsus pakkus aga kalda-ala, mis jääb Siili tänava suurte majade ja eramute vahele, kuhu peaks tulema nii kergliiklustee kui ka Siili tänava jätk. Praegu on seal tühermaa, sadamaraudtee lõpp ja suurepärased tänavakunsti teosed. Perspektiiv on paljulubav. Sel aastal alustame võsa mahavõtmist: linna arborist Kaire Zimmer märgib ära ilusamad puud, mis jäetakse alles. Koristame prügi ja ehitusjäätmeid, rajame Teeme Ära toel veeohutusstendi

ja korrastame ranna-ala. Loomulikult ei saa randa ühe aastaga valmis. Tahame, et koostöös tekiks üks ilus ja korrastatud Emajõeäärne paik, kus on meeldiv jalutada, puhata, piknikku pidada ja kunagi ehk isegi ujuda. Selleks on vaja mitu aastat teha tööd, puhastada nii kallast kui ka jõge ning tehtut hoida ja hooldada. Sel aastal toimuvad talgud kahel päeval – 30. aprillil ja 7. mail, appi on lubanud tulla ka korporatsioon Rotalia. Talgusuppi on lubanud meile Salvest, materjali veeohutusstendi ehitamiseks Espak, päästevahendid tagab Teeme Ära kampaania.  Talgutele on registreerunud palju Karlova elanikke, üheskoos saavadki suured unistused teoks. Suur-suur tänu kõigile!


24

Kirev

Karlova

Igor Tõnu Tass Vestles Piret Paluteder Ma ei nori tüli ja olen puhas. Kolleeg Ave puhastab ja kammib mu karva spetsiaalse harjaga. Mul on kassi WC ja mulle pannakse regulaarselt ussi- ja kirburohtu. Mul on oma lemmikud – Epp, mõlemad Kadid, Aet, Ave, Hillar, Kaja, Toomas jne. Panen kõiki naeratama. Kõik tervitavad mind ja mina tervitan vastu ka. Nad arvavad, et ma ei oska rääkida, aga ükskord üllatan neid. Käin ju tundides – eesti keeles ja inglise keeles, samuti kunstiainetes. Värvitaju on mul kindlasti kõige arenenum võrreldes teiste kassidega. Hakkab ju külge, kui ma pidevalt siin ringi liigun.

Külalisi ma natuke kardan, õigemini nende tähelepanu. Olen päris tuntud ja sellega rahul. Kui tulevad külalised, siis nad alati küsivad mu järele ja mõned unustavad üldse ära, mis asju nad koolimajja ajama tulid. Kui on mahti, siis tegelen oma FB-lehele postitamisega. Vahel osalen videoklippides, fotojahil, vahel küsitakse luba minu pildi ja olemasolu kasutamiseks Tartu kunstikooli reklaamimisel. Minust on kirjutatud artikleid ja minust on joonistatud pilte. Ma ei ole seda kõike keelanud. Olen ju ammu aru saanud, et minu pildiga uudis müüb rohkem kui uudis ilma minu pildita. Foto: Mai Vihalem

Ma olen lihtne kass. Ma olen meeskass ja päris täpselt ei tea, kui vana ma olen. Noorena ekslesin kodutuna Karlovas, kuni Tartu kunstikooli endine administraator Jaanus mu majja sisse lasi ja süüa pakkus. Olen talle siiani kogu südamest tänulik. Minu maja on muidugi ilus. Eharoosa ja palju korruseid. Uksed avanevad ise, tuleb ainult natuke aega ukse ees seista. Liftiga saab ka sõita. Minu majas on palju rahvast. Kui ma siia elama asusin, siis hakati mind kutsuma Igoriks. See on mu nimi. Igor Tõnu Tass. Keegi ju täpselt ei tea, mis rahvusest kass ma olen. Ma ise ka ei tea. Olen täiskasvanud. Mõned aastad tagasi mängisin päris sageli, aga nüüd enam ei viitsi. Mõnikord tuleb küll tuur peale, kui õpetaja Hillar laserkepiga liikuva valgustäpi seinale laseb. Mõni aeg tagasi kinkis Hillar munapühadeks kõigile tühjakspuhutud munad. Lükkasin ühe muna laua pealt maha. See läks tükkideks. Nii toredasti kõrisesid need tükid mööda õpetajate toa parketti. Lõin aga käpaga ja jälle lendas munakoore tükk kapi alla. Olen parim sõber oma kolleegidele. Olen tagasihoidlik, vahel ka mitte. Vahel olen asjalik ja aitan dokumente korrastada või osalen koosolekutel. Olen päris asjalik. Aga kindlasti ei unusta ma lõõgastumist. Teen seda sageli! Kasutan selleks iga sobivat ja mittesobivat hetke. Minu lõõgastuspoose on palju pildistatud ka. Neid poose on lausa soovitatud joogavõimlemiseks. Väldin lärmakaid olukordi ja armastan lihtsaid asju. Minu ja kolleegide suhetes pole midagi keerulist. Armastan oma kooli inimesi ja see armastus mõjub loodetavasti neile hästi. Suvisel koolivaheajal võtab kolleeg Epp mind kaasa Kütiorgu. Lühematel koolivaheaegadel olen külastanud nii kooli töötajate kui ka õpilaste kodusid. Käitun seal hästi. Tavaliselt korraldatakse minu hoidmiseks isegi konkurss. Olen otsekohene, näitan kohe välja, mida tahan. Ronin sülle, kellele tahan, istun külmkapi ees, kui süüa tahan, lähen katusele, kui tahan maailmapilti avardada, lähen Karlova peale kolama, kui tahan naabermaja liigikaaslastega suhelda. Ronin oma pessa, kui tuleb tahtmine, ronin kraanikaussi, kui tuleb isu veega mängiga või käpa pealt juua, seiklen kappides ja pappkastides. Lasen ennast paitada, lasen ennast sülle võtta, lasen ennast nunnutada – siis, kui mina tahan.


Kirev

Karlova

25

Koerakar(lo)va Tarmu Kurm Eha tänavalt

See iseloomuomadus ei takista Karol siiski tunda end täievolilise (kaas)peremehena oma koduaias – olgu selle märgiks kasvõi asjaolu, et kui e.k.a ehk enne Karo aega vooris koduaiast läbi suur hulk vähem- või rohkemhulkuvaid kasse, siis viimasel paaril aastal on nad oma liikumistrajektoori mõnevõrra muutnud. Ju nad teavad, et see aed on Karo koduaed, kuhu end liiga mugavalt sisse seada või kust enda samme liiga muretult läbi seada ei ole mõistlik. Karol on isegi mitu kursust koertekoolis selja taga, aga sageli oskab ta oma kõrget haridust varjata, näiteks ülemeelikute vallatustega või selektiivset kuulmismeetodit kasutades. Karlova koduaed on kahtlemata Karole suur õnn. Karo õnnetunnet aitab veelgi kasvatada aga see, kui tal on võimalik koduaiast koos pererahvaga (olgem siiski ausad – eelkõige juhtub see koos perenaisega) teistele Karlova tänavatele jalutama minna. Karlova on Karo jaoks nagu koduaia laiendus. Tõsi, seal kehtivad pisut teised reeglid: eelkõige tuleb seal hoida rihma otsas perenaist, et ta ikka kaduma ei läheks. Mõnikord – kui kellaajast tulenevalt teisi liiklejaid on vähem – kõnnib või jookseb Karo ka vabalt. Aga ka siis ei lähe ta perenaisest liiga kaugele. Eks tal tuleb end lihtsalt jagada ümbruskonna läbiuurimise, oma radade mahamärkimise, uute ja vanade lõhnade kontrollimise ning perenaise silmaspidamise vahel. Milline siis on Karo Karlova? Kuna esimene teekond viib tavaliselt Eha tänava kodust Kesk tänava suunas, siis see ongi kõige tuttavam rada. Ikka ja jälle tuleb üle nuusutada naabermaja aianurgas olev vana puukänd, seejärel järgmise maja trepp ning siis juba ristmik. Aeg-ajalt Karo lihtsalt PEAB linde ja kasse taga ajama. Targa koerana saab ta aru, et kätte saada on neid väga raske, et mitte öelda võimatu, aga üks asi on mõistmine, teine asi loomusund. Ta peab proovima seda teha isegi siis, kui asi näib päris lootusetu – jahikire ja mängulusti vastu ei saa. Kaks lemmiksihtkohta on Karo jaoks õpetajate seminari staadion ja haljasala Tähe ja Pargi tänava ristmikul, sest mõlemal platsil saab tavaliselt rihmavabalt mürgeldada.

Foto: Kristel Vask

Karo, kelle õige nimi on küll Karoliina, on kaks aastat vana ning erakordselt sõbraliku loomuga labradori retriiver Eha tänavalt.

Äraütlemata põnev on muidugi siis, kui aknalt paistab hästi käituvatele koertele sinnakanti satub samal ajal ka teisi koeri. sisenemist lubav silt. Siiani on Karo Ja neid Karlovas jätkub. Karlova on üks ka baaripidajate arvates sildi kohaselt hästi koerasõbralik paik. Mõnikord tuleb käituda suutnud. Tavaliselt viib teeKarole vastu klähviv ja rihmatiriv rangis- kond siiski Barlova uksest mööda, kuid jalgne taks, sageli ühest pesakonnast pärit ukse taha jutlema kogunenud Barlova valged kräsukarvalised krantsid, vahel kliendid tuleb ikkagi sõbralikult üle bassihäälse haukumisega ning kuning- nuhutada. Kui vanasti öeldi, et koer läheb karja likku väärikust peegeldav Prantsuse linta-lönta ja karjast buldog, mõnikord koju vudinal, siis valge pikakarvaKarlova jalutustiiline hundikoer, kes Karlova ei ole koeralinn, rudega on vastuteisi koeri üleliia ei pidi: tavaliselt võtab armasta. sest Karlova sobib Sellises kohas tagasitee koju ikka koerale suurepäraselt püsib rihm Karol kauem aega. Karo rangelt kaelas vaid jääb lihtsalt seisma ka koerailmaga. siis, kui platsi on ja vaatab perenaise suuresti hõivanud poole lunivhaleda sportivad kahepilguga. Selline pilk jalgsed. Karo tahaks ju ka kohe lastega kutsub meeleliigutuse esile ka kõige kelgutama või lendavat taldrikut püüdma õigemal eestlasel, kes raagus puude ja minna, kuid alati pole see võimalik, sest lõputute porilompide vahel pimedal ja koeral ja lastel võib olla mängureeglitest kõledal novembriõhtul pärast väsitavat veidi erinev ettekujutus. päevateed tujutult ning kühmusolevana Kõige paremini tuleb mäng välja koju rühib. ikka omasugustega ehk siis tõukaaslaste, Ilmast ilma kõneletakse ilmast ja ilma teiste retriiveritega. Staadionil võetakse ilmast kõnelemata ei ilmu ka see koeraüheskoos üles hoogsad jooksutiirud ja jutt, sest ega ilmaasjata ei räägita koesiis tuleb koerte peremeestel heaga veidi railmast. Koerailmaga – nagu me kõik kaugemale hoida, et kolmekümnekilos- teame – ei raatsi peremees koeragi välja tele kiiresti liikuvatele tegelastele mitte saata. Sellest loogikast tulenevalt võib jalgu jääda. öelda, et Karlova ei ole koeralinn, sest Korra või paar on Karo koos perenai- Karlova sobib koerale suurepäraselt ka sega sisse astunud ka Barlovasse, mille koerailmaga.


26

Kirev

Karlova

Karlova tamm Taavi Pae Õnne tänavalt Karlova seltsi logo kujundusest on kirjutatud 2011. aasta „Kirevas Karlovas“. Sümboli kujundas Vambola Moldov. Logo inspiratsiooniallikaks on tamm Õnne ja Kalevi nurgal. Tartu tammede seas esikohta Puiestee 95 asuva maja juures kasvava tammega. Üldjärjestuses asusid nad Tartu puude seas jämeduselt 10. ja 11. kohal, ettepoole jäid vaid kiirekasvulised paplid ja

remmelgad (siiski üks saar ka), millest enamik on tänaseks hävinud. Küll võib öelda, et Karlova tamm on jämedaim Tartu linna avalikus ruumis (tänaval) kasvav puu. Foto: Taavi Pae

See silmapaistev puu on üks vähestest Karlovas olevatest looduskaitseobjektidest. Tammedest on kaitse all veel ainult üks puu Loodusmaja õues. Õnne-Kalevi nurgal asuv tamm võeti looduskaitse alla Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni teadussekretäri Jaan Eilarti eestvedamisel 1957. aastal ühena esimestest objektidest Eestis pärast looduskaitseseaduse vastuvõtmist. Kaitse alla võtmise põhjuseks oli ilmselt puu dekoratiivsus ja selle mõõtmed. Praegu on puu ümbermõõt (1,3 m kõrgusel) 4,7 meetrit. Puu vanust on raske hinnata, kuna tamme kasvukiirus võib sõltuvalt kasvukohast olla üsna erinev. Ka puu uurimine juurdekasvupuuriga ei annaks lisateavet, sest ta on seest tühi. Siiski ei tähenda see, et tamm elab oma viimaseid päevi. Vastupidi, tamm on viimase veerandsaja aasta jooksul oma ümbermõõtu isegi suurendanud. Kui 1990. aastate alguses mõõtsid Tiiu Hansen ja Margus Pedaste puu ümbermõõduks 4,34 meetrit, siis saab öelda, et puu ümbermõõt on tänaseks 36 cm võrra suurenenud. Toonaste mõõtmiste järgi on Karlova tamm jaganud teiste

Juhan Pae Õnne tänavalt mõõtmas puu ümbermõõtu

Karlovas tuleb restaureerimislaager Augustikuu esimesel kahel nädalal on põhjust sammud seada Aleksandri tänavale, kus on 1.–14. augustil MTÜ säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühenduse eestvedamisel toimumas restaureerimislaager. Laagri käigus tehakse restaureerimistöid säästva renoveerimise infokeskuse tulevases hoones Aleksandri 41. Kuigi praegu köidab hoonest möödajalutaja tähelepanu esmalt pigem katust tekina kattev koormakile ning luitunud seinapinnad, siis lähemalt uurijale peegeldub hoone ajalooline väärtus ning kirju ajalugu igas detailis. Laagris osalemine toob taoliste hoonete peidetud väärtused nähtavale ning annab praktilised oskused nende väärtuste säilitamiseks. Kes lausa kaheks nädalaks end laagrisse ümber asustada ei soovi, siis nende

Foto: Jüri Reemann

Kersti Siim, restauraator

4. aug kl 17.00 „Karlova interjöörimaalingud” Kristiina Ribelus 8. aug kl 17.00 „Supilinna sepis” Alar Tamm 9. aug kl 17.00 „Tartu puitarhitektuur” Mart Siilivask

jaoks on laagritegevuste ja hoone tulevikuplaanide tutvustamiseks lahtiste uste päev pühapäeval, 14. augustil. Samuti on võimalik osa võtta põnevatest õppekäikudest veel põnevamate inimeste juhendamisel.

Huvi korral hoidke end laagri ja õppekäikude infoga kursis restaureerimiskeskuse kodulehe kaudu: www.restaureerimiskeskus.ee


Kirev

Karlova

27


Kireva Karlova väljaandja: Karlova selts Toimetus: Kristina Kurm, Silja Paavle, Ahto Külvet Kujundus: Maris Kaskmann Keeletoimetus: Marika Kullamaa

Esi- ja tagakaanefoto: Silja Paavle Tähe tänavalt Trükk: Paar ISSN 2228-2025

Kirev Karlova 2016  

Karlova kogukonnaleht

Kirev Karlova 2016  

Karlova kogukonnaleht

Advertisement